 |
| (foto: ottawacitizen.com) |
Canadiens 2 - 5 Senators
Pacioretty x 2 - Karlsson x 2, Condra, Stone, Methot
Senators 4 - 2 Canadiens
Michalek, Pageau, Stone, Turris - Pacioretty, Beaulieu
Senators 4 - 1 Canadiens
Zibanejad, Pageau, Karlsson, Condra - Pacioretty
Canadiens 4 - 1 Senators
Prust, Gallagher, Plekanec, Galchenyuk - Condra
Montreal Canadiens
Canadiens sai tänavu viimase kolme aasta jooksul teise divisjoni tiitli, kuid vägagi vabalt võinuks meeskond paikneda idakonverentsi keskmike seas. Põhihooaja edu taga oli eelkõige Carey Price, kes püstitas 44. võiduga legendaarse klubi väravavahtide rekordi. Tema hea mänguvorm tegi Canadiensist ka parimat kaitset omanud meeskonna. Endale lasti keskmiselt 2.24 väravat mängus. Price'i isiklik number oli 1.96.
Rünnakul oli Michel Therrieni meeskond kahvatu. 2.61 väravat mängus andis liigas alles 20. koha. Kõvasti pärssis rünnakut ülekaalus mängimise ebaefektiivsus. Vaatamata sellele, et üsna varakult toodi Sergei Gontšar selles sfääris meeskonda aitama, siis 16.5% oli piisav vaid selleks, et lõpetada 23. kohal. Samas polnud see palju kehvem mullusest 17.2%-st ja ega iseenesest ei saanud väga eelmisel hooajal Canadiensi kallal nokkida.
Kui Carey Price poleks playoffides viga saanud, siis mina sa tea, ehk olnuks hoopis Therrieni meeskond New York Rangersi asemel Stanley karikavõistluste finaalseerias. Selge see, et hea väravavaht on otsustavas faasis ühe meeskonna jaoks suureks boonuseks. Price'i supervorm toob talle tõenäoliselt tänavuse põhihooaja MVP auhinna ja kui tagasilööke ei tule, siis peaks ta samuti olema võimeline konkureerima playoffide kõige väärtuslikuma mängija nimetusele. Canadiens näitas juba eelmisel hooajal, et ida poolt ollakse tõsine finaalikoha nõudleja.
Edu võti: rünnak
Price võib pea peal seista, aga lõpuks on võimalik võitudeni sammuda sellega, et vastasmeeskonnast skooritakse rohkem väravaid. Canadiensile on see tänavu probleeme valmistanud ja eriliselt säratu on ründetegevus olnud kodust eemal mängides. Lisaks ripub enne playoffide algust küsimärk meeskonna esiründaja Max Pacioretty pea kohal. 26-aastane jänki, kes vabal ajal Boston Bruinsi fänne trollib, sai kuu alguses peapõrutuse. Põhihooaja viimased mängud jäid tal mängimata. Pacioretty poolt tuli tänavu 80 kohtumisega 37+30. Seejuures väravatest kolm sündisid vähemuses mängides. Ta on mitmekülgne ja meeskonna jaoks väga väärtuslik mees. Ilma temata võib Canadiens värava ees täiesti hätta jääda.
Ottawa Senators
Senators püstitas oma vinge hooaja lõpuga igasuguseid rekordeid ja nende üles kirjutamiseks läheks vähemalt pool päeva. Edu tuli ootamatult, sest pärast kehva hooaja algust näis, et aasta tuleb korstnasse kirjutada. Elati üle ka peatreeneri vahetus, kui detsembri alguses asendati Paul MacLean Dave Cameroniga. Endise abitreeneri juhendamisel alustati võitude ja kaotuste vahel hüplemisega, kuni tuli aastavahetus ja näiliselt läks kõik lõplikult aia taha. Tuli seeria, kus 14-st mängust kaotati 10. Siis saabus aga Andrew Hammond ja kõik muutus.
Hammond, kelle tähelend algas just Canadiensi vastu - karjääri 1. start oli 17. veebruaril tulnud 4-2 võit - aitas oma kindla mänguga liiga ühte halvimat kaitset omanud meeskonna tõsta keskmike sekka. Lõpuks lasi Senators endale keskmiselt 2.54 väravat mängus. Kui "Hamburgleri" hoog põhiturniiri viimastes mängudes veidi rauges, siis kandis meeskonda edasi rünnak, mis produtseeris hooaja lõpuks 2.83 väravat mängus. Seda vaatamata tagasihoidlikule ülekaalu efektiivsusele (16.8%).
Musta hobuse roll sobis Senatorsile põhiturniiril väga hästi, aga playoffid on vähe teine tera. Seda tuleb siin märkida seetõttu, et kui Hammond lükkas litreid oma võrgust eemale, siis teises väljakuotsas panid neid enamjaolt võrku meeskonna kollanokad. 2009. aasta drafti 5. ringi (!) valik Mike Hoffman sai 27 tabamusega suurima väravaküti au endale. Tema selja taga tuli Mark Stone, kes sai kirja ühe värava vähem. 22-aastane ründaja, kes on ise lausa kunagine drafti 6. ringi valik, korjas alates 18. veebruarist kogu liiga peale koos Jamie Benniga enim punkte (33). Kuidas aga noorukid playoffide pinge all vastu peavad?
Edu võti: Hammondi mäng
Playoffides on lisaks noortele ründajatele ka Hammond hoopis teistsuguses rollis. Mängud lähevad kinnisemaks ja väravavahi mänguvorm osutub ülitähtsaks. Kõik see lisab pingeid, millega Hammond on vähe kokku puutunud. 9-aastase profikarjääri jooksul on ta playoffides osalenud vaid neljal korral. Mullu võitis ta AHL-is neljast mängust ühe. Põhihooajal 23-st mängust 20 võitu toonud puurivaht on 27-aastasena elu ja asju rohkelt näinud, aga tõeliselt suuri mänge on tal selja taga vähe. Arvestades, et pärast müstilist algust, kus Hammond kordas NHL-i rekordit lastes karjääri esimese 12 stardi jooksul enda selja taha kaks või vähem väravat, tabas tema statistilisi näitajaid selge tagasilöök, siis on kaks varianti - "Hamburgler" tüürib kivimüürina Senatorsi järgmisesse ringi edasi või läheb koos meeskonnakaaslastega oma nimesponsori müügikettidesse varajast puhkust nautima.
Ennustus: Canadiens edasi 4-2
Pakuks välja eelneva kahe variandi segu. Hammond röövib Senatorsile 1-2 võitu, ehk aitab ka rünnak, aga üldjoones on Price kindel ja üllatust ei juhtu. Canadiens on küll suhteliselt noor meeskond, aga sellele vaatamata ollakse üsna kogenud. Viimase kaheksa hooaja jooksul on vaid korra playoffidest välja jäädud ning selle seeria käigus on kaks korda jõutud konverentsi finaali. Kui Canadiens viimati avaringis välja kukkus (hooaeg 2012/13), siis oli see just Senatorsi vastu (mängud 4-1), aga võib öelda, et see oli just vajalik õppetund, et meeskonnana areneda. Mullu juba nägime, kuhu see välja viis. Senaatorid on pärast 2007. aasta finaalis käiku mänginud playoffides neli korda. Kolmel korral on avaringis välja kukutud. Kõva proovikivi on ees. Muu hulgas on huvitav jälgida, kuidas reageerib meeskond nädala alguses tulnud traagilisele uudisele. 55-aastasena lahkus meie seast üks Senatorsi abitreenereid Mark Reeds.
Kommentaarid