Finaali kaotusseis pole Blackhawksi jaoks midagi uut

7-mängulise formaadi juures on finaalis 1-1 seisu pealt võõrsil 3. kohtumise võitnud meeskond alati Stanley karika endale saanud. Kuid see ei tähenda, et karika ametlik graveerija Louise St. Jacques võiks juba hakata Tampa Bay Lightningu mängijate nimesid kopsiku peale kirjutama. Finaali kaotusseis pole Chicago Blackhawksi jaoks midagi uut.

(foto: Chris O'Meara/AP)

Blackhawks alustas 2013. aasta finaalseeriat Boston Bruinsi vastu eepilise 3. lisaaja võiduga, aga kaotas siis kaks järgmist matši. Need jäid tol hooajal ka meeskonna viimasteks lüüasaamisteks. Seeria pandi 4-2 lukku, kui 6. kohtumises tuli Bryan Bickelli ja Dave Bollandi poolt normaalaja viimase 1:16'ga kaks väravat.

Kui meeskond on midagi nii ebatõenäolist ära teinud, siis mis see väikene ajalooliste numbrite rikkumine ikka ära ei ole? Eneseusku selleks jagub.

"Tegu ei ole ilmtingimata olukorraga, kus sa tahad olla," on enne tänavust finaali 4. mängu rääkinud Patrick Sharp. "See on meie jaoks hea, et praegune grupp mängijaid ja see organisatsioon on varem mõnel korral samas seisus olnud. Üritame sellele kogemusele toetuda ja edaspidi paremini mängida."

Kui minna veel rohkem ajas tagasi ja meenutada 2010. aastat, siis võib ehk öelda, et Blackhawksi puhul ongi tegu kehva alustajaga. Pannes viimase kuue aasta playoffid ühte patta on Joel Quenneville'i meeskond seeriate esimesest kolmest mängust jaganud võidud ja kaotused enamvähem võrdselt ära. Võite on vaid üks rohkem - 26-25. Oma edu on rajatud hästi lõpetamisele. Mängudest 4-7 on võidetud 68.6% (46-st 35).

"Ilmselgelt soovime seeriat hästi alustada, aga ju see on siis miski, mis kuulub meie meeskonna juurde," on öelnud Niklas Hjalmarsson. "Kui rohkem on kaalul, siis leiame tavaliselt viisi, kuidas oma mängutaset tõsta."

1-2 seerias taga olemine on ka tänavuste playoffide mõttes meeskonnale tuttav. Selle seisuga oldi silmitsi konverentsi finaalis Anaheim Ducksi vastu. Finaal on selle seeriaga võrreldes üsna sarnane. Ducks tegi alguses Patrick Kane'i ja Jonathan Toewsi kontrolli all hoidmisega hea töö, aga superduo hakkas lõpuks paugutama ning Blackhawks tõmbas vastasseisule Toewsi kahe värava toel muljetavaldavalt joone alla.

"Meil on suurepärased liidrid," tunnistab Quenneville. "Nad on ülimalt võistlushimulised ja nad leiavad viisi, kuidas iga mänguga oma taset parandada. Nad teevad teised kutid enda ümber paremaks. Neil on sisemine vastutustunne ja nad näitavad seda sellega, kuidas nad võitlevad. Teised järgivad neid."

Finaalseeria teisele poolele vastu minnes on kõik silmad Kane'i ja Toewsi peal. Meeskonna liidrid peavad satsi raskest seisust välja tooma. Nendega tuleb kaasa kogu meeskond, mis võib hetkel valitseva keerulise seisu lõpuks muuta lapsemänguks.

Jaga:

Facebook Google+ Twitter