Pikalt liiga tabeli tipus Tampa Bay Lightninguga jagelenud St. Louis Blues ei juhi praegu enam isegi oma divisjoni. Põhjuseks viimase aja kehv vorm. Just Lightningule kaotatud mänguga algas seeria, mil viiest mängust on võidetud vaid üks. Järjekordne kaotus võeti vastu Calgarys.
(foto: cbc.ca)
Kohalik Flames võidutses Dougie Hamiltoni viimase kolmandiku tabamusega pärast seda, kui Michael Frolik ja Brayden Schenn olid väravaid vahetanud.
Glen Gulutzani meeskond hoidis kogu kohtumise vältel initsiatiivi, olles lõpuks pealevisetega parem 33-22.
Blues pole viimases viies mängus kordagi üle kahe värava kirja saanud. Kaks korda on jäänud väravad üldse tegemata.
"Oluliseks kujuneb töötahe ja soov võita. Tuleb ette õhtuid, kus kõik ei lähe ideaalselt ja siis tuleb lihtsalt võit kuskilt välja pigistada. Täna ei näinud me selle nimel piisavalt palju vaeva," rääkis Schenn pärast mängu.
21 tõrjega sai Flamesi väravas võidu kirja Mike Smith. Blues kasutas Carter Huttonit, kellele jäi 31 tõrjet.
Flamesil jäi Jaromir Jagr taas jalga puhkama. #68 on tänavu meeskonda saanud aidata vaid 19 kohtumises. 38 on vaja veel teha, et kerkida NHL-i ajaloos enim põhiturniiri matše kirja saanud mängijaks. Meeskonnal on kalendris järgi 47 kohtumist.
Teised kohtumised Columbus Blue Jackets 4 - 2 Toronto Maple Leafs (tipphetked)
Viimasel ajal palju kaotanud Jackets naasis võidurajale Joonas Korpisalo 39 tõrje toel. 23-aastane soomlane on oma viimasest neljast stardist võitnud kolm. Philadelphia Flyers 4 - 3 Detroit Red Wings (tipphetked)
Flyers tuli mitmest kaotusseisust välja ja võidutses Sean Couturier'i viimase perioodi väravast. Claude Giroux kogus kolm söödupunkti. Flyers on pärast kohutavat kaotusteseeriat jõudsalt oma positsiooni parandanud ning teiste seas näiteks ka Pittsburgh Penguinsist ette saanud.
Ligi kuu aega iga külje pealt nuuti saanud Philadelphia Flyers suutis viimaseks oma kümne mängu peale veninud kaotusteseeria lõpetada. Seda tehti Calgarys, kus kohalikust Flamesist oldi üllatavalt kindlalt 5-2 üle. Suureks kangelaseks osutus väravavaht Brian Elliott.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Elliott, kes alles eelmisel hooajal ise veel Flamesi mees oli, tegi endises koduhallis 43 tõrjet. Neist 20 teisel kolmandikul, mis veidral kombel kallutas mängu hoopis külaliste poolele. Flyers sai teise 20 minuti jooksul vaid seitse üritust kirja, aga neist kolm olid väravad. Scott Laughton, Michael Raffl ja Wayne Simmonds toksisid 1:11'ga meeskonna 1-1 viigi pealt suurde eduseisu.
"Kutid töötasid kõvasti ja mis veelgi tähtsam, nad hoidsid kokku selle karmi seeria käigus," kiitis pärast mängu Flyersi peatreener Dave Hakstol.
Hakstoli mehed võidutsesid kaotusseisust. Avakolmandiku eelviimasel minutil sai Flames Troy Brouweri hooaja esimesest tabamusest ette. Minut hiljem aga Valtteri Filppula viigistas.
Flames tegi teise kolmandiku lõpus Sean Monahani tabamusest vahe kahe peale, kuid comeback jäi siiski tulemata. Viimasel perioodil sündis veel Laughtoni õhtu teine tabamus. Jakub Voracek tuli mängult ära kolme söödupunktiga.
Kodumeeskonna puuris kõrbenud Mike Smith sai enda nimele vaid 16 tõrjet.
Flyers leiab end kaotusteseeria lõpus Metro divisjoni viimaselt kohalt. Idakonverentsi viimased playoffide kohad on kaheksa punkti kaugusel.
Teised kohtumised Washington Capitals 4 - 1 San Jose Sharks (tipphetked)
Pikalt võiduta olnud Philipp Grubauer sai 24 tõrjega oma teise järjestikuse võidu. Aleksandr Ovetškin jõudis hooaja 20. väravani ning ronis veel ühes edetabelis ülespoole.
Alex Ovechkin scored his 97th career game-winning goal to pass Mats Sundin (96) for sole possession of 11th on the NHL's all-time list. #NHLStatspic.twitter.com/swwGXywnkT
Florida Panthers 4 - 5 (KV) New York Islanders (tipphetked)
Pantritel läks käest mitu eduseisu ja lisaks kaotati kohtumises Roberto Luongo vigastusele. Väravaterohke kohtumine lõpetati Matt Barzali karjääri esimese karistusviskega.
Nashville Predators 5 - 3 Boston Bruins (tipphetked)
Bruinsi neljast kohtumisest koosnenud võõrsilmängude võiduseeria lõpetati päris karmilt ära. Predators oli liikunud 4-0 eduseisu ajaks, mil ka külalistel midagi õnnestuma hakkas. Craig Smith lõpetas 2+1'ga. Võiduni jõudmist ei takistanud isegi Ryan Johanseni vigastus, mis tal mängida ei lasknud.
Vahepeal jalga puhanud ja vigastust ravinud Jaromir Jagrile kulus nähtavasti pisikene paus ära. Vanahärra naasis sel nädalal väljakule ning läinud ööl tuli ära ka hooaja esimene värav. Sellega aitas ta Calgary Flamesi kodus Detroit Red Wingsi vastu 6-3 võiduni.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Jagri tabamus oli kodumeeskonna viies. Temast sai NHL-i ajaloos 10. mängija, kes skoorinud üheksa erineva klubi eest. Tegu tema karjääri 766. tabamusega
"Mõistagi on iga esimene värav ükskõik, millise meeskonna eest oluline, eriti siin Kanadas," sõnas Jagr pärast mängu. "On näha, kui tänulikud fännid on ja kui palju nad hokit armastavad. Nad on kohe esimesest päevast siin olnud minu vastu väga head."
#68 sai kohtumiselt kirja ka oma karjääri 540. vähemalt kahe punktiga mängu. Avakolmandiku keskel tegi tema eeltööst mängu avavärava Mark Jankowski - mees, kes sündis siis, kui Jagr oli juba kahekordne karikavõitja.
Flames sai veel väravad ka Johnny Gaudreault, Micheal Ferlandilt ja Matthew Tkachukilt. Esimesele tuli tabamusi isegi kaks ning kolme punktiga õnnestus oma viimase kuue mängu punktisaak kasvatada kümne peale.
Red Wingsi kõik väravad sündisid teisel kolmandikul. Autoriteks Martin Frk, Frans Nielsen ja Anthony Mantha. Viimasele kogunes ka kaks söödupunkti.
Mike Smith teenis 39 tõrjega oma viimase viie stardi peale neljanda võidu. Petr Mrazek, kes polnud mänginud pärast eelmisel nädalavahetusel tehtud hooaja esimest nullimängu, piirdus 28 tõrjega.
Flames lõpetab järgmise kohtumisega kuuest kohtumisest koosneva kodumängude seeria ja siirdub siis kuueks matšiks reisile. Red Wingsil on samal ajal tulemas hooaja magusaim ja kahtlemata kõige olulisem aeg - järgmisest 15-st on 13 kodumängud!
Teised kohtumised Philadelphia Flyers 3 - 1 Chicago Blackhawks (tipphetked)
Jakub Voracek ja Claude Giroux panid mõlemad 1+2 ning Blackhawks sai viimase kümne mängu peale 7. kaotuse. Philadelphias pole põhiturniiri käigus õnnestunud võita alates aastast 1996.
#Blackhawks this season:
15 goals in first 2 games.
2.07 goals per game in last 14 games (fewest in NHL over that span).
New Jersey Devils 2 - 3 (LA) Edmonton Oilers (tipphetked)
Nädalat ühe lisaajavõiduga alustanud Oilers mõtles, et võtaks teise veel, aga seekord väikese erinevusega. Kui eelmine kord sepistas Leon Draisaitl Connor McDavidile värava, siis seekord tegutseti vastupidiselt. Kodumeeskonna tabamuste hulgas oli väga emotsionaalne Brian Boyle'i esimene koll pärast leukeemia diagnoosi.
Montreal Canadiens 0 - 3 Minnesota Wild Jason Zucker (tipphetked)
Eelneva kuue mänguga 26 kolli teinud Canadiens jäi tänavu kodupubliku ees teist korda nulli peale ning pidi ilma Shea Weberi ja Jonathan Drouinita mängides ära kannatama Jason Zuckeri karjääri esimese kübaratriki. Devan Dubnyk võttis 41 tõrjega hooaja esimese ja karjääri 25. nullimängu. St. Louis Blues 3 - 2 (KV) Arizona Coyotes (tipphetked)
Blues mängis liiga punase laterna vastu tulega, ent kõrvetada siiski ei saanud. Kapteni Alex Pietrangelo viimase kolmandiku tabamus päästis vähemalt punkti ning võit tuli karistusvisetel skooriga 2-0. Külalised said mõlemad väravad Brandan Perlinilt. Blues on nüüd koiotte kolkinud 12 mängu järjest.
Anaheim Ducks 4 - 1 Vancouver Canucks (tipphetked)
Pardid olid pealevisetega üle 35-20 ja panid kaotusseisust neli järjest. Neist kaks tulid viimasel kolmandikul 35 sekundi sees Jakob Silfverbergilt. Vaid Jean-Francois Jomphe on suutnud klubi ajaloos väiksema vahega (13 sekundit) kaks kolli teha. Rickard Rakell tuli mängult ära kolme sööduga.
Los Angeles Kings 2 - 5 Tampa Bay Lightning (tipphetked)
Kingsi seeria koduste normaalajakaotusteta leidis üsna karmi lõpu. Vähem kui 12 minutiga oli juba neli tükki Jonathan Quicki selja taga ära käinud. Nikita Kutšerov tõmbas 1+2'ga punktitabelis vahe Steven Stamkosega ühe silma peale. Lightningu kapten on pärast hooaega 2008/09 ja Jevgeni Malkinit esimene mängija, kellel 17 või vähema mänguga tulnud hooaja alguses vähemalt 30 punkti.
Üle kümne aasta Anaheimis poksikotti mängimas käinud Calgary Flames otsustas ootamatult, et nüüd aitab. Põhiturniiri raames seal viimati 2004. aastal võitnud meeskond suutis lõpetada 25-mängulise kaotuste seeria. Koos playoffidega venis seeria lõpuks 29 peale.
(foto: latimes.com)
Flamesi probleemid Anaheimis mängides olid nii tõsised, et eelmisel hooajal püstitas vastasseis isegi uue liiga rekordi. Ducksist sai meeskond, kes kodus ühe vastase vastu enim järjestikuseid mänge võitnud ja Flames oli õnnetuke, kes ühest mänguhallist pidevalt kaotajana lahkus. Aga enam mitte. Seda suuresti tänu väravavahi Mike Smithi esitusele. 35-aastane kanadalane jõudis 2-0 võidus 43 tõrjega karjääri 34. nullimänguni.
"Kui mängid mõne meeskonna vastu nii pikalt ja aina kaotad, siis tüdineb sellest kiirelt ära," märkis Smith pärast mängu. "Olen varem olnud meeskondades, kus nii on läinud. Tahtsin aidata sel meeskonnal uuesti järjele saada."
Suvel vahetustehinguga Arizonast Calgarysse jõudnud Smith pidi nii teisel kui kolmandal perioodil tegema 17 tõrjet. Flames sai ise kogu kohtumisega kirja 29 üritust. Kanada klubi väravate eest hoolitsesid ülekaalust skoorinud Sean Monahan ja Mikael Backlund.
Ducksil jäi Smith lahendamata vaatamata sellele, et Ryan Getzlaf tegi hooaja debüüdi.
"Me ei mänginud teravalt," ütles Corey Perry, kes pidi kokku kuhjatud seitsme karistusminutiga suure osa avakolmandikust vahele jätma. "Meie mäng lähtub litri liigutamisest, uisutamisest, ründetsoonis survestamisest ja jõuvõtete jagamisest. Me pole suutnud seda järjepidevalt veel näidata. Töö selle kallal alles käib."
Flamesi peatreeneri Glen Gulutzani sõnul meeskond tegelikult hiigelpikale kaotuste seeriale ise ei mõelnud, selle murdmine olevat pigem fännidele oluline.
Gulutzan ei saanud jätkuvalt loota Jaromir Jagri peale. Vanameister on end vormi lihvimas, kuid veel pole teada, millal debüüt karjääri üheksanda klubi eest tuleb.
Meeskonnad kohtuvad uuesti Anaheimis 29. detsembril. Ducksil võimalus hakata ehitama uut võiduseeriat ja Flamesil võimalus näidata, et see üks võit polnud lihtsalt juhuslik.
Teised kohtumised Toronto Maple Leafs 4 - 3 (LA) Chicago Blackhawks (tipphetked)
Leafs mängis "rumala hokiga" 0-2 kaotusseisust endale kolmanda võidu välja. Just sõna "rumal" kasutas meeskonna peatreener Mike Babcock nädalavahetusel omade kirjeldamiseks, pidades eelkõige silmas seda, kuidas endale palju väravaid lastakse panna. Aga kui see toob edu, siis ju pole vahet. Mängu otsustas ära mõistagi Auston Matthews. Leafs tegi viimati esimese kolme matšiga vähemalt 19 väravat sada aastat tagasi.
Tampa Bay Lightning 4 - 3 (LA) Washington Capitals (tipphetked)
Pikalt kaotusseisus olnud kodumeeskond mängis end võidule võimsa lõpuga. Viimase perioodi ja lisaaja jooksul oldi pealevisetega parem 22-7. Kokkuvõttes kujunes ülekaaluks 40-26. Suur kangelane oli lõpuks Nikita Kutšerov, kes viimasel kolmandikul viigistas ja kelle pealevise Braydan Pointist tulnud rikošetiga mängu lisaminutitel otsustas. Nicklas Bäckström (1+2) ja T.J. Oshie (2+1) olid osalised kõigis külaliste väravates. Hooaega kahest mängust seitsme väravaga alustanud Aleksandr Ovetškin jäi nelja pealeviskega nulli peale. Edmonton Oilers 2 - 5 Winnipeg Jets (tipphetked)
Üsna veidra stsenaarimuga kohtumises tegi Oilers avakolmandikul üle poole (20) oma pealevisetest (39), aga ometi tuldi sealt 0-2 kaotusseisuga välja. Teisel õnnestus viigistada, aga siis juhtus Nikolaj Ehlers. Taanlane sai kirja karjääri teise kübaratriki. Väravate kõrvale läks ka üks sööt. Blake Wheeler korjas neid endale kolm. Mark Scheifele möllas 1+2'ga. Pealevisete heitluse kallutas Jets lõpuks enda poolele 43-39.
Mida kõike oleks võinud juhtuda, kui Calgary Flames poleks eelmisele hooajale piinlikku algust teinud? Glen Gulutzani meeskond võitis esimesest 17-st kohtumisest vaid viis. Lõpuks mängiti end üsna turvaliselt playoffidesse, aga seal polnud kehva alguse tõttu koduväljaku eelist ja kuna meeskond pole suuteline Anaheimis mängima, siis lõppesid suured matšid kiirelt ära.
(foto: Getty Images)
Edurivi muudusteta
Karikamängude avaringis Ducksi vastu tulnud kuiv 0-4 kaotus tõi Flamesi eelmise hooaja parimale väravakütile Sean Monahanile väga omapärase, aga ka kurva liiga rekordi. Temast kujunes läbi aegade esimene mängija, kes playoffidest ühe seeria käigus skoorinud kõigis mängudes, aga nii et meeskond ei suutnud võtta mitte ühtegi võitu.
Flames on endale Monahani ja Johnny Gaudreau näol ette saanud osavad vedurid, kelle järel veel tulemas paar põnevat noorukit (Matthew Tkatchuk, Sam Bennett) ja keda toetab hea punt veterane. Üheskoos tehti eelmisel hooajal keskmiselt 2.71 väravat mängus. Tegu oli viimaste aastate meeskonna halvima näitajaga, ent kuna kaitse püsis enamvähem korralikuna (endale lastud keskmine 2.67), siis saadi ikkagi karikamängude lõhna nuusutada.
Ründeproduktiivsusele aitas kõvasti kaasa 20.2%-line ülekaal ja mängijate tervis. Põhiründajatest puudus rohkem kui kümnest mängust vaid Kris Versteeg, Gaudreaul jäi täpselt kümme vahele. Enamus said ilusti vähemalt 80 kirja. Gulutzanile ja peamänedžerile Brad Trelivingule nähtavasti meeldis see, mida ees nähti, kuna suve jooksul on edurivi tähelepanuta jäänud. Arvestades, kuidas pärast halba algust tehti alates detsembrist keskmiselt 2.96 kolli mängu peale, siis polnud ka põhjust paanikaks.
(foto: dailyfaceoff.com)
"Arvan, et meil on võimalus korda saata midagi erilist. Meil on riietusruumis suurepärane grupp ja olen elevil nägemaks, kuidas kõik lahti rullub," ütles suvel pärast uue lepingu saamist koosseisu kohta Micheal Ferland, kes oli eelmisel hooajal üks meeskonna 12-st mängijast, kes vähemalt kümne väravani jõudis.
Alates 2014. aastast ametis olev Treliving on ehitanud üsnagi ühtlase rünnaku, mis ei pea väravateks alati lootma oma tähtedele. Mõlemad Monahan ja Gaudreau tegid eelmisel hooajal isegi vähikäigu, andes eelneva aastaga ära ligi 20 punkti, aga teiste ründajate hea tegutsemine tähendas, et meeskond sammus ikkagi põhiturniirilt edasi.
"Minu jaoks on julgustav see, et meil polnud aastat, kus kuus kutti tegid karjääri parima hooaja. Meil olid hoopis mõned mängijad, kes alla oma võimete mängisid. See annab mulle lootust," vastas Treliving hiljuti küsimusele, kas meeskonnas on piisavalt palju väravaid. Tagala täis kvaliteeti
Kaks Flamesi eelmise hooaja 12-st vähemalt kümne väravaga mängijast olid kaitsjad. 50 punktiga karjääri parima aasta teinud Dougie Hamilton ja kapten Mark Giordano, kes eelneval playoffideta lõppenud hooajal oli pannud isegi üle 20 kolli. Meeskond saab ka kaitsjatelt korraliku portsu tabamusi ja see teeb satsist kõigi jaoks ebamugava vastase.
(foto: dailyfaceoff.com)
Kvaliteeti täis kaitse, mis eelmisel hooajal lasi vastastel keskmiselt väravale panna 28.7 pealeviset mängus, sai suvel veel ühe väga hea mehe juurde. Travis Hamonici taheti endale isegi nii palju, et ära anti kolm drafti valikut, mis esimese kahe ringi omad.
"Siia saabudes oli parempoolne kaitse nõrk," ütles Treliving tehingu kohta. "Nüüd on meil Dougie Hamilton, Travis Hamonic ja Mike Stone. Nad on parimas mängijaeas ja annavad meeskonnale korraliku vundamendi. Kõik räägivad kaitsmisest. Minu jaoks on tähtis enda poolelt välja tulemine, et mängida väljaku teises otsas."
Peamänedžeri filosoofia on viinud selleni, et Flamesil koosneb kaitseliin täielikult mängijatest, kelle oskused ei piirdu oma tsoonis mängimisega. Kõik on võimelised rünnakut toetama. Vaja on veel vaid omavahelist koostööd siluda, vältimaks olukordi, kus tagala täiesti tühjaks jääb. Alates detsembrist näidatud väravate keskmine 2.57 oli selgelt parem number kui kogu hooaja näitaja, aga see võiks ikka olla tsipakene parem. Põhiturniiri TOP 10-sse mahtus 2.56-ga.
Väravas täiesti uuesti mehed
Suvised suurimad ümberkorraldused käisid Calgarys väravasuul. Eelmisel hooajal puuri jaganud Brian Elliott ja Chad Johnson on mõlemad vabaagentidena lahkunud. Uue tandemi moodustavad vahetustehingutega sisse toodud Eddie Läck ja Mike Smith.
"Vaatasime turul kõigi saadaval olnud väravavahtide hulgas ringi. Arvestades hinda ja lepingut oli meie valikuks Mike," sõnas Treliving Smithi kohta, kes alustab esimese valikuna. "Ta on küll 35-aastane, aga tema odomeetri näit on veel madal. Ta on oma karjääris jõudnud punkti, mil ta on kokku ajanud palju raha ja on nüüd valmis võitma. Ja võitmine on kõige tähtsam."
11 hooaega liigas mänginud Smith lasi endale eelmisel hooajal Arizona Coyotesi postide vahel keskmiselt 2.92 väravat ja tõrjus 91.4%-ga. 29-aastane Läck sai Carolina Hurricanesi eest kirja 2.64 ja 90.2%. Pealnäha on tegu soliidse duoga, kelle personaalne statistika peaks kvaliteetsema kaitse ees mängides paranema. Samal ajal pole aga kumbki neist tippväravavaht ja selleta on väga keeruline playoffides häält teha. Flames on pärast 2004. aasta finaalseeria kaotust Tampa Bay Lightningule võitnud hooaja otsustavas faasis vaid ühe seeria.
Kodu tuleb kindluseks teha
Seonduvalt eelpool mainitud koduväljaku eelisega tuleb märkida, et põhinedes põhihooajal näidatud tulemustele, siis ei pruugi sellest Flamesil playoffides kasu olla. Meeskond pole pärast hooaega 2008/09 kordagi kodumängude tulemuste arvestuses liiga esikümnesse mahtunud. Mullu võideti küll korralik hulk mänge (24), aga veidral kombel ei saadud mitte ühestki kohtumisest lohutuspunkti ja nii jäid Gulutzani mehed kodumängude tulemuste osas liigas 19. kohale.
Mis on koduste probleemide põhjuseks? Äkki tõsiasi, et 1983. aastal avatud Saddledome on oma aja ära elanud? Publik ja mängijad janunevad moodsate tingimuste järele. Nii pea neid aga tulemas pole. Hiljuti ilmnes, et luhtunud on plaanid ehitada uus mängupaik. Klubi on lootnud selle osas abi saada linnavalitsuselt ja kasutada ehitamiseks maksumaksjate raha. Hinnaks on eeldatud 1.8 miljardit dollarit ja sellise summa juures on loomulikult raske linnaisasid moosida. See on õhku paisanud isegi võimaluse, et Flames võib linnast ära kolida.
"Tahame uut halli, sellist nagu Edmontonil on," ütles konkreetselt uudise järel välja ründaja Matt Stajan, kes ilmselgelt kade kohaliku rivaali 2016. aastal avatud Rogers Place'i peale. "See on väikene šokk ja pettumust valmistav, aga loodetavasti saame, mida tahame."
Oilers, kes sai oma halli erarahadega, ähvardas omal ajal Seattle'isse lahkuda, enne kui asjad uue halli osas liikvele läksid. Võimalik, et Flames peab ette võtma sama käigu. Seni aga tuleb ära kannatada kummalises õhustikus mööduvad kodumängud ja vähemalt pole klubi ootamatult kodutuks jäämas. Saddledome'i liising kestab kuni aastani 2033. Tegu piisavalt pika ajaga, et koduseinad kindluseks muuta.
Arizona Coyotesil on järgmisel hooajal väravas uus esinumber. Viimased kuus aastat selles ametis olnud Mike Smith on siirdunud Calgary Flamesi ridadesse. Koiotid said 35-aastase puuriluku eest vastu kaks mängijat ja tingimustega drafti valiku.
(foto: howlinhockey.com)
Kanada Sotši olümpiamängude kuldsesse koondisesse kuulunud ja 2015. aastal maailmameistriks tulnud Smithi läks maksma väravavahi Chad Johnsoni, noore kaitsja Brandon Hickey ja järgmise aasta drafti 3. ringi valiku, mis muutub 2. ringi omaks, kui Flames playoffidesse kvalifitseerub.
Smith pole alates hooajast 2011/12 eriti hiilanud, aga koondisekutsed näitavad, et tegu on siiski hinnatud väravavahiga. Lõppenud hooajal tõrjus ta keskmiselt 91.4%-ga ning lasi 2.92 väravat. Tema viimase viie hooaja tõrjete efektiivsuseks on olnud 91.2% ja selle osas on ta liigas vähemalt 150 mängu kirja saanud puurivahtide arvestuses tagantpoolt neljas. Kehvades numbrites võib aga süüdistada tema ees mänginud kehvapoolset meeskonda. Calgarys ootab teda, vähemalt paberi peal, parem kaitseliin.
"Mike Smithil on võimekus kanda meeskonda enda seljas," ütles värskelt hangitud mehe kohta Flamesi peamänedžer Brad Treveling, kes varem pikalt Arizonas töötas. "Tegu on väga võistlushimulise tüübiga. Ma pole temast atleetlikumat mängijat näinud. Ta on väga-väga sihikindel. Tean hästi, mida ta mängijana võimeline pakkuma."
Flamesil oli vaja uut väravavahti, kuna sel hooajal mänguaja üsna võrdselt ära jaganud Johnson ja Brian Elliott saavad mõlemad vabaagendiks. Johnsoni tänavusteks numbriteks jäid 91% ja 2.59.
Hickey on 2014. aasta drafti 3. ringi valik, kellel debüüt NHL-is veel tegemata. Viimasel kolmel hooajal Bostoni ülikooli esindades on ta 112 mänguga jõudnud 15 värava ja 40 punktini.
Kogu karjääri peale keskmiselt 91.3%-ga tõrjunud ja 2.70 väravat lasknud Smith on kõvasti kiitnud oma uue meeskonna potentsiaali ja rõõmustanud võimaluse üle esindada kodumaa klubi.
"Olen väga õnnelik, et saan mängida Kanadas, fännide ees, kes oma meeskonda tõeliselt jumaldavad. See on enim elevust pakkuv asi. Loodan, et saan kogu oma ülejäänud karjääri kodumaal mängida," rääkis Smith.
Coyotes jättis tehingu läbiviimiseks 25% Smithi palgast enda kanda. Kogenud väravavahil algab eelviimane hooaeg 2013. aastal tehtud kontrahtist, mille koguväärtuseks 34 miljonit dollarit.
Laupäeva õhtul pakkusid vahetustehingutega oma fännidele elevust ka Montreal Canadiens, Buffalo Sabres, San Jose Sharks ja New Jersey Devils.
Esimesed kaks leppisid kokku diili, mis viib 24-aastase piiratud vabaagentist kaitsja Nathan Beaulieu tänavuse drafti 3. ringi valiku eest Buffalosse. Sharks loobus oma 2013. aasta drafti avaringi valikust Mirko Müllerist ja drafti 5. ringi valikust, et saada vastu Devilsi 2. ja 4. ringi valikud.
NHL-i juubelihooaega on ühe negatiivse tõigana jäämas meenutama kehvad väljakuolud. Mitmed klubid on selles eest kriitikat saanud ning selle osas pole tagasi hoidmas ka meeskonna enda mängijad. Nüüd on kehva jääga võitlemiseks loodud ka üks uuendus.
(foto: Getty Images)
Kõik mängijad hakkavad iga kohtumise järgselt täitma küsimustikku väljaku olukorra kohta. Oma hinnang tuleb anda iga kolmandiku kohta.
Uuendus tuli veidi pärast seda, kui liiga juht Gary Bettman kõiki klubisid avalikult korrale kutsus.
"Soovime, et jääolud soosiksid head mängu ja mis kõige olulisem, oleksid mängijate jaoks turvalised," ütles Bettman. "Aeg-ajalt kuuled mõnda mängijat pärast kehva esitust ütlemas, et väljak oli halb, ent olud on mõlema meeskonna jaoks võrdsed. Oleme rohkem mures vundamentaalsete vigadega nagu auk jääs, kus jää on pehmeks muutunud, kus on süsteemirike olnud."
Ühes jaanuari lõpuosas peetud kohtumises Pittsburgh Penguinsi ja Boston Bruinsi vahel oli vaja just väljakule tekkinud augu tõttu mängupaus teha. Huvitaval kombel tekkis auk ka kohe avakolmandikul.
New York Islandersi Barclays Center on juba pikemat aega probleemiks, aga mured Pittsburghi PPG Paints Arenal olid väga üllatavad, kuna enamjaolt kritiseeritakse jääd hallide puhul, mis kasutuses ka teiste spordialade poolt. Sama kehtib ka Detroit Red Wingsi Joe Louis Arena kohta, mida New York Rangersi mängijad hiljuti erinevate negatiivsete väljenditega kirjeldasid.
Kriitikanooli ei loobi aga ainult külalismeeskonnad. Mike Smith oli väga kuri, kui nädalavahetusel Penguinsi vastu peetud kodumängus tema CV-le veel üks aps kirja läks.
"Saan aru, et sellist olukorda ei tohiks tekkida, aga jää oli naljanumber," ütles Smith oma õigustuseks pärast mängu, võrreldes olusid lörtsise ilmaga.
Bettman soovib, et klubid näeksid parema jää nimel rohkem vaeva. "Ärme jääme rahulolevaks," lisas ta. "Tavaliselt pole meil probleeme olnud ja äkki on asi täiskuus või oli see juhus ning halb õnn, aga meil on lühikese aja jooksul olnud mõned probleemsed hallid. Meie eesmärgiks on olla parem ja et hallid paremat tööd teeksid."
Kvaliteetsem väljak võiks kaasa aidata ka kroonilisele peavalule, mida tuntakse liigas väravate vähesuse nime all. Näiteks Chicago Blackhawksi puurivaht Corey Crawford mainis hiljuti, et uute pükste ja muude veidruste asemel võiks väravate arvu kerkimisele kaasa aidata eelkõige just paremad väljakud, tuues positiivse näitena välja Colorado Avalanche'i Pepsi Centeri.
Täna on kavas näiliselt tavaline, täpsemalt hooaja 108. NHL-i mängude päev, aga võrreldes teistega on see siiski erilisem. Nimelt on alates tänasest kõigil väravavahtidel kohustuslik kanda kitsamaid, voolujoonelisi pükse, mis seni puurilukkude seas vastandlikke tundeid tekitanud.
(foto: cbc.ca)
Liiga saatis nädala alguses kõigile klubidele välja meeldetuletuse muutustest, mida isegi sügavuti alaga seotud ajakirjanikud ei oska täpselt arusaadavasse inimkeelde panna. Selge on see, et püksid peavad olema anatoomiliselt proportsionaalsed ja iga väravavahi keha eripärade järgi kujundatud.
"Need on jala juurest kitsamad ja vööosast kitsamad. Enam pole S, M, L suurust, neid on oma kümnes suuruses," kirjeldas nädala alguses uusi pükse Chicago Blackhawksi varumees Scott Darling, kes muudatust nimetanud aja ja raha raiskamiseks.
Darling pani uued püksid esimest korda ka alles sel nädalal jalga. Ilmselgelt on protestimeelsus sügav. Ent leidub ka neid, kes muutuse kahe käega vastu võtnud.
Columbus Blue Jacketsi Sergei Bobrovski on juba alates detsembrist uute pükstega mänginud. Ehk enamus meeskonna rekordilisest 16-mängulisest võiduseeriast kulges väravavahiga, kes harjus uuenenud varustusega. Venelase esitusi pole uued püksid praktiliselt üldse mõjutanud. Vanadega lasi ta keskmiselt 2.09 väravat ja tõrjus 93%-ga. Enne eilset matši Pittsburgh Penguinsiga olid uute pükstega näitejateks 2.11 ja 92.7%.
"Tunnen end nendega üsna mugavalt," muljetas Bobrovski Tähtede mängu nädalavahetusel.
Vähemalt 20-s mängus osalenud väravavahtide seas liigat endale lastud väravate ja tõrjete efektiivsuse osas vastavalt 1.96 ja 93.3%-ga juhtiv Devan Dubnyk kavatseb pükse esimest korda proovida alles täna, mil Minnesota Wild mängib Vancouver Canucksiga. Ka tema on kriitikute hulgas.
Dubnykit ja ka näiteks Arizona Coyotesi Mike Smithi on enim häirimas see, et muutus toimub keset hooaega.
"Nendega ei saa kummardada, proovisin neid korra ja need tundusid piiravatena," lisas Smith, võrreldes olukorda laiade teksade asemel kitsatesse pugemisega.
Uute pükste ühed suurimad toetajad tulevad liiga liidri Washington Capitalsi leerist.
"Nad võivad mingis mõttes isegi abiks olla," ütles Capitalsi esiväravavahi Braden Holtby, kes märkis, et kitsamad püksid aitavad kehakaitset ülevalpool hoida.
"Ausalt öeldes on jääl liikudes mugavam tunne," märkis meeskonna varuväravavaht Philipp Grubauer. "Kuna nad on ülevalt kitsamad, siis on ka seistes veidi mugavam tunne."
Väravavahtide võitude arvestuses vaid Bobrovskile allajääv San Jose Sharksi Martin Jones soovitab ametivendadel asja rahulikult suhtuda ning kohanemiseks aega võtta.
"Need on märgatavalt kitsamad ja esimestes trennides oli liikumine veidi erinev, aga ma pole seda enam nädala-paari jooksul tähele pannud," sõnas Jones. "Mõistan, miks kuttidele need ei meeldi, kuna on kitsam ja raskem liikuda, aga nendega harjumiseks on lihtsalt aega vaja."
Väiksemad püksid on üks osa liiga plaanist aidata kaasa väravate arvu suurenemisele. Muutuseks andsid suvel kõigi klubide peamänedžerid "jah"-sõna. Järgmisena kavatsetakse ette võtta väravavahtide rinnakaitse.
Huvitaval kombel on juba enne kohustuslikke uusi pükse tänavu väravavahtide keskmine tõrjete efektiivsus langenud. Eelmisel kahel aastal on see püsinud 91.5% peal, aga hetkel on see 91.3%. Ühe meeskonna poolt lastud keskmine väravate arv on 2.51 pealt kerkinud 2.61 peale.
Coyotes oli pärast 2012. aastal konverentsi finaalis käimist veel paaril hooajal playoffidele üsna lähedal, aga viimasel ajal on rahulikult liiga tagumises otsas kulgetud. Pärast läinud suve võis eeldata uue tõusu algust, aga nii pole siiski läinud. Hooaeg jätkub pärast Tähtede mängu pausi 29. kohalt. Karikamängud on 15 punkti kaugusel.
"Ilmselgelt soovivad kõik võita, playoffidesse pääseda ning olla konkurentsivõimeline meeskond ja mina pole erinev," kommenteeris eksmaailmameister ja olümpiavõitja nädalavahetusel oma tulevikku. "Soovin enne karjääri lõppu olla seisus, kus on võimalik võita, aga arvan, et liigume õiges suunas. Asjad võivad siin kiirelt muutuda. Tahan selles mängida suurt rolli."
Märtsis 35-aastaseks saav väravavaht on lepinguga, milles klubivahetusest keeldumise õigus, seotud kuni ülejärgmise hooaja lõpuni. Omapoolt on ta tänavu kõik andnud selleks, et koiotid uuesti konkurentsivõimelised oleksid. Tema tõrjete efektiivsus 91.7% on parim alates 2012. aasta ilusatest hetkedest. Seejuures on tema tasakaalus mängimise tõrjed isegi 92.5%, mis parem näitaja näiteks Cory Schneiderist (91.7%), Tuukka Raskist (92.1%) ja John Gibsonist (92.4%).
Smithist ei kavatse loobuda ka klubi peamänedžer John Chayka, kes nimetas teda meeskonna võtmefiguuriks. Omavahelised suhted tunduvad tugevana isegi pärast kriitikat täis intervjuud, mis Smith kuu keskel andis (videos alates 0:20'st).
NHL-i kõige oskuslikumad mängijad mängivad Atlandi divisjonis. Nii võib öelda pärast seda, kui Carey Price'i poolt juhitud meeskond võidutses Tähtede mängu oskuste võistlusel. Kuue alaga koguti kokku 9 punkti. Teiseks jäi Vaikse ookeani divisjon 7 silmaga, Metro divisjonile jäi 5 ning Kesk divisjonile vaid üks punkt.
(foto: @NHL_PR)
Kesk divisjon, kes kahe parema osalusel toimunud viimase ala - karistusvisete - jaoks Patrick Kane'i Vaikse ookeani meeskonnale laenas, sai oma ainsa punkti avaalalt, mis oli oskuste teatevõistlus. Ülesanded õnnestus täita 1:44.03'ga. Vaikse ookeani divisjon jõudis selleni 2:03.12'ga. Teises paaris oli Metro Atlandist varem 1:21.70 1:39.69 vastu.
Õhtu üks meeleolukamatest hetkedest tuli teisel alal, milleks oli uus nelja joone võistlus. NHL-i põhiturniiril 2013. aastal viimase väravavahina tabamuseni jõudnud Mike Smith näitas taas täpset silma, aidates Vaikse ookeani meeskonna ülekaaluka võiduni.
Märgid läksid maha 10.73'ga. Ala rekord kuulub 7.3'ga Daniel Sedinile.
Eelneval alal 15.64 kirja saanud Connor McDavid võitis mõistagi kiireima ringi võistluse. Ajaks tuli 13.02, mis oli ülekaalukalt parim. Nikita Kutšerov järges 13.13'ga.
Ootuspäraselt lõppes ka viies ala, kui Shea Weber kolmandat aastat järjest tugevaima pealeviske võistluse kinni pani. Seekord teistsuguses särgis ja selgelt lahjema üritusega, kui eelmistel kordadel. Varasemal on ta vähemalt 108 m/h (veidi alla 174 km/h) kätte saanud, aga nüüd piisas 102.8'st (veidi üle 165 km/h).
Karistusvisetel võidutses Atlandi divisjon 4-1. Vaikse ookeani meeskonna ainsa tabamuse sai kirja Ryan Kesleri kuueaastane poeg Ryker.
Võistluse võitja sai õiguse valida kummas vastasseisus tänast mängu alustatatakse. Price & Co võtsid teise matši, et enne võimalikku finaali mitte liiga palju passida. See tähendab, et Tähtede mäng algab Eesti aja järgi kell 22:30 Vaikse ookeani ja Kesk divisjoni kohtumisega
Suvel Calgary Flamesi poolt suurte lootustega hangitud väravavaht Brian Elliott jõudis läinud ööl alles oma tänavuse neljanda võiduni. Seejuures oli tegu esimesega alates 28. oktoobrist, mil ta oli edukas kolm korda järjest. Arizona Coyotesi vastu tuli 4-2 võit vaatamata Elliotti kahele käkile.
(foto: Getty Images)
31-aastane väravavaht kinkis kodus mänginud koiottidele 6. minutil eduseisu, kui ta ebaõnnestunult litrit mängima läks.
Alguses pealevisetega 0-10 taha jäänud Flames taastus aga käkist ja läks kahe ülekaalu väravaga mängu viimase perioodi avaminutil juhtima, kuid siis juhtus jälle. Ryan White'i pealevise läks sõna otseses mõttes lihtsalt Elliottist läbi.
Avavärava autor Christian Dvorak sai teise juures kirja söödu ja jõudis nii noore karjääri esimese kahe punktiga mänguni.
Flames suutis aga näidata iseloomu. Ja osavust ülekaalus. Ka teine väravavahi eksimus ei viinud meeskonda rivist välja ning ülekaalust pandi 24 tõrjega lõpetanud Mike Smithi selja taha ka võiduvärav. Johnny Gaudreau lükkas käima kombinatsiooni, mille eest olnuks tegelikult viisakas jagada välja kolm söödupunkti.
Alles kaks nädalat tagasi ülekaalu osas liiga viimane olnud Flames on kerkinud nüüd keskmike sekka. Kohtumine Coyotesi vastu oli kaheksas järjest, kus Glen Gulutzani mehed vähemalt ühe PP väravani jõudsid. Alates 1. detsembrist on 37.5%-ga oldud kogu liiga parim ülekaalu meeskond.
Coyotesi vastu realiseeriti olukordi täpselt 50%-ga, kui kuuest võimalusest kolm väravaks tehti. Kodumeeskond ise jäi viiega nulli peale. Nende hulgas oli ka umbes 1:45 kestnud 5 vs 3 olukord, mille surmamist Elliott mängu võtmeks nimetas.
Üle pika aja tulnud võit lõppes Elliotti jaoks 25 tõrjega. Neist 14 läksid kirja juba avakolmandikuga.
Võiduvärava juures üks söötjatest olnud Sean Monahan kerkis üle kümne hooaja esimeseks Flamesi mängijaks, kes meeskonna kümnes järjestikuses kohtumises vähemalt ühe punktini jõudnud.
Teised kohtumised Philadelphia Flyers 1 - 2 (KV) Nashville Predators (tipphetked)
Tänavu kodust eemal kohutavalt esinenud Predators, kes oli teist mängu järjest P.K. Subbanita, lõi kaks kärbest ühe hoobiga. Tuli hooaja neljas võõrsil võit ning esimene, mis korjatud üles pärast normaalaega. Pekka Rinne suutis detsembris esimest korda lubada endale vähem kui kolm.
Toronto Maple Leafs 2 - 3 Anaheim Ducks (tipphetked)
Auston Matthewsi hooaja 15. tabamus tõi Leafsile eduseisu, ent oma endine peatreener jäi siiski alistamata. Randy Carlyle jätkas endiste Leafsi bosside kena seeriat.
Ex #Leafs head coaches improve to 6-2-1 all-time in their first game back in Toronto with their new team #GoodOneRandy
St. Louis Blues 2 - 3 (LA) Edmonton Oilers (tipphetked)
Liiga punktitabeli liidrite duellis viis Vladimir Tarasenko avakolmandikul Bluesi 2-1 ette, kuid Connor McDavid naeris viimasena paremini, kui lisaajal Ryan Nugent-Hopkinsit võiduvärava tegemisel abistas. Jake Allenile puhkust andnud Blues on pärast kaheksat järjestikust võitu Oilersi vastu kaotanud kolm järjest.
Esmaspäeval pidi toimuma ka Carolina Hurricanes vs Detroit Red Wings kohtumine, ent PNC Arena jää jahutussüsteemi rike rikkus väljaku ning mängukorda seda ei saadudki.
Leafs on tänavu kaotanud kõik viis karistusvisete seeriat, kus on osaletud. Kirjas on ainult kaks tabamust. Seejuures oli just Holland nende osas eelmisel hooajal üks meeskonna edukamaid, kui realiseeris üheksast üritusest neli.
"Paremat stsenaariumit ei saanud kirjutada," märkis Holland pärast mängu. "Tegin ühe isa sõbraga tunnelis pärast mängu nalja, et see võinuks tulla lisaajal, ent jääme sellega rahule. Sats sai kaks punkti juurde ja see on hea tunne."
Viimasest neljast mängust kolmanda võidu saanud Coyotes pääses sellega Vaikse ookeani divisjonis punase laterna rollist.
Dave Tippetti hoolealused mängisid võidu välja kaotusseisust. Kohtumine algas ka otse nagu mõni mängufilm, kui Auston Matthews avakolmandiku lõpusekunditel ülekaalust oma kodukoha meeskonna vastu skooris. Suvise drafti avavalikul on viimase kümne mänguga kirjas kümme punkti (8+2).
Coyotes jäi esimese 20 minuti jooksul pealevisetega alla 7-21, ent leidis siis uue hingamise ja pani teise perioodi esimese nelja minutiga kaks tükki. Jordan Martinook viigistas ning Oliver Ekman-Larsson viis omapoolse ülekaalu väravaga külalised ette.
Viienda järjestikuse omavahelise kohtumise kaotanud Leafs sai 11-mängulise väravapõua lõpetanud Mitch Marneri tabamusega viigi kätte, kuid edaspidi jäi õnnest puudu. Matthews sai viimasel kolmandikul 2+2 karistuse ja karistusvisetel kolistati kõigil kordadel väravaraame.
Mike Smith teenis 44 tõrjega hooaja 16. stardist seitsmenda võidu. Frederik Andersen jäi 28 tõrje peale.
Hooaega kodupubliku ees tuliselt alustanud Leafs on nüüd viimasest kuuest Air Canada Centeris peetud kohtumisest kaotanud viis. Kokku on viimasest seitsmest kirjas kuus kaotust. Teised kohtumised Boston Bruins 3 - 4 Anaheim Ducks (tipphetked)
Tuukka Raskile puhkust andnud Bruins suutis avakolmandiku keskel 13 sekundiga teha 2-0, ent sellest võiduks ei piisanud. Perioodi lõpuks oli seis juba viigiline ning siis läks Ducks ka oma teed. Randy Carlyle'i meeskond on viimasest viiest võitnud neli. Bruins on samal ajal kaotanud kuuest viis.
New York Islanders 4 - 5 Chicago Blackhawks (tipphetked)
Saarlased said rünnaku käima, aga siis vedas kaitse alt. Artemi Panarin juhatas 2+1'ga külaliste vägesid. Võiduvärav tuli hooaja alguses kõiki hullutanud Richard Paniku poolt, kelle jaoks oli see viimase 26 kohtumise peale alles teiseks tabamuseks. Islanders jäi tänavu juba kuuendat korda pärast viimasele kolmandikule viigiga minemist punktideta.
Detroit Red Wings 1 - 4 Los Angeles Kings (tipphetked)
Pealevisetega 31-18 üle olnud Kings lõpetas uhke võiduga Joe Louis Arenal seitsme mängu peale veninud kaotuste jada. Tyler Toffoli vedas vankrit 2+1'ga. Mängu avavärav tuli juba 21 sekundiga, kui täpne oli 24-aastane kollanokk Derek Forbort.
Wild sai hakkama korraliku rööviga, kui võiduni jõuti vaatamata sellele, et pealevisetega 19-36 alla jäädi. Isikliku punktiseeria kümneni kergitanud Devan Dubnyk jõudis uue karjääri tippmargini. Meeskonna jaoks on tegu kuuenda järjestikuse võiduga.
St. Louis Blues 5 - 2 New Jersey Devils (tipphetked)
Avakolmandiku esimese poolega 2-0 edu haaranud Devils ajas Vladimir Tarasenko kurjaks. Venelasest ründeäss alustas tagasitulekut ülekaalu väravaga ning lisas sellele otsa ka kaks söödupunkti. Blues on kodus 17-st mängust võitnud 13. Devils on võõrsil 18-st kaotanud 14.
Vladimir Tarasenko had 1-2—3 to push his totals to 15-22—37 & move within two points of Connor McDavid (12-27—39) for the NHL scoring lead. pic.twitter.com/5vKF4cEjBJ
Panthersi kohutav ülekaal tegi järsku kolm väravat, kuid karistusvisetel jäi 1-0 edu kasutamata. Seejuures patustas kõigi külaliste väravate juures Tobias Enström. Jaromir Jagr jõudis ühe sööduga läbi aegade punktitabelis Mark Messier 2. kohast kolme silma kaugusele.
Edmonton Oilers on tänavu teinud jõudsa sammu edasi, aga üks asi siiski pole muutunud. Ja kas muutubki? Alates 2011. aastast pole suudetud Arizona Coyotesit normaalajaga alistada. 24 kohtumise peale on kirjas 20 kaotust. Neist viimane tuli karistusvisetega pärast 2-0 eduseisu.
(foto: Associated Press)
Võõrsil mänginud Oilers pääses Connor McDavidi ja Adam Larssoni tabamustest avakolmandikul juhtima, ent oma pärast kaotuste jada tekkinud võiduseeriat ei õnnestunud nelja peale venitada.
Seejuures polnud Todd McLellani meeskond tänavu kaotanud mitte ühtegi kohtumist, kus McDavid oli väravani jõudnud.
Max Domi tegi ühe tagasi vaid üheksa sekundit pärast Larssoni tabamust ning Shane Doan jõudis viimasel kolmandikul hooaja teisega karjääri 400. tabamusest kahe kaugusele.
Pealevisetega 34-41 alla jäänud Oilers raiskas lisaajal ühe ülekaalu võimaluse ja ei osanud aega arvestada, kui McDavidil jäi mängu teisest puudu ei rohkem ega vähem kui üks kümnendik. Oilersi kapten suutis Mike Smithi veel kord üle mängida, kuid 0.1 sekundit jäi puudu sellest, et tabamus lisaaja lõpus loeks.
"See oli nii nibin-nabin kui üldse olla saab," tunnistas Coyotesi peatreener Dave Tippett. "Olime õnnega koos, et lisapunkti teenisime. Kui su selg on vastu seina, siis pead kõik endast välja panema ja meie kutid tegid seda."
Coyotes korjas lisapunkti tänu karistusvisetel 2-1 üle olemisele. Radim Vrbatast sai NHL-i läbi aegade edukaim karistusvisete realiseerija, kui võrku läks karjääri 43. tabamus ning otsustav üritus tuli Oliver Ekman-Larssonilt.
Viimase kolme kümnendi jooksul on Coyotesi punktiseeriast Oilersi vastu pikem olnud vaid Oilersi enda seeria Vancouver Canucksi vastu, mis leidis aset aastatel 1985-88. Meeskonnad kohtuvad pühapäeval Edmontonis uuesti.
Teised kohtumised Philadelphia Flyers 2 - 3 New York Rangers (tipphetked)
Pealevisetega 23-42 alla jäänud Rangers lõpetas oma minikriisi napi, aga kindla võiduga. Flyers lahkus teist kodumängu järjest viimasele puhkepausile fännide vilekoori saatel ja sai seisu tagavägiseks alles lõpuminutitel. Dave Hakstoli meeskond on nüüd viimasest kümnest kaotanud seitse.
Henrik Lundqvist (40 SV) improved to 10-1-7 in his career when making at least 40 saves in a regular-season game (1.69 GAA, .961 SV%, 4 SO). pic.twitter.com/Z8C9DVwrxr
Anaheim Ducks 2 - 3 Chicago Blackhawks (tipphetked) Jonathan Toewsita mänginud Blackhawks lasi 3-0 pealt seisu veidi libedaks, aga pealevisetega 36-25 üle olnud Ducks ei suutnud siiski tagasitulekut vormistada. Hooaja esimesest kaheksast kodumängust vaid kaks kaotanud Ducks pole nüüd kolm mängu järjest oma fännide eest võidurõõmu maitsta saanud. San Jose Sharks 3 - 2 New York Islanders (tipphetked)
Tasavägine heitlus lõppes paraja püandiga, kui Nick Leddy viimasel minutil saarlased viigisadamasse sikutas, aga Patrick Marleau ei tahtnud reedel pikemast tööpäevast midagi kuulda. Ülimagus võit Sharksile. Eriti kui arvestada seda, et Martin Jonesile anti puhkepäev. Kahe punktiga lõpetanud Brent Burns otsustas parkimisplatsi väravaga liiga resultatiivseima kaitsja lahingus Shea Weberiga sammu pidada.
Marc-Andre Fleury kaotas oma neljanda stardi järjest ja lasi alates 2013. aasta aprillist esimest korda ühes põhihooaja mängus kuus väravat. Wild sai pooled tabamused ülekaalust. Kasutama jäi vaid üks ülekaalu võimalus. Charlie Coyle skooris kaks korda ja edukas õhtu oli ka Jonas Brodinil, kes lõpetas 1+2'ga.
Washington Capitals 3 - 1 Buffalo Sabres (tipphetked)
Braden Holtbyt tänaseks Toronto Maple Leafsi vastu peetavaks mänguks hoidnud Capitals võttis väga rutiinse võidu. Philipp Grubaueri seljatagune määriti Sam Reinharti poolt alles kümme minutit enne lõppu. Sabres on viimase 13 kohtumise jooksul nüüd alistatud kümme korda.
Nashville Predators 5 - 1 Winnipeg Jets (tipphetked)
Avakolmandikul kaotusseisu jäänud Predators jõudis kuuenda järjestikuse koduvõiduni. Viimase nelja jooksul tehti kolmandat korda viis väravat. Õhtut juhtis 2+1'ga Ryan Johansen. Kaks tabamust sai kirja ka Colin Wilson. Mike Fisher lõpetas kolme söödupunktiga. Boston Bruins 1 - 2 Calgary Flames (tipphetked)
Taas on ära nähtud midagi, mis polnud tükk aega juhtunud. 30. oktoober, aastal 2008 oli viimane kuupäeva, mil Flames suutis normaalajaga Bruinsi alistada. Järjekordselt hiilgas Chad Johnson, kes tegi 35 tõrjet. Ta on see kuu kaheksa stardi jooksul vaid kaks korda üle kahe värava lasknud.
Tampa Bay Lightning 3 - 5 Columbus Blue Jackets (tipphetked)
Lightning jõudis 1-3 seisu pealt viigini, kuid mängu jooksul lasti endale mitu kord jalga ja nii tuli viimase seitsme kodumängu peale vastu võtta juba neljas kaotus. Pealevisetega 38-28 üle olnud Jackets skooris oma esimese kolme üritusega kaks väravat.
New Jersey Devils 4 - 5 (LA) Detroit Red Wings (tipphetked)
Devils on hakanud järsku skoorima, aga nüüd ei õnnestu litrit oma puurist eemale hoida. Teist mängu järjest tehti normaalajal neli väravat, aga lasti sama palju ka. Mängu alguses Jimmy Howardi vigastusele kaotanud Red Wings võidutses tänu Mike Greeni tabamusele. Jeff Blashilli meeskonnal on nüüd kirjas järjestikused võidud, aga need on kaks vaid neljast, mis viimase 13 mängu jooksul tulnud.
Mike Green scored his ninth career overtime goal (first w/ DET), the most by any defenseman since he entered the NHL in 2005-06. pic.twitter.com/QUKIMdPUyK
Dallas Stars 2 - 1 Vancouver Canucks (tipphetked) Mängu juhtima läinud Canucksil ei õnnestunud katkestada kohutavat seeriat, mis omavahelistes mängudes on tekkinud. Dallases kaotati seitsmendat korda järjest ning kokku on viimasest 12-st kohtumisest 11 läinud Starsile. Siin hoolitses selle eest 22-aastane kaitsja Esa Lindell, kes sai kirja nii karjääri esimese värava kui esimese vähemalt kahe punktiga mängu.
Üks eelmise hooaja meeldivamaid üllatusi oli see, kuidas vaikselt liiga keldris elamisega harjuma hakanud Arizona Coyotes end uuesti konkurentsivõimeliseks mängis. Oma punktisaaki kergitati 22 silma võrra ning arengut võib oodata ka uuest hooajast.
(foto: abc15.com)
Coyotes pole alates 2012. aasta läänekonverentsi finaalikohast playoffides mänginud ja hooaeg 2014/15 oli tõeliselt tume, mil 51 punktiga tuli üks klubi ajaloo nukramaid aastaid. Ent kõik muutus päris kähku ja ootamatult. Noor duo Max Domi ja Anthony Duclairi näol andis tublisti särtsu juurde meeskonnale, mis suutis aasta varem keskmiselt skoorida vaid napilt üle kahe värava mängus (2.01). Keskmine väravasaak kergitati 2.54 peale ja see aitas peita puudujääke kaitses. Kuid nüüd võib ka selle osas oodata paranemist.
Kevadel palgatud John Chayka, kes on kõigi USA profiliigade peale ajaloo noorim peamänedžer, tõi kahe hooaja vahel klubisse mitmeid huvitavaid kaitsemehi. Nende seas suurte kogemustega Alex Goligoski.
"Arvan, et oleme kaitses väga tugevad," tunnistas suvel 26-aastane sinise joone mees Michael Stone. "Olen elevil seoses kuttidega, kes meil on. Mulle meeldiks väga mängida vennaga nagu Goligoski. Arvan, et ta teeb meeskonda vaid paremaks ja loodetavasti suudan teda täiendada. Kogu kaitse jaoks on käes põnev aeg."
(foto: dailyfaceoff.com)
Coyotes lasi endale mullu keskmiselt 2.98 väravat ning 31 pealeviset. Mõlemas arvestuses kuuluti liiga halvimate sekka. Kuid need numbrid peaksid uuel hooajal märgataval paranema.
Chayka on end kiirelt tõestanud julgete otsuste tegijana ning tema analüütikal põhinev taust lubab arvata, et tegu on ka õigete otsustega. Eelmise peamänedžeri Don Maloney visioon seisnes samm-sammu haaval satsi parandamisel, kuid Chayka on koheselt härjal sarvist haaranud ning aukude lappimise asemel hakanud uut vundamenti rajama.
Rünnakul on Dave Tippetti meeskond Antoine Vermette'i näol kaotanud mitmekülgse panustaja, kuid sisse on toodud mitu korraliku asendust. 28-aastane Jamie McGinn tegi mullu Buffalo Sabresi ja Anaheim Ducksi eest kena aasta, mis lõppes karjääri esimese 20 kolliga hooajaga ning 39 punktiga. Ryan White peaks aitama parandada 77.3%-list vähemuse efektiivsust ja pärast kaheaastast pausi klubisse naasnud Radim Vrbataga sütitatakse äkki vana leek. Domi ja Duclairi kõrval võivad satsi mahtuda järgmised konveierilt tulevad noored täkud Christian Dvorak ja Dylan Strome.
(foto: dailyfaceoff.com)
Koos Domiga OHL-is London Knightsis mänginud Dvorak vedas kaptenina meeskonna eelmisel hooajal Memorial karikani, olles 121 punktiga (52+69) põhiturniiril omade resultatiivseim mängija. 2015. aasta drafti 3. valik (esimene lihtsurelik Connor McDavidi ja Jack Eicheli järel) Strome lõpetas Erie Ottersi särgis 111 punktiga (37+74).
"Nad on mõlemad edusamme teinud," ütles meeskonna juures peatreenerina kaheksandat hooaega alustav Tippett suvel duo kohta. "Vaadake, mida on Dvorak teinud - ta võitis meistritiitli ja otseses mõttes juhtis meeskonda selle suunas. Strome võinuks vabalt olla Kanada meeskonna parim mängija juuniorite MM-il. Mõlemad tegid tänavu tohutuid edusamme." Klubis oma 21. hooaega alustav Shane Doan, kes saab peagi 40-aastaseks, on äsja 28 väravaga teinud ühe karjääri parima aasta ning noorusest läbi imbunud koosseis võiks aidata ka temal jalga värskena hoida.
Postide vahel toetub meeskond jätkuvalt Mike Smithi peale. 2011. aastal klubisse saabunud kanadalane on olnud üks liiga kõikuvaima tasemega puurivahtidest. Heal päeval on ta väga hea, ent halval päeval jällegi väga halb. Coyotesi õnneks oli mullu häid päevi rohkem ning ta suutis tõrjete efektiivsuse osas 91.6%-ga korrata karjääri rekordit. Seejuures oli 34-aastane puurilukk eriti hoos hooaja lõpus pärast mitmekuulist vigastuspausi. Märtsis ja aprillis tehtud kümne matši jooksul kujunes tõrjete efektiivsuseks 94.4%.
Smithi puudumisel näitas nooruke Louis Domingue korralikku taset, võites 15 oma 36-st stardist ja tõrjudes 91.2%-ga. Kogenuma varuvahina on sisse toodud veel Justin Peters, aga kuna tal jäi Washington Capitalsi ridades eelmisel hooajal NHL-is üldse jääl käimata, siis eeldatavasti on ta selge plaan C.
Hooaja väljavaated
Kõige muu kõrval võivad koiotid eelmisest hooajast enesekindlust juurde saada sellest, et esimest korda pärast hooaega 2011/12 õnnestus oma divisjonikaaslaste vastu saada rohkem võite kui kaotuseid. Võite oli lõpuks kirjas 16 ja kaotuseid 13. Seejuures oli bilanss enamuse hooajast veelgi rohkem võitude poole kaldu. Ka tugeva läänekonverentsi vastu mängiti hästi, kui 50-st mängust tuli 24 võitu. Playoffide võimalused rikkusid lõpuks esitused ida satside vastu ja eriti Metro divisjoniga mängides. Sealse pundi vastu tuli 16-st matšist ainult neli võitu.
Metro divisjon on kujunemas vaikselt liiga kõige kangemaks, seega pole vaja eelmise hooaja tulemuste pärast häbi tunda. Ja kuna enamus mängudest tehakse siiski oma konverentsi vastu, siis on tähtsam püsida just selles seltskonnas konkurentsivõimelisena ning sellega sai meeskond mullu täitsa korralikult hakkama. Vähemalt teoorias peaks pärast suviseid täiendusi uuel hooajal minema veel paremini.
Tänavune suvi on Coyotesi jaoks olnud pöördselise tähtsusega. Kõrgete drafti valikute kogumise aeg on möödas ning playoffidesse naasmine on pandud kindlaks sihiks. "Seda on huvitav näha, et ta tahab meeskonda paremaks muuta ja soovib näha meid muutustega kaasa minemas ning õiges suunas sammumas," on Chayka kohta muljetanud Oliver Ekman-Larsson.
OEL-i sõnadest võib välja lugeda seda, et meeskond oleks justkui harjunud lihtsalt hooaja läbimängimisega, ilma et oleks mingisuguseid ambitsioone. Saab olema huvitav näha, kuidas uue olukorra ja nõudmistega kohanetakse. Tänu nooruslikule ründeliinile kujuneb meeskonnast kindlasti üks parimat meelelahutust pakkuv sats. Ja väga võimalik, et ei mängita lihtsalt efektselt, vaid ka efektiivselt.
Johnny Oduya on karjääri jooksul pidanud ligi 750 põhiturniiri kohtumist, aga nende jooksul on ta jõudnud vaid 35 väravani. Tema tabamused on nagu kuuvarjutused. Arizona Coyotesi vastu oli aga väga lähedal 36. tabamus, mis ühtlasi olnuks ka tänavuse hooaja üks veidramaid väravaid.
(foto: Rick Osentoski/USA TODAY Sports)
Dallas Stars alustas viimast kolmandiku vähemuses mängides ja kuna lahtiviskest saadi litter kohe kätte, siis otsustas Oduya selle ohutusse kaugusesse saata. Kuna see tundus selgelt väravast mööda minevat, siis ronis Mike Smith oma puurist välja, et minna mänguvahendit üles korjama. Ent litter võttis seinast ulja põrke ja läks peaaegu väravasse. Tõeline sentimeetrite mäng.
Arizona Coyotesi ikoonil Shane Doanil on käsil lepingu viimane aasta, aga vaatamata tagasihoidlikule mänguvormile ei pea ta oma tuleviku pärast muretsema. Klubi peamänedžer Don Maloney teatas, et Doan võib karjääri lõpuni meeskonda jääda.
(foto: photofile.com)
Doan on tänavu 24 kohtumisega kogunud 8+6 ja jäänud silma kehva tervisega (vigastused on jätnud eemale kümnest mängust), mis päris hapu seis arvestades, et palgafondist läheb tema peale 5.3 miljonit. Ent 39-aastane igiliikur ei pea siiski tuleviku pärast muretsema.
Maloney ütles: "Meil olid tema agendiga mõned nädalad tagasi kõnelused. Otsustasime mõlemad aasta lõpus olukorra uuesti üle vaadata ja näha, milline tema mõtteviis on. Shane Doan jääb meiega nii kauaks kui ise tahab."
Kogenud ründaja, kelle käes praktiliselt kõik klubi suuremad rekordid, saab seega suvel ise otsustada, mis tulevikuga ette võtab. Kui tugevamasse meeskonda tahtmist minna pole, siis saab Coyotesilt kindlasti uue lepingu ning võib parimalt kohalt vaadata Max Domi ja Anthony Duclairi šõud.
Kuigi tõsi, ka Coyotesi tugevuse osas ei saa praegu väga etteheiteid teha. Hetkel ollakse kindlalt playoffide mängus sees ja virtuaalselt isegi divisjoni viimasel automaatsel playoffide kohal. Seda siis juhul, kui kõike kolme mängu, mis võrreldes Vancouver Canucksiga varus on, ei kaotata.
Kuid iseasi, kui kaua ilus unenägu kestab. Mike Smith on pikaks ajaks riiulile pandud ja Maloney teatas ühtlasi, et klubi ei kavatse tuleviku hinnaga ajutist leevendust tuua. Samas, kui viimastel aastatel on mitmed noored puurivahid suurepäraselt debüteerinud, siis miks ei võiks Louis Domingue sama teha? Kaks edukat esitust on juba all.
Rohkem kui kolmandik põhiturniirist on läbi ning erinevad mängumehed nagu kärbsed langemas vigastuste küüsi. Mõnede klubide jõulumeeleolu on korralikult ära rikutud, sest mitmeid mängijaid ootab ees väga pikk vigastuspaus.
(foto: arizonasports.com)
Eile teatas Arizona Coyotes, et esikinnas Mike Smith jääb vähemalt kaheks kuuks väljakult eemale. Peamänedžeri Don Maloney sõnul oli alakeha vigastus pikemat aega 33-aastast puurilukku kiusanud ning eelmisel nädalavahetusel ei olnud ta enam suuteline mängima.
Veel pikemaks kujuneb aga Steve Otti mängupaus. St. Louis Bluesi ründaja peaks naasma alles märtsis ning seda pärast väga õnnetut ja valusat kukkumist kuu alguses peetud mängus.
Ebaõnn on mitmeks kuuks lõpetanud ka Dan Hamhuisi mängud. Dan Boyle'i pealevise murdis Vancouver Canucksi kaitsja lõualuu.
Samuti ei saa tervist kuidagi korda Logan Couture. San Jose Sharksi ründaja oli pärast ligi kahekuulist pausi eelmisel nädalal jääl tagasi, aga sai teha vaid kaks mängu, enne kui tuli parema reiega operatsioonile minna.
Lisaks on vigastustetont taas väisanud ka Pittsburghi. Marc-Andre Fleuryl on diagnoositud peapõrutus. Esialgu on naasmise daatumiks välja visatud 1-2 nädalat, aga peatraumade puhul ei tea muidugi kunagi, kui pikaks täpsemalt paus venib. Loomulikult on uuesti katki ka Beau Bennett. Üks T.J. Oshie jõuvõte pani klaasmehe 4-6 nädalaks riiulile.
Täieliku nimekirja kõigi vigastatud mängijatega leiab SIIT.
Arizona Coyotes pidi tänavu olema üks selgetest liiga peksupoissidest, aga tundub, et meid on vahepeal nihutatud kuskile paralleeluniversumisse, kus koiotid on hoopis üks tippsatsidest. Pärast 4-0 Anaheim Ducksi alistamist on Dave Tippetti meeskonnal kirjas kolmest kolm.
(foto: video.espn.com.au)
Mike Smith oli järjekordselt hoos, tehes 37 tõrjet ning rünnakul toetuti kollanoka Anthony Duclairi peale. 20-aastasest ründajast sai pärast 2008. aastat ja hiljuti karjääri lõpetanud Daniel Carcillot esimene Coyotesi kollanokk, kes kübara skoorinud.
"Ta tegi korraliku laagri, aga suurepärane on olnud see, et ta on aina paremaks läinud. Noortel kuttidel on laagris palju õppida ja endaga kaasa võtta ning tunnustan teda selle eest. Tema suurimateks tugevusteks on kiirus ja oskused. Ja kõigi tänaste väravate puhul sai ta litri kiirelt lendu," kirjeldas Tippett värsket kõrbete kangelast.
Duclair, kelle kõigi tabamuste juures sai Martin Hanzal kirja söödupunkti, tegi esimese kümne minutiga 2-0 ning Jaromir Jagri lemmik Max Domi viis külalised puhkama 3-0 eduseisus. Teisel kolmandikul viimistles Duclair oma kübara ning poole mänguajaga enam väravatelisa ei tulnudki. Ducks on seni kolmes mängus skoorinud vaid korra.
Ducks oli enne seda mängu Coyotesi vastu viimasest kümnest saanud kaheksa võitu. See õhtu läks aga täiesti metsa. "Me ei võitnud kahevõitluseid. Kui lähed nurkadesse ning ei tule sealt litriga välja, siis näitab see seda, et vastasel on suurem tahe ja me ei ole sellega harjunud," rääkis pettunud Bruce Boudreau.
Coyotes võitis viimati aasta esimesed kolm mängu hooajal 2003/04. Samas jäädi aga siis ikkagi lõpuks playoffidest välja ning järgmisest üheksast mitte ühtegi võitu ei tulnud. Loodetavasti ajalugu ei kordu.
Teised kohtumised
Philadelphia Flyers 3 - 0 Chicago Blackhawks (tipphetked)
Michal Neuvirth oli teist mängu järjest Flyersi postide vahel ning nii korjati teine järjestikune puhas paber. Selleks tuli teha 30 tõrjet. Claude Giroux tähistas oma 500. mängu väravaga ning Blackhawksi vastu saadi 12. järjestikune kodus tulnud põhihooaja võit. Ilus esitus oli jäetud ilusaks hetkeks. Õhtu käigus tähistati Kimmo Timoneni karjääri.
Columbus Blue Jackets 3 - 7 Ottawa Senators (tipphetked)
Sinijakkide peamänedžer Jarmo Kekäläinen rääkis suvel, et jättis kaitsesse täiendused toomata, kuna on praeguse valikuga rahul, aga tundub, et soomlane peab kiirelt hakkama asju ümberkalkuleerima. Nelja mänguga on 20 tükki tuppa tulnud. Senaatorid said kõik värava erinevalt meestelt ning Erik Karlssonile kogunes neli söödupunkti. Mika Zibanejad ja Bobby Ryan lõpetasid kolme punktiga.
Colorado Avalanche 2 - 6 Boston Bruins (tipphetked)
Kaotuse korral olnud Bruinsil kirjas viimase 51 aasta halvim hooaja algus. Siin aga tuli korralik lammutustöö. Kodumeeskond sai tänu kaptenile Gabriel Landeskogile oma esimese alles 0-5 seisu peal. Tuukka Raski asemel tegi postide vahel eduka debüüdi Jonas Gustavsson.
Arizona Coyotes lööb oma hooaja lahti tuleval ööl Los Angeles Kingsi vastu ning võib öelda, et iga väravavaht, kes tänavuse hõreda meeskonna seljatagust valvama hakkab, peab olema kangemat sorti vaimuga. Coyotesi õnneks tundub, et Mike Smith on just seda tüüpi mees. 33-aastane puurivaht on spordipsühholoogi toel ennast uuesti leidmas.
(foto: Christian Petersen/Getty Images)
Kolm aastat tagasi meeskonna suurepärase mänguga läänekonverentsi finaali viinud Smith tegi mullu karjääri halvima hooaja, kuid seda suuresti tänu ebaõnnestunud algusele. Enne Tähtede mängu lasi ta endale keskmiselt 3.51 väravat mängus ja tõrjus vaid 88.7%-lise efektiivsusega. Pärast pausi oli aga minek hoopis teine - numbriteks 2.81 ja 92%.
Smith aga ei parandanud oma mänguvormi mõne imeravimiga. Selleks piisas spordipsühholoogi külastamisest. "Olgu tegu hea kogemusega või mängust halva enesetundega tulemisega, arvan et on tähtis jagada mõtteid kellegagi, kes pole hokiga seotud ega kuulu meeskonda," rääkis Smith oma kogemusest sel nädalal.
Coyotesi esiväravavaht tunnistas, et mulluse hooaja esimene pool oli vaimselt väga raske, kuna ta soovis vägisi meeskonna seisu parandada, aga see viis veel suuremate ebaõnnestumiste ning lõpuks enesekindluse kaotuseni. Seda loodab ta uuel hooajal vältida ning oluline osa selles on spordipsühholoogi külastamise jätkamisel. Väiksemad ootused peaksid ka esituste paranemisele kaasa aitama.
"Arvan, et mul olid liiga suured nõudmised nii endale kui meeskonnale. Hooaega alustades on eesmärgiks playoffidesse jõudmine ja Stanley karika võitmine. Kui langed kohe alguses taha, siis on sellest väga raske kosuda. See hakkab vaimu kulutama ja on frustreeriv, kui sa ei võida ega ole edukas ning eesmärgid on saavutamatud, kuna oled neist sedavõrd kaugel," lisas Smith.
Kanadaga kevadel MM-kulla võitnud puurivaht kavatseb uuel hooajal keskenduda vaid enda esitustele, ega plaani pead vaevata sellega, mis seisus meeskond on. Ent kui Smith on tasemel, siis on koiotid kindlasti tervikuna samuti paremas seisus. Seda loodab ta ka ise:"Kui ma mängin oma võimete kohaselt ja teen kõik võimaliku, et oma tööd korralikult teha, ega muretse asjade üle, mida ma ei saa kontrollida, siis suudame hokimängudes sees püsida."
Kui panna ritta liiga suurimaid kukkujaid, siis on Arizona Coyotes selle edetabeli esirinnas. Tunamullu ülinapilt, kahe punktiga playoffidest välja jäänud meeskond langes 89 punkti pealt 56 peale ning edestas lõpuks vaid ühte meeskonda. Uus hooaeg tõotab tulla samasugune.
(foto: Christian Petersen/Getty Images)
Ründes Doan, Vermette ja lasteaed
Antoine Vermette on üks vähestest Coyotesi mängijatest, kellel eelmisest hooajast ka midagi head meenutada. Kogenud ründaja saadeti hooaja lõpuks Chicagosse, kust ta on nüüd tagasi Stanley karikavõitja sõrmusega. Väga nukra pilguga võib seda vaadata meeskonna kapten Shane Doan, kes väärib ülimat austust oma lojaaluse eest, aga kes on oma võiduvõimaluse tõenäoliselt käest lasknud.
Vermette ja Doan on veteranid, keda hakkavad uuel hooajal ümbritsema mitmed noormängijad. Max Domi, Anthony Duclair ja Dylan Stome on kõik kõrgelt hinnatud ründetalendid. Klubi kaasomanik Anthony LeBlanc teatas hiljuti, et Coyotesi noormängijate valik on konkurentidele kadedust tekitamas ja see kolmik moodustab koorekihi.
(foto: Norm Hall)
Coyotes on tuleviku meeskond, kuigi eelroana antakse eeldatavasti mitmetele noortele juba tuleval hooajal võimalus. Vähemalt sellised signaalid liikusid suve keskel. Kuigi peamänedžer Don Maloney on kõvasti kiitnud ka vanemaid tegijaid.
"Meil on terve (Martin) Hanzal, oleme teinud lepingu Brad Richardsoniga, kes mulle väga meeldib. Boyd Gordon on mängija, keda me teame ja väga armastame," on Maloney öelnud keskründaja positsiooni kohta.
Kuigi tõele au andes, siis Mikkel Bødker saanuks seda seisu muuta, kui hooaega poleks katkestanud põrna eemaldamine. Jaanuaris ette võetud opi järel arvati, et taanlase mängupaus jääb mõnenädalaseks, aga kuna meeskonna käekäik läks aina halvemaks, siis ei lastud teda enam jääle. Enda sõnul operatsiooniga üheksa kilo kaotanud ründaja lõpetas aasta 45 mängust kogutud 14+14'ga.
Kaitsesse on lisatud kogemust
Coyotes lõpetas läinud hooaja sinisel joonel üsna noore koosseisuga. Märtsis 22-aastaseks saanud Connor Murphy oli kaitsjate seas mängude arvult kolmandal kohal. Tema ees olid 25-aastane Michael Stone ja 24-aastane Oliver Ekman-Larsson, kes oli ainus, kellel õnnestus kaasa teha kõik 82 kohtumist. Nendes kogutud 43 punktiga oli rootslane liigas resultatiivsuselt 22. kaitsja. Samas ei saanud aga sinise joone meestest mitte keegi vastu tema 23 kollile.
Ekman-Larssonist loodetakse palju, aga vähemalt uuel hooajal on temal asuvat survet veidi leevendamas paar kogenud kaitsjat. Tagasi on hooaja lõpuks St. Louis Bluesile loovutatud Zbynek Michalek ja uue näona täiustab kaitseliini Nicklas Grossmann. Põhimeheks on aga ikkagi OEL.
(foto: Christian Petersen/Getty Images)
"Minu arvates on ta NHL-i üks parimatest kaitsjatest ja ta on endiselt veel arenemas," märgib Maloney. "Usun, et tal on veel tohutult arenguruumi. Tema mängijatarkus, sööduoskus ja liikumine on need, mis silma paistavad. Ta on meie sinise joone nurgakivi. Peame saama veel üks-kaks temasugust sinna ja siis oleme meeskond, kellega tuleb arvestada."
Olles vaatamata noorele vanusele kaasa teinud juba rohkem kui sajas mängus on Murphy üks nendest, kellest klubi palju loodab. Samuti tekitab elevust 23-aastane Brandon Gormley, keda eelmisel hooajal perioodiliselt kasutati. Duo ei ole arvatavasti nii potentsiaalikas, kui Ekman-Larsson, kes tegi juba 20-aastaselt täishooaja, aga kui liiga üheks parimaks kaitsjaks tituleeritud mehe kõrvale saadakse paar korralikku panustajat, siis on seis juba täitsa roosiline. Kuid seda tõesti heal juhul paari aasta pärast. Ja loodetavasi on siis Arizonal veel oma meeskond. Arvestades selle suve sündmusi võib selle kahtluse alla seada.
Milline Mike Smith väravasse ilmub?
Coyotes oli alles kolm aastat tagasi läänekonverentsi finalist. Puurivaht Mike Smith tegi siis elu hooaja. Sellele on aga järgnenud ebastabiilsus ja pükste värav. Tänavune MM-turniir kasvatas 33-aastase väravavahi enesekindlust, kuid uuel hooajal ei ole tema ees mängimas Jake Muzzin, Tyson Barrie, Aaron Ekblad ja sõbrad. Koiotid lasid endale eelmisel hooajal keskmiselt 33.2 väravale läinud pealeviset, millest olid kehvemad vaid kolm meeskonda.
(foto: Paytick McDermott/Getty Images)
Algav hooaeg toob Smithile tõenäoliselt uuesti suure koormuse, mis tähendab, et piinlikute tulemuste vältimiseks on soovitav üles leida see mõne aasta tagune vorm. Maloney usub, et Smith on selleks suuteline: "Mike Smith pani eelmisel hooajal oma aastale suurepärase punkti. Tean, et ta teeb parema hooaja."
Kui eelmisel hooajal 61-st stardist vaid 14 võitu toonud väravavaht kõrgetasemelist mängu näidata ei suuda, siis on Coyotesi jaoks lood hapumast hapumad. Uuel hooajal on Smithi varumeheks Anders Lindbäck, kes seni kukkunud läbi praktiliselt kõigis klubides, kus ta on käinud. Coyotes on rootslase jaoks viimase viie aasta jooksul viies erinev meeskond. Kuigi tõsi, kohutava Buffalo Sabresi eest mängides näidatud tõrjeprotsent 92.4% tõestab, et päris lootusetu juhtumiga ei ole ka tegu.
Hooaja väljavaated
Kuna Edmonton Oilers on ennast viimaks käsile võtnud, siis saab Coyotes olema läänekonverentsi ainus selge peksupoiss. Aga pole hullu. See on lihtsalt osa taassünni protsessist. Põhja vajumine on ette võetud ka suurepärasel ajal, kuna järgmise aasta draftist on saadaval "oma poiss" Auston Matthews. Kas poleks mitte sobiv, et karjääri loojangul olev Doan annab temale tõrviku üle?
"Mitte keegi ei taha seda uuesti üle elada," on Tippett eelmise hooaja kohta öelnud. Kevadel liikusid jutud, et 54-aastane peatreener kaalub klubist lahkumist, kuid nähtavasti on ta siiski vastu võetud filosoofiaga leppinud. Kolm aastat on veel lepingust minna ja tumedad ajad tuleb lihtsalt ära kannatada.
"Oleme realistid seoses sellega, millised väljakutsed meil ees seisavad, peame mängima väga kindlat kaitset ja loodetavasti üks või kaks noort mängijat üllatavad meid ning me saame edasi liikuda," rääkis Maloney eelmise kuu alguses. Sellest lausest võib välja lugeda, et loodetakse parimat, aga ollakse valmis halvimaks. Vähemalt on meeskonna koosseis palju värvikam, kui see hall seltskond, kellega Sabres eelmisele hooajale peale tuli.
Kui oled otsinud kohta, kus rahuldada oma uudishimu seoses NHL-iga, siis võid rännakud nüüd lõpetada. NHL iga kell on ainus eestikeelne lehekülg, kust leiab regulaarselt värsket materjali selle kohta, mis toimub maailma ühes vingeimas spordiliigas.
