Kuidas ehitada tänapäeva dünastiat?

"Tänapäeva dünastia" - see on sõnapaar, millega on hakatud iseloomustama Chicago Blackhawksi, kes kuue aasta jooksul kolm korda Stanley karika võitnud. Vastus küsimusele "Kuidas ehitada tänapäeva dünastiat?" on iseenesest lihtne - selle aluseks on targad valikud draftis ja osavad lükked mängijateturul.

(foto: David Banks/USA TODAY Sports)

Blackhawks pani enda edule aluse 2002. aasta draftiga. Just see oli aasta, mil teises ringis kasutati 54. valikuõigus Ducan Keithi peale. Kolme aasta pärast võeti kaitsja esindusmeeskonda ja sellele on järgnenud üliedukas karjäär, mille viimatine saavutus on tänavune playoffide MVP tiitel.

Aasta hiljem noppis Blackhawks endale draftis Brent Seabrooki, kellest on jääl saanud Keithi kõige suurem semu. Kaitsepartneri suurepärane vorm aitas Seabrookil tänavu playoffides purustada Blackhawksi kaitsjate väravaterekordi. 2003. aasta avaringi valik sai kirja seitse tabamust.

2003. aasta draftist on pärit ka Corey Crawford. Tema peale läks samuti teise ringi 54. valik. Väravavaht pidi oma aega kaitsjatest kauem ootama ja sai näiteks 2010. aasta karikavõidu hooajal jääle vaid korra, aga 2013. aastal oli ta playoffides üks meeskonna parimatest - tõrjeprotsendiga 93.2% selja taha vaid 1.84 väravat - ning tänavu näitas taas oma väärtust finaalseerias - kuuest mängust neli, kus ta lasi endale vähem kui kaks väravat ning kirsiks tordi peal otsustava kohtumise puhas paber.

2004. aasta draftist tuli järjekordne 2. ringi mees. 41. valikuna saadi Bryan Bickell. Kohusetundlikuks musta töö tegijaks kujunenud ründaja sai 2010. aastal klubi käest küll karikavõidu sõrmuse, aga tema nimi siis toona veel kopsiku peale ei läinud. Kui tekkis uus karikavõidu võimalus, siis kandis Bickell veatult selle eest hoolt, et teda mäletama jäädaks. 2013. aasta finaali otsustavas mängus tuli temalt üks ajaloo hilisemaid finaalseeria viigiväravaid.

Olgu öeldud, et 2004. aasta draftis oli Blackhawksil avaringis kasutada tervelt 3. valikuõigus. Pärast Aleksandr Ovetškinit ja Jevgeni Malkinit läks see aga kaitsja Cam Bakeri peale, kellest hooaja 2009/10 keskel loobuti. Minnesota Wildist saadi tema vastu Nick Leddy, kes oli 2013. aastal üks põhikaitsjatest. Bakerit nähti NHL-is viimati 2013. aastal Vancouver Canucksi särgis. Samal aastal tegi Calgary Flamesi ridades oma viimased NHL-i mängud 2002. aasta avaringi valik Anton Babtšuk.

Kõrge valik oli kasutada ka 2005. aastal. Seitsmendana korjati ära ründaja Jack Skille, kes käis meeskonna eest jääl vaid 79 korda, enne kui leidis ennast 2010. aastal Floridast. Selle tehingu käigus sai Blackhawks endale Michael Froliku, kes kogus kolm aastat hiljem playoffides 10 punkti vaatamata sellele, et pääses keskmiselt jääle vaid 13-ks minutiks. Skille on viimased paar hooaega nühkinud Columbus Blue Jacketsi tagumistes ründekolmikutes. Vahetult pärast teda läks 2005. aasta draftis näiteks Anze Kopitar.

Asja pole saanud ka 2005. aasta 2. ringi meestest Mike Blundenist ja Dan Bertramist ning 3. ringi valikust Evan Bropheyst, aga seevastu läks õnneks 4. ringi valiku Niklas Hjalmarssoniga. Rootslane oli tänavu playoffides parim pealevisete blokeerija. Neid sai ta kirja 66.

2005. aasta detsembris korjas Blackhawks üles Patrick Sharpi. Philadelphia Flyersile loovutati tema ja peagi pildilt kadunud Eric Meloche'i eest toona AHL-is viisakalt möllanud Matt Ellison ja 2006. aasta drafti 3. ringi valik, mis läks hiljem Montreal Canadiensile. Sellega valiti Ryan White, kellel hetkel 175 põhihooaja mänguga kirjas 11+18.

Sharp alustas aeglaselt, aga kerkis peagi korralikuks punktimasinaks. 2010. aasta playoffides koguski ta 22 kohtumise jooksul täpselt punkti mängu. Temast olid resultatiivsemad vaid Jonathan Toews ja Patrick Kane.

(foto: Getty Images)

Pärast üsna kohutavat 2005. aasta drafti sai Blackhawks ennast aasta hiljem ree peale tagasi. Avaringi 3. valik läks just Toewsi peale. St. Louis Blues ja Pittsburgh Penguins korjasid enne teda ära vastavalt Erik Johnsoni ja Jordan Staali. Toews liitus meeskonnaga 2007. aastal, skooris oma esimeses mängus San Jose Sharksi vastu kohe esimese pealeviskega värava ning hakkas jõudsalt legendi staatuse suunas liikuma. Juba järgmisel hooajal oli ta meeskonna kapten ja 2010. aastal sai temast ka juba läbi aegade noorim Kolme Kulla Klubi liige, mida ta sai lisaks Stanley karika võitmisele tähistada ka playoffide MVP tiitliga.

2007. aasta draftis oli Blackhawksil kasutada 1. valik ja sellega tuli härra Kane. Läbi aegade neljas ameeriklasest drafti avavalik lülitati kohe koosseisu ning järgnes 72 punktiga debüüthooaeg, mis tipnes Toewsi ees hooaja parima uustulnuka auhinna võitmisega. Sellele on järgnenud ligi punkt per mäng tempos playoffides mängimine (116 kohtumisega 114 silma), 2010. aasta karikavõidu kindlustanud värav ning 2013. aasta karikas ja playoffide MVP tiitel.

2008. aastal tegi Blackhawks nulliringi. Drafti 1. ringi valikuks oli näiteks Kyle Beach, kes isegi AHL-is seni raskustes olnud - 208 kohtumisega 83 silma. Pärast teda läksid näiteks Erik Karlsson ja Jordan Eberle.

Ehitus jätkus aga taas 2009. aastal ja seda kahe pusletükiga. 5. ringist saadi Marcus Krüger, kellest on kujunenud hindamatu mees vähemuses mängides. Vabaagentide seast hangiti Marian Hossa, kes oli erinevate meeskondade rivistuses kaks aastat järjest finaalis kaotajaks jäänud. Slovakkia elav legend saabus Chicagosse selleks, et karikas korra lõpuks ära võita, aga nüüdseks on tal see õnnestunud kolm korda.

2009. aasta avaringi valik oli kaitsja Dylan Olsen, kes kaasati tehingusse, millega eelmisel hooajal toodi klubisse tagasi pärast 2010. aasta karikavõitu lahkunud Kris Versteeg. Playoffides jäi ta tänavu vaid ühe punkti peale, aga selleks oli söödupunkt, mis tuli 5. mängu võiduvärava juures pärast suurepärast läbimurret.

2010. aastal saadi Krügeri kõrvale veel üks rootslasest musta töö tegija. Joakim Nordströmi peale läks 3. ringi viimane valik. Viimase kahe aastaga on ta playoffides kokku saanud jääle kuues mängus, aga peagi kindlasti kasvab tema roll meeskonnas.

Hilistest ringidest tuli korralikult täiendust ka 2011. aastal. 2. ringist hangiti Brandon Saad ning 5. korjati üles Andrew Shaw. Vaid Kane ja Toews tegid tänavu Blackhawksi särgis playoffides Saadist rohkem väravaid. Shaw on lihtsalt Shaw. Tsiteerides Victor Hedmani: ta on mängija, keda kõik enda meeskonda tahavad.

Järgnenud hooaja käigus toodi meeskonda Johnny Oduya. Tema eest anti ära 2013. aasta drafti 3. ja 4. ringi valikud. Selle aasta valikust pole Blackhawksile veel midagi sirgunud. Küll aga saadi 2012. aasta draftist Teuvo Teräväinen, kes nopiti ära 18. mehena. Vaid 20-aastane soomlane panustas tänavusel teekonnal karikani kümne punktiga. Kaks neist tulid finaalseeria avamängus, kus Blackhawks 0-1 seisu pealt välja tuli ning 2-1 võitis. Teräväinen tegi viigivärava ja sellega sai temast läbi aegade nooruselt neljas finaalseerias skoorija.

Septembris saadi vabaagendina kätte kaitsja Michal Rozsival, kes tänavu langes murtud jalaluuga 2. ringi mängudes auti, aga kes tegi 2013. aastal kaasa kogu kadalipu.

Aasta hiljem lisati vabaagentide seast tervelt neli meest, kes tänavu playoffides jääl käisid. Märtsis sõlmiti leping Trevor van Riemsdykiga, suvel Brad Richardsi, Kyle Cumiskey ja Scott Darlinguga, kellest sai tänavu esimene Chicago ümbruses sündinud ja kasvanud mängija, kes Blackhawksi ridades Stanley karika võitnud. Seda vaid mõned aastad pärast seda, kui ta oli alkoholi sõltuvusega võitlust pidanud.

Märtsis saadi vahetustehinguga Arizona Coyotesist veel üks rootslane David Rundblad. Aasta hiljem toodi samast klubist ära Antoine Vermette, kelle neljast tabamusest kolm olid tänavu playoffides võiduväravad ja neist omakorda kaks tulid finaalseerias. Samuti hangiti tänavu vahetustehingutega Kimmo Timonen ja Cedric Desjardins.

Kõik need käigud viisid lõpuks selleni, et Blackhawksist sai 15. juunil tänapäeva dünastia. See on juba igaühe enda otsustada, kas hinnata Blackhawksi sama kõrgelt, kui teada-tuntud dünastiaid või mitte.

Jaga:

Facebook Google+ Twitter