Kuvatud on postitused sildiga niklas kronwall. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga niklas kronwall. Kuva kõik postitused

Hooaja eelvaade: Detroit Red Wings

Viimastel aastatel tulega mänginud, aga ikka playoffidesse pääsenud Detroit Red Wings sai läinud kevadel lõpuks kõrvetada. Esimest korda pärast 1990. aastat jäid karikamängud Mootorite linnas nägemata. Neid ei pruugi ka 2018. aasta kevadel tulla.

(foto: freep.com)
Muutusteta ründeliin

Red Wingsi aina langev resultatiivsus jõudis läinud hooajal uue madalpunktini, mil aasta peale kokku tehti vaevu üle 200 kolli (207). Keskmine saak 2.41 lubas edestada vaid nelja konkurenti. Vaatamata sellele tullakse aga uuele hooajale peale ikka sama ründeliiniga. Võib isegi öelda, et see on nõrgenenud, kuna rivistuses pole Thomas Vanekit, kes keset hooaega pärast 48 mängus 38 punkti (15+23) teenimist Floridasse siirdus.

Mulluse nukra seisu rünnakul võtab päris hästi kokku tõsiasi, et vaatamata vaid enamvähem poole hooaja mängimisele oli Vanek ikka lõpuks klubi punktitabelis viiendal kohal. Ainsana sai 50 punkti täis uue hooaja alguses 37-aastaseks saav Henrik Zetterberg, kes suutis 68 silmaga teha oma edukaima aasta pärast hooaega 2010/11.

(foto: dailyfaceoff.com)
Red Wings on jätkuvalt suuresti alates 2013. aastast kapteni rollis oleva Zetterbergi meeskond. Rivistus on küll varasemaga võrreldes noorenenud, ent mitmete uue generatsiooni mängijate areng on ühel või teisel põhjusel toppama jäänud. Ja mõne äralangemist ei oskagi otseselt seletada. Dylan Larkinist sai üleeelmisel hooajal 23 tabamusega klubi ajaloos kuues kollanokk, kes meeskonna parima väravakütina lõpetanud, aga 21-aastane ameeriklane keevitas edukale debüüthooajale otsa vaid 35 silmaga (17+12) aasta. Teda pole isegi vigastused kimbutamas käinud, olles seni mõlemad aastad lõpetanud 80 mänguga.

Kuna Larkini poolt jäi järgmine samm tegemata ja ükski teine nooruk samuti erilist arengut ei suutnud teha, siis jäigi üle pika aja Pavel Datsjukita mänginud Red Wings rünnakul hätta. Kodumaale naasnud venelase poolt jäänud auk osutus arvatust suuremaks. Selle lappimisel sai isegi hokimaailma ühe perspektiivikaima treeneri Jeff Blashilli mõistus otsa.

Ideetu oli kohati ka mängijate tegutsemine, mida näitab tõsiasi, et Red Wings suutis eelmisel hooajal keskmiselt kirja saada vaid 28.5 väravale läinud pealeviset, millest halvimat näitajat mitte keegi klubi ajaloos ei mäleta. Vähemalt pole see selle sajandi jooksul madalamal olnud. Kaugemale ulatuvat statistikat on raske leida, aga arvestades kuivõrd domineeriv Red Wings 90ndatel oli, siis võivad veelgi hullemad aastad jääda aega, mil karikamänge polnud imelik ilma Detroidi meeskonnata jälgida.

Kaitsesse lisandus "lunastaja" Daley

Kui edurivi jäi suvel tähelepanuta, siis 2.98 väravat jäänud kaitse on ikkagi ühe märkimisväärse täienduse saanud. Vabaagentina saadi palgale kaks aastat järjest Stanley karikat peos hoidnud Trevor Daley. Blashill näeb temas võtmefiguuri.

"Trevor oli meil prioriteediks, kuna soovisime hankida kaitsja, kes suudaks mängida suuri minuteid, eriti paremal pool," ütles Blashill suve keskel. "Ta on hea hokimängija, kes aitab meil paremaks saada. Ta sobib hästi meie mängustiiliga. Ta suudab hästi uisutada, mis tähendab, et ta aitab litri rünnakule viia. Mida rohkem sa litrit rünnakule viid, seda vähem pead mängima enda väljakupoolel."

Iseküsimus on see, kui hästi suudab peatreeneri liikuvusega seotud plaane ellu viia mängija, kes peagi saamas 34-aastaseks. Juba varem oli Red Wingsi sinisel joonel Niklas Kronwalli ja Jonathan Ericssoni näol kaks 30+ vanuses meest, kelle jaoks füsiolaud saanud väga tuttavaks kohaks. Esimene, kes mängib kroonilise põlvevaluga, suutis eelmisel hooajal meeskonda aidata 57 kohtumises ja teine piirdus 51 matšiga. Daley ise alustab uue klubis pärast vaid 56 põhihooaja kohtumisega aastat.

(foto: dailyfaceoff.com)
Kehv produktiivsus rünnakul on osalt seotud kaitsjate panusega.  Litri sujuv kaitsest ette viimine on väga oluline ja selle osas on Kronwalli sugused ühe jalaga mehed satsi viimastel hooaegadel tagasi hoidnud. Daley lisamine on teoorias mõistetav ja hea otsus, aga tema kolmeaastane leping võib veel peamänedžeri Ken Hollandit tagumikust hammustada.

Holland on niigi viimastel aegadel jaganud kaitsjatele välja mitmeid suuri lepinguid, aga erilist kvaliteeti nagu sinisel joonel polegi. Mike Green oli kunagi vinge ründav kaitsemees, aga oma kuuemiljonilist palka ta kindlasti enam välja ei mängi. Danny DeKeyser on kohalik Michiganist pärit tüüp, aga eelmisel suvel tulnud viiemiljoniline leping jättis ta justkui loorberitele puhkama. Lisaks võtab Ericsson palgafondist üle nelja miljoni ära ja mõnel pool räägitakse, et ta ei pruugi uueks hooajaks isegi satsi mahtuda ning ees võivad olla ajad ühe AHL-i kõrgepalgaliseima mängijana.

Halvad lepingud on jätnud klubi palgafondiga seoses täbarasse seisu. See võib ühe meeskonna lootustandvamatest mängijatest Andreas Athanasiou viia uueks hooajaks KHL-i.

Puur kuulub taas Howardile

Ei ole vast liialdus, kui öelda, et Red Wingsi allakäik on saanud alguse segadusest väravasuul. Mitu aastat Jimmy Howardile kuulunud puur on viimastel aastatel läbi käinud ka Petr Mrazeki valdusest ja ameeriklase kehva tervise tõttu pole meeskonnal olnud selget esinumbrit. Eelmisel hooajal murdis Howardi maha põlvevigastus, mille järel kogunes talle kokku vaid 26 mängu. Suurema vastutuse saanud Mrazek ei suutnud samal ajal sellega toime tulla, tehes karjääri halvima aasta, lastes keskmiselt üle kolme värava mängus ja tõrjudes napilt üle 90%-ga.

Kurvalt lõppenud hooaeg võinuks Red Wingsi jaoks terve Howardiga olla palju roosilisem. 33-aastane jänki näitas oma parimat hokit, saades nii endale lastud keskmise (2.10) kui tõrjete (92.7%) arvestuses kirja uued karjääri tippmargid.


Blashill loodab, et vana kala hea minek aitab ka nooremaid konkurente motiveerida.

"Arvan, et Jimmy on mitmed raskused läbi elanud ja naasnud tugevamana. Usun, et Petriga läheb samamoodi," ütles meeskonna juures kolmandat hooaega alustav peatreener, kes seni 164-st mängust toonud 74 võitu.

Blashill on suvel kiitnud ka Jared Coreau'd, kes aitas eelmisel hooajal klubi AHL-i meeskonna meistritiitlini. Võimalik, et temast saab kiirelt uus Howardi varumees. Kuigi Mrazekil võiks olla kõvasti motivatsiooni oma positsiooni taastamiseks, sest ees ootab lepingu viimane aasta.

Uus mänguhall pakub rõõmu

Blashill on muu hulgas väljendanud oma usku, et Red Wings naaseb uuel hooajal 100%-liselt playoffidesse. Ta peaks aga olema üks vähestest, kes meeskonda sedavõrd kõrgelt hindab. Tõenäoliselt tuleb taas varakult suvepuhkusele minna. Ent selle ajani saab vähemalt nautida uues koduhallis mängimist.

Joe Louis Arena, või lühidalt lihtsalt The Joe, on olnud NHL üks legendaarsemaid halle, kus ilusatel aegadel kaheksajalad jääle lennanud, ent viimastel hooaegadel on seal valitsenud päris nukker vaatepilt. Hoone on olnud amortiseerunud ja olgugi, et ametliku statistika kohaselt on kõik mängud alates hooajast 2011/12 olnud väljamüüdud, siis on seal ikkagi mängude ajal jäänud silma mitmeid täitmata kohti.

Uus kodu Little Caesars Arena on üdini modernne, mitmete uuenduslike lahendustega kompleks, mille peale pandi lõpuks hakkama ligi 900 miljonit dollarit. Samas hallis hakkab sellest sügisest mängima ka NBA Detroit Pistons ehk tegu pole Red Wingsi jaoks enam päris oma koduga, kuid õhkkond on seal publiku jaoks kindlasti meeldivam ja äkki ka mängijate jaoks. Võimalik, et koos saavutatakse ka sünergia, mis aitab meeskonna lõpuks erinevatest hooaja prognoosidest kõrgemale.

Red Wings üritab Kronwalli minuteid piirata

Detroit Red Wings sai nädal tagasi väga rõõmustava uudise, kui Niklas Kronwall oma hooaja debüüdi tegi. Tema naasmine on meeskonnale kõvaks täienduseks, aga see on Jeff Blashillile toonud ka peavalu. Meeskonna peatreener peab tema mänguminuteid piirama.

(foto: Jeff Gross/Getty Images)
Kronwalli põlved on omadega peaaegu õhtul ja enne hooaja algust mainis 35-aastane mängumees ka ise, et ei saa arvatavasti enam kunagi valuta mängida.

"Arvan, et peame olema ettevaatlikud, aga on raske Kronwalli mitte kasutada, kui ta on pingi peal olemas," rääkis Blashill olukorrast enne neljapäevast 3-1 võitu Vancouver Canucksi üle. "Kui kogu mäng on kaalul, ja kõik mängud loevad, siis saad kasutada Kronwalli, kes säilitab igasuguse surve all rahu. Olen rõõmus, et saame temalt korralikult minuteid, aga peame neid kontrolli all hoidma."

Eelmisel hooajal keskmiselt 22 minutit ja ühe sekundi jääl viibinud Kronwall tegi Canucksi vastu 21:16-ga tänavuse rekordi. Senine keskmine on tal olnud enamvähem täpselt kahe minuti võrra väiksem kui mullu (22:02).

Esimene mäng rootslasega lõppes Winnipeg Jetsi vastu suure 3-5 kaotusega, kuid järgmises kolmes kohtumises pole meeskond kordagi üle kahe värava lasknud.

Niklas Kronwall kardab, et ei saa enam põlvevaluta mängida

Detroit Red Wingsi on viimastel aastatel tabanud mitmed valusad hoobid, alustades talendika Anthony Mantha jalavigastusest, mille järgselt pole ta suutnud endisel tasemel mängida ja lõpetades Mike Babcocki ning Pavel Datsjuki lahkumisega. Nüüd on uusimaks pauguks Niklas Kronwalli tõdemus, et ta ei saa enam kunagi põlvevaluta mängida.

(foto: mlive.com)
35-aastane rootslane oli põlvedega kimpus kogu eelmise hooaja jooksul, käies ka opilaual. Samuti jätab ta maailmakarika mängud just vasaku põlve tõttu vahele.

"Ma ei tea, kas vabanen üldse kunagi valust, aga loodetavasti suudan väljakul olla seisus, kus see väga tunda ei anna," rääkis Kronwall nädala alguses.

Suvel oli õhus uue operatsiooni võimalus, ent selle 2006. aasta olümpiavõitja ja maailmameister välistas, kartes oma karjääri pärast.

"Operatsioon, millest räägiti, poleks arvatavasti hea mõte, kui ma soovin veel edasi mängida," lisas Kronwall.

2008. aastal Red Wingsi Stanley karikani aidanud kaitsemehe leping kehtib kuni hooaja 2018/19 lõpuni.

Kusjuures hiljuti tunnistas ka teine meeskonna rootslasest kaitsja Jonathan Ericsson, kellel leping kuni 2020. aasta suveni, et teda on painamas puusaprobleem, mis vahest ei lase mängujärgselt korralikult kõndidagi.

Värsked uudised annavad kindlasti veelgi hoogu juurde juttudele, et Red Wings ei suuda oma järjestikuste playoffide kohtade seeriat pikendada.

Hooaja eelvaade: Detroit Red Wings

Mihhail Gorbatšov võitis Nobeli rahupreemia, Google'it ega Yahoo'd ei eksisteerinud veel, eetrisse jõudis Mr. Beani esimene osa ja algset Pokemoni mängu hakati alles looma. Need olid osad maailma sündmused, mis leidsid aset 1990. aastal. Siis kui Detroit Red Wings viimati NHL-i playoffidest eemale jäi.

(foto: mlive.com)
Red Wings on end selgelt mänginud liiga kõige stabiilsemaks satsiks. Tänaseks on 25 hooaega järjest playoffidega lõppenud ja vahepeale on mahtunud neli karikavõitu. Seejuures kaks järjestikust triumfi 1997. ja 98. aastal. Sellega ollakse viimane klubi, kes suutnud Stanley karikat kaitsta.

Pärast kolme järjestikust avaringi mängudega lõppenud aastat on aga praegusel hetkel muidugi meeskond karikavõitmise potentsiaalist veidi kaugel. Päris napilt on ka mõnel korral see 25-aastane seeria ellujäänud. Nii ka eelmisel hooajal, kui divisjonikaaslast Boston Bruinsit suudeti edestada vaid seetõttu, et põhiturniiri jooksul koguti võrdsete punktide juures rohkem normaalajavõite.

Uuele hooajale vastu minnes on paljud spetsialistid arvanud, et Red Wingsi maagiline seeria lõppeb nüüd pärast Pavel Datsjuki lahkumist ära, kuid päris kindlalt seda väita ei saa. Venelasest võluri poolt jäänud auku üritatakse lappida mitme uue näoga. Suvel toodi klubisse koguni kolm uut ründajat - Frans Nielsen, Thomas Vanek ja Steve Ott.

(foto: dailyfaceoff.com)
"Ilmselgelt on kaotus suur, nii riietusruumis kui jääl," ütles suvel 15 aastat Detrodis mänginud Datsjuki lahkumise kohta Luke Glendening. "Kuid kõik peavad oma taset veidi parandama. Tema koormuse kandmine ei saa olema ühe kuti töö. See oleks üsna võimatu."

Võrreldes mullusega on peatreener Jeff Blashill oma valikust kaotanud ka karjääri lõpetanud Brad Richardsi. Samal ajal hindab aga peamänedžer Ken Holland asendusi kõrgelt.

"Frans mängis (New Yorgis) Tavarese taga ja omas nii ründes kui kaitses palju vastutust. Arvame, et ta on üle välja kasulik mängija."

"Thomas tegi (eemisel hooajal) 18 kolli. Arvame, et pärast seda, kui Minnesota tema lepingu välja ostis, näeme motiveeritud sportlast."

Blashilli meeskond jäi eelmisel hooajal 2.55 väravaga liiga viimase kümne sekka, seega kulub igasugune abi rünnakul kahtlemata ära. Sellega seoses saab olema ka huvitav see, kuidas hakkab toimetama pärast Datsjuki lahkumist oma naturaalsele positsioonile keskele pääsev Dylan Larkin.

Suvel 20-aastaseks saanud ameeriklane oli üle 36 aasta esimene Red Wingsi kollanokk, kellel õnnestus lõpetada meeskonna suurima väravakütina. 80 mänguga läks võrku 23 tükki. Nende kõrvale lisas ta 22 söödupunkti. Novembris kuu parimaks uustulnukaks valitud noormees oli ka +11-ga meeskonna parim +/- arvestuses.


Larkini kõrval oli veel vaid Tomaš Tatar vähemalt 20 väravaga mees (21). Asjad muutusid päris palju võrreldes Mike Babcocki viimase peatreenerina veedetud aastaga. Siis oli satsis neli vähemalt 20 kolliga meest.

Kaitse osas oli seis ka kaugel roosilisest. Endale lasti keskmiselt 2.67 väravat. See tähendas ka seda, et Red Wings oli ainus negatiivse väravate suhtega playoffidesse pääsenud meeskond. Bruinsil oli näiteks seis kenasti 0.1-ga plussis.

Oma seljataguse parandamise osas pakub uuele hooajale vastu minnes lootust see, et põlvevigastus röövis mullu Niklas Kronwallilt ligi 20 mängu ja nooremad kaitsemehed on taas aasta võrra kogenumad. Seejuures on pärast eelmise hooaja lõppu Aleksei Martšenkol selja taga nii MM-turniir kui ka maailmakarika mängud.

(foto: dailyfaceoff.com)
Väravas minnakse jätkuvalt edasi tandemiga Petr Mrazek-Jimmy Howard, kuigi aina enam on selgemaks saamas see, et viimasel Mootorite linnas enam väga pikka pidu pole. Ameeriklane mängis juba eelmisel hooajal selgelt vähem mänge ja ligi 5.3-miljonilise lepinguga väravavahti pole mõtet pinki soojendamas hoida.

Mrazek oli läinud hooajal kohati täiesti löömatu, võites näiteks jaanuaris üheksast mängust seitse, lastes 1.32 väravat ja tõrjudes 95.2%-ga. Kogu hooaja peale tuli 54 mänguga 27 võitu, keskmiselt väravaid 2.33 ja tõrjed 92.1%. Howard sai 37 mängu juures kirja vaid 14 võitu, lastes 2.80 väravat ja tõrjudes 90.6%-ga. Alates hetkest, mil ta 2009. aastal põhimeeskonna püsivaks liikmeks sai, pole tema numbrid halvemad olnud.

Holland tunnistas kevadel, et võib Howardist loobuda ja 32-aastane puurilukk tõdes ka ise, et mängud Red Wingsi särgis võivad olla mängitud, aga pärast seda on seis siiski muutunud.

"Minu arvates olid väravavahid sel aastal meie meeskonna tugevuseks, aga mõlemad sattusid eriaegadel raskustesse," rääkis alates 1997. aastast klubi peamänedžerina tegutsev Holland suvel. "Kui Jimmyl asjad jaanuaris ja veebruaris untsu läksid, siis võttis Petr asja üle ja kui Petr veebruari keskel ja märtsis raskustes oli, siis esines Jimmy hästi. Me vajame kahte väga head väravavahti, nii nagu kõik meeskonnad."

Hooaja väljavaated

Peagi algava hooajaga seoses võib äkki öelda, et Red Wingsi tugevuseks on see, et oma taset hinnatakse realistlikult. Pikk playoffide seeria ja varasemad karikavõidud on meeskonna fännidest kindlasti teinud nõudliku pundi, aga klubisiseselt ollakse kahe jalaga maa peal. "Karikanõudlejaid on viis või kuus, selles grupis me arvatavasti pole. Nende viie-kuue järel tuleb 20 meeskonda, kes on sarnase tasemega. Kuulume sellesse 20 meeskonna gruppi," ütles Holland augusti lõpus.

Calgary Flames on eelmisest hooajast hea näide, kui meeskonnast, kes pärast playoffide 2. ringi jõudmist läks suviste täiendustega veelgi vingemalt panema, aga lõpuks kukuti maoli maha. Illusioonidest hoidumine peaks kindlustama selle, et meeskond üritab anda endast igal õhtul tõepoolest parima ja eks see ole üks faktor, kuidas 20-st võrdsest meeskonnast selguvad lõpuks kümme, kes karikavõidu peamiste favoriitidega playoffides liituvad.

Red Wingsi vaimustav playoffide seeria on kindlasti ohus, aga nii on see viimastel aastatel nii mõnelgi korral olnud. Ometi on ikka ja jälle suudetud seda pikendada. Mullu käidi kõva kadalipp läbi - probleemid väravasuul, võtmemängijate vigastused, mõne mehe alavorm - kuid ometi võluti endale koht karikamängudel uuesti välja. Samamoodi jätkates saab õnn ükskord otsa. Aga halvavaid faktoreid vältides võib Blashilli meeskonnast kujuneda ka terav sats, kes teeb järjekordselt oma (playoffidesse jõudmine) kenasti ära.

Kanada asendas Keithi Bouwmeesteriga, Rootsi sai juurde kaks Ducksi mängijat

Sel nädalal oma maailmakarika meeskonnas juba ühe sunnitud vahetuse teinud Kanada on pidanud ka teist korda plaanid ümbermängima. Vigastus jätab Duncan Keithi turniirilt eemale. Tema koha sai endale Jay Bouwmeester. Samal ajal on Rootsi koondis täienenud kahe Anaheim Ducksi mängijaga.

(foto: foxsports.com)
Kanadat kahel olümpial esindanud Keith keskendub juba eelmise hooaja alguses viga saanud põlve ravimisele.

"Jätkates oma parema põlve taastusraviga, mõistame Duncani otsust mitte osaleda järgmisel kuul jäähoki maailmakarika turniiril. Usume, et see on tema enda huvides, keskenduda tugevamaks saamisele ja mitte riskida vigastuse süvendamisega," kommenteeris Chicago Blackhawksi arst dr. Michael Terry.

Algava turniiri jooksul 33. sünnipäeva tähistav Bouwmeester lööb kaasa oma teisel maailmakarikal. 2004. aasta kuldse meeskonna eest pääses ta väljakule neljas matšis. Lisaks on St. Louis Bluesi kaitsemees vahtralehte rinna peal kandes mänginud kahel OM-il ja neljal MM-il.

"Meie mänedžmendi tiim ja treenerite personal pidas kriitiliselt oluliseks hoida meeskonnas võrdne arv vasaku- ja paremakäeliseid kaitsjaid ning Jay kogemust seoses sellega, kuidas olla edukas sellistel lühikestel turniiridel, ei saa alahinnata " põhjendas koondise peamänedžer Doug Armstrong valikut.

Vasakukäeline Bouwmeester tegi eelmisel hooajal, vähemalt statistika osas, NHL-is ühe oma karjääri halvima aasta. Põhiturniir lõppes vaid 19 punktiga ning halvemini on läinud ainult tunamullusel hooajal (13 punkti) ja kollanoka aastal (16). Koondisest välja jäänud vasakpoolsete kaitsemeeste hulgas on näiteks P.K. Subban ja Kris Letang.

Rootslased on Alexander Steeni asendanud Rickard Rakelliga ning Niklan Kronwalli Hampus Lindholmiga. Seejuures on mõlema puhul tegu mängijatega, kellel puudub veel praeguse seisuga uueks hooajaks NHL-i leping.

23-aastasel Rakellil on selja taga karjääri esimene 20 kolliga hooaeg, mille jooksul tuli 43-ga ka uus punktirekord. Aasta noorem Lindholm lõpetas eelmise NHL-i hooaja 28 silmaga (10+18). Mõlema jaoks on tegu esimese A-koondise turniiriga.

Jakub Voracek suunas pingelises playoffide heitluses surve Red Wingsi peale

Heitlus viimasele playoffide kohale kipub tänavu mõlemas konverentsis taas mahlaseks kujunema. Idas peavad selle tõenäoliselt omavahel ära jagama Philadelphia Flyers ja Detroit Red Wings. Flyersi ründaja Jakub Voracek on sellega seoses surve Red Wingsi peale suunanud.

(foto: Sergei Belski/USA TODAY Sports)
Kahe meeskonna vahel on hetkel kolm punkti, aga selle saab Flyers kergelt tagasi teha, kui võidab kaks varus olevat mängu. Red Wingsi järjestikune playoffide kohtade seeria, mis mullu venis 24 aasta peale, on tõsisesse ohtu sattunud.

Eile Torontos kaotatud matš tähendab seda, et Jeff Blashilli meeskond on viimasest 13-st mängust võitnud ainult viis. Flyers on samas enda viimase 12 jooksul punktilisata jäänud ainult kaks korda ning võite on kirjas kaheksa. Edukat seeriat saab jätkata homme just Red Wingsi võõrustades.

"Arvestades seda, kuidas me hetkel mängime, siis peavad nad playoffidesse jõudmise pärast meist rohkem muretsema," ütles Voracek täna.

26-aastane tšehh võib endale enesekindlust ka lubada, kuna meeskond on hooaja parima perioodini jõudnud ilma temata mängides. Alakeha vigastus lõi tänavu 60 mänguga kümne väravani ja 48 punktini jõudnud ründaja veebruari lõpus rivist välja. Väljakule peaks ta naasma sel nädalal, võimalik et isegi juba homme.

Red Wings on samal ajal kuni kolmeks nädalaks jäänud ilma oma kaitsetalast Niklas Kronwallist.

Pärast homset on kahe meeskonna vahel kavas veel üks kohtumine. Lisaks on Flyersil tulemas ka kolm mängu Pittsburgh Penguinsiga, keda samuti võimalik veel edestada. Vahe on neli punkti ning Flyersil on üks mäng vähem peetud.

Voracek ei muretse ka pingviinide pärast: "Oleme kolmest meeskonnast hetkel kuumim. Oleme väga head ja olen päris kindel, et nemad teavad samuti, kui hästi me mängime. Meie praeguse enesekindluse juures ei pea me üldse muretsema."

Hooaja eelvaade: Detroit Red Wings

Eelmisel hooajal 24. aastat järjest playoffidesse jõudnud Detroit Red Wings on üks seitsmest klubist, kes suvel peatreenerit vahetas. Kümme hooaega meeskonda juhendanud Mike Babcock siirdus Torontosse, loovutades sellega treeneritooli Jeff Blashillile.

(foto. Bill Wippert/Getty Images)
Kogemusi täis ründeliin on neid veelgi juurde saanud

Tänu Pavel Datsjuki ja Henrik Zetterbergi igihaljale vormile on Red Wingsi ründeliin üsna pikalt püsinud samasugune. Noori on kannatlikult peale kasvatatud ja alles hiljuti on hakanud uus generatsioon läbi murdma. Uuel hooajal on edurivis kogemusi veelgi juures. Laatsarestist on vabanenud Johan Franzen ning vabaagentide turult haarati endale Brad Richards.

"Olen seda meeskonda pikka aega imetlenud ja viimased aastad pole selle osas olnud erandiks. Kuigi nad pole playoffides kaugele jõudnud, on nad alati seal kohal ja see avaldab muljet. Olen väga elevil võimalusest mängida nende suurepäraste mängijatega," rääkis juunis Chicago Blackhawksiga oma karjääri teise Stanley karika võitnud Richards eelmisel nädalal.

2004. aasta playoffide MVP plaanidesse kuulub kindlasti ka kolmanda karika võitmine, aga Red Wingsi ootab juba uue hooaja alguses ees tõsine väljakutse. Suvel parema jalga operatsioonilaual käinud Datsjuk jääb tõenäoliselt aasta algusest eemale. See tähendab, et Richards edutatakse arvatavasti esimese ründekolmiku tsentriks ja sellega seoses tekib ohtralt küsimärke. Kunagised punkt per mäng hooajad on jäämas aina kaugemale minevikku.

Kuna vanemad härrad on vigastustega kimpus, siis läheb aina suurem vastutus nooremate peale. Kas nad on selleks valmis? Gustav Nyquist tegi tunamullu imelise hooaja skoorides 57 mänguga 28 kolli, aga eelmisel aastal jäi ta täishooaja juures pidama vaid 27 tabamuse juures. 39 punkti juurest hüppas Tomaš Tatar 56 peale, kuid järgmist sammu on juba raskem teha.

(foto: Rick Osentoski/USA TODAY Sports)
Samas on need kaks kuuest nüüdseks esindusmeeskonda jõudnud ründajast, kes Blashilli juhendamisel võitsid kaks aastat tagasi AHL-is Calderi karika ja see eelnev omavaheline hästi sobitumine võiks välja lüüa ka nüüd. Klubil on 41-aastasesse peatreenerisse suur usk. "Ta on suurepärane noor treener, kes on NHL-is töötamiseks valmis. Sul ei ole sellist edu nagu ta AHL-is saavutas, kui pole paigas head programmi," rääkis peamänedžer Ken Holland uut lootsi tutvustades.

Blashilli juhendamisel jõudis Grand Rapids Griffins veel korra konverentsi finaali ja poolfinaali. Uuel hooajal on vaja tal tõestada, et selle taga oli tõesti tema tark pea, mitte lihtsalt Red Wingsi osav draftimine ja see, et andekad noored tavapärasest kauemaks madalamale astmele jäeti.

Kogemustest pole puudust ka kaitses

Kui rünnakul on vaikselt võtmeid nooremale generatsioonile hakatud usaldama, siis kaitses see nii lihtsalt pole käinud. Seal on põhimeestest pesamunaks 25-aastane Danny DeKeyser. Vägesid juhatavad 34ne Niklas Kronwall ja 31ne Jonathan Ericsson. Vabaagentide seast lisati läinud suvel valikusse 29-aastane Mike Green.


Väga ründava kaitsjana tuntud Green on sarnaselt Richardsile viimastel aastatel oma produktiivsuselt kõvasti järele andnud, aga kuna ta peaks olema oma füüsilise võimekuse tipus, siis võiks keskkonnavahetus tema mängu taas sütitada. Sellele on ta ka ise vihjanud. "Detroit mängib litrivaldamisest lähtuvalt ja omab mõnesid uskumatuid mängijaid, kes võimalusi tekitavad, seega olen elevil, et saan selliste vendadega koos mängida," rääkis kogu senise karjääri Washingtonis mänginud kaitsja eelmisel nädalal.

Green rääkis ka sellest, kuidas Red Wingsi vastu oli kaitsjana alati raske mängida, kuna edurivis on nii palju osavaid mehi. Samas võiks Blashillil seoses kaitseliiniga olla uuel hooajal eesmärgiks hoopis endale lastud keskmise väravate arvu vähendamine. Teist aastat järjest jäädi selle osas liiga keskmikke sekka - mullune number oli 2.57 - ja võib öelda, et just see on olnud üks põhjustest, miks Red Wingsi pole viimasel paaril aastal ikkagi tõeliseks eliitmeeskonnaks peetud. Ehk aitab seisu parandada meeskonna juurde tööle toodud endine kaitseguru Chris Chelios.

Dilemma väravasuul

Jimmy Howard on klubi palgaedetabelis 4. real, aga 31-aastane puurivaht sai mullustes playoffides jääle vaid üheks kolmandikuks. Tänu ebakindlatele esitustele kaotas ta põhiturniiri lõpuosas esikinda koha 23-aastasele Petr Mrazekile. Noor tšehh näitas keerulises olukorras tugevat närvi. Playoffide numbriteks kujunesid 2.11 keskmiselt sisse lastud väravat ning tõrjed 92.5%.

(foto: Dave Reginek/Getty Images)
Mrazek oli Blashilli AHL-i meeskonna üks peamistest tugitaladest ja selles mõttes omab uue hooaja "kindaduellis" eelist. Samas, kuidas sa jätad pingile väravavahi, kellele klubi maksab aastas üle viie miljoni dollari? "Mine väljakule, näe kõvasti vaeva ja haara võimalusest. Koht on vaba, mine ja haara see endale tagasi," on sõnum, mille Howardi sõnade kohaselt uus peatreener talle edastas.

See koha tagasi haaramine ei pruugi muidugi õnnestuda. Howardil on kaks aastat järjest korralikult kärisenud. Mõlemal hooajal on tõrjete efektiivsuseks olnud 91% ja keskmine sisse lastud väravate arv 2.66 ning 2.44. Karjääri keskmised on 2.42 ja 91.6%, mis just hiljuti kõva paugu saanud. Sellele on tõuke andnud mitmed vigastused.

Hooaja väljavaated

Inimloomusesse on justkui sisse kodeeritud see, et iga uus asi on hirmutav. Blashill on aga hiljuti meeskonna fännidele edastanud julgustava sõnumi: "Hooajaks ettevalmistusi silmas pidades oleme heal kohal. Viimase kolme nädala jooksul on meil treenerite personaliga olnud mitmeid erinevaid koosolekuid."

Tänu pikale seeriale on kujunenud mõeldamatuks see, et Red Wings playoffides ei mängi. Paljud hokisõbrad (ja ka suur osa Red Wingsi enda mängijatest) polegi selliseid aastaid näinud. Mõningane ebakindlus, mis pärast suviseid muutuseid meeskonna ümber ringleb võib tuua pähe mõtteid selle kohta, et seeria uuel hooajal katkeb, aga pead küll selle eest panti ei julge panna.

Meeskond on väga kogenud ja see paljude jaoks müstiline omadus ongi ehk see, mille tõttu Red Wings ennast alati playoffidesse on surunud. Kolm aastat järjest on koha lunastamine olnud õige napp, aga ometi on see kätte saadud. Ja seda pigem just kogemuste, mitte õnne või mõne muu faktori toel. Arvestades kui tavapäraseks see on saanud, siis on isegi muutused üle elanud Red Wingsil head võimalused oma hooaja pikendamiseks. Edasine on juba kahtlasem. Kuigi väärib meenutamist, et meeskond oli eelmisel hooajal kollanokast väravavahiga lähedal lõpuks finaali välja liikunud satsi kukutamisele.

Red Wings peab ellujäämisheitluses Kronwallita hakkama saama

Tampa Bay Lightningut ja Detroit Red Wingsi ootab täna ees tõehetk. Põneva seeria pakkunud meeskonnad otsustavad 7. mänguga ära viimase 2. ringi pääseja. Enne seda on Red Wingsi tabanud valus pauk - Niklas Kronwall jääb mängukeelu tõttu kohtumisest eemale.

(foto: Bruce Kluckhohn/Getty Images)
Meeskonna üks kaitse tugitaladest läks kuuendas mängus Nikita Kutšerovi vastu oma "kronwallimisega" liiga jõuliseks ja sai selle eest ühemängulise keelu. See on tema kümneaastase karjääri esimene mängukeeld.


Mängu käigus jäi rootslane selle eest karistuseta ning arvas ise pärast kohtumist, et tegu oli puhta võttega. Ka Kutšerov ei teinud juhtunust suurt draamat, öeldes: "Ta tegi jõuvõtte, ma ei hakka selle pärast nutma. See on osa mängust."

Sellega on nüüd viis aastat järjest playoffides vähemalt üks mängukeeld välja jagatud.

Islanders lõpetas väravatesajus pika koduse kaotusteseeria

Käes on märtsi viimased päevad, aga New York Islanders suutis alles eile korjata sel kuul oma esimese koduvõidu. See tuli väravaterohkes mängus Detroit Red Wingsiga, kus juba avakolmandikul skooriti kuus tükki. Lõppskooriks jäi 5-4.

(foto: Bruce Bennett/Getty Images)
Avakolmandiku kõik väravad tulid ära kümne minutiga. Red Wings pääses 2-0 eduseisu, aga juhtida sai ka Islanders, enne kui viiki lepiti. Külalistel oli kaheväravaline edu käes minuti ja 46 sekundiga. Selle eest hoolitsesid Tomaš Tatar ja Drew Miller. Seis oli aga viigis juba kuuendaks minutiks. Seitse kodumängu järjest kaotanud Islandersi eest vastasid Brock Nelson ja Ryan Stome.

Pärast tempokat algust rahuneti mõneks minutiks maha, aga vaid selleks, et kümnenda minuti sees kaks kolli teha. Kyle Okposo viis Islandersi ette, kuid sellele vastas Niklas Kronwall. Kahe peale oli siis kokku saadud vaid üheksa pealeviset. Edasi läks väravavahtidel veidi rõõmsamalt, kuigi Petr Mrazek ei pidanud lõpuni Red Wingsi puuris vastu.

23-aastane tšehh, kes oli eelmisel õhtul liiga parima ründemeeskonna Tampa Bay Lightningu nulli peale jätnud, vahetati välja pärast kodumeeskonna neljandat tabamust. See tuli kohe teise kolmandiku alguses ülekaalu olukorrast. Litri pani võrku Frans Nielsen. Mrazeki selja taha läksid neli tükki 11 pealeviskega.

Sisse tulnud Jimmy Howard suutis teha ühe tõrje, enne kui ka tema nullimäng ära rikuti. Red Wingsi enda ülekaalu ajal skooris Cal Clutterbuck. Islanders skooris esimest korda pärast 1997 aastat ühes mängus kolm ülekaalu ning ühe vähemuse värava.

Taas kaheväravalisesse kaotusseisu jäänud Red Wings reageeris sellele kiirelt, kui teise kolmandiku keskel suudeti omakorda enda ülekaalu olukord edukalt ära lahendada - pärast vigastuspausi oma teise kohtumise teinud Pavel Datsjuk skooris hooaja 24. värava - aga sellega oli ka skoorimine lõppenud. Üheksa väravat tulid ära enamvähem täpselt poole mänguga!

Jaroslav Halaki tõrjeprotsendiks jäi lõpuks 84%. Ometi tuli võit ära, mis on üsna haruldane. Enim punkte korjas John Tavares, kes sättis kaaslastele ette kolm väravat.


Islanders on nüüd kogunud 46 võitu, millest suudeti viimati rohkem hooajal 1983/84 (50).

Teised kohtumised

New York Rangers 2 - 5 Washington Capitals (tipphetked)

Rangersile esimest korda alates veebruari algusest teine järjestikune kaotus. Aleksandr Ovetškin ja Jason Chimera tegid mõlemad külaliste kasuks kaks kolli. Esimese tabamused viisid mängu 2-2 viigiga viimasele kolmandikule ning seal otsustas kohtumise saatuse just Chimera.

Carolina Hurricanes 1 - 2 (LA) Boston Bruins (tipphetked)

Bruins pääses napilt karistusvisete seeriast, kus tänavu on kohutavalt tegutsetud. Selle eest hoolitses kollanokk David Pastrnak, kes skooris 37 sekundit enne lisaaja lõppu. Huvitaval kombel lõppesid kõik kolm tänavust nende meeskondade vahelist põhihooaja kohtumist sama skooriga. Bruins korjas neist kaks võitu.

Ottawa Senators 2 - 4 Florida Panthers (tipphetked)

Panthers jäi ootamatult enne kohtumist ilma Roberto Luongost, kellel ei lasknud õlaprobleem mängida. Kuid pole hullu, kui sul on meeskonnas Jaromir Jagr. Tema poolt tuli kaks väravat. Külalised domineerisid matši täielikult ning pealevisete arvestuses oli lõpuks ülekaal 37-27.

Nashville Predators 2 - 5 Calgary Flames (tipphetked)

Flamesile pärast seeriat, kus seitsmest mängust tuli vaid kaks võitu, üliolulised kaks punkti. Lance Bouma pani Carter Huttoni selja taha kaks tükki ning Jiri Hudler toetas teda 1+2'ga. Teist kohtumist ilma Shea Weberita mänginud Predators läks küll matši juhtima, aga vajus siiski kiirelt auku. 3-2 võiduväravaks osutus 22-aastase ründaja Michael Ferlandi karjääri esimene koll. Huvitaval kombel kaotas Predators tänavu kõik kolm matši, mis Flamesi vastu mängiti.

New Jersey Devils 1 - 2 Anaheim Ducks (tipphetked)

Ülekindel võit Ducksile ning mälestused Rangersi vastu seitsme ja Blue Jacketsi vastu viie laskmisest on juba kustunud. John Gibsoni nullimäng rikuti ära 3:25 enne lõppu. Leedukas Dainius Zubrus tegi oma hooaja 4. värava.

Winnipeg Jets 3 - 4 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Jonathan Toews sai hakkama tõelise kapteni väravaga. Ta tõi Blackhawksile, kes oli ajutiselt automaatselt playoffide kohalt välja vajunud, võidu 31 sekundit enne lõppu. Jets läks endise Blackhawksi mehe Dustin Byfugliani kahe kolli toel viimasele kolmandikule vastu 3-2 eduga, aga see vajus käest. Viigivärava skooris Patrick Sharp.

Pittsburgh Penguins 3 - 2 (KV) San Jose Sharks (tipphetked)

Tüüpiline Sharks. Kuidas muidu seletada seda, et lisaajal ei suudetud ära realiseerida neljaminutilist ülekaalu. Karistusvisete seerias tegid David Perron ja Sidney Crosby puhta töö. Pingviinidele viimasest 11-st mängust alles neljas võitu, kuigi alguses ei tahetud seda eriti vastu võtta. Teisel kolmandikul sulas ära 2-0 eduseis.

Red Wings alistas kummaliste väravatega Bluesi

Detroit Red Wings pole viimasel ajal väga heas vormis olnud (NHL iga kell pani Mike Babcockist tehtud looga needuse peale) ja äkki võib selles süüdistada halba õnne. Sellest polnud aga kindlasti puudust tänases St. Louis Bluesi vastu peetud mängus.

(foto: Paul Sancya/AP Photo)
Taas Pavel Datsjukita mänginud Red Wings sai oma kunagise suure rivaali vastu kodus lisaajaga 2-1 võidu. Väravate eest hoolitsesid Erik Cole ja Justin Abdelkader. Edukalt tuldi välja kaotusseisust. Alexander Steen viis Bluesi teisel kolmandikul ülekaalu väravaga ette.

Babcocki meeskond sai viigi kätte vaid mõned sekundid pärast viimase kolmandiku algust. Kuu alguses Dallas Starsist hangitud Cole skooris kummalises olukorras, kus Abdelkaderi pealevise lendas vastu Chris Butleri kiivrit, mis nottis vastase maha ja jättis Red Wingsi ründaja värava ette täiesti valveta.

Sellega pandi ka alus karistusterohkele viimasele perioodile. Seal jagati kogukohtumise 50-st minutist välja 36. Viimased kaks läksid Patrik Berglundile Niklas Kronwalli kukutamise eest ning see karistus sai ka külalistele saatuslikuks.

Red Wings sai lisaajale Berglundi karistusest kaasa 39 sekundit ja võiduvärava tegemiseks oli see piisav. Lisaminutitest oli kulunud 24 sekundit, kui Abdelkader kühveldas värava ees lahti olnud litri katkise kepiga (!) Jake Alleni selja taha.

Iseenesest on katkise kepiga mängimine määrustevastane ja kui see puruks läheb tuleb sellest kohe loobuda, aga Bluesi poolt värava suhtes proteste ei tulnud ning samuti ei asunud ka kohtunikud olukorda üle vaatama.


Blues tõusis lisaaja kaotuse eest saadud ühe punktiga tagasi Kesk divisjoni tippu. Red Wings sörgib rahulikult Atlandi divisjoni kolmandana playoffidesse.

Blackhawks kaotas kodus taas punkte

Chicago Blackhawksi megapikk kodumängude seeria jõudis eile üle keskpunkti. Rahuloluks põhjust pole. Viiendas mängus tuli kolmas kaotus. Ainsaks lohutuseks on see, et kõigi kaotuste puhul on suudetud üks punkt välja pigistada. Sel korral saadi sellega hakkama Detroit Red Wingsi vastu.

(foto: Dennis Wierzbicki/USA TODAY Sports)
Kui jätta kõrvale 2013. aasta playoff-seeria, siis oli Red Wingsil oma vihatud rivaali vastu viimane võõrsilvõit kirjas kolme aasta tagusest ajast. Ka siin näis algselt paha seeria murdmine ebatõenäolisena. Blackhawks domineeris avakolmandikku täielikult, aga 17 pealeviskega ühtegi väravat kirja ei saadud.

Vaatamata mitmetele headele võimalustele hakkasid väravad voolama alles teise kolmandiku lõpuminutitel. Tomaš Tatar viis Red Wingsi ette, aga külaliste eduseis kestis vaid 40 sekundit. Viik tuli Brandon Saadi poolt.

Sama tempoga pandi ka normaalajale punkt. Kaks minutit enne lõppu põrkus väravaesises saginas litter Brent Seabrookist Blackhawksi väravasse. Tabamus kanti Darren Helmi nimele. Uskumatu ebaõnn kodumeeskonna jaoks, aga hokijumalal oli siiski üks julmem lüke veel varuks.

Veidi enam kui pool minutit pärast Red Wingsi 2-1 väravat olid tablool taas viiginumbrid. Kris Versteeg sai värava kirja vaat, et identses olukorras. Litter põrkus Jimmy Howardist värava ees õhku ja sellele koperdas otsa Niklas Kronwall.

Alles möödunud nädalavahetusel Pittsburgh Penguinsiga vägeva karistusvisete seeria teinud Blackhawks võis end õnnemängus tunda enesekindlalt, aga sel korral siiski ei vedanud. Jonathan Toews viis küll kodumeeskonna ette, aga Patrick Kane seekord kätt valgeks ei saanud ning seeriale pani just "kane'iliku" lükkega punkti Tatar. Lisaks temale skooris uhkelt ka Gustav Nyguist.


Red Wings võitis seega tänavu mõlemad omavahelised matšid. Novembri keskel jäädi kodus peale 4-1.

Teised kohtumised

Ottawa Senators 4 - 2 Montreal Canadiens (tipphetked)

Kuna Senatorsil on hetkel mõlemad põhiväravavahid vigased, siis sai puuris alustada kogu karjääri AHL-is müranud Andrew Hammond. Ta võttis AHL-ist kaasa numbrid 3.51 ja 89.8%. 27-aastaselt oma esimese NHL-i stardini jõudnud puurivaht tegi aga Canadiensi vastu 42 tõrjet ning nende efektiivsus oli 95.5%. Nii suure tõrjete arvuga polnud veel ükski väravavaht Senatorsi ajaloos oma esimest starti võitnud. Samuti polnud keegi seda nii vanalt teinud. Hammondil on 27 aastale panna otsa veel ka kaheksa päeva. Canadiens on liiga tagumise kümne vastu 17-st matšist võitnud nüüd vaid üheksa. Esikümne vastu on 40-st kirjas 28 võitu.

Calgary Flames 2 - 3 (LA) Minnesota Wild (tipphetked)

Nagu ikka, Flames päästis endale viimase kolmandikuga punkti. Algselt jäädi 0-2 kaotusseisu. Lisaaja teisel minutil rikkus aga Mikko Koivu võõrustajate tuju ära. Seda vaatamata sellele, et Flames on tänavu olnud üks parimaid lisaaja meeskondi. Nendest olukordadest on nüüd 15-st kirjas 11 võitu, Wildil 12-st vaid viis.

Edmonton Oilers 4 - 3 (KV) Boston Bruins (tipphetked)

Bruins oli enne seda matši Oilersi vastu alates aastast 2001 võitnud 13 mängu järjest. Siin läksid aga lood kiirelt hapuks. Oilers sai juhtida 2-0 ja 3-1. Viimaseks kolmandikuks oli küll juba viik käes, aga Bruinsil ei õnnestunud neljamängulist kaotusteseeriat siiski murda. See kasvas hoopis viie peale pärast 12-ringilist karistusvisete seeriat. Kõik ebaõnnestusid oma katsel, kuni Oilersi peatreener Todd Nelson leidis oma pingi peale sellise mehe nagu Martin Marincin. Oma 24. sünnipäeva tähistanud Slovakkia kaitsja tegi külma kõhuga asja ära.

Anaheim Ducks 1 - 4 Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Ducks, kes peab kuni märtsi keskpaigani tegutsema ilma Matt Beleskey ja Sami Vatanenita, võttis esimesele puhkepausile 1-0 edu, aga tundub, et meeskond jäigi puhkerežiimile. Lightning lõi kodumeeskonna jalust nelja teise kolmandiku väravaga. Pealevisked olid sel perioodil 20-5! Lightning oli viimati Anaheimis võitnud 2001. aastal.

Colorado Avalanche 1 - 4 Los Angeles Kings (tipphetked)

Jonathan Quick on vormi leidmas ja Kings on järsku kuuemängulise võiduseeria peal. Kindlasti ei ole see juhus. Quicki poolt tuli siin 42 tõrjet ja Kings kosus kenasti varajastest kaotusseisust. Avalanche'i viis neljandal minutil ette kapten Gabriel Landeskog. Jeff Carter pani Semjon Varlamovi selja taha kaks tükki ning Kings on nüüd 30-st kohtumisest, kus tänavu endale lastud kaks või vähem väravat, võitnud nüüd 22.