Kuvatud on postitused sildiga corey perry. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga corey perry. Kuva kõik postitused

Flames lõpetas Anaheimis üle kümne aasta kestnud kaotuste seeria

Kommentaare pole
Üle kümne aasta Anaheimis poksikotti mängimas käinud Calgary Flames otsustas ootamatult, et nüüd aitab. Põhiturniiri raames seal viimati 2004. aastal võitnud meeskond suutis lõpetada 25-mängulise kaotuste seeria. Koos playoffidega venis seeria lõpuks 29 peale.

(foto: latimes.com)
Flamesi probleemid Anaheimis mängides olid nii tõsised, et eelmisel hooajal püstitas vastasseis isegi uue liiga rekordi. Ducksist sai meeskond, kes kodus ühe vastase vastu enim järjestikuseid mänge võitnud ja Flames oli õnnetuke, kes ühest mänguhallist pidevalt kaotajana lahkus. Aga enam mitte. Seda suuresti tänu väravavahi Mike Smithi esitusele. 35-aastane kanadalane jõudis 2-0 võidus 43 tõrjega karjääri 34. nullimänguni.

"Kui mängid mõne meeskonna vastu nii pikalt ja aina kaotad, siis tüdineb sellest kiirelt ära," märkis Smith pärast mängu. "Olen varem olnud meeskondades, kus nii on läinud. Tahtsin aidata sel meeskonnal uuesti järjele saada."

Suvel vahetustehinguga Arizonast Calgarysse jõudnud Smith pidi nii teisel kui kolmandal perioodil tegema 17 tõrjet. Flames sai ise kogu kohtumisega kirja 29 üritust. Kanada klubi väravate eest hoolitsesid ülekaalust skoorinud Sean Monahan ja Mikael Backlund.

Ducksil jäi Smith lahendamata vaatamata sellele, et Ryan Getzlaf tegi hooaja debüüdi.

"Me ei mänginud teravalt," ütles Corey Perry, kes pidi kokku kuhjatud seitsme karistusminutiga suure osa avakolmandikust vahele jätma. "Meie mäng lähtub litri liigutamisest, uisutamisest, ründetsoonis survestamisest ja jõuvõtete jagamisest. Me pole suutnud seda järjepidevalt veel näidata. Töö selle kallal alles käib."

Flamesi peatreeneri Glen Gulutzani sõnul meeskond tegelikult hiigelpikale kaotuste seeriale ise ei mõelnud, selle murdmine olevat pigem fännidele oluline.

Gulutzan ei saanud jätkuvalt loota Jaromir Jagri peale. Vanameister on end vormi lihvimas, kuid veel pole teada, millal debüüt karjääri üheksanda klubi eest tuleb.


Meeskonnad kohtuvad uuesti Anaheimis 29. detsembril. Ducksil võimalus hakata ehitama uut võiduseeriat ja Flamesil võimalus näidata, et see üks võit polnud lihtsalt juhuslik.

Teised kohtumised

 Toronto Maple Leafs 4 - 3 (LA) Chicago Blackhawks (tipphetked)

Leafs mängis "rumala hokiga" 0-2 kaotusseisust endale kolmanda võidu välja. Just sõna "rumal" kasutas meeskonna peatreener Mike Babcock nädalavahetusel omade kirjeldamiseks, pidades eelkõige silmas seda, kuidas endale palju väravaid lastakse panna. Aga kui see toob edu, siis ju pole vahet. Mängu otsustas ära mõistagi Auston Matthews. Leafs tegi viimati esimese kolme matšiga vähemalt 19 väravat sada aastat tagasi.


Tampa Bay Lightning 4 - 3 (LA) Washington Capitals (tipphetked)

Pikalt kaotusseisus olnud kodumeeskond mängis end võidule võimsa lõpuga. Viimase perioodi ja lisaaja jooksul oldi pealevisetega parem 22-7. Kokkuvõttes kujunes ülekaaluks 40-26. Suur kangelane oli lõpuks Nikita Kutšerov, kes viimasel kolmandikul viigistas ja kelle pealevise Braydan Pointist tulnud rikošetiga mängu lisaminutitel otsustas. Nicklas Bäckström (1+2) ja T.J. Oshie (2+1) olid osalised kõigis külaliste väravates. Hooaega kahest mängust seitsme väravaga alustanud Aleksandr Ovetškin jäi nelja pealeviskega nulli peale.

 Edmonton Oilers 2 - 5 Winnipeg Jets (tipphetked)

Üsna veidra stsenaarimuga kohtumises tegi Oilers avakolmandikul üle poole (20) oma pealevisetest (39), aga ometi tuldi sealt 0-2 kaotusseisuga välja. Teisel õnnestus viigistada, aga siis juhtus Nikolaj Ehlers. Taanlane sai kirja karjääri teise kübaratriki. Väravate kõrvale läks ka üks sööt. Blake Wheeler korjas neid endale kolm. Mark Scheifele möllas 1+2'ga. Pealevisete heitluse kallutas Jets lõpuks enda poolele 43-39.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Anaheim Ducks

Kommentaare pole
Minevikus kolamine võib tihti tuua negatiivseid emotsioone, aga see võib pakkuda ka meeldivaid üllatusi. Just nii oli eelmisel hooajal Anaheim Ducksiga, kes tõi meeskonna peatreeneriks tagasi 2007. aastal klubi Stanley karikani tüürinud Randy Carlyle'i.

(foto: tsn.ca)
Päris Perry annaks rünnakule suure tõuke

Ducksi liidrid Ryan Getzlaf ja Corey Perry olevat olnud peamised persoonid, kes moosisid peamänedžer Bob Murrayt Carlyle'i tagasi tooma. Mõlema jaoks oli hooaeg 2015/16 väga vaevaline ja Bruce Boudreau nähtavasti ei osanud nende puhul enam õigetele nuppudele vajutada. Treenerivahetus pidanuks mehed uuesti mängima panema. Ent plaan õnnestus vaid poolenisti. Getzlafist sai uuesti 70 punktiga mees, aga Perry tegi 53-ga pärast oma kollanoka hooaega halvima aasta.

2011. aastal liiga kõige väärtuslikumaks mängijaks nimetatud ründaja on olnud stabiilne 30 väravaga mees ja temalt on korra tulnud isegi üks 50 kolliga aasta. Eelmisel hooajal jäi ta aga vaid 19 peale. Perry kahvatu tegutsemine jättis ka kogu meeskonna ründenumbrid tagasihoidlikuks. Keskmiselt tehti 2.68 väravat mängus, millest olid halvemad vaid kaks karikamängudele kvalifitseerunud meeskonda.

"Sain oma võimalusi ja viskekohti, aga litter ei läinud lihtsalt sisse," ütles Perry oma esituste kohta. "Selliseid asju ikka juhtub. Hooaja käigus ja karjääri jooksul on selliseid hetki. Tuleb lihtsalt olla keskendunud ja püüda olla positiivne."

(foto: dailyfaceoff.com)
Kahekordne olümpiavõitja on oma raskuste põhjuseks samuti nimetanud aina paremaks minevaid väravavahte, vihjates et tal oleks regulaarselt skoorimiseks paremat abi vaja. Laias laastus võib väita, et tema probleemide taga on halb litriõnn. Perry karjääri keskmine pealevisete edukus on 13.2%, aga eelmisel hooajal oli see seletamatult madalal 8.8% peal. See annab klubile usku, et karjääri jooksul ligi 350 väravat teinud mängumees pole veel oma võimeid minetanud.

Tõsi on ka see, et meeskond sai Perry korraliku panuseta täiesti kenasti hakkama. Sellest hakati puudust tundma alles playoffides, kus 32-aastaselt kanadalaselt tuli 17 matšiga neli väravat ja 11 silma. Pealevisete edukus oli 9.7%. Põhiturniiril kulges Ducks juba viienda järjestikuse Vaikse ookeani divisjoni esikohani. Tegu oli läänekonverentsi parima kodumeeskonnaga, kes põhihooaja viimase 17 mängu puhul jäi punktilisata vaid korra.

Viies järjestikune playoffidega aasta lõppes läänekonverentsi finaalis, kui Nashville Predatorsile kaotati seeria 2-2 pealt kuue mänguga. Viimase kahe matši üldskooriks oli 4-9. Meeskonnal läks kõige hullemal ajal katki esiväravavaht John Gibson ja loota ei saanud ka mitmetele teistele mängijatele.

"Tundsime, et väärsime paremat saatust, aga me lihtsalt ei suutnud oma eesmärki täita," ütles Carlyle treeninglaagri alguses.

Uue hooaja alguses tuleb samuti vigastustega võidelda. Ryan Kesler on pikemaks ajaks edurivist puudu ning kaitses on jäänud tühimikud Sami Vataneni ja Hampus Lindholmi poolt.

Kuidas saab kaitse puudujateta hakkama?

Vaid Cam Fowler kogus eelmisel hooajal Anaheimis Lindholmist ja Vatanenist keskmiselt rohkem mänguminuteid. Nendest ilma olemine annab tunda nii kaitses kui rünnakul, Vatanen on näiteks hinnatud ülekaalu spetsialist. See vireles mullu niigi 18.7% peal. Vähemalt on aga heaks uudiseks see, et erinevalt Keslerist, kelle naasmise ajaks peetakse pühade perioodi, peaksid Lindholm ja Vatanen olema tagasi novembriks.

(foto: dailyfaceoff.com)
Igal juhul peab aga eelmisel hooajal keskmiselt 2.40 väravat lasknud meeskond märgatava tüki hooajast ilma kahe põhikaitsjata mängima. Veritsevat haava on teiste seas toodud lappima Francois Beauchemin, kelle puhul on tehtud veel üks rännak minevikku, aga kvaliteedi vahe eelmise hooaja ja tänavuse algusega peaks olema märgatav.

"Kui kellegi jaoks uks sulgub, siis avaneb see kellegi teise jaoks," on Carlyle vigastustega seoses filosofeerinud. "Nii on karm öelda, aga see on spordimaailmas reaalsus."

Peatreener ei tundu väga mures olevat ja ega siis ei pea vast ka keegi teine Ducksi sinise joone pärast pead vaevama. Tõsi on ka see, et Gibsoni suguse puurivahiga mängides võib tagalast isegi rohkem kvaliteeti kaotada, enne kui see märke jätvalt hammustama hakkab.

Gibson on saanud hea mentori

24-aastane Gibson tegi mullu kõrgliigas oma teise täishooaja. Ta teenis 25 võitu, lastes endale keskmiselt 2.22 väravat. Tõrjete efektiivsuseks oli noore karjääri parimat tähistav 92.4%.  Karjääri uueks tipuks olid ka 52 mängu ja võimalik, et suurenenud koormus maksis talle ja meeskonnale lõpuks kätte. Ameeriklane tuli lääne finaali 5. kohtumisest alakeha vigastusega ära ning tema playoffide näitajad olid selgelt halvemad 2.59 ja 91.8%.

Mullu Jonathan Bernier'ga väravat jaganud puurilukk on uueks partneriks saanud Ryan Milleri, kes endise liiga parima väravavahina võiks talle heaks mentoriks olla. 37-aastasel Milleril on NHL-is selja taga üle 700 põhihooaja matši. Anaheimis on tal täita kaks ametit - kasvatada Gibsonit edasi ja olla valmis, kui võimalus tekib.

"Ütleme kõik, et ta on meie põhivend, aga ta peab võrreldes eelmise aastaga veel ühe sammu edasi tegema," ütles Carlyle suvel Gibsoni kohta. "Arvame, et ta on tohutult andekas, aga soovime kindlad olla, et meil on ka hea tugi. Me usume Ryan Millerisse, ta sobitub sellesse, mida otsime."

Eelmistest hooajast ei taha NHL-is väga mitte keegi peale võitja palju rääkida, aga sellega seoses võib Ducksi puhul visata õhku ühe huvitava küsimuse. Mis oleks saanud siis, kui Gibsonit oleks playoffide kogemusteta Bernier asemel asendanud Miller? Ducks on oma seisu väravasuul liiga 2010. aasta parima puurvahi toomisega selgelt paremini kindlustanud.

Hooajale minnakse vastu lootusrikkalt

Kui oled karikafinaali jõudmisele väga lähedal olnud, siis pole põhjust suurteks muutusteks. Ducks on suvel olnud vaikne, tehes vaid hädavajalikke lükkeid. Meeskonna tuumik on hea ja valmis end taas playoffides sügavale mängima.

"Tunneme alati aasta alguses, et suudame Stanley karikale konkureerida. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks see aasta peaks olema erinev," ütles kahe hooaja vahel Fowler, kes tegi mullu 39 punktiga (11+28) uue karjääri rekordi.

Kui Carlyle esimest korda Ducksi peatreener oli, siis langeti tema debüütaastal samuti konverentsi finaalis. Hooaeg hiljem jõuti kuldse lõpuni. Kas ajalugu kordab end? Selleks peab meeskond veel natukene õppima.

"Peame kohe alguses olema kindla struktuuriga hokiklubi, kes suudab mänge 2-1 võita. Me ei suuda pelgalt oskustega meeskondi alistada. See oli üks suurimatest õppetundidest, mille pidime eelmisel aastal läbima," rääkis Carlyle hiljuti.

Ducks alustas mullu nelja järjestikuse kaotusega. Tänavune start on vigastuste tõttu raskendatud, aga kui kõik terveks saavad ja suudavad ka tervena püsida, siis on tegu väga hea meeskonnaga. Fännidel ja kõigil teistel asjaosalistel jääb üle loota, et alguses vahet konkurentidega liiga suureks ei lasta. Konkurents Vaikse ookeani divisjonis tõotab tulla väga vinge. Kuigi ega seal tippu tõusta polegi vaja. Aitab küll juba nendest divisjoni esikohtadest, aeg oleks tõelistes mängudes ilma teha.
Loe edasi...

Perry playoffide kolmas lisaajavärav viigistas lääne finaali

Kommentaare pole
Tundub, et kogu hooaja uniselt tegutsenud Corey Perry vajas äratuseks lihtsalt Stanley karika playoffide lisaaegadel mängimist. 2011. aasta põhihooaja MVP karikamängudel teinud neli väravat ja neist kolm on tulnud lisaajal. Viimane aitas Anaheim Ducksil Nashville Predatorsi vastu läänekonverentsi finaali 2-2'le viigistada.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Perry kerkis playoffide lisaajaväravate osas kaheksaga Teemu Selänne kõrvale jagama klubi rekordit. Lisaks on ta nüüd ühe hooaja jooksul tulnud tabamuste osas liiga rekordit jagamas. Varem on ühel aastal playoffides kolm lisaajaväravat teinud vaid Mel "Äkksurm" Hill ja härra rakett isiklikult ehk Maurice Richard.

Kevin Bieksa koosseisu tagasi saanud Ducks suutis sellega vältida üsna piinlikku ära andmist. Meeskond tuli viimasele kolmandikule 2-0 eduseisuga ja kõik oli nende kontrolli all, aga järsku hakati võtma väga rumalaid karistusi. Perry rünnakul kepiga löömise eest, Ondrej Kaše vastase kukutamise eest, Bieksa kõrge kepi eest ja siis kohe veel otsa Josh Manson kepiga äsamise eest.

Seni playoffide käigus kohutavalt karistusi surmanud meeskond kannatas kõik vastase ülekaalu hetked ära ja pidas isegi kenasti pooleteistminutilise 5 vs 3 vastu, aga initsiatiiv läks täielikult Predatorsile ning viimase kuue ja poole minutiga kangutati end lisaajale.

John Gibsoni puhta paberi määris P.K. Subbani kauge pealevise ning Filip Forsberg kühveldas 35 sekundit enne lõppu sisse oma playoffide seitsmenda tabamuse. Järgmine annab talle ühe aasta klubi rekordi, mida hetkel tuleb jagada Joel Wardiga. Küll on ta aga juba klubi läbi aegade esimene, kes playoffides neli mängu järjest skoorinud.

Üks rekord tuli ka Ducksi poolelt. Predators tegi kohtumisele väga passiivse alguse ja nii lõpetati avakolmandik vaid kahe väravale läinud pealeviskega. Ducks polnud varem kellelegi ühe perioodi käigus nii vähe võimalusi jätnud. Ise tehti esimese 20 minuti jooksul 14 pealeviset ja Rickard Rakelli väravast saadi ette. Teisel perioodil suurendas edu Nick Ritchie.

Normaalaja lõpus väristanud Gibson sai kirja 32 tõrjet. Mõnel teisel päeval külaliste esimesed kaks väravat tõrjunud Pekka Rinne lükkas kõrvale 34 üritust.


Predatorsil oli võimalus 11. järjestikuse playoffides saadud koduvõiduga korrata 1996/97 Colorado Avalanche'i saavutust. Nüüd peab esmaspäeval uuesti otsast alustama. Enne seda on aga veel kavas üks mäng Anaheimis.
Loe edasi...

Predators asus lääne finaali uuesti juhtima

Kommentaare pole
Läänekonverentsi finaali eelmises kohtumises korraliku käkkimisega hakkama saanud Nashville Predators suutis end fännide silmis 3. mängus kenasti heastada. Anaheim Ducks alistati 2-1 ning see tõstis meeskonna pärast hooaja 1997/98 Detroit Red Wingsi esimeseks, kes playoffides võitnud kümme kodumatši järjest.

(foto: tennessean.com)
Peter Laviolette'i meeskonnale kindlustas napi võidu Roman Josi hiline ülekaalu värav. Chris Wagner võttis kõrge kepiga mängimise eest rünnakul ülirumala karistuse, millest poole suutis Ducks ilusti ära surmata, aga teiseks pooleks enam rammu ei jagunud. Meeskond pidi kogu kohtumise jooksul tegema palju kaitsetööd, jäädes lõpuks pealevisetega alla 20-40.

"Me ei mänginud oma võimetele isegi ligilähedase tasemega," ütles omade esituse kohta Ducksi peatreener Randy Carlyle. "Pidime palju olema vastu võtvaks pooleks. Kuid meil oli siiski võimalus võita ja see on kõige julgustavam osa, sest teame, et suudame mängida paremini kui täna."

Vaatamata kodumeeskonna suurele ülekaalule läksid hoopis külalised mängu juhtima. Ülekaalust tähistas Corey Perry väravaga oma 32. sünnipäeva. Seejuures polnud ta enne eilset seeria käigus veel mitte ühtegi väravale läinud pealeviset kirja saanud.

Teise kolmandiku lõpus tulnud tabamus võis Ducksile kõvasti eneseusku juurde anda, kuna meeskond polnud tänavustes karikamängudes veel kordagi kaotanud kohtumist, kus viimasele perioodile eduseisuga mindi. Kuid eks kõik juhtub ükskord esimest korda.

Predators viigistas kohe viimase kolmandiku alguses Filip Forsbergi väravaga ning ei lasknud oma tuju rikkuda kahel väravavahi segamise tõttu ära võetud tabamusel, mis Josi võiduväravale eelnesid.

"Me oleme enesekindel meeskond, teame milleks me võimelised oleme" ütles Josi edu kohta. "Mitte keegi ei paanitsenud. Teadsime, et mängisime hästi ja meil oli palju võimalusi ning pealeviskeid. Peame samamoodi mängimist jätkama ja küll siis need sisse lähevad."

John Gibson oli alates eelmise mängu lõpust kokku teinud 51 tõrjet, enne kui Forberg ta uuesti üle mängis.

Nii Josi kui Ryan Ellis püstitasid 10. punktini jõudmisega klubi uue kaitsjate ühe hooaja playoffide rekordi.


1-1 viigi pealt seeria 3. mängu võitnud meeskond on aastate jooksul järgmisesse ringi edenenud 67.4% juhtudest.
Loe edasi...

Ducks asus oivalise tagasitulekuga seeriat juhtima, Blues sai elupäevi juurde

Kommentaare pole
Edmonton Oilersi vastu seeria 0-2 kaotusseisust tagasi tulnud Anaheim Ducks sai 5. kohtumises hakkama ka mängulise comebackiga. Teist korda NHL-i ajaloos suutis üks meeskond playoffides viimase nelja minutiga kolmeväravalise kaotusseisu kustutada. Omamoodi tagasitulekut on vaikselt tegemas ka St. Louis Blues, kellel õnnestus läinud ööl Nashville Predatorsi vastu välja kukkumist vältida.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Ducks tegi Oilersile seda, mida Kanada klubi ise 1997. aastal Dallas Starsile. Viimasele kolmandikule mindi 0-3 skooriga ja litter ei tahtnud kuidagi väravasse minna, ent lõpuks sündis ime. Avakolmandikul karistusviske raisanud Ryan Getzlaf algatas 3:16 enne normaalaja lõppu tuleku, mis tipnes Rickard Rakelli viimaste sekundite tabamuse ja lisaaja välja võitlemisega. Värava sai kirja ka Cam Fowler.


Oilers võitles kena edu välja teisel kolmandikul. Seal avas Leon Draisaitl vähem kui poole minutiga skoori, Connor McDavid suurendas edu ülekaalust sündinud pesapalli väravaga ning Drake Caggiula tegi 3-0.

Aga see ongi jäähoki võlu ja valu. Silmapilkselt võib kõik muutuda ja mitte ükski eduseis pole kindel.

Matšile pandi punkt Ducksi uue klubi rekordiga. Teise lisaaja 7. minuti lõpus sündinud värav on 1+2'ga lõpetanud Corey Perry karjääri kolmas playoffides tulnud lisaajatabamus. Mitte kellegi teisel pole neid meeskonna värvides rohkem.

"Näitasime suurt tahet," kiitis karikamängudes juba 15 punkti (8+7) kogunud Getzlaf. "Tegime oma tahte saamiseks kõik. Kraapisime ja kriimustasime kõvasti ja leidsime võimaluse pääsemaks mängu tagasi ning andsime endale võiduvõimaluse."

Ducks oli lõpuks pealevisetega üle 64-38. Ülekaalu kasvatati tublisti viimase perioodi (22-12) ja lisaaegadega (20-9).


Tegu tänavuste playoffide 12. kohtumisega, kus üks meeskond pärast kaheväravalise kaotusseisu kustutamist võidutsenud. Ducksil on neid võite kirjas kolm.

Blues pole seni ühtegi suurejoonelist tagasitulekut teinud, aga vaikselt aetakse oma jonni ning see toob ka tulemusi. Mike Yeo meeskond sai läinud ööl oma playoffide neljanda 2-1 skooriga tulnud võidu.

Seerias kaotusseisu 2-3 peale vähendanud meeskonda tabas enne mängu valus hoop, kui selgus, et Alexander Steen jääb vigastuse tõttu koosseisust välja. Tema asemel satsi pääsenud Dmitri Jaškin haaras aga oma võimalusest kahe käega kinni. Tänavustes playoffides esimest korda jääle pääsenud tšehh avas teisel kolmandikul mänguskoori.

Viimati detsembri alguses skoorinud Jaškini tabamusele vastas perioodi lõpus ülekaalust James Neal, ent Blues sai Jaden Schwartzi väga varajasest viimase kolmandiku väravast võidu kätte.

Vahepeal uuesti inimesena tunduma hakanud Jake Allen oli taas fantastiline, saades tõrjeprotsendiks 95.5%. Blues võitis pealevisete lahingu 32-22.


Mõlemad läänekonverentsi poolfinaalid jätkuvad homme.
Loe edasi...

Playoffide 2. ring: Anaheim Ducks vs Edmonton Oilers

Kommentaare pole
San Jose Sharksi näol Vaikse ookeani divisjoni ühe traditsioonilise suure maha murdnud Edmonton Oilers on lauale saanud kohe järgmise. Anaheim Ducks on vaatamata viiele järjestikusele divisjoni esikohale olnud playoffides pigem ebaõnnestujate hulgas, aga tänavune algus on paljulubav.

(foto: edmontonsun.com)
Omavahelised põhihooaja mängud

Oilers 3 - 2 (LA) Ducks
McDavid, Lucic, Draisaitl - Getzlaf, Eaves

Ducks 4 - 3 Oilers
Eaves, Lindholm, Manson, Rakell - Draisaitl, McDavid, Letestu

Ducks 0 - 4 Oilers
Draisaitl x 2, Nugent-Hopkins, Kassian

Oilers 3 - 2 (LA) Ducks
Caggiula, Nugent-Hopkins, Draisaitl - Kesler, Rakell

Ducks 4 - 1 Oilers
Ritchie, Fowler, Kesler, Vermette - Draisaitl

Anaheim Ducks

Avaringi paarilist Calgary Flamesi nähti Randy Carlyle'i meeskonna jaoks üsna ebamugava vastasena, kuid seeria lõpetati vähem kui nädala ja nelja mänguga ära. Vaid Pittsburgh Penguins tegi esimestes mängudes Ducksi 3.50-st väravast rohkem kolle ja samal ajal oli endale lastud keskmine 2.25 samuti üks parimatest näitajatest. Corey Perry ja Ryan Getzlaf said end käima ning lõpuks oli isegi meeskonna parim söödusepp Kevin "kõik saavad peksa" Bieksa. Põhimõtteliselt kogu kulgemine oli nagu lust ja lillepidu. Ning veel ilusamaks võib minna.


Carlyle ei saanud Flamesi vastu kasutada oma esikaitsjat Cam Fowlerit ning kohe esimese matšiga langes auti ka Sami Vatanen, aga nad peaksid Oilersi vastu naasma. Mõlemad mehed kogusid põhihooajal suure osa oma punktidest - soomlane isegi enamuse - ülekaalus mängides, seega võib 23.1%-lise efektiivsusega ülekaal muutuda edaspidi veel ohtlikumaks. Oilersi näol on vastas ka napilt 80% karistustest surmanud sats ning erimeeskonnad võivadki asjad siin lõpuks ära otsustada. Sellega seoses on Ducksi küljes rippumas ka üks päris nukker näitaja.

Esimene vastane alistati lõppkokkuvõttes päris kergelt, kuid Carlyle'i meeskonnal olid suured probleemid vähemuses mängides. Kõigis neljas mängus lasti endale vähemalt üks PP värav ära panna ja lõpuks oli karistuste surmamise edukus vaid 62.5%, mis kujunes kõigi meeskondade peale esimese ringi halvimaks. Samas oldi põhiturniiril 84.7%-ga parimate hulgas ja äkki valmistas lihtsalt probleeme tõsiasi, et kaitsest olid kaks põhimängijat puudu.

Võimalik ka, et vaatamata Fowleri ja Vataneni naasmisele tuleb ikkagi jätkuvalt katkise kaitsega edasi mängida. Hampus Lindholm tuli 4. mängust vigastusega ära ning puudus nädala alguses treeningutelt. Pole teada, mis seisus ta on ja mis vigastus üldse täpsemalt painab. Vaid Fowler kogus põhiturniiril 23-aastasest rootslasest keskmiselt rohkem mänguaega. Kui Flamesi vastu sai 80-90%-ga mängimist endale veel lubada, siis teise Alberta provintsi satsi vastu on soovituslik olla 100%-liselt terve.

Ducks edeneb, kui...

Nutune vähemus saadakse käima. Oilers ei olnud avaringis ülekaalus eriti hea, realiseerides oma võimalusi 12.5%-ga, aga väljakule saadetav rivistus on päris hirmuäratav. Connor McDavid ja Leon Draisaitl esimeses viisikus ja kui neil asjad ei õnnestu, siis tulevad veel Jordan Eberle ja Ryan Nugent-Hopkins. McDavid olid põhihooajal 24 ülekaalu sööduga üks liiga parimatest. Vastavalt 11 ja 12 ülekaalu väravat teinud Mark Letestu ja Milan Lucic olid nende osas TOP 20 seas. Oilers on ka tegelikult enamuse hooajast ülekaalus väga hea olnud, pannes põhiturniiril oma võimalustest võrku 22.9%.

Edmonton Oilers

Eelnevat arvestades on väga üllatav, et Oilers on vaatamata oma mitmekülgsele ründetalendile 2. ringi edenenud meeskondadest kõige halvema resultatiivsusega. Avaringis tehti keskmiselt vaid kaks väravat mängus. Kuigi sellega seoses tuli positiivseid märke seeria lõpust, mil kaks kohtumist järjest vähemalt kolme väravani jõuti. Võib öelda, et paljuski jäi ründetootlikus just lonkava ülekaalu taha.

Tänu ühele šokeerivale 0-7 kaotusele on Todd McLellani meeskond ka ainus, kes edasi pääsenud satsidest võtnud kaasa negatiivse ise tehtud ja endale lastud väravate suhte. Pärast avamängu kaotust saadi kaks järjestikust nullimängu kirja, aga siis tulid järsku kõik eelnevalt tulemata jäänud väravad vastase poolt ühes mängus ära. Sharks kusjuures ei suutnud nüüd teist korda oma ajaloo jooksul mõnda seeriat vaatamata ühes mängus seitsme värava tegemisele võita.


On imetlustvääriv, kuidas suuresti playoffide kogemustega meeskond suutis sellisele sahmakale vastata võiduga ning ei kaotanudki enam mitte ühtegi matši. Oilers tuli karikamängudele musta hobusena, aga on kihlveokontorites tänaseks kerkinud juba 4. favoriidiks. Seejuures hinnatakse läänekonverentsis nende võimalustest paremateks vaid Ducksi omasid. Üks kahest on omavahelise seeria võitmisega ühtlasi juba karikafinaali lävele jõudmas. Ja miks ei võiks olla just Oilers see, kes konverentsi playoffide viimases seerias esindab? Aina raskem on leida põhjuseid, miks meeskond (juba) piisaval hea karikavõiduks pole.

Oilersi viimane suur küsimärk oli seoses väravavahi Cam Talbotiga. 29-aastane puurilukk polnud enne tänavust kevadet playoffides mitte ühtegi kohtumist alustanud. Nüüd on karjääri esimese kuue stardiga kirjas kaks nullimängu. Üks kohtumine läks küll totaalselt nihu, aga sellele vaatamata on Talbotil kirjas vägevad numbrid. Kui jätta arvestusest välja täiesti omaette klassist olnud Pekka Rinne ja Jake Allen, siis oli Talboti 92.7%-lisest tõrjete efektiivsusest paremad vaid nelja esinumbri näitajad. Endale lastud keskmine oli ka täitsa viisakas 2.03.

Oilers edeneb, kui...

Draisaitli edu vastasseisus jätkub. Ütled Oilers, mõtled McDavid ja vastupidi. Aga tema varjus tegi ka 21-aastane sakslane väga hea hooaja. Põhiturniiril läks 82 kohtumisega kirja 29 väravat ja 77 punkti. Lemmikvastaseks kujunes just Ducks. Igas omavahelises kohtumises läks vähemalt üks värav kirja ning lõpuks kogunes tabamusi kuus. Vaid Patrick Laine kaheksa väravaga lammutustöö Dallas Starsi vastu oli kogu liiga peale Draisaitli partide praadimisest vägevam. McDavidit valvatakse alati pingsalt ja see peaks tema kolmikukaaslastele rohkem vabadust andma. Sharksi vastu 1+2 teinud Draisaitl on näidanud, et suudab hästi seda ära kasutada.

Ennustus: Ducks edasi 4-3

Käes on aeg hakata valmistuma selleks, et pikemaks ajaks asuvad omavahel karikat jagama kaks Kanada klubi, aga nii nagu oli natukene vara Toronto Maple Leafsi jaoks, on veidi tõelisest tipust puudu ka Oilersil. Ducks on suurema kogemustepagasiga ning võrreldes varasemate ebaõnnestunud hooaegadega tundub meeskond olevat ka enesekindlam. Samuti peaks Ducks pärast Chicago Blackhawksi langemist haistma võimalust jõuda tagasi finaali. Perry ja Getzlaf on juba 30+ vanuses. Paremat võimalust ei pruugi enam tulla ja tahaks uskuda, et selle nimel pressitakse kõik mahlad välja.
Loe edasi...

Playoffide avaring: Anaheim Ducks vs Calgary Flames

Kommentaare pole
Kõik, kelle hinnangul kuuluvad ühe õige hokimängu juurde kaklused, räpased võtted ja veri, peaksid oma tähelepanu suunama kindlasti Anaheim Ducksi ja Calgary Flamesi vahelisele vastasseisule. Meeskondade vahele on juba enne avaringi seeriat tüliõun tekkinud ja piltlikult öeldes pääseb edasi see, kes ellu jääb.

(foto: flameforthought.com)
Omavahelised põhihooaja mängud

Ducks 3 - 1 Flames
Eaves, Bieksa, Wagner - Backlund

Flames 3 - 4 Ducks
Versteeg x 2, Frolik - Eaves, Silfverberg, Holzer, Shaw

Flames 1 - 3 Ducks
Backlund - Vermette, Silfverberg, Rakell

Flames 8 - 3 Ducks
Gaudreau, Bouwer, Chiasson, Stajan, Bennett, Hamilton, Monahan, Giordano - Kesler x 2, Shaw

Ducks 4 - 1 Flames
Stoner, Kesler x 2, Cogliano - Chiasson

Anaheim Ducks

Ducks alustab karikamänge ilma oma esikaitsja Cam Fowlerita, kes tehti just meeskondade viimases omavahelises vastasseisus Mark Giordano poolt katki. Mängus järgnesid selle peale mitmed rüselused ja pärast kohtumist sõnasõda.


"Kuulen jutte, kuidas Gio on hea kutt ja muud säärast, Torontos ütleb meedia, et ta on tore tüüp. Aga ta on seda ka varem teinud. Ma ei austa neid, kes põlvi sihivad. Põlvede tõttu lõppevad karjäärid kiirelt ära. Mulle see ei meeldi," plahvatas Ducksi peamänedžer Bob Murray juhtunu järgselt.

Ametivend Calgaryst Brad Treliving nimetas neid kommentaare rumalateks. Giordano polevat räpane mängija ning Ducksi poolelt üritatakse lihtsalt enne algavat seeriat kohtunikke mõjutada.

Fowleri eemaleoleku ajaks on nimetatud 2-6 nädalat. Välistatud pole avaringi seerias naasmine, aga seda võiks pidada pigem ebatõenäoliseks.

25-aastane kaitsja tegi tänavu põhiturniiril 39 silmaga uue karjääri rekordi ning aitas meeskonna kaitse osas liiga esikolmandikusse. Vaid Washington Capitals ja Columbus Blue Jackets lubasid Ducksi 2.40-st vähem väravaid. Suur osa kaitse edust tulenes tugevast karistuste surmamisest. 84.7% oli liiga paremuselt 4. näitaja.

Kuna Corey Perry piirdus täishooaegade arvestuses pärast oma debüütaastat esimest korda vähema kui 20 väravaga, siis rünnakul lood sama säravad polnud. Ise tehtud keskmine 2.68 jättis meeskonna üsna lähedale liiga viimasele kümnele. Ülekaal oli kahvatu 18.7%-ga. Kuigi sellega seoses tulid head märgid põhihooaja viimastest mängudest. Viimase kuue kohtumise jooksul oli efektiivsuseks 23%. Flamesi näol on vastu tulemas sats, kes erimeeskondade osas liiga esikümne piirimail. Selle duelli võitmist võib tähtsaks pidada.


Rünnakul ei suutnud Ducks tänavu hiilata, aga sai oma tuumikusse Rickard Rakelli näol uue liikme juurde. 23-aastane rootslane püstitas 51 punktiga uue karjääri rekordi ja oli meeskonna ainus vähemalt 30 tabamusega mees (33). Lisaks ei pidanud edurivi pärast väga pead vaevama seetõttu, et väravavahid tegid väga head tööd. Vaid supervahtitega Capitals ja Blue Jackets said kirja Ducksist parema väravavahtide tõrjete efektiivsuse (91.9%). John Gibson oli põhihooaja lõpuosas pikalt eemal, aga siis tuli Jonathan Bernier ja tuletas meelde, miks teda alles paar aastat tagasi väga kõrgelt hinnati.

Väravavahtidega seoses on Anaheimis ka väikene dilemma tekkinud. Gibson on alates märtsist teinud kaasa vaid neljas mängus. Ta on olnud meeskonna esinumber ja omab ka vingeid näitajaid, endale lastud keskmine 2.22, tõrjed 92.4%, aga Bernier on olnud kuum. Endine Los Angeles Kingsi ja Toronto Maple Leafsi puurilukk lõpetas põhihooaja 13-mängulise punktiseeriaga, kaotades selle jooksul vaid kaks matši ja lastes kuus korda ühe või vähem. Bernier hooaja numbriteks on 2.50, 91.5%.

Ducks edeneb, kui...

Ei keskendu liigselt kõrvalistele asjadele. Kaaslane on viga saanud ning ta katki teinud mängija on ise väljakul. Arusaadavatel põhjustel januneb hing õigluse järele. Aga loodetavasti ei hakka pardid seda liigselt taga otsima ning Josh Mansoni lõuahaagiga on juba oma kättemaks tehtud. Flames realiseeris põhiturniiril ülekaalu võimalusi 20.2%-ga. Liiga palju šansse ei tohi neile anda ja selleks peab rumalaid karistusi vältima. Kuigi need võivad ka naturaalsel kombel tulla. Ducks ja Flames olid tänavu ainsad meeskonnad, kes kogusid põhihooajal kokku üle 900 karistusminuti.

Calgary Flames

Flames on pärast 2004. aasta karikafinaalis mängimist võitnud vaid ühe playoffide seeria. Tõsiasi, mis väga palju ei luba tänavusest oodata, aga on ka fakte, millest meeskonda saab hoopis jõudu ammutada. Ja seda mitte ainult avaringi seeriat silmas pidades.

Mis on ühist eelmisel hooajal karika võitnud Pittsburgh Penguinsil ja tänavusel Flamesi? Nad mõlemad on eduseisuga ülihoolsad. Penguins kaotas kuulsal kombel alles sel hooajal Mike Sullivaniga esimese kohtumise, kus pärast kahte kolmandikku hoiti eduseisu. Põhiturniir lõpetati kahe sellise kaotusega. Sama palju oli neid ka näiteks Capitalsil. Flamesil oli neid 34 mängu peale aga ainult üks!


Meeskond alustas tänavu uue peatreeneri Glen Gulutzaniga kohtuvalt, ent sirgus aasta jooksul väga korralikuks meeskonnaks. Veebruaris-märtsis korrati isegi kümne järjestikuse võiduga klubi rekordit. Seejuures läks enne seda seeriat kümne võidu kogumiseks vaja 21 kohtumist. Hooaeg oli jaanuaris koost lagunemas. Siis võttis aga peatreener oma hoolealuste suhtes teravalt sõna ning edasi mängiti juba nagu noored jumalad.

Hiljem on ka selgunud, et peatreener tegi oma meeskonnaga piltlikult öeldes mõned õlled ja niimoodi lõõgastudes said sotid selgeks räägitud. Eriti hästi tundus see mõjuvat väravavahile Brian Elliottile. Kui enne kuulsat tiraadi õnnestus tal koguda kaheksa võitu, siis pärast tuli 18 tükki. 25 stardi jooksul oli vaid kaheksa mängu, kus ta lubas üle kahe värava. Tema toel sai Flames pärast väga ebaõnnestunud hooaja algust endale lastud väravate numbri lõpuks enamvähem korralikuks (2.67). Enda väravate saak jäi samasse suurusjärku (2.71).

Flames edeneb, kui...

Elliott ületab raskused. Endine St. Louis Bluesi puurilukk tegi vägeva hooaja teise poole, aga lõpus hakkas ta uuesti ära vajuma. Viimases mängus tuli 20 minutit varem pingile ära kolida ning kokku õnnestus viimasest viiest stardist võita vaid üks. Põhiturniiril sai Elliott kaks korda Ducksi vastu proovida ja midagi välja ei tulnud. Tõrjed jäid 86.8% peale ning endale lasi ta 3.69 väravat. Ilmselgelt on vaja nendest paremaid esitusi.

Ennustus: Ducks edasi 4-2

Flamesi juures on palju toredat, aga nad peavad seerias edasi liikumiseks Anaheimis vähemalt ühe mängu võitma ja seda nad ei oska. Erinevalt Flamesist alustab Ducks ka karikamänge hea hooga. Põhiturniir lõpetati 14-mängulise punktiseeriaga, millest 11 olid võidud. Seeriasse mahtus ka kaks Flamesist üleolekut. Fowleri puudumine on hoop, aga kaitseliini mehitus on üks meeskonna suurimatest tugevustest ja usutavasti ameeriklasest siiski väga puudust ei tunta.
Loe edasi...

Corey Perry on liikumas karjääri ühe halvima hooaja suunas

Kommentaare pole
Corey Perry on endine 50 väravaga mees ning kui jätta välja tööseisaku tõttu lühendatud hooaeg 2012/13, siis pole ta alates 2010. aastast piirdunud vähema kui 30 väravaga. Isegi tema hüüdnimeks on "Scorey Perry". Ent ometi ei taha väravad käimasoleval hooajal kuidagimoodi tulla.

(foto: latimes.com)
2011. aasta põhihooaja MVP on seni 55 mängu jooksul pirni põlema pannud vaid üheksa korda. Praeguse tempo juures lõpetaks ta ainult 13 tabamusega ja see oleks alates kollanoka hooajast tema karjääri halvim. Isegi pooliku hooaja jooksul sai 31-aastane ründaja kirja rohkem väravaid (15).

Perry skoorimiskriisi süvendamiseks võib veel märkida, et ligi pooled (4) tema tänavustest väravatest tulid juba oktoobris. Ta ei saanud novembris kirja mitte ühtegi tabamust ja on hetkel teinud vaid kaks viimase 25 mänguga.

Meeskonna peatreener Randy Carlyle on tähtründajat proovinud igatepidi aidata, kuid kasu pole sellest olnud.

"Oleme mitmeid kordi kokku saanud, mitte väga viimase kümne päeva jooksul, aga oleme rääkinud," mainis Carlyle eile ilmunud intervjuus. "Meil on olnud vestlusi, oleme videoid vaadanud ja ta on üsna vastuvõtlik olnud sellele, mida talle oleme näidanud."

Perry väravateta on ka meeskonna resultatiivsus tänavu kahvatuks jäänud. Keskmine saak 2.55 paneb nad liiga viimase kümne sekka. Perry on enda sõnul ka ise oma põua põhjuseid otsimas, ent eriti selle pärast ei muretse.

"Usun endasse 100%," tunnistas ta. "Pean naasma selle juurde, mida hästi teen ja mis mind siia tõi. Väikesed asjad, mis võivad meeskonda kõvasti aidata. Oleme alati rääkinud punktidest, väravatest. Minu jaoks pole need väga olulised. Jah, on suurepärane, kui neid tuleb, aga kui meeskond võidab, siis ma ei hooli neist."

Väheste väravate kõrvale 27 söödupunkti pannud kanadalasel on tänavu olnud juba 18 ja 13 mänguga põuad. Tänasele matšile Buffalo Sabresiga läheb ta vastu kuuemängulise nulliseeriaga.

"Väikeste asjade" tegemisega on Perry meeskonda divisjoni tiitli konkurentsis hoidmas, aga on selge, et playoffides kaugele liikumiseks on vaja "Scorey Perryt" tagasi.

"Vajame väravaid. See kaasneb vastutusega, mida sellise tasemega mängijad endaga kannavad," lisas Carlyle.
Loe edasi...

Ducks osales teises järjestikuses väravatesajus

Kommentaare pole
Eelmise nädala Calgarys 3-8 kaotusega lõpetanud Anaheim Ducks avas uue nädala teise järjestikuse väravatesajuga. Kodus võeti vastu Carolina Hurricanes, kellest saadi lõpuks karistusvisetega jagu 6-5. Veel neli minutit enne normaalaja lõppu olid pardid kahega taga.

(foto: Jae C. Hong/AP Photo)
Tänavu võõrsil vaid kolm mängu võitnud Hurricanes juhtis viimastele minutitele vastu minnes 5-3. Lisaks oli Bill Petersi meeskonnal varasemalt edu käes 3-1 ja 4-2 seisudega. Esimene tuli pärast Andrew Cogliano tabamust Teuvo Teräväineni, Jay McClementi ja Sebastian Aho tabamustega.

Mäng oli Randy Carlyle'i hoolealustel vägisi käest minemas, kuid siis tõttas appi 23-aastane Stefan Noesen. Alles hommikult AHL-ist üles toodud ründaja tegi karjääri esimese värava vahe minimaalseks.

Viimasel perioodil näis, et Brett Pesce ja Teräväineni teine on lõplikult mängu ära teinud, ent nähtavasti on meeskonnal tõepoolest kodust eemal mängides mingisugune blokk peal. Kahe külaliste tabamuse vahele mahutas end Ryan Kesler ning Ducksi vedasid viigini Nick Ritchie ja Corey Perry, kes polnud alates 26. oktoobrist väravani jõudnud.

"Kunagi oli üks mängija, keda juhendasin ja tema nimi oli Teemu Selänne. Tal oli kombeks öelda, et väravate tegemine on nagu pudelist ketšupi valamine. Kui see hakkab voolama, siis tuleb see kergelt," rääkis Carlyle pärast mängu Perry põua kohta.

Pealevisetega 38-34 üle olnud Ducksil jäi lisaajal kasutamata ligi kaks minutit kestnud ülekaal, kuid lõpuks ei pidanud seda taga nutma, kui Ryan Getzlaf ja Ondrej Kase karistusvisetel täpsed olid. Seejuures tuldi ka seal välja kaotusseisust, kui Aho oli Hurricanesi ette viinud.


Kodumeeskonnal puudus teist kohtumist järjest Rickard Rakell. Hurricanes oli kolmandat mängu järjest Elias Lindholmita.

 Teised kohtumised

 Toronto Maple Leafs 2 - 3 Minnesota Wild (tipphetked)

Leafs jäeti tänavu kodus alles neljandat korda vähema kui kolme peale. Karjääri 300. stardi teinud Devan Dubnyk lõpetas 35 tõrjega. Pärast Minnesotasse kolimisest on kunagisest sõelast saanud liiga absoluutne tippväravavaht.


Washington Capitals 4 - 3 (LA) Boston Bruins (tipphetked)

Pealevisetega 20-35 alla jäänud Capitalsil läks käest 3-0 eduseis, aga Nicklas Bäckström jättis hooaja kuuendaga lisaajal siiski võidupunktid koju. Kahe tabamusega avas skoori Justin Williams. Aleksandr Ovetškin kuulas peatreeneri sõna ja suutis edukalt karistuspinki vältida. Talle läks juba 23. sekundil tulnud mängu avatabamuse juures kirja söödupunkt.

 San Jose Sharks 2 - 4 Ottawa Senators (tipphetked)

Craig Andersoni koju jätnud senaatorid suutis imekombel võita, kui 60 minutiga kogunes vaid 17 pealeviset. Kodumeeskond sai neid kirja 20 tükki rohkem. Peter DeBoeri hoolealused tulid 0-2 seisu pealt välja, aga siis tegi Chris Kelly umbes minut enne normaalaja lõppu 3-2 ja hooaja neljas kodukaotus oli haide jaoks tõsiasi. 1+2'ga lõpetanud Erik Karlsonist sai Senatorsi ajaloo resultatiiveim kaitsja. 412 punkti peale jõudnud rootslane möödus 410-ga lõpetanud Wade Reddenist.
Loe edasi...

Ducks tegi Flamesi vastu ajalugu

Kommentaare pole
NHL on endale saanud uue meeskonna, kellel ühe vastase vastu koduvõitude seeria läbi aegade pikim. Selleks on Anaheim Ducks, kes alistas pühapäeval Calgary Flamesi kodus 24. korda järjest. Kanada klubi pääses Anaheimist viimati kaotuseta 2004. aasta aprillis.

(foto: usatoday.com)
Ducks võidutses Ryan Kesleri kahe ülekaalu värava toel 4-1. Täpsed olid ka Andrew Cogliano ja Clayton Stoner. Ryan Getzlaf ja Corey Perry lõpetasid mõlemad kolme söödupunkti. Nii jõudis meeskonna kapten ka klubi läbi aegade edetabelis Teemu Selänne kõrvale jagama edukaima söödumeistri au. Kirjas on 531 silma.


Flames suutis mängu avakolmandiku lõpuminutitel Alex Chiassoni tabamusega viigistada, kuid kogu kohtumisega jõuti vaid 26 pealeviskeni ja vähesed võimalused rohkem välja pigistada ei lubanud. Ducks sai enda väravad 21 üritusega.

"On raske võita, kui sai üle ühe ei suuda võrku panna. Peame leidma viisi, kuidas skoorida koledaid väravaid," märkis Flamesi kapten Mark Giordano pärast mängu.

Vahepeal kena kolmemängulise võidute jada kokku pannud Flames on nüüd viimasest viiest kaotanud neli. Neis kõigis on ka skooritud vähem kui kaks. Ducks on viimase kuue jooksul neli korda lasknud endale vähem kui kaks ja need kõik kohtumised on võidetud. Vaikse ookeani divisjonis on tõustud Edmonton Oilersi kannule.


Meeskonnad kohtuvad tänavu põhiturniiril veel neli korda. Flamesi õnneks on neist mängudest Honda Centeris kavas veel vaid üks.

Teised kohtumised

 Detroit Red Wings 1 - 2 Edmonton Oilers (tipphetked)

Red Wingsil õnnestus saada tänavu esimeseks meeskonnaks, kes Connor McDavidil ei lubanud enda väravale saata mitte ühtegi pealeviset, aga ise ei suudetud 1-0 edu peale midagi ehitada. Vahepeal päris vingelt pannud ja kuus järjest võitnud meeskond on nüüd kaotanud viis jutti.

 St. Louis Blues 5 - 1 Colorado Avalanche (tipphetked)

Blues lõpetas eeskujulikult põuaperioodi, kui vaid viis väljakumängijat punktideta jäid. Robby Fabbri ja Jori Lehterä jõudsid hooaja esimeste tabamusteni. Kodus on Blues tänavu seitsmest võitnud viis ja kaotustest vaid üks on tulnud normaalajaga.

Carolina Hurricanes 1 - 4 New Jersey Devils (tipphetked)

Kodumeeskond oli pealevisetega 34-21 üle, aga suutis Keith Kinkaidi puhta paberi määrida alles seitse minutit enne lõppu. Selleks ajaks oli aga Mike Cammalleri teinud oma karjääri kuuenda kübaratriki. 34-aastane ründaja jõudis viimati ühes mängus kolme väravani 2013. aastal. Temast sai ka kogu liiga peale viimase üheksa aasta jooksul esimene, kes teinud naturaalse kübaratriki (mängus kolm väravat järjest).

 New York Rangers 5 - 2 Winnipeg Jets (tipphetked)

Rangers jätkab müstilise tempoga skoorimist. 13 mänguga on kirjas 55 tabamust ehk keskmiselt mängu kohta 4.23. Kõik väravad tulid erinevatelt mängijatelt. Viimati tegi Rangers viies mängus järjest vähemalt viis väravat hooajal 1978/79.


Chicago Blackhawks 4 - 3 (LA) Dallas Stars (tipphetked)

0-2 taha jäänud Blackhawksile tõi kuuenda järjestikuse võidu Marian Hossa lisaaja viimase minuti tabamus. Slovakkia ründekuulsusest sai neljas aktiivne mängija, kes jõudnud 1100. punktini. Jonathan Toews lõpetas 1+2'ga ning endiselt ei jäänud punktideta ka Artjom Anisimov, kelle seeria juba 11 kohtumise peal. Ta on 17 silmaga liiga resultatiivseim mees ja jagab kaheksa tabamusega väravaküttide edetabeli esikohta.
Loe edasi...

VIDEO: Hooajaeelne programm lõpetati kaklusi täis kohtumisega

Kommentaare pole
Läinud ööl lõppes 25. septembril alanud hooajaeelsete mängude programm ja see lõpetati ühe kaklusi täis kohtumisega. Soojendusmänge viie järjestikuse kaotusega alustanud Anaheim Ducks sai San Jose Sharksi vastu teise järjestikuse võidu. Corey Perry lisaajaväravale eelnes mitu löömingut.

(foto: scoopnest.com)
Peamine mürgeldamine toimus avakolmandiku lõpus, mil üks kohtunikest ka meestesumma vahel pannkoogiks tehti.


Teisel kolmandikul sattusid kokku Brenden Dillon ja Nick Ritchie, kes kogenumat konkurenti duellis tugeva lõpuga üllatas.


Viimasel perioodil läks täpp i-le peale Micheal Haley ja Jared Bolli mõõduvõtuga.

Loe edasi...

Aeg häirekelladeks? Ducks on kontrollkohtumistes võiduta

Kommentaare pole
Uueks hooajaks peatreeneri toolil Bruce Boudreau Randy Carlyle'iga asendanud Anaheim Ducks loodab, et see käik suudab meeskonnale playoffides edu tuua. Ent esimesed esitused on kõike muud kui paljulubavad. Ducks on kontrollkohtumistes seni ainsana võiduta.

(foto: Jae C. Hong/AP Photo)
Ducks on kaotanud kaks korda nii Arizona Coyotesile kui Los Angeles Kingsile. Läinud ööl tuli viies kaotus Edmonton Oilersi vastu. Meeskond on sarnaselt eelmise hooaja algusele taas väravate saamisega hädas, olles jõudnud seni vaid viie tabamuseni. Endale on samal ajal lastud 14 tükki ehk keskmiselt põhimõtteliselt kolm mängu kohta.

Ei oleks ka üllatav, kui Ducks lõpetabki hooajaeelsed matšid võiduta, kuna kavas on veel kaks mängu ja need on mõlemad San Jose Sharksiga, kes üks kahest seni vaid võite tunnistanud meeskonnast.

Ja isegi, kui hooajaeelne periood õnnestub positiivsete tulemustega lõpetada, siis võib meeskond olla peagi uuesti kaotuste jada peal. Nimelt algab põhiturniir viie järjestikuse võõrsilmänguga - vastasteks Dallas Stars, Pittsburgh Penguins, New York Islanders, New Jersey Devils ja Philadelphia Flyers.

"Alustame hooaega väga raske ringreisiga," tunnistas ka Carlyle ise nädala alguses. "Kõik on sellega kursis. Kalender tuli juba juulis välja ja see pole olnud suur saladus. Meid ootab ees karm kalender ja peame olema valmis mängima üsna kõrgel tasemel. Oleme kohe alguses mõnes hallis, kus on päris raske võita."

Võimalik, et eelmise hooaja algus kordub. Siis kaotas Ducks esimesest viiest mängust neli ja jäi kuni 11. mänguni ühe võidu peale istuma.

Samas pakub lootust see, et hooajaeelsed halvad tulemused on seni tulnud maailmakarikal osalenud Ryan Getzlafi ja Corey Perryta mängides. Samuti pole satsis olnud Rickard Rakelli ja Hampus Lindholmi, kes on mõlemad piiratud vabaagendid.
Loe edasi...

Euroopa meeskond tahab pakkuda maailmale väga hea finaali

Kommentaare pole
Sel nädalal selgub Kanada ja Euroopa meeskonna vahelisest vastasseisust ajaloo kolmas jäähoki maailmakarika võitja ning tõenäoliselt juhtub see seeria teise mänguga, mis Eesti aja järgi kavas ööl vastu reedet. Superstaare täis Kanada alustab ülisuure favoriidina. Ent eurooplased loodavad kahe võiduni mängitavas seerias pakkuda kõva konkurentsi.

(foto: Michael Peake/Toronto Sun)
Kanada on alates Vancouveri olümpiamängudest parimatest parimate osalusel peetavatel turniiridel võitnud 14 matši järjest. Maailmakarika alagrupimängudest tuldi välja väravate suhtega 14-3. Kolme võidu hulka mahtus ka 4-1 üleolek Euroopa vastu.

Omavahelises kohtumises õnnestus eurooplastel väga vähe. Marian Hossa teise kolmandiku värav andis julguse unistada suurest üllatusest, aga kogu kohtumise peale jäädi pealevisetega 20-46 alla ning Jonathan Toewsi kahe tabamuse toel korjas Mike Babcocki meeskond kindla võidu.

Toewsi osalusel on Kanada pärast poolfinaalis välja mängitud 5-3 tulemust Venemaa vastu nüüd võitnud 51-st mängust tervelt 48. Chicago Blackhawksi kaptenist on koos Sidney Crosby, Patrice Bergeroni ja Corey Perryga saamas mängijad, kes kuulsa Kolme Kulla Klubi liikmetena teeninud ka neljanda "kulla". Seni on neid mängijad olnud vaid viis.

"See on arvatavasti kõigi aegade parim meeskond," on enne finaali öelnud norralane Mats Zuccarello, kes nelja silmaga (1+3) Euroopa meeskonna resultatiivseim. "Peame mängima perfektset mängu ja omama õnne. Litter peab meie jaoks soosivalt põrkama. Hokit mängides võib kõike juhtuda, seega peame olema positiivsed ja andma endast parima."

Euroopa meeskond on endast seni parima andnud. Seda pärast nelja esimest koos mängitud kolmandikku, mille käigus saadi Põhja-Ameerikalt kontrollkohtumiste käigus sugeda koguskooriga 1-9. Asjad hakkasid vaikselt laabuma pärast teise mängu avakolmandikku. Alates sellest hetkest on meeskonna väravate suhe 19-12.

"Tänan lapsukesi, et nad meid nii tugevalt nüpeldasid," ütles eurooplaste peatreener Ralph Krueger pärast seda, kui tema meeskond turniiri üllatava, aga igati teenitud 3-0 võiduga USA vastu alustas.

Meeskonna esimesed ühiselt peetud kohtumised olid justkui suitsukatteks, nagu kapten Anže Kopitar USA mängu lõpus ütles. Õudne algus tähendas seda, et kihlveokontorites Euroopa meeskonna karikavõidule panustades saanuks raha tagasi 33-kordselt. Nüüdseks on koefitsient kukkunud kümne kanti.

Aga näib, et meeskonda alahinnati teenimatult. Kaheksa riigi mängijatest koosnevas satsis on 16 olümpial osalenud meest, kellest nii mõnigi on karjääri jooksul jõudnud ka Stanley karikani. Hossa isegi kolm korda. Ka Babcock on öelnud, et kvaliteeti on vastasmeeskonnas kõvasti.

"Kui panna kõik need riigid kokku, siis seal on palju häid mängijaid. Mulle meeldib nende kaitse ja väravavahid, Arvan, et nad on ka meeskonna keskosa (tsentrid) kokkupanemisel teinud väga head tööd. Nende meeskond näeb hea välja. Selleks peabki neid mänge mängima. Kõik eksperdid võivad ükskõik mida ennustada, aga pead tulemuse otsustamiseks mängud ära mängima," on Kanadale kaks järjestikust olümpiavõitu toonud Babcock enne tänast rääkinud.

Kuna heas hoos väravavahiga võib hokis igasugu imesid teha, siis ei saa ka Euroopa meeskonna võimalusi enne finaalseeriat täielikult maha teha. Jaroslav Halakit võib hinnata kogu turniiri parimaks puurilukuks. 31-aastane slovakk, kes pidanuks tegelikult olema viga saanud Frederik Anderseni järel meeskonna teine number, on üks neljast puurivahist, kes jõudnud nullimänguni. Ta on endale lasknud keskmiselt 1.96 väravat ning tema tõrjete efektiivsus 94.7% jääb põhimeeste seas alla vaid Kanada Carey Price'ile. Aga seda vaid 0.01% võrra.

Väravavahtide osas on tulemas põnev ja intrigeeriv duell. Halak ja Price on endised meeskonnakaaslased Montreal Canadiensist. Esimene löödi üsna vastuolulisel kombel 2010. aasta suvel meeskonnast minema, kui mõlemad puurivahid olid piiratud vabaagendid ja klubi pidi otsustama kummast esinumber saab. Playoffides näidatud edukad esitused ei olnud piisavad selleks, et Halak saanuks Canadiensis jätkata.

"Ma ei taha öelda, et tegu oleks rivaliteediga, kuid mõlemad kutid teavad, kes väljaku teises otsas on," ütles duelli kohta Kanada peamänedžer Doug Armstrong, kes St. Louis Bluesis samas ametis olles Halaki teenetest 2014. aastal loobus. "Oleme enda väravavahis väga kindlad ja tean, et nemad on ka oma väravavahis kindlad, seega peaks see olema väga huvitav."

Armstrong on Euroopa meeskonna edu nimetanud suurepäraseks looks, lisades: "Peaksime häbi tundma, kui me neid pärast nende seniseid saavutusi tõsiselt ei võta."

Kanada 2014. aasta olümpiavõitu meeskonna konsultandina panustanud Krueger, kes nüüd igapäevaselt Inglismaa meistriliiga klubi Southamptoni juhatuse esimehena tegusemas hoopis jalgpallimaailmas, on oma hoolealuste võimetes samuti kindel. "Soovime pakkuda Kanadale ja maailamale väga hea finaali. Meil on endiselt jäänud veidi hokit mängida ja tahame olla konkurentsivõimelised. Soovime Kanadal maailmakarika võitmise teha keeruliseks."

Vastasseisu esimene matš on kavas tuleval ööl kell kolm.
Loe edasi...

Tulega mänginud Kanada liikus maailmakarika finaali

Kommentaare pole
Maailmakarika esimene finalist on Kanada. Vahtralehemaa suutis oodatult Venemaa alistada, kuigi seda pärast tulega mängimist. Korra kohtumist juhtima pääsenud venelased püsisid tänu väravavahile Sergei Bobrovskile viimase kolmandikuni mängus sees, aga siis läks Kanada oma teed.

(foto: Vaughn Ridley/Getty Images)
Viimane periood algas 2-2 viigiga. Sidney Crosby individuaalne meisterlikkus tõi Kanadale 8. minutil 1-0 eduseisu, kuid Venemaa viigistas teisel kolmandikul. Nikita Kutšerov pääses koos naljanina Vladislav Namestnikoviga kaks ühe vastu olukorda ja ei vajanud väravani jõudmiseks isegi klubikaaslase abi.

Kolm ja pool minutit enne teise kolmandiku lõppu võis Canada Air Centre'is kuulda nõela kukkumist, kui Jevgeni Kuznetsov venelased 2-1 ette viis, kuid minut hiljem tõi Brad Machand Crosby söödust viigi uuesti tabloole.

Kanada oli pärast kahte kolmandikku pealevisetega 33-15 ees ning vormistas selle ülekaalu lõpuks ka kindlaks võiduks. Marchand sai oma mängu teise, Corey Perry oma turniiri teise ning kogu matši jooksul väga heas olnud kolmik John Tavares - Ryan Getzlaf - Steven Stamkos võis ka linnukese kirja panna, kui esimene täpne oli.

Lõppskoor 5-3 tuli Artemi Panarini viimaste sekundite tabamusest. Enne seda jäi Marchandil napilt kübaratrikk vormistamata.


Mike Babcocki meeskond oli lõpuks pealevisetega üle 47-34. Seejuures jäeti Aleksandr Ovetškinile vaid üks väravale läinud üritus, mis tuli viimasel kolmandikul. Kaptenite ja suurte rivaalide duelli võitis kindlalt Crosby, kellel kogunes ühe värava kõrvale ka kaks söödupunkti. #87 on nüüd ühtlasi seitsme silmaga kogu turniiri resultatiivseim mängija.


Nelja mängu peale kokku vaid kaks minutit ja 41 sekundit kaotusseisus olnud Kanada ootab finaali vastast Rootsi ja Euroopa meeskonna vahelisest vastasseisust, mis algab pühapäeva õhtul kell 20.
Loe edasi...

Carey Price'i vasak post lõpetas USA turniiri

Kommentaare pole
Suurte lootustega maailmakarikat alustanud USA jaoks on turniir juba kahe mänguga lõppenud. Ellujäämisheitlusest Kanada vastu võitu vajanud ameeriklased ei suutnud seda 1-0 edu pealt välja mängida. Lõpuks sai saatuslikuks Carey Price'i vasak post, mis võttis koguni kolm väravat ära!

(foto: Nathan Denette/AP)
34 tõrjega lõpetanud Price'i posti tähetund saabus viimase kolmandiku teises pooles, mil kolm järjestikust (!) USA poolt värava suunas saadetud pealeviset posti kolistasid. John Tortorella meeskond oli siis just kolme väravaga taga.

Jänkid alustasid matši vingelt ja pääsesid juba 5. minutil mängu juhtima, kui Ryan McDonagh kaitsest ette liikus ja sattus olema õigel ajal õiges kohas. Kuigi rõõm jäi väga üürikeseks, sest poolteist minutit hiljem Matt Duchene viigistas ning praktiliselt ühe silmapilgutusega oli seis ka pea peale pööratud, kui Corey Perry omakorda 14 sekundit hiljem 2-1 tegi.

Duchene pani enne kolmandiku lõppu veel oma teise ja Patrice Bergeroni nimele läinud McDonagh omavärav kasvatas teisel perioodil edu kolme peale.

USA domineeris lahtivisetel, võites neist 62%, aga võimaluste tekitamisel oldi suurtes raskustes ning viimasel kolmandikul jõuti näiteks esimese väravale läinud pealeviskeni alles siis, kui üle seitsme minuti oli mängitud.

Üsna kummalises olukorras kaks ja pool minutit enne lõppu T.J. Oshie nimele läinud väravast jõudsid jänkid kahe kaugusele, aga meeskonnas lihtsalt polnud piisavalt kvaliteeti, et Kanadat tõsiselt ohustada. Poleks vist pidanud ikka koosseisu kokkupanemisel ülemõtlema.


Tagantjärele hakatakse kindlasti targutama ka Tortorella väravavahi valiku üle. Jonathan Quick tegi teise järjestikuse kahvatu esituse, tõrjudes 88.2%-ga.


Kanada võit tähendab seda, et A-grupis on edasipääsejate osas kõik selge. Mike Babcocki meeskond mängib ööl vastu neljapäeva Euroopa satsiga alagrupi esikoha peale.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Anaheim Ducks

Kommentaare pole
Algaval hooajal möödub kümme aastat Anaheim Ducksi senisest ainsast karikavõidust. Meeskond on pärast seda mänginud kaheksal aastal playoffides, võites neli divisjoni tiitlit järjest, kuid pärast kuldset 2007. aasta kevadet on võidetud vaid neli seeriat.

(foto: sports.vice.com)
Ducks on alates tööseisaku poolt lühendatud hooaega 2012/13 olnud kindlalt läänekonverentsi tippude seas, kuid seda suuresti ainult põhiturniiri jooksul. Kui käes on otsustav aeg, siis on meeskond osanud ikka üht või teist moodi läbi kukkuda. Mullu alustati karikamänge hooaja teise poole parima satsina, aga asjad lõppesid päris kähku ära, kui avaringis mängudega 3-4 Nashville Predatorsile alla jäädi.

Järjekordne playoffides ebaõnnestumine läks viis ja pool hooaega meeskonda tüürinud peatreenerile Bruce Boudreaule maksma ka töökoha. Peamänedžer Bob Murray tegi asendaja palkamisel väga sirgjoonelise otsuse - tagasi toodi üheksa aasta eest klubile karika toonud Randy Carlyle.

"Üritasime jõuda punkti, kus oleme veidi organiseeritumad ja omame treenerit, keda saame playoffide ajal usaldada. Randy on end tõestanud tüüp, kellest saab lühiajaliselt meie meeskonna jaoks suurepärane lahendus," on uue treeneri tulekut kommenteerinud meeskonna kapten Ryan Getzlaf, kes koos Corey Perryga ainsad 2007. aasta võidukast meeskonnast säilinud liikmed.

Viimati hooajal 2014/15 NHL-is töötanud ja Toronto Maple Leafsi poolt vallandatud Carlyle usub, et naaseb sadulasse palju targemalt. "Kui sa ei ole valmis treenerina arenema, siis kaotad selles ametis järje. On asju, mida ma kümme aastat tagasi tegin, mida ma tänapäeval enam ei teeks," ütles suvel 60-aastane kanadalane, kes alustas peatreenerikarjääri Anaheimis 2005. aastal.

Arenguga seoses saab olema kõige huvitavam näha, mis hakkab toimuma Ducksi kaitses. Leafsi tüürides olid Carlyle'i hoolealused pidevalt enda väravale enim pealeviskeid lasknud meeskondade hulgas. Keskmine arv kaldus kõvasti üle 30ne. Boudreau juhendamisel hoidis Ducks seda tublisti alla 30ne. See aitas olla ka liiga parimate kaitsemeeskondade hulgas. Mullu oldi endale lastud väravate osas 2.29-ga üldse kogu liiga parim.

Eelmisel suvel ja ka hooaja jooksul kõvasti mängijateturul tegutsenud Murray on tänavu võtnud asja selgelt rahulikumalt. Kaotatud on paar vabaagenti ja sisse on samuti mõned vabad mehed toodud. Küll jätkatakse aga kaitses vana rada mööda sammumist.

(foto. dailyfaceoff.com)
Hampus Lindholm on piiratud vabaagendina hetkel veel lepinguta, aga usutavasti saab rootslane selle enne hooaja algust siiski kätte. Klubil on süsteemist sirgumas mitmeid väljapaistvaid kaitsemehi ja seetõttu on isegi satsi üks parimaid kaitsjaid Cam Fowler pikalt olnud erinevates kuulujuttudes. Seni pole aga Murray veel päästikule vajutanud.

2.62 kolli skoorinud rünnak jääb lootma eelkõige sellele, et kaks Ryanit end uuesti leiavad. Nii Getzlaf kui Kesler alustasid eelmist hooaega kohutavalt. Kapten jõudis näiteks oma esimese tasakaalust skooritud väravani alles veebruari alguses. Sellele eelnes krõbe kriitika Murraylt, kelle arvates võtsid mitmed mängijad suve vabaks. Tänavu seda karta pole. Mõlemad Ryanid ja mitmed teised mängijad osalevad maailmakarikal.

Rünnakuga seoses on meeskond Ryanite kõrvale Antoine Vermette'i näol saanud veel ühe kõva tsentri. Huvitav täiendus on ka Calgarys mängides mullu 29 mänguga vaid viie silmani jõudnud Mason Raymond, kes tegi hooajal 2013/14 Torontos Carlyle'i juhendamisel 45 punktiga ühe karjääri parima aasta.

(foto: dailyfaceoff.com)
Getzlafi ja Perry kõrval mängides on aastate jooksul mitmed mängijad jõudnud karjääri parimate numbriteni ja nüüd on nähtavasti Nick Ritchie kord. Jõuline ründaja paugutas eelmisel hooajal AHL-is vingelt (38 mänguga 16+14), aga NHL-is õnnestus 33 kohtumisega korjata vaid neli silma. Suurem roll peaks tal aitama tõusta uutesse kõrgustesse.

Rickard Rakell ja Jakob Silfverberg olid mõlemad eelmisel hooajal 20 väravaga mehed ning ka nendelt oodatakse arengus järgmist sammu.

Kui väravasuul oli eelnevatel aastatel üsna segane seis, siis esialgu on seal kord majja löödud. John Gibson jagas varem enamvähem võrdselt mängud ära Frederik Anderseniga, kuid Torontosse saadetud taanlaseta peaks nüüd 23-aastane jänki olema selge esimene valik. Kuigi end soovib uuesti tõestada ka Jonathan Bernier.

"Kavatsen vaid endale keskenduda," tunnistas koos Carlyle'iga Torontos olnud puurivaht suvel. "Sa ei saa mõelda sellele, et kui palju mänge mängid ja kas Gibson mängib minust rohkem või mitte. Olen suvel kõvasti vaeva näinud ja olen algavaks hooajaks valmis."

Eelmise kuu alguses 28-aastaseks saanud Bernier'l on selja taga karjääri halvim aasta. Keskmiselt lasi ta 2.88 väravat ja tõrjus 90.8%-ga. Karjääri keskmisteks numbriteks on 2.67, 91.5%. Gibson lasi 2.07 väravat ja tõrjus 92%-ga. Vaid 66-mänguline kogemus tähendab, et tema stabiilsuses võib kahelda, kuid kindlasti ei kehti sama kvaliteedi kohta.


Kogu profikarjääri jooksul on Gibsonil ühe hooaja maksimum olnud 45 mängu. Tema koormus peaks algaval hooajal kõvasti kerkima ja see tähendab noore mängumehe jaoks tõsist väljakutset.

 Hooaja väljavaated

Kui Carlyle Ducksile karika tõi, siis olid meeskonna sinisel joonel sellised mehed nagu Chris Pronger ja Scott Niedermayer. Praeguses satsis on kaitses ühtlane punt ja põhiturniiri saab selle rivistusega taas edukalt läbi mängida, aga sealt edasi tuleb võidukaks lõpuks läbida veel korralik kadalipp. Ja selleks ei pruugi praegune kooslus valmis olla. Lisaks võib Gibson siiski meeskonda tagasi hoida. Matt Murray on värskelt näidanud, et noore puuriluku najal võib võidult võidule sammuda, aga tegu oli selgelt erandiga.

Lisaks pole kaitse Carlyle'i ainukene murekoht. Rünnaku osas platseerus meeskond mullu lõpuks paki keskele, aga see elatus suuresti liiga parimast ülekaalust (23%). Boudreau pani oma järglasele erimeeskondade osas eelmise hooajaga vägevad standardid ette, kuna Ducks oli 87.2%-ga liiga parim ka vähemuse osas.

Meeskonna tuumik on väga kogenud ja peaks oskama võita, kuid selleni pole pikalt jõutud. Võimalik, et juba varakult tulnud edu on Getzlafi ja Perry pannud omamoodi püünisesse. Kaitsja Kevin Bieksa on rääkinud varasemast valusast kogemusest ja suurest innust jõuda karikani, aga sama suhtumine ei pruugi kajastuda teiste mängijate juures. Kui Murray jätkab mängijateturul passiivselt ja koosseisu ei täienda, siis julgeks küll öelda, et Ducksi rõõmuks jääb taas 1-2 seeria võitu. Kui sedagi.
Loe edasi...

Maailmakarikast eemale jäävate mängijate rivi aina pikeneb

Kommentaare pole
Tänasega jääb täpselt kaks nädalat jäähoki maailmakarika alguseni, kuid kahjuks on seal osalevate meeskondade koosseisud aina hõrenemas. Kanada on nüüd kaotanud Jeff Carteri, Tšehhi David Krejci ning Põhja-Ameerika meeskond Sean Monahani.

(foto: letsgokings.com)
Carter jääb turniirilt eemale alakeha vigastusega, mis sai suvel külge korjatud. Kuigi Kanada on muidugi võrreldes konkurentidega paremas seisus, sest ühe mehe langemine väga suur traagika pole. Los Angeles Kingsi ründaja asendajaks on nimetatud kahekordne olümpiavõitja Corey Perry, kellest sai läinud kevadel Kolme Kulla Klubi liige.

Lisaks on NHL-is kolm järjestikust vähemalt 30 väravaga hooaega teinud Perry koos Scott Niedermayeriga ajaloo ainsad mängijad, kes jõudnud OM-i, MM-i, Stanley karika, Memorial karika ja juuniorite MM-i võiduni.

Krejci turniiril osalemine oli juba mõningat aega kahtluse all, kuna pärast hooaja lõppu käis ta puusaoperatsioonil. Sellest traumast ei õnnestunudki lõpuks piisavalt kiirelt taastuda. Tema asendaja nimi pole veel teada.

 Hiljuti Calgary Flamesiga lepingut pikendanud Monahan on maha murtud seljavigastuse poolt. Vabanenud koht on läinud Vincent Trocheckile. 21-aastane ameeriklane läheb turniirile vastu karjääri parima hooaja pealt. Florida Panthersi ründajal õnnestus 76 mänguga koguda 53 punkti (25+28).

Võimalik, et peagi peab koosseisus muudatuse tegema ka Euroopa meeskond. Frederik Andersen sai Taani eest olümpiakvalifikatsiooni turniiril mängides vigastada.


Hetkel pole 26-aastase puuriluku vigastuse tõsidus veel teada.
Loe edasi...

Anaheimis anti meeskonna ohjad uuesti Randy Carlyle'i kätte

Kommentaare pole
Anaheim Ducksile 2007. aastal klubi esimese ja seni ainsa Stanley karikavõidu toonud Randy Carlyle on alates tänasest meeskonna juures tagasi. Peamänedžer Bob Murray teatas, et 60-aastane kanadalane on uuesti meeskonna peatreeneriks määratud.

(foto: Getty Images)
Carlyle'ist sai 2005. aastal algselt Ducksi ajaloo seitsmes peatreener. Ta tõi meeskonnale 516-st põhihooaja mängust 273 võitu, mis tähistab klubi läbi aegade tippmarki. Samuti on ta võitnud klubi rekordit tähistavad 36 playoffide kohtumist. Just nendest on meeskond viimastel aastatel puudust tundnud.

"Randy on ennast tõestanud võitja ja motivaatorina, kes kogu karjääri jooksul teinud treenerina head tööd," ütles Murray mehe kohta, kelle ta 2011. aasta novembris vallandas. "Meie ootused on ülimalt kõrged ning usun, et Randy on treener, kes suudab meid viia playoffide edu ja lõpliku eesmärgi, Stanley karika suunas."

Carlyle maandus mõned kuud pärast Anaheimis vallandamisteate saamist Toronto Maple Leafsi peatreeneri toolile. Seda hoidis ta 2015. jaanuarini, mil liigas kaitsjana üle 1000 kohtumise kirja saanud mees just kehva kaitse tõttu vallandati.

Torontos tüüris Carlyle meeskonna 188 kohtumise käigus 91 võiduni.

"Olen ülirõõmus võimaluse üle naasta Anaheimi ja taasühineda organisatsiooniga, kes andis mulle NHL-is esimesena võimaluse peatreenerina töötada. Olen seda meeskonda viimasel paaril hooajal teraselt jälginud ning olen tuttav meeskonna tuumikuga. Usun, et see meeskond võib koheselt võita ja ma ei jaksa asjaga alustamist ära oodata," kommenteeris Carlyle.

Väidetavalt omavad Carlyle'i naasmise juures tähtsat rolli ka meeskonna liidrid Ryan Getzlaf ja Corey Perry, kes soovisid väga tema juhendamisel uuesti mängida.

Carlyle'i vastu tundis elavat huvi ka Calgary Flames, kes on nüüd jäänud ainsaks peatreenerita meeskonnaks.
Loe edasi...

Corey Perry sai Kolme Kulla Klubi liikmeks

Kommentaare pole
Kolme Kulla Klubil on tänasest 27 liiget. Kanada jäähokikoondis võitis oma 26. MM-kulla, alistades Soome 2-0 ja see aitas meeskonna kapteni Corey Perry eksklusiivsesse seltskonda. Kolm on kohtu seadus. Varasemad kaks MM-il käimist olid Anaheim Ducksi ründajal medalita lõppenud.

(foto: leijonat.com)
Perry sai oma esimese suure võidu Stanley karika näol kätte 2007. aastal ning sellele järgnesid 2010. ja 2014. aastal OM-kullad.

Tänavu NHL-i playoffides väravateta lõpetanud Perry hoidis need nähtavasti maailmameistrivõistluste jaoks. Kümnes mängus sahistas ta võrku neli korda, lisades tabamuste kõrvale ka viis söödupunkti.

Kolme Kulla Klubi võib tänavu ka Stanley karikavõistluste kaudu ühe uue liikme saada. San Jose Sharksi ründajal Patrick Marleau'l ja St. Louis Bluesi kaitsjal Jay Bouwmeesteril on just karikavõit suurtest saavutustest ainsana puudu. Üks neist pääseb läänekonverentsist finaali.
Loe edasi...

Ducksi peamänedžer ei süüdista ebaõnnestumises ainult peatreenerit

Kommentaare pole
Anaheim Ducks alustas läinud nädalavahetusel pärast Bruce Boudreaule vallandamisteate edastamist uue peatreeneri otsinguid. Klubi peamänedžer Bob Murray ei süüdista ebaõnnestunud hooajas aga vaid treenerit. Oma osa on saanud ka mängijad.

(foto: Getty Images)
Peatreener saab alati enamuse süüst enda kaela, sest tervet meeskonda on lihtsalt raskem asendada. Kuid koosseisu muutuseid võib suvel Anaheimis kindlasti oodata.

"Mulle ei meeldi see, kuidas me konkurentsist langeme," ütles Murray nädalavahetusel meeskonna neljanda järjestikuse 7. mängu kaotuse kohta. "Olgem ausad...tahaksin teada, kus kuradit nad 1. ja 2. mängus olid? Mängijad peavad sellele järgmiste päevade jooksul vastama. Kus nad olid? Nad tulid 7. mängul kohale, aga kus oli kirg? Kontrollitud emotsioon? Kus kuradit see oli? Nemad peavad samuti selle eest vastutama."

Lisaks mainis Murray, et näeb süüd ka endas. Paberi peal on temapoolsed lükked olnud ülikõvad, aga need pole siiski kuhugi viinud. Sellest tingituna on liikvel jutud, et Ducks võib ka seoses peamänedžeriga muutuse läbi viia.

Mängijad ise on ka loomulikult järjekordsest ebaõnnestumisest löödud.

Corey Perry ütles: "Võtan juhtunus suure osa süüst enda peale. Ma ei skoorinud mitte ühtegi väravat. Vastutan selle eest. Panen endale hästi esinemiseks suure surve."

Boudreau vallandamises on end teiste seas süüdistanud ka kapten Ryan Getzlaf ja justkui viimase suure pusletükina hangitud Ryan Kesler.
Loe edasi...