Kuvatud on postitused sildiga keith yandle. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga keith yandle. Kuva kõik postitused

Hooaja eelvaade: Florida Panthers

2016. aastal pärast tööseisaku tõttu kaotsi läinud hooaega 2004/05 teist korda playoffides mänginud Florida Panthers ei suutnud läinud kevadel teist järjestikust piletit karikamängudele lunastada. Põhjuseks segane seis klubi juhtimises ja mitme võtmemängija vigastused. Uuelt hooajalt loodetakse stabiilsemat ja murevabamat kulgemist.

(foto: sun-sentinel.com)
Jagri õpipoistel on aeg särada

2015. aasta kevadel Lõuna-Florida hokielu käima lükanud Jaromir Jagr on läinud, aga tema pärand elab edasi. Vanameistri kõrval mängides õppisid nii paljud noored pantrid nii mõndagi. Jagr moodustas Aleksander Barkovi ja Jonathan Huberdeauga ühe liiga produktiivseima ründekolmiku. Kuigi eelmisel hooajal ei saanud kolmik eriti oma talenti ja üksteise mõistmist näidata, kuna viimases kontrollkohtumises saadud Achilleuse kõõluse vigastus röövis Huberdeault üle 50 mängu. Lisaks puudus Barkov 21-st kohtumisest.


Põhikolmiku vigastusprobleemid tähendasid, et Panthers jäi keskmise väravasaagi osas oma 2.50-ga liiga viimaste hulka. Aasta varem oldi 2.83-ga hoopis resultatiivseimate seas. Noor meeskond elas läbi väga valusa kukkumise.

"Mitte keegi ei taha lõpetada mängimist pärast 82. kohtumist," märkis Nick Bjugstad suvel. "Soovisime kõik tööga jätkata, eriti pärast eelneval hooajal playoffide maigu suhu saamist. See jättis meile kogu suveks mõru maigu suhu. Aga see pani meid ka rohkem vaeva nägema."

Bjugstadil jäi samuti mullu korralik ports hooajast vahele, kui ta suutis kaasa teha vaid 54 kohtumist. Paljud vigastused maksid kiirelt kätte ka peatreenerile Gerard Gallantile, kes oli värskelt 103 punktiga aidanud meeskonna klubi ajaloo parima hooajani. Lõppkokkuvõttes lõikas Panthers ka treenerivahetusega näppu. Kui Gallantiga võitis meeskond 22-st kohtumisest 10, siis peamänedžeri kohalt tema asendajaks tõusnud Tom Rowe 60-st 24, kaotades omakorda viimasest 24-st 17.

Rowe määrati kahe hooaja vahel üllatuslikult Dale Talloni asemel peamänedžeriks, aga nüüd on ta taandatud nii sellelt positsioonilt ning samuti treeneriametist, jätkates klubis nõuandjana. Tallon on uuesti klubi juht ning peatreeneriks palgati Bob Boughner, kellel selja taga edukad hooajad San Jose Sharksi abitreenerina.

Boughner on olnud suures elevuses seoses koosseisuga, mis teda ees ootab. Lisaks Jagri lahkumisele on seal mitmeid teisi muutusi. Läinud on ka eelmise hooaja parim väravakütt Jonathan Marchessault, alates 2014. aastast klubis mänginud Jussi Jokinen ja tubli 25 värava-50 punkti mees Reilly Smith. Vabaks jäänud kohad rünnakul on minemas Jevgeni Dadonovile ja Radim Vrbatale. Lisaks loodab endast kindlasti korraliku märgi maha jätta Sooma liiga mullune resultatiivseim mees Henrik Haapala. Potentsiaali tundub ees kõvasti olema.

(foto: dailyfaceoff.com)
"Ma ei usu, et Bjugstad ja Huberdeau sel aastal taas 17 väravaga piirduvad, loodetavasti püsivad nad tervena. Meil hakkavad kaitsjad palju rohkem rünnakul panustama. Arvan, et Vrbata ja Dadonov korvavad suurema osa puudujäägist, kui seda üldse on," on meeskonna rünnaku kohta rääkinud Tallon, kelle sõnul on plaan muuta ka oma mängustiili, keskendudes kiirusele.

Kaitse vajab samuti paremat tervist

Vigastused räsisid pantritel rünnaku kõrval korralikult ka kaitseliini. Alex Petrovic jättis vahele ligi pool hooaega ja üle kümne kohtumise vaatas kõrvalt ka meeskonna esikaitsjal Aaron Ekblad. Augud kaitses tähendasid, et meeskond lasi endale 2.82 väravat, mis viimase kümne hooaja jooksul klubi üks halvimatest näitajatest. Kuigi nagu ka Tallon on märkinud, siis Panthersi sinine joon ongi rohkem ründele fokusseeritud ja pigem on mentaliteediks lihtsalt vastase üleskoorimine.

(foto: dailyfaceoff.com)
Samal ajal on aga Panthers näidanud oma karistuste surmamisega, mis oli mullu 85.3%-ga liiga üks parimatest, et mustast tööst ükski ründav kaitsemees ära ei ütle. Küll vajab aga väravavaht Roberto Luongo paremat toetust. Pantrid lubasid eelmisel hooajal endale 31.6 pealeviset. Boughner on endine kaitsemängija, keda Keith Yandle võrrelnud oma kunagise treeneri Dave Tippettiga, kelle näol omakorda tegu endise kaitsva ründajaga.

"On tore, kui ametis on tüüp, kes tunneb sinu positsiooni, eriti arvestades noort mängijate gruppi, kes meil taga on. Usun, et ta on meile suureks abiks. Kõik on ülielevil, et ta meil on," rääkis Yandle uuest peatreenerist suve keskel.

Luongo viimaste mahlade peal?

Luongo kerkib uuel hooajal väravavahtide võitude kõigi aegade edetabelis 4. kohale, aga teda ei saa Floridas enam pidada raudseks esikindaks. Eelmisel hooajal sai James Reimer isegi rohkem mänge (43 vs 40) ning tuli tööga isegi paremini toime. Luongo lasi endale keskmiselt 2.68 väravat, Reimer 2.53. Tõrjete efektiivsus oli vastavalt 91.5% ja 92%. 38-aastase Luongo väravate keskmine oli viimati suurem hooajal 2005/06.

Reimer on huvitav kuju. Pikalt Torontos mängides "hiilgas" ta ebastabiilsusega, kuigi kehvapoolse meeskonna eest ongi väravavahtidel raske mängida. Fakt on aga see, et seitsme liigas veedetud hooaja jooksul on neli korda tema tõrjeprotsent olnud vähemalt 92. Eelmisel hooajal oli liigas vaid 11 puurivahti, kes sellistesse kõrgustesse tõusid. Ehk muretsemiseks ei tohiks justkui põhjust olla, kui Luongo tõepoolest ei suuda enam esikindale kohaseid esitusi pakkuda.

Suuri ambitsioone silmas pidades on aga halb uudis see, et Reimeril on väga puudulikud playoffide kogemused. Kokku seni vaid kaheksa kohtumist. Luongol on neid 70 ja omaette küsimus on ka see, et kas nii tituleeritud väravavaht nagu tema üldse nõustub teist viiulit mängima.

Kõik klappima saades on tegu väga ohtliku meeskonnaga

Panthersil on suve jooksul olnud korralikult kadusid, aga tänu mängijateturul tehtud lüketele ei tohiks meeskond lahkujatest puudust tunda. Dadonovil on KHL-is selja taga aasta, kus ta jõudis 53 mänguga 66 punktini (30+36). Vrbata on 36-aastaselt 55 punktiga (20+35) teinud ühe karjääri parima hooaja ja värskete täiendustena võivad tunduda ka kõik need ründajad, kes suure osa eelmisest hooajast vahele jätsid.

Vigastusi vältides ei tohiks skoorimine Boughneri hoolealustel raskusi valmistada ja see annab märgatavalt paremad võiduvõimalused. Kui meeskond suudab oma keskmise saagi kolme lähedale viia, siis pole isegi vaja suurt edasiminekut kaitse poole pealt. Mullused finalistid Pittsburgh Penguins ja Nashville Predators lasid mõlemad endale läinud hooajal keskmiselt üle 2.60 värava mängus. Playoffides oli kokku viis sellist satsi.

Floridas räägitakse juba paar aastat karika võitmisest ja töö selle nimel käib. Praegu veel tundub see liiga suure ampsuna, ent põhiturniirilt edenemisega peaks meeskond siiski hakkama saama. Väärib ka märkimist, et klubil on palgafondis ligi 11 miljoni jagu vaba ruumi, millega võimalik hooaja käigus satsi veelgi tugevdada. Algava hooaja potentsiaalsete rendimängijate hulgas on näiteks James Neal, Mark Stone ja Evander Kane. Jättes välja kangemat sorti mehed nagu John Tavares, Rick Nash ja Sedinid.

Katkeb liiga ajaloo üks pikimaid raudmehe seeriaid

Eile Bostonis mänginud Florida Panthers on täna Philadelphias, kuid sealse Flyersi vastu tuleb minna Keith Yandle'ita. 30-aastane kaitsja jääb kohtumisest alakeha vigastuse tõttu eemale ning peatreeneri Tom Rowe sõnul ootab ameeriklast eest pikem paus. Sellega katkeb ka üks liiga ajaloo pikimaid raudmehe seeriaid.

(foto: sny.tv)
Karjääri Arizona Coyotesis alustanud ja enne tänavust poolteist hooaega New York Rangersi särgis veetnud Yandle puudus viimati mõnest kohtumisest 2008. aastal. Eilne oli tema jaoks 577. järjestikune matš. Sellega haaras ta ainuisikuliselt kõigi aegade 10. koha endale. Eelnevalt oli ta samal pulgas 70ndatel ja 80ndate alguses liigas mänginud ründaja Billy Harrisega.

Liiga ajaloo jooksul on olnud kaheksa mängijat, kes teinud kaasa vähemalt 600 järjestikust mängu. Edetabeli tipus troonib Doug Jarvis, kel õnnestus aastatel 1975-1987 kestnud karjäär veeta nii, et vahele ei jäänud absoluutselt mitte ükski põhihooaja mäng. Lõpuks kogunes neid 964.

Pikim aktiivne seeria kuulub Anaheim Ducksi Andrew Coglianole, kes pole sarnaselt Jarvisele vähemalt seni karjääri jooksul puudunud mitte ühestki kohtumisest. Hooajal 2007/08 alanud seeria on tänaseks veninud 730 mängu peale. See on läbi aegade pikkuselt kuues.

Barkovi uhke karistusvise aitas Panthersil Rangersi alistada

Florida Panthers on see hooaeg võitnud kõik neli lisaaega, milles on osaletud ja meeskonna headus karistusvisetel on varasemast hästi tuntud. Seega on soovituslik nende alistamiseks töö kindlasti 60 minutiga ära teha. New York Rangers sellega pühapäeval hakkama ei saanud ja nii võidutsesid pantrid karistusvisetel uhke Aleksander Barkovi ürituse toel.

(foto: Bruce Bennett/Getty Images)
Barkov oli Vincent Trochecki järel Panthersi teine üritaja, kes pärast Mats Zuccarello ja Brandon Pirri eksimusi kohtumise saatuse ära otsustas.


Meeskonnad asusid karistusvisetega võitjat selgitama 2-2 viigi pealt. Chris Kreider ja Mika Zibanejad viisid Rangersi kodupubliku ees kaks korda ette, kuid Keith Yandle ja Aaron Ekblad viigistasid. Yandle'i ülekaalu värav oli seejuures tema esimene tabamus uue klubi eest ja seda vana tööandja vastu.

Lisaajal piirduti vaid kolme pealeviskega, kuna nähtavasti viis seal kõik rivist välja Zibanejadi vigastus. 23-aastane rootslane kukkus õnnetult oma jala pahupidi ja murdis sääreluu. Tema vigastuspausi pikkuseks hinnatakse 6-8 nädalat.

James Reimer sai Panthersi särgis oma kolmanda võidu 33 tõrjega. NHL-i ajaloos viienda väravavahina ühe klubi eest 700 mänguni jõudnud Henrik Lundqvist lükkas kõrvale 28 vastaste üritust. Neist pooled viimasel kolmandikul.

"Meeskond nägi kõvasti vaeva, aga tema tegi tohutult hea mängu, see andis meile kaks punkti," kiitis pärast mängu oma meest Panthersi peatreener Gerard Gallant.

Pantrite jaoks oli see viimase kümne Madison Square Gardeni külastamise käigus alles teine võit.


Rangers oli tänavusel hooajal viimane meeskond, kellel polnud ükski mäng normaalajast edasi läinud. Alain Vigneault hoolealused on nüüd tänavu esimest korda kaotanud järjestikused matšid.

Teised kohtumised

Carolina Hurricanes 3 - 1 Winnipeg Jets (tipphetked)

Eelnevast 13-st mängust vaid kolm võitnud Hurricanes on järsku nüüd võitnud neli järjest. Need kõik on tulnud kodupubliku ees. Seeria käigus on endale lastud vaid neli väravat ja ise skooritud 12. Jetsi vastu saadi kaks tükki ülekaalust. Skoorimist alustas Elias Lindholm, kes alles nüüd hooaja esimese tabamuseni jõudis.

Detroit Red Wings 2 - 3 Calgary Flames (tipphetked)

Red Wings sai Thomas Vaneki koosseisu tagasi ning pääses mängu ka juhtima, aga eelmise kuu lõpust ei taha võite enam kuidagi tulla. Viimasest 11-st on kaotatud üheksa. Võõrsilt neljanda võidu teeninud Flames on nüüd huvitaval kombel kodust eemal võidutsenud rohkem kui kodus. Kõigi väravate juures korjas Dougie Hamilton endale söödupunkti.

Anaheim Ducks 2 - 3 Los Angeles Kings (tipphetked)

Kings oli pärast kahte kolmandikku pealevisetega üle 26-13 ja juhtis 3-0, aga viimasel perioodil satuti väga libedale teele. Ducks domineeris seal pealevisetega 17-3 ja oleks peaagu võidu endale napsanud. Peter Budaj säras aga mitme olulise tõrjega ja üks tabamus võeti liiga kiire kohtuniku vile tõttu ära. Külaliste kõigis väravates oli osaline Jeff Carter, kes 2+1'ga ületas 600 punkti piiri.

Hooaja eelvaade: Florida Panthers

Aastaid muidusööjate hulgas olnud Florida Panthers, kes oli enne eelmist hooaega 21 aasta jooksul vaid kolm kord playoffides mänginud, on vaikselt sammumas NHL-i tippmeeskondade sekka. Selja taga on klubi ajaloo parim põhiturniir ja meeskond peaks minema aina paremaks.

(foto: Joe Skipper/AP)
Panthers tegi mullu 103 punktiga oma rekordi, võites ka enda ajaloo teise divisjoni tiitli. Lisaks ilustasid hooaega mitmed rekordilised võiduseeriad. Selle järgselt lõppesid küll playoffides mängud New York Islandersi vastu vaid kuue matšiga, aga see peaks nooremapoolsele meeskonnale vaid motiveerivalt mõjuma.

Meeskonna peatreenerina kolmandat aastat alustav Gerard Gallant näeb satsis tohutut potentsiaali, mis võib juba algaval hooajal suure edu tuua.

"Minu hinnangul tegime eelmisel aastal väga hea sammu edasi ja selleks, et meist saaks parem meeskond ja et areng jätkuks, peame tegema veel ühe sammu ning seda kõigis valdkondades - meie ülekaal, karistuste surmamine, üldine mäng," rääkis Gallant suvel. "Mõlema aasta jooksul, mil oleme siin olnud, on meeskond teinud suuri edusamme ja see on tulenenud sellest, et meie nooremad mängijad on aasta võrra rohkem kogemusi saanud. Oleme koos mängijatega kasvamas. Oleme parem meeskond ja teame, et oleme hea hokimeeskond. Oleme enesekindel meeskond. Sel aastal ei karda me ühegi meeskonna vastu mängida."

Peatreener püsib entusiastlikuna vaatamata sellele, et suvel on koosseis läbinud päris korralikud muudatused. Mullu 2.44 väravat lasknud kaitsest on lahkunud ülikogenud Willie Mitchell ja Brian Campbell. Lisaks ei jätka meeskonnas Erik Gudbranson ja Dmitri Kulikov.

(foto: dailyfaceoff.com)
Muutused sinisel joonel on olnud põhjalikud, aga vaatamata nendele võib optimistlikult tulevikku vaadata. Eelmisel aastal NHL-i parimaks uustulnukaks valitud Aaron Ekbladi kõrvale on toodud üliosav sööduandja Keith Yandle, kes tippvormis olles kuulub kindlasti liiga parimate ründavate kaitsemeeste sekka. Jason Demers oli mullu kahvatu kaitsega Dallas Starsi üks stabiilsemaid sinise joone mehi ning Mark Pysyk on 24-aastase ja endise drafti avaringi valikuna veel üks potentsiaalikas meeskonnaliige.

Kaitse kõige huvitavamaks täienduseks võib aga kujuneda hoopis Michael Matheson. 22-aastane mängumees on NHL-is seni jääl käinud vaid kolmes matšis, aga aitas kevadel Kanada MM-kullani ja pärast kümne mänguga kuue punktini jõudmist tuli ka turniiri parima kaitsemehe au.

"Temast saab loodetavasti pikaks ajaks meie jaoks väga hea hokimängija. Meile meeldis, mida me temalt eelmisel aastal nägime nendes kahes-kolmes matšis ja hiljem playoffides," on Gallant öelnud klubi 2012. aasta drafti avaringi valiku kohta.

Pantrite draftimisest võiks kirjutada täiesti eraldi loo. Chicago Blackhawksist võimsa masina vorminud Dale Tallon on küll nüüdseks peamänedžeri ameti loovutanud Tom Rowe'le, aga seda praegust Panthersi rivistust võib siiski pidada tema kätetööks. Ja väga heaks kätetööks! Ekblad ja Matheson on vaid paar korralikust väga andekate mängijate hulgast, kes 2010. aastal Talloni juhtimisel draftist hangitud.

Eelmine hooaeg tõestas, et pantrid on päris lähedal Talloni hea töö viljade maitsmisele. Väärib märkimist, et meeskonna resultatiivsustabelis oli kaheksa esimese hulgas viis klubi enda drafti valikut. Neist kõige edukamad 59 punktini jõudnud Jonathan Huberdeau ja Aleksander Barkov, kes on igihalja Jaromir Jagriga moodustanud ühe liiga ohtlikuima ründekolmiku. Kolme peale kokku korjati eelmisel hooajal 184 punkti.

Jagr tähistab algava hooaja käigus oma 45. sünnipäeva, aga näib, et elav legend ei lõpeta enne, kui on uuesti saanud Stanley karikat enda pea kohal hoida. Väsimust, ega veel vähem tüdimust, ei paista veel kuskilt.


"Sa väsid hokist vaid siis, kui sa ei näe piisavalt palju vaeva ja teed mängides endale häbi. Sul on piinlik, kuna teised kutid on sinust paremad. Kuid seda seetõttu, et sa pole piisavalt palju selleks valmistunud," on Jagr oma elufilosoofia kohta öelnud.

Mullu 79 mänguga 27 värava ja 66 punktini jõudnud ründaja demonstreeris oma suhtumist väga hästi läinud kevade alguses, kui asus pärast ühte kohtumist keset ööd jõusaalis rassima.

NHL-is kokku kaheksat erinevat klubi esindanud Jagr oli mullu Panthersi resultatiivseim mees, aga meeskonna edu taga oli siiski rohkem kui vaid tema kolmiku sära. Satsis oli koguni kuus mängijat, kes said kätte 50 punkti piiri. Sellist saavutust polnud ette näidata isegi põhiturniiri domineerinud Washington Capitalsil.

(foto: dailyfaceoff.com)
Suvel on edurivis küll mõned ümberkorraldused toimunud, aga kõik mullused 50 silmaga mehed on siiski endiselt satsis.

"Arvan, et oleme kasvatanud oma talendi taset, kiirust ja kaitsest litri välja liigutamist," on Gallant suviste käikute kohta öelnud. "Minu arvates tegi meie kaitse mullu väga head tööd, aga paremaks saamiseks pidime lisama veidi rohkem talenti ja kiirust."

Postide vahelt on Panthers suvel kaotanud Montreali siirdunud Al Montoya, kes tegi varukindana oivalist tööd, aga tema asemele hangitud James Reimeris nähakse sarnast võimekust. Kuigi tõenäoliselt saab eelmise hooaja Toronto ja San Jose vahel ära jaganud väravavahist siiski kindel teine viiul. Esikindana jätkab Roberto Luongo, kes tegi mullu ühe karjääri parima aasta. 37-aastane kanadalane sai kirja 35 võitu, lasi keskmiselt 2.35 väravat ja tõrjus 92.2%-ga.

Hooaja väljavaated

Panthers on Gallanti ja noore meeskonnaga iga aasta stabiilselt arenenud ning sama võib oodata ka algavalt hooajalt. Ühtlasi tähendab see seda, et kõik konkurendid peaksid end ohustatuna tundma. Oma punktisaaki võidakse kasvatada naturaalselt juba pelgalt selle arvelt, et hooajale tehakse parem algus. Eelmisel sügisel kaotati esimesest 14-st mängust kaheksa ja sellesse seeriasse mahtus ka hooaja pikim, neljamänguline kaotuste jada.

Jagri vanus tekitab alati küsimusi, et kaua ta ikkagi jaksab ja kui tõsine lõpuks äralangemine on, aga seni kuni härra ise oma võimetes kindel on, siis ei maksa temas kahelda. Gallant on küll tema jaoks mängupäevadel treeningud teinud vabatahtlikuks, ent alati on ta siiski kõige kõvemini rassiv vend ja näib, et värskus tuleb puhkuse asemel hoopis suuremast vaeva nägemisest.

Meeskonda lisatud kiirus peaks eelmisel hooajal 2.83 kolli skoorinud koosseisu väravate arvet veelgi suurendama. Sellega võib kaasneda mõningaid järeleandmisi kaitses ja noore meeskonna jaoks võib ka veidi hirmutavam olla jõujunnide Kulikovi ja Gudbransonita mängimine, aga arvestades kui hästi satsi on ehitatud, siis pole põhjust juhtkonna otsustes kahelda. Julgeks pakkuda, et Panthers võidab tuleval kevadel oma esimese playoffide seeria pärast karikafinaaliga lõppenud 1996. aastat. Ja teekond karikamängudel võib päris pikaks osutuda.

Yandle sai Panthersilt 7-aastase lepingu

Nädala alguses Keith Yandle'i mängijaõigused omandanud Florida Panthers sai kenasti 29-aastase kaitsemehega enne vabaagentide perioodi algust uue lepingu osas ka kokkuleppele. Käed löödi seitsmeks aastaks. Keskmise töötasu osas kerkib Yandle kaitsjate seas liiga esikümne piirimaile.

(foto: espn.go.com)
Vana tehinguga keskmiselt 5.25 miljonit teeninud ameeriklane võtab nüüdsest klubi palgalehelt endale 6.35 miljonit, mis jätab temast kaitsjate seas ette 12 meest. Lepingu koguväärtuseks on 44.45 miljonit. Tegu kontrahtiga, mille kohta võib juba praegu öelda, et see jääb tänavuse suve üheks suurimaks.

"Keith soovib Floridas võita Stanley karika, seetõttu olime tema suurim eelistus ja vastupidi," kommenteeris Panthersi kaasomanik Doug Cifu.

Yandle'i saabumine tähendab 99%-lise tõenäosusega aidaad viis hooaega klubis mänginud Brian Campbellile, kes oli üle 7-miljonilise keskmise töötasuga seni pantrite enimteeniv kaitsemees. Kuulujutud viivad 2010. aastal Chicago Blackhawksi ridades Stanley karika võitnud meest vanasse koduklubisse tagasi.

Panthers sai eile hakkama ka ühe vahetustehinguga. Colorado Avalanche'ist toodi ründaja Rocco Grimaldi vastu ära puurivaht Reto Berra. Tegu üsna üllatava käiguga, kuna senine varuväravavaht Al Montoya tegi lõppenud hooajal elu parima aasta (22-st stardist 12 võitu, keskmiselt lastud väravaid 2.18, tõrjed 91.9%) ja Grimaldil on AHL-ist kirjas täitsa korralikud numbrid (116 mänguga 75 punkti).

Berra võitis tänavu 12-st stardist viis, lastes 2.41 väravat ja tõrjudes 92.2%-ga. Šveitslase hooaja meeldejäävaim hetk tuli hoopis MM-il, kus ta ühes kohtumises ülimalt piinliku värava lasi.

Panthers omandas Keith Yandle'i mängijaõigused

Frederik Anderseni Torontosse siirdumine ei olnud eile hilisõhtul ainus tähelepanuväärne vahetustehing. Ühega said omavahel hakkama ka New York Rangers ja Florida Panthers. Rangers loobus Keith Yandle'i mängijaõigustest.

(foto: usatoday.com)
Panthers andis 29-aastase kaitsja eest esialgu ära tänavuse drafti 6. ringi valiku. Kui vabaagentiks saava Yandle'iga õnnestub uus leping teha, siis lisandub paketti järgmise aasta drafti 4. ringi oma.

"Me poleks seda vahetustehingut teinud, kui me ei oleks kindlad, et jõuame kokkuleppeni ja saame ta oma süsteemi," ütles Panthersi peamänedžer Tom Rowe, nimetades tehingut riski väärt otsuseks.

Eelmise hooaja keskel New Yorki saabunud Yandle oli tänavu 47 punktiga (5+42) Rangersi resultatiivseim kaitsemees. Tegu tema karjääri seitsmenda vähemalt 40 silma toonud hooajaga.

Viimase kolme hooaja jooksul pole mitte ükski kaitsja Yandle'ist ülekaalus rohkem söödupunkte kogunud. Endine Arizona Coyotesi mees jagab 75-ga nende arvestuses esikohta Erik Karlssoniga.

Coyotes loobus Yandle'ist tehingus, mis viis teiste seas Anthony Duclairi kõrbesse.

Karjääri jooksul kaks korda Tähtede mängus osalenud ameeriklasel on lõppemas viieaastane leping, keskmise töötasuga 5.25 miljonit dollarit.

Lisaks vahetasid eile omanikku Jimmy Vesey õigused. Nashville'is mängimisest keeldunud noor ründaja kuulub nüüd Buffalo Sabresile. Kuigi tõenäoliselt kujuneb tehing lihtsalt drafti valiku raiskamiseks. Ära anti üks oma neljast 3. ringi valikust, mis tänavuseks draftiks kogutud. Vesey agent Peter Fish on teatanud, et tema klient kavatseb endiselt siiski augustis vabaagendina ringi vaadata.

Mõned päevad varem hankis Coyotes endale Alex Goligoski õigused. Dallas Stars sai nende eest drafti 5. ringi valiku.

Lundqvistita Rangers korjas Washingtonist kaks punkti

Viimaste nädalate käigus tulega mängimise oma meelishobiks teinud Washington Capitals kõrvetas vahelduseks taas näppe. Henrik Lundqvistita mänginud New York Rangersile anti edumaa ja kui selle tagasi mängimine väga probleeme ei valmistanud, siis võiduni jõudmine jäi siiski ära.

(foto: Bruce Bennett/Getty Images)
Liiga liider lasi Rangersil rahulikult avakolmandikuga 2-0 ette minna. Skoorisid Jesper Fast ja Keith Yandle, kes sai kirja ülekaalu värava. Pealevisked olid võrdsed 8-8, aga külalistel tundus olevat selgelt rohkem särtsu. Seda vaatamata sellele, et Alain Vigneault hoolealused olid teist õhtut järjest jääl.

"Kui meil oleks olnud parem algus, siis mine sa tea, kuidas mäng võinuks lõppeda," arutles pärast lõpusireeni T.J. Oshie.

Oshie lõpetas mängu samuti ülekaalu väravaga. See tuli 40 sekundit enne teise kolmandiku lõppu ja tegi seisuks 2-2. Kodumeeskonna esimene läks kolmandiku keskel Jay Beagle'i nimele, kuigi selleks pidi kõvasti kannatust olema. Olukorda vaatasid pikalt üle algselt väravat mitte lugenud kohtunikud ja sellele järgnes veel Vigneault poolne vaie.

Capitals oli teisel kolmandikul pealevisetega 15-11 üle ning domineeris viimast perioodi numbritega 11-4, aga lõpuks tuli siiski leppida hooaja kaheksanda kodukaotusega. Rangers pani sellele aluse külma duššiga, kui Derek Stepan mängu viimaseks tabamuseks osutunud värava juba kolmanda perioodi 17. sekundil ära tegi.

"Kõik võitlesid kolmandal perioodil suurepäraselt," ütles Lundqvisti asendanud Antti Raanta, kes sai enda nimele 32 tõrjet. "Saime varajase värava ja kõik tegutsesid 19 minuti käigus ennastohverdavalt, oli palju blokeeritud pealeviskeid. On tore puuris olla, kui sellised vennad sinu ees mängivad."

Seejuures pidi Raanta tõrjuma ainult ühe Aleksandr Ovetškini poolt väravale saadetud pealeviske. Rangers neutraliseeris venelase suurepäraselt. Capitalsi kapten oli enne eilset Rangersi vastu skoorinud üheksas järjestikuses põhihooaja mängus.


Rangers sai magusa võiduga kirja ka ühe klubi rekordi. Meeskond on jõudnud 10-mängulise seeriani, mil pole normaalajaga järjestikuseid mänge kaotatud. Ei ole ka niisama punktide nokkimist olnud. Alati on kaotusele järgnenud võit.

Teised kohtumised

Columbus Blue Jackets 6 - 3 Edmonton Oilers (tipphetked)

Olles värskelt üle pika aja ühest võõrsilmängust nulliga pääsenud, lasi Oilers siin juba kolme minutiga kaks tükki. Lõpuks sai värava ees enim lõbutseda kaitsja David Savard, kes jõudis kahe tabamuseni. Täpsed olid ka kolm Blue Jacketsi neljast 20 väravaga mehest (Cam Atkinson, Boone Jenner, Scott Hartnell). Mitte ühelgi teisel meeskonnal pole tänavu nii palju 20 kolliga mängijaid. Jackets on kodus Oilersi alistanud nüüd neli korda järjest ja viimase 11 kohtumise jooksul 9 korda

Dallas Stars 4 - 2 New Jersey Devils (tipphetked)

Stars jäi John Klingbersit ilma, kuid suutis külalised siiski vaigistada. Valeri Nitšuškin skooris oma 21. sünnipäeval ning teiste hulgas mahutas end väravaautorite sekka uuesti ka Vernon Fiddler, kes skoorinud kolmes mängus järjest ja jõudis siin karjääri 100. tabamuseni. Meeskonnad panid kokku kuus kolli, olgugi et pealeviskeid oli vaid 45. Devils on alates 2003. aastast Dallasest saanud vaid kaks võitu. Kodumeeskond on neid selle ajaga noppinud seitse.

Lightning hävis Rangersile

Viimases kahes mängus kokku 12 väravat skoorinud Tampa Bay Lightning sai idakonverentsi finaali neljandas mängus tunda sama, mida New York Rangers pidi eelnevalt kannatama. Rangers viigistas seeria 2-2 peale ülekaaluka 5-1 võiduga, kus ärkasid ellu paar senimaani lihtsalt kaasareisijat.

(foto: Chris O'Meara/AP Photo)
Seni playoffides vaid ühe värava teinud Rick Nash lõpetas 2+1'ga ning oma playoffide esimese sai kirja Martin St. Louis. Kena läbimurdega avas Nash mänguskoori avakolmandiku lõpuminutitel. Teise kolmandiku alguses tundus, et mängima oli tulnud vaid üks meeskond.

Lightning sai teise perioodi keskel tänu Steven Stamkose väravale viigi kätte ning üks hetk jõuti pealevisete arvestuses 10-1 eduni. Kolmandiku lõppnumbriteks kujunesid 19-6. Kodumeeskonnal oli selge ülekaal, aga puhkama tuli minna siiski kaotusseisuga.

Pärast Stamkose väravat pani Rangers viie pealeviskega kaks väravat. Chris Kreider suskas sisse Ben Bishopi poolt lahti jäetud litri ning Keith Yandle'il õnnestus tänu Victor Hedmanist tulnud rikošetile saada oma esimene playoffide värav.

"Mängu esimeses pooles mängisime üsna hästi. Seejärel said nad mõned õnnelikud põrked ja kasutasid oma võimalused ära," tunnistas Bishop, kes lasi viis tükki vaid 24 pealeviskega. "Viimasel kolmandikul, lõpu eel, nihkusime oma mänguplaani juurest ära, aga mängu esimeses pooles mängisime hästi."

Viimasel kolmandikul sai Nash oma teise ning St. Louis skooris esimest korda alates 6. aprillist. "See, et nad täna lõpuks paar tükki skoorisid andis meile veidi hingamisruumi ja mängust ei kujunenud pingeline üheväravalise eduga mäng," rääkis Alain Vigneault. "See on ilmselgelt väga positiivne."

Tegu tänavustes playoffides esimese mänguga, mille Rangers võitis rohkem kui üheväravalise eduga.

Jon Cooper oma hoolealuste mänguga aga muidugi rahul polnud. Võimalik, et video üle vaatamine ajab taas öökima. "Need inimesed, kes hommikul mängu protokolli vaatavad võivad mõelda, et Tampa jäi teenimatult võidust ilma, aga kui sa koha peal mängu jälgisid, siis sa nii kindlasti ei mõtle," ütles Lightningu peatreener.

Lightning sai Rangersi 24 pealeviske vastu 39, aga pärast veidrat teist kolmandikku meeskonna mängu enam elu sisse ei tulnudki. Frustratsioon viis kohtumise lõpus veel ka mitmete karistusteni. PIM-e oli kodumeeskonnal lõpuks vaid kolm vähem kui pealeviskeid. Rangers jäi 26 juurde.

"Viimase 48 tunni jooksul oli raske asju mitte üleanalüüsida," lausus Rangersi ajaloos esimese väravavahina vähemalt kolmel erineval hooajal playoffides kümne võiduni jõudnud Henrik Lundqvist. "Kogu meeskond parandas oma mängu. See on hea, kui tunned, et teete seda koos, mitte vaid üks-kaks kutti."

Pärast viimast kahte mängu oldi Lundqvisti krae vahel, kuna rootslane oli alles teist korda oma karjääri jooksul järjestikustes mängudes kuus väravat lasknud. Nüüd on karm tõde see, et Bishop on kahes mängus järjest lasknud viis väravat. Selline aps juhtus tal viimati 2011. aastal.


Rangers skooris viimati playoffides võõrsil viis väravat järjestikustes mängudes 1994. aastal, kui oma viimane Stanley karikas võideti. Hea enne?

Playoffide 1. ring: New York Rangers vs Pittsburgh Penguins

Kuna tänavu on võrreldes mullusega playoffides seitse uut nägu, siis ei toimu palju taaskohtumisi. New York Rangersi ja Pittsburgh Penguinsi vaheline mõõduvõtt aga on üks nendest. Mullu mängiti 2. ringis, kus Penguins oskas 3-1 edu maha mängida.

(foto: Charles LeClair/USA TODAY Sports)
Omavahelised põhihooaja mängud

Penguins 2 - 5 Rangers
Crosby, Perron - Nash x 2, Stepan x 2, Brassard
Rangers 4 - 3 (LA) Penguins
Miller, Nash, Hayes, Klein - Spalling, Malkin, Downie
Penguins 3 - 2 (KV) Rangers
Comeau, Malkin, Sutter - Stempniak, St. Louis
Rangers 5 - 0 Penguins
Zuccarello, St. Louis, Klein, Brassard, Nash

New York Rangers

Mullu karikafinaalis 1-4 Los Angeles Kingsile alla jäänud Rangersil on selja taga ajalooline põhihooaeg. Koguti 113 punkti ja 53 võitu, mis on mõlemad 1926. aastal asutatud klubi uued rekordid. Nendega saadi kolmandat korda enda valdusesse Presidentide trofee. Tegu suurepärase saavutusega, kuigi selle auga käib kaasas ka omamoodi needus. Alates hooajast 1985/86, mil seda välja hakati jagama, on Stanley karika endale saanud vaid kaheksa meeskonda. Viimase 11 hooaja jooksul on see juhtunud vaid kaks korda.

Rangers oli põhihooajal ainus meeskond, kes platseerus nii ise tehtud kui endale lastud väravate arvult esikolme seas. Keskmiselt saadi kirja 3.02 väravat ja enda selja taha läks 2.28. Kaitse number püsis vägevana vaatamata sellele, et esikinnas Henrik Lundqvist oli vahepeal kuu aega vigastusega riiulil. Sellest hoolimata sai ta ikkagi kirja 30 võitu. mis tulid 46 mänguga. Mullu läks tal 63 mängu, et 33 võitu kokku saada. Kuningas on supervormis ja valmis teist aastat järjest Rangersit finaali vedama.

Ajaloolisel hooajal pole aga vaid Lundqvist säranud. Teiste seas on Rick Nash jõudnud karjääri parimat tähistava 42 väravani ja arengut on jätkanud ka teised ründajad, eesotsas 60 silmaga (19+41) lõpetanud Derick Brassardiga. Tervikuna peaks Rangers olema selgelt tugevam kui eelmine hooaja sats. On ju sinisele joonele Keith Yandle'i näol toodud üks liiga parimaid ründavaid kaitsemehi. Lisaks on kaitseliini tugevdamas endine karikavõitja Dan Boyle, kellel on playoffides kogumust üle 100 mängu jagu. Usun, et võib minna nii kaugele ja öelda, et karikavõitust ilma jäämine oleks Alain Vigneault meeskonna jaoks tänavu suur pettumus.

Edu võti: taseme säilitamine

Rangersi puhul on üliraske nõrkusi välja tuua, seega ei saa millelegi konkreetsele suunata, millele peaks meeskond keskenduma, et varakult mitte konkurentsist langeda. Võiks kirjutada, et peab parandama oma ülekaalus mängimist - selle efektiivsus oli 16.8%-ga kogu liiga peale 20. kohal - aga nagu näitavad numbrid rünnakul, siis ei hoidnud see meeskonda tagasi. Ehk siis edu võtmeks võikski olla oma (kõrge) taseme säilitamine. Penguins on küll põhihooaja kehvalt lõpetanud ja kihlveokontorid ennustavad neile kiiret minekut, aga ma usun, et on üsna tõenäoline, et selles paaris läheb arvatust pingelisemaks.

Pittsburgh Penguins

Seeria, kus 15-st mängust võetakse vaid neli võitu sobiks hästi mõnele liiga tagumises otsas vaevlevale satsile, aga karm tõde on see, et just sellise mänguvormiga lõpetas Penguins põhihooaja. Seetõttu jäi ka playoffidesse kvalifitseerumine viimasele päevale. Sellega oleks katkenud kaheksa aasta pikkune seeria järjestikustest playoffide kohtadest. Penguins on endale kogunud lõpumängudes ebaõnnestuja maine, aga iseenesest pole nende kaheksa aasta jooksul saavutatu suhtes midagi kehvapoolset - järjestikused karikafinaali kohad ja üks võit, üks konverentsi finaalikoht ning kaks korda on sellest faasist jäädud vaid ühe võidu kaugusele.

Penguinsi hooajalõpu allakäigus oli tegelikult väga lihtne põhjus - rünnakul ei suudetud litrit võrku panna. Nii langes hooaja keskmine väravatesaak 2.65 peale (liiga 19. koht) ja ülekaalus mängimise efektiivsus, mille osas oldi pikalt liidrite seas ning hooaja alguses lausa automaatsed nendest olukordadest, 19.3% peale. Sellega jäädi 10. kohale. Mullu oldi 23.4%-ga parim ja alates 2011. aastast on tänavu esimest korda esiviisikust välja vajutud. Samas oldi vähemuses ühed liiga parimad (84.8%, 3. koht). Marc-Andre Fluery sai enda arvele kümme nullimängu, millega ta oli väravavahtide seas esimene, aga Penguinsi kaitse tervikuna lõpetas 10. kohal. Keskmiselt lasti endale 2.49 väravat mängus.

Selge see, et kui Penguins jätkab samal tasemel nagu lõpetati põhihooaeg, siis siirdub Mike Johnston oma hoolealustega varajasele suvepuhkusele. Playoffid võiksid aga samas pakkuda puhta paberi, millega saab otsast taas alustada. Meeskonnal on potentsiaali suurteks tegudeks. Nüüd on vaja see vaid realiseerida. Sellele aitaks kõvasti kaasa see, kui kaitsjad suudaksid tervena püsida ja ei peaks viie kaitsemehega mängima nagu põhihooaja jooksul tihti ette tuli.

Edu võti: liidrite mäng

Küünikud lugesid mullu isukalt Sidney Crosby väravapõua pikenemist ja Penguinsi kapten oli tõepoolest liimist lahti. Nagu hiljem selgus, siis randmevigastuse tõttu. Ometi jäi siis Penguins vaid ühe võidu kaugusele konverentsi finaalist. Võib öelda, et Crosby oli kahvatu ka tänavu põhiturniiri käigus, aga ometi jäi ta karjääri kolmandast Art Rossi trofeest ülinapilt ilma. Jevgeni Malkin jäi selles arvestuses liidridest tänu terviseprobleemidele kaugele, aga ta oli siiski üks vaid kaheksast mängijast (jättes välja korra-kaks väljakul käinud mehed), kes suutis keskmiselt koguda vähemalt ühe punkti mängu kohta. Kui Crosby ja Malkin saavad oma kolmikud käima, siis on Penguins üliohtlik. Liidrite sekka võiks panna ka Fluery. 30-aastane puurivaht on teinud ühe oma karjääri parima aasta ja ta valiti ka meeskonna põhihooaja MVP-ks. Penguinsi mängijatest seostatakse teda kõige rohkem playoffides ebaõnnestumisega, aga hea vormi pealt on võimalus kriitikute suud sulgeda.

Ennustus: Rangers edasi 4-3

Pingviinide paraadile ennustatakse kiiret lõppu, aga isiklikult ei oleks ma üllatunud kui siit isegi edasi minnakse. Rangers on võimas, aga samasugune paistis mullu ka Boston Bruins. Siis sai playoffide 2. ringis Montreal Canadiens Presidentide trofee võitjast kergelt jagu. Rääkimata sellest, et aasta hiljem polegi enam Bruinsil playoffidesse asja. Ennustamisega on aga muidugi nii nagu on - kunagi ei tea täpselt ette, mis juhtuma hakkab. Penguinsi viimaste nädalate probleemid võivad siiski vabalt jätkuda ja siis teeb Rangers tõenäoliselt 4-5 mänguga asja ära.  Hokifännina loodaks sellest paarist aga seitset kohtumist.

Yandle'i jahi võitis Rangers

Arizona Coyotes on lühikese aja jooksul loobunud oma teisest võtmemängijast. Keith Yandle, kes on tänavu mängijateturul olnud üks ihaldatumaid kaitsemehi, jätkab oma karjääri New York Rangersis. Coyotes korjas oma esikaitsja eest ülivägeva saagi.

(foto: Christian Petersen/Getty Images)
28-aastase jänki eest loovutas Rangers tänavu juuniorite MM-il säranud Anthony Duclairi, tänavuse drafti 2. ringi valiku, järgmise aasta drafti avaringi valiku ning kaitsja John Moore'i. Lisaks Yandle'ile rändab New Yorki teine kaitsja Chris Summers ja tänavuse drafti 4. ringi valik. Coyotesi jaoks on ainus halb külg tehingu juures see, et selle läbiviimiseks tuli 50% Yandle'i palgaks jätta enda kanda.

Siiski võib aga öelda, et Coyotes on tehingus suur võitja. Eriti kui pidada silmas tulevikku, mis klubi jaoks ongi esmatähtis. Duclair saab Coyotesis kokku Max Domiga, kellega moodustati juuniorite MM-il suurepärane duo.


Arvestades meeskonna praegust tabeliseisu ning ka mänguvormi (9 kaotust järjest), on Coyotesil ka suurepärane võimalus konkureerida tänavuse drafti avavalikule ja nii maandub Arizona kõrbes ehk veel kolmaski juuniorite MM-i täht Connor McDavid.

Kuigi ega ka Rangersil pole väga põhjust kurvastamiseks. Klubi selge eesmärk on lähiaastatel Stanley karikani jõuda ning kaitsjate osas punktitabeli esikümnesse mahtuv Yandle (63 kohtumisega 4+37) on selle plaani elluviimiseks väga hea täiendus.

Mida soovivad jõuluvanalt NHL-i klubid? vol. 4

27. detsember on see kuupäev, millal NHL-is üleminekuteaken taas lahti läheb. Siis jätkatakse ka mängudega - kavas on tervelt 13 kohtumist - ja võib arvata, et aastalõpp kujuneb klubide peamänedžeride jaoks tempokaks perioodiks. Viimasena heidame pilgu Vaikse ookeani divisjonile.

(foto: Wayne Cuddington/Ottawa Citizen)
Anaheim Ducks on olnud suurim kannataja selles mumpsi epideemias, mis mitmed mängijad maha on murdnud. Seega võiks jõulusooviks olla just sellest vabanemine. Mängijateturu suhtes ollakse vägagi paindlikul positsioonil. Vaba palgaruumi on üle kuue miljoni ja nii oleks võimalik hetkel niigi tugevat koosseisu kergelt parandada. Ducks on jõuludele vastu läinud 51 punkti ja liiga liidripositsiooniga. Seejuures on oldud edukas täiesti keskpäraste numbritega. Näiteks nii ise tehtud kui endale lastud väravate arvult ollakse täpselt keskpunktis, 15. kohal. Kuna võrreldes teiste suurtega on Ducksil rohkem palgaruumi, siis võib arvata, et erinevate "rendimängijate" suhtes ollakse huviliste esireas.

Raske on aru saada, mis on plaanis San Jose Sharksil. Meeskond on hetkel kenasti playoffide konkurentsis, aga pidevalt kerkib üles koosseisu noorendamise teema. Seega võiks oletada, et plaanis on pikema perspektiiviga tehingud ja nendest, kellel käsil lepingu viimane või isegi eelviimane aasta hoitakse eemale. Jõuluvanalt võiks soovida seda, et hokijumal lõpetab aina üheväravalisi võite võtva Ducksi toetamise. Siis võiks Sharks isegi üllatuslikult hakata kandideerima divisjoni tiitlile.

Vancouver Canucksi peamänedžer Jim Benning on väidetavalt väga aktiivne telefoni otsas rippuja, aga klubil tehingutega kuskile kiiret ei ole. Uue peatreeneriga tulnud värskele filosoofiale on meeskond muretult üle läinud ja kuigi hiljutine kaotusteseeria oli kurja kuulutav, siis sellest saadi üle. Eelmisest hooajast on aga muidugi halb mälestus olemas, kuidas ühe hooaja poolega võib ennast täielikult konkurentsist kukutada ja võib arvata, et kui on võimalik mingeid muudatusi teha, siis Benningul jänes püksi ei tule.

Karikakaitsja Los Angeles Kingsi ainus soov on kindlasti see, et Slava Voinovi juhtum saaks õnneliku lõpu. Ühe põhikaitsja puudumine on meeskonna pannud keerulisse seisu. Eriti ajal, mil mitmed teised sinise joone mehed kipuvad endale vigastusi külge korjama. Kui vaadata koosseisu poole, siis võiks Kings soovida vabaneda Mike Richardsi lepingust. See annaks mängijateturul oma nõrkade kohtade parandamiseks veidi vabamad käed. Lisaks on kurjad pilved ümbritsemas Jordan Nolanit ja Kyle Cliffordit. Võimalike kaitselisanduste hulgas on loomulikult Andrej Sekera, Keith Yandle ja ka Braydon Coburn.

Calgary Flames on tuntud säästuklubi ja peamänedžer Brad Treliving selle üle ka uhke. Samas ollakse ühes divisjonis väga karmide konkurentidega ja olgugi, et Nashville Predators on ilusa tee ette sammunud, siis pigem on ikkagi ebatõenäoline, et kokkuhoiupoliitikaga palju saavutatakse. Hooaja algus oli ilus, aga viimase aja kehv seeria siiski reaalsus. Koosseis vajab parandamist ja Flamesi fännide jaoks on vähemalt julgustav see, et president Brian Burke on lubanud Trelivingul palgalimiidini välja minna, kui ta näeb turul sobivat hinna ja kvaliteedi suhet.

Arizona Coyotes alustab igat aastat ambitsioonikalt, aga välja kukub nii nagu alati. Ka tänavu on lati alt läbi joostud. See on viinud mitmed põhimängijad, eesotsas Antoine Vermette'i ja Keith Yandle'iga, erinevatesse üleminekute juttudesse. Uus omanikkond soovib väidetavalt kulusid kärpida, mis on niigi liiga ühed väiksemad, seega peaks Coyotes hakkama kuhjama drafti valikuid ja noormängijaid.

35-st mängust seitse võitu on see reaalsus, millega läks Edmonton Oilers jõuludele vastu. Võib öelda, et oma käitumisega selle kalendriaasta sees ei oldagi jõulukinke väärt. Klubi on omadega sügavas jamas ja tundub, et iga samm, mis olukorra parandamiseks ette võetakse, omab hoopis vastupidist mõju. Arvatavasti uisutatakse hooaja lõpuni rahulikult ära, aga siis võib klubi olla juba valmis loovutama mõne oma uhketest staarihakatistest. Kuigi Oilers on muidugi ka varasemalt üllatusi serveerinud. Selles mõttes ei saa pidada suureks šokiks seda, kui enne üleminekute tähtaja lõppu tuleb uudis, et Taylor Hall on kartulikoti vastu ära vahetatud.

Hooaja eelvaade: Arizona Coyotes

Aastal 2012 mängis Phoenix Coyotes läänekonverentsi finaalis, kuid see oli siis ja nüüd on praegu. Uue nimega Coyotes läheb murdma kaheaastast playoffide põuda. Eelmisel hooajal rikuti oma aasta ise ära. kui viimasest kaheksast matšist õnnestus võita vaid üks. See tuli hooaja viimases kohtumises Dallas Starsi vastu, siis kui oli juba kindel, et just Stars napsab endale läänekonverentsi viimase playoffide pileti. Suvi on Coyotesi mängijate jaoks olnud väga pikk-

(foto: Norm Hall/Getty Images)
Samuti oli suvi klubi pintsaklipslaste poolt tegus. Vahetustehinguga on sisse toodud Sam Gagner ja B.J. Crombeen. Vabaagentide turult haarati teiste seas endale Pittsburghis vaid võitudega harjunud Joe Vitale. Pärast aastast koostööd on katkestatud leping Mike Ribeiroga ning ründeliinist on läinud ka kuus hooaega klubis veetnud Radim Vrbata.

Meeskonna peatreener Dave Tippett usub, et need muudatused tõstavad Coyotesi konverentsi tippu tagasi, öeldes uue hooaja kohta. "Kui vaid paar asja lähevad teisiti, siis jõuame playoffidessse, aga me tahame olla parem meeskond kui lihtsalt playoffidesse jõudev sats. Eelmisel hooajal olime me lihtsalt liiga ebastabiilseid, et viimane playoffide koht endale saada."

Tippetti sõnad tunduvad veidi ülepaisutatuna, kui võtta arvesse lääne konkurentsitihedust, kuid mingis mõttes on tal ka õigus. Coyotes ei ole kaugel tippseltskonda kuulumisest. Seda saab arvutada erinevaid numbreid kokku lüües ja rohkeid "olekseid" kasutades. Lisaks eelpool mainitud kehva hooaja lõpu vältimisele oleks Coyotes saanud ka märgatava punktilisa, kui oleks suudetud hoida kahe kolmandikuga välja võideldud edu. Tippetti meeskond võitis vaid 69.7% mängudest, kus mindi viimasele perioodile vastu eduseisus. Selles arvestuses olid kehvemad vaid kaks satsi.

Edu sulamisele aitas kaasa ebakindel kaitsemäng, mis oli Coyotesi puhul üllatav. Keskmiselt lasti enda väravale sooritada 31 pealeviset mängus ja paraku suutis väravavaht Mike Smith sellises olukorras oma numbriteks saada vaid 2.64 ja 91.5%. Võrdluseks, Coyotesi superhooajal 2011/12 olid tema numbriteks 2.21 ja 93%. Oma suurte ambitsioonide täitmiseks peab Coyotes leidma lahenduse kaitseprobleemidele ja lootma, et see aitab ka Smithil taas mängukindluse leida. Meeste nagu Oliver Ekman-Larssoni ja Keith Yandle'iga ei peaks kaitse tsementeerimine kõige keerukam ülesanne olema. Lisaks on Tippettil suured lootused ka seoses noorema generatsiooniga.

"Ekman-Larssoni ja Yandle'i kõrval on meil Connor Murphy ja Brandon Gromley, kes on minu hinnangul valmis järgmiseks arenguetapiks. Meil on väga hea litrit liikvel hoidev kaitse, mis on noor ja liikuv," on märkinud Tippett, kes juhendas sel aastal ka Kanada MM-koondist.

Väärib märkimist, et Murphy ja Gromley on kahepeale NHL-is kirja saanud vaid 35 mängu. Seejuures esimesele kuulub nende seast 30 matši. Noored on saamas väga suure usalduse ja peavad ka välja vedama. Muud võimalust pole, kuna Coyotes ei hiilga just kõige sügavama kaitsjate pingiga.

Lisaks kaitse kokku tõmbamisele peab keegi rünnakul kompenseerima ka need ligi 100 punkti, millest Vrbata ja Ribeiro puhul ilma jäädakse. Põnevusega oodatakse, mida suudab eelmise aasta drafti 12. valik Max Domi. Märtsis 19-aastaseks saanud tsenter on OHL-is teinud kaks vinget hooaega ning pärast suviseid muudatusi on koht talle meeskonnas täitsa olemas. Tuleb lihtsalt olla mees ja see endale võtta.

"Vaimne koormus, mida peab üks 19-aastane mängija liigas täiskasvanud meeste vastu regulaarselt mängides kannatama pole nalja asi ja seetõttu ei näe me NHL-is väga palju 19-aastaseid," tõdes selle nädala alguses Coyotesi peamänedžer Don Maloney. "Kui me ei saa Maxile anda piisavalt mänguaega, et tema arengut edendada, siis on parem kui ta mängiks kusagil mujal."

Kui Domi tõesti veel NHL-is mängimiseks valmis ei ole, siis peab Tippett lootma, et meeskonna teised ründajad suudavad oma produktiivsust tõsta.

Hooaja küsimus - kes tõuseb esitsentriks?

Sama küsimus painas Coyotesit tegelikult kogu eelmise hooaja vältel. Ribeiro alustas esinumbrina, kuid vajus peagi järgmistesse kolmikutesse. Gagner on kogu oma karjääri olnud tsenter, kuid on samuti olnud alati lahtivisetel omadega hädas ning ta võiks olla efektiivsem hoopis äärena. Martin Hanzal tegi 40 punktiga mullu karjääri parima aasta, aga tegu on mehega, kelle võimed lubavadki pigem mängida teist või kolmandat viiulit. Antoine Vermette tõusis eelmisel hooajal 24 väravaga meeskonna suurimaks väravakütiks, kuid ta on 10-aastase karjääri jooksul 50 punkti kätte saanud vaid kaks korda. On üllatav, et Coyotes pole suve jooksul teinud käike selleks, et olukorda parandada. Ometi on klubil vaba palgaruumi üle 11 miljoni. Usutavasti on aga Tippettil mingisugune kindel idee selle tühimiku täitmiseks olemas ja ta näeb seda ka efektiivse lahendusena. Seega pole siin ehk ka kritiseerimiseks suurt põhjust.