Zach Parise pole sel hooajal veel kordagi saanud Minnesota Wildi aidata ning seda võimalust ei teki ka nii pea. Klubi teatas, et 33-aastane ründaja on käinud seljaoperatsioonil. Protseduurist taastumisele kulub Parise'il 8-10 nädalat.
(foto: startribune.com)
Ameeriklast on juba pikemat aega seljahädad painanud ja nii on terve ports kohtumisi vahele jäänud. Pärast tööseisaku tõttu lühendatud hooaega 2013. aastal on ta üle 70 mängu kirja saanud vaid korra. Eelmisel hooajal piirdus ta 69-ga ning see tõi pärast kollanoka aastat halvima punktisaagi 42.
Huvitaval kombel pole mitmekordse 30 väravaga mehe puudumine seni Wildi väga häirinud. Keskmine väravasaak 3.67 on liiga paremusel neljas näitaja. Nuriseda saab aga tulemuste üle. Kuuest kohtumisest on seni tulnud neli kaotust.
Wild alustab täna Vancouver Canucksi vastu magusat kuuest kohtumisest koosnevat kodumängude seeriat.
Viimati hooajal 2012/13 kõik põhiturniiri matšid kaasa teinud Zach Parise ei jõua selleni ka uuel aastal. Minnesota Wildi ründajat on kohe hooaja alguses ootamas paarimänguline vigastuspaus. 33-aastast jänkit on juba pikemat aega seljaprobleemid kiusanud.
(foto: usatoday.com)
Eelmisel suvel räägiti isegi võimalusest, et seljatrauma ohustab ameeriklase karjääri, kuid väljakule ta ikkagi tuli ja tegi erinevate probleemidega võideldes kaasa 69 mängu. Neis läks kirja 48 punkti, mis täishooaegade arvestuses pärast tema esimest karjääri halvim aasta.
Ryan Suteriga klubi enimteeniva mängija au jagavat Parise'it loodeti uueks hooajaks täielikult terveks ravida, aga see ei õnnestunud. Probleemiks uuesti selg. "Parise'il on raskusi saamaks 100%-liselt terveks, seega hoiame teda veidi tagasi. Kui kõik läheb hästi, siis taasühineb ta meeskonnaga järgmisel esmaspäeval;" kommenteerib olukorda peamänedžer Chuck Fletcher.
Enne järgmist esmaspäeva jõuab Wild ära teha kaks mängu. Kolmas kohtumine on alles 12. oktoobril, mis tähendab, et Parise'il on jäänud poolteist nädalat traumast kosumiseks.
Chicago Blackhawks alustas kolmapäevast ainsat kohtumist päris uskumatust seisust. Minnesota Wildi vastu oli kaotatud põhiturniiril kaheksa mängu järjest. See seeria õnnestus meeskonnal kapteni Jonathan Toewsi juhtimisel murda. 4-3 lisaajavõitu mahtus palju draamat.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Suurim kära löödi lahti pärast Wildi 2-2 viigiväravat, mida treeneri vaide tõttu pikalt üle vaadati. Kuigi paljude hinnangul polnudki seal midagi vaadata, tegu oli selge tsooniveaga. Ometi jäi Zach Parise'i tabamus püsima.
Klubi rekordilist 8-mängulist kodumängude seeriat alustanud Wild tuli välja 0-2 kaotusseisust. Ryan Hartmani ja Nick Schmaltzi väravatele vastas Parise kõrval ka Jared Spurgeon.
Külaliste jaoks oli mõrumaiguline ka Wildi kolmas, mis vaid kolm minutit enne normaalaja lõppu seisu uuesti viigistas. Niklas Hjalmarssoni maha võtmisega tekkis võõrustajate jaoks ründetsoonis tohutult ruumi ning Marco Scandella eeltöö vormistas väravaks Erik Haula.
Staal collision at the blue line that helped Scandella enter the zone on the tying goal pic.twitter.com/fAm5jnPeWL
Blackhawks oli teise kolmandiku lõpus Richard Paniki väravast 3-2 ette läinud. Toewsil oli selleks ajaks kirjas kaks söödupunkti.
Lisaajal võttis aga kapten otsustamise täielikult enda peale. Wild raiskas mitu head momenti, Ryan Suter teenis vastase kinni hoidmise eest karistuse ning Toews suunas sisse Duncan Keithi ja Patrick Kane'i poolt sepistatud võimaluse. Sellega kirjutas ta end ka klubi rekordite raamatusse.
OT Goals in #Blackhawks history
(since OT reintroduced in 1983-84)
"Meil olid oma võimalused, aga kui nad vajasid tõrjet, siis said selle," märkis mängu kohta Wildi peatreener Bruce Boudreau. "Kui sa oma suurepäraseid võimalusi ära ei realiseeri, siis juhtub tavaliselt halbu asju."
Blackhawks sai Corey Crawfordilt kokku 35 tõrjet. Teist õhtut järjest mänginud Wild andis Devan Dubnykile puhkust. Varukinnas Darcy Kuemper lõpetas 28 tõrjega.
284. kohtumist järjest jääl olnud Charlie Coyle lõi üle Antti Laaksonenile kuulunud Wildi järjestikuste mängude rekordi.
NHL-i põhiturniir on pikk ja kurnav ning mängudest korralikult taastumine eluliselt tähtis. Washington Capitalsi T.J. Oshie ja mitmed teised mängijad on enda jaoks selle kiirendamiseks avastanud elektriimpulsse andva masina.
(foto: Ricky Carioti/The Washington Post)
Masin nimega ARP (Accelerated Recovery Performance) on Oshie sõnul tema küljes umbes 12 tundi päevas, isegi magamise ajal ja nii võib teda pidada selle sõltlaseks.
ARP saadab ajju elektriimpulsse, pingutamaks teatud lihaseid, muutes seeläbi lihased paindlikumaks. Samuti parandab see verevarustust ja lõhub armkude.
Väidetavalt võib masin mõnest vigastusest paranemist kiirendada isegi 60-80% ja Oshie on ka selle elav näide. Ameeriklane on tunnistanud, et pöördus elektriimpulsside usku 2010. aastal, mil masin aitas jalaluumurrust kuu aega enne ettenähtud tagasituleku tähtaega väljakule naasta.
Käepärane masin mahub seljakotti ja on olulisel kohal ka mänguks valmistumisel, kui elektroodid pannakse lauba külge. "See tekitab tunde nagu oleksid viis taasi kohvi ära joonud," mainis hiljutises intervjuus Oshie tiimikaaslane Taylor Chorney.
Kui algselt olid Capitalsi riietusruumis masina kasutajateks vaid Oshie ja Chroney, kes suviti koos treenimas, siis nüüd on see aina populaarsemaks muutunud.
"Eelmisel aastal olime me heidikud ja kõik vaatasid meid nagu idioote," lisas Chorney. "Kui paned selle endale lauba külge, siis mõtlevad teised, et mis toimub. Kutid muutuvad uudishimulikuks."
ARP-d kasutavad kokku umbes 75 NHL-i mängijat. Teiste seas Jonathan Toews, Duncan Keith ja Zach Parise.
Minnesota Wildi ja Columbus Blue Jacketsi mängijad võisid jõulupausi tulekut kiruda, kuna sellele eelnevalt olid meeskonnad uskumatud hoos, kuid näib, et muretsemiseks polnud põhjust. Mõlemad võitsid oma esimese pausijärgse kohtumise.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Blue Jackets lükkas Boston Bruinsi vastu oma võiduseeria 13 mängu peale. Liiga liidril hakkasid asjad alguses väga kergelt tulema, kui kümne minutiga oli käes 3-0 eduseis, kuid Claude Julieni meeskond suutis siiski asja põnevaks teha.
Viimasele kolmandikule mindi 3-3 viigiga ja seal sai otsustavaks sinijakkide kapteni Nick Foligno ülekaalu värav.
"Kui me keskendume oma mängule ja teeme võiduks vajalikke asju, siis on meie vastu raske mängida ning see on lõbus," rääkis Foligno pärast kohtumist meeskonna edu kohta.
37 tõrjega lõpetanud Sergei Bobrovski pikendas oma isikliku võiduseeria 11 mängu peale ning punktiseeria 12 peale. Mõlemad näitajad on nii tema kui klubi rekordid. Bruinsi väravasuul lõpetas Tuukka Rask kohtumise vaid 18 tõrjega.
NHL-i ajaloos oli varem olnud vaid kaheksa meeskonda, kes 13-mängulise võiduseeriani jõudnud.
Wild kasvatas oma jada 11 mängu peale. Võõrsil oldi lisaajal Nashville Predatorsist parem 3-2. Kodumeeskond suutis vastata Zach Parise'i ja Chris Stewarti väravatele, kuid 28 tõrjeni jõudnud Devan Dubnyk jäi kolmandat korda üle mängimata. Isiklikult üheksanda järjestikuse võidu võtnud Dubnyk püsititas uue klubi rekordi.
Lisaajal otsustas mängu kaitsemees Jared Spurgeon, kes pärast 24-mängulist väravapõuda viimases kolmes mängus kaks korda täpne olnud.
Alates eelmisest hooajast, mil 3 vs 3 lisaaaega hakati mängima, on Predators 17-st lisaperioodi vajanud kohtumisest saanud vaid kaks võitu.
Teised kohtumised New Jersey Devils 2 - 5 Pittsburgh Penguins (tipphetked)
Devils jättis avakolmandikuga välja võideldud 2-1 eduseisu võiduks mängimata. Sidney Crosby naases jõulupausilt 1+2'ga. 1-1 viigiväravaga kerkis Jevgeni Malkini läbi aegade neljandaks 800 punktini jõudnud pingviiniks. Devils kaotas tänavu kodus normaalajaga alles kolmandat korda. New York Islanders 4 - 3 Washington Capitals (tipphetked)
Hooaja esimeses pooles enamuse ajast masendavat mängu näidanud Islanders on järsku võitnud kolm kohtumist järjest. Capitalsi vastu saadi hooaja teine võit Andrew Laddi juhtimisel. Vahepeal liiga kõige kallimaks neljanda kolmiku meheks vajunud ründaja lõpetas kahe väravaga.
New York Rangers 4 - 3 Ottawa Senators (tipphetked)
Pausile kahe väga koleda kaotusega läinud Rangers naases jõululaua tagant veel masendavalt, kui senaatorid said väravad mõlema oma esimese kahe pealeviskega, kuid pärast avakolmandikku kuulus mäng siiski kodumeeskonnale. Derek Stepan skooris kaks tükki ning Ryan McDonagh lõpetas kolme söödupunktiga. Väravas seisis Antti Raanta, kuna Henrik Lundqvist olevat haigestunud.
Detroit Red Wings 3 - 4 Buffalo Sabres (tipphetked)
Alates detsembri keskpaigast treenerina oma 300. võitu jahtinud Dan Bylsma sai selle lõpuks kätte. Evander Kane säras kahe väravaga ning Robin Lehner lõpetas 40 tõrjega. Neist 19 tulid viimasel kolmandikul. Pimesoole operatsiooni tõttu Ryan O'Reilly kaotanud Sabres sai kogu kohtumisega kirja vaid 22 üritust. Chicago Blackhawks 1 - 3 Winnipeg Jets (tipphetked)
Tänavu võõrsil vaid seitse võitu kogunud Jets on neist kaks teeninud Chicagos. Seejuures on seni võidetud kõik kolm omavahelist vastasseisu. Teist mängu Marian Hossata tegutsenud Blackhawks on alates üleeelmise hooaja algusest alles kuuendat korda kodus kolm järjest kaotanud. Colorado Avalanche 3 - 6 Calgary Flames (tipphetked)
Avalanche tuli Gabriel Landeskogi väravaga avakolmandikult 1-0 eduga ära, kuid siis läks midagi väga valesti. Mikael Backlund ja Johnny Gaudreau lõpetasid mõlemad 2+1'ga. Glen Gulutzani meeskond, kes oli pikalt ülekaalu osas liiga viimane, on nüüd viimasest 11-st mängust kümnes vähemalt ühe PP värava teinud.
Anaheim Ducks 2 - 3 (LA) San Jose Sharks (tipphetked)
Sharks jõudis tänu Brent Burnsi lisaajaväravale viimase kaheksa kohtumise jooksul seitsmenda võiduni. Liiga ajaloo jooksul on vaid üks kaitsja temast rohkem lisaajal skoorinud.
Most regular-season overtime goals by a defenseman, NHL history:
13 – Scott Niedermayer
10 – Brent Burns
9 – Mike Green
Mike Smith tegi taas väravas 92.5%-lise tõrjete efektiivsusega väga korraliku töö, aga nüri rünnaku tõttu ei saa koiotid jätkuvalt võite. Viimases 15 mängus on jõutud ainult 27 väravani. Stars võitis viimase 16 võõrsilmängu peale alles neljanda.
12-aastasest unest äratatud maailmakarikas on sel laupäeval valmis alustama. Kuna NHL-i mängijate edasise olümpiale minemisega on segased lood, siis võib antud turniir pikemaks ajaks jääda viimaseks, kus parimatest parimad hokimehed vastakuti lähevad. Mänge alustab suurfavoriidina loomulikult Kanada.
(foto: dumpnbump.wordpress.com)
A-alagrupp
Kui pärast NHL-i mängijate olümpiale lubamist oli Kanada algselt raskustes oma paremuse maksma panemisel, siis viimasel kahel turniiril sellega enam probleeme polnud. Kotis on järjestikused kullad. Neist viimane tuli väga domineeriva esitusega, mil kõikide mängude peale lasti endale vaid kolm väravat.
Õllesummeri lööklauset laenates, "kõik on kohal" turniiridel võidutsemise kõrval on kanadalased kinni pannud ka kaks järjestikust MM-i. Mitte miski ei vihja sellele, et kodusel maailmakarikal omadega alt minnakse. Kuigi nii mõnigi meeskond on Vahtralehemaa trooni endale ihaldamas.
USA näitas ühes kontrollkohtumises Mike Babcocki meeskonnale kõvasti hambaid ja röövis isegi võidu ning venelased suutsid samuti sammu hoida, kaotades alles lisaajal. Kapten Aleksandr Ovetškin on seda nimetanud tugevaks vaimseks tõukeks. Jänkid on oma meeskonna ülesehitanud just selleks, et oma põhjanaabrist jagu saada. Kui see õnnestub, siis peaks teistegi maha nottimine olema käkitegu. 1996. aastal üllatuslikult esimese maailmakarika võitnud ja selle käigus üle pika aja Kanada alistanud meeskond saab kontrollkohtumiste järgselt oma suurima rivaali peal hambaid proovida ka alagrupiturniiril.
Meeskond, kellel edurivis mulluse NHL-i hooaja parim mängija Patrick Kane ja kes saab loota kolmele väga tugevale väravavahile, peaks olema lühikese turniiri jooksul igati löögivõimeline. Tagasi tegemist vajavad kahe eelmise olümpia napid kaotused.
"See ei pühi kellegi mälust seda, mis juhtus kahel viimasel olümpial, aga see oleks meeldiv, kui suudaksime sellistest üheväravalistest mängudest võitjana välja tulla," on öelnud Zach Parise, kelle hiline viigivärav viis 2010. aasta OM-finaali lisaajale, kuid vaid selleks, et Sidney Crosby seal ameeriklaste südamed murraks.
USA on Kanada järel selgelt teine favoriit A-alagrupist edenemiseks. Konkurentsi pakuvad seal veel Euroopa meeskond ja Tšehhi, aga mõlemal satsil on omad probleemid.
Euroopa meeskond on turniiri vanim ja kuigi suured kogemused on kahtlemata plussiks, eriti kui jõutakse grupist edasi, siis suureks miinuseks on meeskonnas puudub kiirus. Seda eriti kaitse osas, kus on kaks 26-aastast härrat ja kõik ülejäänud 30+. Mõni isegi 40le lähenev.
Kontrollkohtumisi alustati kahe suure kaotusega Põhja-Ameerika noortele, kes sõna otseses mõttes kohati justkui postidest mööda liikusid. Esimese mängu 0-4 tulemuse järel peituti kiirelt reisiväsimuse taha, aga kui teises matšis tuli 4-7 lüüasaamine, siis polnud enam mingeid vabandusi võtta.
Viimases soojendusmängus Rootsi vastu saadud 6-2 võit näitab, et kõik ei pruugi olla lootusetu, aga kuna rünnakul on vaja väravaid mitmetelt mängijatelt, kes igapäevaselt oma koduklubis musta töö tegijate rollis, siis on keeruline turniiril midagi head korda saata.
Tšehhi sai ka endale kontrollkohtumistest paar lootusekiirt, kui Venemaast karistusvisetega parem oldi ja Põhja-Ameerika 3-2 seisuga alistati, aga tõsiasi, et Tomaš Plekanec peab igas mängus skoorima annab aimu, mis seisus edurivi on. Pärast Jaromir Jagri kõrvale jäämist olid tšehhid juba eos raskustes konkurentsivõimelise meeskonna kokkupanemisega ja seisu on raskendanud ka mitmed turniirieelsed vigastused.
Sajandivahetuse kandis maailma hokit 1998. aasta OM-i võidu ja mitmete järjestikuste MM-tiitlitega domineerinud Tšehhi seis on ka laiemas plaanis üsna nukker. Kuna peale kasvavad generatsioonid pole enam nii kõvad olnud kui varem, siis kardetakse tõsiselt, et kukutakse välja hoki traditsioonilise kuue suure riigi hulgast. Maailmakarikas on hea võimalus näidata, et edaspidi võib nendega veel arvestada.
Koondise peamiseks tugevuseks on väravavahtide tandem. Petr Mrazek ja Michal Neuvirth olid mõlemad eelmise NHL-i hooaja jooksul heas hoos ning emba-kumba kuum käsi võiks satsi võitudeni viia. Milan Michalek ütles suvel lootusrikkalt: "Oleme arvatavasti autsaiderid, aga kui väravavaht mängib hästi, siis on meil sellise lühikese turniiri puhul võimalus."
B-alagrupp
Kui A-alagrupis on kaks selget favoriiti, siis seis B-grupis on palju ettearvamatum. Rootsi on viimase nelja olümpia jooksul Kanada võitude jada käinud rikkumas ja 2006. aastal tehti üldse ajalugu selle poolest, et võideti nii OM kui ka MM-turniir. Sotšis tuldi hõbedale ja pole kahtlustki, et tegu on talendika meeskonnaga. Kuid seda on enne mailmakarikat vigastused räsinud ja seetõttu on kahtluse alla sattunud ka nende võimalik alagrupist edasipääs.
Kui juba tšehhid unistavad sellest, et väravavaht võib nad kaugele viia, siis rootslased võivad kuningas Henriku puhul samuti sedamoodi mõelda. New York Rangersi puurivahti on aitamas ka väga talendikas kaitseliin, mida võib julgelt hinnata turniiri paremuselt teiseks (ilmselgelt Kanada järel).
Turniirieelselt Rootsiga kahes kohtumises jagelenud Soome peaks Pekka Rinne ja Tuukka Raskiga samuti postide vahel kõva olema, aga ülejäänud rivistuse osas on omajagu küsimärke. Näiteks on kaitsemeeste keskmine vanus 24 aastat ja see langeb 22.8 peale, kui end ei suuda koosseisu murda 31ne Sami Lepistö, kes on ainsa koondislasena leiba teenimas väljaspool NHL-i.
Kogemusteta kaitse kõrval lisab muresid tõsiasi, et rünnakul ei pruugi piisavalt palju väravaid tulla. Aleksander Barkov on koosseisus ainus edurivimees, kes skooris mullu NHL-is vähemalt 20 kolli. Tänavuse drafti 2. valik Patrik Laine, kes MM-il domineeris pakub kõvasti elevust, aga erinevalt kevadisest turniirist on nüüd vastas tõelised parimatest parimad kaitsemehed ja 18-aastasel noormehel ei pruugi asjad väga kergelt enam välja tulla. Soojendusmängudes oli ta juba raskustes, kui kolme matšiga tuli vaid üks värav ja efektiivsuse näitajaks jäi kokku -3.
Soomlased on NHL-i mängijate osalusel peetud viielt olümpialt saanud neli medalit ja see näitab, et vaatamata näilistele probleemidele, ollakse igal juhul suures mängus sees. Ega ongi ka nii välja kujunenud, et enne mõne turniiri algust nimetatakse Soomet harva favoriitide sekka, aga ikka tehakse oma ära. Äkki ka seekord.
Kui põhjanaabrid on edukalt olümpial tegutsenud, siis idanaabrid on üllataval kombel alati hätta jäänud. Päris uskumatu on fakt, et Venemaa on alates Nagano mängudest võitnud vaid kaks OM-i medalit ja neist viimane tuli 14 aastat tagasi. Seejuures pole venelased nii öelda parimatest parimate turniiri võitnud alates aastast 1981, mil võidutseti maailmakarika eelkäija Kanada karika raames.
Praegune koosseis samuti suurt triumfi ei tõota. Ründes on küll eesotsas Ovetškiniga mitme kolmiku jagu NHL-i superstaare, aga kaitse on hõre nagu sügisene lehtpuu. Kõik on NHL-i mehed, kuid tegu härradega, kes tavapäraselt mängivad tagumistes paarides, veidi leebema kaliibriga ründajate vastu. Nüüd tuleb aga ohjeldada kõiki tähti.
Kontrollkohtumises näidatud esitus Kanada vastu oli täitsa lubav ja võimalik, et Ovetškini sõnad vaimujõu juurde saamisest peavad paika, kuid selleks, et uuesti omavahel kohtuda peavad venelased end päris karmist alagrupist läbi murdma ja see ei pruugi õnnestuda. Küll aga on huvitav fakt see, et kui viimati Ovetškin kapteniks oli, siis saadi 2014. aasta MM-ilt oma viimane suurem võit.
Viimase, aga kindlasti mitte kõige kehvemana, on hirmkõvas grupis veel Põhja-Ameerika meeskond. Võiks isegi öelda, et viimase ja kõige põnevamana. U23 vanuseklassi kuttidest koosnev sats saab turniiril olema kindlasti paljude hokisõprade teine lemmik. Kui mitte esimene.
Enne soojendusmängude algust ei teadnud väga keegi, mida Todd McLellani meeskonnalt oodata, aga pärast neid pole kahtlustki - tegu on satsiga, kes võib kõiki üllatada ja turniiri isegi kinni panna. "Nad teavad, mida nad teevad. Meeskonnas on noorte kuttidega huvitav dünaamika ja nende alistamine saab raske olema," on Crosby öelnud.
Koosseisus on 2013. aasta drafti esinelikust kolm, 2014. aasta avavalik Aaron Ekblad, 2015. aasta esimesed kaks Connor McDavid ja Jack Eichel ning ka tänavuse drafti avavalik Auston Matthews. Meeskonna üks kogenumaid, kolm aastat NHL-is mänginud Nathan MacKinnon kiidab rivistust taevani."Meie ridades on mõned NHL-i parimad mängijad. Oleme turniiri kõige oskuslikum meeskond ja seda juba puhtalt kiiruse osas."
Meeskond ei suutnud küll kontrollkohtumisi kaotusteta lõpetada, kui Tšehhi vastu jäi suur ülekaal kasutamata ning vastu tuli võtta 2-3 tulemusega tuli alla jääda, aga võib päris kindlalt väita, et Põhja-Ameerika oli kogu mängude seeria kõige muljetavaldavam sats. Tagatipuks on meeskonnal väravas veel ka suve alguses Pittsburgh Penguinsi Stanley karikani aidanud Matt Murray. Kui see juba tehtud, siis ei peaks ka maailmakarikal erinevate ässade kurvastamine probleemiks olema.
Elu NHL-is võib olla nagu sõit Ameerika mägedel ja Minnesota Wildi fännid peaksid sellega hästi kursis olema. Viimastel aastatel stabiilselt arenenud meeskond sattus eelmisel hooajal ootamatult hätta, võeti ette treenerivahetus ja kokkuvõttes tehti märgatav samm tagasi.
(foto: rukkus.com)
Meeskonna paari hooajaga 81 punkti pealt 100-ni viinud Mike Yeo vallandati veebruari keskel pärast kohutavat seeriat, mille jooksul kaotati 14-st mängust 13. Tema asemele toodud John Torchetti alustas edukalt nelja järjestikuse võiduga, kus kõigis mängudes jõuti vähemalt viie väravani, ent lõpuks taandus ka temaga kaasa tulnud eufooria ja põhiturniirile pandi punkt viie järjestikuse kaotusega. Kaotuste seeria pikenes veel ka playoffides, kus lõpuks langeti avaringis Dallas Starsi vastu mängudega 2-4.
Torchetti tegi kokkuvõttes head tööd, aga püsivat lepingut ei suutnud ta endale siiski teenida. See läks Anaheim Ducksi poolt vallandatud Bruce Boudreaule. 61-aastane kanadalane tõi mullu pärast kehva algust Ducksile neljanda järjestikuse divisjoni tiitli, kuid playoffide esimeses ringis Nashville Predatorsi vastu koperdamine oli lubamatu aps. Uues klubis alustab oma kolmandat meeskonda tüürima hakkav Boudreau suure elevusega.
"Loodan, et suudan tuua Stanley karika siinsesse osariiki. Olen põnevusega oodanud seda, töötada kohas, kus hoki on hinnatud ja teha seda meeskonnaga, mis on alati kõigi satside jaoks, keda olen juhendanud, olnud kõva vastane. Arvan, et edasi liikudes saame veelgi paremaks," on Boudreau rääkinud.
Wild kukkus eelmisel hooajal 87 punkti peale, pääsedes läänekonverentsist viimase wild-cardi kohaga karikamängudele. Hooaja kuue järjestikuse kaotusega lõpetanud Colorado Avalanche'i suudeti edestada viie punktiga. Üheksa liigas töötatud hooaja jooksul on Boudreau meeskonnad aga täishooaegade arvestuses vaid kaks korda vähem kui 100 punktiga lõpetanud.
Eelmisel hooajal oli meeskond 2.60 kolliga mängus liiga tagumises otsas, seega on selge, kust esimese asjana taset peab tõstma. Treeneri elu kergemaks tegemiseks on klubi peamänedžer Chuck Fletcher suvel ründeliini ka täiendanud. Sisse toodi Eric Staal ja Chris Stewart. Lahkus Thomas Vanek, kelle leping osteti pärast karjääri halvimat aastat välja.
(foto: dailyfaceoff.com)
Carolina Hurricanesi 2006. aastal Stanley karikani aidanud Staal pole enam esimeses nooruses, aga Minnesotas usutakse, et ta võib endiselt olla efektiivne mängija. "32-aastasena ei ole sa enam sama mängija nagu 25 või 26-selt, aga arvame, et see on Ericu jaoks soodne olukord ja tema ilmselgelt arvas sama. Meil on mõned kvaliteetsed mängijad, kellega ta saab koos mängida ja meil on tema jaoks kindlasti tähtis roll," on Fletcher öelnud.
Samas on selge, et ainult heas hoos Staalist ei piisa rünnaku elavdamiseks. End peavad tipptasemele tagasi mängima ka Zach Parise ja Jason Pominville, kes mõlemad eelmisel hooajal terviseprobleemidega võitlesid. Esimene sai seljahädaga veel enamvähem hakkama, jõudes 70 mänguga 25 värava ja 53 punktini, kuid teine jäi 11 kolliga kaugele oma varasematest 30 värava, 60 punktiga hooaegadest.
Kaitses oli Wild mullu kolmandat hooaega järjest liiga esikümnes. Ja seda isegi kohutava vähemuses mängimise efektiivsusega. 77.9% tähendas, et selja taha jäi vaid kolm konkurenti. Endale lastud väravate osas lõpetati 2.49-ga 9. kohal.
Fletcher on rõõmustanud, et edurivi tugevdamiseks ei pidanud ta minema meeskonna korralikult mehitatud kaitse kallale ja nii sammutakse uuele aastale vastu sama koosseisuga. Valikut võib hinnata liiga üheks ühtlasemaks.
(foto: dailyfaceoff.com)
Sinisel joonel on küll Ryan Suteri näol selge alfa olemas, kuid järgneb tõeline võta üht, viska teist seltskond. Lisaks on kõik ka nooremapoolsed. Nate Prosseri kõrvale jättes, ei küündi kellegi vanus üle 26 aasta.
Boudreaule võib kaitses ainsana muret valmistada see, et Suter oli eelmisel hooajal keskmise mänguaja osas 28:35 kogu liiga peale teisel kohal. Karjääri esimese 50 punktiga aasta teinud jänki mängib palju vastaste tippude vastu ja teda veidikenegi säästes võidaks vast kogu meeskond.
Anaheimis töötades, ei kartnud Boudreau kasutada kogu oma kaitseliini ja aeg näitab, kas selle suhtumisega on ta ka Minnesotasse saabunud. Võrdluseks, viimase nelja hooaja jooksul mängis Yeo juhendamisel vähim kasutatud kaitsemees võrreldes enim mänginud kaitsjaga keskmiselt 15:23 vähem. Boudreaul on vähim ja enim usaldatud kaitsjate vahele mahtunud vaid 6:40.
Postide vahel saab kõige rohkem usaldust tõenäoliselt taas Devan Dubnyk. 30-aastase kanadalase numbrid andsid küll võrreldes imelise debüütaastaga eelmisel hooajal järele, aga nendele ei saa siiski eriti midagi ette heita. 67 mängu juures kogunes 32 võitu, keskmiselt sisse lastud väravaid oli 2.33 ja tõrjete efektiivsuseks kujunes 91.8%. Darcy Kuemper sekundeeris 2.43 ja 91.5%-ga.
Dubnyk loodab oma tunamulluse tase taastada. "Olin frustreerunud, sest tean, et suudan eliittasemel mängida. Soovin selleni küündida ja selle nimel veava näha ning vahest on hea endale sellist survet peale panna. Kuid eelmisel aastal panin endale uue lepingu ja suurenenud ootustega liiga palju survet peale."
Hooaja väljavaated
Kuna Kesk divisjonis mängimine on paras kummitoast läbi käimine, siis tõenäoliselt Boudreau kena tiitlite seeria katkeb. Aga vaevalt, et divisjoni esikohta üldse sihitakse. Seda nii meeskonna kui peatreeneri poolt. Boudreaul on käes aeg tõestada end playoffides hakkama saava treenerina. Ta on põhiturniiril võiduprotsendi osas NHL-i ajaloo edukaim treener, aga karikamängudes on talle kaheksast seeria 7. mängust tulnud tervelt seitse kaotust.
Wild on oma 16-aastase ajaloo jooksul playoffides võitnud vaid neli seeriat ja see näitab, et hinnatud peatreeneril ei saa oma reputatsiooni muutmine kerge olema. Kuigi tõsi, seeria võitudest kaks on tulnud viimase kolme hooaja jooksul. See omakorda näitab, et Wildil on potentsiaali playoffides tegude tegemiseks.
Potentsiaal on asi, mille peab just treener meeskonnast välja pigistama ja Fletcher usub, et Boudreau on just selleks õigeks meheks. "Nad vajasid teistsugust häält," ütles peamänedžer meeskonna kohta vahetult pärast Boudreau palkamist. "Bruce'i kogemus, tohutu kirg mängu suhtes ja hoki IQ lubavad tal viia selle mängijate grupi kõrgustesse, kus nad pole varem veel olnud."
Järgmisel laupäeval maailmakarikat suurfavoriidina alustav Kanada peab nähtavasti oma ära tegemiseks enda mängu veel veidi lihvima. Superstaarid said esimeses kontrollkohtumises USA vastu 2-4 kaotusega. Mäng kiskus kohati ka väga tuliseks.
(foto: USATSI)
Kahele igipõlisele rivaalile jagati kokku 31 karistusminutit. Neist 21 jänkidele, kes lõpetasid mängu ilma Ryan Keslerita. Anaheim Ducksi ründaja sõitis Shea Weberi jõhkralt seina.
Mitmed karistused tähendasid seda, et teisel kolmandikul sai hetkeks näha ka 3 vs 3 mängu. Periood lõppes USA 3-1 eduga. Zach Parise ja Patrick Kane'i poolt ehitatud 2-0 eduseisu rikkus Patrice Bergeron, kuid neli minutit enne kolmandiku lõppu taastas Joe Pavelski kaheväravalise edu.
Mängu esimesest 13-st pealeviskest 12 kirja saanud Kanada oli lõpuks üritustega 43-25 üle, ent Ben Bishop ja eriti kaks kolmandikku mänginud Jonathan Quick näitasid, et on juba hooaja keskpaiga vormis. Esimene tõrjus kümnest pealeviskest üheksa, teine 30-st 29.
Kanada väravat valvas Carey Price, kelle jaoks oli tegu esimese mänguga pärast 25. novembrit. Tema nimele jäi 18 tõrjet.
Viimase kolmandiku 6. minutil tegi Drew Doughty Columbuses peetud matši uuesti tasavägiseks, ent Kanada ei suutnud siiski viigiväravat leida. Veidi rohkem kui minut enne lõppu vormistati skoor Derek Stepani poolt tühja väravasse suunatud ltiriga. Tema, Kane ja Pavelski lõpetasid kõik 1+1'ga.
Kogu karjääri jooksul, juba enne NHL-i jõudmist, selja peal number nelja kandnud Taylor Hall hakkab uue klubi särgis figureerima teise numbriga. Temast saab New Jersey Devilsi uus #9. Vana numbriga tuli hüvasti jätta, kuna see on klubi poolt Scott Stevensi auks külmutatud.
(foto: hockeyfeed.com)
#9 on New Jerseys igatepidi sümboolne number. Seda on teiste seas kandnud endised meeskonna kaptenid Kirk Muller ja Zach Parise.
"Nr. 9 valides soovin värsket algust," kommenteeris Hall valikut. "On olnud palju suurepäraseid mängijad, kes on nr. 9 kandnud ja tahan selle nimekirjaga liituda."
Läinud talvel Carolina Hurricanesiga lahutanud, kuid New York Rangersi eest mängides läbikukkunud Eric Staal leiab end lühikese aja jooksul kolmandast erinevast klubist. Minnsota Wildiga liitunud ründaja on valmis uueks alguseks.
(foto: a1.am)
Staal tegi eelmisel reedel Wildiga kolmeaastase lepingu, mille jooksul makstakse talle 10 ja pool miljonit dollarit. Karjääri jooksul 929 mänguga 325 väravat ja 781 punkti kirja saanud tsenter on kaks aastat järjest täishooaegade arvestuses oma halvima punktisaagiga lõpetanud, kuid 31-aastasena on ta endiselt tahtmist täis.
"See on minu jaoks loodetavasti võimalus vajutada värskenduse nupule ja alustada nullist, nautida taas mängu," ütles Staal eile. "Läbides esimest korda vabaagentide toimingud oli minu peamiseks sihiks leida hea meeskond, kus ma saaksin võimaluse kanda olulist rolli. Minnesota on hea meeskond ja tundsin, et seal on mõned kohad, kuhu ma võiksin sobida."
Wild on varem olnud tsentritega hädas, seega tundub esmapilgul tegu olevat perfektse paariga. Seda tunnistab ka meeskonna peatreener Bruce Boudreau.
"Väga paljud asjad läksid valesti," ütles Boudreau värske täienduse lõppenud hooaja kohta. "Ma arvan, et talle ei meeldinud vasakäärt mängida. Minu arvates on tegu kutiga, kes tahab litrit keskel, et sellega toimetada. Ta tahab olla põhivend!"
Enne lepingu sõlmimist olevat Boudreau öelnud Staalile, et Minnesotas mängides tekib tal võimalus olla see Eric Staal, kes ta varasemalt oli.
Selle suure visiooni kõrval võib Staali üheks peamiseks "hoki osariiki" kolimise põhjuseks pidada ka Zach Parise'it. Kui mõned aastad tagasi moosis Staal vabaagendiks saanud ründetäkku Carolinasse tulema, siis nüüd olid rollid vastupidised.
Parise käis viimati jääl põhiturniiri lõpunädalatel, täpsemalt 5. aprillil. Playoffides loodeti ta tagasi saada, ent häda teinud selg ei tahtnud kuidagi paraneda. Nüüd on seoses sellega uudised palju positiivsemad.
"Arstid on väga rahul edusammudega, mis ma olen seni teinud ja nad ei arva, et sellest taastumine kestab järgmise hooajani või et sellest saabki püsiv probleem," rääkis 31-aastane ründaja nädalavahetusel.
Tänavu 70 mängus 25 väravat ja 53 punkti kirja saanud ameeriklane tunnistas, et selg hakkas probleeme valmistama juba jaanuari lõpus. Ta mängis vigasena edasi, ent siis tuli põhiturniiri lõpuosas ühes kohtumises saatuslik jõuvõte, mille järel oli võimatu jätkata.
Boudreaud tutvustatakse meeskonna uue peatreenerina ametlikult homme, aga juba on temalt esmamuljed kätte saadud.
"Ma arvan, et nad on väga hea meeskond ja usun, et nad võivad võita. Arvan, et see on järgmise kahe aasta jooksul võimalik," ütles kogenud peatreener lühikeses intervjuus, lisades et liiga karmimas divisjonis mängimine on suurepäraseks väljakutseks.
Wild vajab võitmiseks kindlasti 100%-liselt tervet Parise'it. Sellega seoses on hetkel seis rõõmustav.
Dallas Stars on playoffide avaringi vastasseisus Minnesota Wildiga teinud praktiliselt perfektse alguse. Kahest mängust on kirjas kaks võitu ja endale on lastud vaid üks värav. Kuid kõik pole siiski mannavahune. Sarnaselt avakohtumisele peab ka kolmandas mängus Tyler Seguinita hakkama saama.
(foto: Glenn James/Getty Images)
Seguin tuli laupäeval seeria teises kohtumises tagasi Achilleuse kõõluse vigastusest. Teda kasutati üsna ettevaatlikult. Mänguaja osas oli ta ründajate seas neljas ning sedagi napi eduga mitmepealise pundi ees. Kuid nähtavasti ei oldud temaga siiski piisavalt ettevaatlikud. Peatreener Lindy Ruff teatas, et täna kavas olevas kolmandas mängus me Seguini ei näe.
"Tegu on traumaga, mis on tema vigastusega seotud," ütles Ruff, kes tunnistas, et ründetuusale võis saatuslikuks saada järsk kõrge tempoga mängimine.
Seguin isegi ei reisinud Minnesotasse, seega võimalik, et temata mängitakse ka seeria 4. mäng, mis kavas kolmapäeval.
Lisaks peab Stars täna hakkama saama ka kaitsja Kris Russellita, keda pärast Calgary Flamesist saabumist erinevad terviseprobleemid pidavalt kimbutanud.
Wild jätkab samuti katkise koosseisuga mängimist. Zach Parise pole grammi võrragi tagasitulekule lähemal ning audis on endiselt ka Thomas Vanek.
Mitmed vigastused annavad debüüdi võimaluse 22-aastasele ründajale Kurtis Gabrielile, kes veel eelmisel suvel koos Robert Roobaga Wildi noortelaagris oskuseid lihvis.
Starsi peatreener Lindy Ruff märkis, et tõenäoliselt naaseb Seguin Wildi vastu peetava seeria teises kohtumises, lisades avamängu kohta: "Kui see oleks 7. mäng, siis ta arvatavasti mängiks."
Samal ajal on Wildi fännid seoses oma ründestaari Zach Parise'iga pidanud vastu võtma negatiivsed uudised. Tema seljavigastus on sedavõrd tõsine, et playoffides mängimine kipub ebatõenäoliseks. Ees peaks ootama hooaega lõpetav operatsioon.
Lisaks jääb avamängust eemale ka Thomas Vanek ning suure kahtluse all on Erik Haula osalemine.
Dallas Stars vs Minnesota Wild vastasseis on täiesti omamoodi maiguga. Minnesota North Stars oli pika ajalooga klubi, kes mängis kaks korda Stanley karikafinaalis. Viimast korda 1991. aastal. Juba kaks hooaega hiljem oli aga meeskond vormunud Dallas Starsiks. "Hoki osariik" sai oma meeskonna Wildi näol tagasi alles 2000. aastal.
Stars 3 - 2 (LA) Wild Spezza, Benn, Klingberg - Niederreiter, Scandella Dallas Stars
Starsil oli pärast Minnesotast ümberkolimist eesotsas Mike Modanoga hea alus all ja nii jõuti üsna kiirelt, 1999. aastal ka karikavõiduni. Sellele järgnesid veel mitmed korralikud hooajad, enne kui nullindate lõpus playoffide põud algas. Nüüd on aga meeskond viimase kolme aasta jooksul teist korda karikamängudel ja tänu edukale põhiturniirile poleks ka üllatus, kui lõpuks hokimaailma valitsejaks tõustakse. Kuigi enne seda tuleb läbida pikk kadalipp, mis eelkõige algab iseendast.
Lindy Ruffi meeskond on enda kõige suurem vaenlane. Seda nägime ka aasta tagasi, kui pärast playoffide põua lõpetamist ei suutnud täiendatud koosseis kohe järgmist korda otsa keevitada. Meeskond skooris 261 väravat, mis oli enne tänavust parim alates esimesest Texase osariigis veedetud hooajast 1993/94. Samas aga lasti endale panna 260 tükki ja see tähendas liiga ühte auklikumat kaitset. Tänavu on ka kohati oma hoovi korras hoidmisega probleeme olnud, aga rünnak tegutses veel teravamalt ja nii võeti pärast kümneaastast pausi oma esimene divisjoni tiitel. 3.23 väravat genereerinud rünnak oli liiga parim ja kaitse 2.78-ga piisavalt hea, et mitte langeda viimase kümne sekka. Seejuures olid Starsi keskmisest väravatevahest +0.45 paremad ainult Pittsburgh Penguins (+0.51) ja Washington Capitals (+0.70).
Starsi hooaeg oli huvitav selle poolest, et suurepärase mineku kõrvale, mis päädis lõpuks 109 punktiga ja läänekonverentsi esikohaga, mahtus ka kaks täiesti külma perioodi. Vahemikus 29. detsember - 23. jaanuar kaotati 12-st mängust üheksa. 16. veebruar - 1. märts tuli kaheksast mängust vaid üks võit. Põhiturniir lõpetati uuesti kuumana - 11-st mängust üheksa võitu. Oh kui halb oleks see, kui nüüd väga valele ajale järjekordne külm periood satub. Wild on piisavalt hea meeskond, kes suudaks igasuguse tasemelanguse ära kasutada.
Edu võti: väravavah(t)i(de) mäng
Starsi puurivahid suutsid eelmisel hooajal tõrjete efektiivsuse osas edestada ainult Edmonton Oilersit. 89.5% pealt jõuti tänavu 90.4% juurde, aga see polnud piisav viimaste seast pääsemiseks. Seejuures on Stars tõrjeprotsendi osas viimase üheksa sekka jäänud meeskondadest ainus, kes playoffidesse pääses. Kari Lehtonen ja Antti Niemi on mõlemad suured nimed, veel suuremate kogemustega, aga kumbki pole playoffides pikemat aega suutnud midagi erilist korda saata. Niemi on pärast Chicago Blackhawksiga 2010. aastal karikani jõudmist võitnud vaid kolm playoffide seeriat ning Lehtonen, kes põhiturniiri lõpuosas rohkem mängimisega justkui esikindaks tõusis, pole kogu karjääri jooksul üldse mitte ühtegi seeriat võitnud! Seda peab nüüd hakkama tegema, sest Starsi ründepotentsiaalis kahtlust pole. Veidi liialdades võib äkki isegi öelda, et 90% meeskonna edust sõltub maskis mehest. Minnesota Wild
Sarnaselt vastasele on ka Wildil omad probleemid. Peatreener John Torchetti peab seeriat alustama oma esiründaja Zach Parise'ita, keda vaevab seljatrauma. 31-aastane ameeriklane oli põhiturniiril 25 tabamusega meeskonna suurim väravakütt ja kui erinevad terviseprobleemid poleks temalt röövinud 12 mängu, siis olnuks ta kindlasti ka punktitabeli tipus. Parise, kelle isa J.P. North Starsi eest mängis, on viimastel aastatel playoffides olnud Wildi A ja O. 23 mänguga on tulnud kaheksa väravat ja 15 söötu ehk ta on mänginud täpselt punkt per mäng tempoga.
Parise'ita mängimine paneb kindlasti kõva põntsu meeskonna rünnakule, mis niigi enamuse hooajast tagasihoidlikult tegutses. Väravate keskmine jäi lõpuks 2.60 peale. 13. veebruaril Mike Yeo asemel peatreeneriks määratud Torchetti juhendamisel skooriti keskmiselt täpselt kolm, mis on hea märk, kuid playoffidele minnakse vastu viiemängulise seeriaga, kus kõigis kohtumistes kahe või vähema peale jäädi. Need kõik mängud ka kaotati. Ehk Parise'i vigastuse kõrval on meeskond hooaja otsustavasse faasi kaasa võtnud ka teise negatiivse emotsiooni. Kaotusteseeriate murdmine ei ole NHL-is kerge.
Wild paneb liiga parimale rünnakule vastu TOP 10 kaitse. Põhiturniiril lasti endale 2.49 väravat. Korralik number pigistati välja vaatamata 77.9%-lisele karistuste surmamisele. Liiga parimast vähemuse meeskonnast sai ühe hooajaga järsku üks nõrgemaid. Samal ajal paranes ülekaalu efektiivsus 15.9% pealt 18.5% peale. Stars surmas karistusi 82.3%-lise efektiivsusega, mis tähendab, et selles osas on ees ootamas põnev heitlus. Wildil peaks olema arsenal, millega Starsi kontrolli all hoida, kuid lisaks sellele tuleb ka ise vastast haavata.
Edu võti: rünnak
Selleks, et kolmandat hooaega järjest avaringist edeneda peab Wild, suutma skoorida korralikul tasemel. Paremini kui hooaja keskmine. See ei saa kerge olema, kuid arvestades vastase väravavahte, siis ei tohiks see ka liialt konti murdev olla. Meeskond on iseenesest edurivis korralikult varustatud. Lisaks Parise'ile on Wildi mängijatest karjääri jooksul 30 värava piiri kätte saanud ka Jason Pominville ja Thomas Vanek. Mõlemal on aga selja taga väga kahvatu põhiturniir. Vanek piirdus karjääri jooksul esimest korda vähema kui 20-ga (18) ning Pominville'i 11 kolli on karjääri halvim, kui pigistada silm kinni tööseisaku tõttu lühikeseks jäänud 2012/13 hooaja juures. Nüüd peab aga paugutama hakkama.
Ennustus: Wild edasi 4-2
Stars alustab seeriat ülisuure favoriidina, aga selles paaris peaks tegelikult olema korralikult üllatuse hõngu. Kuigi palju sõltub sellest, kas Parise saab end mängukorda või mitte. Samas ei peaks ka temata mängides meeskonna võimalused kõige halvemad olema. Lehtonen ja Niemi on ebastabiilsed vahid ning kui kohe esimeses paaris mängus rabistama hakatakse, siis kasvavad Wildi võimalused märgatavalt. Torchetti paneb vastu Devan Dubnyki, kes pärast Edmontonis tehtud keerulist karjääri algust, kerkinud liiga TOP 10 väravavahtide sekka. Hea väravavaht annab sulle alati hea võimaluse võitmiseks.
Viis päeva enne põhiturniiri lõppu on läänekonverentsis kõik selge. Vähemalt selle osas, kes hooaega playoffides jätkavad. Ja ega üldiselt pole muul ka väga suurt tähtsust. Viimasena kindlustas endale pileti Minnesota Wild, kellele kukkus see isegi kaotuse korral sülle.
(foto: AP Photo)
Wild jäi kodus San Jose Sharksile alla 0-3 ning jõudis ajutise peatreeneri John Torchetti all esimese neljamängulise kaotuste jadani. Hoog on karikamängudele vastu minnes väga tagasihoidlik.
Zach Parise ütles pärast Sharksile kaotatud mängu: "Peame veel endiselt kõvasti vaeva nägema. Mõned meie mängu osad lihtsalt pole head. See on hooaja 81. mängus lubamatu. Valmistume playoffideks ega saa mängida nii nagu viimases neljas mängus."
Konverentsi viimane playoffide pilet haarati endale Colorado Avalanche'i eest. Pärast Quebecist ülekolimist esimeste hooaegade jooksul kümme korda järjest playoffides osalenud meeskond, kes ka kaks korda Stanley karika võitis, on viimase kümne hooaja jooksul otsustavates mängudes kaasa löönud vaid kolm korda.
Enne eilset polnud Wild kordagi uue peatreeneri käe all mängides nulli peale jäänud. James Reimer võttis 29 tõrjega uue klubi eest peetud üheksandas mängus kolmanda puhta paberi. Tegu on Sharksi 28. võõrsilvõiduga, mille näol tegu uue klubi rekordiga. Kodus on Peter DeBoeri meeskond võitnud tänavu ainult 17 kohtumist.
Väravate eest hoolitsesid sel korral Patrick Marleau ja Logan Couture. Esimene lõpetas kohtumise kahe tabamusega. Kolm tükki saadi Devan Dubnykist mööda vaid 20 pealeviskega.
Enne täpselt nädala pärast algavaid otsustavaid mänge on Torchettil vaja lahendada mitu probleemi. Kuid nendega saab vähemalt rahulikult tegeleda. Meeskonna viimane mäng on kavas laupäeval, kui külla tuleb Calgary Flames.
Wild kohtub playoffide avaringis läänekonverentsi võitjaga. Selle otsustavad omavahel Dallas Stars ja St. Louis Blues.
Teised kohtumised Boston Bruins 1 - 2 (KV) Carolina Hurricanes (tipphetked)
Bruins oli kahe esimese kolmandiku jooksul pealevisetega 26-17 üle, aga jõudis viigiväravani alles viimase perioodi alguses. Karistusvisetel murdis kodupubliku südamed Bostonis sündinud kollanokast kaitsja Noah Hanifin, kes pani viiendas ringis seeriale punkti.
New Jersey Devils 1 - 3 Buffalo Sabres (tipphetked)
Sabres võttis kolmanda järjestikuse ja viimase 11 mängu jooksul tulnud seitsmenda võidu kohtumises, kus oli kokku vaid 37 pealeviset. Devilsi eest oli esimest korda pärast kolme ja poole kuulist pausi väljakul tagasi Patrik Eliaš. Erinevate terviseprobleemide tõttu oli see vanameistri jaoks tänavu alles 14. kohtumine.
Washington Capitals 3 - 4 (LA) New York Islanders (tipphetked)
Braden Holtby poolne Martin Brodeuri rekordi kordamine peab veel ootama, kuna Capitalsil läks viimasel kolmandikul 3-1 edu käest ning puurivahtide heitluses tuli tunnistada Christopher Gibsoni paremust. 23-aastane soomlane tegi karjääri esimese stardi jooksul 29 tõrjet. Islanders kindlustas endale tulemusega playoffide koha. Aleksandr Ovetškin pani kotti hooaja 46. ja 47. tabamuse.
New York Rangers 3 - 2 Tampa Bay Lightning (tipphetked)
Rangers suutis end 2+1'ga lõpetanud Derek Stepani juhtimisel võidule mängida. Vaatamata kaotusele sai aga Lightning playoffide pileti kätte. Ent täit rõõmu ei saanud sellest tunda, kuna Victor Hedman ja Ryan Callahan liitusid vigaste meeste seltskonnaga.
Montreal Canadiens 1 - 4 Florida Panthers (tipphetked)
Pantrid kindlustasid endale klubi ajaloo teise divisjoni tiitli mängus, kus Aleksander Barkov avas skoori juba 10. sekundil. Tegu 1996. aastal Johan Garpenlovi poolt püstitatud klubi rekordi kordusega. Uus rekord sai aga püstitatud Brian Campbelli poolt. 36-aastane kaitsja lõi kaasa karjääri 1000. mängus ning pole pärast Panthersiga liitumist mitte ühtegi kohtumist vahele jätnud. 374. järjestikuse mänguga sai üle löödud Olli Jokineni klubi rekord. John Scott kogus suurejoonelise tagasituleku jooksul mänguaega 9:01. Sellest 27 sekundit ka ülekaalus mängides! Hooaeg on tema jaoks nüüd lõppenud.
Canadiens asked Scott if he'd like to go back to St. John's or home. He chose his wife and 4 kids. Good choice.
Penguins mängis endale seitsmenda järjestikuse võidu välja 0-3 kaotusseisust. Carl Hagelin ja Sidney Crosby lõpetasid mõlemad kahe tabamusega. Nick Bonino kogus kolm söötu. Karjääri 100. väravaga skoori avanud Erik Karlssonist sai Senatorsi ajaloo esimene 80 punktiga kaitsja. Kogu liiga peale on nii resultatiivseid kaitsemehi viimase 20 aasta jooksul olnud vaid kaks. Samas lõpetas rootslane ka -3'ga.
Patrick Roy meeskond langes playoffide pileti peale peetud heitlusest võideldes. Mäng saadi 0-2 pealt viiki ning kustutati ka kodumeeskonna 3-2 eduseis, aga lõpuks ei suudetud siiski ellu jääda. Predatorsi tabamuste hulka mahtus ka üks Filip Forsbergi maasikas.
Chicago Blackhawks 6 - 2 Arizona Coyotes (tipphetked)
Blackhawks asus kohtumist erimeeskondade toel 5-0 juhtima. Kolm väravat tulid ülekaalust, neist kaks Andre Laddilt ning üks vähemusest. Artemi Panarinist sai klubi ajaloos esimene kollanokk, kes kolm mängu järjest vähemalt kolme punktini jõudnud. Kogu liiga peale sai sellega viimati hooajal 1992/93 hakkama Teemu Selänne. Calgary Flames 4 - 5 (LA) Los Angeles Kings (tipphetked)
Kings oli lähedal viimase üheksa kohtumise jooksul tulnud seitsmendale kaotusele, kuid pääses Kris Versteegi viimase minuti väravaga lisaajale ning seal otsustas asja Jeff Carter. Milan Lucic lõpetas kahe tabamusega. Hooaja 21. koll tegi Mark Giordanost Flamesi resultatiivseima kaitsja pärast Al MacInnist, kes jõudis hooajal 1993/94 28 väravani. Hooaja 47. võit on Kingsi rekord.
Blake Wheeleri lisaajakoll katkestas 11. mängu peal Jetsi omavaheliste mängude kaotuste jada. Ducks ja Kings lähevad homme kavas olevale omavahelise kohtumisele peale võrdse arvu punktidega (99). Tõotab tulla väga tuline heitlus. Mängus on divisjoni esikoht.
Üleeelmisel kevadel omavahel meeldejääva playoffide seeria pidanud Minnesota Wild ja Colorado Avalanche on tänavu duelleerimas juba põhiturniiri ajal. Nende jagada on läänekonverentsi viimane playoffide pilet ja laupäeval astus sellele suure sammu lähemale Wild.
(foto: startribune.com)
Hooaja esimesest neljast omavahelisest matšist kolm võitnud Wild jäi sel korral peale skooriga 4-0. Pikalt pingelisena püsinud kohtumine läks Patrick Roy meeskonnal käest mängu teises pooles. Külalised skoorisid nii teise kolmandiku lõpuosas kui ka viimasel perioodil kaks kolli.
Võtmemomendiks tundus olevat Chris Bigrase poolt teise kolmandiku 8. minutil võetud karistus. Wild ei suutnud ülekaalu väravaks teha, kuid sai sealt hea hoo sisse ning võrk Semjon Varlamovi selja taga sahises esimest korda umbes minut pärast Bigrase karistuse lõppu. Vahepeal kuus mängu kuival olnud Zach Parise tegi viimase kahe mängu jooksul neljanda värava.
2-0 tuli vahetult enne kolmandiku lõpusireeni. Kaitsetsoonist leiti paremalt äärelt Justin Fontaine, kes omakorda toimetas uhke söödu värava ette, kus Jordan Schroederil polnud vaja teha muud, kui litter sisse suunata.
Viimane periood algas Parise ülekaalu väravaga ning see otsustas asjad praktiliselt lõplikult ära. 31-aastane ründetuus on nüüd karjääri jooksul Avalanche'i vastu 26 mänguga kirja saanud 13 kolli ja 30 punkti.
Meeleheitliku sammuna korjas Roy ülekaalu ajal juba kolmandiku keskel väravavahi puurist ära, aga see risk lõppes Mikael Granlundi vähemuse väravaga.
29 tõrjet teinud Devan Dubnyk teenis oma hooaja viienda nullimängu. Mitte ühelgi puurivahil pole neid alates eelmise aasta 1. jaanuarist tema kümnest rohkem.
Võit aitas Wildil divisjonirivaali ees edu kasvatada viie punkti peale. Seda ühe enam peetud mängu juures.
Avalanche kaotusega loomulikult oma lootustele käega ei löönud, aga playoffidesse jõudmiseks peab kõvad künkad ületama. Järele jäänud seitse mängu on kõik playoffidesse minevate meeskondade vastu. Wildi kalender on palju kergem. Kui Detroit Red Wingsi müstiline seeria tänavu katkeb, siis mahub kuue vastase sekka ainult kaks playoffidesse minevat satsi.
Teised kohtumised Buffalo Sabres 3 - 2 Winnipeg Jets (tipphetked)
Sabres sai ühe hooaja magusaima võidu, kui 0-2 kaotusseisust välja õnnestus tulla. Seda veel ka ilusa kõrvalnüanssiga, kui 20-aastane Hudson Fasching skooris kohe karjääri esimeses mängus esimese värava ja seda vaid mõned päevad pärast lepingu allkirjastamist. Täpne oli taas ka Jack Eichel, kellest sai pärast hooaega 1993/94 Sabresi esimene kollanokk, kes 50 punktini jõudnud.
Detroit Red Wings 2 - 7 Pittsburgh Penguins (tipphetked)
Pingiinid elasid end korralikult välja Phil Kesseli ja Nick Bonino juhtimisel. Mõlemad lõpetasid 1+4'ga. Neli söötu ja viis punkti on mõlema jaoks ka karjääri uued tippmargid. Kõige täpsem oli värava ees kahe tabamusega lõpetanud Carl Hagelin.
Vahepeal kodus juba täitsa hästi mänginud Sharks peab tahvli juurde tagasi minema. Neljale järjestikusele võidule on järgnenud kolm kaotust. Antti Niemi tegi endise leivaandja vastu 34 tõrjet, Stars surmas kõik kuus karistust ning 17 pealeviskega tulid pooled väravad Mattias Janmarkilt.
Toronto Maple Leafs 1 - 3 Boston Bruins (tipphetked)
Ben Smith šokeeris külalisi juhtväravaga, kuid Bruins suutis siiski kindla esitusega murda oma viiemängulise kaotuste jada. Teiste hulgas lõpetas Zdeno Chara oma 20-mängulise väravapõua.
Montreal Canadiens 2 - 5 New York Rangers (tipphetked)
Canadiens lasi pärast Carey Price'i vigastust kümnendat korda vähemalt viis väravat. Neist kaks tulid Chris Kreiderilt, kes sai enda nimele ka ühe söödu. Kolme punktiga mees oli ka Derick Brassard (1+2). Rangers polnud alates 2014. aasta novembrist Canadiensist jagu saanud. Viimase 12 põhiturniiri mängu jooksul õnnestus see alles kolmandat korda.
Ducks näitas 0-3 kaotusseisu kustutamisega kõva sisu. Ottawa publik nägi pärast 2007. aastat esimest korda, kuidas kolmeväravaline edu viimasel kolmandikul käest läks. Lisaajal naeratas külalistele ka veidi hokijumal, kui Bobby Ryan kõrge kepi eest neljaks minutiks istuma pandi. Ülekaalust kulus ära alla minuti, enne kui Rickard Rakell võiduvärava skooris.
Tampa Bay Lightning 2 - 5 Florida Panthers (tipphetked)
Divisjoni esikoha nimel mänginud naabrid pidasid kõva lahingu, kus kokku oli üheksa ülekaalu võimalust. Külalised realiseerisid enda neljast vaid ühe, aga ometi suudeti kindlalt võidutseda ja seda pärast kaotusseisu jäämist. Lightning sai mõlemad enda kollid ülekaalust. Jaromir Jagr jõudis 18. korda karjääri jooksul ühel hooajal 25 väravani. Temast rohkem kordi on seda suutnud vaid Gordie Howe (20).
Washington Capitals 0 - 4 St. Louis Blues (tipphetked)
Kolm järjestikust nullimängu teinud Brian Elliott sai puhkepäeva, kuid Jake Allen vedas samuti kenasti välja. Tegu liiga ajaloos 11. korraga, mil üks meeskond neli kohtumist järjest oma puuri puhtana hoidnud.
Carolina Hurricanes 3 - 4 (LA) New York Islanders (tipphetked)
Islandersi fännid võisid pärast avakolmandiku 2-0 edu ära andmist tõsiselt kaaluda hooajapiletite puruks rebimist, aga lõpuks saadi siiski elutähtis võit kätte. Cal Clutterbuck viigistas viimase kolmandiku alguses ning skooris seejärel ka lisaajal võiduvärava.
Nashville Predators 5 - 1 Columbus Blue Jackets (tipphetked)
Ryan Johansen lõpetas endiste kamraadide vastu vaid ühe söödupunktiga, kuid sellest hoolimata kujunes õhtu Nashville publiku jaoks väga eriliseks. Avakolmandiku 27 (!) pealeviskega tuli uus klubi rekord. Lõpuks oli nende osas kodumeeskonna ülekaal 48-19. Kolme sööduga kasvatas enim oma hooaja punktisaaki Roman Josi. Los Angeles Kings 6 - 4 Edmonton Oilers (tipphetked)
Mõlemad pooled jõudsid juba esimesel minutil väravani ning Oilers pääses ka 2-1 ette, aga lõpuks vormistas Kings kindla võidu. Darryl Sutteri meeskond pole tänavu kaotanud mitte ühtegi kohtumist, kus on jõutud vähemalt kolme väravani. 20-st võidust neli on tulnud Oilersi vastu. Jeff Carter ja Tyler Toffoli skoorisid mõlemad kaks tükki. Esimene lõpetas kolme ja teine nelja punktiga. Oilersi poolelt oli kahe väravaga mees Patrick Maroon. Connor McDavid jõudis 1+1'ga karjääri pikima, seitsmest mängust koosneva punktiseeria korduseni.
Calgary Flames 1 - 4 Chicago Blackhawks (tipphetked)
Enne eilset viimasest seitsmest mängust vaid ühe võitnud karikakaitsja sai ree peale tagasi 2+1'ga lõpetanud Andrew Laddi juhtimisel. Flamesi vastu pikendati oma punktiseeria 12 mängu peale. Kodumeeskonna fännid võisid rõõmustada vaid selle üle, et Dougie ja Freddie Hamiltonist sai klubi ajaloos esimene vendade paar, kes mõlemad ühes kohtumises punktini jõudnud. Esimene läks koju hooaja 11 väravaga, mis uus karjääri rekord.
Arizona Coyotes 2 - 1 Philadelphia Flyers (tipphetked)
Koiotid panid Flyersi playoffide lootustele paraja põntsu vaatamata sellele, et pealevisetega jäädi alla 17-35. Mike Smithi hooaja kolmas nullimäng rikuti alles viimasel minutil tulnud ülekaalu väravaga.
Kui tänavu hooaja käigus esimestena raskustes olnud meeskonnad üle võtnud John Tortorella ja Mike Sullivan alustasid mõlemad kaotusega, siis Minnesota Wildi uus peatreener John Torchetti suutis seda saatust vältida. Wild sai tema esimeses mängus Vancouver Canucksi vastu kindla 5-2 võidu, millega lõpetati 8-mänguline kaotuste jada.
(foto: Jonathan Hayward/The Canadian Press)
Väravatega tänavu suures hädas olnud meeskond jõudis viimati viie tabamuseni detsembri keskel. Samas sai Canucks kodus viis tükki tuppa teist mängu järjest.
"Meil oli palju energiat, kõigile oli elu sisse puhutud," kommenteeris esitust skooris avanud Zach Parise.
Meeskonna asekapten viis Wildi ette avakolmandiku keskel ja olgugi, et Chris Tanevi ülekaalu väravast tüli üsna kiirelt viik, siis tulemuse osas ülejäänud mängu jooksul väga kahtlust ei tekkinud. Jared Spurgeoni tabamus kindlustas ka selle, et Wild saaks avakolmandikust eduseisu kaasa.
Teisel kolmandikul mindi edasi sama rütmiga. Justin Fontaine'i koll kasvatas edu, Henrik Sedini ülekaalu tabamus tegi seisu taas võrdsemaks, aga külalised läksid viimasele pausile siiski kaheväravalise juhtseisuga. Charlie Coyle skooris ülekaalust oma hooaja 16. värava. Meeskonna väravaküttide edetabelis on temast 18-ga eespool vaid Parise.
"Soovisime tugevalt ja üksteise nimel võideldes mängida ning see õnnestus," sõnas Torchetti.
Lõppskoorini jõuti mõned minutit enne lõppu, kui Nino Niederreiter oma hooaja väravasaagi kahekohaliseks tegi.
Devan Dubnyk lõpetas kohtumise 24 tõrjega. Teises puuris lükkas Jacob Markström kõrvale 29 üritust.
Kuna Nashville Predators jäi kodus Dallas Starsile alla, siis vähendas Wild võiduga ka vahet playoffide kohtade suhtes. Nendest ollakse nüüd nelja punkti kaugusel.
Teised kohtumised New York Islanders 4 - 1 Detroit Red Wings (tipphetked)
Pavel Datsjuk jätkas väravaga sealt, kus asjad pühapäeval pooleli jäid, aga tervikuna polnud Red Wingsist kodumeeskonnale suurt vastast. Islanders mängis endale neljanda järjestikuse koduvõidu välja teise kolmandikuga, kus tulid pooled meeskonna 32-st pealeviskest ning kolm väravat.
Calgary Flames 4 - 6 Anaheim Ducks (tipphetked)
Liiga parim vähemuse meeskond lasi avakolmandikul ülekaalust kaks tükki, aga pani ise need olukorrad mängu jooksul kotti kolmest kolm. Ducks näitas kõva sisu tulles kolm korda kaotusseisust välja. Mike Santorelli lõpetas kahe väravaga ning Cam Fowler sai kirja kolm söödupunkti. Kodumeeskonda vedas üks kolmik - Johnny Gaudreau (1+2), Jiri Hudler (2+1), Sean Monahan (0+3). Florida Panthers 2 - 1 (KV) Pittsburgh Penguins (tipphetked)
Panthers jäi lühikese aja jooksul teist korda sama vastase vastu päris lõpu eel normaalajavõidust ilma, aga seekord oli vähemalt piisavalt õnne, et see hiljem ära noppida. Chris Kunitzi hiline värav aitas Penguinsi lisaajale. Seal jätsid aga külalised mitu supervõimalust realiseerimata ning karistusvisetel kaotati vaatamata sellele, et Sidney Crosby meeskonna juhtima viis. Penguins tegi tänavu Panthersi vastu kolmes mängus seitse väravat ja neist kuues oli Crosby osaline. Nashville Predators 2 - 3 (LA) Dallas Stars (tipphetked)
Pekka Rinne teist mängu järjest pingile jätnud Predators kaotas pärast 1-0 eduseisu. Kümnest lisaajast üheksanda kaotuse korraldas Peter Laviolette'i meeskonnale Mattias Janmark, kes skooris otsustava värava veidi enam kui minut enne lisaperioodi lõppu.
Chicago Blackhawks 7 - 2 Toronto Maple Leafs (tipphetked)
Blackhawks ehitas endale algselt 7-0 eduseisu (kõik väravad tulid erinevatelt mängijatelt), aga viimase kümne minuti jooksul lasti ka külalistel veidi lustida. Patrick Kane sai kirja 1+3 ning kerkis pärast Dennis Savardi ja hooaega 1987/88 esimeseks Blackhawksi mängijaks, kes vähemalt 82 punktini jõudnud vaid 60 mänguga. Kuna hooaja esimeses omavahelises vastasseisus õnnestus Leafsi kostitada 3+1'ga, siis sai Kane'ist ka pärast Steve Larmerit ja hooaega 1989/90 esimene Blackhawksi mängija, kes ühe hooaja käigus sama vastase vastu teinud kaks nelja punktiga mängu. Kusjuures Larmer säras samuti Leafsi vastu.
Arizona Coyotes 6- 2 Montreal Canadiens (tipphetked)
Canadiens jõudis vaid 19 pealeviskeni ning pärast kodus kokku pandud kolmemängulist võiduseeriat lasti teises järjestikuses võõrsilmängus endale kuus tükki. 1+2'ga olid õhtujuhtideks Martin Hanzal ja Oliver Ekman-Larsson. Esimest korda üle 36 aasta võideti Canadiensi vastu põhiturniiril kõik omavahelised mängud.
Tänavuse hooaja käigus on olnud veider jälgida seda, kuidas NHL-i väravaküttide edetabelit juhib keegi teine peale Aleksandr Ovetškini. Kuigi Patrick Kane tegi muidugi suure töö ära, et see koht endale teenida. Ent nüüd on seis muutunud. Venelane aitas karjääri 14. kübaratrikiga Washington Capitalsi Minnesota Wildi vastu 4-3 võidule ning kerkis väravaküttide edetabeli tippu.
(foto: startribune.com)
Viimasest 14-st mängust 13. kaotanud Wildi väravavaht Devan Dubnyk märkis enne mängu, et edu nimel ei ole mõistlik vaid ühele vennale keskenduda. Vihjates ilmselgelt Ovetškinile. Aga võinuks ehk seda teha. Capitalsi 33-st pealeviskest kümme tulid kapteni poolt ning kübaratrikiks läks vaja vaid ühte kolmandiku.
Ovetškin kasvatas oma hooaja väravasaagi 34 peale teisel kolmandikul, kuhu mindi väravateta viigiga. Välja tuldi sealt 3-1 seisuga, kui kodumeeskonna eest oli täpne Charlie Coyle.
"Ilmselgelt on väga lahe, kui saad esimese ja teise, aga see on juba eriline, kui ühes mängus tuleb kolm tükki," rääkis Ovetškin pärast mängu. Tema viimane kübaratrikk oli pärit 2013. aasta detsembrist.
Wild sai Ryan Suteri väravast viimasel kolmandikul veel ka ühe kaugusele, aga see meeskonna praegune näiliselt lõputu õudus ei taha kuidagi lõppeda. Viimasel minutil jagus veel mõlemale poolele üks värav, kui Jason Chimera hetkeks eduseisu suurendas ja Mikael Granlund mängule punkti pani.
Ovetškinil on viimase 22 mänguga kirjas nüüd 20 väravat ja 3 väravasöötu. Wildi vastu abistas teda kõigi tabamuste juures, nagu kombeks on saanud, Nicklas Bäckström. Kodumeeskonna poolelt läks kolme söödupunktiga koju Zach Parise.
Capitals on pärast Tähtede mängu pausi üsna kahvatult esinenud, aga ometi on endale ehitatud viiemänguline võiduseeria. Järgmisena ootavad ees kaks kanget - Dallas Stars ja Los Angeles Kings.
Teised kohtumised New York Islanders 5 - 2 Los Angeles Kings (tipphetked)
Islanders möllas sedavõrd vägevalt, et ainult kuus väljakumängijat jäid punktideta. Juba avakolmandikuga tehti seisuks 3-0. Jack Capuano meeskond on nüüd tänavu läänekonverentsi vastu 21-st mängust võitnud 15.
Philadelphia Flyers 5 - 1 Buffalo Sabres (tipphetked)
Flyers kallutas mängu enda kasuks teise kolmandikuga, kus tehti neli vastuseta väravat. Nende seas oli ka R.J. Umbergeri tabamus, mis tema esimene koll pärast 50-mängulist põuda. Jätkub ka Shayne Gostisbehere'i punktiseeria. Kümnes järjestikune vähemalt ühe punktiga mäng on Flyersi kollanokkade rekordi kordus. Lisaks on see uustulnukatest kaitsjate osas liiga rekordi kordus. Omamoodi ajalugu on tegemas ka Sabresi Ryan O'Reilly. Tal on 38 järjestikuses mängus kirjas vähemalt kümme võidetud lahtiviset. Viimati sai 11 aastat tagasi nii pika seeriaga hakkama Rod Brind’Amour.
Columbus Blue Jackets 4 - 3 (KV) Anaheim Ducks (tipphetked)
Jackets näpistas väga valusalt Ducksi, kellel oli võidu korral võimalus kerkida divisjoni esikohast ainult kuue punkti kaugusele. Võidupunkt läks aga viimasel kolmandikul 3-1 edu pealt käest. Karistusvisetel jäi kodumeeskond tänu Cam Atkinsonile ja Alexander Wennbergile peale 2-0.
Avalanche pani ülekaalust neljast kolm, mille seas oli kaks Jarome Iginla väravat. Põhitöö tegid ära praktiliselt vaid kolm meest. Iginla + Nathan MacKinnon + Blake Comeau. Nende sulest tulid kõik külaliste väravad ja 27-st pealeviskest 19. Vahepeal kaks mängu järjest võitnud senaatorid lähevad tahvli juurde tagasi. Aga vähemalt sai Dion Phaneuf uue meeskonna eest oma esimesed kaks punkti kirja, mis olid mõlemad söödud.
Bruins võttis tõsiselt kätte oma väravate suhte parandamise, mis eelmises mängus kõvasti miinuspoolele vajus. Brad Marchand lõpetas 1+2'ga, Brett Connolly sai kirja kolm söödupunkti ning kahe väravani jõudnud Patrice Bergeronil jäi vaid sööt puudu Gordie Howe'i kübaratrikist. Hooaja alguses kodus väga kindlalt tegutsenud Jets on nüüd justkui kodupubliku surve all kokku vajumas. Eriti kaitse osas. Viimase kümne kodumängu käigus on endale keskmiselt lastud 3.9 väravat.
Chicago Blackhawks 2 - 4 Dallas Stars (tipphetked)
Artemi Panarin jäi teisest järjestikusest mängust eemale ning Blackhawksil olid kohe taas probleemid. Külalised tegid kõik oma väravad ära esimesel kolmandikul ning kolm neist tulid ühe mehe poolt. 31-aastane Patrick Eaves jõudis oma karjääri teise kübarani. Karikakaitsja pani viimasel kolmandikul võimsa peo püsti (pealevisked 21-2), aga siis oli juba hilja. Võiduga jäi tähistamata 2017. aasta drafti korraldusõiguse saamine.
Edmonton Oilers 5 - 2 Toronto Maple Leafs (tipphetked)
Kui Wayne Gretzky karjääri 19. mäng sattus olema Leafsi vastu, siis lõpetas ta selle 2+2'ga. Connor McDavid tegi enda 19. mängu sama vastase vastu veidi parema. Mulluse drafti avanumber oli 2+3'ga osaline kõigis Oilersi väravates. Muu hulgas aitas ta Jordan Eberle karjääri esimese kübarani. Eberle sulest tuli veel ka üks söödupunkt. Neli söötu sai kirja Benoit Pouliot. Kaotus jättis Leafsi ainuisikuliselt liiga viimasele kohale. Viimati oldi nii kauges hooaja faasis nii sügaval mudas hooajal 1996/97. San Jose Sharks 5 - 6 (KV) Calgary Flames (tipphetked)
Pöörases mängus tuli Flames avakolmandikult 4-1 eduga välja, aga lõpuks oli vaja Kris Russelli ülekaalu väravat, et endale lisaaeg päästa. Kokku said meeskonnad kirja viis ülekaalu tabamust. Karistusvisetel jäi Flames peale 2-1. Haid on viimase 11 omavahelise kohtumise käigus nüüd kõrvetada saanud kaheksa korda.
Toewsi särk on aasta populaarseim esimest korda. Kane jäi sel korral teisele kohale, tõugates sealt Sidney Crosby. #87 on seejuures üldse kõvasti kukkunud. 2013. aastal oli tema särk kõige popim, aga nüüd jäi Pittsburgh Penguinsi kapten lausa viiendaks. Esikümnesse mahtus ka Connor McDavid.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Võrreldes eelmise aasta esikümnega on lisaks McDavidile uued nimed Carey Price, Zach Parise ja Ryan McDonagh.
Tänasest pole enam sel hooajal NHL-is mitte ühtegi kodukaotuseta meeskonda. Viimasena langes rivist Minnesota Wild, kes jäi läinud ööl Nashville Predatorsile alla skooriga 2-3. Pingelise heitluse otsustas viis minutit enne lõppu Wildi jaoks õnnetu värav.
(foto: Brace Hemmelgarn/USA TODAY sports)
Cody Hodgon tassis litri kaitsetsoonist välja ja otsustas justkui muuseas õnne proovida. Ja õnne oli ka! Devan Dubnyk sai litri justkui enda valdusesse, aga kohtuniku vilet ei tulnud. Nii hakkas Wildi puurivaht seda enda ümber otsima. Ent loomulikult jalgevahele ei osanud esimese asjana vaadata. Litter kukkus jääle ning Hodgson sai üsna kummalise tabamusega uue klubi eest oma esimese värava.
Kodumeeskonnal oli pärast õnnetut vahejuhtumit veel paar momenti, aga kolmandat korda enam kaotusseisust pääseda ei õnnestunud. Teisel kolmandikul tühistas Marco Scandella ülekaalu koll Mike Fisheri värava ning viimasel kolmandikul omakorda Matt Dumba ülekaalu tabamus Roman Josi oma.
Kurva noodiga lõppenud kohtumine oli õnnetu ka Zach Parise'i jaoks. James Neal sõitis Wildi suurima väravaküti vigaseks. Olukorra eest ei määratud mängus ka karistust. Wildi peatreener Mike Yao on kinnitanud, et vähemalt laupäeval Tampa Bay Lightningu vastu meeskonna esiründaja ei mängi.
Paar meeskonda saavad veel uhkustada sellega, et nad pole tänavu kodus normaalajaga kaotanud. Nendeks on Predators ise ja loomulikult Montreal Canadiens, kes järjekordse tähiseni jõudis.
Teised kohtumised Montreal Canadiens 4 - 1 New York Islanders (tipphetked)
Canadiens on oma ajaloos esimest korda hooaja esimesest 15-st mängust kogunud vähemalt 12 võitu. Siin teeniti see välja viimase kolmandikuga, mis võideti 3-0. Islandersil oli John Tavares koosseisus tagasi, aga selgelt pole kapten siiski veel täielikult paranenud.
Buffalo Sabres 1 - 4 Tampa Bay Lightning (tipphetked)
Külalised tegid väga kummalise etteaste. Avakolmandikuga mindi 3-0 ette ja siis lõpetati mängimine justkui ära. Esimese 20 minutiga tehtud 11 pealeviskele lisandus ülejäänud mänguaja jooksul sama number ning passiivsus oleks peaaegu kätte maksnud. Jon Cooperi meeskonna õnneks oli aga ka Sabresil viimaseks kolmandikuks kumm tühi. Seal saadi kahe peale kirja vaid viis pealeviset!
Washington Capitals 4 - 1 Boston Bruins (tipphetked)
Kaotusseisu jäänud Capitals ei hakanud paanitsema. Ja ega ei peagi paanitsema, kui väravas mees, kes pärast seda mängu Bruinsi vastu viimasest 119-st pealeviskest tõrjunud 118. Viigivärava teinud Aleksandr Ovetškin jõudis ühe tabamuse kaugusele NHL-i ajaloo suurima venelasest väravaküti aust. Seejuures on märkimisväärne see, et Ovi pole oma seitsmest tänavu ühtegi ülekaalust teinud!
Senaatorid andsid ära 2-0 eduseisu, ent said siiski uskumatult viljakast karistusvisete seeriast võidu kätte. Kuuest üritajast eksis seal vaid Andrew Ladd. Koguni kuus tänavusest 13-st Senatorsi mängust on seni läinud normaalajast üle. Neist omakorda viis on lõpuks vajanud karistusviskeid.
Calgary Flames 2 - 1 (LA) Philadelphia Flyers (tipphetked)
Flyers on sattunud täiesti kohutavale allakäigutrepile. Kirjas kuus kaotust järjest. Neis on skooritud vaid üheksa korda ning endale on lastud 21 tükki. Endiselt väravata Jakub Voracek ei jõudnud Flamesi vastu isegi mitte pealeviskeni.
Kaitsja Nicklas Grossmann üllatas kahe väravaga ning Coyotes sai oma hooaja teise koduvõidu. Meeskonnad olid ülekaalust uskumatult ebaefektiivsed. Kahe peale jäi lahendamata 11 olukorda.
Los Angeles Kings 2 - 3 Columbus Blue Jackets (tipphetked)
Reisiprobleemid ilmselgelt Jacketsit ei häiri. Hooaja alguse peksupoisil on viimasest viiest võõrsil mängust kirjas neli võitu. Siin saadi magus võit kätte vaatamata sellele, et esimese kahe kolmandikuga oli kirjas vaid kaheksa pealeviset. Seejuures jäädi teisel perioodil üldse nulli peale! Kings oli varem põhiturniiril vastasele sellist tempu teinud vaid korra.
San Jose Sharks 5 - 2 Florida Panthers (tipphetked)
Kui Tavares on veel liimist lahti, siis sama võib öelda ka Jaromir Jagri kohta. Väsimatu tšehh on Panthersi koosseisus tagasi, kuid see kohtumine lõppes -4 näitajaga. Mängukangelaseks sai hoopis teine vanur. Patrick Marleau jõudis tõelise meistritööga karjääri 1000. punktist vaid mõne silma kaugusele.
Kui oled otsinud kohta, kus rahuldada oma uudishimu seoses NHL-iga, siis võid rännakud nüüd lõpetada. NHL iga kell on ainus eestikeelne lehekülg, kust leiab regulaarselt värsket materjali selle kohta, mis toimub maailma ühes vingeimas spordiliigas.
