NHL-is räägitakse palju hästi alustamisest ja Winnipeg Jets sai eelmisel hooajal õppetunni, mis juhtub siis, kui stardipakkudele magama jäädakse. Esimesest 11-st mängust võideti vaid neli ja lõpuks ei aidanud playoffidesse ka viimasest 12-st kohtumisest kümne võitmine.
Hirmuäratav rünnak
Eelmisel hooajal oli liigas üheksa mängijat, kes kogu hooaja peale kogusid keskmiselt üle ühe punkti mängus. Jetsi poolelt polnud selleks meheks aga fantastilise debüütaasta teinud Patrik Laine. Selleks oli hoopis Mark Scheifele. 2011. aasta drafti 7. valik korjas 79 kohtumise peale 82 silma (32+50. Laine hiilgas 73 mängus 36 värava ja 64 punktiga. Kokku oli meeskonnas seitse mängijat vähemalt 40 punktiga. Üheskoos pandi keskmiselt mängu peale lamp põlema kolm korda. Läänekonverentsis oli vingema rünnakuga vaid Minnesota Wild (3.21).
"Ma ei näe ühtegi põhjust, miks me ei võiks seda numbrit veelgi parandada ja samal ajal mängida suurepärast kaitset," ütles kapten Blake Wheeler augusti lõpus. "Me teeme piisavalt palju väravaid. Isegi kui meil ei õnnestu piisavalt palju skoorida, oleme selle osas ikkagi liiga TOP 10 seas. Sellise väravate arvuga võidab päris palju hokimänge. Peame lihtsalt vaeva nägema parema kaitse kallal."
Mullu 40 võiduga lõpetanud Jetsi rünnak oli liiga parimate seas, aga kaitse endale lastud keskmise 3.11-ga omakorda halvimate hulgas. Meeskonda on pikalt painanud probleemid kaitsetsoonis ja väravavahtide ebastabiilsed esitused ei aita ka neid kuidagi parandada. Samuti on Jets olnud tuntud oma kehva distsipliini pärast, mis tähendab, et iga-aastaselt lastakse endale kuhjaga ülekaalu väravaid panna. Eelmisel hooajal surmati karistusi vaid 77.5%-ga.
Rünnakuga seoses peab välja tooma ka meeskonna efektiivse tegutsemise. Võimaluste poole pealt ei hiilata ja selja taga on aasta, mil keskmiselt saadi kirja alla 30 pealeviske mängus (29.9), kuid osavate kätega mehed ees pole lasknud end sellest häirida. Eelmisel hooajal tehti väravateks 10.5% oma üritustest, mis pani nad päris toredasse seltskonda. Koos Paul Maurice'i meeskonnaga moodustasid esikuuiku Wild, St. Louis Blues, New York Rangers, Washington Capitals ja Pittsburgh Penguins. Kõigi näol on tegu traditsiooniliste playoffide satsidega, kelle sekka ka Jets hirmsasti pääseda soovib.
Pärast seda, kui hooajaks 2011/12 Winnipegi hokihull publik oma meeskonna uuesti tagasi sai on kevadisi mänge seal nähtud vaid korra. Tantsupeol käidi 2015. aastal ära ehkki see lõppes väga kiirelt ja vaid nelja mänguga Anaheim Ducksi vastu. Paradoksaalsel kombel skooris Jets siis selgelt vähem (2.72) kui praegu. Küll aga olid oma õuel asjad paremini korras (2.49). Seda arvestades võib ka tegelikult meeskonda süüdistada liigselt ründavas mänguplaanis ja võib uskuda, et selle korrigeerimiseks ei piisa vaid mõnest koosolekust.
Maurice'il täitub liigas 20. hooaeg, aga tema karjääri saavutusi vaadates on pilt ütlemata nukker. 2015. aasta kuramaaž oli alles viies korda, mil tema meeskond põhiturniirilt edenes. Vahest peaks probleeme lahates enim just peatreeneri suunas vaatama? Huvitaval kombel pole aga vaatamata mitmetele ebaõnnestunud hooaegadele jutte tema võimalikust vallandamisest olnud ja äsja tehti nii tema kui peamänedžeri Kevin Cheveldayoffiga uued lepingud.
Trouba lepinguaasta
Tulles tagasi meeskonna vaevalise alguse juurde, siis selle ühe võimaliku põhjusena saab välja tuua 12 kuud tagasi Jacob Troubat ümbritsenud segaduse. Noor ameeriklasest kaitsemees ei soovinud klubiga uut lepingut teha, kuna tema arvates kasutati teda valesti ja samuti polnud ta rahul oma mänguajaga. 23-aastane ameeriklane tegi klubiga lepingu alles 7. novembril, kui esimene kuu hooajast oli juba mängitud.
Vaatamata suurele vahele jäetud mängude hulgale suutis Trouba siiski teha 33 punktiga (8+25) karjääri parima hooaja ja võis väga rahul olla, kui teenis lõpuks keskmiselt mänguaega 24:58. Nüüd tasub tema poolt põnevusega oodata uut hooaega, kuna tal algab eelmisel novembril sõlmitud lepingu viimane aasta. See peaks talle olema suureks innustuseks, kuna klubiga sai lõpuks käed löödud vaid kuue miljoni peale. Lõppeva lepingu peal on ka 22-aastane Josh Morrissey.
Muudkui peavalu valmistanud kaitset on peamänedžer Cheveldayoff suvel täiustanud Dmitri Kulikoviga. 26-aastane venelane on Florida Panthersi kunagine drafti avaringi valik, kel tervisega pidevalt probleeme olnud ja kes leiab end nüüd kolme aasta jooksul kolmandast erinevat klubist. Möödunud hooaeg läks tal jälle vigastuse nahka, kui ühes kontrollkohtumises sai väga õnnetus olukorras selg katki tehtud. Lõpuks õnnestus kaasa teha 47 matši, aga Kulikov on suvel rääkinud, kuidas täielikult tervena ei tundnud ta end kordagi.
Uuele hooajale läheb mees enda sõnul vastu täiesti tervena ning suure õhinaga. "Suve jooksul koosseisu vaadates olen olnud väga põnevil seoses sellega, kuhu meeskond on liikumas," ütles ta eelmisel nädalal. "Siin on palju talendikaid mängijaid ja olen elevil, et kuulun sellesse mängijate gruppi."
Kulikov on hea karistuste surmaja, kes võib aeg-ajalt ka rünnakul üllatada. Oma parimatel aastatel on ta flirtinud 30 punkti piiriga. Ta võiks olla Jetsi jaoks mitmekülgselt kasulik mees. Aga vaid hea tervise puhul. Sellega seoses on kurjakuulutav tõsiasi, et vigastused ja Winnipeg kipuvad kokku käima. Tyler Myers sai eelmisel hooajal vaid 11 kohtumist, Tobias Enström puudus 22-st mängust ja Ben Chiarot'le jäi ainult 59 matši.
Väravas oluline vangerdus
Jetsil oli Ondrej Paveleci, Michael Hutchinsoni ja Connor Hellebuycki näol mullu kolm täiesti arvestatava tasemega väravavahti. Ometi toodi suvel veel Steve Mason juurde. Pavelec veetis suure osa hooajast AHL-is ja lahkus New York Rangersisse ning Cheveldayoffi pani tegutsema 90%-line väravavahtide tõrjete efektiivsus, mis oli liiga üks halvimatest.
"Olen nüüd üheksa aastat liigas olnud ja iga aastaga on mu mäng arenenud," märkis Mason pärast vabaagendina kaheaastase lepingu tegemist. "Usun, et 29-aastasena on mu parimad hooajad alles ees ja koostöö Wade'iga (väravavahtide treener Wade Flaherty) aitab mul veelgi areneda. Usun, et suudan olulise osana selle meeskonna võitudeni aidata. Suudan teha tähtsaid tõrjeid, mis aitaksid meil ükskõik, millisel õhtul võita."
2009. aastal liiga parimaks uustulnukaks valitud Mason tegi paar aastat tagasi superhooaja, mil tema tõrjeprotsendiks oli 92.8. Eelmine hooaeg oli tal päris kehvapoolne, kui endale lastud keskmiseks jäi 2.66 ja tõrjed olid 90.8%. Need on üsna tema karjääri keskmiste numbrite (2.68, 90.8%) lähedased näitajad. Tegu on talendika puurilukuga, ent eelnevalt näidatud ebastabiilsuse tõttu on raske öelda, kas tema on viimaks see maskis mees, kelle toel Jets suudab võitvaks meeskonnaks kujuneda.
Hutchinson jätkab klubis pärast aastat, mis tõid tema näitajateks 2.92 ja 90.3% ning Hellebuyck paneb edasi pärast 2.89 ja 90.7% kirja saamist. Cheveldayoff on kiitnud konkurentsi, mis nüüd meeskonna kõige olulisemale positsioonile on tekkinud. Samas võib sellest kiirelt saada meeskonna allakäigu alus, kui Maurice hakkab mehi pidevalt vahetama. Mida suurem valik, seda suurem peaks olema ka kiusatus vahetusi teha.
Tervis dikteerib kõike
Jets oli eelmisel hooajal koos Vancouver Canucksiga kaks liiga kõige vigasemat meeskonda. Kõik mängijad kokku jätsid Winnipegis kamba peale vahele 355 mängu, mis kõvasti suurem arv keskmisest ja halvem näitaja võrreldes edukate satsidega. Põhiturniiri lõpuks oli kaheksa meeskonda, kelle mängijad puudusid vähem kui 150-st kohtumisest. Kõik need satsid pääsesid playoffidesse. Neli nendest meeskondadest kuulusid põhiturniiri viie parima sekka. Ainsaks erandiks oli karikavõitja isiklikult Pittsburgh Penguins.
Maurice'i käsutuses on korralik meeskond, mida saab soovi korral isegi 7.3 miljoniga veel täiendada, aga väga oluline on tervena püsimine. Iseenesest tundub see lihtsa ülesandena, aga lõppude lõpuks pole vigastuste eest mitte keegi kaitstud ja kuna jäähoki on väga kontaktne spordiala, siis on erinevad traumad vahest väga kerged tulema. Need on Jetsil juba mitu hooaega ära rikkunud.
Kui eelmisel hooajal langesid kärbsetena kaitsemängijad, siis aasta varem oli probleem ründajatega. Scheifele, Mathieu Perreault, Bryan Little, Nicolaj Ehlers kõik jätsid vahele vähemalt kümme kohtumist. Rohkete vigastustega kaasnevad mängurütmi häired ja suvel laotud põhja kadumine. Nendega kohanemine eeldab head noorukite varamut, nagu Penguinsil on olnud. Jetsi valikut on hinnatud üheks liiga parimaks, seega võiks vigastuste ületamise võimekus olemas olla.
 |
| (foto: tsn.ca) |
Eelmisel hooajal oli liigas üheksa mängijat, kes kogu hooaja peale kogusid keskmiselt üle ühe punkti mängus. Jetsi poolelt polnud selleks meheks aga fantastilise debüütaasta teinud Patrik Laine. Selleks oli hoopis Mark Scheifele. 2011. aasta drafti 7. valik korjas 79 kohtumise peale 82 silma (32+50. Laine hiilgas 73 mängus 36 värava ja 64 punktiga. Kokku oli meeskonnas seitse mängijat vähemalt 40 punktiga. Üheskoos pandi keskmiselt mängu peale lamp põlema kolm korda. Läänekonverentsis oli vingema rünnakuga vaid Minnesota Wild (3.21).
"Ma ei näe ühtegi põhjust, miks me ei võiks seda numbrit veelgi parandada ja samal ajal mängida suurepärast kaitset," ütles kapten Blake Wheeler augusti lõpus. "Me teeme piisavalt palju väravaid. Isegi kui meil ei õnnestu piisavalt palju skoorida, oleme selle osas ikkagi liiga TOP 10 seas. Sellise väravate arvuga võidab päris palju hokimänge. Peame lihtsalt vaeva nägema parema kaitse kallal."
 |
| (foto: dailyfaceoff.com) |
Rünnakuga seoses peab välja tooma ka meeskonna efektiivse tegutsemise. Võimaluste poole pealt ei hiilata ja selja taga on aasta, mil keskmiselt saadi kirja alla 30 pealeviske mängus (29.9), kuid osavate kätega mehed ees pole lasknud end sellest häirida. Eelmisel hooajal tehti väravateks 10.5% oma üritustest, mis pani nad päris toredasse seltskonda. Koos Paul Maurice'i meeskonnaga moodustasid esikuuiku Wild, St. Louis Blues, New York Rangers, Washington Capitals ja Pittsburgh Penguins. Kõigi näol on tegu traditsiooniliste playoffide satsidega, kelle sekka ka Jets hirmsasti pääseda soovib.
Pärast seda, kui hooajaks 2011/12 Winnipegi hokihull publik oma meeskonna uuesti tagasi sai on kevadisi mänge seal nähtud vaid korra. Tantsupeol käidi 2015. aastal ära ehkki see lõppes väga kiirelt ja vaid nelja mänguga Anaheim Ducksi vastu. Paradoksaalsel kombel skooris Jets siis selgelt vähem (2.72) kui praegu. Küll aga olid oma õuel asjad paremini korras (2.49). Seda arvestades võib ka tegelikult meeskonda süüdistada liigselt ründavas mänguplaanis ja võib uskuda, et selle korrigeerimiseks ei piisa vaid mõnest koosolekust.
Maurice'il täitub liigas 20. hooaeg, aga tema karjääri saavutusi vaadates on pilt ütlemata nukker. 2015. aasta kuramaaž oli alles viies korda, mil tema meeskond põhiturniirilt edenes. Vahest peaks probleeme lahates enim just peatreeneri suunas vaatama? Huvitaval kombel pole aga vaatamata mitmetele ebaõnnestunud hooaegadele jutte tema võimalikust vallandamisest olnud ja äsja tehti nii tema kui peamänedžeri Kevin Cheveldayoffiga uued lepingud.
Trouba lepinguaasta
Tulles tagasi meeskonna vaevalise alguse juurde, siis selle ühe võimaliku põhjusena saab välja tuua 12 kuud tagasi Jacob Troubat ümbritsenud segaduse. Noor ameeriklasest kaitsemees ei soovinud klubiga uut lepingut teha, kuna tema arvates kasutati teda valesti ja samuti polnud ta rahul oma mänguajaga. 23-aastane ameeriklane tegi klubiga lepingu alles 7. novembril, kui esimene kuu hooajast oli juba mängitud.
Vaatamata suurele vahele jäetud mängude hulgale suutis Trouba siiski teha 33 punktiga (8+25) karjääri parima hooaja ja võis väga rahul olla, kui teenis lõpuks keskmiselt mänguaega 24:58. Nüüd tasub tema poolt põnevusega oodata uut hooaega, kuna tal algab eelmisel novembril sõlmitud lepingu viimane aasta. See peaks talle olema suureks innustuseks, kuna klubiga sai lõpuks käed löödud vaid kuue miljoni peale. Lõppeva lepingu peal on ka 22-aastane Josh Morrissey.
 |
| (foto: dailyfaceoff.com) |
Uuele hooajale läheb mees enda sõnul vastu täiesti tervena ning suure õhinaga. "Suve jooksul koosseisu vaadates olen olnud väga põnevil seoses sellega, kuhu meeskond on liikumas," ütles ta eelmisel nädalal. "Siin on palju talendikaid mängijaid ja olen elevil, et kuulun sellesse mängijate gruppi."
Kulikov on hea karistuste surmaja, kes võib aeg-ajalt ka rünnakul üllatada. Oma parimatel aastatel on ta flirtinud 30 punkti piiriga. Ta võiks olla Jetsi jaoks mitmekülgselt kasulik mees. Aga vaid hea tervise puhul. Sellega seoses on kurjakuulutav tõsiasi, et vigastused ja Winnipeg kipuvad kokku käima. Tyler Myers sai eelmisel hooajal vaid 11 kohtumist, Tobias Enström puudus 22-st mängust ja Ben Chiarot'le jäi ainult 59 matši.
Väravas oluline vangerdus
Jetsil oli Ondrej Paveleci, Michael Hutchinsoni ja Connor Hellebuycki näol mullu kolm täiesti arvestatava tasemega väravavahti. Ometi toodi suvel veel Steve Mason juurde. Pavelec veetis suure osa hooajast AHL-is ja lahkus New York Rangersisse ning Cheveldayoffi pani tegutsema 90%-line väravavahtide tõrjete efektiivsus, mis oli liiga üks halvimatest.
"Olen nüüd üheksa aastat liigas olnud ja iga aastaga on mu mäng arenenud," märkis Mason pärast vabaagendina kaheaastase lepingu tegemist. "Usun, et 29-aastasena on mu parimad hooajad alles ees ja koostöö Wade'iga (väravavahtide treener Wade Flaherty) aitab mul veelgi areneda. Usun, et suudan olulise osana selle meeskonna võitudeni aidata. Suudan teha tähtsaid tõrjeid, mis aitaksid meil ükskõik, millisel õhtul võita."
2009. aastal liiga parimaks uustulnukaks valitud Mason tegi paar aastat tagasi superhooaja, mil tema tõrjeprotsendiks oli 92.8. Eelmine hooaeg oli tal päris kehvapoolne, kui endale lastud keskmiseks jäi 2.66 ja tõrjed olid 90.8%. Need on üsna tema karjääri keskmiste numbrite (2.68, 90.8%) lähedased näitajad. Tegu on talendika puurilukuga, ent eelnevalt näidatud ebastabiilsuse tõttu on raske öelda, kas tema on viimaks see maskis mees, kelle toel Jets suudab võitvaks meeskonnaks kujuneda.
Hutchinson jätkab klubis pärast aastat, mis tõid tema näitajateks 2.92 ja 90.3% ning Hellebuyck paneb edasi pärast 2.89 ja 90.7% kirja saamist. Cheveldayoff on kiitnud konkurentsi, mis nüüd meeskonna kõige olulisemale positsioonile on tekkinud. Samas võib sellest kiirelt saada meeskonna allakäigu alus, kui Maurice hakkab mehi pidevalt vahetama. Mida suurem valik, seda suurem peaks olema ka kiusatus vahetusi teha.
Tervis dikteerib kõike
Jets oli eelmisel hooajal koos Vancouver Canucksiga kaks liiga kõige vigasemat meeskonda. Kõik mängijad kokku jätsid Winnipegis kamba peale vahele 355 mängu, mis kõvasti suurem arv keskmisest ja halvem näitaja võrreldes edukate satsidega. Põhiturniiri lõpuks oli kaheksa meeskonda, kelle mängijad puudusid vähem kui 150-st kohtumisest. Kõik need satsid pääsesid playoffidesse. Neli nendest meeskondadest kuulusid põhiturniiri viie parima sekka. Ainsaks erandiks oli karikavõitja isiklikult Pittsburgh Penguins.
Maurice'i käsutuses on korralik meeskond, mida saab soovi korral isegi 7.3 miljoniga veel täiendada, aga väga oluline on tervena püsimine. Iseenesest tundub see lihtsa ülesandena, aga lõppude lõpuks pole vigastuste eest mitte keegi kaitstud ja kuna jäähoki on väga kontaktne spordiala, siis on erinevad traumad vahest väga kerged tulema. Need on Jetsil juba mitu hooaega ära rikkunud.
Kui eelmisel hooajal langesid kärbsetena kaitsemängijad, siis aasta varem oli probleem ründajatega. Scheifele, Mathieu Perreault, Bryan Little, Nicolaj Ehlers kõik jätsid vahele vähemalt kümme kohtumist. Rohkete vigastustega kaasnevad mängurütmi häired ja suvel laotud põhja kadumine. Nendega kohanemine eeldab head noorukite varamut, nagu Penguinsil on olnud. Jetsi valikut on hinnatud üheks liiga parimaks, seega võiks vigastuste ületamise võimekus olemas olla.
