Kuvatud on postitused sildiga dylan larkin. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga dylan larkin. Kuva kõik postitused

Red Wings alistas massikaklusega lõppenud kohtumises Flamesi

Kaklused on NHL-is jäämas aina harvemaks ja madistamised jääl kõikide mängite osalusel on saanud juba kuuvarjutuse staatuse. Ühte seesugust "kuuvarjutust" oli aga läinud ööl võimalus näha Detroidis, kus kohalik Red Wings oli suurelt 8-2 üle Calgary Flamesist ja see loomulikult ajas vastased närvi.

(foto: yahoo.sports.com)
Intsident, mis eeldatavasti toob ka mitu mängukeeldu, sai alguse 6-2 seisu pealt kuus minutit enne lõppu. Red Wingsi Luke Witkowski oli pärast ühte kaklust, mille käigus näis vaim olevat valmis kõiki järjepanu ette võtma, riietusruumi jalutama hakanud, aga läks õiendamiseks, kui nooruke Matthew Tkachuk teda veel väikese kepi löögiga kostitas ning olukord eskaleerus kiiresti.


Pärast kohtumist on mängijad teineteise suunas pildunud erinevaid süüdistusi, aga kummalgi peatreeneril olukorra suhtes etteheiteid pole.

"Oli ka aeg, et meie mängus mingisugustki emotsiooni oleks," ütles Flamesi boss Glen Gulutzan.

"Kui sa seisad teiste ja iseenda eest, siis see on positiivne asi," märkis Red Wingsi peatreener Jeff Blashill.

Gulutzan jäi kiruma meeskonna halba algust. Red Wings tuli avakolmandikult ära 4-1 eduseisuga, kui väravateni jõudsid Andreas Athanasiou, Gustav Nyquist, Anthony Mantha ja Dylan Larkin. Nii Mantha kui Athanasiou lõpetasid kohtumise kahe tabamusega. Mõlemale kogunes ka üks söödupunkt.

Lisaks olid kolme punktiga mehed Larkin (1+2) ja Mike Green (0+3), kelle 16 söödupunkti on kaitsjate seas liiga parim näitaja.

Flames sai oma ainsad Micheal Ferlandilt ja Johnny Gaudreault.

Eddie Läcki mäng kestis vähem kui 25 minutit ja kuna Mike Smith on vigane, siis sai oma karjääri teise NHL-i mängu kirja Jon Gillies. 23-aastane puurilukk lasi 12 pealeviskega kolm tükki.

Red Wings, kes jõudis viimati mõnes mängus kaheksa väravani 2013. aastal, pandi pooled oma tabamustest ülekaalust. Viimane tuli Luke Glendeningult. Samuti sai mängus ühe tabamuse enda nimele Justin Abdelkader.

Viimase kolmandiku mäsus igati entusiastlikult kaasa lüüa üritanud Jimmy Howard lõpetas 26 tõrjega. Ta on oma viimase kuue stardi jooksul vaid korra lasknud rohkem kui kaks väravat.


Red Wingsi jaoks oli tegu alles hooaja seitsmenda kodumänguga. Kirja läks kolmas võit, normaalajakaotuseid on ainult kaks.

Teised kohtumised

Chicago Blackhawks 6 - 3 New York Rangers (tipphetked)

Henrik Lundqvisti maski ja Rangersi võiduseeria langes Artjom Anisimovi karjääri esimese kübaratriki saatel. Elu tema kõrval nautisid Nick Schmaltz ja Richard Panik, kes lõpetasid mõlemad kolme söödupunktiga. Lundqvist vahetati 14 minutit enne lõppu välja. Tal õnnestus 34-st pealeviskest tõrjuda vaid 30.

Anaheim Ducks 4 - 2 Boston Bruins (tipphetked)

Kaks katkist ja kehva vormiga meeskonda lahendasid omavahelise kohtumise üsna veidrat moodi ära. Bruins oli pealevisetega üle 42-27, kuid kaotas selgelt. Omavahelistes kohtumistes juba kaheksandat järjestikust korda.

Hooaja eelvaade: Detroit Red Wings

Viimastel aastatel tulega mänginud, aga ikka playoffidesse pääsenud Detroit Red Wings sai läinud kevadel lõpuks kõrvetada. Esimest korda pärast 1990. aastat jäid karikamängud Mootorite linnas nägemata. Neid ei pruugi ka 2018. aasta kevadel tulla.

(foto: freep.com)
Muutusteta ründeliin

Red Wingsi aina langev resultatiivsus jõudis läinud hooajal uue madalpunktini, mil aasta peale kokku tehti vaevu üle 200 kolli (207). Keskmine saak 2.41 lubas edestada vaid nelja konkurenti. Vaatamata sellele tullakse aga uuele hooajale peale ikka sama ründeliiniga. Võib isegi öelda, et see on nõrgenenud, kuna rivistuses pole Thomas Vanekit, kes keset hooaega pärast 48 mängus 38 punkti (15+23) teenimist Floridasse siirdus.

Mulluse nukra seisu rünnakul võtab päris hästi kokku tõsiasi, et vaatamata vaid enamvähem poole hooaja mängimisele oli Vanek ikka lõpuks klubi punktitabelis viiendal kohal. Ainsana sai 50 punkti täis uue hooaja alguses 37-aastaseks saav Henrik Zetterberg, kes suutis 68 silmaga teha oma edukaima aasta pärast hooaega 2010/11.

(foto: dailyfaceoff.com)
Red Wings on jätkuvalt suuresti alates 2013. aastast kapteni rollis oleva Zetterbergi meeskond. Rivistus on küll varasemaga võrreldes noorenenud, ent mitmete uue generatsiooni mängijate areng on ühel või teisel põhjusel toppama jäänud. Ja mõne äralangemist ei oskagi otseselt seletada. Dylan Larkinist sai üleeelmisel hooajal 23 tabamusega klubi ajaloos kuues kollanokk, kes meeskonna parima väravakütina lõpetanud, aga 21-aastane ameeriklane keevitas edukale debüüthooajale otsa vaid 35 silmaga (17+12) aasta. Teda pole isegi vigastused kimbutamas käinud, olles seni mõlemad aastad lõpetanud 80 mänguga.

Kuna Larkini poolt jäi järgmine samm tegemata ja ükski teine nooruk samuti erilist arengut ei suutnud teha, siis jäigi üle pika aja Pavel Datsjukita mänginud Red Wings rünnakul hätta. Kodumaale naasnud venelase poolt jäänud auk osutus arvatust suuremaks. Selle lappimisel sai isegi hokimaailma ühe perspektiivikaima treeneri Jeff Blashilli mõistus otsa.

Ideetu oli kohati ka mängijate tegutsemine, mida näitab tõsiasi, et Red Wings suutis eelmisel hooajal keskmiselt kirja saada vaid 28.5 väravale läinud pealeviset, millest halvimat näitajat mitte keegi klubi ajaloos ei mäleta. Vähemalt pole see selle sajandi jooksul madalamal olnud. Kaugemale ulatuvat statistikat on raske leida, aga arvestades kuivõrd domineeriv Red Wings 90ndatel oli, siis võivad veelgi hullemad aastad jääda aega, mil karikamänge polnud imelik ilma Detroidi meeskonnata jälgida.

Kaitsesse lisandus "lunastaja" Daley

Kui edurivi jäi suvel tähelepanuta, siis 2.98 väravat jäänud kaitse on ikkagi ühe märkimisväärse täienduse saanud. Vabaagentina saadi palgale kaks aastat järjest Stanley karikat peos hoidnud Trevor Daley. Blashill näeb temas võtmefiguuri.

"Trevor oli meil prioriteediks, kuna soovisime hankida kaitsja, kes suudaks mängida suuri minuteid, eriti paremal pool," ütles Blashill suve keskel. "Ta on hea hokimängija, kes aitab meil paremaks saada. Ta sobib hästi meie mängustiiliga. Ta suudab hästi uisutada, mis tähendab, et ta aitab litri rünnakule viia. Mida rohkem sa litrit rünnakule viid, seda vähem pead mängima enda väljakupoolel."

Iseküsimus on see, kui hästi suudab peatreeneri liikuvusega seotud plaane ellu viia mängija, kes peagi saamas 34-aastaseks. Juba varem oli Red Wingsi sinisel joonel Niklas Kronwalli ja Jonathan Ericssoni näol kaks 30+ vanuses meest, kelle jaoks füsiolaud saanud väga tuttavaks kohaks. Esimene, kes mängib kroonilise põlvevaluga, suutis eelmisel hooajal meeskonda aidata 57 kohtumises ja teine piirdus 51 matšiga. Daley ise alustab uue klubis pärast vaid 56 põhihooaja kohtumisega aastat.

(foto: dailyfaceoff.com)
Kehv produktiivsus rünnakul on osalt seotud kaitsjate panusega.  Litri sujuv kaitsest ette viimine on väga oluline ja selle osas on Kronwalli sugused ühe jalaga mehed satsi viimastel hooaegadel tagasi hoidnud. Daley lisamine on teoorias mõistetav ja hea otsus, aga tema kolmeaastane leping võib veel peamänedžeri Ken Hollandit tagumikust hammustada.

Holland on niigi viimastel aegadel jaganud kaitsjatele välja mitmeid suuri lepinguid, aga erilist kvaliteeti nagu sinisel joonel polegi. Mike Green oli kunagi vinge ründav kaitsemees, aga oma kuuemiljonilist palka ta kindlasti enam välja ei mängi. Danny DeKeyser on kohalik Michiganist pärit tüüp, aga eelmisel suvel tulnud viiemiljoniline leping jättis ta justkui loorberitele puhkama. Lisaks võtab Ericsson palgafondist üle nelja miljoni ära ja mõnel pool räägitakse, et ta ei pruugi uueks hooajaks isegi satsi mahtuda ning ees võivad olla ajad ühe AHL-i kõrgepalgaliseima mängijana.

Halvad lepingud on jätnud klubi palgafondiga seoses täbarasse seisu. See võib ühe meeskonna lootustandvamatest mängijatest Andreas Athanasiou viia uueks hooajaks KHL-i.

Puur kuulub taas Howardile

Ei ole vast liialdus, kui öelda, et Red Wingsi allakäik on saanud alguse segadusest väravasuul. Mitu aastat Jimmy Howardile kuulunud puur on viimastel aastatel läbi käinud ka Petr Mrazeki valdusest ja ameeriklase kehva tervise tõttu pole meeskonnal olnud selget esinumbrit. Eelmisel hooajal murdis Howardi maha põlvevigastus, mille järel kogunes talle kokku vaid 26 mängu. Suurema vastutuse saanud Mrazek ei suutnud samal ajal sellega toime tulla, tehes karjääri halvima aasta, lastes keskmiselt üle kolme värava mängus ja tõrjudes napilt üle 90%-ga.

Kurvalt lõppenud hooaeg võinuks Red Wingsi jaoks terve Howardiga olla palju roosilisem. 33-aastane jänki näitas oma parimat hokit, saades nii endale lastud keskmise (2.10) kui tõrjete (92.7%) arvestuses kirja uued karjääri tippmargid.


Blashill loodab, et vana kala hea minek aitab ka nooremaid konkurente motiveerida.

"Arvan, et Jimmy on mitmed raskused läbi elanud ja naasnud tugevamana. Usun, et Petriga läheb samamoodi," ütles meeskonna juures kolmandat hooaega alustav peatreener, kes seni 164-st mängust toonud 74 võitu.

Blashill on suvel kiitnud ka Jared Coreau'd, kes aitas eelmisel hooajal klubi AHL-i meeskonna meistritiitlini. Võimalik, et temast saab kiirelt uus Howardi varumees. Kuigi Mrazekil võiks olla kõvasti motivatsiooni oma positsiooni taastamiseks, sest ees ootab lepingu viimane aasta.

Uus mänguhall pakub rõõmu

Blashill on muu hulgas väljendanud oma usku, et Red Wings naaseb uuel hooajal 100%-liselt playoffidesse. Ta peaks aga olema üks vähestest, kes meeskonda sedavõrd kõrgelt hindab. Tõenäoliselt tuleb taas varakult suvepuhkusele minna. Ent selle ajani saab vähemalt nautida uues koduhallis mängimist.

Joe Louis Arena, või lühidalt lihtsalt The Joe, on olnud NHL üks legendaarsemaid halle, kus ilusatel aegadel kaheksajalad jääle lennanud, ent viimastel hooaegadel on seal valitsenud päris nukker vaatepilt. Hoone on olnud amortiseerunud ja olgugi, et ametliku statistika kohaselt on kõik mängud alates hooajast 2011/12 olnud väljamüüdud, siis on seal ikkagi mängude ajal jäänud silma mitmeid täitmata kohti.

Uus kodu Little Caesars Arena on üdini modernne, mitmete uuenduslike lahendustega kompleks, mille peale pandi lõpuks hakkama ligi 900 miljonit dollarit. Samas hallis hakkab sellest sügisest mängima ka NBA Detroit Pistons ehk tegu pole Red Wingsi jaoks enam päris oma koduga, kuid õhkkond on seal publiku jaoks kindlasti meeldivam ja äkki ka mängijate jaoks. Võimalik, et koos saavutatakse ka sünergia, mis aitab meeskonna lõpuks erinevatest hooaja prognoosidest kõrgemale.

Veel väravaid! Red Wings alistas Bruinsi 6-5

Tundub, et Jared Coreau ei ole siiski väravavaht, kes päästab Detroit Red Wingsi playoffide seeria. Kaks mängu järjest võitnud kollanokk lagunes kolmapäeval Boston Bruinsi vastu täielikult. Ometi suutis aga meeskond 1-4 kaotusseisust 6-5 võita.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Tegu oli viimase kaheksa päeva peale juba seitsmenda mänguga, kus kaks meeskonda kombineerisid vähemalt kümme väravat. Näib, et järgmisel nädalal algav Tähtede mängu paus on oma mõju avaldamas.

25-aastane Coreau kestis seekord vaid kaheksa minutit ja 50 sekundit. Kirja jäi viis tõrjet ning selja taha lendas kolm tükki. Neist kaks Frank Vatranolt ja üks Brandon Carlolt, kes oli täpne vähemuses mängides.

Eriti hästi ei alustanud kodumeeskonna postide vahel ka Petr Mrazek, kes lasi enne avakolmandiku lõppu 1+2 kirja saanud Patrice Bergeroni ülekaalu värava läbi. Enne seda oli Dylan Larkin Tuukka Raski nullimängu rikkunud. Teisel kolmandikul hakkas soomlasest puurivaht ka väristama ning mäng läks uuesti põnevaks.

"Vajusime kokku," ütles omade esituste kohta Bruinsi peatreener Claude Julien. "Tegu oli lihtsalt ühe sellise mänguga. Me ei saanud vajalikku tõrjet, kui seda vaja oli. Tegime vigu, mis neile võimalusi andsid. Väga paljud asjad läksid valesti pärast seda, kui eduseisu haarasime."

Viimati 2013. aasta detsembris avakolmandikul neli tükki lasknud Red Wings sai teise perioodi 15. minuti lõpuks viigi kätte. Kaitsja Xavier Quellet jõudis hooaja teise tabamuseni ning Andreas Athanasiou ja 1+2'ga lõpetanud Tomaš Tatar mõlemad aasta kümnendateni. Viimase väravale vastas kohe oma hooaja esimesega Adam McQuaid, aga sellega õnnestus külalistel vastane vaid korraks maha rahustada.

Bruins tegi viimasel perioodil kohati väga head tööd võimaluste limiteerimisega, aga lõpuni vastu ei suudetud siiski pidada. Gustav Nyquist viis kolm minutit enne lõpusireeni tulnud tabamusega mängu lisaajale.

Lisaperioodil olid mõlemad omad võimalused, kuid need jäid realiseerimata. Bruins võis siis ennast kiruda, kuna Red Wings polnud enne matši tänavu kaotanud mitte ühtegi viiest karistusvisete seeriast, kus osalenud. See edukas võitude jada läks Thomas Vaneki ja Frans Nielseni ürituste toel edasi.


Red Wings võitis viimati pärast avakolmandikul nelja laskmist mõne mängu 1991. aastal, kui üle oldi Hartford Whalersist.

Teised kohtumised

Montreal Canadiens 1 - 4 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Neli mängu järjest vähemalt neli lasknud pingviinid said kaitse korda ja lõbutsesid raskustes Carey Price'i vastu. 2015. aasta põhihooaja MVP on 2017. aastat alustanud päris nutuselt.


Winnipeg Jets 6 - 3 Arizona Coyotes (tipphetked)

Ondrej Paveleci tagasitulek NHL-i tõotas tulla väga nutune, kui ta kohe esimese pealeviskega värava lasi. Ent seejärel tšehh kogus end ning meeskonna võidule aidanud 30 tõrje hulka mahtus ka üks imevõte.


Edmonton Oilers 4 - 3 (LA) Florida Panthers (tipphetked)

Väga põnevaks kujunenud kohtumine sai ka üliintrigeeriva lõpu, kui 1+2'ga lõpetanud Connor McDavid kolm sekundit enne lisaaja lõppemist võiduvärava tegi. Oilersi kapten jõudis kohtumises ka karjääri 100. punktini.


Los Angeles Kings 2 - 3 San Jose Sharks (tipphetked)

Naabritevaheline lahing on viimasel ajal kujunenud väga ühepoolseks. Viimase 11 kohtumise jooksul läks Sharksile kirja 8. võit. Võidutabamus sündis täpselt mängu keskel, kui ülekaalust oli täpne Joe Pavelski. Neljandal minutil mängu avavärava teinud Brent Burnist sai pärast Paul Coffeyt ja hooaega 1985/86 esimene kaitsja, kes oma meeskonna esimese 45 mängu jooksul pirni vähemalt 19 korda põlema pannud.

Matthewsi lisaajavärav kallutas juubeli klassiku Leafsi kasuks

Kui NHL-i 100. sünnipäeva aasta esimene mäng andis mingit moodi märku sellest, mis hokisõpru 12 kuu jooksul ees ootab, siis on arvatavasti tulemas väga vägev aasta. Toronto Maple Leafs ja Detroit Red Wings pidasid juubeli klassiku, mida võib vabalt nimetada ajaloo parimaks välitingimustes peetud kohtumiseks.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Pealevisetega 28-37 alla jäänud Leafs võitis matši Auston Matthewsi lisaajaväravast 5-4 ja seda pärast seitsme väravaga viimast kolmandikku. Mike Babcocki meeskond läks sellele vastu kaotusseisus. Red Wings asus teisel perioodil Anthony Mantha hooaja kaheksandast tabamusest juhtima.

Läbi aegade 20. välitingimustes peetud põhihooaja kohtumine, mille pidulikus lahtiviskes osales Wayne Gretzky isiklikult, kulges üsnagi vaikselt, aga viimasel perioodil hakkas juhtuma. Seal viigistas Leo Komarov kiirelt ning meeleolu lisasid omavahel üsna ebaõnnestunud kakluse pidanud Steve Ott ja Matt Martin.


Kolmandiku keskpaigale lähenedes plahvatas Leafs kolme väravaga. Red Wingsi puuri valvanud kollanokk Jared Coreau, kes alustas kohtumist väga enesekindlalt, lasi järsku nelja pealeviskega kolm väravat. Mitch Marner viis Leafsi ette, Connor Brown oli samuti täpne ning Auston Matthews kerkis hooaja 19. tabamusega liiga väravaküttide edetabelis jagama kolmandat kohta. Kõik juhtus vähem kui nelja minutiga.

"Saime õppetunni, aga võitsime ikkagi fännide meeleheaks kohtumise," märkis Babcock pärast mängu.

Õppetund algas normaalajal viimastel minutitel. Mantha söödust tulnud Jonathan Ericssoni värav siis Red Wingsi nendele vastu kaheväravalise kaotusseisuga. Ometi suudeti kohtumisest välimängude ajaloo esimene 3 vs 3 lisaaeg välja pigistada. Dylan Larkin tegi 1:46 enne lõppu vahe minimaalseks ning 1.1 sekundit oli kellale jäänud hetkel, mil Mantha 40 148 pealtvaataja ees oma mängu teise kirja sai. 22-aastane ründaja on kokku pannud kuuemängulise punktiseeria, mille jooksul on kirjas 5+4.

Näis, et välimängude seaduspärasus, mille kohaselt võidavad pea alati külalismeeskonnad, kannab Red Wingsi võidusadamasse välja, kuid viimane sõna jäi siiski Matthewsile. Tänavuse drafti avavalik on viimase 30 aasta jooksul neljas kollanokk, kes esimese 36 mänguga vähemalt 20 väravani jõudnud.


"See oli kahtlemata üks parimatest hetkedest, mida olen hokis kogenud, see oli üsna eriline," rääkis Matthews, kes nüüd väravaküttide edetabelis vaid Sidney Crosby järel, lisaaja eelviimasel minutil sündinud võiduväravast. "Oli päris põnev mäng, mis hoidis inimesed viimasel perioodil ja lisaajal põnevil. Oli väga lõbus kõike seda kogeda."


Leafs on läbi aegade alles kuues kodumeeskond, kes välitingimustes suutnud võidutseda. Mängu algus nihkus, nagu ikka tavaks, peegeldava päikese tõttu edasi. Algsest pooletunnisest viivitusest sai lõpuks 45 minutit.

Teised kohtumised

Washington Capitals 2 - 1 Ottawa Senators (tipphetked)

Jõulupausile hooaja parima, neljamängulise võiduseeriaga läinud senaatorid on pärast puhkust kaotanud kõik kolm matši. Kodumeeskonna viisid kaotusseisust võidule kaitsjad. Karl Alzner viigistas ja Taylor Chorney tõi hooaja esimese väravaga võidu.

Anaheim Ducks 4 - 3 (KV) Philadelphia Flyers (tipphetked)

Ducks jäi pealevisetega tervelt 25-55 alla, kuid võidutses Ryan Kesleri karjääri neljanda kübaratriki toel. John Gibson püstitas 51 tõrjega uue isikliku rekordi, millega kordab ühtlasi klubi rekordit. Ducksil on omavahelises vastasseisus käsil 13-mänguline punktiseeria. Kirjas on 11 võitu.

Pikk põud kestab edasi: 2-0 edu hoidnud Red Wings ei suutnud Philadelphias kaotusteseeriat lõpetada

NHL on aastatega kujunenud väga võrdseks liigaks, kuid sellele vaatamata on siiski kohtumisi, mille lõpptulemused on enamvähem etteaimatavad. Mõnele meeskonnale lihtsalt ei istu kellegi vastu või kuskil hallis mängimine. Detroit Red Wingsil on künkaks ees Philadelphias mängimine. Seal pole alates aastast 1997 ühtegi võitu tulnud ja seekord isegi mitte 2-0 eduseisuga.

(foto: Derik Hamilton/AP Photo)
Steve Yzerman, Brendan Shanahan, Sergei Fjodorov, Nicklas Lidström ja mitmed teised suurkujud olid veel punast särki kandmas, kui Red Wings viimati 1997. aasta jaanuaris Philadelphias võidutses. Kokku on nüüd kirjas 12 järjestikust kaotust.

Dylan Larkin ja Andreas Athanasiou skoorisid avakolmandikul 16-sekundilise vahega, aga Chris VandeVelde ja Põhja-Ameerikas oma esimesega hakkama saanud Roman Ljubimov viigistasid.

Red Wings jäi lõpuks pealevisetega 25-40 alla, aga kui Henrik Zetterberg viimase perioodi keskel veel ühe eduseisu tõi, siis võisid meeskonna fännid vaikselt hakata mõtlema juba sellest, kui palju aega viimasest Philadelphiast saadud võidust möödunud on. Kuid päris karmilt venis seeria ikkagi pikemaks.

Flyers sai veidi rohkem kui minut enne normaaalaja lõppu tühja väravaga 3-3 viigi kätte, kui kaitsja Mark Streit täpselt õigel ajal värava alla prügi koristama sattus. Red Wingsi peatreener Jeff Blashill lootis küll vaidega tabamust ära võtta, kuna Brayden Schenn sadas olukorras Petr Mrazekile selga, ent värav jäi püsima.


Lisaajal nähti vaid ühte väravale läinud pealeviset ja see oli Jakub Voraceki hooaja kuues tabamus. Selle juures söödupunkti kirja saanud Claude Giroux venitas karjääri pikima punktiseeria kümne mängu peale. 13 silmaga jagab ta hetkel Artjom Anisimoviga (Chicago Blackhawks) liiga punktitabeli esikohta.


Red Wings saab ligi 20-aastase kaotuste jada lõpetamist uuesti üritada tuleval teisipäeval.

Teised kohtumised

Montreal Canadiens 3 - 0 Vancouver Canucks (tipphetked)

Canucks jäi viimase nelja mängu jooksul kolmandat korda nulli peale. Seda tänu Carey Price'i 42 tõrjele. Karjääri jooksul on ta ühes nullimängus rohkem tõrjeid (43) teinud vaid 2015. aasta playoffide avaringi 6. mängus Ottawa Senatorsi vastu.

Anaheim Ducks 1 - 5 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Kris Letang naases vigastuspausilt 1+1'ga ning samuti oli Matt Murray pingviinide puuris tagasi. Sidney Crosby jäi tänavu esimest korda väravata, kuid hoidis ühe sööduga siiski punktiseeriat elus. Nick Ritchie ja Ryan Getzlafita mänginud Ducks on kodus kaks kohtumist järjest nelja väravaga kaotanud.

Hooaja eelvaade: Detroit Red Wings

Mihhail Gorbatšov võitis Nobeli rahupreemia, Google'it ega Yahoo'd ei eksisteerinud veel, eetrisse jõudis Mr. Beani esimene osa ja algset Pokemoni mängu hakati alles looma. Need olid osad maailma sündmused, mis leidsid aset 1990. aastal. Siis kui Detroit Red Wings viimati NHL-i playoffidest eemale jäi.

(foto: mlive.com)
Red Wings on end selgelt mänginud liiga kõige stabiilsemaks satsiks. Tänaseks on 25 hooaega järjest playoffidega lõppenud ja vahepeale on mahtunud neli karikavõitu. Seejuures kaks järjestikust triumfi 1997. ja 98. aastal. Sellega ollakse viimane klubi, kes suutnud Stanley karikat kaitsta.

Pärast kolme järjestikust avaringi mängudega lõppenud aastat on aga praegusel hetkel muidugi meeskond karikavõitmise potentsiaalist veidi kaugel. Päris napilt on ka mõnel korral see 25-aastane seeria ellujäänud. Nii ka eelmisel hooajal, kui divisjonikaaslast Boston Bruinsit suudeti edestada vaid seetõttu, et põhiturniiri jooksul koguti võrdsete punktide juures rohkem normaalajavõite.

Uuele hooajale vastu minnes on paljud spetsialistid arvanud, et Red Wingsi maagiline seeria lõppeb nüüd pärast Pavel Datsjuki lahkumist ära, kuid päris kindlalt seda väita ei saa. Venelasest võluri poolt jäänud auku üritatakse lappida mitme uue näoga. Suvel toodi klubisse koguni kolm uut ründajat - Frans Nielsen, Thomas Vanek ja Steve Ott.

(foto: dailyfaceoff.com)
"Ilmselgelt on kaotus suur, nii riietusruumis kui jääl," ütles suvel 15 aastat Detrodis mänginud Datsjuki lahkumise kohta Luke Glendening. "Kuid kõik peavad oma taset veidi parandama. Tema koormuse kandmine ei saa olema ühe kuti töö. See oleks üsna võimatu."

Võrreldes mullusega on peatreener Jeff Blashill oma valikust kaotanud ka karjääri lõpetanud Brad Richardsi. Samal ajal hindab aga peamänedžer Ken Holland asendusi kõrgelt.

"Frans mängis (New Yorgis) Tavarese taga ja omas nii ründes kui kaitses palju vastutust. Arvame, et ta on üle välja kasulik mängija."

"Thomas tegi (eemisel hooajal) 18 kolli. Arvame, et pärast seda, kui Minnesota tema lepingu välja ostis, näeme motiveeritud sportlast."

Blashilli meeskond jäi eelmisel hooajal 2.55 väravaga liiga viimase kümne sekka, seega kulub igasugune abi rünnakul kahtlemata ära. Sellega seoses saab olema ka huvitav see, kuidas hakkab toimetama pärast Datsjuki lahkumist oma naturaalsele positsioonile keskele pääsev Dylan Larkin.

Suvel 20-aastaseks saanud ameeriklane oli üle 36 aasta esimene Red Wingsi kollanokk, kellel õnnestus lõpetada meeskonna suurima väravakütina. 80 mänguga läks võrku 23 tükki. Nende kõrvale lisas ta 22 söödupunkti. Novembris kuu parimaks uustulnukaks valitud noormees oli ka +11-ga meeskonna parim +/- arvestuses.


Larkini kõrval oli veel vaid Tomaš Tatar vähemalt 20 väravaga mees (21). Asjad muutusid päris palju võrreldes Mike Babcocki viimase peatreenerina veedetud aastaga. Siis oli satsis neli vähemalt 20 kolliga meest.

Kaitse osas oli seis ka kaugel roosilisest. Endale lasti keskmiselt 2.67 väravat. See tähendas ka seda, et Red Wings oli ainus negatiivse väravate suhtega playoffidesse pääsenud meeskond. Bruinsil oli näiteks seis kenasti 0.1-ga plussis.

Oma seljataguse parandamise osas pakub uuele hooajale vastu minnes lootust see, et põlvevigastus röövis mullu Niklas Kronwallilt ligi 20 mängu ja nooremad kaitsemehed on taas aasta võrra kogenumad. Seejuures on pärast eelmise hooaja lõppu Aleksei Martšenkol selja taga nii MM-turniir kui ka maailmakarika mängud.

(foto: dailyfaceoff.com)
Väravas minnakse jätkuvalt edasi tandemiga Petr Mrazek-Jimmy Howard, kuigi aina enam on selgemaks saamas see, et viimasel Mootorite linnas enam väga pikka pidu pole. Ameeriklane mängis juba eelmisel hooajal selgelt vähem mänge ja ligi 5.3-miljonilise lepinguga väravavahti pole mõtet pinki soojendamas hoida.

Mrazek oli läinud hooajal kohati täiesti löömatu, võites näiteks jaanuaris üheksast mängust seitse, lastes 1.32 väravat ja tõrjudes 95.2%-ga. Kogu hooaja peale tuli 54 mänguga 27 võitu, keskmiselt väravaid 2.33 ja tõrjed 92.1%. Howard sai 37 mängu juures kirja vaid 14 võitu, lastes 2.80 väravat ja tõrjudes 90.6%-ga. Alates hetkest, mil ta 2009. aastal põhimeeskonna püsivaks liikmeks sai, pole tema numbrid halvemad olnud.

Holland tunnistas kevadel, et võib Howardist loobuda ja 32-aastane puurilukk tõdes ka ise, et mängud Red Wingsi särgis võivad olla mängitud, aga pärast seda on seis siiski muutunud.

"Minu arvates olid väravavahid sel aastal meie meeskonna tugevuseks, aga mõlemad sattusid eriaegadel raskustesse," rääkis alates 1997. aastast klubi peamänedžerina tegutsev Holland suvel. "Kui Jimmyl asjad jaanuaris ja veebruaris untsu läksid, siis võttis Petr asja üle ja kui Petr veebruari keskel ja märtsis raskustes oli, siis esines Jimmy hästi. Me vajame kahte väga head väravavahti, nii nagu kõik meeskonnad."

Hooaja väljavaated

Peagi algava hooajaga seoses võib äkki öelda, et Red Wingsi tugevuseks on see, et oma taset hinnatakse realistlikult. Pikk playoffide seeria ja varasemad karikavõidud on meeskonna fännidest kindlasti teinud nõudliku pundi, aga klubisiseselt ollakse kahe jalaga maa peal. "Karikanõudlejaid on viis või kuus, selles grupis me arvatavasti pole. Nende viie-kuue järel tuleb 20 meeskonda, kes on sarnase tasemega. Kuulume sellesse 20 meeskonna gruppi," ütles Holland augusti lõpus.

Calgary Flames on eelmisest hooajast hea näide, kui meeskonnast, kes pärast playoffide 2. ringi jõudmist läks suviste täiendustega veelgi vingemalt panema, aga lõpuks kukuti maoli maha. Illusioonidest hoidumine peaks kindlustama selle, et meeskond üritab anda endast igal õhtul tõepoolest parima ja eks see ole üks faktor, kuidas 20-st võrdsest meeskonnast selguvad lõpuks kümme, kes karikavõidu peamiste favoriitidega playoffides liituvad.

Red Wingsi vaimustav playoffide seeria on kindlasti ohus, aga nii on see viimastel aastatel nii mõnelgi korral olnud. Ometi on ikka ja jälle suudetud seda pikendada. Mullu käidi kõva kadalipp läbi - probleemid väravasuul, võtmemängijate vigastused, mõne mehe alavorm - kuid ometi võluti endale koht karikamängudel uuesti välja. Samamoodi jätkates saab õnn ükskord otsa. Aga halvavaid faktoreid vältides võib Blashilli meeskonnast kujuneda ka terav sats, kes teeb järjekordselt oma (playoffidesse jõudmine) kenasti ära.

Põhja-Ameerika meeskond jätkab võidukalt

Kõigil maailmakarikaks valmistuvatel meeskondadel on nüüdseks selja taga kaks kontrollkohtumist ja ainsana on mõlemad matšid võitnud Põhja-Ameerika sats. Noored täkud ei andnud Euroopa meeskonnale taaskord armu, noppides ülekaaluka 7-4 võidu.

(foto: Ryan Remiorz/The Canadian Press)
Kui enne kohtumist oli suureks jututeemaks see, kuidas Jack Eichel ja Connor McDavid on pandud ühte ründekolmikusse, siis mängus korjas endale enim tähelepanu hoopis nendega koos mänginud Johnny Gaudreau. Calgary Flamesi ründeäss oli üks kolmest Põhja-Ameerika mängijast, kes lõpetasid matši kahe tabamusega. Üks neist oli naljakas õnnega pooleks tulnud tabamus ja teine tõeline iluvärav.

Flamesilt väidetavalt kaheksamiljonilise aastapalgaga lepingut sooviva ründaja kõrval olid kahe kolliga mehed ka Dylan Larkin ja Aaron Ekblad, kes skooris enda omad ära esimese kaheksa minutiga. Need aitasid meeskonna kiirelt 3-0 eduseisu ja Euroopa meeskonna peatreener Ralph Krueger kasutas juba enne kümne minuti möödumist oma timeout'i ära.

Meeskonna ülimalt kehv algus tähendas ka seda, et Thomas Greissi tööpäev lõppes väga varakult ära. Sakslane sai puuris olla vaid kümme minutit ja 22 sekundit. Kaheksa pealeviske juures läks selja taha neli tükki. Neist viimane Morgan Rielly poolt.

Mängu edenedes muutusid noorukid lohakaks ja nii said vastased mängu tagasi. Pierre-Edouard Bellemare rikkus avakolmandikul John Gibsoni nullimängu ning Marian Gaborik skooris teisel perioodil kaks tükki. Viimasel kolmandikul tõi Frans Nielseni tabamus eurooplased vaid ühe kaugusele.

Põhja-Ameerika 5-4 edu pealt tuli aga Gaudreau ilukoll ja see tõmbas kohtumisele ka teki peale. Esimesest mängust kõrvale jäänud Larkin sai oma teise kätte tühja väravaga mõned sekundid enne lõpusireeni.

Gibson lõpetas Montrealis peetud mängu 29 tõrjega. Greissi asemel sisse tulnud Jaroslav Halak läks endisest koduhallist õhtule 22 tõrjega.

Võitjate poolel oli vaid kuus mängijat, kes punktideta lõpetasid. Kummalisel kombel sattusid aga nende sekka ka nii Eichel kui McDavid.


Mõlemad meeskonnad mängivad oma viimase kontrollkohtumise kolmapäeval. Põhja-Ameerika võtab Pittsburghis vastu Tšehhi ja Euroopa mängib Washingtonis Rootsiga.

Playoffide avaring: Tampa Bay Lightning vs Detroit Red Wings

Tänavu on playoffide avaringis kaks sama paari, mis ka aasta tagasi. Üks neist on Tampa Bay Lightning vs Detroit Red Wings, kes eelmisel kevadel pakkusid pingelise seitsme mänguga seeria. Favoriidina alustanud Lightning läks edasi ja jõudis lõpuks ka karikafinaali. Seekord alustatakse võrdsemast seisust.

(foto: detroit.cbslocal.com)
Omavahelised põhihooaja mängud

Lightning 6 - 2 Red Wings
Condra x 2, Namestnikov, Stamkos, Kutšerov, Palat - Abdelkader, Helm

Lightning 3 - 1 Red Wings
Brown, Johnson, Kutšerov - Nyquist

Red Wings  2 - 1 Lightning
Sheahan, Larkin - Kutšerov

Red Wings 3 - 1 Lightning
Nyquist, Zetterberg, Quincey - Callahan

Tampa Bay Lightning

Lightning on endiselt kihlveokontorite poolt selgelt eelistatud, aga seeriat alustatakse palju kehvemas seisus. Vigastused on röövinud kapteni Steven Stamkose ja ühe kaitse tugitala Anton Stralmani. Lisaks olid põhiturniiri lõpunädalatel tervisega kimpus veel ka mitmed teised mängijad. Seejuures pole peatreener Jon Cooper kogu hooaja jooksul stabiilselt sama koosseisu saanud kasutada, sest erinevatel aegadel on praktiliselt kõiki mingisugused probleemid kimbutanud. Meeskonnas oli näiteks vaid kolm mängijat, kes suutsid kaasa teha vähemalt 80 matši.

Mullu oma ajaloo jooksul teist korda finaalis mänginud meeskond läbis tänavu põhiturniiri käigus omamoodi identiteedimuutuse. Mitmel aastal järjest keskmise väravate arvu osas liiga esikümne hulka mahtunud meeskond hakkas viljelema kontrollivat või siis mõnede hinnangul, ettevaatlikumat stiili. Keskmise väravasaagi 2.73'ga jäädi 12. kohale. Mullusega võrreldes läbiti suur kukkumine, kuna aasta tagasi oldi 3.16-ga üldse kogu liiga resultatiivseim meeskond. Samal ajal paranesid aga selgelt kaitsenumbrid - endale lastud väravate arv vajus 2.51 pealt 2.41 peale, millest olid paremad vaid neli meeskonda.

Kõva põntsu andis ründetootlikusele muidugi ka ülekaalu võimaluste kehv realiseerimine. Selle osas jäädi lõpuks 15.8%-ga tagantpoolt kolmandaks. Mullu oldi täitsa viisaka 18.8%-ga liiga keskmike hulgas. Kuna ülekaalust ei õnnestunud varasema hooga paugutada, siis jäi ka Stamkose aasta üsna tagasihoidlikuks. 36 tabamust on täishooaegade puhul tema halvim tulemus pärast kollanoka hooaega. Kuigi tänapäeval pole muidugi kerge ka 30 piiri kätte saada. Kogu liiga peale said sellega tänavu hakkama 28 mängijat. Stamkose kõrval oli Lightningu teine 30 väravaga mees Nikita Kutšerov. Huvitaval kombel jäid aga nii Stamkos kui Kutšerov mulluses Red Wingsi vastu peetud seerias kuivale.

Edu võti: Tyler Johnson

Stamkose ja Kutšerovi paukpadrunid korvas eelmisel kevadel Tyler Johnson. 25-aastane ründaja tegi seerias kolm kahe väravaga mängu. Stamkos piirdus seejuures üldse ainult kolme söödupunktiga. Selles mõttes võib äkki öelda, et Lightning oma kaptenist tänavu puudust ei tunnegi, kuna tema panus jäi aasta tagasi niigi minimaalseks. Kuigi on loomulikult selgemast selgem ka see, et ainuüksi tema väljakul olek on meeskonna jaoks ülioluline, sest temale kogunev tähelepanu annab teistele rohkem tegutsemisruumi. Ent Stamkost pole ja sellega peab leppima. Mulluste playoffide ajal algas kõva diskusioon seoses sellega, et kes on ikkagi Lightningu esitsenter - kas Stamkos või Johnson. Nüüd on pisikesel ründajal võimalus sellele vastus anda. Tema on meeskonna edu võtmeks. Kuigi halb uudis on see, et ka Johnson oli üks nendest mängijatest, kes põhiturniiri vigasena lõpetas.

Detroit Red Wings

Ei ole palju neid meeskondi, kes karikamängudele terve koosseisuga on saabunud, aga Red Wings on üks neist. Johan Franzen on varasematel aastatel olnud muidugi meeskonna jaoks tähtis mängija, aga rootslane oli juba mullu peapõrutusega audis ja piirdus ka tänavu vaid kahe mänguga. Tema kõrval on audis ka Drew Miller, kuid Ryan Milleri noorem vend käis viimati jääl jaanuaris ja tema koht on satsis täidetav. Oluliste puudujateta meeskond vedas end playoffidesse päris napilt, kuid nüüd algab kõik otsast peale. Seda seisust, kus peaksid olema üsna head võimalused võita üle kolme aasta üks playoffide seeria.

Mike Babcockilt meeskonna tüürimise üle võtnud Jeff Blashill on oma esimese aasta jooksul üsna hästi hakkama saanud. Hooaja käigus oli küll mitmeid tõuse ja mõõnu, kuid pole vist mitte ühtegi satsi, kes hooaja käigus vähemalt ühe külma perioodi all ei peaks kannatama. Blashill viis Red Wingsi playoffidesse vaatamata sellele, et tegu oli ühe põhiturniiri nõrgima ründemeeskonnaga. Keskmise väravasaagi 2.55 taha jäid ainult satsid, kes avavad sel nädalal golfihooaja. Mulluses avaringi seerias kolm kolli paugutanud Tomaš Tatar ja kollanokk Dylan Larkin olid ainsad, kes 20 värava piiri ületasid. Väravavahtide hüplik mäng tähendas seda, et Red Wings polnud ka kaitse osas midagi erilist. Endale lasti keskmiselt 2.67 väravat, millega platseeruti paki keskele.

Keskpärane on äkki ka Red Wingsi seisu hinnates just see kõige parem sõna. Ei olda tipus, kuid samas püsitakse ka kaugel liiga lõpuosast. Ja tundub aasta-aastalt, et ega seda nüüd 25 hooaja peale veninud järjestikuste playoffide kohtade seeriat ei murra ka miski. Viis aastat oleks vaja seda veel elus hoida, et ületada Boston Bruinsi 29, mis üldse Põhja-Ameerika profiliigade pikim järjestikuste playoffide kohtade seeria. Kuigi enne sellele mõtlemist oleks tore hooaja otsustavas faasis edu saavutada. Eriti nüüd, kus Pavel Datsjuk on teatanud, et selle kevade mängudega lõppeb tema NHL-i karjäär.

Edu võti: väravavah(t)i(de) mäng

Nende meeskondade teist aastat järjest kohtumine tekitab deja vu tunde ning seda lisab veelgi juurde see, et Red Wingsi edu võti on sama, mis ka aasta tagasi sai kirja pandud. Mullu teenis Petr Mrazek suure usalduse, kui järsku tuli vaid 41-mängulise kogemusega playoffides esikindana jääle minna. Tšehhi puurilukk sai aga oma ülesannetega suurepäraselt hakkama, lõpetades seeria kahe puhta paberiga. Ta lasi endale keskmiselt 2.11 väravat mängus ja tõrjus 92.5%-lise efektiivsusega. Kui ta suudaks seda korrata, siis peaksid Red Wingsil olema head võimalused edasipääsuks. Jama lugu on aga see, et Mrazeki mänguvorm hakkas tänavu veebruari teises osas tõsiselt alla käima ning esikindana lõpetas põhiturniiri Jimmy Howard. 32-aastane ameeriklane tegi eduka põhihooaja lõpu, kuid tema hooaja kogunumbrid jäävad selgelt nooremale ametivennale alla. Mrazek tõi oma meeskonnale 49 stardiga 23 võitu, lastes 2.33 väravat ja tõrjudes 92.1%-ga. Howard korjas 33-st stardist 14 võitu, lastes 2.80 väravat ja tõrjudes 90.6%-ga. Blashill peab seeria võitmiseks valima õige kinda. Ükskõik kumb see siis ka oleks.

Ennustus: Lightning edasi 4-3

Red Wingsi puurivahid hakkavad duelli pidama Ben Bishopiga, kes on kindel hooaja parima väravavahi kandidaat. 29-aastane puurilukk korjas 60 stardiga 35 võitu, lastes 2.06 väravat ja tõrjudes 92.6%-ga. Keskmise väravate arvu osas oli ta põhiturniiri parim ja tõrjete efektiivsuse arvestuses jäi temast 93%-ga ette vaid Brian Elliott. See eelis koos kodueelisega peaks tähendama seda, et Cooperi meeskond suudab siiski oma favoriidi staatust õigustada. Kui muidugi vigastusi veel juurde ei kuhju ja kui Johnson ikkagi on mängukorras nagu meediale räägitud.

Flyers ja Red Wings jätkasid samas tempos

Idakonverentsis omavahel kõva lahingut pidavad Philadelphia Flyers ja Detroit Red Wings, kes mõlemad laupäeval kaotasid, said nüüd koos võidurõõmu tunda. Esimene alistas Winnipeg Jetsi 3-2 ja teine oli sama tulemuega üle Buffalo Sabresist.

(foto: philly.com)
Flyers lisas kaks punkti tabelisse tänu kapteni Claude Giroux hilisele lisaajaväravaele. Flyers läks kohtumist Mark Streiti ja Wayne Simmondsi väravatest 2-0 juhtima, kuid Mark Scheifele ja Blake Wheeleri kollid tõid viigi majja.

Nädalavahetusel ööbikuid kuulamas käinud Giroux jõudis sihile 14 sekundit enne lisaaja lõppu. Shayne Gostisbehere rikkus Scheifele'i tsooni klaarimise ürituse ära ning kapten oli täpselt seal, kus vaja. Tegu on Giroux karjääri seitsmenda põhihooajal tulnud lisaajaväravaga ning sellega püstitas ta uue klubi rekordi.


Red Wingsi mäng oli üsna sarnase stsenaariumiga. Algselt tundus, et ees ootab kerge õhtupoolik, aga lõpus läks asi pingeliseks. Kuigi närveerima ei pidanud kaua. Sabres suutis eelviimasel minutil tulnud väravaga viimaseks 1:49-ks vahe minimaalseks teha.

Jimmy Howardit üllatuslikult Petr Mrazekile eelistanud Red Wingsi viisid kolmega ette Dylan Larkin, Riley Sheahan ja Luke Glendening. Sabresi eest skoorisid lõpueel minutilise vahega Zemgus Girgensons ja Sam Reinhart.

Väärikalt tähistati Gordie Howe'i sünnipäeva. Härra Hoki saab 88 aastat nooreks küll alles neljapäeval, aga kuna meeskond on sel ajal linnast ära, siis tehti pidu mõned päevad varem.


Sabres on nüüd kaotanud 15 oma viimasest 17-st Detroidis käigust.


Põhiturniiri eelviimase nädala esimene mängude õhtu liigatabelisse suurt muutust ei toonud. Flyers ja Red Wings jätkavad endiselt sama arvu punktidega. New York Islandersist hiiliti kahe punkti kaugusele, kuid seda lihtsalt seetõttu, et Jack Capuano meeskonnal oli vaba päev.

Teised kohtumised

Washington Capitals 4 - 1 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Pikalt tasavägisena kohtumine läks külalistel käest viimasel kolmandikul, kuhu mindi veel 1-1 viigiga. Capitals kindlustas võiduga oma ajaloo teise Presidentide trofee, korrates ühtlasi 54 võiduga oma rekordit. 21 tõrjega lõpetanud Braden Holbtyst sai ajaloos alles viies vähemalt 46 võiduga puurivaht.

Tampa Bay Lightning 3 - 0 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Lightning teenis suure võidu tänu Ben Bishopi superesitusele. 29-aastane puurivaht jõudis 34 tõrjega hooaja kuuenda nullimänguni. Kodumeeskond ise piirdus vaid 18 üritusega. Neistki kümme tulid ära avakolmandikul. Leafs pani ülekaalus seitsmest null.

Nashville Predators 3 - 4 Colorado Avalanche (tipphetked)

Avalanche on hetkel nagu haavatud loom ja nagu me kõik tema, siis sellises olukorras olevad isendid on just need kõige ohtlikumad. Predatorsi šokeeriti 3-0 edu võtmisega. Suur edu püsis viimase viie minutini. Patrick Roy meeskond on juba täna St. Louisis. Kui see kohtumine ka nüüd edukalt üle elada, siis võib juba naeratuse suule lasta, kuna Matt Duchene ja Nathan MacKinnon on väidetavalt nädala lõpus naasmas.

Edmonton Oilers 1 - 2 Anaheim Ducks (tipphetked)

Ducks teenis üheksandast järjestikusest omavahelisest kohtumisest punktilisa. Selle seeria käigus läks kirja kaheksas võit. John Gibsoni puhas paber rikuti alles viimase kolmandiku keskel, kui täpne oli Edmontonist lahkuda sooviv Nail Jakupov.

Arizona Coyotes 2 - 5 Calgary Flames (tipphetked)

Kaks Anthony Duclairi ülekaalu väravat keerasid teisel kolmandikul külaliste 1-0 edu kaotusseisuks, aga Flames suutis siiski tänavust viiendat kaotust oma divisjonirivaali vastu vältida. Sam Bennett oli samuti kaks korda täpne ning Sean Monahan lõpetas 1+2'ga.

San Jose Sharks 5 - 2 Los Angeles Kings (tipphetked)

Mullu pärast kümneaastast seeriat esimest korda playoffidest välja jäänud Sharks kindlustas seekord oma koha väga uhke võiduga. See mängiti 2-2 seisu pealt välja viimasel kolmandikul. Kaitsja Justin Braun lõpetas kahe tabamusega. Kuningate mõlema eest hoolitses Vincent Lecavalier. Kaotus tähendab seda, et Kingsi edu Vaikse divisjoni tipus kahanes vaid ühe punkti peale.

Panarin peab parima uustulnuka auhinna võitmiseks mustad hobused selja taha jätma

Artemi Panarinist sai läinud ööl esimene kollanokk, kes tänavu 20 väravani jõudnud. Ja see sai tehtud väga stiiliselt, kui samal ajal läks kirja karjääri esimene kübaratrikk. Panarin on punktide osas ülekaalukas kollanokkade liider, kuid parima uustulnuka auhinna võitmiseks peab ta mustad hobused selja taha jätma.

(foto: Bill Streicher/USA TODAY Sports)
Shayne Gostisbehere

Philadelphia Flyersi kaitsja on viimaste nädalate kuumim nimi. Olles hooaja alguses meeskonna koosseisust välja jäänud on 22-aastane jänki pannud kokku 13-mängulise punktiseeria. Nii on vaid Panarin (0.97) ja Connor McDavid (1.19) keskmise punktisaagi osas kollanokkade arvestuses temast (0.84) paremad.

Tõsiasi, et Gostisbehere tegi tänavu oma esimese mängu alles 14. novembril kärbib kõvasti tema võimalusi Calderi trofee võitmisel, aga selle võiks talle viimase aja superesituste tõttu andestada. Vaid Patrick Kane'i müstiline 26-mänguline punktiseeria on tänavu olnud pikem kui tema oma, mis on veel ka endiselt aktiivne.

Viimati jõudis mõni kaitsemees nii pika seeriani 1990. aastal. Selleks oli Brian Leetch, kelle jada katkes 14 mänguga. Viimase 20 hooaja jooksul on kollanokana pikema seeria kokku pannud vaid Paul Stastny, kes jõudis hooajal 2006/07 20 mänguni. 13-mänguline seeria on sama pikk, mille toel Nathan MacKinnon 2014. aastal parima uustulnuka au endale sai.

Samas töötab 2012. aasta drafti 3. ringi valikule vähese mängude arvu kõrval vastu ka tema vanus. Nii nagu ka 24-aastase Panarini puhul. Alates Pavel Burest ja hooajast 1991/92 on olnud vaid viis 22+ aasta vanust mängijat, kes parimaks uustulnukaks valitud ning kaks neist olid väravavahid.

Dylan Larkin

19-aastane Larkin on hetkel punktitabelis 38 silmaga Panarini ja Jack Eicheli selja taga, kuid vaid kolm tema punktidest on tulnud ülekaalu olukordadest. 2014. aasta drafti avaringi valik on erimeeskondade ridades ülimalt vähe mänguaega saanud. See on aga andnud talle võimaluse särada 5 vs 5 olukordades. Kogu liiga peale on +/- näitaja osas temast paremad ainult kaks mängijat.

Novembris liiga parimaks uustulnukaks valitud Larkin on esimene Detroit Red Wingsi kollanokk pärast Steve Yzermani ja hooaega 1984/85, kes neljas järjestikuses mängus väravani jõudnud. Ameeriklane on kiirelt tõusnud oma meeskonna võtmemängijaks ja see pole üldse mitte kerge Detroidis, kus ees Henrik Zetterbergi ja Pavel Datsjuki sugused suurkujud.

Seejuures on Larkini hooaja numbrid silmapaistvad vaatamata sellele, et hetkel on ta sattunud külma perioodi keskele. Neli mängu järjest pole õnnestunud punkte koguda ning neist on kirjas -3. Enne seda kukkumist oli ta pikalt +/- näitaja osas liiga liider. Alles suvel 19. sünnipäeva tähistanud mängija poolt on see jahmatav saavutus.

Max Domi

Arizona Coyotesi ründaja on pärast oivalist hooaja algust maha jahtunud ja nii on keskmine punktisaak kahanenud 0.64 peale, aga pole välistatud see, et ta saab uuesti hoo sisse. Märgid sellest on ka juba olemas. Poole veebruariga on seni kirjas vaid üks punkt vähem kui kogu jaanuariga.

2013. aasta drafti avaringi valik on kollanokkade seas 23 sööduga ainult Panarini selja taga. Samas pole tal kõrval mängimas sedavõrd häid meeskonnakaaslaseid nagu Panarinil, kelle toel oma saaki stabiilselt kasvatada. Kuulsa löömamehe Tie Domi poeg mängib meeskonnas, mis vastupidiselt igasugustele ootustele püsib playoffide konkurentsis. Kui õnnestub sats kevadistele mängudele viia, siis miks mitte ei võiks teda selle eest tasustada?

Connor McDavid

Novembris saadud paha vigastus lõpetas justkui momentaalselt McDavidi Calderi trofee lootused ära, aga pärast tervenemist ja karjääri esimest viie punktiga mängu on need jutud siiski uuesti lahti läinud. 


Edmonton Oilersi nooruk on ainus kollanokk, kelle punktikogumise hoog sedavõrd vinge, et täishooaja arvestuses ületaks ta 100 punkti piiri. Vahe Panariniga oleks üle 20 punkti. McDavid on vaieldamatult tänavuse hooaja parim uustulnuk.

Mulluse drafti avavalikul on muidugi võrreldes Gostisbehere'iga jäänud veel rohkem mänge vahele, aga ehk oleks aeg ajakirjanikel, kes parima uustulnuka valivad, oma vanamoeliseid kriteeriumeid muuta. Viimane hooaja jooksul rohkem kui ühest kohtumisest puudunud mängija, kes parimaks kollanokaks sai oli väravavahina 61 matši teinud Steve Mason, Aastaks oli siis 2009.

John Gibson

Mason oli 12. ja viimane puurivaht, kes parimaks uustulnukaks valiti. Miks mitte ei võiks John Gibson olla 13. maskis mees? 22-aastane jänki tegi oma NHL-i debüüdi küll juba 2014. aasta kevadel, aga varasemalt pole ta hooaegade jooksul piisavalt mänge kirja saanud, et see kollanoka aastana arvesse läheks.

Kus oleks Anaheim Ducks praegu Gibsonita? Arvatavasti endiselt kuskil playoffide piiri peal. Tänu noore väravavahi panusele on aga divisjoni põhjast kerkitud tiitliheitlusesse. Ta on endale lasknud vaid 2.11 väravat mängus, millest kogu liiga peale parimad ainult kolm puurivahti.

2011. aasta drafti 2. ringi valikul on 22-st stardist kirjas neli nullimängu. See tähendab, et 18.2% nendest kohtumistest on lõppenud puhta paberiga ja selle osas on ta liiga parim. Järgneb Jake Allen 15.6%-ga. Kõikidest mustadest hobustest on Gibson vast kõige tumedam, aga kui parima uustulnuka auhind temale antakse, siis ei saaks selle peale väga pahandada.

Panthers näitas võimu, Jagr jõudis karjääri 1100. söödupunktini

Kui mõni meeskond kukub nagu kivi (jätame austustest nimed mainimata), siis mõni teine jälle kerkib aina kõrgemale ja kaugemale. Florida Panthers on alustanud uut võiduseeriat. Läinud ööl jõuti Detroit Red Wingsi vastu 6-3 tulemusega viienda järjestikuse võiduni.

(foto: Joel Auerbach/Getty Images)
Viimasel ajal on mitmelt poolt olnud kosta, et Panthers on küll hea meeskond, aga siiski mitte piisavalt hea, et divisjoni tiitel lõpuks endale saada. Just Red Wings peaks selle suhtes olema tõsine ohustaja. Vähemalt mõneks ajaks on need suud aga lukku pandud.

Gerard Gallanti meeskond mängis end 12. minutiga 3-0 eduseisu, ega vaadanud kordagi tagasi. Laviini lükkas käima eelmisest neljast mängust puudunud ja väidetavalt müügilehel olev Brandon Pirri. Tabamuse juures jõudis Jaromir Jagr ajaloo kuuenda mängijana karjääri 1100. söödupunktini. Sellele järgnesid Aleksander Barkovi ülekaalu värav ja Vincent Trochecki koll.

Dyla Larkin skooris vahetult enne avakolmandiku lõppu ning pärast teise algust ja nii said külalised korraks ühe kaugusele, ent Jagr ja noored pantrid olid siiski peatamatud. Pärast seda, kui Derek MacKenzie Larkini tabamustele vastas, kasvatas Tšehhi igiliikur ülekaalust oma hooaja 16. tabamusega vahe taas kolme peale.

Red Wings oli Floridas 17 külastuse käigus ainult kolm korda normaalajaga kaotanud ja kui Mike Green ülekaalust sihile jõudis, siis saadi veel väikene lootuse kübe, aga tagasitulek jäi siiski olemata. Mängule pani punkti Trochecki teine tabamus. 22-aastane ameeriklane lõpetas mängu 2+1'ga.

36 tõrjet teinud Roberto Luongo kerkis väravavahtide võitude läbi aegade edetabelis 7. koha ainuomanikuks. Maha sai raputatud Tony Esposito.

Jagr on samuti põrutamas mitme tähise suunas. Kolm väravat on vaja 738 veel otsa panna, et jõuda Brett Hulliga jagama läbi aegade väravaküttide edetabeli 3. kohta. 1839-st punktist on 11 silma puudu saamaks punktitabelis kätte Gordie Howe'i, kes samuti 3. kohal. Kohtumine Red Wingsi vastu oli Jagri jaoks karjääri 193. vähemalt kolme punktiga mäng.


Red Wings ei pea kaua kättemaksu võimalust ootama. Juba esmaspäeval kohtutakse Detroidis uuesti.

Teised kohtumised

Buffalo Sabres 2 - 3 (KV) Boston Bruins (tipphetked)

Saaks Bruins igas mängus kaotusseisust tulla, siis oleks vast tabeliseis roosilisem. Sabres ei suutnud võiduks mängida 2-0 eduseisu. Kangelaseks sai Ryan Spooner, kes algatas come-backi ning pani sellele karistusvisete seerias punkti.

New York Ranges 4 - 2 Minnesota Wild (tipphetked)

Wild on oma fännidele viimasel ajal näidanud mitmeid mooduseid, kuidas mänge annab kaotada ning Madison Square Gardenis leiti veel üks viis. Käest läks avakolmandiku 2-0 eduseis. See viis ka igasuguse tuule purjetest ja nii jõuti lõpuks vaid 18 pealeviskeni. Rangers sai teise kolmandikuga mängu viiki ning läks siis oma teed, lõpetades 30 pealeviskega.

Ottawa Senators 2 - 7 Edmonton Oilers (tipphetked)

Oilers pääses sarnaselt Panthersile mängu 12. minutiks juba 3-0 juhtima. Jordan Eberle skooris kaks tükki. Mängu lõpuks oli tal tabamuste kõrval ka üks söödupunkt. Connor McDavid võttis seekord veidi rahulikumalt ja läks õhtule kahe söödupunktiga. Senaatorid on nüüd kaotanud viimasest 16-st mängust 11.

Washington Capitals 3 - 2 New York Islanders (tipphetked)

Aleksandr Ovetškin ja Braden Holtby olid tagasi jääl ning on kohe tagasi ka uudiste esikülgedel. Esimene skooris hilise võiduvärava ning teine jättis mitme tähtsa tõrjega punktid koju. Ovetškin on vaikselt hiilimas väravaküttide edetabeli tipu poole. Temast ongi nüüd ette jäänud vaid Patrick Kane.

Toronto Maple Leafs 3 - 2 (KV) New Jersey Devils (tipphetked)

Leafs pole viimasel ajal üldse mitte palju võidurõõmu tunda saanud, ent Mike Babcockile see 1000. mängu puhul siiski kingiti. Tyler Bozaki hiline tabamus aitas lisaajale ning karistusvisetel oli ainsana täpne P.A. Parenteau. Babcockile läks kirja 546. võit. Vaid tõelised korüfeed on 1000 mänguga üle 520 jõudnud.


St. Louis Blues 1 - 3 San Jose Sharks (tipphetked)

Blues kaotas tänavu Vaikse ookeani divisjoni vastu peetud 11. mängus alles kolmanda kohtumise. Patrick Marleau jõudis Sharksi särgis 1379. põhihooaja mänguni ning sellega tõukas ta ühe meeskonna eest enim kohtumisi kirja saanud mängijate edetabelis Joe Sakici esikümnest välja.

Nashville Predators 3 - 6 Philadelphia Flyers (tipphetked)

Pärast vahepealset tõusu sattus Pekka Rinne jälle halvale teele. Kuus tükki läksid selja taha ainult 19 pealeviskega. Predators ise paugutas 40 korda ja 10 minutit enne lõppu jõuti ühe kaugusele, ent Wayne Simmonds ja Claude Giroux masendasid siis kohe kahe kiire tabamusega. Mõlemad lõpetasid kohtumise 2+1'ga.

Colorado Avalanche 3 - 4 (LA) Dallas Stars (tipphetked)

Stars oli lõpuks pealevisetega üle 44-24, ent jäi pärast Jason Spezza varajast juhtväravat hätta. Avalanche'il läks viimasel kolmandikul käest hea võimalus kasvatada edu kahe peale, kui Nathan MacKinnoni poolt jäi realiseerimata karistusvise ning külalised kallutasid karistusterohke perioodi enda kasuks. 3-3 viik saadi just ülekaalu väravaga. Seejärel tõusis lisaaja 35. sekundil kangelaseks John Klingberg.

Arizona Coyotes 4 - 5 (LA) Chicago Blackhawks (tipphetked)

Oliver Ekman-Larsson säras 2+1'ga ning karikakaitsja oli suurtes raskustes vaprate koiottide maha raputamisega. Aga kui lisaaeg tuli, siis oli muidugi juba ette teada, mis juhtub. Hooaja viienda lisaajaväravaga kordab Jonathan Toews hooajal 2010/11 Steven Stamkose poolt püstitatud liiga rekordit. Blackhawksi kapten lõpetas kohtumise kahe väravaga. Artemi Panarin hiilgas kolme söödupunktiga.

Vancouver Canucks 1 - 2 (KV) Columbus Blue Jackets (tipphetked)

John Tortotella oli esimest korda pärast vallandamist Vancouveris tagasi ning lahkus väga magusa võiduga. Selle eest tuleb välja teha Alexander Wennbergile, kes oli ainsana karistusvisetel täpne.

Los Angeles Kings 2 - 4 Anaheim Ducks (tipphetked)

Ducksi seis on aina paremaks ja paremaks minemas. Isegi Ryan Getzlaf jõudis hooaja esimese tasakaalus tehtud väravani. Kapten lisas tabamuse kõrvale veel ka karjääri 500. söödupunkti. Vaid Teemu Selänne oli enne teda Ducksi särgis 500 sööduni jõudnud. Õhtu resultatiivseim mängija oli aga David Perron, kes lõpetas 2+1'ga.

John Scotti Tähtede mängu seiklus lõppes võidu ja MVP nimetusega

Suure naljana alanud ettevõtmine hääletada John Scott tänavusele NHL-i Tähtede mängule lõppes ühe hokiajaloo lahedaima õhtuga. 33-aastane "politseinik" näitas kõigile, et oskab korralikult hokit mängida ja aitas oma meeskonna võidule, teenides ühtlasi kohtumise kõige väärtuslikuma mängija nimetuse.

(foto: Brian Babineau/Getty Images)
Scott ja tema Vaikse ookeani divisjoni kamraadid alistasid finaalis Atlandi divisjoni 1-0. Tõeliseks väravavahtide šõuks kujunenud matšis skooris ainsana Corey Perry. Vaikse ookeani meeskonna väravavahtide duo Jonathan Quick - John Gibson tegi kahe peale nullimängus 17 tõrjet. Võimalik, et esimest korda üldse ajaloo jooksul said ka puurivahid Tähtede mängus staari staatust nautida. Suurepäraseid tõrjeid nägi juba ka esimestes mängudes.

Vaikse ookeani divisjoni meeskond alistas poolfinaalis Kesk divisjoni 9-6 ja Atlandi divisjoni meeskond Metro divisjoni 4-3. Scott skooris kohe oma esimese vahetuse käigus ning lisas sellele tabamusele hiljem veel ühe. Sellega on tal nüüd Tähtede mängust kirjas rohkem väravaid kui näiteks Sidney Crosbyl. Kahe tabamusega lõpetasid ka Taylor Hall ja Daniel Sedin. Samuti sai Scott seal rahvale veidi oma leivanumbrit näidata.


Vastasmeeskonna pooled tabamused tulid võõrustaja klubi Nashville Predatorsi mängijatelt. James Neal oli kahe väravaga kõige edukam. Selles kohtumises nähti ära ka Tähtede mängu ajaloo esimene tühja väravasse läinud tabamus. See tuli Drew Doughty poolt. Samuti oli seal alates 2000. aastast esimene Tähtede mängus määratud karistus, mis läks mängu venitamise eest Pekka Rinnele.


Õhtu avanud Atlandi ja Metro matšis läks viimane kohtumist kolm korda juhtima, ent oma favoriidi staatust ei suudetud siiski õigustada. Suurepärases hoos oli Detroit Red Wingsi kollanokk Dylan Larkin, kes oli söötjana osaline kolmes Atlandi meeskonna väravas. Võidu tabamus tuli veidi rohkem kui neli ja pool minutit enne lõppu P.K. Subbani poolt. Skoorijate sekka mahutas end ka pärast 12-aastast pausi Tähtede mängule valitud Jaromir Jagr, kes tegi oma esimesi suuri tegusid juba siis, kui 11 tänavuses mängus osalenut polnud veel sündinudki.


Uue formaadiga Tähtede mäng täitis oma eesmärgi 100%-liselt. Divisjonide vaheline heitlus ning miljonidollariline auhinnapott pani meeskonnad võidu peale mängima ning nalja tegemine jäi tahaplaanile. Väravavahid üritasid reaalselt igat pealeviset peatada ning mõne tõrje võiks isegi hooaja TOP 10 videosse panna.


Õhtu suurim täht ja võitja oli aga loomulikult Scott. Karjääri jooksul oma rolli perfektselt täitnud mängumees näitas teda üritusest eemale jätta tahtnud liiga juhtidele koha kätte ning sai nädalavahetuse käigus endale rohkelt fänne juurde. Südameid sai võidetud lausa nii palju, et kiiver, mida kandes ta kaks väravat skooris, läheb isegi jäähoki Kuulsuste Halli.



"Ma poleks eales uskunud, et Tähtede mängule jõuan ja fännid mind sedamoodi toetavad," tunnistas Scott pärast mängu. "Kahe värava skoorimist ei suuda ma isegi sõnadega kirjeldada. Sellist stsenaariumit ei saa ette kirjutada. Tõeliselt uskumatu, kuidas kõik juhtus."

Tähtede mängu oskuste võistluse võitis idakonverents

Kui NHL-i läänekonverents on aastate jooksul kujunenud liiga tugevaimaks, siis võib vist öelda, et idas mängivad kõige osavamad mehed. Viimased viis konverentside vahel peetud Tähtede mängu oskuste võistlust on just võitnud ida. Seekord võimsa ülekaaluga 29-12.

(foto: Bruce Bennett/Getty Images)
Võistlus algas kohe rekordiga. Detroit Red Wingsi Dylan Larkin purustas 20 aastat püsinud Mike Gartneri rekordi, kui läbis kiireima uisutaja võistlusel ringi 13.172 sekundiga. Kuigi rekordit vist veel päris ametlikuks ei saa pidada, sest Gartner olevat võistlust ise jälginud ja märganud, et stardikohad olid veidi erinevad. Kiiruse võistlus läks idakonverentsile üldskooriga 5-1.

P.K. Subbani toel tuli idale võit ka järgmisest võistlustest, kus pidi võimalikult stiilselt kiirrünnaku lõpetama. Montreal Canadiensi kaitsja lasi välja oma sisemise Jaromir Jagri.


Maskeeringuga lähenes asjale ka Brent Burns.


Pekka Rinne pidi mõned üritused kitarriga tõrjuma.


Ida võidukäik jätkus ka täpseima pealeviske võistluses. Parim oli John Tavares, kes leidis kõik nurgad üles 12.29 sekundiga.

Lääs sai end käima alles oskuste võistluses, kus erinevad mängijad pidid täitma erinevaid ülesandeid, ankrumeheks väravavaht, kes pidi litri vastaspuuri toimetama. Ida juhtis pärast seda 10-5.

Tugevaima pealeviske võistluses polnud vast juba enne algust kahtlust, kes võidab. Daniel Sedin oli sellele eelnenud intervjuus valmis isegi oma aastapalga mängu panema, et selleks saab Shea Weber. Nii ka läks! Ka eelmisel aastal võidutsenud Nashville Predatorsi kaitsja parima ürituse kiiruseks jäi sel korral 108.1 m/h, mis on umbes 174 km/h.


Tugevaima pealeviske võistlusel osales ka John Scott ning lääs vähendas selle toel vahe nelja peale, 12-8. Scott kerkis kiirelt õhtu staariks, naerdes südamest selle peale, kui Patrick Kane mängijate tutvustamisel välja vilistati.


Võistlus lõpetati karistusvisetega, kus säras Roberto Luongo. Florida Panthersi puurilukk tõrjus kõik üheksa vastaste üritust ning tänu sellele venis vahe meeskondade vahel lõpuks ülisuureks. Läänekonverentsi ei suutnud päästa isegi Scott, kes õhtut täiel rinnal nautis.


Scott, kes kirjutas sel nädalal The Players Tribune väljaandele väga põneva ja südamliku lugemise, loodab täna toimuvas Tähtede mängus endiste meeskonnakaaslaste toel jõuda kuue väravani. Senise karjääri jooksul on ta skoorinud vaid viis kolli.


Oskuste võistluse võitja sai endale tänaseks valida "stardikoha". See tähendab, et südaööl algaval 3 vs 3 turniiril on esimeseks matšiks Atlandi ja Metro divisjoni vaheline mõõduvõtt.

Red Wings jättis hilise tulemisega punktiseeria ellu

Detroit Red Wings on vaikselt Atlandi divisjoni teisele kohale hiilinud ning seda tänu aina pikevale punktiseeriale. Läinud ööl nihutati see kümne mängu peale, kui Nashville Predatorsist lisaajal 5-4 jagu saadi. Veel kümme minutit enne normaalaja lõppu oldi kahega taga.

(foto: foxsports.com)
Red Wings tegi ilusa alguse, aga jäi teisel kolmandikul tagaajaja rolli. Esimese perioodi viimasel minutil sai Brad Richards uue klubi särgis kirja esimese tabamuse. Tehniliselt võttes oli aga tegu Shea Weberi omaväravaga ning 30-aastane kaitsja lammutas pärast seda nii, et kerkis alates 2014. aasta jaanuarist esimeseks kübaratrikiga sinise joone meheks. Seejuures tulid kõik tabamused ülekaalust.

Weber aitas külalised teise kolmandiku alguses viikisadamasse ning vähem kui kaks minutit hiljem viis Viktor Arvidsson Predatorsi juba ka ette. Red Wingsil läks kiirelt kõik allamäge ning selle võttis hästi kokku Weberi teine.


Tomaš Tatar aitas poolteist minutit pärast kummalist väravat Red Wingsi uuesti ühe kaugusele, kuid Weber vormistas viimase kolmandiku üheksanda minuti alguses oma kübara ning näiliselt kindlustas sellega külalistele ka võidu. Dylan Larkin tegi küll kiirelt veel ühe tagasi, kuid võis arvata, et Peter Laviolette'i hoolealused hoiavad edu lõpuni. Ent kaks ja pool minutit enne lõppu saadi õlekõrs.

Ryan Ellis läks karistuspingile ja Justin Abdelkader lisas 16 sekundiga Tatari tabamuse kõrvale Red Wingsi teise ülekaalu kolli. Õigupoolest võiks tabamuse vabalt kirjutada 28-aastase ameeriklase puusa nimele, mis Gustav Nyquisti ürituse Pekka Rinnest mööda suunas.

Lisaaega on Red Wings viimasel ajal kõvasti harjutanud ja selle suhtes kodupublik enam muretsema ei pidanud. Seal sai teisel minutil Nyquist oma värava kätte. Vahetult enne seda oli Predatorsil suurepärane võimalus mäng ära lõpetada, aga kukkus välja nii, et ühest Pavel Datsjukist täitsa piisas kolme ründaja vastu.


Weber on Predatorsi ajaloos esimene kaitsja, kes kübara skoorinud. Larkin kerkis samal ajal hooaja 11. tabamusega kollanokkade arvestuses liidriks. Lisaks on ta +19'ga kogu liiga peale parim +/- arvestuses.

Teised kohtumised

Winnipeg Jets 2 - 1 (LA) Washington Capitals (tipphetked)

Võitluslik mäng, kus avakolmandikul jagati välja 24 karistusminutit, sai päris kummalise lõpu, kui 20 sekundit enne karistusvisete seeriat tulnud Mark Scheifele'i väravat vaadati kümme minutit üle. Capitalsi peatreener Barry Trotz on aga kindlasti tänagi veel valmis kõigile kuulajatele rääkima, et olukorras oli tsooni viga.

Los Angeles Kings 5 - 3 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Penguins sai esimese 20 minutiga kirja vaid kolm pealeviset ning aeglasest algusest ei taastudki. Alles 0-3 pealt hakkas midagi õnnestuma. Sidney Crosby hooaja kuues koll tõi külalised viimasel kolmandikul veel ühe kaugele, aga võitu, ega isegi punkti, ei õnnestunud siiski välja pigistada. Milan Lucic lõpetas kahe väravaga ning Jake Muzzin sai kirja 1+2. Samade numbritega oli Penguinsi parim Chris Kunitz.

Ottawa Senators 3 - 2 (LA) New York Islanders (tipphetked)

Senaatorid tegid sarnaselt Red Wingsile samuti hilise tagasituleku. 11 minutit enne normaalaja lõppu oli seisuks 0-2. Lisajal pani Erik Karlsson kotti hooaja kuuenda tabamuse. Selle kõrvale lisas ta mängu käigus ka kaks söötu. Rootslane, kes öelnud, et temale 3 vs 3 lisaaeg absoluutselt ei istu, on nüüd ka 28 sööduga liiga parim mees.

Carolina Hurricanes 3 - 2 Montreal Canadiens (tipphetked)

Canadiens sai kaks korda juhtida, aga jäi tänavu esimest korda järjestikustes mängudes idakonverentsi vastastele alla. Cam Ward tegi 36 tõrjega supermängu ning Jeff Skinner skooris kaks tükki.

St. Louis Blues 1 - 4 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Bluesi mehed läksid pärast avakolmandikku koju ära. Muudmoodi on raske seletada seda, et esimese kolmandikuga tuli 15 pealeviset ning järgneva kahega kokku vaid 13. Kaotusseisust välja tulnud Leafsi kasuks skooris Nazem Kadri kaks tükki. Lisaks leidis 25-aastane ründaja aega karjääri kolmandaks kakluseks. Leafs oli tänavu jäänud viimaseks meeskonnaks, kelle mängijad polnud kaklustes osalenud. Peatreener lihtsalt ei luba.


Philadelphia Flyers 1 - 4 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Hooaega kehvalt alustanud kapten vedas Blue Jacketsi võidule. Nick Foglino lõpetas 2+1'ga ning kasvatas sellega hooaja punktisaagi 14 peale. Endise tööandja vastu lõbutses ka Scott Hartnell, kes läks õhtule 1+2'ga.

Minnesota Wild 3 - 0 Colorado Avalanche (tipphetked)

11 tõrjet teinud Devan Dubnyk oskas mängu keskel end ühe TV-pausi ajal vigastada, kuid Darcy Kümper aitas 9 tõrjega Wildi klubi ajaloo esimese meeskonna nullimänguni. Külalised jäid pealevisetega rohkem kui kahekordselt alla. Wildile kogunes neid 44.

Vancouver Canucks 0 - 4 Boston Bruins (tipphetked)

Tuukka Rask pidi hooaja kolmandaks nullimänguga tegema vaid 17 tõrjet. Ühtlasi on see soomlase jaoks karjääri esimene võõrsilt Canucksi vastu saadud võit. Canucks on viimase 16 kohtumise jooksul 14 lasknud vähemalt kolm väravat ning võitnud neist vaid kolm.

San Jose Sharks 3 - 4 Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Lightning tegi täpselt viiendiku oma võimalustest väravateks. Ben Bishopil löödi viimasel kolmandikul kepiga silm katki, kuid sinna võtsid külalised juba suure 4-1 eduseisu. Kaks kolli tuli Nikita Kutšerovi poolt. Sharks sai kõik oma tabamused ülekaalust ning neid võimalusi oli mängu peale tervelt kaheksa.

Kane'i punktiseeria päädis kuu parima mängija nimetusega

15. oktoober oli viimane päev, mil Patrick Kane ühes kohtumises punktideta jäi. Pärast seda on Chicago Blackhawksi ründaja 19 mängu järjest kogunud vähemalt ühe punkti. Suurepärane seeria on nüüd Kane'ile toonud ka novembri parima mängija nimetuse.

(foto: chicagotribune.com)
27-aastane ründeäss kogus novembris 13 kohtumisega 23 silma (8+15). Kaheksa mängu olid sellised, kus tuli vähemalt kaks punkti ning nende seas oli ka üks nelja punktiga mäng. Novembri parima valimisel edestas Kane Washington Capitalsi väravavahti Braden Holtbyt ja Colorado Avalanche'i ründajat Matt Duchene'i.

Kane on hetkel liiga liider nii punktide (37) kui söötude (23) osas. Keskmiselt mängu kohta on tulnud 1.54 punkti. Huvitaval kombel ongi Kane'il karjääri jooksul olnud nii, et hooaja esimene pool on viljakam kui teine ots. Esimese kolme kuu keskmine punktisaak on 1.11 ja jaanuar/veebruar/märts/aprill oma 0.87.

Novembri parimaks uustulnukaks valiti Detroit Red Wingsi Dylan Larkin. Larkinist sai tänavu alates 1990. aastast esimene Red Wingsi mängija, kes 19-aastasena hooaja avamängus kaasa löönud. Sellele on järgnenud aina vägevamad esitused. Debüüt Toronto Maple Leafsi vastu lõppes kohe 1+1'ga ning nüüdseks on 24 matšiga kogunenud 18 silma (10+8). Neist kümme tulid novembris.

Detroidi külje all Waterfordis sündinud ründaja on hetkel kümne tabamusega kollanokkade seas suurim väravakütt. Tema 18-st punktist on paremad vaid Artemi Panarin (23) ja Max Domi (20). Mõlemad platseerusid novembri parima valimisel Larkini selja taha. Lisaks edestas 2014. aasta draft avaringist nopitud ameeriklane Oscar Lindbergi, Sam Bennettit ja Jack Eichelit.

Panthersile Detroidist järjekordne võit

Florida Panthers võib vaikselt hakata Detroiti oma teiseks koduks pidama. Viimastel aastatel on Joe Louis Arena vaid rõõmuhetki pakkunud ja nüüd on kirjas järjekordne võit. Lisaajal 2-1 tulemusega tulnud triumf tähendab, et Panthers on Detroidist saanud viis järjestikust võitu.

(foto: Carlos Osorio/Associated Press)
Red Wings suutis viimati kodus Panthersi alistada 2012. aastal. Kuigi ega kaugel sellest sel korral poldud. Dylan Larkini hooaja kümnes värav tõi teisel kolmandikul 1-0 edu, mida suudeti pikalt hoida. Panthers viigistas veidi enam kui viis minutit enne normaalaja lõppu. Reilly Smith suunas sisse Aaron Ekbladi pealeviske.

Jeff Blashilli hoolealused on küll kõvasti tänavu lisaaega saanud harjutada (kokku nüüd üheksa matši), aga seekord sellest abi polnud. 1:20 peal tulnud Brian Campbelli hooaja teine värav tõi Panthersile tati ja tahtejõuga välja võideldud võidu. Enne seda oli Gerard Gallanti meeskond kaotanud kõik oma kolm matši, mis lisaajaga lõppesid.

Vaatamata kaotusele saab Red Wings rõõmustada selle üle, et seitse kohtumist järjest on vähemalt üks silm pähe saadud. Panthers sai oma teise järjestikuse võidu ning neil on viimasest seitsmest vähemalt üks punkt kirjas viiest mängust.


Larkin on kümne väravaga kollanokkade seas suurim väravakütt. Seejuures on kuus neist tulnud viimase seitsme mängu jooksul. Panthersile alla jäämine oli alles kolmas kohtumine, mida Red Wingsil ei õnnestunud pärast Larkini väravat võita.