Agendi Petr Svoboda sõnul olid tal nädalavahetusel jutud pooleli kolme erineva klubiga. Üks neist oli St. Louis Blues, kes ka konkreetse pakkumise tegi, aga Jagr otsustas sellest loobuda, kuna tehing Flamesiga oli nähtavasti vaid vormistamise küsimus.
According to Blues GM Doug Armstrong, the Blues made an offer to Jaromir Jagr over the weekend. Was informed he's gone another direction.
Jagril on vaid 57 kohtumist puudu kerkimaks mööda NHL-i mängude rekordit (1767) hoidvast Gordie Howe'ist. Ta hakkab lisa otsima 765 väravale ja 1914 punktile.
Kui Jagr kohe uue hooaja alguseks kohale jõuab, siis tuleb tema Flamesi debüüt eeldatavasti kohe avaõhtul Edmonton Oilersi vastu.
Mida kõike oleks võinud juhtuda, kui Calgary Flames poleks eelmisele hooajale piinlikku algust teinud? Glen Gulutzani meeskond võitis esimesest 17-st kohtumisest vaid viis. Lõpuks mängiti end üsna turvaliselt playoffidesse, aga seal polnud kehva alguse tõttu koduväljaku eelist ja kuna meeskond pole suuteline Anaheimis mängima, siis lõppesid suured matšid kiirelt ära.
(foto: Getty Images)
Edurivi muudusteta
Karikamängude avaringis Ducksi vastu tulnud kuiv 0-4 kaotus tõi Flamesi eelmise hooaja parimale väravakütile Sean Monahanile väga omapärase, aga ka kurva liiga rekordi. Temast kujunes läbi aegade esimene mängija, kes playoffidest ühe seeria käigus skoorinud kõigis mängudes, aga nii et meeskond ei suutnud võtta mitte ühtegi võitu.
Flames on endale Monahani ja Johnny Gaudreau näol ette saanud osavad vedurid, kelle järel veel tulemas paar põnevat noorukit (Matthew Tkatchuk, Sam Bennett) ja keda toetab hea punt veterane. Üheskoos tehti eelmisel hooajal keskmiselt 2.71 väravat mängus. Tegu oli viimaste aastate meeskonna halvima näitajaga, ent kuna kaitse püsis enamvähem korralikuna (endale lastud keskmine 2.67), siis saadi ikkagi karikamängude lõhna nuusutada.
Ründeproduktiivsusele aitas kõvasti kaasa 20.2%-line ülekaal ja mängijate tervis. Põhiründajatest puudus rohkem kui kümnest mängust vaid Kris Versteeg, Gaudreaul jäi täpselt kümme vahele. Enamus said ilusti vähemalt 80 kirja. Gulutzanile ja peamänedžerile Brad Trelivingule nähtavasti meeldis see, mida ees nähti, kuna suve jooksul on edurivi tähelepanuta jäänud. Arvestades, kuidas pärast halba algust tehti alates detsembrist keskmiselt 2.96 kolli mängu peale, siis polnud ka põhjust paanikaks.
(foto: dailyfaceoff.com)
"Arvan, et meil on võimalus korda saata midagi erilist. Meil on riietusruumis suurepärane grupp ja olen elevil nägemaks, kuidas kõik lahti rullub," ütles suvel pärast uue lepingu saamist koosseisu kohta Micheal Ferland, kes oli eelmisel hooajal üks meeskonna 12-st mängijast, kes vähemalt kümne väravani jõudis.
Alates 2014. aastast ametis olev Treliving on ehitanud üsnagi ühtlase rünnaku, mis ei pea väravateks alati lootma oma tähtedele. Mõlemad Monahan ja Gaudreau tegid eelmisel hooajal isegi vähikäigu, andes eelneva aastaga ära ligi 20 punkti, aga teiste ründajate hea tegutsemine tähendas, et meeskond sammus ikkagi põhiturniirilt edasi.
"Minu jaoks on julgustav see, et meil polnud aastat, kus kuus kutti tegid karjääri parima hooaja. Meil olid hoopis mõned mängijad, kes alla oma võimete mängisid. See annab mulle lootust," vastas Treliving hiljuti küsimusele, kas meeskonnas on piisavalt palju väravaid. Tagala täis kvaliteeti
Kaks Flamesi eelmise hooaja 12-st vähemalt kümne väravaga mängijast olid kaitsjad. 50 punktiga karjääri parima aasta teinud Dougie Hamilton ja kapten Mark Giordano, kes eelneval playoffideta lõppenud hooajal oli pannud isegi üle 20 kolli. Meeskond saab ka kaitsjatelt korraliku portsu tabamusi ja see teeb satsist kõigi jaoks ebamugava vastase.
(foto: dailyfaceoff.com)
Kvaliteeti täis kaitse, mis eelmisel hooajal lasi vastastel keskmiselt väravale panna 28.7 pealeviset mängus, sai suvel veel ühe väga hea mehe juurde. Travis Hamonici taheti endale isegi nii palju, et ära anti kolm drafti valikut, mis esimese kahe ringi omad.
"Siia saabudes oli parempoolne kaitse nõrk," ütles Treliving tehingu kohta. "Nüüd on meil Dougie Hamilton, Travis Hamonic ja Mike Stone. Nad on parimas mängijaeas ja annavad meeskonnale korraliku vundamendi. Kõik räägivad kaitsmisest. Minu jaoks on tähtis enda poolelt välja tulemine, et mängida väljaku teises otsas."
Peamänedžeri filosoofia on viinud selleni, et Flamesil koosneb kaitseliin täielikult mängijatest, kelle oskused ei piirdu oma tsoonis mängimisega. Kõik on võimelised rünnakut toetama. Vaja on veel vaid omavahelist koostööd siluda, vältimaks olukordi, kus tagala täiesti tühjaks jääb. Alates detsembrist näidatud väravate keskmine 2.57 oli selgelt parem number kui kogu hooaja näitaja, aga see võiks ikka olla tsipakene parem. Põhiturniiri TOP 10-sse mahtus 2.56-ga.
Väravas täiesti uuesti mehed
Suvised suurimad ümberkorraldused käisid Calgarys väravasuul. Eelmisel hooajal puuri jaganud Brian Elliott ja Chad Johnson on mõlemad vabaagentidena lahkunud. Uue tandemi moodustavad vahetustehingutega sisse toodud Eddie Läck ja Mike Smith.
"Vaatasime turul kõigi saadaval olnud väravavahtide hulgas ringi. Arvestades hinda ja lepingut oli meie valikuks Mike," sõnas Treliving Smithi kohta, kes alustab esimese valikuna. "Ta on küll 35-aastane, aga tema odomeetri näit on veel madal. Ta on oma karjääris jõudnud punkti, mil ta on kokku ajanud palju raha ja on nüüd valmis võitma. Ja võitmine on kõige tähtsam."
11 hooaega liigas mänginud Smith lasi endale eelmisel hooajal Arizona Coyotesi postide vahel keskmiselt 2.92 väravat ja tõrjus 91.4%-ga. 29-aastane Läck sai Carolina Hurricanesi eest kirja 2.64 ja 90.2%. Pealnäha on tegu soliidse duoga, kelle personaalne statistika peaks kvaliteetsema kaitse ees mängides paranema. Samal ajal pole aga kumbki neist tippväravavaht ja selleta on väga keeruline playoffides häält teha. Flames on pärast 2004. aasta finaalseeria kaotust Tampa Bay Lightningule võitnud hooaja otsustavas faasis vaid ühe seeria.
Kodu tuleb kindluseks teha
Seonduvalt eelpool mainitud koduväljaku eelisega tuleb märkida, et põhinedes põhihooajal näidatud tulemustele, siis ei pruugi sellest Flamesil playoffides kasu olla. Meeskond pole pärast hooaega 2008/09 kordagi kodumängude tulemuste arvestuses liiga esikümnesse mahtunud. Mullu võideti küll korralik hulk mänge (24), aga veidral kombel ei saadud mitte ühestki kohtumisest lohutuspunkti ja nii jäid Gulutzani mehed kodumängude tulemuste osas liigas 19. kohale.
Mis on koduste probleemide põhjuseks? Äkki tõsiasi, et 1983. aastal avatud Saddledome on oma aja ära elanud? Publik ja mängijad janunevad moodsate tingimuste järele. Nii pea neid aga tulemas pole. Hiljuti ilmnes, et luhtunud on plaanid ehitada uus mängupaik. Klubi on lootnud selle osas abi saada linnavalitsuselt ja kasutada ehitamiseks maksumaksjate raha. Hinnaks on eeldatud 1.8 miljardit dollarit ja sellise summa juures on loomulikult raske linnaisasid moosida. See on õhku paisanud isegi võimaluse, et Flames võib linnast ära kolida.
"Tahame uut halli, sellist nagu Edmontonil on," ütles konkreetselt uudise järel välja ründaja Matt Stajan, kes ilmselgelt kade kohaliku rivaali 2016. aastal avatud Rogers Place'i peale. "See on väikene šokk ja pettumust valmistav, aga loodetavasti saame, mida tahame."
Oilers, kes sai oma halli erarahadega, ähvardas omal ajal Seattle'isse lahkuda, enne kui asjad uue halli osas liikvele läksid. Võimalik, et Flames peab ette võtma sama käigu. Seni aga tuleb ära kannatada kummalises õhustikus mööduvad kodumängud ja vähemalt pole klubi ootamatult kodutuks jäämas. Saddledome'i liising kestab kuni aastani 2033. Tegu piisavalt pika ajaga, et koduseinad kindluseks muuta.
Calgary Flamesiga seostatud Jaromir Jagr peab nähtavasti veel mõneks ajaks uut NHL-i lepingut ootama jääma. Flamesi peamänedžeri Brad Trelivingu sõnul ei huvitu klubi ei Jagri ega ka samuti lepinguta oleva Jarome Iginla teenetest.
"Ma ei tea, kust need jutud on tekkinud, me pole kordagi andnud märku, et otsiksime mõnda kindlat tüüpi mängijat," mainis Treliving reedel, lisades Jagri ja Iginla kohta: "Nad mõlemad on Kuulsuste Halli klassiga mängijad. Mitte keegi pole mängijana Calgarys Jarome Iginlast rohkem teinud. Mul on nende vastu ainult austus. Aga arusaam, et peame nendega lepingu läbirääkimisi on kuulujutt ja neid ma ei kommenteeri."
Trelivingu sõnul alustab Flames tõenäoliselt treeninglaagrit praeguse koosseisuga, aga välistatud pole ka täiendused. "Ma ei ütleks, et silmapiiril oleks midagi tähelepanuväärset, aga me jälgime kõike iga päev," lisas ta.
Calgarys on praeguse seisuga üle seitsme miljoni vaba palgaruumi. Korralik ports sellest läheb aga eeldatavasti piiratud vabaagendi staatuses oleva Sam Bennetti pikenduse peale.
Arizona Coyotesil on järgmisel hooajal väravas uus esinumber. Viimased kuus aastat selles ametis olnud Mike Smith on siirdunud Calgary Flamesi ridadesse. Koiotid said 35-aastase puuriluku eest vastu kaks mängijat ja tingimustega drafti valiku.
(foto: howlinhockey.com)
Kanada Sotši olümpiamängude kuldsesse koondisesse kuulunud ja 2015. aastal maailmameistriks tulnud Smithi läks maksma väravavahi Chad Johnsoni, noore kaitsja Brandon Hickey ja järgmise aasta drafti 3. ringi valiku, mis muutub 2. ringi omaks, kui Flames playoffidesse kvalifitseerub.
Smith pole alates hooajast 2011/12 eriti hiilanud, aga koondisekutsed näitavad, et tegu on siiski hinnatud väravavahiga. Lõppenud hooajal tõrjus ta keskmiselt 91.4%-ga ning lasi 2.92 väravat. Tema viimase viie hooaja tõrjete efektiivsuseks on olnud 91.2% ja selle osas on ta liigas vähemalt 150 mängu kirja saanud puurivahtide arvestuses tagantpoolt neljas. Kehvades numbrites võib aga süüdistada tema ees mänginud kehvapoolset meeskonda. Calgarys ootab teda, vähemalt paberi peal, parem kaitseliin.
"Mike Smithil on võimekus kanda meeskonda enda seljas," ütles värskelt hangitud mehe kohta Flamesi peamänedžer Brad Treveling, kes varem pikalt Arizonas töötas. "Tegu on väga võistlushimulise tüübiga. Ma pole temast atleetlikumat mängijat näinud. Ta on väga-väga sihikindel. Tean hästi, mida ta mängijana võimeline pakkuma."
Flamesil oli vaja uut väravavahti, kuna sel hooajal mänguaja üsna võrdselt ära jaganud Johnson ja Brian Elliott saavad mõlemad vabaagendiks. Johnsoni tänavusteks numbriteks jäid 91% ja 2.59.
Hickey on 2014. aasta drafti 3. ringi valik, kellel debüüt NHL-is veel tegemata. Viimasel kolmel hooajal Bostoni ülikooli esindades on ta 112 mänguga jõudnud 15 värava ja 40 punktini.
Kogu karjääri peale keskmiselt 91.3%-ga tõrjunud ja 2.70 väravat lasknud Smith on kõvasti kiitnud oma uue meeskonna potentsiaali ja rõõmustanud võimaluse üle esindada kodumaa klubi.
"Olen väga õnnelik, et saan mängida Kanadas, fännide ees, kes oma meeskonda tõeliselt jumaldavad. See on enim elevust pakkuv asi. Loodan, et saan kogu oma ülejäänud karjääri kodumaal mängida," rääkis Smith.
Coyotes jättis tehingu läbiviimiseks 25% Smithi palgast enda kanda. Kogenud väravavahil algab eelviimane hooaeg 2013. aastal tehtud kontrahtist, mille koguväärtuseks 34 miljonit dollarit.
Laupäeva õhtul pakkusid vahetustehingutega oma fännidele elevust ka Montreal Canadiens, Buffalo Sabres, San Jose Sharks ja New Jersey Devils.
Esimesed kaks leppisid kokku diili, mis viib 24-aastase piiratud vabaagentist kaitsja Nathan Beaulieu tänavuse drafti 3. ringi valiku eest Buffalosse. Sharks loobus oma 2013. aasta drafti avaringi valikust Mirko Müllerist ja drafti 5. ringi valikust, et saada vastu Devilsi 2. ja 4. ringi valikud.
Kõik, kelle hinnangul kuuluvad ühe õige hokimängu juurde kaklused, räpased võtted ja veri, peaksid oma tähelepanu suunama kindlasti Anaheim Ducksi ja Calgary Flamesi vahelisele vastasseisule. Meeskondade vahele on juba enne avaringi seeriat tüliõun tekkinud ja piltlikult öeldes pääseb edasi see, kes ellu jääb.
Ducks alustab karikamänge ilma oma esikaitsja Cam Fowlerita, kes tehti just meeskondade viimases omavahelises vastasseisus Mark Giordano poolt katki. Mängus järgnesid selle peale mitmed rüselused ja pärast kohtumist sõnasõda.
"Kuulen jutte, kuidas Gio on hea kutt ja muud säärast, Torontos ütleb meedia, et ta on tore tüüp. Aga ta on seda ka varem teinud. Ma ei austa neid, kes põlvi sihivad. Põlvede tõttu lõppevad karjäärid kiirelt ära. Mulle see ei meeldi," plahvatas Ducksi peamänedžer Bob Murray juhtunu järgselt.
Ametivend Calgaryst Brad Treliving nimetas neid kommentaare rumalateks. Giordano polevat räpane mängija ning Ducksi poolelt üritatakse lihtsalt enne algavat seeriat kohtunikke mõjutada.
Fowleri eemaleoleku ajaks on nimetatud 2-6 nädalat. Välistatud pole avaringi seerias naasmine, aga seda võiks pidada pigem ebatõenäoliseks.
25-aastane kaitsja tegi tänavu põhiturniiril 39 silmaga uue karjääri rekordi ning aitas meeskonna kaitse osas liiga esikolmandikusse. Vaid Washington Capitals ja Columbus Blue Jackets lubasid Ducksi 2.40-st vähem väravaid. Suur osa kaitse edust tulenes tugevast karistuste surmamisest. 84.7% oli liiga paremuselt 4. näitaja.
Kuna Corey Perry piirdus täishooaegade arvestuses pärast oma debüütaastat esimest korda vähema kui 20 väravaga, siis rünnakul lood sama säravad polnud. Ise tehtud keskmine 2.68 jättis meeskonna üsna lähedale liiga viimasele kümnele. Ülekaal oli kahvatu 18.7%-ga. Kuigi sellega seoses tulid head märgid põhihooaja viimastest mängudest. Viimase kuue kohtumise jooksul oli efektiivsuseks 23%. Flamesi näol on vastu tulemas sats, kes erimeeskondade osas liiga esikümne piirimail. Selle duelli võitmist võib tähtsaks pidada.
Rünnakul ei suutnud Ducks tänavu hiilata, aga sai oma tuumikusse Rickard Rakelli näol uue liikme juurde. 23-aastane rootslane püstitas 51 punktiga uue karjääri rekordi ja oli meeskonna ainus vähemalt 30 tabamusega mees (33). Lisaks ei pidanud edurivi pärast väga pead vaevama seetõttu, et väravavahid tegid väga head tööd. Vaid supervahtitega Capitals ja Blue Jackets said kirja Ducksist parema väravavahtide tõrjete efektiivsuse (91.9%). John Gibson oli põhihooaja lõpuosas pikalt eemal, aga siis tuli Jonathan Bernier ja tuletas meelde, miks teda alles paar aastat tagasi väga kõrgelt hinnati.
Väravavahtidega seoses on Anaheimis ka väikene dilemma tekkinud. Gibson on alates märtsist teinud kaasa vaid neljas mängus. Ta on olnud meeskonna esinumber ja omab ka vingeid näitajaid, endale lastud keskmine 2.22, tõrjed 92.4%, aga Bernier on olnud kuum. Endine Los Angeles Kingsi ja Toronto Maple Leafsi puurilukk lõpetas põhihooaja 13-mängulise punktiseeriaga, kaotades selle jooksul vaid kaks matši ja lastes kuus korda ühe või vähem. Bernier hooaja numbriteks on 2.50, 91.5%.
Ducks edeneb, kui...
Ei keskendu liigselt kõrvalistele asjadele. Kaaslane on viga saanud ning ta katki teinud mängija on ise väljakul. Arusaadavatel põhjustel januneb hing õigluse järele. Aga loodetavasti ei hakka pardid seda liigselt taga otsima ning Josh Mansoni lõuahaagiga on juba oma kättemaks tehtud. Flames realiseeris põhiturniiril ülekaalu võimalusi 20.2%-ga. Liiga palju šansse ei tohi neile anda ja selleks peab rumalaid karistusi vältima. Kuigi need võivad ka naturaalsel kombel tulla. Ducks ja Flames olid tänavu ainsad meeskonnad, kes kogusid põhihooajal kokku üle 900 karistusminuti.
Calgary Flames
Flames on pärast 2004. aasta karikafinaalis mängimist võitnud vaid ühe playoffide seeria. Tõsiasi, mis väga palju ei luba tänavusest oodata, aga on ka fakte, millest meeskonda saab hoopis jõudu ammutada. Ja seda mitte ainult avaringi seeriat silmas pidades.
Mis on ühist eelmisel hooajal karika võitnud Pittsburgh Penguinsil ja tänavusel Flamesi? Nad mõlemad on eduseisuga ülihoolsad. Penguins kaotas kuulsal kombel alles sel hooajal Mike Sullivaniga esimese kohtumise, kus pärast kahte kolmandikku hoiti eduseisu. Põhiturniir lõpetati kahe sellise kaotusega. Sama palju oli neid ka näiteks Capitalsil. Flamesil oli neid 34 mängu peale aga ainult üks!
Meeskond alustas tänavu uue peatreeneri Glen Gulutzaniga kohtuvalt, ent sirgus aasta jooksul väga korralikuks meeskonnaks. Veebruaris-märtsis korrati isegi kümne järjestikuse võiduga klubi rekordit. Seejuures läks enne seda seeriat kümne võidu kogumiseks vaja 21 kohtumist. Hooaeg oli jaanuaris koost lagunemas. Siis võttis aga peatreener oma hoolealuste suhtes teravalt sõna ning edasi mängiti juba nagu noored jumalad.
Hiljem on ka selgunud, et peatreener tegi oma meeskonnaga piltlikult öeldes mõned õlled ja niimoodi lõõgastudes said sotid selgeks räägitud. Eriti hästi tundus see mõjuvat väravavahile Brian Elliottile. Kui enne kuulsat tiraadi õnnestus tal koguda kaheksa võitu, siis pärast tuli 18 tükki. 25 stardi jooksul oli vaid kaheksa mängu, kus ta lubas üle kahe värava. Tema toel sai Flames pärast väga ebaõnnestunud hooaja algust endale lastud väravate numbri lõpuks enamvähem korralikuks (2.67). Enda väravate saak jäi samasse suurusjärku (2.71).
Flames edeneb, kui...
Elliott ületab raskused. Endine St. Louis Bluesi puurilukk tegi vägeva hooaja teise poole, aga lõpus hakkas ta uuesti ära vajuma. Viimases mängus tuli 20 minutit varem pingile ära kolida ning kokku õnnestus viimasest viiest stardist võita vaid üks. Põhiturniiril sai Elliott kaks korda Ducksi vastu proovida ja midagi välja ei tulnud. Tõrjed jäid 86.8% peale ning endale lasi ta 3.69 väravat. Ilmselgelt on vaja nendest paremaid esitusi.
Ennustus: Ducks edasi 4-2
Flamesi juures on palju toredat, aga nad peavad seerias edasi liikumiseks Anaheimis vähemalt ühe mängu võitma ja seda nad ei oska. Erinevalt Flamesist alustab Ducks ka karikamänge hea hooga. Põhiturniir lõpetati 14-mängulise punktiseeriaga, millest 11 olid võidud. Seeriasse mahtus ka kaks Flamesist üleolekut. Fowleri puudumine on hoop, aga kaitseliini mehitus on üks meeskonna suurimatest tugevustest ja usutavasti ameeriklasest siiski väga puudust ei tunta.
Mängukeeluga seoses tundus ainsaks küsimuseks olevat see, et mitu mängu tuleb, ent Flames nähtavasti lootis karistust täielikult vältida.
"Kuigi oleme pettunud liiga otsuses, austame seda sellele vaatamata. Mõlemad Flames ja Matthew aktsepteerivad otsust. Keskendume nüüd täielikult tänasele mängule Washingtonis, samas kui Matthew veedab järgmised päevad valmistumaks laupäeval St. Louisis koosseisu naasma," seisab klubi kodulehel peamänedžeri Brad Trelivingu avalduses.
Lisaks tänasele matšile Washington Capitalsiga jääb Tkachukil vahele ka neljapäevane kohtumine Nashville Predatorsiga.
Kogu liiga peale on tänavu nüüd määratud 19 mängukeeldu, mis mängijatelt kokku röövinud 66 kohtumist. Neist kaheksa olid hooajaeelsetes kontrollmängudes. Määratud on ka kümme trahvi ja koos nendega on mängijad kokku ilma jäänud 942 000 väärtuses palgarahast.
Tkachuki isa Keith pandi omal ajal karjääri jooksul istuma neli korda ja tal jäi kokku vahele kümme kohtumist.
Calgary Flames sai lõppeval nädalal väga valusa hoobi osaliseks, kui Johnny Gaudreau teisipäevases mängus Minnesota Wildiga parema käe väikese sõrme ära murdis. Seda vastaste süstemaatilise tegevuse tagajärjel. Nüüd on klubi peamänedžer Brad Treliving selle osas sõna võtnud.
(foto: Getty Images)
Flamesile mängust varajase ülekaalu väravaga 1-0 võidu toonud Gaudreau sai mängus korduvalt vastaste kepiga vastu käsi ja isegi nii palju, et üks hakkamist täis fänn pani sellest kokku üle kaheminutilise video.
"Kui vaadata mängu, siis seda (vigastust) ei teinud üks (võte)," märkis Treveling. "Seda ei teinud kolmandiku keskel välja ilmunud ükssarvik. Meie lugemise järgi oli mängu peale 11 hoopi."
Lõpuks sai saatuslikuks üks Eric Staali hoop ja see jätab just hoo sisse saanud (kolme mänguga kolm väravat) Gaudreau kuueks nädalaks riiulile.
Treliving lisas: "Heade mängijate takistamiseks on olemas taktika, aga kui rajud kutile vastu käsi, siis selleks on olemas reegel, mis ei luba seda teha. Me pole naiivsed. Kas me virutame teistele ka? Arvatavasti. Kuid tekib frustratsioon, kui mõni mängija peab pikemat aega väljakult eemale jääma."
Gaudreau on öelnud, et kavatseb edaspidi käte kaitsmiseks kanda suurema polsterdusega kindaid.
Eelmisel hooajal oli üllatavalt palju kukkujaid ja Calgary Flames tegi neist läbi ühe valusama lennu. Aasta varem playoffide 2. ringis mänginud meeskond sai põhiturniiril kirja 20 punkti vähem ja andis oma "tubli" panuse sellesse, et ükski Kanada klubi ei löönud alles teist korda ajaloos playoffides kaasa.
(foto: tsn.ca)
Flamesi probleeme ei pea luubiga taga otsima. Meeskonnal oli liiga kõige lekkivam kaitse, mis lasi keskmiselt 3.13 kolli. See oli omakorda suuresti tingitud väravavahtide uskumatult kehvast tasest. Neli erinevat puurilukku kogusid tõrjete efektiivsuseks 89.2%. Vahe järgmisega oli täpselt 1% ehk 1989. aasta karikavõitja kujunes ainsaks meeskonnaks, kelle väravavahtide tõrjete protsent jäi alla 90ne.
Peamänedžer Brad Treliving on mure lollikindla käiguga lahendanud - sisse toodi Brian Elliott, kes mullu juhtis liigat tõrjete efektiivsuse osas (93%). Kahe drafti valiku eest hangitud puurilukk on alates hooajast 2011/12 vähemalt 50 mängus kaasa löönud väravavahtide seas keskmiselt lasknud kõige vähem väravaid (2.01), jääb nullimängude arvestuses alla vaid Jonathan Quickile (25) ning vaatab tõrjete efektiivsuse osas alt üles ainult Cory Schneiderile (92.5%).
"Ta on tõeline töörügaja. Tegu on kutiga, kes kõiki trennis innustab. Tal on kogemus säilitada hooaja tõusude ja languste ajal rahulikkus. Ta on meeskonnas veel üks veteran, kes saab oleme abivalmis meie noorematele mängijatele, mitte ainult jääl vaid ka sealt eemal," on Treliving Elliotti iseloomustanud.
Praeguse seisuga ei jätka klubis mitte ükski mullu postide vahelt läbi käinud mees. Elliotti varumeheks on toodud Chad Johnson. Vabaagendina liitunud kanadalane murdis eelmisel hooajal 44 tõrjega Buffalo Sabresi nullimängu rekordi ja ta on end tõestanud väga korraliku tasemega varuväravavahina. Treliving on rääkinud lootustest, et väravavahid hakkavad üksteist tagant tõukama ja võib öelda, et Elliotti puhul on see ka oluline. St. Louisis mängides on ta pidanud pidevalt puuri jagama.
Uute väravavahtide kõrval on Flamesi suureks muutuseks ka uus peatreener. Bob Hartleyst sai Jack Adamsi auhinna järjekordne ohver. Ta on viimasest kuuest hooaja parimaks peatreeneriks valitud mehest neljas, kes enam meeskonna juures ei jätka. Amet on üle antud Glen Gulutzanile, kes viimastel aastatel Vancouver Canucksi juures abitreenerina töötades tarkusi omandanud. Tema esmaseks eesmärgiks on just kaitse korda saamine.
"Tuleb selge stiilimuutus," lubas Gulutzan suvel. "Muudame oma mängustiili. Soovime mängida tempokamalt. Kavatseme palju sihikindlamalt takistada tsooni sisenemist. Meie vahe mängijate vahel ja kiirrünnakute läbiviimine muutub märkimisväärselt. Muutub see, kuidas me litri ette toimetame. Nende näol on tegu vundamentaalsete muutustega."
Flamesi ebaõnnestumine oli mullu suureks üllatuseks, kuna hea meeskond sai suvel veelgi paremaks. Kaitset saabus tugevdama Dougie Hamilton ning rünnakut värskendati Michael Frolikuga. Ent kõik läks kiirelt aia taha, kui esimese kuu jooksul kaotati 11-st mängust tervelt üheksa. Piinlikul kombel suurelt ka oma tulisematele rivaalidele Vancouver Canucksile (1-5) ja Edmonton Oilersile (2-5). Pärast tänavuse suve käike tundub samuti, vähemalt paberi peal, et sats on saanud väärt täiendusi.
Ründes on paati võetud Troy Brouwer, Alex Chiasson ja Linden Vey. Põnevusega oodatakse, mida suudab vahetult enne hooaja algust 22-aastaseks saav Hunter Shinkaruk.
(foto: dailyfaceoff.com)
Jiri Hudler mängis endale hilises eas Johnny Gaudreau ja Sean Monahani kõrval välja karjääri parima aasta. Saab olema huvitav näha, kas ka Brouwer suudab seda. Vana koer näitas kevadel playoffides, et võib veel uusi trikke õppida küll, kui lõpetas St. Louis Bluesi ühe parima väravakütina.
Palju on räägitud ka võimalusest, et tänavuse drafti 6. valik Matthew Tkachuk lastakse jääle, ent temaga seoses on Treliving olnud ettevaatlik, öeldes: "Arvame, et temast saab pikaks ajaks väga hea mängija. See ei pea ilmtingimata oktoobris juhtuma. Tegu on väga keerulise hüppega."
Detsembris 19-aastaseks saav noormees näitas oma esimese OHL-i hooaja käigus, et võiks juba olla valmis järgmiseks sammuks.
Matthew Tkachuk recorded a point on 67 of the 73 even-strength goals London scored with him on the ice this past season. That's 92%.
Gaudreau (30 väravat, 78 punkti) ja Monahani (27 väravat, 63 punkti) poolt juhitud rünnak skooris mullu täitsa korralikult, jõudes keskmiselt 2.79 väravani, mis oli liiga paremuselt kümnes näitaja. Seega näib, et selles valdkonnas pole ka tegelikult abi eriti vaja.
Kaitse on võrreldes mullusega Kris Russelli näol kaotanud väärtusliku pealevisete blokeerija, kes aitas endale lastud ürituste arvu hoida 29 peal. Samas on Gulutzan endiselt vaimustunult ohanud - valikus on neli meest, kes karjääri jooksul jõudnud 40 punktiga hooajani.
(foto: dailyfaceoff.com)
Aeg näitab, kas Russelli lahkumine tõstab drastiliselt ka endale lastud pealevisete arvu. Samas väärib märkimist, et isegi tema ei suutnud piisavalt palju rabada, et vähemuse efektiivsust viisakana hoida. 75.6%-ga oldi liiga viimane.
Hooaja väljavaated
Flamesil olid mullu kindlad probleemid, millele suvel on lahendust otsitud. Vähemalt esmapilgul tundub, et lahendus on ka leitud. "Kõik algab meie jaoks väravast," tunnistas Treliving suvel. "Oleme selle positsiooni stabiliseerinud. Meile tulevad kaks kutti, kes on edu järele näljased ja kellel on varasemast ette näidata head tulemused. Usun, et keemia saab olema õige. Peame jätkama litri võrgust välja hoidmise meetodite otsimist, et mitte vaid puuris oleva venna peale loota. Stabiilsus sellel positsioonil on oluline, aga tähtis on ka see, kuidas me kaitses, nende ees, mängime."
Üleeelmisel hooajal näitas meeskond kuivõrd ohtlikud suudetakse olla, kui just litrid võrgust väljas püsivad. Mitmete ilusate tagasitulekutega näidati kõva vaimujõudu ja playoffides hammustati avaringis valusalt. Neid aegu loodetakse kindlasti tagasi saada ja ka seis seoses sellega tundub lootustandev. Kaitseliin on liiga üks ühtlasemaid ning rünnakult on mitmed põnevad noorukid. Lisaks on nüüd väravat valvamas mees, kes esikinda rolli oma varasemate esitustega igati ära teeninud.
Gulutzan on erilise nõrkusena välja toonud erimeeskonnad ja nende kallal on ta lubanud kõvasti vaeva näha. Liiga halvima vähemuse kõrval vajab parandamist ka kahvatu ülekaal (17%). Satsi on võimalik mitme külje alt paremaks vormida ja see annab playoffidesse naasmiseks head võimalused. Ega eelmisel hooajal ka väga palju puudu ei jäänud. Minnesota Wild haaras läänekonverentsi viimase wild-cardi koha 10-punktilise eduga. Olnuks Flamesi hooaja algus parem, saanuks ehk lõpuni välja võidujooksus sees püsida. Ja mine sa tea, mis siis oleks juhtunud.
Viiene tähelepanuväärsetest piiratud vabaagentidest koosnev maailmakarikal mängivate meeste punt on kahanenud nelja peale. Calgary Flames teatas, et Sean Monahaniga on sõlmitud 7-aastane leping. 21-aastane ründaja sai kontrahti, mille väärtuseks 44.625 miljonit dollarit.
(foto: calgarysun.com)
Mullu 63 punktiga noore karjääri parima aasta teinud Monahani agendi sõnul venisid lepingukõnelused tema kliendi eakaaslastest mängijate lepingute tõttu. Eelkõige olid tähiseks teised noored tsentrid Aleksander Barkov, Mark Scheifele ja Nathan MacKinnon. Neist suurima keskmise tasuga (6.3 miljonit) lepingu sai MacKinnon, kes teenis Colorado Avalanche'ilt 7-aastase ja 44.1-miljonilise tehingu.
Olgu öeldud, et Monahan on hooajal 2013/14 debüteerinud mängijatest tegutsenud kõige produktiivsemalt. 237 mänguga on tulnud 80 väravat ja 159 punkti. Lõpuks tuli siis ka nende numbrite eest vääriline tasu, keskmise palgaga 6.35 miljonit, ära.
"See näitab mitte ainult seda, mis ta on liigas teinud vaid ka seda, mille suunas on ta liikumas. Ta saab minna ainult paremaks," ütles lepingu kohta klubi peamänedžer Brad Treliving.
Monahan, kellest sai pärast Jerome Iginlat esimene Flamesi ründaja, kes kollanokana ületanud 20 värava piiri, on kokkuleppega samuti rahul. "Ma ei soovi kuskil mujal mängida. Allkirjastasin lepingu võimalikult pikaks ajaks. 7-aastane kokkulepe sobis meile. See on aus mõlema poole suhtes."
Pärast Monahani ära sidumist saab nüüd Treliving keskenduda täielikult meeskonna teise noore täku Johnny Gaudreau lepingule. Maailmakarikal koos klubikaaslasega Põhja-Ameerika meeskonda kuuluv ründaja oli eelmisel hooajal 30 kolliga Flamesi suurim väravakütt, kellest kogu liiga peale olid punktide osas paremad vaid viis mängijat. Tegu saavutustega, mis kahtlemata lepingukõnelusi kõvasti on mõjutamas.
Maailmakarikal mängivatest piiratud vabaagentidest on NHL-i lepinguta ka Nikita Kutšerov (Tampa Bay Lightning), Jacob Trouba (Winnipeg Jets) ja Dmitri Orlov (Washington Capitals).
Tänasest on kõik meeskonnad endale järgmiseks hooajaks peatreeneri leidnud. Viimasena lõpetas otsingud Calgary Flames, kes palkas uueks tüürimeheks Glen Gulutzani. 44-aastane kanadalane töötas viimased kolm hooaega Vancouver Canucksi abitreenerina.
(foto: Twitter @SportsCentre)
Vaatamata treeneri kohta üsna noorele vanusele on Gulutzanil juba suured kogemused. Karjäär algas ECHL-is hooajal 2003/04 Las Vegas Wranglersi juures, mis oli toona üks Flamesi tütarklubidest. Samuti on Gulutzan ka juba NHL-is peatreenerina töötanud. 2011. aastal võttis ta Dallases Marc Crawfordilt tüüri üle. Kahe hooaja jooksul tõi Gulutzan meeskonnale 130-st mängust 64 võitu.
"Gleniga kohtudes sai varakult selgeks, et ta sobib ideaalselt," ütles uue treeneri kohta peamänedžer Brad Treliving.
2010. aastal Starsi AHL-i meeskonna finaali tüürinud peatreeneriga tuleb selge stiilimuutus.
"Muudame kindlasti veidi oma mängustiili. See saab olema põnev ja ühtne meeskond, mida ta nägema hakkate," tutvustas Gulutzan, lisades et meeskonnal on suurepärane noortest mängijatest koosnev vundament ning hea potentsiaal.
Gulutzani peamiseks tugevuseks peetakse head suhtlemisoskust. Teda on võrreldud Willie Desjardins'i ja Dave Tippettiga.
Eile vabanes taas üks peatreeneritool, kui Calgary Flames lõpetas koostöö Bob Hartleyga. Tegu oli väikese üllatusega, kuna klubi jaoks on hooaeg ammu lõppenud ja tavaliselt teatakse võimalikust treenerivahetusest vahetult pärast seda. Peamänedžer Brad Treliving on nüüd otsust kommenteerinud.
(foto: 1500espn.com)
2014. aastal klubi juhtimise üle võtnud Treliving vihjas sellele, et vana treener lihtsalt ammendas end.
"Bob tegi siin mitmeid häid asju. Ta ehitas selle organisatsiooni vundamendi. Kõige muu kõrval pani ta iga päev meeskonda oma südame ja hinge. Ta veritses selle meeskonna nimel. Bob on hea treener. Kuid tundsin, et praegusel ajal on käes hetk edasi liikuda. Arvan, et Bob ei suudaks seda meeskonda enam kaugemale viia," rääkis Treliving.
Neli hooaega Flamesi tüürinud Hartley on klubi ajaloos alles teine treener, kes pidanud vastu rohkem kui kolm aastat. Viimane neist oli aga ütlemata nukker. Mitmetes statistilistes kategooriates jäädi liiga viimaseks.
Treliving lisas: "Meie erimeeskonnad olid enamuse aastast 30. kohal ja oli probleeme mängustiiliga. Meie väravavahid ei olnud sel aastal head. Selles on süüdi peamänedžer. Pean selle korda tegema. Aga see, kuidas me väravavahi ees mängime, vajab samuti parandamist."
Kuna Treliving töötas enne Calgarysse saabumist Arizona Coyotesi juures, siis on Flamesi hakatud tugevalt seostama koiottide abitreeneri Jim Playfairiga, kes ka varem Calgarys peatreeneritoolil istunud. Hooajal 2006/07 tüüris ta meeskonna playoffidesse.
Calgary Flames on hetkel keskmiselt enim väravaid lasknud meeskond (3.10) ja hooaja lõikes pole sellist asja kunagi varem juhtunud. Isegi mitte ajal, kui klubi veel Atlantas pesitses. Selle peamiseks põhjuseks on väravavahtide nõrk mäng. Suvel loodetakse seda seisu parandada.
(foto: Gerry Thomas/Getty Images)
Flames on praegu väravavahtide tõrjete efektiivsuse osas kogu liiga halvim meeskond ning samuti ainus, kellel on see alla 90%. Kolm meest on lastud proovima ja kokku on efektiivsuseks saadud 89.4%.
Noored Johnny Gaudreau ja Sean Monahan vajavad suvel uut lepingut, aga kahtlemata on klubi prioriteediks uue väravavahi leidmine. Seda tunnistas nädalavahetusel ka peamänedžer Brad Treliving.
Treliving ütles: "Me kavatseme teha põhjaliku otsimistöö ja vaatame, kuhu sellega välja jõuame. Tegu on ilmselgelt kriitilise positsiooniga ja tegeleme sellega laiahaardeliselt."
Tänavuses vabaagentide klassis on kõige kõvemad puurivahid James Reimer ja Cam Ward. Ent kuna palgalehelt lähevad ära mõlemad praegused põhimehed Jonas Hiller ja Karri Rämö, siis pole eeldatavasti välistatud ka mõni (suur) vahetustehing.
Hiller hangiti 2014. aasta suvel suurte lootustega ja ega algus halb polnudki. Mullu lasi ta endale keskmiselt 2.36 väravat ning tõrjus 91.8%-lise efektiivsusega. Samas kõrbes ta playoffides ja pole tänaseni taastunud. Selle hooaja numbriteks on 3.41 ja 88.3%.
Rämö liitus 2013. aastal ning ka temal on omad head hetked olnud, aga enne kui põlvevigastus soomlase tänavuse hooaja lõpetas suutis ta kirja saada 2.63 ja 90.9%. Täitsa korralikud numbrid varuvahi jaoks, aga kindlasti mitte esinumbrile kohased.
Viimastes mängudes on lootusekiire pakkunud teine soomlane Joni Ortio, kes märtsis viie stardi jooksul vaid korra üle kahe värava lasknud, aga laiem pilt on ka tema puhul päris nukker. Sel hooajal 2.94 ja 89.8%.
Rämo ja piiratud vabaagendiks saav Ortio võivad veel vast loota, et klubi pakub neile varuväravavahi kohta, aga see on ise küsimus, kas nad ka sellega rahulduvad. Esikindad lähevad Calgarys uueks hooajaks kindlasti mõne värske näo kätte.
Kui enim on räägitud imest, mille Ottawa Senators eelmise hooaja lõpus korda saatis, siis ega väiksemat mõõtu polnud ka Calgary Flamesi saavutus. Kogu aasta jooksul näitas sügav statistika, et meeskond mängib üle oma võimete, aga need numbrit lugesid lõpuks vähe. Murti viieaastane playoffideta periood ja jõuti lausa 2. ringi välja.
(foto: calgarysun.com)
Noortelt ründajatelt oodatakse taas suurt panust
Olles kogu karjääri jooksul olnud maksimum 50 punkti mees, ületas Jiri Hudler 31-aastasena 70 punkti piir. 78 mänguga tulnud 76 silma oli ülekaalukalt tema karjääri parim näitaja. Samuti sai uhkelt üle löödud väravate (31) ja söötude (45) tippmargid. 2008. aastal Detroit Red Wingsiga Stanley karika võitnud ründaja elas noorte meeskonnakaaslate kõrval üle omamoodi ümbersünni.
Hudler saab mullu keskmiselt 2.89 väravat skoorinud rünnakus olema olulisel kohal ka uuel hooajal, aga tema edu sõltub sellest, kas noored ässad suudavad kõrgetasemelist klassi hoida. Johnny Gaudreau tegi 64 punktiga (24+40) oivalise debüüthooaja ning 60 punkti meheks tõusis ka Sean Monahan (31+31). Meeskonna edu nimel on tähtis, et noored ei jääks loorberitele puhkama.
"On oluline, et kõik meie mängijad teeksid veel ühe sammu edasi. Meie jaoks on julgustav, et omame mitmeid mängijaid, kes pole veel oma lage saavutanud. Monahanil on meie meeskonnas oluline roll ja ta on endiselt väga noor. On veider rääkida sellest, et tal on nii noores eas täita väga tähtis roll, aga nii nagu kõigi mängijate puhul, on ka temal väljakutse teha järgmine samm. Sama kehtib ka Johnny kohta ning see nimekiri jätkub veel," rääkis suvel peamänedžer Brad Treveling, kes võrdles Monahani hiljuti NHL-i kõigi aegade punktitabeli neljanda mehe Ron Francisega.
Seis on Flamesi edurivis ütlemata kaunis, kuna juba on eelmise aasta drafti 4. mehe Sam Bennetti näol tulemas peale veel noorem ja ehk isegi osavam tüüp. Et päris lasteaiaks kätte ära ei läheks, siis on Treveling ründesse kogemusi juurde hankinud. Michael Frolik sai vabaagendina 5-aastase lepingu.
"Michael annab meile kogemusi. Ta on kutt, kes võitnud Stanley karika, mänginud playoffides ja suudab teha mitmeid asju. Ta on uskumatult hea karistuste surmaja, kes lisab meeskonda kiirust, visadust ja tööeetikat," kommenteeris Treveling tehingut.
Kuigi Frolik pole ka muidugi mees, kes kohe-kohe kepi nurka viskab. Vaatamata sellele, et kirjas on üle 500 põhihooaja mängu ning sõrmes karikavõidu sõrmus, tähistab tšehh järgmisena alles on 28. sünnipäeva. Meeskonna vanimad ründajad on Hudler, David Jones ja Matt Stajan, kes on kõik 31sed. Nendegi poolt on enne langust kindlasti veel nii mõndagi tulemas.
Kaitse on saanud suurepärase täienduse
Bob Hartley meeskond lasi eelmisel hooajal endale keskmiselt 2.6 väravat mängus, millega kuuluti paki keskele. Enda tsoonis tehti tublit tööd, eriti pealevisete blokeerimisel, aga tegu numbriga, mida saab kindlasti parandada ja seda saab nüüd teha koos Dougie Hamiltoniga, kellega sõlmiti 6-aastane leping.
(foto. calgarysun.com)
22-aastane kaitsja on teinud kiire tähelennu ja täiendab suurepäraselt kaitseliini, kus on juba ees üks liiga parimaid kaitsevendi Mark Giordano ning tublid tööhobused (ja teine kord ka valusa viskega vanad) Dennis Wideman, T.J Bordie ja blokkide meister Kris Russell. "Dougie on meile ilmselgelt abiks ja lisab sinisele joonele rohkem sügavust," on Treveling kiitnud.
Nii väravate (10), söötude (32) kui punktide (42) arvestuses karjääri parima aasta teinud Hamilton toob kõige muu kõrval leevendust ka sügava statistika osas, millega Flames mullu kimpus oli. Noor kaitsemees oli Bostonis üks meeskonna efektiivsemaid mängijad ning tegi järjepidevalt enda kõrval mängivad mehi paremaks.
"Koos Dougiega oleme saanud suuremaks, paremaks ja kiiremaks. 22-aastaselt on ta juba NHL-is hea tasemega kaitsja ning ta areneb veel paremaks. Me ei ole seni isegi kogu tema kvaliteeti näinud, teame et ta saab meie eest hästi hakkama," muljetas hiljuti Hartley.
Väravas valitseb ebakindlus
Flames võttis aasta tagasi palgale Anaheimist minema löödud Jonas Hilleri ja pigistas šveitslasest välja hea hooaja. 33-aastane puurivaht tõi 44-st stardist 28 võitu, tõrjus 91.8%-lise efektiivsusega ning lasi endale keskmiselt 2.36 väravat. Aga...ta kõrbes playoffides. Avaringis notiti Vancouver Canuks kuue mänguga maha, kuid Hiller lasi otsustavas mängus esimese kolme pealeviskega kaks väravat ning tema mäng lõppes seitsme ja poole minutiga ära.
Edasi tulid vastu vanad sõbrad Anaheimist ja viiemängulises seerias sai ta mängida vaid veidi üle 22 minuti. Avamängus tuli selle ajaga kolm tükki tuppa. Selline hooaja lõpp peaks andma võimaluse Karri Rämöle, aga 29-aastane soomlane pole seni suutnud oma aktsiaid väga kõrgele viia.
Olles kaasa teinud 143 mängus on Rämö tõrjete efektiivsus napilt üle 90ne (90.5%) ja keskmiselt on ta lasknud 2.92 väravat. Pärast KHL-is veedetud nelja aastat on ta lombi taha naasnud selgelt parema puurivahina, aga ka 2.60 ja 91 ümber ringlevad numbrid pole päris esiväravavahi väärilised. Flames on aga endale just püsivat nr. 1-te otsimas.
Hooaja väljavaated
Treveling on rääkinud ambitsioonikast plaanist võita lähiajal meistritiitel ja ega teistsuguste eesmärkide puhul polegi mõtet kaasa mängida, kuid Hartley on esialgu jäänud veel tagasihoidlikuks. "Eelmisel aastal ütlesime mängijatele, et nad ei vaataks lehti ja TV-d, ega usuks, et nad jäävad playoffidest eemale. Sel aastal on meie sõnum sama - ärge uskuge neid, kes järsku ütlevad, et te olete head," mainis 55-aastane peatreener eelmisel nädalal.
Tõde on see, et Flames tegi mullu nii mõndagi, mille kordamine saab olema keeruline. Näiteks saadi 31 oma 45-st võidust läänekonverentsi satside vastu. Vaid Ducks tegutses selles piinakambris paremini (34). Lisaks domineeris Hartley meeskond oma divisjoni. Aastaid järjest saadi Canucksi käest peksa, aga järsku murti see needus ja lõpuks saadi Vaikse ookeani divisjoni vastu 29-st mängust 22 võitu. Ducks jäi näiteks 18 peale.
Usutavasti ei saa enda divisjoni vastu mängimine uuel hooajal nii kerge olema. Selle osas peaks tulema tagasilangus. Samas on aga meeskond pärast Hamiltoni ja Froliku lisamist selgelt oma kvaliteeti parandanud. Usutavasti tuleb playoffidesse jõudmiseks mullusele 97 punktile juurde panna, mis eeldab seda, et kui tulemused enda divisjoni vastu kannatavad, siis tuleb mõnelt teiselt seltskonnalt rohkem silmi nokkida.
Järgmise suve vabaagentide klassist võib ühe nime maha kriipsutada. Selleks on Calgary Flamesi kapten Mark Giordano, kellega on tehtud kuueaastane pikendus. Viimased kaks aastat neli miljonit dollarit tasku pannud kaitsja töötasu kerkib järgmisest hooajast 6.75 miljoni peale.
(foto: Al Charest/Calgary Sun)
Palgarahale lisandub kahel esimesel aastal ka kahemiljoniline boonus, mis teeb lepingu koguväärtuseks 40.5 miljonit. Keskmise töötasu osas jäävad kogu liiga peale Giordanost ette vaid seitse kaitsjat.
Naljakal kombel on aga meeskonna liider ja parim kaitsemees uuel hooajal sinisel joonel klubi palga edetabelis alles neljandal kohal. Esikoht on läinud Boston Bruinsist hangitud Dougie Hamiltonile (5.75 miljonit), teisel positsioonil kükitab Dennis Wideman (5.25) ja pronks kuulub T.J. Brodie'ile (4.65).
Flames on kahel hooajal järjest vigastuste kiuste karjääri parimad numbrid kokku pannud kaitsja uue lepinguga väga rahul. "Arvan, et Mark Giordano oleks vabal turul saanud rohkem kui see, milleks ta meiega käed lõi," teatas Flamesi peamänedžer Brad Treveling.
Arvestades, et hooaja käigus liikusid jutud 8+ nõudmistest, siis on Flamesi jaoks tegu soodsa tehinguga. Kuigi suurt raha hakatakse maksma mehele, kellel täitub vahetult pärast uue lepingu kehtima hakkamist 33. eluaasta.
2016. aasta vabaagentide klassi esirinda jäävad Steven Stamkos, Anze Kopitar, Dustin Byfuglien ja Eric Staal.
Boston Bruinsist paraja skandaaliga lahkunud Dougie Hamilton võib taas rahulikult mängimisele keskenduda. Calgary Flames on temaga teinud 6-aastase lepingu, mille koguväärtuseks 34.5 miljonit dollarit. Keskmine palk 5.75 miljonit on vaid vaid veidi suurem sellest, mis Bruins lauale pandi.
(foto: Bruce Bennett/Getty Images)
Vahepeal on üks anonüümne endine meeskonnakaaslane käinud väidetavalt sobimatu iseloomuga Hamiltoni kaitsmas. Sama tegi ka Flamesi peamänedžer Brad Treliving: "Tean, et viimasel ajal on palju jama kirjutatud. Me teeme mängijate kohta põhjalikku uurimistööd ja mitte ainult selle kohta, mida nad jääl korda saadavad, vaid ka selle kohta, kuidas nad jäält eemal käituvad."
Hamilton, kellest sai paugupealt Flamesi enimteeniv mängumees, on tunnistanud, et soovib mineviku lihtsalt unustada ja keskenduda tulevikule. 22-aastase kaitsja sõnul polnud temal Bostonis mitte mingisuguseid probleeme: "Pidin vanema meeskonnaga liitudes lihtsalt oma koha leidma. Arvan, et seal oli mitmeid toredaid tüüpe ja sain endale palju sõpru. Ma nautisin oma aega seal."
Calgarys ootab Hamiltoni ees meeskond, mis oli lõppenud hooajal keskmise vanuse osas liiga viimase kümne seas. Andekas kaitsemees tunnistas, et soovib tulevikus liidrirolli enda kanda võtta.
Väärib märkimist, et Flames tahtis teda ära siduda tervelt kaheksaks aastaks. Hamilton ise soovis 5-aastast lepingut. Lõpplahenduseks on kena kompromiss ja ees ootavad põnevad Alberta provintsi lahingud, kus Hamilton & Co hakkavad jagelema Connor McDavidi poolt juhitava Edmonton Oilersiga.
Calgary Flames tähistas lõppenud hooajal kümne aasta möödumist oma viimasest Stanley karikafinaalist. See kaotati mängudega 3-4 Tampa Bay Lightningule. Väravasuul tegi Miikka Kiprusoff oma karjääri parima aasta ja teisel pool väljakut juhatas vägesid Jerome Iginla. Nüüdseks pole Flamesil enam kumbagi meest ja ega ka võrdväärseid asendajaid. 1989. aastal oma seni ainsa Stanley karika võitnud klubi pole playoffide lõhna saanud nuusutada viis hooaega järjest.
(foto: Mike Drew/Calgary Sun)
Eelmist hooaega alustati vingelt, kui esimese viie matšiga ei tulnud mitte ühtegi normaalaja kaotust. Küll oli aga selgeks ohumärgiks see, et kaks kaotust tulid vaatamata sellele, et meeskond sai ise kirja neli väravat. Probleemid kaitsega oli sõnapaar, mis saatis Flamesi kogu hooaja vältel. Seda suuresti tänu kahe põhikaitsja vigastustele. Kapten Mark Giordano murdis oktoobri lõpus pahkluu ja jäi eemale 18-st matšist. Dennis Wideman sai erinevate tervisehädade tõttu jääle vaid 48. kohtumises. Seega oleks täitsa õigustatud küsimus - mis oleks olnud siis kui kahepeale ligi 1100 NHL-i mängu pidanud kaitsjad oleks kogu hooaja suutnud terved püsida?
Suvel on kaitsesse kogemust ka juurde toodud. Deryk Engelland ootab küll alles oma karjääri 250. põhihooaja mängu, kuid on 32-aastasena kindlasti näinud ja õppinud nii mõndagi. Endine Pittsburgh Penguinsi mängija ei kraba endale eales meedia tähelepanu uhke panusega rünnakul, kuid ta on tõeline inimmüür, kellega kohtumist mitte ükski ründaja ei oota. Hooaja kohta kolm miljonit dollarit maksev müür on küll kallis investeering, aga Flames näeb talle nähtavasti kindlat rolli.
Korralik investeering on tehtud ka väravasuu kindlustamiseks. Pärast Kiprusoffi loobumist käisid eelmisel hooajal postide vahelt läbi neli meest, aga mitte keegi neist ei vedanud korralikult välja. Nüüd on suurte lootustega kunagisse olümpialinna toodud Jonas Hiller, kes Anaheim Ducksi poolt uksest välja tõugati.
"Oleme väravasuule loonud konkurentsi. Tõime sisse väravavahi, kes on selles liigas edukas olnud ning see muudab antud positsiooni paremaks," on öelnud peamänedžer Brad Treliving, kes loodab, et Hillerile suudavad konkurentsi pakkuda soomlased Joni Ortio ja Karri Rämö.
Rünnakul loodetakse jätkuvat arengut mulluse drafti 6. valiku Sean Monahani poolt. Oktoobri esimeses pooles 20-aastaseks saav kanadalane alustas eelmisel hooajal pöörase tempoga - esimesest 8-st matšist üheksa punkti - kuid vajus seejärel siiski tahaplaanile. Debüüthooaja kogusaagiks jäid 22 väravat ja 34 punkti.
Viisakat kollanoka hooaega oodatakse Johnny Gaudreault, kes peaks ennast tõenäoliselt ka Monahani kõrvale, teise kolmikusse sokutama. Eelmise hooaja lõpus tehtud debüütmängus tuli tema poolt koheselt värav ja tal on selja taga edukas ülikoolikarjäär. Ta teenis eelmisel hooajal ülikoolihoki parimale mängijale jagatava Hobey Bakeri auhinna, kui kogus põhihooaja käigus kaks silma mängu kohta. Playoffides paugutas ta kuue matšiga lausa 16 punkti. Edukad esitused viisid ta ka USA MM-koondisesse, kus ta liikus samuti enam kui punkt mängu kohta tempos.
Huvitav täiendus on tehtud Mason Raymondi näol. Kunagine 25 värava ja 50 punkti mees sai eelmisel hooajal Toronto Maple Leafsi eest mängides justkui jalad taas alla - 19 väravat, 45 punkti - ning võib osutuda üheks suve kavalamaks lükkeks. Tema võiks olla see, kes hoiab rünnaku tulisena siis, kui Monahani ja Mikael Backlundi kolmikud ära on neutraliseeritud. Pärast eelmise hooaja suurima väravaküti Mike Cammalleri lahkumist New Jersey Devilsisse on Flamesil ründes selge auk, mis tuleb täita.
"Oleme tänavu meeskonnana kindlasti palju rohkemaks võimelised. Sisse toodud kutid on meile suureks abiks ja oleme liikumas õiges suunas," on Monahan tunnistanud. "Eelmisel aastal arenesime me iga päevaga edasi. Tänavu oleme veel paremad. Oleme töökas ja kokkuhoidev sats. See on edu saavutamiseks hea alus ning meile toob see hooaja käigus palju kasu."
Hooaja küsimus: kas Bob Hartley peab hooaja lõpuni vastu?
Flames tegi eelmisel hooajal ühe vägagi tähelepanuväärse NHL-i rekordi. 49 Flamesi mängu otsustati ühe väravaga. Neist õnnestus võita 25. Seda saame me võtta kahte moodi. Variant A - Flames näitas suurepärast töökust, et suutis enam kui pooled oma mängudest lõpetada tasavägise seisuga. B - üheväravaliste vahedega mängudest tuli liiga vähe võite. Ja kui sellele olukorrale vaadata just teise variandi pealt, siis saab selles süüdistada vaid peatreenerit. Hartley tüüris Colorado Avalanche'i 2001. aastal karikavõiduni, kuid pole pärast seda enam eriti millegagi hakkama saanud. Järgnenud aastate seast on kirjas üks konverentsi finaali koht, üks võiduta 1. ringi väljakukkumine, kaks vallandamist ja viis playoffideta hooaega. Neist kaks Flamesi juures. Kas tema on õige mees vägesid juhtima? Eelmine hooaeg oli Flamesi jaoks küll esimene ümberehitamise aasta ja olgugi, et enda selja taha õnnestus jätta vaid kolm meeskonda, siis näidati väga head sisu. See võib vihjata sellele, et enne uut tõusu ei peagi klubi täiesti põhjas ära käima. Lõpuni välja playoffide võidujooksus püsinud Phoenix Arizona Coyotes kogus hooaja lõpuks vaid kaks võitu rohkem kui Flames! 12-punktiline vahe õnnestus saada lisajaaja/karistusvisete kaotustega. Neid oli Coyotesil 15, Flamesil aga vaid 7. Mis siis, kui Flames oleks suutnud rohkem üheväravalisi mänge enda kasuks pöörata? Usun, et Hartley on suve jooksul selle küsimuse korduvalt oma peast läbi lasknud. Loodetavasti on ta probleemile ka lahenduse leidnud, muidu tuleb äkki hooaja keskel soe koht oma "suurimale sõbrale" John Tortorellale loovutada.
Täna selguvad playoffide viimased teise ringi pääsejad. Tormilist perioodi on kavalalt ära kasutama mitmed klubid, kes lõpumängudest vaid und võivad näha. Vahetuste virr-varr, mille Washington Capitals nädalavahetusel käivitas, on nüüd omadega jõudnud Calgary'sse ja Floridasse. Olles eelmisest peamänedžerist loobunud detsembri keskel, leidis Flames endale uue alles nüüd. Panthers loobus Peter Horacheki teenetest ja hakkab otsima uut peatreenerit.
(foto: Larry McDougal/CP)
Flamesi president Brian Burke, kes ise viimased kuud ka peamänedžeri rollis oli, teatas nüüd, et annab selle ameti üle Brad Trelivingule. 44-aastase kanadlase näol on tegu mehega, kes pani 1996. aastal edukalt aluse WPHL-i sünnile, mis hiljem liitus CHL-iga, kus mängivad mitmed NHL-i tütarmeeskonnad. Enne Flamesi siirdumist töötas ta üle kümne aasta Phoenix Coyotesi juures. Neist viimased seitse asemänedžerina, olles samal ajal Coyotesi tütarmeeskonna Portland Piratesi peamänedžer.
Flamesi juhtkonnal on seoses tema hankimisega suured lootused. "Brad on selle äri tõusev täht ja tal on rohkelt kogemusi," ütles Burke uut peamänedžeri tutvustaval pressikonverentsil.
Trelivingu näol on tegu endise kaitsemängijaga, kellel jäi aga läbimurre NHL-i tegemata. Nüüd on tal siiski võimalus pintsaklipslasena suuri tegusid teha. Tema õlgadel on ülesanne tõsta endine karikafinalist lähiaastatel tagasi playoffidesse. Tänavu kogus Flames vaid 35 võitu ja 77 punkti.
Florida Panthersil jäi kirja 67 punkti ja 29 võitu. 26 neist tuli Peter Horacheki juhendamisel, kes tõusis Kevin Dineeni asendajaks novembri alguses. Praeguse koosseisuga väga palju paremini ei annagi teha, kuid endine Nashville Predatorsi abitreener karjääri Floridas siiski jätkata ei saa.
"Peter töötas väga usinalt, kuid vajame värsket lähenemist ja uut suunda. Hakkame aktiivselt otsima uut, kogenud treenerit, kes tooks Panthersile tulevikus edu," oli kirjas Panthersi pressiteates.
Kui oled otsinud kohta, kus rahuldada oma uudishimu seoses NHL-iga, siis võid rännakud nüüd lõpetada. NHL iga kell on ainus eestikeelne lehekülg, kust leiab regulaarselt värsket materjali selle kohta, mis toimub maailma ühes vingeimas spordiliigas.
