 |
| (foto: Norm Hall/Getty Images) |
Meeskonna peatreener Dave Tippett usub, et need muudatused tõstavad Coyotesi konverentsi tippu tagasi, öeldes uue hooaja kohta. "Kui vaid paar asja lähevad teisiti, siis jõuame playoffidessse, aga me tahame olla parem meeskond kui lihtsalt playoffidesse jõudev sats. Eelmisel hooajal olime me lihtsalt liiga ebastabiilseid, et viimane playoffide koht endale saada."
Tippetti sõnad tunduvad veidi ülepaisutatuna, kui võtta arvesse lääne konkurentsitihedust, kuid mingis mõttes on tal ka õigus. Coyotes ei ole kaugel tippseltskonda kuulumisest. Seda saab arvutada erinevaid numbreid kokku lüües ja rohkeid "olekseid" kasutades. Lisaks eelpool mainitud kehva hooaja lõpu vältimisele oleks Coyotes saanud ka märgatava punktilisa, kui oleks suudetud hoida kahe kolmandikuga välja võideldud edu. Tippetti meeskond võitis vaid 69.7% mängudest, kus mindi viimasele perioodile vastu eduseisus. Selles arvestuses olid kehvemad vaid kaks satsi.
Edu sulamisele aitas kaasa ebakindel kaitsemäng, mis oli Coyotesi puhul üllatav. Keskmiselt lasti enda väravale sooritada 31 pealeviset mängus ja paraku suutis väravavaht Mike Smith sellises olukorras oma numbriteks saada vaid 2.64 ja 91.5%. Võrdluseks, Coyotesi superhooajal 2011/12 olid tema numbriteks 2.21 ja 93%. Oma suurte ambitsioonide täitmiseks peab Coyotes leidma lahenduse kaitseprobleemidele ja lootma, et see aitab ka Smithil taas mängukindluse leida. Meeste nagu Oliver Ekman-Larssoni ja Keith Yandle'iga ei peaks kaitse tsementeerimine kõige keerukam ülesanne olema. Lisaks on Tippettil suured lootused ka seoses noorema generatsiooniga.
"Ekman-Larssoni ja Yandle'i kõrval on meil Connor Murphy ja Brandon Gromley, kes on minu hinnangul valmis järgmiseks arenguetapiks. Meil on väga hea litrit liikvel hoidev kaitse, mis on noor ja liikuv," on märkinud Tippett, kes juhendas sel aastal ka Kanada MM-koondist.
Väärib märkimist, et Murphy ja Gromley on kahepeale NHL-is kirja saanud vaid 35 mängu. Seejuures esimesele kuulub nende seast 30 matši. Noored on saamas väga suure usalduse ja peavad ka välja vedama. Muud võimalust pole, kuna Coyotes ei hiilga just kõige sügavama kaitsjate pingiga.
Lisaks kaitse kokku tõmbamisele peab keegi rünnakul kompenseerima ka need ligi 100 punkti, millest Vrbata ja Ribeiro puhul ilma jäädakse. Põnevusega oodatakse, mida suudab eelmise aasta drafti 12. valik Max Domi. Märtsis 19-aastaseks saanud tsenter on OHL-is teinud kaks vinget hooaega ning pärast suviseid muudatusi on koht talle meeskonnas täitsa olemas. Tuleb lihtsalt olla mees ja see endale võtta.
"Vaimne koormus, mida peab üks 19-aastane mängija liigas täiskasvanud meeste vastu regulaarselt mängides kannatama pole nalja asi ja seetõttu ei näe me NHL-is väga palju 19-aastaseid," tõdes selle nädala alguses Coyotesi peamänedžer Don Maloney. "Kui me ei saa Maxile anda piisavalt mänguaega, et tema arengut edendada, siis on parem kui ta mängiks kusagil mujal."
Kui Domi tõesti veel NHL-is mängimiseks valmis ei ole, siis peab Tippett lootma, et meeskonna teised ründajad suudavad oma produktiivsust tõsta.
Hooaja küsimus - kes tõuseb esitsentriks?
Sama küsimus painas Coyotesit tegelikult kogu eelmise hooaja vältel. Ribeiro alustas esinumbrina, kuid vajus peagi järgmistesse kolmikutesse. Gagner on kogu oma karjääri olnud tsenter, kuid on samuti olnud alati lahtivisetel omadega hädas ning ta võiks olla efektiivsem hoopis äärena. Martin Hanzal tegi 40 punktiga mullu karjääri parima aasta, aga tegu on mehega, kelle võimed lubavadki pigem mängida teist või kolmandat viiulit. Antoine Vermette tõusis eelmisel hooajal 24 väravaga meeskonna suurimaks väravakütiks, kuid ta on 10-aastase karjääri jooksul 50 punkti kätte saanud vaid kaks korda. On üllatav, et Coyotes pole suve jooksul teinud käike selleks, et olukorda parandada. Ometi on klubil vaba palgaruumi üle 11 miljoni. Usutavasti on aga Tippettil mingisugune kindel idee selle tühimiku täitmiseks olemas ja ta näeb seda ka efektiivse lahendusena. Seega pole siin ehk ka kritiseerimiseks suurt põhjust.
Kommentaarid