Kuvatud on postitused sildiga joe thornton. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga joe thornton. Kuva kõik postitused

Hurricanesi uus ajastu algas väga valusa kaotusega

Eelmisel nädalal liikvele läinud jutud Carolina Hurricanesi potentsiaalsest omanikuvahetusest said neljapäeval ametliku käigu. Klubi teatas, et 52% on läinud Dallasest pärit ärimehe Tom Dundoni kätte, kellel kolme aasta pärast õigus ülejäänud 48% endale osta. Meeskond alustas uudise järel mängu San Joses, kus algus oli maasikast ja mannavahust, ent lõpus tuli siiski järjekordne kaotus korjata.

(foto: Getty Images)
Hurricanes läks matši kahest Sebastian Aho väravast ja Victor Raski hooaja viiendast tabamusest 3-0 juhtima ning hoidis veel kolm minutit enne teise perioodi lõppu 4-1 eduseisu. Jeff Skinner vastas Melker Karlssoni vähemusest tulnud väravale. Viimasel kolmandikul lõpetati aga mängimine justkui ära.

Sharks sai enne seda veel ühe tagasi, kui 1+2'ga lõpetanud Joe Thornton ülekaalust täpne oli ning kolmanda perioodi jooksul õnnestus kodumeeskonnal viigistada. Logan Couture skooris samuti ülekaalust ning Braclay Goodrow oli täpne vähemusest. Peter DeBoeri meeskond sai sel kolmandikul kirja 16 oma 33-st pealeviskest. Hurricanesile jäi vaid kuus üritust.


"Kui lähed viimasele perioodile kaheväravalises eduseisus, siis oled päris heas seisus," märkis Skinner pärast mängu. "Aga viimasel kolmandikul näidatu polnud piisavalt hea."

Mäng läks lisaajale, mis ei saanud kesta isegi 25 sekundit, enne kui Brent Burns mängu 5-4 skooriga lõpetas. Tegu alles tema hooaja teise väravaga. Sharks võitis oma ajaloo jooksul kuuendat korda mõne mängu, kus kolme väravaga taha jäädud. Viimati õnnestus see 2011. aastal.

Avakolmandikul kolm tükki kuue pealeviskega lasknud Martin Jones lõpetas 21 tõrjega. Cam Ward sai teises väravas kirja 28 kõrvale lükatud üritust.


Sharks pidi mängus hakkama saama Brenden Dillonita, kes meeskonna eelmise kohtumise lõpust võttis endale kaasa mängukeelu.

Teised kohtumised

Boston Bruins 6 - 1 Arizona Coyotes (tipphetked)

Bruins läks juba 15. sekundil Brad Marchandi väravast ette ning mängis endale kindlalt viimase üheksa kohtumise peale välja 7. võidu. Hooaja algusest pikalt puudunud David Backes jõudis oma tänavuste esimeste väravateni.

Pittsburgh Penguins 4 - 3 (LA) New York Islanders (tipphetked)

Penguinsil läks viimaste minutitega kaheväravaline edu käest, aga lisaajal sai loota...Matt Hunwickile. Vahepeal päris kehvalt kulgenud pingviinid on viimasest kuuest võitnud viis. Islandersi kuum minek on aga asendunud seeriaga, mis nelja mängu jooksul toonud kolm kaotust.

Montreal Canadiens 2 - 3 Calgary Flames (tipphetked)

Külalised suutsid viimasel kolmandikul viigistada ning lisaajale minnes oli juba ette teada, mis juhtub. Sean Monahan tegi oma karjääri 9. lisaajal sündinud tabamuse, millega kasvatab ta veelgi klubi rekordit. Mitte ükski mängija varem liiga ajaloos pole ka nii kärmelt kui tema (348 mänguga) üheksa lisaajatabamuseni jõudnud. Flames mängis Matthew Tkachukita, kellel õnnestus vähem kui kuu aja jooksul võtta endale teine mängukeeld.

Tampa Bay Lightning 5 - 2 Colorado Avalanche (tipphetked)

Kodumeeskond läks teisel perioodil 2-2 pealt oma teed.  Eelneva kaheksa kohtumise peale kokku kolm punkti teeninud Steven Stamkos tegi 1+2 ning samani jõudis ka Vladislav Namestnikov. Kirja läks hooaja 20. võit ja seda 28. mängus. Varasem klubi rekord sai üle löödud tervelt viie mänguga.

Florida Panthers 6 - 4 Winnipeg Jets (tipphetked)

Pantritel läks algselt käest 2-0 edu ja seejärel osati isegi kaotusseisu jääda, aga väga ilus viimane kolmandik pani aga isegi BB&T Centeri inventari tossama. Vincent Trochek tegi mõlemad oma väravad viimasel perioodil. Jonathan Huberdeau sai kirja kolm söötu. Patrik Laine tüüris külalisi 1+2'ga.


St. Louis Blues 3 - 0 Dallas Stars (tipphetked)

Aega läks, aga asja sai. Jake Allen teenis 29 tõrjega oma hooaja esimese nullimängu. Seejuures oli mängu alguses tema varumeheks kohalik müügiautomaatide operaator, sest Carter Hutton sai hommikul vigastada ning Ville Hussol läks aega AHL-i satsist meeskonna juurde jõudmisega.


Vancouver Canucks 1 - 4 Philadelphia Flyers (tipphetked)

Mis kaotusteseeria? Flyers on kokku pannud kolmemängulise võitude jada. Jakub Voracek hiilgas kolme sööduga ning ainsa sai Brian Elliottist mööda Brock Boeser. Tulemus katkestas Canucksi enda kolmemängulise võiduseeria.

Los Angeles Kings 4 - 3 (LA) Ottawa Senators (tipphetked)

Senators kustutas kolm korda kaotusseisu, kuid võiduni see ikkagi ei viinud. Kohtumine lõpetati kohe lisaaja alguses Drew Doughty poolt. Kuningad jõudsid seitsmenda järjestikuse võiduni. Viimati nähti meeskonna esituses nii pikka võiduseeriat 2015. aasta oktoobris.

Hooaja eelvaade: San Jose Sharks

2016. aastal klubi ajaloos esimest korda Stanley karika finaalseerias osalenud San Jose Sharks vormus aasta hiljem harjumuspäraseks avaringi ebaõnnestujaks. Edmonton Oilersi vastu ei õnnestunud avamängu võitu edasipääsuks vormistada ning kuue kohtumisega said mängud läbi.

(foto: mercurynews.com)
Rünnak jäi ilma olulisest lülist

Sharks on 26 aastat vana klubi. Neist 20 veetis meeskonna hingekirjas Patrick Marleau. Uue hooaja alguses saab väga veider olema näha Marleauta Sharksi ja seda, kuidas klubi eest ligi 1500 põhihooaja matši kirja saanud ründaja tegutseb järsku Toronto Maple Leafsi särgis. Ja tegu pole lihtsalt sentimentaalse kaotusega. Marleau on kogu oma karjääri jooksul olnud stabiilselt esinev mängumees, kes viimase kaheksa hooaja jooksul pole isegi ühtegi matši vahele jätnud.

Positiivse poole peale võib kanda tõsiasja, et Marleau lahkumisega vabanes palgafondist suur hulk raha, kuid kõva ports sellest läks Joe Thorntoni uuele lepingule. Sharksi rünnak, mis tegi eelmisel hooajal keskmiselt 2.67 väravat mängus, jääb nüüd suuresti sõltuma kahest Joest. Thorntoni kõrval ka Pavelskist. Peamänedžer Doug Wilson jättis suvel vaba raha kulutamata ja see tähendab, et Marleau poolt vabanenud koha peale pannakse enda noored võitlema.

"Paljud kutid, kaasa arvatud mina, peavad veidi rohkem panustama, tegema sel aastal paar väravat rohkem. Arvan, et meil on mõned head noorukid, kes on valmis meeskonnas vastu võtma suurema rolli. Sellise venna kaotamist peab korvama kambakesi," rääkis Thornton eelmisel nädalal on hea sõbra kaotusest.

Satsis on ka juba olnud mängijad, kellele võiksid Marleau kindad väga hästi sobida. Tomaš Hertl tegi hooajal 2013/14 väga eduka debüüdi, kogudes 37 mänguga 25 silma (15+10), enne kui põlvevigastus mehe riiulile pani. Pärast seda on tema mänguminutid tagasihoidlikuks jäänud ja läinud hooajal oli jälle üks tõsine trauma, mis jättis talle vaid 49 mängu. Aga potentsiaal on temas kahtlemata olemas. Sama kehtib Mikkel Bødkeri kohta. 27-aastane taanlane tegi San Joses väga kehva debüüthooaja, kui kirja läks ainult 10 väravat ja 26 punkti, aga ta on endine 50 punkti mees.

(foto: dailyfaceoff.com)
Wilson ei muretse tühimiku täitmise pärast: "Meil on väga hea hokimeeskond. Ääreründaja kohta on arvatavasti kõige kergem täita, kui sul on head tsentrid. Meil on mõned mängijad, kes hakkavad saama rohkem mänguaega ja võtavad koha esimeses ülekaalu meeskonnas endale.

Sharks on alati olnud hea ülekaalu meeskond, aga eelmisel hooajal toimus ootamatu, võib isegi öelda šokeeriv, kukkumine. 22.5% pealt langeti 16.7% juurde. See oli peamiseks põhjuseks, miks meeskond ei suutnud oma resultatiivsust kolme ligidale viia. Äkki oli probleemiks just stagneerumine, mis pärast väikest rivistuse värskendamist peatub ja asjad hakkavad uuesti õiges suunas liikuma?

Põrgulikult hea Burns võib minna veel paremaks

Peter DeBoeri meeskonna ülekaalu probleemid tegi eriti üllatavaks see, et 49-aastase peatreeneri käsutuses on Brent Burnsi näol liiga üks parimatest ründavatest kaitsemängijatest. Tema 76 punkti (29+47) oligi kõigi kaitsjate seas eelmisel hooajal liiga parim näitaja ja ta võitis ka parimale kaitsjale antava Norrise trofee. Hirmutav on see, et 32-aastasel kanadalasel on potentsiaali olla veelgi parem. Mänguoskused sellises eas enam ei arene, aga ta sai põhihooaja viimasest 19-st kohtumisest punktilisa ainult seitsmes mängus.

(foto: dailyfaceoff.com)
Sharksil on luksus omada ühe vahetuse käigus isegi nelja ründajat väljakul ja see tähendab väga suurt skoorimispotentsiaali. Burns on nii hea, et teda on isegi katsetatud ründajapositsioonil. Tema kvaliteet ja uljus tähendab aga samal ajal seda, et ametivendade roll on vaat, et olulisem. Eriti tähtsaks on kujunenud Sharksi sinisel joonel Marc-Edouard Vlasic, kes hiilgab harva, aga mängib igal õhtul oma koha välja ja sellele veel peale ka.

"Ta võib mängida kõigis mänguolukordades ja on sirgunud mõlemal pool litrit mängides väga usaldusväärseks mängijaks," ütles Wilson suvel 30-aastase kanadalase kohta.

Vlasici väärtusest räägib hästi see, et vaatamata säravate ründenumbrite puudumisele on ta viimastel suurturniiridel olnud Kanada koondise kindel liige. Väga erinäoliste kaitsjate olemasolu teen Sharksi ette arvamatuks ja mitmekülgseks vastaseks.

Jones annab igaks kohtumiseks võiduvõimalused

Langemine Oilersi vastu oli karm, aga selles saab süüdistada ükskõik keda peale Martin Jonesi. 27-aastane väravavaht lasi endale playoffides keskmiselt vaid 1.75 väravat, tõrjudes 93.5%-ga. Liiga üks perspektiivikamatest puurilukkudest tegi põhiturniiril võrreldes eelneva aastafa väikese kukkumise (2.27 ja 91.8% juurest 2.40 ja 91.2% peale), aga hooaja magusamas osas oli ta uuesti tippklassist.

"Ta mängib kõige paremini siis, kui käes on tähtsad mängud, seda on ta alati suutnud. Me poleks temata kaks aastat tagasi Stanley karikafinaali jõudnud," märkis Wilson suvel pärast seda, kui Jones pandi lepingupikendusega kuni hooaja 2023/24 lõpuni lukku. "Ühe väravavahi jaoks on suurimaks komplimendiks see, kui meeskonnale meeldib tema ees mängida ja nad usaldavad teda. Väravavahina on ta ka alles oma parimasse ikka jõudmas."


Jonesi puhul on ainsaks "jamaks" see, et meeskond peab liigselt temale lootma. Mullu oli kogu liiga peale vaid kaks maskis mees, kes tema 65-st kohtumisest rohkem jääl käisid. Ta on kaks hooaega järjest pidanud nii palju kohtumisi tegema. Aasta vanem Aaron Dell näitas eelmisel hooajal väga heast klassist numbreid (2.00, 93.1%), aga millegi pärast ei usaldanud DeBoer teda väga. Eriti hooaja esimese poole jooksul. Enne aastavahetust sai ta oma oskusi näidata vaid kuues kohtumises.

Vananev meeskond usub (liigselt?) endasse

Marleau on läinud, aga sellele vaatamata on San Joses kaheksa mängijat, kes 30 täis ja kolm, kes isegi 36+. Aina kiiremaks muutuvad liigas ei pruugi nii vanad jalad enam hästi vastu pidada. Eriti kui rääkida edust pärast põhiturniiri. Kuigi ise ollakse oma võimetes kindlad.

"Minu meeskonnas olemise ajal oleme olnud konkurentsivõimelised igal aastal ja ma ei usu, et lähitulevikus meie tase langeb. Näen meid konkurentsivõimelisena veel mitu head aastat," on Vlasic öelnud.

Peab olema üks väga enesekindel mängumees, et sedavõrd resoluutsena end väljendada. Eriti NHL-is. Eriti läänekonverentsis. Samas on tõsi ka see, et meeskonna kohta ei saa midagi halba öelda. Kui sul on kahel positsioonil liiga TOP 10 mängijad, siis oled päris heas seisus. Lisaks on ikkagi tegu suures osas sama satsiga, kes alles karikafinaali mängimas käis. Kui läinud kevadel poleks mitmete võtmemängijate vigastusi olnud, siis võinuks äkki uuesti sinna või sinna lähedale jõuda.

Uus trend NHL-is: muru niitmise ajal lepingu allkirjastamine

Kui midagi imelikku juhtub kaks korda, siis on see juhus, aga kui tuleb ka juba kolmas kord, siis on ilmselgelt asja juures mingisugune seaduspärasus mängus. Sellest lähtuvalt võib öelda, et NHL-is on sel suvel uueks trendiks saanud muru niitmise ajal uue lepingu allkirjastamine.

(foto: nhlnfa.com)
Veidra fenomeni algatas Joe Thornton, kes sai San Jose Sharksilt oma sünnipäeval uue lepingu. Ja kuna vanemas eas sünnipäeval nähtavasti enam midagi põnevat teha pole, siis oli Thornton parajasti muru niitmas.


Keset muru niitmist sai uue lepingu ka Carey Price. Tõsi, veidi kaudsemas mõttes. Tema agent oli uue lepinguga seoses helistanud ajal, mil Montreal Canadiensi väravavaht niidukiga maja ümbrust korrastas.

Kaks ei jäänud kolmandata Mark Pysyki näol. 25-aastane kaitsja sai neljapäeval Florida Panthersilt kolmeaastase pikenduse, mille keskmiseks väärtuseks 2.73 miljonit.


Muruniidukite mudelite järgi on hästi näha, kes NHL-i eliidi sekka kuulub ja kes alles oma esimese tõsisema lepingu saanud.

Marleau lahkumine tõi Thorntonile suurema lepingu

Patrick Marleau on oma pikaajalise võitluskaaslase Joe Thorntoni hüljanud, ent vanale sõbrale sai sellega tehtud ka üks lahkumiskingitus. Kui algselt liikus info, et San Joses jätkav Thornton teenib aastase lepinguga 6.5 miljonit dollarit, siis selle tegelik väärtus on hoopis kaheksa miljonit.

(foto: sbnation.com)
Väiksem töötasu oleks aidanud klubil kahte legendi palgalehele mahutada, aga kui Marleau Toronto Maple Leafsiga käed lõi, siis sai Thorntoni palganumber väikese tõuke. Klubi peamänedžer Doug Wilson pole seda ametlikult kinnitanud, aga nii võib ikkagi tema sõnadest välja lugeda.

"Joe oli seoses oma lepinguga väga paindlik. Ta nõustus paar päeva tagasi lepinguga, millel olid erinevad versioonid, sõltuvalt asjaoludest," ütles Wilson pühapäeval.

Peeti tõenäoliseks, et kaks kanget lähevad igal juhul samasse klubisse, aga vaatamata pidevale suhtlemisele kukkus välja ikkagi teisiti.

"Olin Pattyga pidevalt ühenduses, saatsime sõnumeid ja helistasime üksteisele," ütles Thornton. "Olen ilmselgelt löödud, et Patty tagasi ei tule. Aga arvan, et ta saab Torontos suurepäraselt hakkama ja usun, et ta sobib sinna hästi."

"Patty on kogu eluks üks Shark ja läheb ajalukku, kui meeskonna läbi aegade parim. Mul on tema ja tema perekonna üle hea meel. Mis Sharksi puutub, siis kõik peavad väravate tegemisel veidi suurema panuse andma ja edasi liikuma."

Thornton otsis sarnaselt Marleaule kolmeaastast lepingut, ent suur palganumber aitas nähtavasti vaid aastasega leppida. Ninanipsu said ligi 20 meeskonda. Eile 38-aastaseks saanud kanadalane nimetas sedavõrd suurt huvi väga üllatavaks

"Oli tore, et mind jahtisid nii paljud meeskonnad. Tundsin end halvasti, kui ütlesin, et naasen San Josesse, aga just seal on minu süda ja seal olen ma õnnelik," märkis Thornton.

NHL-is 20. hooaega alustav ründaja on enda sõnade kohaselt hästi taastumas põlvetraumadest, millega ta tänavused playoffid lõpetas ning ta loodab edasi mängida veel mitu head aastat.

Kuningad soovivad Joe Thorntonit endale napsata

Raske on ette kujutada seda, et Joe Thornton mängib San Jose Sharksi asemel mõne muu klubi värvides ja eriti utoopilisena näib, et pühapäeval 38-aastaseks saav ründaja hakkab esindama Sharksi suurimat rivaali Los Angeles Kingsi, aga see võimalus on siiski õhus.

(foto: mercurynews.com)
Thorntonist saab vabaagent ning väidetavalt on Kings teinud temast oma peamise sihtmärgi.


Söödupunktide osas 722-ga Sharksi klubi rekordit hoidev Thornton on äsja lõpetanud ühe viimaste aastate halvima hooaja. Põhiturniiril jäi 79 mänguga tema nimele vaid seitse väravat ja 50 punkti. Küll on aga alates hooajast 2005/06 kogu liiga peale punktide osas vaid Sidney Crosbyle ning Aleksandr Ovetškinile alla jääv mees nähtavasti endiselt kõrgelt hinnatud.

Samuti on endale kõvasti huvilisi ligi tõmmanud seni kogu karjääri San Joses veetnud Patrick Marleau. Kings on ka tema võimalike kosilaste hulgas.


Erinevalt Thorntonist tegi septembris 38-aastaseks saav Marleau pigem positiivse poole peale jäänud hooaja. Viimase viie hooaja jooksul on ta vaid korra tänavusest 27-st väravat rohkem kirja saanud.

Nädalavahetus peaks näitama, kas kohalikud legendid tõepoolest karjääri kuhugi mujale lõpetama lähevad. Pärast playoffide avaringis Edmonton Oilersi vastu langemist väljendasid mõlemad soovi klubis jätkata.

Joe Thornton mängis playoffides katkise põlvega

Põhiturniiri lõpus viga saanud ja playoffide avaringi seerias Edmonton Oilersi vastu kahest esimesest kohtumisest puudunud Joe Thornton käis eile lõikusel. Selgus, et San Jose Sharksi ründaja osales karikamängudel põlvevigastusega.

(foto: nesn.com)
Suvel 38-aastaseks saaval vanameistril oli nii põlveliigese eesmise ristatisideme (ACL) kui sisemise külgsideme (MCL) rebend.

"Ma pole kunagi näinud venda, kes mängib MCL ja ACL rebenditega. See on südikaim tegu, mida olen eales näinud," kommenteeris Sharksi peatreener Peter DeBoer. 

Thornton kogus vaatamata vigasele põlvele keskmiselt mänguaega ligi 19 minutit (18:50) ja sai kirja kaks söödupunkti.

Oma 19. hooaja lõpetanud mängumehest saab suvel vabaagent. Ise on ta väljendanud soovi klubis jätkata, aga võimalik, et nüüdne vigastus seab selle kahtluse alla.

DeBoer avaldas, et Sharksi ridades olid vigased ka pöidla murdnud Patrick Marleau ja Tomaš Hertl, kes olevat juba põhiturniiri lõpust saadiks murtud jalaga väljakul. Maailmaga on nüüd oma sõjahaavu jaganud ka Logan Couture.

Playoffide avaring: Edmonton Oilers vs San Jose Sharks

Vaiko Eplik laulis juba 2003. aasta Eurovisioonil, et 80ndad tulevad tagasi ja NHL-is on nüüd omamoodi sellesse punkti jõutud. 80ndatel liigat domineerinud Edmonton Oilers on pärast väga pikka aega tippkonkurentsis naasnud ja alustab tänavusi karikamänge üsna suurte lootustega.

(foto: thechronicleherald.ca)
Omavahelised põhihooaja mängud

Sharks 2 - 4 Oilers
Ward, Burns - McDavid, Lucic x 3

Oilers 3 - 2 Sharks
Maroon x 2, McDavid - Hansen Pavelski

Sharks 1 - 4 Oilers
Couture - Sekera x 2, Caggiula, McDavid

Oilers 3 - 5 Sharks
Caggiula, Benning, Klefbom - Bødker x 3, Burns, Couture

Sharks 3 - 2 (LA) Oilers
Pavelski, Lebanc x 2 - McDavid, Maroon

Edmonton Oilers

On Wayne Gretzky ja nüüd on ka Connor McDavid. Oilersi ajaloo kaks ainsat mängijat, kes lõpetanud NHL-i põhiturniiri resultatiivseima mängijana ning Art Rossi trofeega. Vaid Gretzky ja Sidney Crosby on selle auhinna McDavidist nooremana teeninud. 2015. aasta drafti avavalik, kes kiirelt tõusmas jäähoki kaanepoisiks, oli tänavu liigas ainus 100 punktini jõudnud mängija ning juhtis edetabelit 70-ga ka söödupunktide osas. Tema juhtimisel tegi meeskond 33-punktilise arengu ning on tänavu playoffides täiesti tõsiseltvõetav karikanõudleja.


Oilersi numbreid vaadates saab ilkuda vaid ühe asja kallal - karistuste surmamisel oldi 80.7%-ga liiga keskpärased. Küll aga tulid sellega seoses julgustavad märgid põhiturniiri viimastelt nädalatelt. Alates märtsist oli ainult neli kohtumist, kus vastastel õnnestus PP väravani jõuda. Kuigi Sharksist peaks ka kehva vähemusega mööda saama. Mullune karikavõistluste finalist paugutas tänavu põhihooajal kõigest 16.7%-ga.

Meeskond pole 11 aastat playoffides mänginud, aga alustab pärast üle hulga aja uuesti väljavalitute sekka jõudmist koheselt favoriidina. Põhiturniir lõpetati viimasest 14-st mängust 12 võitmisega ja kuigi traditsiooniliselt on Sharksi - ja tegelikult kõigi divisjonikaaslaste - vastu raskused olnud, siis tänavu näidati end ka otsestes vastasseisudes positiivse poole pealt. Öeldakse küll, et playoffidega hakkab täiesti uus mäng, aga mingisugune verstapost see siiski on.

Oilers on alati olnud hea ründemeeskond, aga nüüd suudetakse ka kaitses mängida. Suures osas tänu väravavahile Cam Talbotile. Tänavu 42 võiduga klubi ühe hooaja uue rekordi püstitanud puurilukk lasi endale keskmiselt 2.39 väravat ja tõrjus 91.9%-ga. Tema seitsmest nullimängust olid kogu liiga peale paremad vaid kaks ametivenda. Ainus mure seoses temaga on see, et senise karjääri jooksul pole ta veel playoffides ühtegi kohtumist alustanud.

Oilers edeneb, kui...

Hooaja esimese poole Sharks välja ei ilmu. Peter DeBoeri meeskond jäi lõpuks Oilersile nelja punktiga alla, kuigi hoidis enamuse hooajast selget edu ning tõusis ka Vaikse ookeani divisjoni võidu favoriidiks. Midagi aga juhtus hooaja teises pooles, eriti lõpuosas. Viimasest 13-st mängust kaotati üheksa. See kahvatu minek koos Oilersi tõusuga on selles vastasseisus rollid vahetanud. Ent kui haid suudavad end nüüd uuesti ümberlülitada, siis võiks seis taas vastupidine olla.

San Jose Sharks

Sharks on kehva mänguvormi kõrval karikamängudele kaasa võtnud ka mitu vigastatud võtmemängijat. Üks Brent Burnsi pealevise tegi paar nädalat tagasi Logan Couture'i katki ja Joe Thornton tõmbas hiljuti ühes pealtnäha süütus olukorras jala ära. Vanameister on öelnud, et tema ei hakka kindlasti playoffide avamängu vahele jätma ning treeningutel on tagasi ka mulluste playoffide resultatiivseim mees Couture, ent küsimused seoses nende tõelise konditsiooniga jäävad.


Suuri küsimusi on tekitanud ka meeskonna eelpool välja toodud kehv edukus ülekaalu mängides. DeBoeri esimese hooaja jooksul oldi 22.5%-ga selle osas liiga parimate seas, ent sel hooajal on jäädud päris kehvakeseks. Ometi on kõik vanad tuttavad vennad ikka pundis olnud - Burns ohtlik kaugelt pommitaja, Thornton osav söödusepp ja Joe Pavelski haruldase puutega finišeerija. Äkki on siin tõesti tumedad jõud mängus, nagu Burns hiljuti halvast vormist rääkides mainis.

Kehv ülekaal on kukutanud märgatavalt ka keskmist väravate saaki. Eelmisel hooajal oli see 2.89, nüüd 2.67. Kaitses on seis olnud päris sarnane - 2.52 vs 2.44. Kaitsenumbreid õnnestus isegi natukene parandada vaatamata sellele, et esikinnas Martin Jones andis võrreldes oma debüüthooajaga veidikene järele. Endale lastud keskmine nihkus 2.27 pealt 2.40 peale ja tõrjed 91.8% pealt 91.2% peale. Kuue nullimängu asemel sai ta kirja vaid kaks.

Selles paaris on omamoodi haarav väravavahtide duell. Talbot ja Jones olid 2014. aasta finaalseerias mõlemad õpipoisi rollis, esimene Henrik Lundqvisti varumehena ja teine Jonathan Quicki selja taga. Sarnase saatusega mehed on nüüd ise tõusnud oma meeskondade esinumbriteks ja kandmas sellega suurt vastutust. Jones näitas aasta tagasi, et on playoffides selleks valmis, Talbot end veel tõestanud pole.

Sharks edeneb, kui...

Oilers väristama hakkab. Talbot pole Todd McLellani hoolealustest ainus, kes seni playoffide tõelist lõhna nuusutanud pole. Nende abistamiseks on koosseisus mitmeid veterane ja Milan Lucici näol ka üks endine karikavõitja, aga kooliraha maksmine võib veel ees olla. Nagu hiljuti Tampa Bay Lightningul, kes enne 2015. aasta finaalseerias mängimist hooaeg varem juba avaringis konkurentsist lülitati.

Ennustus: Oilers edasi 4-3

McLellan töötas San Joses seitse aastat peatreenerina ning peaks sealse pundi nõrkusi ja tugevusi peensusteni tundma. Meeskonnad tulevad täiesti erinevas seisus playoffidele peale ning eelis on hiljuti vaid võitmisega harjunud satsil. Neid meeskondi on küll keeruline lahutada, aga pakuks, et lõpuks aitab üle pika aja taas playoffide hokit nägev Edmontoni publik omad üle finišijoone.

Uus ajastu Bostonis algas muljetavaldava võiduga

Kui Boston Bruins jätkab sama vingelt mängimist nagu uue peatreeneri Bruce Cassidy esimeses mängus, siis ei tohiks playoffidesse jõudmisega probleeme tekkida. Vana treeneriga viimastel aastatel kodupubliku ees sageli kahvatult esinenud meeskond oli kindlalt 6-3 üle mullusest karikafinalistist San Jose Sharksist.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Cassidy ametiaja esimene värav tuli eriti kärmelt. David Backes, kes oli Claude Julieni viimastel nädalatel jäänud väga kahvatuks, avas skoori juba 52 sekundiga. Eelmisel hooajal St. Louis Bluesi kaptenina läänekonverentsi finaalis Sharksiga jagelenud mees lisas hiljem värava kõrvale kaks söötu. Ühe kohtumisega tuli sama palju punkte kokku, kui kogu jaanuariga!

Mäng oli alguses võrdne ja ka seis võrdsustus üsna kähku, kui Joe Thornton oma endise klubi vastu skooris, aga vaheajaks sai Bruins endale siiski mugava eduseisu. Lõpuks 1+3 kogunud Patrice Bergeron viis meeskonna uuesti ette ja ülekaalust kasvatas edu David Pastrnak.

Teine kolmandik algas kohe Justin Brauni väravaga ning tundus, et põnevus tuleb mängu tagasi, ent periood lõppes jälle ühe Pastrnaki ülekaalu väravaga ja enne teda oli veel täpne ka Tim Schaller.

Viimasel kolmandikul vahetasid Timo Meier ja Brad Marchand väravaid.

Haigestunud Zdeno Charata mänginud Bruins sai oma 33-st pealeviskest 15 kirja teisel kolmandikul. Sharks jõudis sama arvuni viimase kahe perioodi peale kokku ning jäi lõpuks nende osas alla 26-33.


Thorntoni hooaja neljas värav oli esimene, mille ta tegi mõne väravavahi vastu. Kõik eelnevad kolm olid läinud tühja võrku.

Teised kohtumised

Buffalo Sabres 2 - 5 Anaheim Ducks (tipphetked)

Oleks vist pidanud varem Corey Perry põuast kirjutama. Nulliring sai kahe tabamusega murtud ning nende kõrvale mahtus veel ka üks söödupunkt. Meeskonna viiest väravast neli tulid viimasel kolmandikul. Pealevisete osas oldi üle 44-26.

Columbus Blue Jackets 0 - 3 Vancouver Canucks (tipphetked)

Vahepeal superhoos olnud Ryan Miller murdis isikliku neljamängulise kaotuste jada hooaja kolmanda nullimänguga. See tuli 33 tõrjega. Jackets jätkav lonkamist. Viimasest kuuest on kaotatud neli ja alates hetkest, mil rekordiline võiduseeria katkes on 17-st kohtumisest kaotatud kümme.

New York Rangers 4 - 3 Nashville Predators (tipphetked)

Rangers mängis endale 0-2 kaotusseisust J.T. Milleri kahe tabamuse toel võidu välja. Märkamatult on võidetud neli mängu järjest ja kuus viimasest kaheksast. Samuti on hakanud ka väravad uuesti voolama. Madison Square Gardenis tehti neljandat matši järjest vähemalt neli tükki.

Philadelphia Flyers 1 - 3 New York Islanders (tipphetked)

Islanders haatas Thomas Greissi 33 tõrje toel viimase 11 mängu jooksul 8. võidu. Flyers on viimase kolme kodumängu peale teinud vaid ühe värava. Selleks oli Wayne Simmondsi ülekaalu tabamus.

Washington Capitals 6 - 3 Detroit Red Wings (tipphetked)

Red Wings suutis päris kaua kaasa jõlkuda, ent lõpuks pidi ikkagi võimule alla vanduma. Capitalsile läks kirja 11. järjestikune koduvõit. Väravate suhe on seeria käigus olnud 56-15. Kümme kodu mängu järjest on tehtud vähemalt viis väravat, millega sai viimati aastatel 1970-71 hakkama Boston Bruins. Mängule tegi piduliku lahtiviske Araabia Ühendemiraatide naistekoondislane Fatima Al Ali.


Florida Panthers 3 - 6 Los Angeles Kings (tipphetked)

Kaks mängu järjest nulli peale jäänud kuningad avasid väga võimsalt väravakraanid uuesti. Jeff Carter pani 2+2 ning Tanner Pearson toetas teda 1+2'ga. Kodumeeskond sai skoori veidi ilusamaks kahe viimase kolmandiku väravaga.

Ottawa Senators 3 - 2 Dallas Stars (tipphetked)

Senators võitis üle 17 aasta kodus Starsi vastu esimest korda mõne mängu normaalajaga. Dion Phaneuf, kelle Torontost ülekolimistest möödus täpselt aasta, tähistas suurt päeva karjääri teise vähemusest tehtud väravaga ning kaklusega. Starsi muresid täis hooaeg jätkus koomilise omaväravaga.


Toronto Maple Leafs 1 - 2 (LA) St. Louis Blues (tipphetked)

End kaotusseisust lisaajale võidelnud Leafs sai seal külma dušši, kui Vladimir Tarasenko juba 20 sekundiga mängu ära otsustas. Venelane on nüüd vastasseisus väravani jõudnud viis kohtumist järjest.


Arizona Coyotes 4 -5 (LA) Montreal Canadiens (tipphetked)

Canadiens tuli 2+2'ga lõpetanud Max Pacioretty juhtimisel raskest seisust välja, kui viimasele kolmandikule mindi 2-3 kaotusseisuga. Kapteni esimene tabamus oli tema karjääri 200. värav. Lisaajal sai otsustavaks Alex Galchenyuki värav.

Colorado Avalanche 1 - 4 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Külalised tüüris kahe tabamusega võidusadamasse Patric Hörnqvist. 27 tõrjet teinud Matt Murray jäi hooaja kolmandast nullimängust ilma alles mõned minutid enne mängu lõppu.

Thornton nimetas Burnsi maailma parimaks mängijaks

Brent Burns oli läinud ööl taas suurepärases hoos, kui lõpetas San Jose Sharksi 4-3 võidumängu Ottawa Senatorsi vastu kahe punktiga. 31-aastane kaitsja on kindlate sammudega liikumas Norrise trofee suunas ja Joe Thornton on teda isegi nimetanud maailma parimaks mängijaks.

(foto: ftw.usatoday.com)
Ottawas peetud mängus läks Sharks Burnsi väravast 2-1 ette ning just tema pealeviskest tekkinud segaduse järel sündis hilisel hetkel 3-3 viigivärav, mille meeskond hiljem karistusvisetel võiduks mängis.

"Ta on maailma parim mängija. Mitte lihtsalt parim kaitsja, vaid parim mängija maailmas üldse," sõnas Thornton pärast mängu.

Burnsil on nüüd 30 mänguga kirjas 13 väravat ja 28 punkti. Neist seitse on tulnud selle kuu käigus kokku pandud kuuemängulise punktiseeria jooksul.

Erik Karlsson on veel Burnsile liiga resultatiivseima kaitsja arvestuses konkurentsi pakkumas (ka rootslasel on kirjas 28 silma), ent praeguse hooga jätkates peaks Sharksi mees peagi omaette klassist olema.

"Kui ta lihtsalt mängib 50 kohtumist veel, siis on Norris teda ootamas. Nii lihtne see tema jaoks ongi," lisas Thornton.

Norris ei pruugi ka Burnsi ainsaks hooaja auhinnaks jääda. Thornton annaks talle kindlasti juba ka Harti ära.

VIDEO: Brent Burnsi sööt lõhkus klaasi

New York Islandersi organisatsioonis on Ryan Pulock mees, kelle pealeviske tugevusest räägitakse legende, ent Barclays Centeris on sel hooajal esimest korda inventari ära lõhkunud hoopis vastasmeeskonna mängija. Sellega sai hakkama San Jose Sharksi Brent Burns.

(foto: si.com)
Üks Burnsi sööduüritus läks mängu lõpuosas lootusetult sihtmärgist mööda, lennates kodumeeskonna pinki ümbritseva klaasi pihta, mis mõranes. Litrit suunanud Joe Thornton võis pärast mängu vastasleerist kuulda mitmeid tänusõnu selle eest, et peanupud terveks jäid.


Kuigi Islandersi pingi pealt pakuti välja plaan lappida auk teibiga, siis vahetati klaas ikkagi tervenist välja ning Sharksi 3-2 võiduga lõppenud mäng jätkus pärast väikest pausi.

Hooaja eelvaade: San Jose Sharks

Kuivõrd palju võib 12 kuuga muutuda. Pärast 10-aastase playoffide seeria murdumist näis eelmisel suvel, et San Joses ollakse valmis meeskonda õhkima, ent suurejooneliseks tagasitulekuks piisas vaid uuest peatreenerist. Peter DeBoer tõi klubile ajaloo esimese Stanley karikavõistluste finaalikoha.

(foto: foxsports.com)
DeBoeriga olid hooaja esimeses pooles mõned künkad, kui näiteks detsembrit alustati kuue järjestikuse kaotusega, kuid pärast seda jäi kuni finaalseeria lõpuni aasta pikimaks kaotuste jadaks üks kolmene seeria. Otsustavad kohtumised lõppesid 2-4 allajäämisega Pittsburgh Penguinsile, aga pikk rännak playoffides andis meeskonnale ja peatreenerile kõvasti tarkust juurde.

Sharks jäi Penguinsi vastu kiiruse osas hätta. Suvel peeti just seda elementi silmas, kui meeskonda täiendusi otsiti. Koosseisu parandamisel jäädi üsna vaoshoituks, kui liitusid vaid kaks meest - Mikkel Bødker ja David Schlemko. Koos Arizona Coyotesis mänginud paar on olnud pikalt Sharksi skautide vaateväljas, kuna ühes divisjonis olles on aasta peale toimunud mitmed kohtumisi.

"Mikkeli parimaks omaduseks on tema tohutu kiirus ja tal on võimekus kaitsjatest vabaneda tänu oma väleduse ja pehmete käte kombinatsioonile. Tema loovus ja litrivaldamise võimed teevad temast kaitsest rünnakule ümberlülitudes ohtliku mängija. Arvame, et ta õitseb meie mängijate grupi hulgas," iseloomustas suvel taanlast peamänedžer Doug Wilson.

DeBoer on Schlemko puhul samuti kiitnud tema kiirus ning ka liikuvust. "Oleme väga rahul, et ta valis oma omaduste juures meid," lisas Wilson. "Tegu on litrit liigutava mängijaga, kes litriga väga tasakaalukas. Tal oli väga hea aasta. Kiirus on tema mängu osa."

29-aastane Schlemko veetis eelmise hooaja New Jersey's, kus jõudis karjääri parimat tähistava 19 punktini (3+16). Tegu on olnud mängijaga, kes pidevalt karjääri jooksul olnud nii öelda seitsmes kaitsja, kes enamjaolt vaid häda korral koosseisu pääseb, kuid San Joses nähakse talle tähtsamat rolli. Sellele vihjab temaga tehtud üsna pikk, 4-aastane leping.

(foto: dailyfaceoff.com)
Schlemko võtab koosseisus endale Roman Polaki ja Matt Tennysoni poolt vabaks jäetud koha. Kõige muu ilusa kõrval peaks ta olema ka veel üks relv liiga ühele parimale ülekaalule. Sharks lõpetas selle osas mullu 22.5% ja 3. kohaga. Vaid Patrick Kane kogus Brent Burnsi 30-st ülekaalus rohkem punkte.

31-aastane habemik tegi 75 punktiga ülivõimsa hooja, mille kordamine saab olema keeruline. Kuid kuna algamas on lepingu viimane aasta, siis ei tohiks midagi motivatsiooni taha jääda. Indu võiks juurde anda ka see, et vaatamata rohkele kiitusele jäi ta hooaja parima kaitsja valmisel ikkagi ainult kolmandaks.



Burns & Co lasi endale eelmisel hooajal keskmiselt vaid 27.4 pealeviset ja see oli liiga paremuselt 2. näitaja. Endale lastud väravate vähesus ei olnud eriti muljetavaldav, kuna 2.52-ga mahuti vaid napilt TOP 10 sekka, kuid samas oli väravate suhe jällegi üks liiga parimaid. Vaid viis satsi suutsid paremad olla 0.37-st.

Keskmiselt 2.89 kolli skoorinud rünnak sai Burnsilt kõva panuse ja Schlemko suguse litri liigutaja lisamine võiks seda veelgi teravdada. Nagu ka Bødkeri kiirus.

(foto: dailyfaceoff.com)
Eelmise hooaja Arizona ja Colorado Avalanche'i vahel ära jaganud Bødker ületas karjääri jooksul teist korda 50 punkti piiri. Jumalike Joe'de kõrval mängides võiks ta kerkida tasemelt veel kõrgemale. Seejuures korjas ta oma 51-st silmast 19 ülekaalus ehk temagi võiks susisevale erimeeskonnale vunki juurde lisada.

Sharks on läinud usinalt kaasa hoogu koguva trendiga, mille kohaselt peab ühel korralikul meeskonnal olema 3-4 ründekolmikut, mis vastasmeeskonnale kurja suudavad teha. "Me saime lüüa meeskonnalt, kellel oli Phil Kessel kolmandas kolmikus," on DeBoer finaalseeriat meenutanud. "See näitab, milliseid ebamugavusi vastase jaoks saab teha, kui sul on selline sügavus."

Huvitav on seis Sharksi väravasuul ja eelkõige seetõttu, et see peaks rõõmustama kõiki balti rahvaid. Dainius Zubrus on küll satsist lahkunud, aga meesmodellist puurilukk Mantas Armalis kindlustab selle, et leedukate konsistents jääb San Joses samaks. Mõnevõrra üllatuslikult ei ole Wilson pärast James Reimeri lahkumist läinud otsima kogenumat varuvahti. Armalisele peaksid konkurentsi pakkuma klubi süsteemi teised puurilukud

Põhimehena jätkab Martin Jones. LA-s karjääri varukindana alustanud kanadalane sai uues klubis suure vastutuse ega vedanud oma debüüthooaja jooksul alt. Tema kuuest nullimängust oli parem vaid Chicago Blackhawksi Corey Crawford ning karikamängudes tuli neid veel kolm tükki juurde. Seejuures läksid need kirja vaid neljamängulise perioodi käigus.

"Jones oli uskumatu. Tüüp on kuradima hea väravavaht. Oleme õnnega koos, et ta on meie mees," kiitis pärast hooaja lõppu Logan Couture, kes oli 30 silmaga playoffides ülekaalukalt resultatiivseim mängija.

26-aastane puurilukk võitis põhiturniiril 65 stardi juures 37 mängu, lasi 2.27 väravat ja tõrjus 91.8%-ga. Playoffides läks käsi veel teravamaks - 2.16, 92.3%. Arvestades, et paljud mängijad on rääkinud sellest, kuidas DeBoeriga kohanemine oli alguses raske, siis võib sama kehtida ka Jonesi suhtes. Ehk uuest hooajast võiks oodata veelgi paremaid põhiturniiri numbreid.

Hooaja väljavaated

NHL-is ei ole kerge järjestikustel aastatel finaali pääsemine, kuid tunne San Joses on päris enesekindel. "Meil on suurepärane mängijate grupp. Meile kõigile meeldib üksteisega koos olla. Treenerid tegid tohutult head tööd. Nad oli meie jaoks tänavu ülitähtsad," rääkis Joe Thornton pärast playoffide lõppu. "Kõik naasevad uueks hooajaks ja oleme siis isegi veel näljasemad. See saab meie jaoks olema põnev aasta."

Uus hooaeg on aga Sharksi jaoks ka veidi uudne. Kuna meeskond polnud pikalt playoffides kaugel käinud, siis lõppes hooaeg harjumatult hilja. Nüüd on paljud rivistusest olnud osalised ka maailmakarikal (Kanada satsis on just enim Sharksi mehi (4) ja kokku läks turniirile seitse mängijat). "Tegu oli väga kurnava aastaga," on DeBoer mulluse kohta öelnud. "Oli kurnav arv mänge ja kurnav reisikalender. Peame välja mõtlema plaani, millega pärast maailmakarikat hooaega alustades kindlustame selle, kuidas jälgida seda, mis seisus nad (mängijad) on ja kuidas nad end tunnevad."

Mängijad võivad olla väsinud, aga tervikuna tundub Sharksi seis lubavana. DeBoeri näol on leitud treener, kes oskab meeskonna tugevustele mängida ja neid tugevamaid külgi on suviste käikudega veelgi lihvitud. Väsimus võib hooaja jooksul teemaks osutuda, aga kuna klubil on süsteemis nii mõnigi põnev ründetalent, siis saab nendega seisu värskendada. Meeskond on valmis uueks pikaks playoffide rännakuks ja potentsiaal selleks on satsis kahtlemata olemas.

Kanada alustas maailmakarikat muljetavaldava võiduga

Maailmakarikat kodus Torontos suurfavoriidina alustanud Kanada pani kohe oma turniiri esimese mänguga paljud ahhetama. Vahtralehemaa sai Tšehhi vastu muljetavaldava 6-0 võidu. Suure ülekaaluni liiguti Sidney Crosby juhtimisel, kes oli osaline pooltes väravates.

(foto: Getty Images)
Meeskonna kapten avas 9. mänguminutil skoori ja lisas hiljem tabamustele kaks söödupunkti. Võib öelda, et laviin läks veerema avakolmandiku lõpuga, kui tšehhid lasid endale perioodi viimasel sekundil kolmanda.

"Kerge on mängida, kui seis on 3-0. Pärast seda mängisid nad oma mängu ja nii ongi tulemus selline," tõdes pärast matši Martin Hanzal.

Crosby kõrval skoorisid avakolmandikul Brad Marchand ja Patrice Bergeron. Esimene lõpetas samuti kohtumise 1+2'ga.

Teisel kolmandikul olid täpsed Joe Thornton ja Jonathan Toews ning viimasel perioodil skooris Alex Pietrangelo. Viimased kaks läksid kirja ülekaalust. Nende mängimise võimalusi oli meeskonnal kolm. Tšehhi pani kuuest null.

Kohe alguses ühe supertõrje teinud Carey Price oli veatu 27 tõrjega. Michal Neuvirthi õhtu lõppes 44 vastase ürituse kõrvale lükkamisega.


Ühtlasi on Price'il alates Sotši olümpiamängudest käsil 224:19 pikk nulliseeria.


Täna alustab mängudega B-grupp. Kell 22 lähevad vastamisi Rootsi ja Venemaa ning kell 3:00 kohtuvad soomlased Põhja-Ameerika meeskonnaga.

Guy Lafleur nimetas Thorntoni ja Burnsi habemeid hoki häbiplekiks

Playoffide ajal habeme kasvatamine on tore traditsioon, mille algatasid 1980ndatel New York Islandersi mängijad. Kuid see ei meeldi siiski kõigile. Üks neist on legendaarne Guy Lafleur, kes ei kannata absoluutselt Joe Thorntoni ja Brent Burnsi habemeid.

(foto: scoopnest.com)
Thornton ja Burns pakuvad praeguse seisuga isegi jõuluvanale juba kõva konkurentsi ning Lafleuri arvates võiksid mehed oma karvakasvu veidikenegi kontrollida.

"Ma arvan, et see on hoki häbiplekk," on Lefleur San Jose Sharksi paari habemete kohta öelnud. "Ma vihkan seda. See ei jäta NHL-ist head muljet. Mul pole midagi selle vastu, kui keegi kannab habet, aga see ei tohiks kõhuni ulatuda. Meeskonna mänedžerid peaksid end kehtestama."

Naljaga pooleks lisas 5-kordne karikavõitja, et just seetõttu on Sharks tänavuses finaalseerias kehvalt esinenud.

"Nad ei näe litrit, selle pärast ongi nad raskustes," ütles Lafleur.

Ehk on legendil ka õigus. Burns alustas Pittsburgh Penguinsi vastu seeriat kahe söödupunktiga, kuid istub pärast seda nulli peal. Thornton korjas oma ainsad punktid - samuti söödud - seeria 3. mängus.

Lafleuri lohutuseks võib aga öelda, et kui Sharks täna finaali 5. mängu kaotab, siis ei pea kontrolli alt väljas olevaid habemeid enam kaua kannatama. Vähemalt mitte Thorntoni oma.

Sharks avas Donskoi lisaajaväravaga finaali võiduarve

Stanley karika finaalseeria kestab tänavu vähemalt 9. juunini. See sai selgeks läinud ööl, mil San Jose Sharksi läbi aegade esimene finaalkohtumise võit venitas seeria vähemalt viiemänguliseks. Pingelises heitluses kerkis kangelaseks Joonas Donskoi, kelle lisaajavärav Peter DeBoeri meeskonnale 3-2 võidu tõi.

(foto: Christian Petersen/Getty Images)
Lisaajast oli veidi üle 12 minuti mängitud, kui Põhjalahe kaldal, Raahes sündinud Donskoi terava nurga alt Matt Murrayt üllatas ning oma playoffide kuuenda värava võrku pani.

"See oli ülimalt oluline, et ta skooris," ütles pärast mängu Joe Thornton. "Ta on nii mõnegi otsustava värava teinud. Ta on alati litri lähedal ja tahab seda endale."

24-aastase Donskoi vägitegi tähendab ka seda, et läbi aegade esimest korda on nüüd Stanley karika finaalseerias kaks kollanokka lisaajaväravad kirja saanud. 2. kohtumise saatuse otsustas mäletatavasti Pittsburgh Penguinsi Conor Sheary.

Seejuures skooris viimase soomlasena finaalis lisaajavärava Jari Kurri ja seda 29 aastat tagasi.

Kohtumise algus kuulus kaitsjatele ja kaugetele pealevisetele. Esmalt viis Ben Lovejoy Penguinsi ette ning seejärel viigistas teist mängu järjest väravani jõudnud Justin Braun.

Penguins jätkas domineerivat mängu, olles avakolmandikul pealevisetega 14-6 üle ning saavutades mängu lõpuks edu 42-26. Ent seekord ei suudetud seda ülekaalu võiduks mängida. Isegi mitte kahe eduseisuga.

Mike Sullivani hoolealused pääsesid teist korda ette teise perioodi viimasel minutil, mil Lovejoy järjekordne kauge pealevise Patric Hörnqvisti poolt Martin Jonesi selja taha suunati. Rootslane sai kirja oma playoffide kaheksanda.

Viimasel kolmandikul oli Penguinsi ülekaal pealevisete arvestuses ligi kahekordne (13-7), kuid resultatiivne oli hoopis Tomaš Hertlita mänginud Sharks. Joel Ward kordas oma karikamängude seitsmendaga karjääri tippmarki täpselt siis, kui Nick Bonino kõrge kepi eest tulnud neljaminutiline karistus läbi sai. Donskoi võttis olukorrast endale söödupunkti.

"Teame, et see meeskond on playoffides kõvasti oma ülekaalule toetunud," märkis Lovejoy. "Oleme olnud päris distsiplineeritud ja karistuspingilt eemale hoidnud. See on nende trump. Surmasime 3:59 ära ja meil oli vaja veel leida viis selle viimase sekundi surmamiseks."


Sharksi võit tähendab seda, et tänavune on alates 1987. aastast, kui kõigis ringides 7-mängulise formaadi peale üle mindi, alles kolmas kord, mil ükski meeskond pole playoffides ühtegi seeriat kuivalt kaotanud.

Stanley karikavõistluste finaal: Pittsburgh Penguins vs San Jose Sharks

Stanley karikas jagatakse tänavu 123. korda välja ning seda finaalseerias, kus on on esimest korda pärast 2007. aastat osaline üks debütant. San Jose Sharks läheb oma ajaloo esimeses finaalis vastamisi kolmekordse võitja Pittsburgh Penguinsiga.

(foto: Twitter @penguins)
Omavahelised põhihooaja mängud

Sharks 1 - 5 Penguins
Marleau - Kessel x 2, Cullen, Malkin, Perron

Penguins 1 - 3 Sharks
Kessel - Burns x 2, Martin

Pittsburgh Penguins

Viimati 2009. aastal finaalis mänginud ja seal 4-3 Detroit Red Wingsist parem olnud Penguins lõikab vilja hooaja käigus tehtud õigete otsuste pealt. 12. detsembril klubi AHL-i meeskonna juurest Mike Johnstoni asemel peatreeneriks edutatud Mike Sullivanist on kujunenud täpselt see õige tüürimees, kes suudab aastaid alla oma võimete esinenud satsist lõpuks maksimumi välja pigistada. Oma 11 aasta pikkust mängijakarjääri just San Joses alustanud ameeriklane oskab meeskonna tugevustele mängida ning oma hoolealustega hästi suhelda. Isegi kui selleks peab mõnikord hääletooni tõstma.


Sullivan on Penguinsist vorminud satsi, keda hooaja teises pooles hakkasid kõik kartma. Sharksi peatreener Peter DeBoer on enne täna algavat finaalseeriat nimetanud vastast liiga kiiremaks meeskonnaks. Kiire ja osav on ka Tampa Bay Lightning, kuid Penguins käis oma idakonverentsi finaali vastasest üsna kergelt üle. Isegi kui seeria kestis seitse mängu. Sullivani meeskond oli seal pealevisete arvestuses parem 259-178. Täielik dominatsioon. Keskmiselt 37 pealeviskeni jõudmine on päris müstiline saavutus. Eriti arvestades seda, et vastas oli väga hea meeskond, kes aasta tagasi ise idakonverentsi karikavõistluste finaalseerias esindas.

Playoffide peale kokku on Penguins keskmiselt jõudnud 35.1 ürituseni ja lasknud endale 29.7. Sharksi numbriteks on vastavalt 28 ja 27.1. Saab olema huvitav näha, kas DeBoeri hoolealused suudavad vastase rünnakuid ohjeldada või mitte. Peatreener on enne seeriat eesmärgiks seadnud litri valdamise. See peaks olema parim vahend kiiruse vastu võitlemiseks. Sama soovib aga kindlasti teha ka Penguins, sest vastu tuleb samuti tempokas meeskond. "Saame näha kiiret hokit. Mõlemad soovivad mängida täpselt samamoodi. Tahetakse kaitset ründesse kaasata ning nad on ülekaalus väga ohtlikud," ütles Sidney Crosby eile.

Crosby on pärast viljakat New York Rangersi vastu peetud avaringi seeriat (viie mänguga kaheksa punkti) kahvatult esinenud (13 mänguga seitse punkti) ja sellest tingituna ka mitmelt poolt kriitikat saanud, kuid sellele on temalt alati vastus olemas olnud. Idakonverentsi finaalis tulnud neljast võidust kolmes oli just tema värav see, mis positiivse tulemuse kindlustas. NHL-i ajaloos kusjuures ongi olnud vaid üks mängija, kes seda suutnud seeria kõigis võitudes. 1983. aastal tegi selle tembu ära New York Islandersi legendaarne väravakütt Mike Bossy.

Kapteni raskustele vaatamata finaali jõudmine on kõva kvaliteedi näitaja. Lisaks õige treeneri leidmisele on peamänedžer Jim Rutherford ka koosseisu targalt täiendanud. Phil Kesseli toomisest polnud algselt väga kasu, aga 28-aastane ründaja lõpetas põhiturniiri suurepärase hooga, mis on jätkunud ka karikamängudes. Pärast kolme ringi on Kessel ainus Penguinsi mängija, kes vähemalt punkti mängu kohta kogunud. 18 kohtumisega on kirjas 9+9. Ta on teise suvise täienduse Nick Bonino ja jaanuaris hangitud Carl Hageliniga moodustanud suurepärase kolmiku. Kamba peale on kirjas 45 punkti. Neid võib pidada peamiseks põhjuseks, miks meeskonnal on õnnestunud playoffides keskmiselt skoorida 3.22 väravat mängus.

Rünnakut on hästi toetanud ka kaitse, kus võtmetäienduseks Trevor Daley. Chicagos mängujoonisesse absoluutselt mitte istunud kaitsemees sobis Penguinsi sinisele joonele nagu valatult. Karikafinaal jääb tal küll vigastuse tõttu tõenäoliselt mängimata, aga seda olulisemaks võib pidada Rutherfordi otsust tuua veebruaris kaitseliini veel Justin Schultz. 25-aastane kanadalast pole väga palju usaldatud (keskmine mänguaeg playoffides 13:03), aga hätta pole ta jäänud. Idakonverentsi finaalis õnnestus ka kaks söödupunkti koguda. Daleyta mängimine saab Penguinsil olema paras katsumus, aga Lightningu vastu näidati seeria teises pooles, et tema puudumisel väga palju ei muutunudki. Mänguline ülekaal oli enamvähem samasugune.

Edu võti: Sidney Crosby

Vorm on ajutine, aga klass on jääv. Selle lausega saab Crosbyt hästi iseloomustada. Langustele järgneb alati tõus ning lõppkokkuvõttes võib teda siiski endiselt pidada maailma parimaks hokimängijaks. Lightning sai #87 hästi kinni, aga ikkagi mitte täielikult ning valusal kombel tegi just tema mitmes mängus võiduvärava.

Sharks jättis avaringis Los Angeles Kingsi kolmele põhiturniiri suurimale väravakütile Anže Kopitarile, Jeff Carterile ja Tyler Toffolile vaid kaks väravat. Need mõlemad tulid sloveeni sulest. 2. ringis jõudis Nashville Predatorsi Filip Forsberg ainult ühe punktini ning St. Louis Bluesi esiründaja Vladimir Tarasenko sai läänekonverentsi finaalis oma esimesed silmad pähe alles viimases mängus.

DeBoeri hoolealused oskavad vastase ohtlikumaid relvi neutraliseerida ning see võib vabalt ka Crosbyga juhtuda. Kuid sama hästi võib ta ka vahepealse vaikse kulgemise tasa teha. See oleks Penguinsile suureks plussiks.


San Jose Sharks

Sharksi puhul ei saa samuti üle ega ümber eelmisest suvest. Kahest klubist vallandatud Peter DeBoeri aktsiad ei saanud väga kõrgel olla ajal, mil peamänedžer Doug Wilson ta uueks treeneriks valis. 47-aastane kanadalane on nüüd ka hakkama saanud omapärase saavutusega. 8-aastase treenerikarjääri jooksul on ta oma meeskonna kaks korda playoffidesse tüürinud. Mõlemal korral on meeskond finaali jõudnud! Ilusat saavutust võiks nüüd timmida selle näol, et erinevalt 2012. aasta finaalist ei lõppeks seekordne seeria kaotusega. DeBoeri New Jersey Devils jäi neli aastat tagasi Kingsile alla 2-4.

Omal ajal koos Sullivaniga San Joses mänginud Wilson on teinud osavaid käike ka mängijateturul. Hooajasisesed vahetustehingud jäid ära, kuid eelnevalt olid juba head lükked korda saadetud. Hangiti Joel Ward, Joonas Donskoi ja just Penguinsi poolt hüljatud Paul Martin. Ward skooris lääne finaali viimases kahes mängus meeskonna 11-st väravast neli, Donskoi säras avaringi otsustavas mängus kahe väravaga ja Martin on +10'ga playoffides meeskonnasiseses pingereas teisel kohal. Tema kindel tegutsemine laseb kaitsepaarilisel Brent Burnsil rünnakul amokki joosta. Isegi novembris aastase säästulepingu peale võetud Dainius Zubrus on karikamängudes arvestataval kohal olnud, aidates 1+1'ga pärast avamängu kaotust läänekonverentsi finaali viigistada.

Uustulnukate asemel on aga hooaja otsustavas faasis põhiline tähelepanu läinud siiski meestele, kes klubi eest juba aastaid verd ja higi valanud. Patrick Marleaul on enne esimest finaalkohtumist kokku kirjas 1576 NHL-i mängu. Alahinnatud Joe Thorntonil on neid kogunenud 1517. Omamoodi sümboolne, et kaks saurust mängivad oma esimest finaali just Penguinsi vastu. Võib öelda, et nende pikk karjäär sai alguse just Pittsburghist, kui nad 1997. aastal seal toimunud drafti käigus esimeste valikutena liigasse valiti.


Kahe igiliikuri kõrval on tulemas 31-aastane Joe Pavelski ja 27-aastane Logan Couture. Esimese puhul peab uuesti kiitma Wilsoni head nina. Mõlemad Thornton ja Marleau on meeskonna kaptenid olnud, aga kummagi juhtimisel ei õnnestunud lõplikku läbimurret teha. 2014. aastal kooriti C-täht Thorntoni rinna pealt ära ja enne tänavust hooaega anti see just Pavelskile. 2003. aasta draftis alles 7. ringis üles korjatud ameeriklane pani pärast seda kokku ühe oma karjääri parima aasta, kogudes põhiturniiril 78 punkti (38+40). Finaalseeriat alustab ta playoffide suurima väravakütina. 18 matšiga on kirjas 13 kolli. Karikamängude punktitabelis on temast eespool just kaks silma rohkem kogunud Couture, kes olnud kõige osavam söödumeister (8+16). Kusjuures duo järel tuleb kolmandana Burns. Muljetavaldav tõsiasi!

Sharks teeb keskmise väravate arvuga (3.50) Penguinsile ära ning on olnud parem ka kaitses (2.28), kuid vaatamata sellele alustatakse seeriat autsaiderina. Ent spordi üks võlusid ongi see, et alati favoriidid ei võida. San Joses teatakse seda väga hästi. "Nad on mitmetest lahingutest läbi käinud ja vaimselt tugevad," on DeBoer oma meeste kohta öelnud. "Nad võinuks vabalt võita karika mitmeid kordi. Ma ei tea, miks see nii pole läinud. Vahest on põhjuseks halb õnn, valel ajal tulnud vigastused või ükskõik mis. See lihtsalt näitab kuivõrd raske on võita ja nüüd on neil selleks lõpuks hea võimalus."

Varasemates ringides on Sharks ka tegelikult vaid korra favoriit olnud. Kingsi ja Bluesi kukutamisega näidati, et endast eeldatavaid tugevaid suudetakse valusalt hammustada. Selle peamiseks põhjuseks võib pidada meeskonna suurepärast ülekaalus mängimist. Tänavu põhiturniiril oli ülekaalu efektiivsuseks 22.5% ja playoffides on selleks isegi 27%. Penguins paneb vastu 83.6%-lise karistuste surmamise ning asub oma 23.4%-lise ülekaaluga terroriseerima 80.4%-ga vähemuses mängivat meeskonda. Sharksil seisab oma ühe tugevuse hoidmiseks ees korralik väljakutse. Aga nagu DeBoer on öelnud, siis kergelt ei tule midagi ja ega ei peagi tulema.

Edu võti: oma mängustiili hoidmine

Üheks põhjuseks, miks mängulise poole pealt ida finaal väga ühepoolseks kujunes oli see, et Lightning hakkas oma mängu peale surumise asemel rohkem mõtlema sellele, kuidas pingviine ohjeldada. Seitsmes kohtumises oli mitmeid perioode, kus mängiti pikalt ülimalt ettevaatlikult ja võib isegi öelda, et kartlikult. Kardeti eksida ning see tõi omakorda kaasa ebakindluse, millele järgnesid valed otsused ehk lõpuks polnud vigade kartmisest midagi kasu, sest need tulid ikkagi sisse. Penguins sai tänu sellele ka päris mitu kerget väravat. Huvitav oleks näha, kui selle hirmutava meeskonnaga kohtudes hakkaks keegi nüüd tule vastu tulega võitlema. Personal peaks selleks täitsa olemas olema.

Sharks on playoffides väga hästi vastaste võimalusi suutnud limiteerida ning see õnnestus ka põhiturniiril, kus DeBoeri meeskonna keskmisest endale lastud pealevisete arvust 27.4 oli parem vaid üks meeskond (Predators) ja sedagi vaid 0.1-ga. Lightning oli 28.9-ga selle osas samuti liiga esikümnes, aga karikamängudes läks Jon Cooperi meeskonnal asi selgelt käest (33.3) ning eriti kole oli allajäämine ida finaalis. Kui Sharks jätkab oma mängu mängimist, siis võiks Penguinsi ohtlikuse vähendamine õnnestuda.

Ennustus: Penguins võidab karika 4-2

Legendaarse mängu NHL 94 vahva simulatsioon ennustab Sharksi võitu ja päris jahmatav oli näha, et NHL-i ametliku kodulehe 21-st nii öelda eksperdist tervelt 17 on sama meelt, kuid julgeks siiski pakkuda vastupidist. Kuna Penguins suutis 2. ringi mängudes Washington Capitalsi kardetud ülekaalu ohjeldada, siis võiks see ka siin õnnestuma. Postide vahel on tulemas põnev noorte puurivahtide lahing. Sharksi Martin Jones on veidi kogenum ja korjanud playoffides võrreldes Matt Murrayga kolm korda rohkem puhtaid pabereid, kuid mänge vaadates on siiski Penguinsi väravavaht jätnud kindlama mulje. Rünnakul on Sullivanil kasutada veidi rohkem kvaliteeti ja kogu see kena kompott peaks tähendama seda, et hooaeg 2008/09 saab võimaluse enda väikeseks kordamiseks. Ka siis läbisid pingviinid põhiturniiril treenerivahetuse, AHL-ist tuli keegi Dan Bylsma ja edasine on ajalugu.

Phil Kessel jäi USA maailmakarika meeskonnast välja

Mitte ükski ameeriklane pole alates 2008/09 hooaja algusest NHL-is skoorinud rohkem väravaid kui Phil Kessel (243). Ta oli 2014. aasta OM-il kaheksa punktiga USA koondise kõige resultatiivsem mängija. Lisaks on ta tänavu playoffide MVP tiitli kindel kandidaat. Ometi ei mahtunud Kessel aga USA maailmakarika meeskonda.

(foto: Jerome Miron/USA TODAY Sports)
USA koondisesse lisandusid viimaste ründajatena David Backes, Ryan Callahan, Brandon Dubinsky ja Kesseli endine tiimikaaslane James van Riemsdyk. Satsist jäi näiteks välja ka Tyler Johnson.


Kanada puhul sai viimaste hulgas meeskonda Joe Thornton, kes läheb püüdma oma teist maailmakarika võitu. Kohta pole aga näiteks P.K. Subbanile.


Põhja-Ameerika noorte satsi pääses teiste seas ka Auston Matthews, kelle kaasamist peeti veel paar kuud tagasi väga ebatõenäoliseks.


Anže Kopitari Euroopa meeskonda lisati viimastena kolm sakslast (Thomas Greiss, Christian Ehrhoff, Tobias Rieder), kaks šveitslast (Luca Sbisa, Nino Niederreiter), üks prantslane (Pierre-Edouard Bellemare) ja üks slovakk (Marian Gaborik).


Maailmakarika turniir peetakse Torontos 17. septembrist 1. oktoobrini. Esimeses kohtumises lähevad vastamisi Euroopa meeskond ja USA.

Sharks sammus suure võiduga karikavõistluste finaali

San Jose Sharks on esimest korda klubi ajaloos jõudnud Stanley karikavõitluste finaali! Meeskonnast sai pärast 2012. aasta New Jersey Devilsit esimene finalist, kes hooaeg varem playoffidest üldse eemale jäi. Kahte satsi seob muidugi peatreener Peter DeBoer.

(foto: zimbio.com)
25 aastat tagasi NHL-is mängimist alustanud Sharks tagas finaali pääsu läänekonverentsi finaali 6. mängus saadud kindla 5-2 võiduga. St. Louis Blues pandi kokkuvõttes kotti 4-2.

"See on uskumatu! Eriti seda kodus tehes, need kutid on seda 25 aastat oodanud. See on päris magus," rääkis pärast matši Joe Thornton, kes 36-aastaselt end esmakordselt finaalis proovile saab panna.

Sama vanalt teeb oma finaali debüüdi ka Patrick Marleau, kes osales kurba rekordit tähistavas 165 playoffide mängus, enne kui finaali jõudis. Meeskonna vanim liige on aga 37-aastane leedukas Dainius Zubrus, kes karjääri jooksul nüüd kolmandat korda finaali pääsenud.

"See on suurepärane hetk nende kuttide jaoks, kes kõvasti vaeva näinud, aga meil on üks seeria veel minna," sõnas Logan Couture. "Peame veel neli võitu hankima. See on järgmine samm. Praegune oli kolmas aste. Oleme väljakutseks valmis."

Lääne finaali 6. mängus pani palli veerema loomulikult Joe Pavelski. Kapten viis kodumeeskonna juba 4. minutil ette. 31-aastasl jänkil on nüüd tänavu playoffides kirjas 13 kolli. Ameeriklaste hulgas on teda edestamas vaid Kevin Stevens (17, 1991) ja Joe Mullen (16, 1989).

Blues oli oma mängu leidmisega suurtes raskustes ja ega lõpuks see ei õnnestunudki. Sharks kasutas efektiivselt oma võimalused ära ning Joel Wardi kaks kolli ja Joonas Donskoi tabamused kasvatasid DeBoeri hoolealuste edu viimase perioodi keskpaigaks juba 4-0 peale.

Seejärel sähvatas lõpuks ka Vladimir Tarasenko. Selle hetkeni seerias nulli peal hoitud venelasest ründetuus paugutas viie minuti sees oma playoffide 8. ja 9. värava, kuid omadega oli ta lootusetult hiljaks jäänud. Lõppseisu vormistas tühja võrku Couture, kes sai lisaks väravale enda nimele kaks söödupunkti. Need aitasid ta 24 silmaga playoffide punktitabeli liidriks.

Couture sai oma nime kirja ka väga võimasesse seltskonda. Liiga ajaloos olid varem vaid Wayne Gretzky ja Jari Kurri ühe hooaja jooksul playoffides kolmes seeriat otsustanud mängus vähemalt kolm punkti kogunud. Herr Gretzky muidugi tegi asja nagu muuseas ära kolm korda.


Teine finalist saab selgeks täna, mil Pittsburgh Penguins ja Tampa Bay Lightning esimese koduväljakul 7. mängu peavad. Sharks võitis ja kaotas põhiturniiril ühe mängu mõlema vastu.

Pavelski vedas Sharksi klubi ajaloo esimesest finaalist ühe võidu kaugusele

San Jose Sharks ja St. Louis Blues said läinud ööl läänekonverentsi 5. mängus mõlemad teha klubi ajalugu. Kumbki polnud enne tänavust aastat playoffides ühel hooajal üle kümne mängu võitnud. Kapteni Joe Pavelski vedamisel mängis end 6-3 võiduga suure saavutuseni Sharks.

(foto: Jamie Squire/Getty Images)
Pavelski kerkis kahe tabamusega playoffide väravaküttide edetabelis Nikita Kutšerovist uuesti mööda ning kollide kõrvale läks ka üks sööt. Šõu algas mängu teises pooles, kui Sharks kaotusseisus oli.

Võõrsil mänginud Peter DeBoeri meeskond tegi kohtumisele superalguse, kui kaitsja Marc-Edouard Vlasic oma tänavuste playoffide esimese väravaga 4. minutil 1-0 tegi. Küll mindi aga puhkepausile siiski kaotusseisuga. Playoffide avaringis kolm kohtumist järjest skoorinud Jaden Schwartz lõpetas 13-mängulise põua ning Troy Brouwer sai hakkama vägeva pesapalli väravaga.

Teine kolmandik kuulus erimeeskondadele. Kahe peale saadi kirja kolm ülekaalu kolli. Pavelski ja Joel Ward aitasid Sharksil mängus püsida. Külaliste kahe tabamuse vahele mahutas end Robby Fabbri. Vaid Kuulsuste Halli liige Joe Mullen on Bluesi eest kollanokana playoffides Fabbrist (15) rohkem punkte (18) kogunud.

3-3 viigi pealt oli mäng pingeliseks viimaseks perioodiks ideaalses seisus, aga seal otsustati asi väga kiiresti ära. Pavelski skooris 16. sekundil kohtumise võiduvärava. Kapten tegi endale ülimalt iseloomuliku kolli, suunates õhust sisse Brent Burnsi pealeviske.

"Tema oskus saada erinevate nurkade alt kepp litrile pihta on sama hea, kui ükskõik kellel, keda ma näinud olen," ütles DeBoer otsustava värava kohta.

Sharks vormistas võidu Wardi ja Chris Tierney tühja võrku visatud väravatega. Teise juures korjas Joe Thornton endale mängu kolmanda söödupunkti. Jumbo Joe on Jaromir Jagri ja Marian Hossa järel kolmas aktiivne mängija, kes playoffides 90 söödupunktini jõudnud.


Suure skooriga tulnud võit on Sharksile viies, mis tänavu playoffides võõrsilt hangitud. Tegu 2004. aastal püstitatud klubi rekordi kordamisega.

Jonesi teine järjestikune nullimäng andis Sharksile lääne finaalis 2-1 edu

Playoffide kahes esimeses ringis keskmiselt üle kolme värava skoorinud St. Louis Blues ei saa end läänekonverentsi finaalis kuidagi käima. Martin Jonesi vastu jäädi teist mängu järjest nulli peale. San Jose Sharks asus 3-0 võiduga seeriat 2-1 juhtima.

(foto: nhl.sk)
26-aastane kanadalane on Sharksi ajaloos esimene väravavaht, kes playoffides järjestikustes mängudes vastased nulli peale jätnud. Tema tänavuste karikamängude kümme võitu ja kolm puhast paberit kordavad 2004. aastal Jevgeni Nabokovi poolt püstitatud klubi rekordeid. Need kolm nullimängu on kõik tulnud viimase nelja kohtumise jooksul.

"Ta on meie meeskonna selgroog, Kui tema on hoos, siis tunneme, et võime ükskõik kellele ära teha. Ta on suur kutt, aga samas rahulik väravavaht. Meile meeldib väga tema ees mängida. Usume ausalt, et ta on liiga parim väravavaht,"  rääkis Joe Thornton pärast järjekordset Jonesi edukat esitust.

2014. aastal Los Angeles Kingsi ridades Stanley karika võitnud Jones ei pidanud seekord ka väga palju pingutama. Blues sai kirja vaid 22 pealeviset. Haid ise jõudsid kolme kollini 16 pealeviskega. Jaromir Jagri mängustiili suunas püüdlev Tomaš Hertl skooris kaks korda ning ühe lisas Joonas Donskoi.

Logan Couture teenis sööduga juba oma playoffide 20. punkti. Seda on vaid kolme võrra vähem, kui mulluste playoffide edukamatel skoorijatel Patrick Kane'il ja Tyler Johnsonil.


Blues, kes polnud varasemalt playoffides kordagi järjestikustes mängudes nulli peale jäänud, on nüüd kokku väravata olnud 150 minutit ja 45 sekundit.

DeBoeri hinnangul on Thornton ülimalt alahinnatud

Aktiivsete mängijate hulgas on vaid Jaromir Jagril karjääri jooksul kogunenud rohkem punkte (1868) kui Joe Thorntonil (1341). Kuid ometi ei räägita San Jose Sharksi ründajast väga tihti, kui teemaks NHL-i parimad mängijad. Sharksi peatreeneri Peter DeBoeri sõnul on Thornton ülimalt alahinnatud.

(foto: Rocky W. Widner/Getty Images)
36-aastane ründaja oli tänavu põhiturniiril üks vaid viiest mängijast, kes ületas 80 punkti piiri. 82 matšiga läks kirja täpselt sama palju punkte. Söötude osas edestas tema 63 vaid Erik Karlsson (66). Vanameister on ka playoffides 3+8'ga olnud korralikus hoos.

"Kui see vend mängiks Torontos, Montrealis või New Yorgis, siis oleks ta elav legend," ütles DeBoer eile, lisades et ka tema ise hakkas Thorntoni talenti täielikult hindama alles siis, kui ta Sharksi peatreeneriks sai.

Hooajal 1997/98 NHL-is Boston Bruinsi ridades debüteerinud Thornton on kogu karjääri jooksul olnud produktiivne ja vastupidav mängumees. Tänavu kogus ta esimest korda alates aastast 2010 põhiturniiril vähemalt punkti mängu kohta, kuid kogu karjääri jooksul 1367 kohtumisega tulnud 1341 silma on väga kõrgeklassiline saavutus. Lisaks on ta pärast 2004/05 hooaja tööseisakut ühe aasta jooksul kõige rohkem puudunud neljast mängust.

2006. aastast on Thorntoni CV-l nii Art Rossi kui ka Harti trofee. Lisaks on tal 2010. aastast kodus olümpiakuld. Kuus aastat varem võitis ta Kanada koondises hoki maailmakarika. 2007. aastal sai Thorntonist pärast Wayne Gretzkyt ja Mario Lemieux'd alles ajaloo kolmas mängija, kes pannud kokku järjestikused vähemalt 90 punktiga hooajad.

Näib, et 2005. aasta novembris Bostonist San Josesse siirdunud Thorntoni nimi ei käi parimate juttudest läbi lihtsalt kuna ta pole veel kordagi Stanley karikat võitnud. Selle iluvea parandamiseks on aga tänavu igati head võimalused.

Alahinnatud habemikku saab uuesti aktsioonis näha tuleval ööl, mil Sharks üritab St. Louis Bluesi vastu läänekonverentsi finaalseeriat viigistada.