Kuvatud on postitused sildiga max domi. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga max domi. Kuva kõik postitused

Coyotes noppis kolmanda järjestikuse võidu

Alles hiljuti surnud ja maha maetuna näinud Arizona Coyotes on järsku kerkinud NHL-i üheks parimas hoos olevaks meeskonnaks. Hooaja esimese normaalajavõiduga alanud seeria on tänaseks kasvanud kolmemänguliseks võiduseeriaks. Katkestati Toronto Maple Leafsi pikk võitude jada.

(foto: pensionplanpuppets.com)
Kodus mänginud Leafs, kes polnud kahes eelmises matšis lasknud mitte ühtegi väravat, oli alates 6. novembrist võitnud kuus mängu järjest. Ometi polnud sellest mänguhoost koiottide vastu haisugi.

"Nad olid algusest peale valmis võitlema, nad olid meist paremad," märkis pärast mängu Leafsi boss Mike Babcock. "Kui sa ei suuda õigel ajal alustada, siis ei vääri sa häid tulemusi."

Babcocki mehed tulid pärast Brendan Perlini ülekaalu väravat avakolmandikult ära 0-1 kaotusseisuga. James van Riemsdyki ülekaalu tabamus aitas kohe teise alguses viigistada, ent Auston Matthewsi karjääri 100. mängu ei õnnestunud võiduga tähistada.

Matthews ise vastas veel teise kolmandiku lõpuks tulnud Oliver Ekman-Larssoni ülekaalu kollile, kuid see võeti väravavahi takistamise eest ära.


Külalised suutsid viimasel perioodil nappi eduseisu hoida ning lõpueel tehtud tabamused Max Domi ja Tobias Riederi poolt andsid meeskonnale lõppkokkuvõttes ülekaaluka võidu.

Coyotes, kes sai Niklas Hjalmarssoni pärast 10-mängulist pausi koosseisu tagasi, suutis tänavu alles neljandat korda hoida oma hoovi sedavõrd puhtana, et vastased said vähem kui kolm.

Antti Raanta teenis 27 tõrjega oma hooaja neljanda võidu. Sama palju jäi neid kirja ka Frederik Andersenile.


Hiljutine vormitõus on Coyotesi kergitanud 13 punkti peale. Esimesed konkurendid on juba nägemisulatuses. Buffalo Sabres istub 14 peal ja paar satsi on 16 punkti juures. Ees ootavad kolm järjestikust kodumängu.

Teised kohtumised

Buffalo Sabres 2 - 3 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Sabres hakkas mängima alles viimasel kolmandikul, kus oldi pealevisetega parem 15-5. Paraku jäädi selle käigus aga juba kolme väravaga taha. Kuu esimeses pooles neli järjest kaotanud jakid istuvad nüüd neljamängulise võiduseeria peal. Sabresil on kogu hooajaga tulnud vaid viis võitu ja hetkel on kirjas kuus järjestikust kaotust.

Washington Capitals 1 - 4 Calgary Flames (tipphetked)

Glen Gulutzani meeskond katkestas ära Capitalsi viiemängulise koduse võiduseeria. Seda pärast avaminutil taha jäämist. Johnny Gaudreau on märkamatult jõudnud 10-mängulise punktiseeriani. Lisaks on tal kuus mängu järjest värav kirjas ning ta on pärast aastat 2002 ja Jarome Iginlat esimene Flamesi mängija, kes teinud viis mitme punktiga esitust järjest. Sean Monahanil ei lähe ka pahasti.


Minnesota Wild 3 - 4 (LA) New Jersey Devils (tipphetked)

Devils lasi viimastel minutitel lastud väravatega eduseisul sulada, kuid seda võib endale lubada, kui sul on satsis John Moore. Ta on alates üleeelmisest hooajast, mil 3 vs 3 formaati kasutama hakati, lisaajal olnud kõige resultatiivseim kaitsemängija. Seekord tuli võiduvärav 52 sekundiga.

Nashville Predators 5 - 3 Winnipeg Jets (tipphetked)

Predators võttis tugeva teise perioodi toel viimase kaheksa mängu peale seitsmenda võidu. Neist viies on tehtud vähemalt viis väravat. Jets, kelle eest Mathieu Perreault tegi kaks, sai sel kuul alles kolmandat korda tappa.

San Jose Sharks 2 - 3 (KV) Anaheim Ducks (tipphetked)

Ducks revanšeeris kuu alguses samas hallis saadud karistusvisetega kaotuse. Meeskonna väravasuul tegi meeldejääva esimese stardi Reto Berra. Šveitslane kogus 19 oma 40-st tõrjest viimasel perioodil. Ainsad sai temast mööda Joonas Donskoi. Üheksa ringi peale läinud karistusvisete seeria otsustati hiljuti 1000. mänguni jõudnud Antoine Vermette'i poolt.

Hooaja eelvaade: Arizona Coyotes

Üks samm edasi, kaks sammu tagasi. See lause iseloomustab hästi Arizona Coyotesi käekäiku alates 2012. aastast, mil läänekonverentsi finaalis langeti. Meeskond on pärast seda playoffidest täielikult eemale jäänud ning kostitas eelmisel hooajal oma fänne järjekordselt ühe pettumust valmistava aastaga. Tänavune suvi on taas pakkunud kuhjaga põnevust, aga välja võib ikka kukkuda harjumuspäraselt.

(foto: howlinhockey.com)
Rünnak esimest korda Doan'ita

Peagi algav hooaeg saab Coyotesi jaoks pärast Arizonasse kolimist olema esimene, mil meeskonna särgis ei tule jääle Shane Doan. Alates 2003. aastast kaptenina tegutsenud ründajal ei nähtud 40+ vanuses meeskonnas enam rolli ja tema leping jäi suvel pikendamata. Lahku mindi üsna koledal viisil, aga samas oli ka Doan teinud väga koleda hooaja - 74 mänguga tuli vaid kuus väravat ja 27 punkti.

"Käes on aeg edasi liikuda," kommenteeris lahutust klubi omanik Andrew Barroway. "Me soovime ehitada võitvat meeskonda, mitte olla olukorras, kus väljakul on mõned fännide jaoks sümpaatsed mängijad ja tulemused teisejärgulised. Me soovime koheselt võitma hakata ja võite seda näha mõnedest meie suvistest käikudest. Ehitame meeskonda, mis oleks konkurentsivõimeline ja seda kohe praegu."

Peamänedžer John Chayka tegi suvel kaks suurt vahetustehingut, mis tõid kvaliteeti juurde igasse osakonda. Rünnakuga seoses sai meeskond endale New York Rangersist Derek Stepani, kelles nähakse satsi kindlat esitsentrit, keda juba iidamast-aadamast on otsitud. 27-aastane ameeriklane on New Yorgis olnud stabiilne 50+ punktiga mängija ning suurem vastutus võiks ta veelgi klassi võrra kõrgemale tõsta.

(foto: dailyfaceoff.com)
Keskründaja positsioonile on täiendust tulemas ka Dylan Strome'i näol. 2015. aasta drafti 3. mees on viimastel hooaegadel OHL-is küpsenud ja näib nüüd 20-aastasena olema valmis järgmiseks sammuks. Igatahes on juunioride liigas maa täiesti mustaks tehtud. Tema eelmise hooaja näitajad olid 35 mängu peale 22 väravat ja 76 punkti. Kuigi temalt ei oodata ainult säravaid ründenumbreid.

"Me loodame temas näha üle kogu väljaku kasulikku tsentrit, kes mitmes valdkonnas panustab. Seda positsiooni on noorena väga raske edukalt mängida," märkis Chayka suvel.

Viimane jupp vihjab sellele, et Strome võib veel jääda oma tõelist võimalust ootama. Küll peaks aga klubi noorukitest pauguga esindusmeeskonna ukse lahti lööma Clayton Keller. Eelmise aasta drafti 7. valik tegi läinud kevadel 18-aastasena NHL-is oma esimesed sammud ära. Need tõid kolme mängu peale kaks söödupunkti. Järgnesid vägevad esitused MM-turniiril, kus ta oli USA koondises seitsme punktiga (5+2) üks resultatiivseimatest. Sellele eelnes juunioride MM-i kuld ja pärast 11 punkti kogumist turna tähtede meeskonda valimine. Aasta varem oli Keller U18 MM-i MVP.

Uusi edusamme oodatakse ka mitmetelt teistelt noormängijatelt. Neist mõned on juba jõudnud seisu, kus pärast äralangemist oleks vaja uuesti tõusta. Eelkõige kehtib see hiljuti 22-aastaseks saanud Anthony Duclairi kohta, kes kogus mullu 58 matšiga vaid 15 silma (5+10) ja kukkus AHL-i. Vähikäigu tegi ka Max Domi, kes pärast debüüthooajal tulnud 52 silma piirdus ainult 38-ga (9+29). Kuigi tema saab oma kahvatut statistikat põhjendada faktiga, et ühe kakluse käigus tulnud käeluu murd röövis üle 20 mängu. Tema puudumine oli üks peamistest põhjustest, miks meeskond suutis keskmiselt mängu peale vaid 2.33 väravat teha.

Rootsi viikingid kaitseliini liidrid

Pärast Doani lahkumist kujuneb Oliver Ekman-Larssonist Coyotesi uus kaanepoiss ja võib päris julgelt panustada sellele, et temast tuleb ka uus kapten. OEL pole aga enam ainus Tre Kronori esindaja Coyotesi sinisel joonel. Suvel toodi Chicagost ära kolmekordne karikavõitja Niklas Hjalmarsson, kellel lisaks võidusõrmustega motiveerimisele veel mitu muud head külge.

Hjalmarsson puudus eelmisel hooajal üheksast kohtumisest, ent sai sellele vaatamata kirja karjääri parimat tähistavad 181 blokeeritud pealeviset. Tema 903 blokki on alates hooajast 2009/10 kogu liiga peale paremuselt viies näitaja. 2014. aasta OM-hõbe on eelkõige tuntud oma kaitsemängu poolest, aga aeg-ajalt sähvatab ka rünnakul ja mis kaitsjate puhul eriti tähtis - ta on väga hea distsipliiniga. Vähem kui 10 000 elanikuga Eksjös sündinud mängumehel on karistusminutite arvestuses karjääri "parim" hooaja 2014/15 44 minutit.

(foto: dailyfaceoff.com)
Vaid Buffalo Sabres lasi eelmisel hooajal Coyotesi 34.1-st enda väravale rohkem pealeviskeid ja Hjalmarssoni tulek peaks olukorda märgatavalt parandama. Koos sellega kaasneks areng mitmes teises valdkonnas. Endale lastud väravate keskmine vajab näiteks parandamist 3.15 pealt. Coyotesi endale lastud keskmine on kolm aastat järjest olnud üle kolme või selle lähedal. Nii on võimatu kuhugi purjetada.

Enne hooaja algust võib kaitsesse täiendusi veel ka juurde tulla. 19-aastane Jakob Chychrun, kellel 20 punktiga (7+13) selja taga igati viisakas debüüthooaeg, oskas suvel oma põlve katki teha ja vigastus jätab ta teadmata ajaks väljakult eemale.

Väravas uus esinumber

Koos Doani ajastuga on Arizonas lõppenud ka Mike Smithi aeg. Kuus hooaega meeskonna väravasuul seisnud puurivaht jätkab karjääri Calgarys ning uueks esikindaks tõuseb Antti Raanta. 28-aastane soomlane toodi koos Stepaniga New Yorgist ära tehinguga, mille käigus loobus klubi ühest tänavuse drafti avaringi valikust. Tegu on ambitsiooni näitava lükkega ja sellist hinda makstes võib arvata, et ka usk Raantasse on suur.

2015. aastal Chicagos Stanley karikani jõudnud mees on seni kogu karjääri olnud varukinnas, saades mängude osas maksimumina kirja mullused 30 matši. 2013. aastal draftimata mängijana liigase pääsenud väravavahil on senine statistika suurepärane - 94 mänguga 47 võitu, endale lastud keskmine 2.32, tõrjed 91.7% ja üheksa nullimängu. Need on seni aga tulnud väikese koormuse ja kahe väga hea meeskonna eest mängides. Kuid see ei vähenda tema eneseusku.

"Mul on olnud privileeg mängida koos Corey Crawfordiga Chicagos ja Henrik Lundqvistiga New Yorgis ning samuti olen töötanud suurepäraste väravavahtide treeneritega," rääkis Raanta mõni nädal pärast klubivahetust. "See on minu jaoks olnud samm-sammu haaval protsess. Eelmisel aastal tundsin, et mu mängu on tulemas õige tasakaal ja minu enesekindlus läks aina paremaks. Tundsin, et andsin meeskonnale igal õhtul võiduvõimaluse. Saab olema teisi väravavahte ja algab võitlus esikinda koha pärast, aga tunnen, et minu mäng liigub õiges suunas. Arvan, et olen valmis tegema veel ühe sammu, mängima rohkem ja olema esinumber."


Chayka on öelnud, et tema näeb Raantas selget esikinnast ning ta olevat kõigi vaateväljas olnud väravavahtide seas olnud ka esimene valik. Varumehena jätkab 25-aastane Louis Domingue, kellele läksid eelmisel hooajal kirja noore karjääri halvimad näitajad 3.08 ja 90.8%.

Enne suurt ampsu nositakse väikeseid seemneid

Klubi omanik on rääkinud suurejoonelistest plaanidest, mis ta loodab kiirelt realiseerida. Meeskonna uus peatreener Rick Tocchet on olnud veidi tagasihoidlikum.

"Me soovime, et oleksime arvestatavad tegijad," on Tocchet öelnud uue hooaja kohta. "Ma ei hakka võitude või kaotuste arvu pakkuma. Ma ei ütle, et me jõuame playoffidesse ja võidame Stanley karika. Küll võin aga öelda, et kui ma suudan neid kutte iga päevaga veidi paremaks teha, siis võin seda eduks pidada. Me suudame selle teostada. Tean, et me saame paremaks."

Viimasel kahel aastal Pittsburghis abitreenerina võiduka lõpuni jõudnud kanadalase puhul on kiidetud just tema individuaalset tegelemist mängijatega ning tema suhtlemisoskust. Phil Kessel on nimetanud teda oma karjääri parimaks treeneriks ja seda oli ka tulemustest näha. Ameeriklane tegi 70 punktiga (23+47) oma viimaste aastate parima hooaja. Nendevaheline klapp oli isegi sedavõrd hea, et hooaja lõpus polevat peatreener Mike Sullivan enam üldse Kesseliga rääkinud, lastes Tocchetil kogu töö ära teha.

Kui Tocchetil õnnestub samasuguse personaalse lähenemisega innustada ka noori koiotte, siis peaks uuel hooajal tegu olema ühe põnevaima meeskonnaga. Playoffide kohta on tema meeskonnale küll raske pakkuda, aga 70 punkti pealt peaks tulema kena tõus. Ja samal ajal, mine sa tea. Toronto Maple Leafsi puhul nägime eelmisel hooajal hästi, mis võib juhtuda ühe liiga punase laternaga, kellel õige treeneri käe all hea grupp noori mängijaid kokku saab.

Kingsi playoffide lootused said uue põntsu

Kuu alguses LA-sse kolinud Jarome Iginla asus koheselt põnevusega playoffides mängimist ootama, kuid võimalik, et vanameister ja tema kamraadid jäävad lõpuks hoopis pika ninaga. Kings on sattunud joone alla ja vahe aina kasvamas. Lootused said uue põntsu läinud ööl, mil kodus Arizona Coyotesit alistada ei suudetud.

(foto: Alex Gallardo/AP)
Pooleteist nädala jooksul kaotas Darryl Sutter juba teist korda kohtumise, kus tegelikult pealevisetega väga suur ülekaal saavutati. Enne eilset tänavu võõrsil 13-st stardist vaid kolm võitnud Louis Domingue pidi toimetama 46 pealeviskega ning tuli oma tööga suurepäraselt toime. Kingsi mängijatest suutis ta ainsana üle mängija Tyler Toffoli, kes oli 2-3 kaotuses kodumeeskonna mõlema autoriks.

Veidi rohkem kui minut enne lõppu näis, et Toffoli on oma teisega Kingsile olulise võidu kindlustanud, aga hokijumal tahtis teisiti. 45 sekundit enne lõppu toimunud lahtiviskel korraldas ta litri Max Domile ning tuli 2-2. Vahepealse vigastuspausi ajal endale väga mehise habeme kasvatanud ründaja lõpetas kohtumise samuti kahe tabamusega.


Lisaajal sai Coyotes viimast minutit mängida ülekaalus, aga võiduvärav jäi tegemata. Ent koiotid olid eelnevalt võitnud tänavu kuuest karistusvisete seeriast viis ja ka seekord suudeti see enda kasuks pöörata. Kuigi kõvasti tuli vaeva näha. Pärast Jeff Carteri ja Brendan Perlini tabamuste vahetamist ei tahtnud litter enam kuidagi sisse minna. Uuesti jõuti sihile alles 11. ringis, mil noor kaitsemees Anthony DeAngelo külalistele võidu kindlustas.

"Meil oli eduseis ja tegu olukorraga, kus peab mängu kinnisemaks tõmbama. Lasime võidu käest," tunnistas Toffoli pärast mängu.

Kuna vahe kandub juba kümne punkti ligi, siis on divisjoni pilet Kingsi jaoks läinud. Loota saab vaid viimase wild-cardi peale, mida hoiab hetkel St. Louis Blues. Vahe on neli punkti, aga Kingsil on üks mäng rohkem peetud. Sutteri meeskonda ootab viimase 13 vastase seas ühekasa meeskonda, kes hetkel playoffide kohtadel. Bluesil on selliseid tulemas vaid neli.


Coyotes on pärast Domi tagasi saamist võitnud pooled 20-st mängust. Normaalajakaotuseid on vaid kaks. Võib täitsa mõelda, mis oleks olnud siis, kui....

Teised kohtumised

Washington Capitals 4 - 2 Minnesota Wild (tipphetked)

Capitals leidis võiduraja uuesti üles ning ka karjääri pikima põua peal olnud Aleksandr Ovetškin suutis tõelise klassikaga litri uuesti võrku panna. Nicklas Bäckström oli kaasautor kolme värava juures. Wild sai 0-3 pealt viimase perioodi alguses vahe minimaalseks, kuid järgmine samm jäi tegemata.


Carolina Hurricanes 2 - 3 (LA) New York Islanders (tipphetked)

Päev varem kodupubliku ees samas vastasseisus suurelt kaotanud Islanders sai väikese revanši John Tavarese lisaajaväravaga. Sellele eelnes 0-2 august välja tulemine. Kapten tegi kapteni asju täpselt õigel ajal, kuna lisapunktita oleks meeskond playoffide kohtadelt välja puksitud.

Montreal Canadiens 2 - 4 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Blackhawks jäi pealevisetega 24-42 alla, kuid suutis siiski Carey Price'i karjääri 500. mängu rikkuda. Omavahelises vastasseisus saadi seitsmes järjestikune võit ning pikendati punktiseeria 11 peale. Patrick Kane haaras 1+2'ga liiga punktitabeli esikoha endale.


Ottawa Senators 1 - 2 (LA) Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Victor Hedman tõi oma meeskonnale sel kuul juba teise lisaajavõidu, kerkides karjääri kolmandaga lisaajatabamuste arvestuses Dan Boyle'i kõrvale jagama klubi kaitsjate rekordit. Eelmise kuu alguses üsna masendavas seisus olnud meeskond on nüüdseks jõudnud idakonverentsi viimast playoffide piletit hoidva Islandersiga sama arvu punktide peale.

Edmonton Oilers 7 - 1 Dallas Stars (tipphetked)

Oilers lõpetas vinge esitusega kolmemängulise kaotusteseeria. Väljakumängijatest jäid vaid viis meest punktideta. Vähem kui poole mänguajaga oli neli tükki kirjas ja mängu külaliste puuri alustanud Antti Niemi kestis vaid 31 ja pool minutit.

San Jose Sharks 4 - 1 Buffalo Sabres (tipphetked)

Kodumeeskond mängis kohtumise teise poolega Jack Eicheli hooaja 20. väravast tulnud kaotusseisu kindlaks võiduks. Joe Pavelski oli kahe värava autoriks. Pealevisetega oldi lõpuks üle 41-23. Kummalisel kombel polnud Sabres alates aastast 2001 San Joses kaotanud.

Florida Panthers 7 - 2 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Panthers otsustas mängu, mis kindlasti oli vaja võita, väga kiirelt ära, kui juba 25 minutiga oldi 4-1 ees. Lõpuks jõudis Thomas Vanek 33-aastasena söödupunktide osas neljaga karjääri ühe mängu rekordini. Kahe värava eest hoolitses Jonathan Marchessault, kes pani tänavu kokku Leafsi vastu nelja mänguga viis väravat ja kogus kuus punkti. Külaliste poolel jõudis Leo Komarov hooaja 11. tabamuseni. 68 mänguga on tal kokku kirjas 24 punkti.

Isale ei meeldi Max Domi kaklemine

Oma mängijakarjääri jooksul kaklemisega kuulsust kogunud Tie Domist on poeg Max eeskuju võtnud, kuid isa eelistaks seda, et poeg keskenduks oma mänguoskuste näitamisele. Hetkel ei saa Arizona Coyotesi ründaja seda just kaklemise tõttu teha.

(foto: Getty Images)

"On okei mängida jõuliselt, aga kaklemine ei kuulu tema mängu juurde," ütles papa Domi.

Coyotes on Domita mängides 16-st kohtumisest kaotanud 11. Oma kõige talendikama ründajata on keskmiselt skooritud vaid kaks väravat mängus. Meeskonna peatreener Dave Tippett mainis hiljuti, et tema naasmiseni läheb veel ka mitu nädalat.

"Mulle ei meeldi see, ma kaklesin piisavalt, tegin seda kõige rohkem," lisas karjääri 274 kaklusega lõpetanud Tie Domi, kes korra isegi ühele fännile oma osa andis. "Tegin oma perekonna heaks piisavalt palju ja veelgi rohkem. Ta saab sellest positiivse kogemuse. Ta peab mõistma, et ei saa end sellisesse olukorda panna."

Coyotesi mänguvorm oli juba koos Domiga üsna kehv, kui järjepanu kuus kaotust tuli, kuid kindlasti oleks meeskond koos temaga ohtlikum.

Verine kaklus viis Max Domi mitmeks nädalaks laatsaretti

Arizona Coyotes lõpetas laupäeval kuuemängulise kaotuste jada ja sai sellega hakkama ka Max Domita mängides. Noor ründetäht kakles end eelmises kohtumises vigaseks ja jääb kõigi eelduste kohaselt nüüd mitmeks nädalaks väljakult eemale.

(foto: fiveforhowling.com)
Tänavu 26 mänguga 16 punkti (5+11) kogunud Domi võttis oma karjääri kuuenda kakluse jaoks partneriks Calgary Flamesi Garnet Hathaway.


Noormehel on oma isa Tie Domi saavutuseni veel pikk maa minna. Papale jäi omal ajal põhihooajal kirja 271 kaklust.

Oilersi ebaedu Coyotesi vastu jätkub

Edmonton Oilers on tänavu teinud jõudsa sammu edasi, aga üks asi siiski pole muutunud. Ja kas muutubki? Alates 2011. aastast pole suudetud Arizona Coyotesit normaalajaga alistada. 24 kohtumise peale on kirjas 20 kaotust. Neist viimane tuli karistusvisetega pärast 2-0 eduseisu.

(foto: Associated Press)
Võõrsil mänginud Oilers pääses Connor McDavidi ja Adam Larssoni tabamustest avakolmandikul juhtima, ent oma pärast kaotuste jada tekkinud võiduseeriat ei õnnestunud nelja peale venitada.

Seejuures polnud Todd McLellani meeskond tänavu kaotanud mitte ühtegi kohtumist, kus McDavid oli väravani jõudnud.

Max Domi tegi ühe tagasi vaid üheksa sekundit pärast Larssoni tabamust ning Shane Doan jõudis viimasel kolmandikul hooaja teisega karjääri 400. tabamusest kahe kaugusele.

Pealevisetega 34-41 alla jäänud Oilers raiskas lisaajal ühe ülekaalu võimaluse ja ei osanud aega arvestada, kui McDavidil jäi mängu teisest puudu ei rohkem ega vähem kui üks kümnendik. Oilersi kapten suutis Mike Smithi veel kord üle mängida, kuid 0.1 sekundit jäi puudu sellest, et tabamus lisaaja lõpus loeks.

"See oli nii nibin-nabin kui üldse olla saab," tunnistas Coyotesi peatreener Dave Tippett. "Olime õnnega koos, et lisapunkti teenisime. Kui su selg on vastu seina, siis pead kõik endast välja panema ja meie kutid tegid seda."

Coyotes korjas lisapunkti tänu karistusvisetel 2-1 üle olemisele. Radim Vrbatast sai NHL-i läbi aegade edukaim karistusvisete realiseerija, kui võrku läks karjääri 43. tabamus ning otsustav üritus tuli Oliver Ekman-Larssonilt.


Viimase kolme kümnendi jooksul on Coyotesi punktiseeriast Oilersi vastu pikem olnud vaid Oilersi enda seeria Vancouver Canucksi vastu, mis leidis aset aastatel 1985-88. Meeskonnad kohtuvad pühapäeval Edmontonis uuesti.

Teised kohtumised

Philadelphia Flyers 2 - 3 New York Rangers (tipphetked)

Pealevisetega 23-42 alla jäänud Rangers lõpetas oma minikriisi napi, aga kindla võiduga. Flyers lahkus teist kodumängu järjest viimasele puhkepausile fännide vilekoori saatel ja sai seisu tagavägiseks alles lõpuminutitel. Dave Hakstoli meeskond on nüüd viimasest kümnest kaotanud seitse.


Anaheim Ducks 2 - 3 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Jonathan Toewsita mänginud Blackhawks lasi 3-0 pealt seisu veidi libedaks, aga pealevisetega 36-25 üle olnud Ducks ei suutnud siiski tagasitulekut vormistada. Hooaja esimesest kaheksast kodumängust vaid kaks kaotanud Ducks pole nüüd kolm mängu järjest oma fännide eest võidurõõmu maitsta saanud.

San Jose Sharks 3 - 2 New York Islanders (tipphetked)

Tasavägine heitlus lõppes paraja püandiga, kui Nick Leddy viimasel minutil saarlased viigisadamasse sikutas, aga Patrick Marleau ei tahtnud reedel pikemast tööpäevast midagi kuulda. Ülimagus võit Sharksile. Eriti kui arvestada seda, et Martin Jonesile anti puhkepäev. Kahe punktiga lõpetanud Brent Burns otsustas parkimisplatsi väravaga liiga resultatiivseima kaitsja lahingus Shea Weberiga sammu pidada.


Minnesota Wild 6 - 2 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Marc-Andre Fleury kaotas oma neljanda stardi järjest ja lasi alates 2013. aasta aprillist esimest korda ühes põhihooaja mängus kuus väravat. Wild sai pooled tabamused ülekaalust. Kasutama jäi vaid üks ülekaalu võimalus. Charlie Coyle skooris kaks korda ja edukas õhtu oli ka Jonas Brodinil, kes lõpetas 1+2'ga.

Washington Capitals 3 - 1 Buffalo Sabres (tipphetked)

Braden Holtbyt tänaseks Toronto Maple Leafsi vastu peetavaks mänguks hoidnud Capitals võttis väga rutiinse võidu. Philipp Grubaueri seljatagune määriti Sam Reinharti poolt alles kümme minutit enne lõppu. Sabres on viimase 13 kohtumise jooksul nüüd alistatud kümme korda.

Nashville Predators 5 - 1 Winnipeg Jets (tipphetked)

Avakolmandikul kaotusseisu jäänud Predators jõudis kuuenda järjestikuse koduvõiduni. Viimase nelja jooksul tehti kolmandat korda viis väravat. Õhtut juhtis 2+1'ga Ryan Johansen. Kaks tabamust sai kirja ka Colin Wilson. Mike Fisher lõpetas kolme söödupunktiga.

Boston Bruins 1 - 2 Calgary Flames (tipphetked)

Taas on ära nähtud midagi, mis polnud tükk aega juhtunud. 30. oktoober, aastal 2008 oli viimane kuupäeva, mil Flames suutis normaalajaga Bruinsi alistada. Järjekordselt hiilgas Chad Johnson, kes tegi 35 tõrjet. Ta on see kuu kaheksa stardi jooksul vaid kaks korda üle kahe värava lasknud.

Tampa Bay Lightning 3 - 5 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Lightning jõudis 1-3 seisu pealt viigini, kuid mängu jooksul lasti endale mitu kord jalga ja nii tuli viimase seitsme kodumängu peale vastu võtta juba neljas kaotus. Pealevisetega 38-28 üle olnud Jackets skooris oma esimese kolme üritusega kaks väravat.

New Jersey Devils 4 - 5 (LA) Detroit Red Wings (tipphetked)

Devils on hakanud järsku skoorima, aga nüüd ei õnnestu litrit oma puurist eemale hoida. Teist mängu järjest tehti normaalajal neli väravat, aga lasti sama palju ka. Mängu alguses Jimmy Howardi vigastusele kaotanud Red Wings võidutses tänu Mike Greeni tabamusele. Jeff Blashilli meeskonnal on nüüd kirjas järjestikused võidud, aga need on kaks vaid neljast, mis viimase 13 mängu jooksul tulnud.


Dallas Stars 2 - 1 Vancouver Canucks (tipphetked)

Mängu juhtima läinud Canucksil ei õnnestunud katkestada kohutavat seeriat, mis omavahelistes mängudes on tekkinud. Dallases kaotati seitsmendat korda järjest ning kokku on viimasest 12-st kohtumisest 11 läinud Starsile. Siin hoolitses selle eest 22-aastane kaitsja Esa Lindell, kes sai kirja nii karjääri esimese värava kui esimese vähemalt kahe punktiga mängu.

Hooaja eelvaade: Arizona Coyotes

Üks eelmise hooaja meeldivamaid üllatusi oli see, kuidas vaikselt liiga keldris elamisega harjuma hakanud Arizona Coyotes end uuesti konkurentsivõimeliseks mängis. Oma punktisaaki kergitati 22 silma võrra ning arengut võib oodata ka uuest hooajast.

(foto: abc15.com)
Coyotes pole alates 2012. aasta läänekonverentsi finaalikohast playoffides mänginud ja hooaeg 2014/15 oli tõeliselt tume, mil 51 punktiga tuli üks klubi ajaloo nukramaid aastaid. Ent kõik muutus päris kähku ja ootamatult. Noor duo Max Domi ja Anthony Duclairi näol andis tublisti särtsu juurde meeskonnale, mis suutis aasta varem keskmiselt skoorida vaid napilt üle kahe värava mängus (2.01). Keskmine väravasaak kergitati 2.54 peale ja see aitas peita puudujääke kaitses. Kuid nüüd võib ka selle osas oodata paranemist.

Kevadel palgatud John Chayka, kes on kõigi USA profiliigade peale ajaloo noorim peamänedžer, tõi kahe hooaja vahel klubisse mitmeid huvitavaid kaitsemehi. Nende seas suurte kogemustega Alex Goligoski.

"Arvan, et oleme kaitses väga tugevad," tunnistas suvel 26-aastane sinise joone mees Michael Stone. "Olen elevil seoses kuttidega, kes meil on. Mulle meeldiks väga mängida vennaga nagu Goligoski. Arvan, et ta teeb meeskonda vaid paremaks ja loodetavasti suudan teda täiendada. Kogu kaitse jaoks on käes põnev aeg."

(foto: dailyfaceoff.com)
Coyotes lasi endale mullu keskmiselt 2.98 väravat ning 31 pealeviset. Mõlemas arvestuses kuuluti liiga halvimate sekka. Kuid need numbrid peaksid uuel hooajal märgataval paranema.

Chayka on end kiirelt tõestanud julgete otsuste tegijana ning tema analüütikal põhinev taust lubab arvata, et tegu on ka õigete otsustega. Eelmise peamänedžeri Don Maloney visioon seisnes samm-sammu haaval satsi parandamisel, kuid Chayka on koheselt härjal sarvist haaranud ning aukude lappimise asemel hakanud uut vundamenti rajama.

Rünnakul on Dave Tippetti meeskond Antoine Vermette'i näol kaotanud mitmekülgse panustaja, kuid sisse on toodud mitu korraliku asendust. 28-aastane Jamie McGinn tegi mullu Buffalo Sabresi ja Anaheim Ducksi eest kena aasta, mis lõppes karjääri esimese 20 kolliga hooajaga ning 39 punktiga. Ryan White peaks aitama parandada 77.3%-list vähemuse efektiivsust ja pärast kaheaastast pausi klubisse naasnud Radim Vrbataga sütitatakse äkki vana leek. Domi ja Duclairi kõrval võivad satsi mahtuda järgmised konveierilt tulevad noored täkud Christian Dvorak ja Dylan Strome.

(foto: dailyfaceoff.com)
Koos Domiga OHL-is London Knightsis mänginud Dvorak vedas kaptenina meeskonna eelmisel hooajal Memorial karikani, olles 121 punktiga (52+69) põhiturniiril omade resultatiivseim mängija. 2015. aasta drafti 3. valik (esimene lihtsurelik Connor McDavidi ja Jack Eicheli järel) Strome lõpetas Erie Ottersi särgis 111 punktiga (37+74).

"Nad on mõlemad edusamme teinud," ütles meeskonna juures peatreenerina kaheksandat hooaega alustav Tippett suvel duo kohta. "Vaadake, mida on Dvorak teinud - ta võitis meistritiitli ja otseses mõttes juhtis meeskonda selle suunas. Strome võinuks vabalt olla Kanada meeskonna parim mängija juuniorite MM-il. Mõlemad tegid tänavu tohutuid edusamme."

Klubis oma 21. hooaega alustav Shane Doan, kes saab peagi 40-aastaseks, on äsja 28 väravaga teinud ühe karjääri parima aasta ning noorusest läbi imbunud koosseis võiks aidata ka temal jalga värskena hoida.


Postide vahel toetub meeskond jätkuvalt Mike Smithi peale. 2011. aastal klubisse saabunud kanadalane on olnud üks liiga kõikuvaima tasemega puurivahtidest. Heal päeval on ta väga hea, ent halval päeval jällegi väga halb. Coyotesi õnneks oli mullu häid päevi rohkem ning ta suutis tõrjete efektiivsuse osas 91.6%-ga korrata karjääri rekordit. Seejuures oli 34-aastane puurilukk eriti hoos hooaja lõpus pärast mitmekuulist vigastuspausi. Märtsis ja aprillis tehtud kümne matši jooksul kujunes tõrjete efektiivsuseks 94.4%.

Smithi puudumisel näitas nooruke Louis Domingue korralikku taset, võites 15 oma 36-st stardist ja tõrjudes 91.2%-ga. Kogenuma varuvahina on sisse toodud veel Justin Peters, aga kuna tal jäi Washington Capitalsi ridades eelmisel hooajal NHL-is üldse jääl käimata, siis eeldatavasti on ta selge plaan C.

Hooaja väljavaated

Kõige muu kõrval võivad koiotid eelmisest hooajast enesekindlust juurde saada sellest, et esimest korda pärast hooaega 2011/12 õnnestus oma divisjonikaaslaste vastu saada rohkem võite kui kaotuseid. Võite oli lõpuks kirjas 16 ja kaotuseid 13. Seejuures oli bilanss enamuse hooajast veelgi rohkem võitude poole kaldu. Ka tugeva läänekonverentsi vastu mängiti hästi, kui 50-st mängust tuli 24 võitu. Playoffide võimalused rikkusid lõpuks esitused ida satside vastu ja eriti Metro divisjoniga mängides. Sealse pundi vastu tuli 16-st matšist ainult neli võitu.

Metro divisjon on kujunemas vaikselt liiga kõige kangemaks, seega pole vaja eelmise hooaja tulemuste pärast häbi tunda. Ja kuna enamus mängudest tehakse siiski oma konverentsi vastu, siis on tähtsam püsida just selles seltskonnas konkurentsivõimelisena ning sellega sai meeskond mullu täitsa korralikult hakkama. Vähemalt teoorias peaks pärast suviseid täiendusi uuel hooajal minema veel paremini.

Tänavune suvi on Coyotesi jaoks olnud pöördselise tähtsusega. Kõrgete drafti valikute kogumise aeg on möödas ning playoffidesse naasmine on pandud kindlaks sihiks. "Seda on huvitav näha, et ta tahab meeskonda paremaks muuta ja soovib näha meid muutustega kaasa minemas ning õiges suunas sammumas," on Chayka kohta muljetanud Oliver Ekman-Larsson.

OEL-i sõnadest võib välja lugeda seda, et meeskond oleks justkui harjunud lihtsalt hooaja läbimängimisega, ilma et oleks mingisuguseid ambitsioone. Saab olema huvitav näha, kuidas uue olukorra ja nõudmistega kohanetakse. Tänu nooruslikule ründeliinile kujuneb meeskonnast kindlasti üks parimat meelelahutust pakkuv sats. Ja väga võimalik, et ei mängita lihtsalt efektselt, vaid ka efektiivselt.

Max Domi peab mängukeelu tõttu ühe kohtumise vahele jätma

Öeldakse, et käbi ei kuku kännust kaugele, aga Max ja Tie Domi puhul see kindlasti ei kehti. Kui papa Domi sai tuntuks oma rusikate poolest, siis poeg on jääl ikkagi tõeline võlur. Ometi on tänavu 43 punktiga korralikku kollanoka hooaega tegev Arizona Coyotesi ründaja saanud rusikate näitamise eest mängukeelu.

(foto: Christian Petersen/Getty Images)
Domi jääb üheks mänguks jalga puhkama neljapäevases Anaheim Ducksi vastu peetud kohtumises juhtunud intsidendi tõttu. 21-aastane kanadalane sai üsna mängu lõpus kakluse algataja karistuse ning kui see tuleb viimase viie minuti sees, siis ootab reegliraamatu järgi ees automaatne ühemänguline keeld.


Kohtumise 17 karistusminutiga lõpetanud Domil jääb mängukeelu tõttu vahele tänane matš Florida Panthersi vastu.

Panarin peab parima uustulnuka auhinna võitmiseks mustad hobused selja taha jätma

Artemi Panarinist sai läinud ööl esimene kollanokk, kes tänavu 20 väravani jõudnud. Ja see sai tehtud väga stiiliselt, kui samal ajal läks kirja karjääri esimene kübaratrikk. Panarin on punktide osas ülekaalukas kollanokkade liider, kuid parima uustulnuka auhinna võitmiseks peab ta mustad hobused selja taha jätma.

(foto: Bill Streicher/USA TODAY Sports)
Shayne Gostisbehere

Philadelphia Flyersi kaitsja on viimaste nädalate kuumim nimi. Olles hooaja alguses meeskonna koosseisust välja jäänud on 22-aastane jänki pannud kokku 13-mängulise punktiseeria. Nii on vaid Panarin (0.97) ja Connor McDavid (1.19) keskmise punktisaagi osas kollanokkade arvestuses temast (0.84) paremad.

Tõsiasi, et Gostisbehere tegi tänavu oma esimese mängu alles 14. novembril kärbib kõvasti tema võimalusi Calderi trofee võitmisel, aga selle võiks talle viimase aja superesituste tõttu andestada. Vaid Patrick Kane'i müstiline 26-mänguline punktiseeria on tänavu olnud pikem kui tema oma, mis on veel ka endiselt aktiivne.

Viimati jõudis mõni kaitsemees nii pika seeriani 1990. aastal. Selleks oli Brian Leetch, kelle jada katkes 14 mänguga. Viimase 20 hooaja jooksul on kollanokana pikema seeria kokku pannud vaid Paul Stastny, kes jõudis hooajal 2006/07 20 mänguni. 13-mänguline seeria on sama pikk, mille toel Nathan MacKinnon 2014. aastal parima uustulnuka au endale sai.

Samas töötab 2012. aasta drafti 3. ringi valikule vähese mängude arvu kõrval vastu ka tema vanus. Nii nagu ka 24-aastase Panarini puhul. Alates Pavel Burest ja hooajast 1991/92 on olnud vaid viis 22+ aasta vanust mängijat, kes parimaks uustulnukaks valitud ning kaks neist olid väravavahid.

Dylan Larkin

19-aastane Larkin on hetkel punktitabelis 38 silmaga Panarini ja Jack Eicheli selja taga, kuid vaid kolm tema punktidest on tulnud ülekaalu olukordadest. 2014. aasta drafti avaringi valik on erimeeskondade ridades ülimalt vähe mänguaega saanud. See on aga andnud talle võimaluse särada 5 vs 5 olukordades. Kogu liiga peale on +/- näitaja osas temast paremad ainult kaks mängijat.

Novembris liiga parimaks uustulnukaks valitud Larkin on esimene Detroit Red Wingsi kollanokk pärast Steve Yzermani ja hooaega 1984/85, kes neljas järjestikuses mängus väravani jõudnud. Ameeriklane on kiirelt tõusnud oma meeskonna võtmemängijaks ja see pole üldse mitte kerge Detroidis, kus ees Henrik Zetterbergi ja Pavel Datsjuki sugused suurkujud.

Seejuures on Larkini hooaja numbrid silmapaistvad vaatamata sellele, et hetkel on ta sattunud külma perioodi keskele. Neli mängu järjest pole õnnestunud punkte koguda ning neist on kirjas -3. Enne seda kukkumist oli ta pikalt +/- näitaja osas liiga liider. Alles suvel 19. sünnipäeva tähistanud mängija poolt on see jahmatav saavutus.

Max Domi

Arizona Coyotesi ründaja on pärast oivalist hooaja algust maha jahtunud ja nii on keskmine punktisaak kahanenud 0.64 peale, aga pole välistatud see, et ta saab uuesti hoo sisse. Märgid sellest on ka juba olemas. Poole veebruariga on seni kirjas vaid üks punkt vähem kui kogu jaanuariga.

2013. aasta drafti avaringi valik on kollanokkade seas 23 sööduga ainult Panarini selja taga. Samas pole tal kõrval mängimas sedavõrd häid meeskonnakaaslaseid nagu Panarinil, kelle toel oma saaki stabiilselt kasvatada. Kuulsa löömamehe Tie Domi poeg mängib meeskonnas, mis vastupidiselt igasugustele ootustele püsib playoffide konkurentsis. Kui õnnestub sats kevadistele mängudele viia, siis miks mitte ei võiks teda selle eest tasustada?

Connor McDavid

Novembris saadud paha vigastus lõpetas justkui momentaalselt McDavidi Calderi trofee lootused ära, aga pärast tervenemist ja karjääri esimest viie punktiga mängu on need jutud siiski uuesti lahti läinud. 


Edmonton Oilersi nooruk on ainus kollanokk, kelle punktikogumise hoog sedavõrd vinge, et täishooaja arvestuses ületaks ta 100 punkti piiri. Vahe Panariniga oleks üle 20 punkti. McDavid on vaieldamatult tänavuse hooaja parim uustulnuk.

Mulluse drafti avavalikul on muidugi võrreldes Gostisbehere'iga jäänud veel rohkem mänge vahele, aga ehk oleks aeg ajakirjanikel, kes parima uustulnuka valivad, oma vanamoeliseid kriteeriumeid muuta. Viimane hooaja jooksul rohkem kui ühest kohtumisest puudunud mängija, kes parimaks kollanokaks sai oli väravavahina 61 matši teinud Steve Mason, Aastaks oli siis 2009.

John Gibson

Mason oli 12. ja viimane puurivaht, kes parimaks uustulnukaks valiti. Miks mitte ei võiks John Gibson olla 13. maskis mees? 22-aastane jänki tegi oma NHL-i debüüdi küll juba 2014. aasta kevadel, aga varasemalt pole ta hooaegade jooksul piisavalt mänge kirja saanud, et see kollanoka aastana arvesse läheks.

Kus oleks Anaheim Ducks praegu Gibsonita? Arvatavasti endiselt kuskil playoffide piiri peal. Tänu noore väravavahi panusele on aga divisjoni põhjast kerkitud tiitliheitlusesse. Ta on endale lasknud vaid 2.11 väravat mängus, millest kogu liiga peale parimad ainult kolm puurivahti.

2011. aasta drafti 2. ringi valikul on 22-st stardist kirjas neli nullimängu. See tähendab, et 18.2% nendest kohtumistest on lõppenud puhta paberiga ja selle osas on ta liiga parim. Järgneb Jake Allen 15.6%-ga. Kõikidest mustadest hobustest on Gibson vast kõige tumedam, aga kui parima uustulnuka auhind temale antakse, siis ei saaks selle peale väga pahandada.

Shane Doan võib Coyotesi eest karjääri lõpuni mängida

Arizona Coyotesi ikoonil Shane Doanil on käsil lepingu viimane aasta, aga vaatamata tagasihoidlikule mänguvormile ei pea ta oma tuleviku pärast muretsema. Klubi peamänedžer Don Maloney teatas, et Doan võib karjääri lõpuni meeskonda jääda.

(foto: photofile.com)
Doan on tänavu 24 kohtumisega kogunud 8+6 ja jäänud silma kehva tervisega (vigastused on jätnud eemale kümnest mängust), mis päris hapu seis arvestades, et palgafondist läheb tema peale 5.3 miljonit. Ent 39-aastane igiliikur ei pea siiski tuleviku pärast muretsema.

Maloney ütles: "Meil olid tema agendiga mõned nädalad tagasi kõnelused. Otsustasime mõlemad aasta lõpus olukorra uuesti üle vaadata ja näha, milline tema mõtteviis on. Shane Doan jääb meiega nii kauaks kui ise tahab."

Kogenud ründaja, kelle käes praktiliselt kõik klubi suuremad rekordid, saab seega suvel ise otsustada, mis tulevikuga ette võtab. Kui tugevamasse meeskonda tahtmist minna pole, siis saab Coyotesilt kindlasti uue lepingu ning võib parimalt kohalt vaadata Max Domi ja Anthony Duclairi šõud.

Kuigi tõsi, ka Coyotesi tugevuse osas ei saa praegu väga etteheiteid teha. Hetkel ollakse kindlalt playoffide mängus sees ja virtuaalselt isegi divisjoni viimasel automaatsel playoffide kohal. Seda siis juhul, kui kõike kolme mängu, mis võrreldes Vancouver Canucksiga varus on, ei kaotata.

Kuid iseasi, kui kaua ilus unenägu kestab. Mike Smith on pikaks ajaks riiulile pandud ja Maloney teatas ühtlasi, et klubi ei kavatse tuleviku hinnaga ajutist leevendust tuua. Samas, kui viimastel aastatel on mitmed noored puurivahid suurepäraselt debüteerinud, siis miks ei võiks Louis Domingue sama teha? Kaks edukat esitust on juba all.

Kane'i punktiseeria päädis kuu parima mängija nimetusega

15. oktoober oli viimane päev, mil Patrick Kane ühes kohtumises punktideta jäi. Pärast seda on Chicago Blackhawksi ründaja 19 mängu järjest kogunud vähemalt ühe punkti. Suurepärane seeria on nüüd Kane'ile toonud ka novembri parima mängija nimetuse.

(foto: chicagotribune.com)
27-aastane ründeäss kogus novembris 13 kohtumisega 23 silma (8+15). Kaheksa mängu olid sellised, kus tuli vähemalt kaks punkti ning nende seas oli ka üks nelja punktiga mäng. Novembri parima valimisel edestas Kane Washington Capitalsi väravavahti Braden Holtbyt ja Colorado Avalanche'i ründajat Matt Duchene'i.

Kane on hetkel liiga liider nii punktide (37) kui söötude (23) osas. Keskmiselt mängu kohta on tulnud 1.54 punkti. Huvitaval kombel ongi Kane'il karjääri jooksul olnud nii, et hooaja esimene pool on viljakam kui teine ots. Esimese kolme kuu keskmine punktisaak on 1.11 ja jaanuar/veebruar/märts/aprill oma 0.87.

Novembri parimaks uustulnukaks valiti Detroit Red Wingsi Dylan Larkin. Larkinist sai tänavu alates 1990. aastast esimene Red Wingsi mängija, kes 19-aastasena hooaja avamängus kaasa löönud. Sellele on järgnenud aina vägevamad esitused. Debüüt Toronto Maple Leafsi vastu lõppes kohe 1+1'ga ning nüüdseks on 24 matšiga kogunenud 18 silma (10+8). Neist kümme tulid novembris.

Detroidi külje all Waterfordis sündinud ründaja on hetkel kümne tabamusega kollanokkade seas suurim väravakütt. Tema 18-st punktist on paremad vaid Artemi Panarin (23) ja Max Domi (20). Mõlemad platseerusid novembri parima valimisel Larkini selja taha. Lisaks edestas 2014. aasta draft avaringist nopitud ameeriklane Oscar Lindbergi, Sam Bennettit ja Jack Eichelit.

Coyotes koolitas taas Ducksi

Kui oleks võimalik käigu pealt muuta mängude kalendrit, siis jätaks Anaheim Ducks kindlasti valikust välja need kolm kohtumist, mis veel Arizona Coyotesi vastu pidada tuleb. Läinud ööl mindi tänavu teist korda vastakuti ning Coyotes andis taas võõrsil koolituse selle kohta, kuidas mängima peab.

(foto: Harry How/Getty Images)
Coyotes võitis kohtumise lisaajal 4-3. Kuigi mängu algus vihjas täiesti teistsugusele tulemusele. Anders Lindbäck lasi vastase esimesest kolmest väravale läinud pealeviskest kaks sisse ning Ducks oli seitsme minutiga Chris Stewarti ja Ryan Kesleri tabamustest 2-0 ees. Ent nähtavasti uinutati end ära.

Dave Tippetti meeskond alustas tagasitulekut kohe teise kolmandiku alguses. Anthony Duclair murdis ülekaalust seitsemängulise põuaperioodi. 20-aastane ründaja on tänavu skoorinud kuus korda ja neist neli on tulnud Ducksi vastu.

Heas hoos oli taas ka Coyotesi teine noor äss Max Domi. Tema kaks kolli tõid külalistele viimaseks perioodiks eduseisu. Domi ja Duclair on kokku oma karjääri esimesest kahest Ducksi vastu peetud mängust kogunud kaheksa punkti.

Sami Vatanen tõi viimase kolmandiku keskel kodumeeskonnale viigi, aga vaatamata 18 pealeviskele Lindbäcki neljandat korda enam üle mängida ei õnnestunud. Rootslane lõpetas 33 tõrjega. Teises puuris piirdus Frederik Andersen 24 tõrjega.

Viimase sai Anderseni selja taha kaasmaalane Mikkel Bødker. Ducks jäi kesktsoonis litriga lohakaks, Bødker röövis selle ära ning üks ühele võimaluse realiseerimine ei olnud keeruline.25-aastane ründaja on NHL-i ajaloos kolmas taanlane, kes lisaajal võiduvärava skoorinud.


Coyotes võitis viimati võõrsil Ducksi vastu kaks mängu järjest hooajal 2010/11.

Esimese kuu parimad: Benn ja McDavid

Suvel mõlema puusaga operatsioonil käinud Jamie Benn pole lasknud end sellest häirida. Mullune NHL-i resultatiivseim mees paneb ka tänavu edasi samamoodi. Suurepärane vorm on Dallas Starsi kaptenile toonud ka uue hooaja esimese kuu parima mängija au. Parimaks uustulnukaks valiti Connor McDavid.

(foto: Tom Pennington/Getty Images)
Benn on üheksa väravaga jagamas liiga suurima väravaküti au ning kokku on 11 mänguga tulnud tervelt 18 punkti. 26-aastane ründaja alustas aastat kuuemängulise punktiseeriaga ning tal on juba kirjas kaks kolme punktiga mängu.

Kuu parima valimisel edestas Benn Carey Price'i ja David Krejcit. Price on samuti jätkanud sealt, kus asi mullu pooleli jäi. Ta tõi oktoobris üheksast mängust Montreal Canadiensile seitse võitu, lastes keskmiselt 2.01 väravat ning tõrjudes 93.6%-lise efektiivsusega. Price lasi kuues mängus kaks või vähem väravat ning korjas kaks nullimängu.

Krejci alustas hooaega pikima punktiseeriaga. Boston Bruinsi ründaja jäi nulli peale alles oma meeskonna kümnendas mängus. Tal on juba kirjas sama palju väravaid kui kogu eelmise hooajaga kokku (7) ning 15 silma annavad talle liiga punktitabelis 3. koha.

McDavid alustas kahvatult, kogudes esimese nelja mänguga vaid ühe punkti, milleks oli tema karjärri esimene värav. Kuid sellele järgnes seitsmemänguline punktiseeria, mis lõppes alles kuu viimases kohtumises. 12 silmaga on Edmonton Oilersi imelaps oma karjääri alustanud täpselt punkt mängu kohta tempos. Tema esitused on olnud inspireerivad nii väljakul kui ka sealt eemal.


Kollanokkade seas on punkt per mäng tempos liikunud ka Max Domi. Arizona Coyotesi ründajal on 11 mänguga kirjas 5+6. Lisaks Domile edestas McDavid Chicago Blackhawksi Artemi Panarinit (11 mänguga 2+8), Winnipeg Jetsi Nikolaj Ehlersit (11 mänguga 4+4) ja St. Louis Bluesi Colton Paraykot (11 mänguga 4+3).

Ducks taas kuival, Blackhawksile järjekordne lisaajavõit

Anaheim Ducks jätkab ajalooliste numbrite püstitamist. Seda meeskonna kahjuks aga negatiivses mõttes. Läinud ööl Chicago Blackhawksi vastu peetud mäng kujunes hooaja viiendaks, kus nulli peale on jäädud. Viimati nähti sellist asja New York Americansi poolt hooajal 1930/31,

(foto: Chicago Tribune)
Ducksi ründenumbrid on nukramast nukramad ning ootamatult on jõutud mõnede ajaloo halvimate meeskondadega ühte seltskonda.


Blackhawks jätkas viletsuse peale valamist 1-0 võiduga. Joel Qunneville'i meeskond sai hakkama haruldase tembuga. Alates hooajast 1983/84, mil lisaajad tagasi toodi, on Blackhawks esimene meeskond, kes lisaperioodil nullimängudega kaks võitu järjest võtnud. Mäletatavasti alistati nädalavahetusel Tampa Bay Lightning.

Siin läks Lightningu mänguga samamoodi. Pärast pingelist heitlust rikkus lisaajal külaliste tuju Jonathan Toews. Meeskonna kaptenist sai ajaloos esimene mängija, kes järjestikustes mängudes 1-0 lisaaja võiduväravad teeb.

39 tõrjega lõpetanud Corey Crawford kindlustas selle, et Blackhawksist saaks läbi aegade esimene klubi, kes pärast Stanley karika võitmist järgmise hooaja esimeses vastasseisus nii finaali kui konverentsi finaali vastase nulli peale jätnud.

Ducksi peatreener Bruce Boudreau tunnistas, et tegu oli tema meeskonna hooaja parima mänguga, ent mitmed nullile jäämised ja see fakt, et tänavusest kuuest väravast neli tulid ühes matšis näitavad, et olukorra normaliseerumiseks on vaja veel kõvasti tööd teha.


Ducksi mängijates võib vast teistest veidi rõõmsam tuju olla Andrew Coglianol. 28-aastane ründaja pole pärast oma 2008. aastal tehtud debüüti mitte ühestki kohtumisest puudunud ning Blackhawksi vastu jõudis ta läbi aegade teise karjääri alguses tehtud järjestikuste mängude arvuni (630). Absoluutne rekord on 964 ning see kuulub Doug Jarvisele, kes oma 13-aastase karjääri jooksul ei puudunudki ühestki kohtumisest.

Teised kohtumised

Toronto Maple Leafs 3 - 4 Arizona Coyotes (tipphetked)

Max Domi oli tagasi linnas, kus ta üles kasvas ning kostitas ise silme all Leafsi oma hooaja neljanda tabamusega. Ta on kümne punktiga kollanokkade punktitabeli liider.


New York Islanders 4 - 0 Calgary Flames (tipphetked)

Flames pakkus järjekordselt kõva konkurentsi, aga kui teise kolmandiku keskel nullimäng rikuti, siis lasti asjal minna. Jaroslav Halak korjas 29 tõrjega oma viimasest kolmest mängust teise puhta paberi. Frans Nielsen oli kodumeeskonna eest kahel korral täpne.

Teemu Selänne on samuti Max Domi fänn

Arizona Coyotesi ründaja Max Domi jõudis läinud ööl Minnesota Wildi vastu uhke väravaga juba hooaja kolmanda tabamuseni ning abistas supersööduga ka Anthony Duclairi. Noore mängumehe aktsiad on aina tõusmas ja talle on muudkui kogunemas uusi fänne.

(foto: Getty Images)
Domi on teiste seas võitnud juba Jaromir Jagri austuse ning pärast kolmapäevast Anaheim Ducksi vastu lammutamist kergitas oma kaabut ka Teemu Selänne.


Domil on nelja mänguga kirjas kuus punkti ja sellega all kõva vundament, mille pealt end hooaja parimaks kollanokaks mängida.

Coyotesi imeline algus jätkub

Arizona Coyotes pidi tänavu olema üks selgetest liiga peksupoissidest, aga tundub, et meid on vahepeal nihutatud kuskile paralleeluniversumisse, kus koiotid on hoopis üks tippsatsidest. Pärast 4-0 Anaheim Ducksi alistamist on Dave Tippetti meeskonnal kirjas kolmest kolm.

(foto: video.espn.com.au)
Mike Smith oli järjekordselt hoos, tehes 37 tõrjet ning rünnakul toetuti kollanoka Anthony Duclairi peale. 20-aastasest ründajast sai pärast 2008. aastat ja hiljuti karjääri lõpetanud Daniel Carcillot esimene Coyotesi kollanokk, kes kübara skoorinud.

"Ta tegi korraliku laagri, aga suurepärane on olnud see, et ta on aina paremaks läinud. Noortel kuttidel on laagris palju õppida ja endaga kaasa võtta ning tunnustan teda selle eest. Tema suurimateks tugevusteks on kiirus ja oskused. Ja kõigi tänaste väravate puhul sai ta litri kiirelt lendu," kirjeldas Tippett värsket kõrbete kangelast.

Duclair, kelle kõigi tabamuste juures sai Martin Hanzal kirja söödupunkti, tegi esimese kümne minutiga 2-0 ning Jaromir Jagri lemmik Max Domi viis külalised puhkama 3-0 eduseisus. Teisel kolmandikul viimistles Duclair oma kübara ning poole mänguajaga enam väravatelisa ei tulnudki. Ducks on seni kolmes mängus skoorinud vaid korra.

Ducks oli enne seda mängu Coyotesi vastu viimasest kümnest saanud kaheksa võitu. See õhtu läks aga täiesti metsa. "Me ei võitnud kahevõitluseid. Kui lähed nurkadesse ning ei tule sealt litriga välja, siis näitab see seda, et vastasel on suurem tahe ja me ei ole sellega harjunud," rääkis pettunud Bruce Boudreau.


Coyotes võitis viimati aasta esimesed kolm mängu hooajal 2003/04. Samas jäädi aga siis ikkagi lõpuks playoffidest välja ning järgmisest üheksast mitte ühtegi võitu ei tulnud. Loodetavasti ajalugu ei kordu.

Teised kohtumised

Philadelphia Flyers 3 - 0 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Michal Neuvirth oli teist mängu järjest Flyersi postide vahel ning nii korjati teine järjestikune puhas paber. Selleks tuli teha 30 tõrjet. Claude Giroux tähistas oma 500. mängu väravaga ning Blackhawksi vastu saadi 12. järjestikune kodus tulnud põhihooaja võit. Ilus esitus oli jäetud ilusaks hetkeks. Õhtu käigus tähistati Kimmo Timoneni karjääri.


Columbus Blue Jackets 3 - 7 Ottawa Senators (tipphetked)

Sinijakkide peamänedžer Jarmo Kekäläinen rääkis suvel, et jättis kaitsesse täiendused toomata, kuna on praeguse valikuga rahul, aga tundub, et soomlane peab kiirelt hakkama asju ümberkalkuleerima. Nelja mänguga on 20 tükki tuppa tulnud. Senaatorid said kõik värava erinevalt meestelt ning Erik Karlssonile kogunes neli söödupunkti. Mika Zibanejad ja Bobby Ryan lõpetasid kolme punktiga.

Colorado Avalanche 2 - 6 Boston Bruins (tipphetked)

Kaotuse korral olnud Bruinsil kirjas viimase 51 aasta halvim hooaja algus. Siin aga tuli korralik lammutustöö. Kodumeeskond sai tänu kaptenile Gabriel Landeskogile oma esimese alles 0-5 seisu peal. Tuukka Raski asemel tegi postide vahel eduka debüüdi Jonas Gustavsson.

Coyotesi nooruk on Jaromir Jagrile sügava mulje jätnud

Connor McDavid ja Jack Eichel on tänavu suure haibiga NHL-i saabunud, aga on ka mitmeid teisi tähelepanu väärivaid debütante. Üks nendest on legendaarse tümitaja Tie Domi poeg Max, kes on muu hulgas Jaromir Jagrile sügava mulje jätnud.

(foto: Getty Images)
Arizona Coyotesis mängival Domil on kahest mängust kirjas kaks punkti ning olgugi, et Jagri ja Florida Panthersiga pole ta veel kokku läinud, laulab legendaarne ründaja 20-aastasele noorukile kiidulaulu. "Kõik räägivad sel aastal McDavidist ja Eichelist, kuid olen veidi Arizonat jälginud ja märkasin Max Domit. Ta oli uskumatu," rääkis Jagr eile ilmunud usutluses


Vanameistrile pole isegi mitte suurimat muljet jätnud Domi produktiivsus, vaid kogu komplekt. "Mulle meeldis, kuidas ta 1 vs 1 olukordades mängis. Ta võitis kahevõitluseid, jagas sööte ning mängis end vabaks. Arvestades, et ta on Tie Domi poeg oli see veel eriti muljetavaldav," lisas Jagr.

Papa Domi on NHL-i ajaloos üks enim karistusminuteid kogunud mängija, platseerudes selles tabelis kolmandale kohale.

Panthers ja Coyotes lähevad põhiturniiril esimest korda kokku veebruari lõpus.

Kuna Jagr rääkis samuti taas sellest, et pensioniplaanid on kaugesse tulevikku lükatud, siis ei peaks tänavused mängud olema ainsad, kus ta endast 23 aastat noorema Domiga koos jääl on.

Hooaja eelvaade: Arizona Coyotes

Kui panna ritta liiga suurimaid kukkujaid, siis on Arizona Coyotes selle edetabeli esirinnas. Tunamullu ülinapilt, kahe punktiga playoffidest välja jäänud meeskond langes 89 punkti pealt 56 peale ning edestas lõpuks vaid ühte meeskonda. Uus hooaeg tõotab tulla samasugune.

(foto: Christian Petersen/Getty Images)
Ründes Doan, Vermette ja lasteaed

Antoine Vermette on üks vähestest Coyotesi mängijatest, kellel eelmisest hooajast ka midagi head meenutada. Kogenud ründaja saadeti hooaja lõpuks Chicagosse, kust ta on nüüd tagasi Stanley karikavõitja sõrmusega. Väga nukra pilguga võib seda vaadata meeskonna kapten Shane Doan, kes väärib ülimat austust oma lojaaluse eest, aga kes on oma võiduvõimaluse tõenäoliselt käest lasknud.

Vermette ja Doan on veteranid, keda hakkavad uuel hooajal ümbritsema mitmed noormängijad. Max Domi, Anthony Duclair ja Dylan Stome on kõik kõrgelt hinnatud ründetalendid. Klubi kaasomanik Anthony LeBlanc teatas hiljuti, et Coyotesi noormängijate valik on konkurentidele kadedust tekitamas ja see kolmik moodustab koorekihi.

(foto: Norm Hall)
Coyotes on tuleviku meeskond, kuigi eelroana antakse eeldatavasti mitmetele noortele juba tuleval hooajal võimalus. Vähemalt sellised signaalid liikusid suve keskel. Kuigi peamänedžer Don Maloney on kõvasti kiitnud ka vanemaid tegijaid.

"Meil on terve (Martin) Hanzal, oleme teinud lepingu Brad Richardsoniga, kes mulle väga meeldib. Boyd Gordon on mängija, keda me teame ja väga armastame," on Maloney öelnud keskründaja positsiooni kohta.

Noored plaanitakse paigutada äärtele ning üldplaanis tundub, et peatreeneril Dave Tippettil on valikuvõimalus kindlasti suurem, kui eelneval hooajal. Coyotesi rünnak oli nii nüri, et resultatiivsustabeli kaks esimest kohta kuulusid kaitsjatele. Nendest üks Keith Yandle'ile, kes poole hooaja pealt Duclairi Arizonasse toonud tehingus New Yorki saadeti.

Kuigi tõele au andes, siis Mikkel Bødker saanuks seda seisu muuta, kui hooaega poleks katkestanud põrna eemaldamine. Jaanuaris ette võetud opi järel arvati, et taanlase mängupaus jääb mõnenädalaseks, aga kuna meeskonna käekäik läks aina halvemaks, siis ei lastud teda enam jääle. Enda sõnul operatsiooniga üheksa kilo kaotanud ründaja lõpetas aasta 45 mängust kogutud 14+14'ga.

Kaitsesse on lisatud kogemust

Coyotes lõpetas läinud hooaja sinisel joonel üsna noore koosseisuga. Märtsis 22-aastaseks saanud Connor Murphy oli kaitsjate seas mängude arvult kolmandal kohal. Tema ees olid 25-aastane Michael Stone ja 24-aastane Oliver Ekman-Larsson, kes oli ainus, kellel õnnestus kaasa teha kõik 82 kohtumist. Nendes kogutud 43 punktiga oli rootslane liigas resultatiivsuselt 22. kaitsja. Samas ei saanud aga sinise joone meestest mitte keegi vastu tema 23 kollile.

Ekman-Larssonist loodetakse palju, aga vähemalt uuel hooajal on temal asuvat survet veidi leevendamas paar kogenud kaitsjat. Tagasi on hooaja lõpuks St. Louis Bluesile loovutatud Zbynek Michalek ja uue näona täiustab kaitseliini Nicklas Grossmann. Põhimeheks on aga ikkagi OEL.

(foto: Christian Petersen/Getty Images)
"Minu arvates on ta NHL-i üks parimatest kaitsjatest ja ta on endiselt veel arenemas," märgib Maloney. "Usun, et tal on veel tohutult arenguruumi. Tema mängijatarkus, sööduoskus ja liikumine on need, mis silma paistavad. Ta on meie sinise joone nurgakivi. Peame saama veel üks-kaks temasugust sinna ja siis oleme meeskond, kellega tuleb arvestada."

Olles vaatamata noorele vanusele kaasa teinud juba rohkem kui sajas mängus on Murphy üks nendest, kellest klubi palju loodab. Samuti tekitab elevust 23-aastane Brandon Gormley, keda eelmisel hooajal perioodiliselt kasutati. Duo ei ole arvatavasti nii potentsiaalikas, kui Ekman-Larsson, kes tegi juba 20-aastaselt täishooaja, aga kui liiga üheks parimaks kaitsjaks tituleeritud mehe kõrvale saadakse paar korralikku panustajat, siis on seis juba täitsa roosiline. Kuid seda tõesti heal juhul paari aasta pärast. Ja loodetavasi on siis Arizonal veel oma meeskond. Arvestades selle suve sündmusi võib selle kahtluse alla seada.

Milline Mike Smith väravasse ilmub?

Coyotes oli alles kolm aastat tagasi läänekonverentsi finalist. Puurivaht Mike Smith tegi siis elu hooaja. Sellele on aga järgnenud ebastabiilsus ja pükste värav. Tänavune MM-turniir kasvatas 33-aastase väravavahi enesekindlust, kuid uuel hooajal ei ole tema ees mängimas Jake Muzzin, Tyson Barrie, Aaron Ekblad ja sõbrad. Koiotid lasid endale eelmisel hooajal keskmiselt 33.2 väravale läinud pealeviset, millest olid kehvemad vaid kolm meeskonda.

(foto: Paytick McDermott/Getty Images)
Algav hooaeg toob Smithile tõenäoliselt uuesti suure koormuse, mis tähendab, et piinlikute tulemuste vältimiseks on soovitav üles leida see mõne aasta tagune vorm. Maloney usub, et Smith on selleks suuteline: "Mike Smith pani eelmisel hooajal oma aastale suurepärase punkti. Tean, et ta teeb parema hooaja."

Kui eelmisel hooajal 61-st stardist vaid 14 võitu toonud väravavaht kõrgetasemelist mängu näidata ei suuda, siis on Coyotesi jaoks lood hapumast hapumad. Uuel hooajal on Smithi varumeheks Anders Lindbäck, kes seni kukkunud läbi praktiliselt kõigis klubides, kus ta on käinud. Coyotes on rootslase jaoks viimase viie aasta jooksul viies erinev meeskond. Kuigi tõsi, kohutava Buffalo Sabresi eest mängides näidatud tõrjeprotsent 92.4% tõestab, et päris lootusetu juhtumiga ei ole ka tegu.

Hooaja väljavaated

Kuna Edmonton Oilers on ennast viimaks käsile võtnud, siis saab Coyotes olema läänekonverentsi ainus selge peksupoiss. Aga pole hullu. See on lihtsalt osa taassünni protsessist. Põhja vajumine on ette võetud ka suurepärasel ajal, kuna järgmise aasta draftist on saadaval "oma poiss" Auston Matthews. Kas poleks mitte sobiv, et karjääri loojangul olev Doan annab temale tõrviku üle?

"Mitte keegi ei taha seda uuesti üle elada," on Tippett eelmise hooaja kohta öelnud. Kevadel liikusid jutud, et 54-aastane peatreener kaalub klubist lahkumist, kuid nähtavasti on ta siiski vastu võetud filosoofiaga leppinud. Kolm aastat on veel lepingust minna ja tumedad ajad tuleb lihtsalt ära kannatada.

"Oleme realistid seoses sellega, millised väljakutsed meil ees seisavad, peame mängima väga kindlat kaitset ja loodetavasti üks või kaks noort mängijat üllatavad meid ning me saame edasi liikuda," rääkis Maloney eelmise kuu alguses. Sellest lausest võib välja lugeda, et loodetakse parimat, aga ollakse valmis halvimaks. Vähemalt on meeskonna koosseis palju värvikam, kui see hall seltskond, kellega Sabres eelmisele hooajale peale tuli.

Hooaja eelvaade: Arizona Coyotes

Aastal 2012 mängis Phoenix Coyotes läänekonverentsi finaalis, kuid see oli siis ja nüüd on praegu. Uue nimega Coyotes läheb murdma kaheaastast playoffide põuda. Eelmisel hooajal rikuti oma aasta ise ära. kui viimasest kaheksast matšist õnnestus võita vaid üks. See tuli hooaja viimases kohtumises Dallas Starsi vastu, siis kui oli juba kindel, et just Stars napsab endale läänekonverentsi viimase playoffide pileti. Suvi on Coyotesi mängijate jaoks olnud väga pikk-

(foto: Norm Hall/Getty Images)
Samuti oli suvi klubi pintsaklipslaste poolt tegus. Vahetustehinguga on sisse toodud Sam Gagner ja B.J. Crombeen. Vabaagentide turult haarati teiste seas endale Pittsburghis vaid võitudega harjunud Joe Vitale. Pärast aastast koostööd on katkestatud leping Mike Ribeiroga ning ründeliinist on läinud ka kuus hooaega klubis veetnud Radim Vrbata.

Meeskonna peatreener Dave Tippett usub, et need muudatused tõstavad Coyotesi konverentsi tippu tagasi, öeldes uue hooaja kohta. "Kui vaid paar asja lähevad teisiti, siis jõuame playoffidessse, aga me tahame olla parem meeskond kui lihtsalt playoffidesse jõudev sats. Eelmisel hooajal olime me lihtsalt liiga ebastabiilseid, et viimane playoffide koht endale saada."

Tippetti sõnad tunduvad veidi ülepaisutatuna, kui võtta arvesse lääne konkurentsitihedust, kuid mingis mõttes on tal ka õigus. Coyotes ei ole kaugel tippseltskonda kuulumisest. Seda saab arvutada erinevaid numbreid kokku lüües ja rohkeid "olekseid" kasutades. Lisaks eelpool mainitud kehva hooaja lõpu vältimisele oleks Coyotes saanud ka märgatava punktilisa, kui oleks suudetud hoida kahe kolmandikuga välja võideldud edu. Tippetti meeskond võitis vaid 69.7% mängudest, kus mindi viimasele perioodile vastu eduseisus. Selles arvestuses olid kehvemad vaid kaks satsi.

Edu sulamisele aitas kaasa ebakindel kaitsemäng, mis oli Coyotesi puhul üllatav. Keskmiselt lasti enda väravale sooritada 31 pealeviset mängus ja paraku suutis väravavaht Mike Smith sellises olukorras oma numbriteks saada vaid 2.64 ja 91.5%. Võrdluseks, Coyotesi superhooajal 2011/12 olid tema numbriteks 2.21 ja 93%. Oma suurte ambitsioonide täitmiseks peab Coyotes leidma lahenduse kaitseprobleemidele ja lootma, et see aitab ka Smithil taas mängukindluse leida. Meeste nagu Oliver Ekman-Larssoni ja Keith Yandle'iga ei peaks kaitse tsementeerimine kõige keerukam ülesanne olema. Lisaks on Tippettil suured lootused ka seoses noorema generatsiooniga.

"Ekman-Larssoni ja Yandle'i kõrval on meil Connor Murphy ja Brandon Gromley, kes on minu hinnangul valmis järgmiseks arenguetapiks. Meil on väga hea litrit liikvel hoidev kaitse, mis on noor ja liikuv," on märkinud Tippett, kes juhendas sel aastal ka Kanada MM-koondist.

Väärib märkimist, et Murphy ja Gromley on kahepeale NHL-is kirja saanud vaid 35 mängu. Seejuures esimesele kuulub nende seast 30 matši. Noored on saamas väga suure usalduse ja peavad ka välja vedama. Muud võimalust pole, kuna Coyotes ei hiilga just kõige sügavama kaitsjate pingiga.

Lisaks kaitse kokku tõmbamisele peab keegi rünnakul kompenseerima ka need ligi 100 punkti, millest Vrbata ja Ribeiro puhul ilma jäädakse. Põnevusega oodatakse, mida suudab eelmise aasta drafti 12. valik Max Domi. Märtsis 19-aastaseks saanud tsenter on OHL-is teinud kaks vinget hooaega ning pärast suviseid muudatusi on koht talle meeskonnas täitsa olemas. Tuleb lihtsalt olla mees ja see endale võtta.

"Vaimne koormus, mida peab üks 19-aastane mängija liigas täiskasvanud meeste vastu regulaarselt mängides kannatama pole nalja asi ja seetõttu ei näe me NHL-is väga palju 19-aastaseid," tõdes selle nädala alguses Coyotesi peamänedžer Don Maloney. "Kui me ei saa Maxile anda piisavalt mänguaega, et tema arengut edendada, siis on parem kui ta mängiks kusagil mujal."

Kui Domi tõesti veel NHL-is mängimiseks valmis ei ole, siis peab Tippett lootma, et meeskonna teised ründajad suudavad oma produktiivsust tõsta.

Hooaja küsimus - kes tõuseb esitsentriks?

Sama küsimus painas Coyotesit tegelikult kogu eelmise hooaja vältel. Ribeiro alustas esinumbrina, kuid vajus peagi järgmistesse kolmikutesse. Gagner on kogu oma karjääri olnud tsenter, kuid on samuti olnud alati lahtivisetel omadega hädas ning ta võiks olla efektiivsem hoopis äärena. Martin Hanzal tegi 40 punktiga mullu karjääri parima aasta, aga tegu on mehega, kelle võimed lubavadki pigem mängida teist või kolmandat viiulit. Antoine Vermette tõusis eelmisel hooajal 24 väravaga meeskonna suurimaks väravakütiks, kuid ta on 10-aastase karjääri jooksul 50 punkti kätte saanud vaid kaks korda. On üllatav, et Coyotes pole suve jooksul teinud käike selleks, et olukorda parandada. Ometi on klubil vaba palgaruumi üle 11 miljoni. Usutavasti on aga Tippettil mingisugune kindel idee selle tühimiku täitmiseks olemas ja ta näeb seda ka efektiivse lahendusena. Seega pole siin ehk ka kritiseerimiseks suurt põhjust.