Hooaja eelvaade: Los Angeles Kings

"Ta hiilib saaklooma lähedusse ja tabab selle mõne võimsa hüppega." - see on lause millega vikipeedia kirjeldab leopardi jahistiili. Samuti sobib see ideaalselt Los Angeles Kingsi kirjeldamiseks. Põhiturniiril oldi mullu vägagi keskmine, vahest isegi nõrk - näiteks alates jõuludest kuni olümpiapausini saadi 22-st matšist vaid kuus võitu - kuid playoffides löödi kõigil sokid jalast. Finaali jõudmiseks oli küll vaja kolme seitsmemängulist seeriat, aga kõigi nende puhul näitas Kings oma võimu.

(foto: Gary A. Vasquez/USA TODAY Sports)
Lõpuks kolme hooaja jooksul oma teise karikavõidu saanud meeskond lõi otsustavates kohtumistes oma külmaverelisusega kõik pahviks. Võrreldes põhiturniiriga oldi nagu ümbersündinud. Kui enamus aastast mängiti kaalutletud, kaitsest lähtuvat mängu - koos Boston Bruinsiga oldi ainsaid, kes lasid endale vähem kui 180 väravat - siis playoffides pandi vastaste värava all tõeline hokisimman püsti. Põhihooaja keskmine värava saak 2.4 kerkis järsku 3.38 peale.

Uue hooaja üks väljakutsetest on kindlasti oma identiteedi leidmine. Kas põhiturniiril jätkatakse liivapaberiga tulemuste välja nühkimisega või minnakse edasi playoffides näidatud paugutamisega? Lisaks on oluline säilitada motivatsiooni. Selle kohta ütles suvel väga ilusalt peamänedžer Dean Lombardi: "Meeskond tahab kindlasti tabada sama võidutunnet. Nad peavad aga mõistma, et peavad eduloo ümberkirjutama. Ümberkirjutamine ei tähenda, et sa sooviksid teistsugust lõppu. Tuleb saada selgeks, et enne ilusat lõppu ootavad ees erinevad väljakutsed ja kui soovid tunda lihtsalt sama, siis seda ei juhtugi."

Kings läheb uuele aastale peale põhimõtteliselt sama koosseisuga, mis kevadel ja varasuvel mitme klubi fännid ahastusest nutma pani. Tuumikust on lahkunud vaid Willie Mitchell, kes läks Floridasse oma vanaduspõlve veetma. Muutuseks peaks olema ka see, et tähtsamasse rolli kerkivad noored mängumehed, kes karikamängudel suurepärast taset näitasid. Eelkõige käib jutt Tyler Toffolist ja Tanner Pearsonist. 22-aastased kutid moodustasid playoffides Jeff Carteriga üliohtliku duo. Seejuures oli sama kolmik suureks teemaks ka nädalavahetusel, kui kontrollkohtumises alistati Anaheim Ducks 4-2. Carter sai kirja kübaratriki ja noored abilised läksid õhtule kahe söödupunktiga.


Ajal, mil mõned veteranid on oma vormiga hädas, eesotsas kapteni Dustin Browni ja Mike Richardsiga, kulub noorte esiletõus kindlasti marjaks ära. Tubli arendustöö peaks viima selleni, et kiire esiletõus - enne 2010. aastal alustatud järjestikuste playoff-kohtade seeriat oli klubi kuus aastat järjest kuival - ei too endaga kaasa sama kiiret langust. Kings on võimeline saatma korda midagi väga erilist, kui praegune tuumik koos püsib. Selle näol peetakse silmas dünastia staatuse saavutamist ja kaks karikat kolme aastaga on sellele väga hea algus. Kuigi klubisiseselt loomulikult pilvedesse veel keegi ei tõuse.

"Kõik ütlevad, et nende eesmärgiks on võita Stanley karikas. 30 meeskonda räägivad sellest, aga esimene eesmärk on jõuda playoffidesse," rääkis eelmisel nädalal antud intervjuus peatreener Darryl Sutter.

Hooaja küsimus - kas karikat suudetakse kaitsta?

Teistsugust küsimust oleks karikakaitsja puhul kummaline püstitada. Kahe jalaga püsitakse maa peal, kuid on selge, et pärast võidujoovastuse tundmist ei saa madalamaid eesmärke seada. Ja samas on see ülim väljakutse. Alates 90ndate lõpust pole mitte keegi suutnud endale välja mängida õigust väntsutada Stanley karikat kaks suve järjest. Tänapäeval on seda ka väga raske teha. USA profiliigad on ikkagi ennekõike äri ja toodet üritatakse kaitsta erinevate konkurentsitihedust hoidvate meetoditega alates draftist, lõpetades palgalimiidiga. "Kui me oleks konverentsi finaalis Chicagole 7. mängu kaotanud, siis ei räägiks mitte keegi hetkel karika kaitsmisest. See näitab kuivõrd tasavägine see liiga on," tunnistas Sutter eelmisel nädalal. Kuigi ei saa öelda, et Kingsil pole selleks häid võimalusi. Võrreldes Kesk divisjoniga on läänes Kingsi Vaikse ookeani divisjon selgelt sõbralikum. See ehk annab meeskonnale taas võimaluse põhiturniiril lulli lüüa, kuniks otsustavad mängud algavad. Nagu eelpool sai välja toodud, siis oli Kingsil eelmise hooaja käigus nii mõnigi külmaperiood, kuid olenemata sellest finišeeriti oma divisjonis viimasel automaatsel kvalifikatsioonikohal mugava 11-punktilise eduga. Tundub, et just see on moodsa aja eduvalem - jõuda playoffidesse võimalikult vähese vaevaga ja keerata siis punn põhja, kui konkurendid üksteist juba ära on rappinud.

Kommentaarid