Hooaja eelvaade: Minnesota Wild

Hooajal 2000/2001 liigaga liitunud Minnesota Wild jõudis mullu playoffidesse alles viiendat korda. Küll juhtus see aga teist hooaega järjest ja suuri investeeringuid teinud "hoki osariigi" sats jõudis ka oma ajaloo jooksul teist korda playoffide 2. ringi. Viimase aja silmnähtav areng pole aga tõuganud klubi loorberitele puhkama jäämise suunas. Thomas Vaneki hankimine on järjekordne suurtehing, mis on kompetentse hokimeeskonna jääle panemiseks ette võetud.

(foto: Kelvin Kuo/USA TODAY Sports)
Jason Pominville, Zach Parise ja Ryan Suter on kõik viimase paari aasta jooksul klubiga liitunud mängumehed, kelle aastapalk ületab sarnaselt Vanekile viie miljoni dollari piiri. Seejuures teenivad Parise ja Suter mõlemad algaval hooajal koguni 7.5 miljonit. Klubi astub väga jõudsaid samme selleks, et tõusta läänekonverentsi tippmeeskonnaks.

"Kui 2013. aastal playoffidesse jõudsime, siis mõjus see kõigile suure kergendusena. Tänavu oli suurepärane playoffidesse jõuda ja avaringist edeneda, kuid usun, et meie meeskond sihib veel kõrgemale," tunnistas hiljuti klubi peamänedžer Chuck Fletcher.

Wild on selgelt ülespoole liikuv meeskond. Sellest andis aimu ka see, et Vanek lükkas Wildi siirdumiseks kõrvale mitmed rahakamad pakkumised. Kuigi kaalukauss vajus Wildi poole ka seetõttu, et Vanek mängis omal ajal Minnesota ülikooli eest. Wild skooris mullu keskmiselt vaid 2.4 väravat mängus, seega on Austria püss meeskonnale suurepäraseks täienduseks. Alates hooajast 2005/06 on Vanekist resultatiivsemad olnud vaid seitse mängijat.

See annab Wildile kaks ülimalt plahvatuslikku kolmikut, mille selja tagant tulevad veel suurepärase potentsiaaliga Nino Niederreiter, Justin Fontaine ja playoffides ennast maailmale tutvustanud Erik Haula.

Kaitse poolest on Wild olnud üks liiga stabiilsemaid satse ja kuna Suteri kõrvale on kerkimas ka Jared Spurgeon, Jonas Brodin ning Marco Scandella, siis peaks ka oma värav kenasti turvatud olema.

Wildi puhul võiks kiita ka suurepärast väravavahtide kollektsiooni, kuid vigastused tähendavad, et postide vahel püsib ebakindel seis. Samas kui peaks juhtuma, et klubi suudab vigastustetondi enda juurest ära hirmutada, siis on Wildi näol kõigi jaoks tegu hirmuäratava vastasega.

"Meie eesmärk on võita Stanley karikas. Usume, et oleme sellele taas lähemale liikunud," on rääkinud peatreener Mike Yeo. "Samas peame ka tunnistama kuivõrd raske selle saavutamine on."

Kesk divisjonist sammusid mullu üle playoffide lävepaku viis meeskonda, seega peab Wild enne karikamängudele jõudmist tulema toime tõeliselt halastamatu võitlusega. Pidades silmas karikavõidu ambitsioone, siis tuleb põhiturniiriga ühele poole saamiseks ka targalt tegutseda. Pole ju mõistlik ennast hooaja jooksul lõhki rebestada, et siis playoffide varajastes ringides välja kukkuda.

Hooaja küsimus - kuidas õnnestuvad välismängud?

Wild oli mullu põhiturniiri ajal välismängude arvestuses üks nõrgemaid meeskondi. Suudeti edestada vaid üheksat satsi. Seejuures ei olnud tegu anomaaliaga. Wild on viimastel hooaegadel kodust eemal olnud heal juhul vaid keskpärane. Playoffides õnnestus Wildil seitsmest välismängust võita vaid üks ja lõpuks polnud kasu ka suurepärases kodumängude atmosfäärist, kuna Chicago Blackhawks lunastas pääsme läänekonverentsi finaali just Minnesotas mängides. Eriti karm oli meeskonna jaoks jõulukuu. Kodust eemal tuli siis pidada üheksa matši ja neist tuli vaid üks võit. Lisaks tuli seegi Colorado Avalanche'i vastu alles karistusvisetega. Tõelised tippmeeskonnad lubavad endale selliseid kaotuste seeriaid harva. Kui Wild tõesti soovib sinna valitud seltskonda mahtuda, siis tuleb kehvale võõrsilvormile lahendus leida.

Kommentaarid