 |
| (foto: Charles LeClair/USA TODAY Sports) |
Penguins 2 - 5 Rangers
Crosby, Perron - Nash x 2, Stepan x 2, Brassard
Rangers 4 - 3 (LA) Penguins
Miller, Nash, Hayes, Klein - Spalling, Malkin, Downie
Penguins 3 - 2 (KV) Rangers
Comeau, Malkin, Sutter - Stempniak, St. Louis
Rangers 5 - 0 Penguins
Zuccarello, St. Louis, Klein, Brassard, Nash
New York Rangers
Mullu karikafinaalis 1-4 Los Angeles Kingsile alla jäänud Rangersil on selja taga ajalooline põhihooaeg. Koguti 113 punkti ja 53 võitu, mis on mõlemad 1926. aastal asutatud klubi uued rekordid. Nendega saadi kolmandat korda enda valdusesse Presidentide trofee. Tegu suurepärase saavutusega, kuigi selle auga käib kaasas ka omamoodi needus. Alates hooajast 1985/86, mil seda välja hakati jagama, on Stanley karika endale saanud vaid kaheksa meeskonda. Viimase 11 hooaja jooksul on see juhtunud vaid kaks korda.
Rangers oli põhihooajal ainus meeskond, kes platseerus nii ise tehtud kui endale lastud väravate arvult esikolme seas. Keskmiselt saadi kirja 3.02 väravat ja enda selja taha läks 2.28. Kaitse number püsis vägevana vaatamata sellele, et esikinnas Henrik Lundqvist oli vahepeal kuu aega vigastusega riiulil. Sellest hoolimata sai ta ikkagi kirja 30 võitu. mis tulid 46 mänguga. Mullu läks tal 63 mängu, et 33 võitu kokku saada. Kuningas on supervormis ja valmis teist aastat järjest Rangersit finaali vedama.
Ajaloolisel hooajal pole aga vaid Lundqvist säranud. Teiste seas on Rick Nash jõudnud karjääri parimat tähistava 42 väravani ja arengut on jätkanud ka teised ründajad, eesotsas 60 silmaga (19+41) lõpetanud Derick Brassardiga. Tervikuna peaks Rangers olema selgelt tugevam kui eelmine hooaja sats. On ju sinisele joonele Keith Yandle'i näol toodud üks liiga parimaid ründavaid kaitsemehi. Lisaks on kaitseliini tugevdamas endine karikavõitja Dan Boyle, kellel on playoffides kogumust üle 100 mängu jagu. Usun, et võib minna nii kaugele ja öelda, et karikavõitust ilma jäämine oleks Alain Vigneault meeskonna jaoks tänavu suur pettumus.
Edu võti: taseme säilitamine
Rangersi puhul on üliraske nõrkusi välja tuua, seega ei saa millelegi konkreetsele suunata, millele peaks meeskond keskenduma, et varakult mitte konkurentsist langeda. Võiks kirjutada, et peab parandama oma ülekaalus mängimist - selle efektiivsus oli 16.8%-ga kogu liiga peale 20. kohal - aga nagu näitavad numbrid rünnakul, siis ei hoidnud see meeskonda tagasi. Ehk siis edu võtmeks võikski olla oma (kõrge) taseme säilitamine. Penguins on küll põhihooaja kehvalt lõpetanud ja kihlveokontorid ennustavad neile kiiret minekut, aga ma usun, et on üsna tõenäoline, et selles paaris läheb arvatust pingelisemaks.
Pittsburgh Penguins
Seeria, kus 15-st mängust võetakse vaid neli võitu sobiks hästi mõnele liiga tagumises otsas vaevlevale satsile, aga karm tõde on see, et just sellise mänguvormiga lõpetas Penguins põhihooaja. Seetõttu jäi ka playoffidesse kvalifitseerumine viimasele päevale. Sellega oleks katkenud kaheksa aasta pikkune seeria järjestikustest playoffide kohtadest. Penguins on endale kogunud lõpumängudes ebaõnnestuja maine, aga iseenesest pole nende kaheksa aasta jooksul saavutatu suhtes midagi kehvapoolset - järjestikused karikafinaali kohad ja üks võit, üks konverentsi finaalikoht ning kaks korda on sellest faasist jäädud vaid ühe võidu kaugusele.
Penguinsi hooajalõpu allakäigus oli tegelikult väga lihtne põhjus - rünnakul ei suudetud litrit võrku panna. Nii langes hooaja keskmine väravatesaak 2.65 peale (liiga 19. koht) ja ülekaalus mängimise efektiivsus, mille osas oldi pikalt liidrite seas ning hooaja alguses lausa automaatsed nendest olukordadest, 19.3% peale. Sellega jäädi 10. kohale. Mullu oldi 23.4%-ga parim ja alates 2011. aastast on tänavu esimest korda esiviisikust välja vajutud. Samas oldi vähemuses ühed liiga parimad (84.8%, 3. koht). Marc-Andre Fluery sai enda arvele kümme nullimängu, millega ta oli väravavahtide seas esimene, aga Penguinsi kaitse tervikuna lõpetas 10. kohal. Keskmiselt lasti endale 2.49 väravat mängus.
Selge see, et kui Penguins jätkab samal tasemel nagu lõpetati põhihooaeg, siis siirdub Mike Johnston oma hoolealustega varajasele suvepuhkusele. Playoffid võiksid aga samas pakkuda puhta paberi, millega saab otsast taas alustada. Meeskonnal on potentsiaali suurteks tegudeks. Nüüd on vaja see vaid realiseerida. Sellele aitaks kõvasti kaasa see, kui kaitsjad suudaksid tervena püsida ja ei peaks viie kaitsemehega mängima nagu põhihooaja jooksul tihti ette tuli.
Edu võti: liidrite mäng
Küünikud lugesid mullu isukalt Sidney Crosby väravapõua pikenemist ja Penguinsi kapten oli tõepoolest liimist lahti. Nagu hiljem selgus, siis randmevigastuse tõttu. Ometi jäi siis Penguins vaid ühe võidu kaugusele konverentsi finaalist. Võib öelda, et Crosby oli kahvatu ka tänavu põhiturniiri käigus, aga ometi jäi ta karjääri kolmandast Art Rossi trofeest ülinapilt ilma. Jevgeni Malkin jäi selles arvestuses liidridest tänu terviseprobleemidele kaugele, aga ta oli siiski üks vaid kaheksast mängijast (jättes välja korra-kaks väljakul käinud mehed), kes suutis keskmiselt koguda vähemalt ühe punkti mängu kohta. Kui Crosby ja Malkin saavad oma kolmikud käima, siis on Penguins üliohtlik. Liidrite sekka võiks panna ka Fluery. 30-aastane puurivaht on teinud ühe oma karjääri parima aasta ja ta valiti ka meeskonna põhihooaja MVP-ks. Penguinsi mängijatest seostatakse teda kõige rohkem playoffides ebaõnnestumisega, aga hea vormi pealt on võimalus kriitikute suud sulgeda.
Ennustus: Rangers edasi 4-3
Pingviinide paraadile ennustatakse kiiret lõppu, aga isiklikult ei oleks ma üllatunud kui siit isegi edasi minnakse. Rangers on võimas, aga samasugune paistis mullu ka Boston Bruins. Siis sai playoffide 2. ringis Montreal Canadiens Presidentide trofee võitjast kergelt jagu. Rääkimata sellest, et aasta hiljem polegi enam Bruinsil playoffidesse asja. Ennustamisega on aga muidugi nii nagu on - kunagi ei tea täpselt ette, mis juhtuma hakkab. Penguinsi viimaste nädalate probleemid võivad siiski vabalt jätkuda ja siis teeb Rangers tõenäoliselt 4-5 mänguga asja ära. Hokifännina loodaks sellest paarist aga seitset kohtumist.
Kommentaarid