Kuvatud on postitused sildiga mike green. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga mike green. Kuva kõik postitused

Kutšerovi kuum hooaja algus jätkus Detroidis

Aleksandr Ovetškin on uue hooaja alguses kamaluga väravaid teinud, kuid stabiilse skoorimisega paistab silma hoopis üks teine venelane. Selleks on Tampa Bay Lightningu Nikita Kutšerov, kes pole seni üheski kohtumises nulli peale jäänud. Läinud ööl läksid Detroit Red Wingsi võrku isegi kaks.

(foto: sportingnews.com)
Lightning alistas oma divisjonirivaali 3-2 pärast seda, kui algne 2-0 edu ära anti. Ootamatult tekkinud viigi murdis viimase kolmandiku alguses just Kutšerov. Tema oli avakolmandiku keskel ülekaalust ka meeskonna teise autoriks. Skoori avas vähemusest Tyler Johnson.

Pärast pikka välisturneed kodus olnud Red Wings viigistas teisel kolmandikul. Justin Abdelkader realiseeris perioodi alguses karistusviske ning lõpuminutitel jätkas oma fantastilist algust Mike Green. 32-aastane kaitsja sai hooaja esimese väravaga kirja juba oma üheksanda punkti.

Aga Greenil ega tema meeskonnakaaslastel ei õnnestunud lõpuks Kutšerovi tahaplaanile suruda. Temast sai viimase 30 hooaja peale neljas mängija, kes alustanud kuuemängulise väravateseeriaga.


"Ta on eriline mängija," ütles pärast kohtumist külaliste peatreener Jon Cooper. "Ta ei ilmunud Tampasse septembris, ta oli juba juulis kohal. Ta oli oma oskuste lihvimiseks jääl 4-5 korda nädalas ja meie oleme selleks kasu lõikamas."

Kutšerov, kes lõpetas mullu 40 väravaga, on nüüd seitsme tabamuse peal, mis liiga paremuselt teine näitaja. Kaks rohkem on kirjas Ovetškinil.

Hooaega Florida Panthersi vastu viie värava laskmisega alustanud Andrei Vasilevski võttis 29 tõrjega oma neljanda järjestikuse võidu. Red Wingsi puuris olnud Jimmy Howard leppis 23 tõrjega.


Lightning on seni pannud 23 väravat, millest rohkem suutnud vaid Toronto Maple Leafs (26) ja Chicago Blackhawks (25).

Joe Louis Arena viimane aasta algas kodumeeskonna suure võiduga

Uut hooaega võõrsil kahe kaotusega alustanud Detroit Red Wings oli teise nädala alguseks kodus ning korjas Ottawa Senatorsi vastu ka ilusa skooriga esimese võidu. Red Wings kasutab sel hooajal viimast korda kodumängudeks Joe Louis Arenat, kus alates aastast 1979 on mängitud.

(foto: scoopnest.com)
5-1 võidumängus tegid punasärkide eest skoori vaid kaks meest. Mike Green jõudis oma karjääri esimese kübaratrikini ja Darren Helm oli täpne kaks korda. 31 tõrjega lõpetanud Petr Mrazeki nullimäng rikuti teisel kolmandikul, mil Ryan Dzingel vähemuses olles sihile jõudis.

"Kuna see oli Joe viimane avamäng, siis oli rohkem playoffide hõngu õhus. Tundsime kohe esimesel lahtiviskel seda energiat. Energia osas on see uskumatu hoone ja olen kindel, et saame sellest jõudu juurde," rääkis Red Wingsi peatreener Jeff Blashill pärast kohtumist.


Red Wings sai juba üsna varakult mängu ümbritsevat melu hakata jälgima, kuna avakolmandikuga oli käes 3-0 edu. Seejuures jäädigi pärast esimest 20 minutit selgelt passiivsemaks, kui esimese perioodi 13 pealeviskele tuli otsa veel vaid 12.

Muu hulgas meenutati ka suvel lahkunud Gordie Howe'i, kelle mälestuseks Joe väljakul ka väravate taga #9 ilutseb.


Howe ise Joe Louis Arenal mängijana kordagi jääle ei saanud. Hall oli tema Red Wingsist lahkumise ajal veel kerkimata. Aastatel 1927-1979 mängis Red Wings Detroit Olympia nimelises kohas. Järgmiseks pesitsuspaigaks on Little Caesars Arena. Nii on Madison Square Garden jäämas ainaks NHL-i mängupaigaks, millel pole nimisponsorit.

Just Madison Square Gardenis on kolmapäeval ka Red Wingsi järgmine matš. Seejärel tulevad taas kolm järjest kodus.


Green on esimene Red Wingsi kübaratrikikangelasest kaitsja pärast 2010. aastat ja Nicklas Lidströmi. Kokku on klubi ajaloos kolme väravaga kaitsemehi olnud kuus.

Teised kohtumised

New York Rangers 7 - 4 San Jose Sharks (tipphetked)

Rangersil on pärast 26-aastast pausi esimene mängija, kes hooaega alustanud kolme järjestikuse mitmepunktilise esitusega. 1+1'ga sai selleks Chris Kreider, kellel oli sama kirjas ka mõlemast eelmisest matšist. Meeskonna resultatiivseim oli 1+2'ga Mats Zuccarello ning väravaautorite sekka mahutas end esmakordselt ka Jimmy Vesey. Sharksi ridades paugutas Brent Burns 2+1 ja Joe Pavelski läks õhtule 1+3'ga, kuid väravasuul ebaõnnestus Martin Jones täielikult (tõrjed 81.5%).

Pittsburgh Penguins 3 - 4 (LA) Colorado Avalanche (tipphetked)

Penguins ei suutnud võiduks mängida 2-0 eduseisu, mis avakolmandiku esimese poolega tuli. Külalised viigistasid kolmandiku teise osaga ja said lõpuks lisaajal võidu tänu kaptenile Gabriel Landeskogile, kes ka meeskonna lisaminutitele aitas. Avalanche'i esimene tuli Jarome Iginlalt, kellel nüüd koos 612 kolli.

Winnipeg Jets 1 - 4 Boston Bruins (tipphetked)

Hooaja avamängus Bryan Little'i teadmata ajaks kaotanud Jets pääses kapteni, endise Bruinsi mehe Blake Wheeleri tabamusest kohtumist juhtima, aga selget pealevisete ülekaalu 35-25 ei suudetud võiduks mängida. Suuresti tänu hambutule ülekaalule. Kirja läks viiest null ja kogu hooaja peale on nüüd pandud vaid 13-st üks.

Red Wings sai Montrealis valusa kaotuse

Tänavu oma rekordilise järjestikuste playoff-kohtade seeriaga tõsiselt riskiv Detroit Red Wings sai läinud ööl uue tagasilöögi. Montreal Canadiensile jäädi alla 3-4. Jeff Blashilli meeskonnal on nüüd idakonverentsi viimast playoffide piletit hoidva Philadelphia Flyersiga endiselt sama palju punkte, aga konkurendiga võrreldes on kirjas kaks rohkem peetud mängu.

(foto: montrealgazette.com)
Kohtumine Montrealis oli tõeline sõit Ameerika mägedel. Red Wings tuli 0-2 kaotusseisust välja, pääses siis juhtima, ent pidi siiski vastase paremust tunnistama. Külalised tegid väga ebaõnnestunud alguse, kui kaotus 11 ja poole minutiga juba kaheväravaline oli. Max Pacioretty ja Paul Byroni kollid lõpetasid ka Petr Mrazeki tööpäeva. Kaks läks selja taha seitsme pealeviskega.

Mrazek, kes hooaja esimeses pooles oli 5 vs 5 mängus näitamas numbreid, mida nähti viimati Dominik Hašeki päevadel, on oma viimase 14 stardi jooksul nüüd viis korda postide vahelt ära sikutatud. Jimmy Howardit vaevanud needus oleks justkui temale üle kandunud.

Seekord algas kõik Howardiga ilusti, aga lõpp oli päris tavapärane. Külalised said teisel kolmandikul kolme ülekaalu väravaga juhtima. Autoriteks Gustav Nyquist, Anthony Mantha ja Mike Green. Ent viimasel perioodil vastas omakorda ülekaalu tabamusega Sven Andrighetto ning oma teise sai ka Pacioretty.

Enne eilset vaid kaks oma viimasest üheksast stardist võitnud Mike Condon tegi viimasel kolmandikul koguni 23 oma 39-st tõrjest. Canadiens ise lõpetas 27 üritusega. Kanada klubi pole alates aastast 2007 kodus normaalajaga Red Wingsile kaotanud.


Olgugi, et lüüasaamine oli valus tuli Red Wingsile eile ka häid uudiseid. Boston Bruins sai järjekordse kaotuse. See tähendab, et wild-cardi koha asemel võib äkki hakata juba pilke seadma oma divisjoni viimase automaatse playoffide koha peale.

Teised kohtumised

New Jersey Devils 2 - 1 Boston Bruins (tipphetked)

Bruins murti maha kahe ülekaalu kolli ja Keith Kinkaidi 39 tõrjega. Tuukka Rask lõpetas vaid 13 tõrjega. Vähemalt sai aga rõõmustada selle üle, et Brad Marchand kerkis pärast Phil Kesselit meeskonna esimeseks 35 väravaga mängijaks. 27-aastane ründaja jõudis ka hooaja 56. punktiga karjääri rekordini.

New York Islanders 2 - 1 (KV) Carolina Hurricanes (tipphetked)

Anders Lee ülekaalu värav päästis saarlased ootamatust normaalajaga tulnud kaotusest ja Kyle Okposo tõi karistusvisetelt võidu. Okposo süüdistas pärast mängu kehvas esituses halbu väljakuolusid. Külaliste poolelt jõudis Derek Ryan karjääri neljandas mängus teise kollini.

Pittsburgh Penguins 5 - 4 (KV) Buffalo Sabres (tipphetked)

Penguins andis mängu põnevuse mõttes vastasele avakolmandikuga 3-0 edu. Matt Moulson lõpetas 18-mängulise põua, Ryan O'Reilly sai viimase 24 mängu jooksul esimese värava ning Jake McCabe võis värava üle rõõmustada pärast 41-mängulist pausi. Ent teise kolmandikuga keeras kodumeeskond kaotusseisu juba eduks. Seejuures tulid viimased kaks mõlemad vähemusest vastase sama ülekaalu ajal. Zach Bogosiani värav tõi külalistele punkti, aga sellele jäi lisa võtmata, kuna karistusvisetel pandi baraka. Kodumeeskonna eest olid samal ajal täpsed Kris Letang ja Phil Kessel.

Florida Panthers 2 - 5 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Leafs skooris üle 57 mängu taas ühe vähemuse värava, pani kolm ülekaalust ning jõudis Nazem Kadri kübaratriki toel hooaja ühe ilusaima võiduni. Roberto Luongo kaotas oma viimase 18 stardi jooksul Leafsile alles teist korda.

Minnesota Wild 4 - 1 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Wildist sai esimene meeskond pärast 1938/39 hooaja Boston Bruinsit, kes ühe hooaja käigus võitnud Blackhawksi vastu kuivalt vähemalt viiest mängust koosneva põhiturniiri seeria. Ühtlasi tõusti ajaloo kolmandaks meeskonnaks, kes kuivalt ära teinud karikakaitsjale.

St. Louis Blues 3 - 1 Colorado Avalanche (tipphetked)

Mihhail Grigorenko pani Bluesi rekordilisele nulliseeriale 258:30 peal punkti, aga külalistest ei olnud suuremat sorti vastast. Kodumeeskond pani ülekaalus kolmest kaks. Avalanche oli enne võitnud kõik selle hooaja kolm omavahelist kohtumist.

Dallas Stars 5 - 2 Nashville Predators (tipphetked)

Jamie Benn skooris kaks korda võidumängus, millega Stars esimest korda pärast hooaega 2006/07 ületas 100 punkti piiri. Võidutabamus tuli Jason Spezzalt ja sellega sai meeskonnast pärast hooaega 2011/12 esimene, kelle ridades kolm 30 väravaga meest. Klubi jaoks on see pärast Dallasesse kolimist esmakordne saavutus.

Vancouver Canucks 1 - 4 San Jose Sharks (tipphetked)

Sharks võttis koos playoffidega Vancouverist 11. järjestikuse võidu tänu Logan Couture'i karjääri esimesele kübaratrikile. See sai vormistatud 11 sekundit enne lõppu valveta puuri läinud tabamusega. Canucks on nüüd kaotanud üheksa mängu järjest. Klubi ajaloo halvim kaotusteseeria oli 1997. aastal, kui võidurõõmu ei saanud tunda kümnes järjestikuses mängus.

Panthers näitas võimu, Jagr jõudis karjääri 1100. söödupunktini

Kui mõni meeskond kukub nagu kivi (jätame austustest nimed mainimata), siis mõni teine jälle kerkib aina kõrgemale ja kaugemale. Florida Panthers on alustanud uut võiduseeriat. Läinud ööl jõuti Detroit Red Wingsi vastu 6-3 tulemusega viienda järjestikuse võiduni.

(foto: Joel Auerbach/Getty Images)
Viimasel ajal on mitmelt poolt olnud kosta, et Panthers on küll hea meeskond, aga siiski mitte piisavalt hea, et divisjoni tiitel lõpuks endale saada. Just Red Wings peaks selle suhtes olema tõsine ohustaja. Vähemalt mõneks ajaks on need suud aga lukku pandud.

Gerard Gallanti meeskond mängis end 12. minutiga 3-0 eduseisu, ega vaadanud kordagi tagasi. Laviini lükkas käima eelmisest neljast mängust puudunud ja väidetavalt müügilehel olev Brandon Pirri. Tabamuse juures jõudis Jaromir Jagr ajaloo kuuenda mängijana karjääri 1100. söödupunktini. Sellele järgnesid Aleksander Barkovi ülekaalu värav ja Vincent Trochecki koll.

Dyla Larkin skooris vahetult enne avakolmandiku lõppu ning pärast teise algust ja nii said külalised korraks ühe kaugusele, ent Jagr ja noored pantrid olid siiski peatamatud. Pärast seda, kui Derek MacKenzie Larkini tabamustele vastas, kasvatas Tšehhi igiliikur ülekaalust oma hooaja 16. tabamusega vahe taas kolme peale.

Red Wings oli Floridas 17 külastuse käigus ainult kolm korda normaalajaga kaotanud ja kui Mike Green ülekaalust sihile jõudis, siis saadi veel väikene lootuse kübe, aga tagasitulek jäi siiski olemata. Mängule pani punkti Trochecki teine tabamus. 22-aastane ameeriklane lõpetas mängu 2+1'ga.

36 tõrjet teinud Roberto Luongo kerkis väravavahtide võitude läbi aegade edetabelis 7. koha ainuomanikuks. Maha sai raputatud Tony Esposito.

Jagr on samuti põrutamas mitme tähise suunas. Kolm väravat on vaja 738 veel otsa panna, et jõuda Brett Hulliga jagama läbi aegade väravaküttide edetabeli 3. kohta. 1839-st punktist on 11 silma puudu saamaks punktitabelis kätte Gordie Howe'i, kes samuti 3. kohal. Kohtumine Red Wingsi vastu oli Jagri jaoks karjääri 193. vähemalt kolme punktiga mäng.


Red Wings ei pea kaua kättemaksu võimalust ootama. Juba esmaspäeval kohtutakse Detroidis uuesti.

Teised kohtumised

Buffalo Sabres 2 - 3 (KV) Boston Bruins (tipphetked)

Saaks Bruins igas mängus kaotusseisust tulla, siis oleks vast tabeliseis roosilisem. Sabres ei suutnud võiduks mängida 2-0 eduseisu. Kangelaseks sai Ryan Spooner, kes algatas come-backi ning pani sellele karistusvisete seerias punkti.

New York Ranges 4 - 2 Minnesota Wild (tipphetked)

Wild on oma fännidele viimasel ajal näidanud mitmeid mooduseid, kuidas mänge annab kaotada ning Madison Square Gardenis leiti veel üks viis. Käest läks avakolmandiku 2-0 eduseis. See viis ka igasuguse tuule purjetest ja nii jõuti lõpuks vaid 18 pealeviskeni. Rangers sai teise kolmandikuga mängu viiki ning läks siis oma teed, lõpetades 30 pealeviskega.

Ottawa Senators 2 - 7 Edmonton Oilers (tipphetked)

Oilers pääses sarnaselt Panthersile mängu 12. minutiks juba 3-0 juhtima. Jordan Eberle skooris kaks tükki. Mängu lõpuks oli tal tabamuste kõrval ka üks söödupunkt. Connor McDavid võttis seekord veidi rahulikumalt ja läks õhtule kahe söödupunktiga. Senaatorid on nüüd kaotanud viimasest 16-st mängust 11.

Washington Capitals 3 - 2 New York Islanders (tipphetked)

Aleksandr Ovetškin ja Braden Holtby olid tagasi jääl ning on kohe tagasi ka uudiste esikülgedel. Esimene skooris hilise võiduvärava ning teine jättis mitme tähtsa tõrjega punktid koju. Ovetškin on vaikselt hiilimas väravaküttide edetabeli tipu poole. Temast ongi nüüd ette jäänud vaid Patrick Kane.

Toronto Maple Leafs 3 - 2 (KV) New Jersey Devils (tipphetked)

Leafs pole viimasel ajal üldse mitte palju võidurõõmu tunda saanud, ent Mike Babcockile see 1000. mängu puhul siiski kingiti. Tyler Bozaki hiline tabamus aitas lisaajale ning karistusvisetel oli ainsana täpne P.A. Parenteau. Babcockile läks kirja 546. võit. Vaid tõelised korüfeed on 1000 mänguga üle 520 jõudnud.


St. Louis Blues 1 - 3 San Jose Sharks (tipphetked)

Blues kaotas tänavu Vaikse ookeani divisjoni vastu peetud 11. mängus alles kolmanda kohtumise. Patrick Marleau jõudis Sharksi särgis 1379. põhihooaja mänguni ning sellega tõukas ta ühe meeskonna eest enim kohtumisi kirja saanud mängijate edetabelis Joe Sakici esikümnest välja.

Nashville Predators 3 - 6 Philadelphia Flyers (tipphetked)

Pärast vahepealset tõusu sattus Pekka Rinne jälle halvale teele. Kuus tükki läksid selja taha ainult 19 pealeviskega. Predators ise paugutas 40 korda ja 10 minutit enne lõppu jõuti ühe kaugusele, ent Wayne Simmonds ja Claude Giroux masendasid siis kohe kahe kiire tabamusega. Mõlemad lõpetasid kohtumise 2+1'ga.

Colorado Avalanche 3 - 4 (LA) Dallas Stars (tipphetked)

Stars oli lõpuks pealevisetega üle 44-24, ent jäi pärast Jason Spezza varajast juhtväravat hätta. Avalanche'il läks viimasel kolmandikul käest hea võimalus kasvatada edu kahe peale, kui Nathan MacKinnoni poolt jäi realiseerimata karistusvise ning külalised kallutasid karistusterohke perioodi enda kasuks. 3-3 viik saadi just ülekaalu väravaga. Seejärel tõusis lisaaja 35. sekundil kangelaseks John Klingberg.

Arizona Coyotes 4 - 5 (LA) Chicago Blackhawks (tipphetked)

Oliver Ekman-Larsson säras 2+1'ga ning karikakaitsja oli suurtes raskustes vaprate koiottide maha raputamisega. Aga kui lisaaeg tuli, siis oli muidugi juba ette teada, mis juhtub. Hooaja viienda lisaajaväravaga kordab Jonathan Toews hooajal 2010/11 Steven Stamkose poolt püstitatud liiga rekordit. Blackhawksi kapten lõpetas kohtumise kahe väravaga. Artemi Panarin hiilgas kolme söödupunktiga.

Vancouver Canucks 1 - 2 (KV) Columbus Blue Jackets (tipphetked)

John Tortotella oli esimest korda pärast vallandamist Vancouveris tagasi ning lahkus väga magusa võiduga. Selle eest tuleb välja teha Alexander Wennbergile, kes oli ainsana karistusvisetel täpne.

Los Angeles Kings 2 - 4 Anaheim Ducks (tipphetked)

Ducksi seis on aina paremaks ja paremaks minemas. Isegi Ryan Getzlaf jõudis hooaja esimese tasakaalus tehtud väravani. Kapten lisas tabamuse kõrvale veel ka karjääri 500. söödupunkti. Vaid Teemu Selänne oli enne teda Ducksi särgis 500 sööduni jõudnud. Õhtu resultatiivseim mängija oli aga David Perron, kes lõpetas 2+1'ga.

Hooaja eelvaade: Detroit Red Wings

Eelmisel hooajal 24. aastat järjest playoffidesse jõudnud Detroit Red Wings on üks seitsmest klubist, kes suvel peatreenerit vahetas. Kümme hooaega meeskonda juhendanud Mike Babcock siirdus Torontosse, loovutades sellega treeneritooli Jeff Blashillile.

(foto. Bill Wippert/Getty Images)
Kogemusi täis ründeliin on neid veelgi juurde saanud

Tänu Pavel Datsjuki ja Henrik Zetterbergi igihaljale vormile on Red Wingsi ründeliin üsna pikalt püsinud samasugune. Noori on kannatlikult peale kasvatatud ja alles hiljuti on hakanud uus generatsioon läbi murdma. Uuel hooajal on edurivis kogemusi veelgi juures. Laatsarestist on vabanenud Johan Franzen ning vabaagentide turult haarati endale Brad Richards.

"Olen seda meeskonda pikka aega imetlenud ja viimased aastad pole selle osas olnud erandiks. Kuigi nad pole playoffides kaugele jõudnud, on nad alati seal kohal ja see avaldab muljet. Olen väga elevil võimalusest mängida nende suurepäraste mängijatega," rääkis juunis Chicago Blackhawksiga oma karjääri teise Stanley karika võitnud Richards eelmisel nädalal.

2004. aasta playoffide MVP plaanidesse kuulub kindlasti ka kolmanda karika võitmine, aga Red Wingsi ootab juba uue hooaja alguses ees tõsine väljakutse. Suvel parema jalga operatsioonilaual käinud Datsjuk jääb tõenäoliselt aasta algusest eemale. See tähendab, et Richards edutatakse arvatavasti esimese ründekolmiku tsentriks ja sellega seoses tekib ohtralt küsimärke. Kunagised punkt per mäng hooajad on jäämas aina kaugemale minevikku.

Kuna vanemad härrad on vigastustega kimpus, siis läheb aina suurem vastutus nooremate peale. Kas nad on selleks valmis? Gustav Nyquist tegi tunamullu imelise hooaja skoorides 57 mänguga 28 kolli, aga eelmisel aastal jäi ta täishooaja juures pidama vaid 27 tabamuse juures. 39 punkti juurest hüppas Tomaš Tatar 56 peale, kuid järgmist sammu on juba raskem teha.

(foto: Rick Osentoski/USA TODAY Sports)
Samas on need kaks kuuest nüüdseks esindusmeeskonda jõudnud ründajast, kes Blashilli juhendamisel võitsid kaks aastat tagasi AHL-is Calderi karika ja see eelnev omavaheline hästi sobitumine võiks välja lüüa ka nüüd. Klubil on 41-aastasesse peatreenerisse suur usk. "Ta on suurepärane noor treener, kes on NHL-is töötamiseks valmis. Sul ei ole sellist edu nagu ta AHL-is saavutas, kui pole paigas head programmi," rääkis peamänedžer Ken Holland uut lootsi tutvustades.

Blashilli juhendamisel jõudis Grand Rapids Griffins veel korra konverentsi finaali ja poolfinaali. Uuel hooajal on vaja tal tõestada, et selle taga oli tõesti tema tark pea, mitte lihtsalt Red Wingsi osav draftimine ja see, et andekad noored tavapärasest kauemaks madalamale astmele jäeti.

Kogemustest pole puudust ka kaitses

Kui rünnakul on vaikselt võtmeid nooremale generatsioonile hakatud usaldama, siis kaitses see nii lihtsalt pole käinud. Seal on põhimeestest pesamunaks 25-aastane Danny DeKeyser. Vägesid juhatavad 34ne Niklas Kronwall ja 31ne Jonathan Ericsson. Vabaagentide seast lisati läinud suvel valikusse 29-aastane Mike Green.


Väga ründava kaitsjana tuntud Green on sarnaselt Richardsile viimastel aastatel oma produktiivsuselt kõvasti järele andnud, aga kuna ta peaks olema oma füüsilise võimekuse tipus, siis võiks keskkonnavahetus tema mängu taas sütitada. Sellele on ta ka ise vihjanud. "Detroit mängib litrivaldamisest lähtuvalt ja omab mõnesid uskumatuid mängijaid, kes võimalusi tekitavad, seega olen elevil, et saan selliste vendadega koos mängida," rääkis kogu senise karjääri Washingtonis mänginud kaitsja eelmisel nädalal.

Green rääkis ka sellest, kuidas Red Wingsi vastu oli kaitsjana alati raske mängida, kuna edurivis on nii palju osavaid mehi. Samas võiks Blashillil seoses kaitseliiniga olla uuel hooajal eesmärgiks hoopis endale lastud keskmise väravate arvu vähendamine. Teist aastat järjest jäädi selle osas liiga keskmikke sekka - mullune number oli 2.57 - ja võib öelda, et just see on olnud üks põhjustest, miks Red Wingsi pole viimasel paaril aastal ikkagi tõeliseks eliitmeeskonnaks peetud. Ehk aitab seisu parandada meeskonna juurde tööle toodud endine kaitseguru Chris Chelios.

Dilemma väravasuul

Jimmy Howard on klubi palgaedetabelis 4. real, aga 31-aastane puurivaht sai mullustes playoffides jääle vaid üheks kolmandikuks. Tänu ebakindlatele esitustele kaotas ta põhiturniiri lõpuosas esikinda koha 23-aastasele Petr Mrazekile. Noor tšehh näitas keerulises olukorras tugevat närvi. Playoffide numbriteks kujunesid 2.11 keskmiselt sisse lastud väravat ning tõrjed 92.5%.

(foto: Dave Reginek/Getty Images)
Mrazek oli Blashilli AHL-i meeskonna üks peamistest tugitaladest ja selles mõttes omab uue hooaja "kindaduellis" eelist. Samas, kuidas sa jätad pingile väravavahi, kellele klubi maksab aastas üle viie miljoni dollari? "Mine väljakule, näe kõvasti vaeva ja haara võimalusest. Koht on vaba, mine ja haara see endale tagasi," on sõnum, mille Howardi sõnade kohaselt uus peatreener talle edastas.

See koha tagasi haaramine ei pruugi muidugi õnnestuda. Howardil on kaks aastat järjest korralikult kärisenud. Mõlemal hooajal on tõrjete efektiivsuseks olnud 91% ja keskmine sisse lastud väravate arv 2.66 ning 2.44. Karjääri keskmised on 2.42 ja 91.6%, mis just hiljuti kõva paugu saanud. Sellele on tõuke andnud mitmed vigastused.

Hooaja väljavaated

Inimloomusesse on justkui sisse kodeeritud see, et iga uus asi on hirmutav. Blashill on aga hiljuti meeskonna fännidele edastanud julgustava sõnumi: "Hooajaks ettevalmistusi silmas pidades oleme heal kohal. Viimase kolme nädala jooksul on meil treenerite personaliga olnud mitmeid erinevaid koosolekuid."

Tänu pikale seeriale on kujunenud mõeldamatuks see, et Red Wings playoffides ei mängi. Paljud hokisõbrad (ja ka suur osa Red Wingsi enda mängijatest) polegi selliseid aastaid näinud. Mõningane ebakindlus, mis pärast suviseid muutuseid meeskonna ümber ringleb võib tuua pähe mõtteid selle kohta, et seeria uuel hooajal katkeb, aga pead küll selle eest panti ei julge panna.

Meeskond on väga kogenud ja see paljude jaoks müstiline omadus ongi ehk see, mille tõttu Red Wings ennast alati playoffidesse on surunud. Kolm aastat järjest on koha lunastamine olnud õige napp, aga ometi on see kätte saadud. Ja seda pigem just kogemuste, mitte õnne või mõne muu faktori toel. Arvestades kui tavapäraseks see on saanud, siis on isegi muutused üle elanud Red Wingsil head võimalused oma hooaja pikendamiseks. Edasine on juba kahtlasem. Kuigi väärib meenutamist, et meeskond oli eelmisel hooajal kollanokast väravavahiga lähedal lõpuks finaali välja liikunud satsi kukutamisele.

Kümme kõige vingemat vabaagenti

Taas on käes aeg vaadata üle need härrad, kes 1. juulil algaval vabaagentide möllul enim tähelepanu väärivad ja tõenäoliselt ka saavad. Teiste seas on üle 15 aasta lepinguta meeste hulgas taas Martin St. Louis, keda kogemuste ja varasema produktiivsuse tõttu võib ehk pidada kõige nimekamaks vabaagentiks.

(foto: Paul J. Bereswill/New York Post)
St. Louis'il saab läbi 2011. aastal sõlmitud leping, mille koguväärtuseks oli 22.5 miljonit dollarit. Võib julgelt väita, et 40-aastasena on tema jaoks suured rahad sellega nüüd teenitud. See on hea uudis kõigile satsidele, kes endale kogemust lisada soovivad. New York Rangers, kelle ridades St. Louis viimased poolteist aastat mängis, tema teenetest enam huvitatud pole.

Karjääri jooksul üle 1100 mängu teinud ja nendes üle 1000 punkt kogunud ründaja andis tänavu selgelt kvaliteedis järele - 74 matšiga 21+31 - aga tänavu oli samas vaid 89 ründajat, kes 50 piiri ületasid ja see ei tohiks kosilasi minema hirmutada.

Omaette lugu on samas sellega, et päris iga sats härrale ei istu. Kui ta Tampa Bay Lightningust lahkus, siis soovis ta oma pere nimel siirduda just New Yorki. Seega äkki Islanders või New Jersey Devils? Olles Montreali külje alla sündinud võiks spekuleerida ka Canadiensi nimega, kuid tundub, et seal on alanud selge generatsiooni vahetus ning vanurid ei ole teretulnud. Miks mitte aga näiteks visata õhku Pittsburgh Penguinsi nimi? Ka sealt on tulnud signaale selle kohta, et soovitakse noortele panustada, kuid St. Louis võiks kenasti Sidney Crosbyt või Jevgeni Malkinit aasta jooksul toetada.

Matt Beleskey

St. Louis'ist 13 aastat noorem ründaja on ka kindlasti ahvatluseks kõigile, kes ründesse abi otsivad. Kunagine drafti 4. ringi valik tegi tänavu Anaheim Ducksi särgis elu parima hooaja, kogudes 65 kohtumisega 32 silma (22+10). Tegu ülikõva panusega mehe poolt, kellele maksti tänavu vaid 1.4 miljonit dollarit.

Ducks üritas küll Beleskeyt endale jätta, aga kuna ees ootab palgatõus, siis ei leitud selleks piisavalt vahendeid ja võimalik, et tegelikult puudub klubil usk sellesse, et tegu on tõusva tähega. 27-aastase mängumehe puhul on välja toodud see, et ta ei kogu väga palju söödupunkte. Playoffides pani ta tänavu põhihooaja numbritele otsa 8+1. Sellest ka õigustatud küsimus - kas ta on tõesti osav väravakütt või naudib lihtsalt elu heade meeskonnakaaslaste kõrval? Samas justkui riski väärt. Parimad aastad on just algamas.

Mike Ribeiro

Kui minna ründeliini tugevdamisel kindla peale välja, siis on Ribeiro ehk parim variant. Karjääri numbrid 947-st mängust 718 punkti on selle tõestuseks. Veebruaris 35-aastaseks saanud keskründaja oli riskimaiguline vabaagent aasta tagasi, aga Nashville Predatorsi peamänedžer David Poille'i rind oli rasvane ning risk õigustas ennast. Mees, kellele maksti vaid veidi üle miljoni dollari, kogus 62 punkti (15+47). Söötude osas olid temast paremad vaid 11 meest.

Nüüd on Ribeirost saamas taas vabaagent, kuna mehe hind on kasvanud ning Predators pole talle veel sobivat lepingut lauale pannud. Samas peavad kõik tänavused riskivõtjad Ribeiro puhul arvestama sellega, et juuli lõpus on tal algamas kohtukeiss seoses seksuaalse ahistamisega. Kunagine lapsehoidja, keda seejuures Ribeirode perekond süüdistab varguses, tuli sellise avaldusega mõni kuu tagasi välja. Kui kõik lõpuks laheneb võib Ribeirolt taas ilusat hooaega oodata, kui kaasus hakkab venima, siis on lood temaga lepingu teinud meeskonna jaoks nutused.

Mike Green

Kuigi ründajatel on alati lauale panna uhkemad tulemused, siis on tihti hoopis kaitsjad need, kes priskema palgatšeki saavad. Hetkel on turul paremakäelised kaitsjad defitsiit. Kogu oma senise karjääri Washingtonis mänginud Green on aga just paremakäeline. Viimastel aastatel on ta produktiivsus kõvasti langenud - tänavu näiteks 72 mänguga 45 punkti (10+35) - aga teda võib siiski pidada liiga üheks parimaks ründavaks kaitsemeheks. Nullindate lõpus olnud vähemalt punkt mängu kohta hooajad on selle tõestuseks.

Samas peavad kõik Greeni talendi austajad kindlasti arvestama suure väljaminekuga. Ta pani tänavu tasku 6.25 miljonit ja 29-aastasena pole tal mitte mingisugust põhjust lasta oma palka kärpida. Lisaks tõotab talle kena palgapäeva ka just see, et häid paremakäeliseid kaitsjaid ei saa tõesti lihtsalt puu otsast võtta. Kõigile kosilastele võib aga heaks uudiseks olla see, et Green on esinenud avaldustega, kus vihjanud sellele, et on valmis võtma vähem raha selleks, et heasse meeskonda mahtuda.

Cody Franson

Franson on samuti paremakäeline kaitsja, mis tõotab tema jaoks ainult head. Ja eks mees ole selle ka ära teeninud pärast seda, kui kolm aastat järjest allkirjastas vaid aastaseid lepinguid. Tänavu tegi ta üsnagi kummalise hooaja. 36 punkti (7+29) on karjääri rekord, aga koguni 32 neist tulid Toronto Maple Leafsi särgis. Predatorsi eest käis ta väljakul rohkem kui 20 kohtumises, aga ei leidnud vana koduklubi särgis kuidagi endale õiget kohta. Seetõttu võib ka arvata, et tema jätkamine seal on ebatõenäoline.

Seni täpselt 400 matši teinud Franson on 27-aastaselt juba üsna kogenud ja valmis pikemaks ajaks ennast mõne klubiga siduma. Tänavune hooaja lõpp Nashville'is paneb kindlasti nii mõnegi peamänedžeri kukalt kratsima, aga mõni võib selle peale hoopis keelt limpsata. Võimalik, et see on Fransoni turuväärtuse alla löönud, mis tähendab, et kvaliteetse mehe saab kätte soodsa hinnaga. Tänavu oli tema palgaks 3.3 miljonit.

Justin Williams

Hr. "Seitsmes mäng" on Los Angeles Kingsist lahkumas, kuna klubi on oma palgalehega veidi jännis. Tal on selja taga kaks üsna keskpärast põhihooaega - kokku 84 punkti - aga nagu hüüdnimi vihjab, siis sööb ta alati enne playoffide algust lõvikonservi ning on seal täiesti teistsugune mängija. Selle eest on tal ette näidata 2014. aasta playoffide MVP tiitel ning kolm karikavõitu (kaks Kingsiga ning üks 2006. aastast Carolina Hurricanesiga).

Kõike on juba tehtud ja nähtud, seega on Williamsil omamoodi dilemma - kas jätkata karikate jahtimisega või rahulduda kuskil obskuurses kohas kena palgatšekiga. Lõppenud hooajal maksti talle veidi üle kolme miljoni dollari. Huvitav fakt on see, et ta ostis koos abikaasaga mõni aasta tagasi kodu New Jerseysse. Peres on kaks väikest last, seega võimalik, et potentsiaalse maandumispaiga ennustamisel tuleks vaadata just selles suunas.

Michael Frolik

Frolik on aastast 2013 karikavõidu samuti kätte saanud, aga 27-aastaselt peaks ambitsiooni kindlasti veel rohkelt olema. Viimased Winnipeg Jetsi rivistuses veedetud aastad on mõlemad lõppenud 42 punktiga. Tšehh, keda kunagi kutsuti "väikeseks Jagriks", pole ehk suutnud oma potentsiaali täielikult avada, aga ta on sellegi poolest igas klubis olnud hinnatud mees. Seetõttu pole tema palkamine ka väga odav lõbu - lõppenud hooajal teenis ta 3.3 miljonit.

Mitmekülgne mängumees, kellel kogemust rohkem kui 500 mängu jagu, kuluks enamusele meeskondadele, kui isegi mitte kõigile ära. Ei ole välistatud Winnipegis jätkamine, aga arvestades, et hooaja jooksul pole lepingupikenduseni jõutud, siis arvatavasti näeme teda uuel hooajal ikkagi mõne teise klubi särgis.

Drew Stafford

29-aastane ründaja on teine Jetsi mees, kellega klubi võiks vabalt edasi minna, aga pikenduseni pole jõutud. Stafford on aastate jooksul olnud 40-50 punkti mees, aga tänavu tegi ta hooaja keskel pärast Buffalost Winnipegi siirdumist võimsa hüppe. Uue klubi särgis tuli 26 mänguga 9+10. Varasema karjääri jooksul on ta teinud ka ühe 30 väravaga hooaja. Ameeriklasel on ette näidata nii mõndagi, millega ennast müüa.

Seoses Staffordiga on aga huvitav seis seoses tema palgaga. Sabres tegi temaga 2011. aasta suvel diili, kus aastapalgaks oli neli miljonit. Enne kui tänavu Winnipegis maandus ei suutnud ta seda õigustada. Kas see lühikest sorti sähvatus oli piisav näitamaks seda, et varasemad tagasihoidlikud numbrid tulenesid lihtsalt sellest, et Buffalos oli kehv meeskond?

Antoine Vermette

Aastate jooksul Staffordiga enamvähem samal tasemel - nii mänguliselt kui ka palga suhtes (3.75 miljonit) - olnud Vermette tegi tänavu põhihooajal uude meeskonda siirdudes vähikäigu. Coyotesi eest kogus ta 63 mänguga 35 silma, aga Blackhawksi eest 19 kohtumisega vaid kolm punkti. Samas on tal nüüd ette näidata kaks Stanley karika finaalseeria võiduväravat. Playoffides oli ta uuesti enda jaoks korralikul tasemel ja 20 mänguga tuli 4+3.

32-aastane Vermette toob endaga head liidriomadused ning viisaka produktiivsuse. Tänavune vabaagentide klass ei hiilga väga kvaliteetsete tsentritega, mis töötab Vermette'i kasuks. Lõppenud lepingu töötasu oli 3.75 miljonit ja kui agent on osav, siis on tal kindlasti võimalik isegi palgatõusuga mõnda heasse meeskonda saada.

Paul Martin

Mitmed mängijad on sellised, kelle väärtust ei saa hinnata puhtalt statistika põhjal. Mõned mängijad on lihtsalt sellised, kes teised paremaks muudavad. 34-aastane Martin on just üks nendest. Näiteks Penguinsi parim kaitseäss Kris Letang on öelnud, et tema tunneb ennast kõige mugavamalt just Martini kõrval mängides.

Lisaks teisi paremaks muutvale efektile on Martin ka tõeline playoffide spets. Penguinsi särgis on tal näiteks ette näidata 15 playoffide kohtumisega 11 punkti ja 13 matšiga 8 silma hooajad. Tõenäoliselt ta mõne playoffe sihtiva satsi koosseisu lähebki. Penguins sooviks teda kindlasti endale jätta, aga Martin peaks selleks nõustuma suure palgakärpega. Tänavu maksti talle viis miljonit.

Capitalsi Mike Green: "Praegune meeskond on minu aja parim."

Washington Capitals on üks kaheksast meeskonnast, kes on viis päeva enne põhihooaja lõppu endale playoffide koha kindlustanud. Idakonverentsi tipust on jäädud kaugele, aga lõpumängudele võib siiski enesekindlalt vastu minna. Vähemalt kui uskuda Mike Greeni sõnu.

(foto: skysports.com)
29-aastane kaitsja, kes on Capitalsis mängimas 10. hooaega, jagas nädalavahetusel antud intervjuus meeskonnale rohkelt kiitust, öeldes: "Tegu on ülekaalukalt parima satsiga, mis meil kokkuvõttes on olnud. Minu kümne aasta jooksul kindlasti."

Kõva kompliment arvestades, et Capitals võitis hooajal 2009/10 121 punktiga põhiturniiri. Toona aga kukutas Montreal Canadiens pealinna klubi playoffide avaringis välja. Seega võimalik, et Green näeb satsil potentsiaali just otsustavate mängude mõttes. Capitals pole alates aastast 1998, mil Detroit Red Wingsile finaalseerias alla jäädi, playoffides 2. ringist kaugemale edenenud.

Võimalik ka, et Green räägib mesijuttu lihtsalt selleks, et endale lepingupikendus saada. Üllataval kombel jäi temaga hooaja jooksul uus kontraht sõlmimata.

Samas toetavad Capitalsi mitmed statistilised näitajad. Koos New York Rangersi ja St. Louis Bluesiga ollakse ainsad meeskonnad, kes on nii keskmise väravate arvu kui vähim sisse lastud väravate poolest esikümnes. 25.3%-ga ollakse liiga parim ülekaalus mängiv meeskond. Nüüd tuleb seda taset hoida mängudes, mis on kõige tähtsamad. Lisaks tuleb loota, et väravavaht Braden Holtby, kes on senisest 80-st mängust löönud kaasa 71, pole ära küpsetatud.

"Ta on teinud suurepärase hooaja ja kui me tahame sel kevadel kuhugi jõuda, siis vajame tema poolt kindlasti suurt panust," on Holtby kohta öelnud kaitsja Matt Niskanen.