Jakob Chychruni tõsise põlvevigastuse tõttu endale ühte kaitsjat juurde vajanud Arizona Coyotes on selleks välja valinud Jason Demersi. Florida Panthersile loovutati tema eest ründaja Jamie McGinn. Seejuures soovisid pantrid 29-aastast kaitsjat pigem hoopis Vancouverisse saata.
(foto: Getty Images)
Panthers soovis Vancouver Canucksist tagasi tuua 25-aastase kaitsja Erik Gudbransoni, kes enne 2016. aasta klubivahetust viis hooaega meeskonda esindas, ent plaani nurjas Demersi lepingus olnud õigus keelduda tema jaoks ebasümpaatsest üleminekust. Täpsemalt võis ta lauale panna nimekirja kaheksa meeskonnaga, kuhu ta siirduda ei soovi ja Canucks oli üks nendest.
Demers liitus Panthersiga alles eelmisel suvel, tehes vägagi korraliku lepingu - viis aastat ja 22.5 miljonit dollarit. Temalt tuli hooaja käigus 81 kohtumisega 28 punkti (9+19).
McGinn jõuab viimase viie hooaja peale viiendasse erinevasse klubisse. Coyotes tegi temaga 2016. aasta suvel kolmeaastase lepingu, mille väärtuseks kokku kümme miljonit. 29-aastane ründaja teenis selle välja pärast Buffalo Sabresi ja Anaheim Ducksi peale ära jagatud hooaega, mille jooksul korjas ta 39 punkti (22+17). Hooaeg kõrbes tõi aga kokku vaid 17 silma (9+8).
Panthers jättis tehingu läbiviimiseks 12.5% Demersi palgast enda kanda. Sellega kahandati ka oma playoffide lootusi.
By my math, the Demers trade does the following to each team's playoff chances
Demers, kes võitis tänavu MM-il Kanada särgis hõbeda, on kogu karjääri peale seni 504 mänguga kirja saanud 171 punkti (37+134). McGinn on 522 mängu ja 184 silma (100+84) peal.
Kaks aastat playoffideta. See on midagi, mida Vancouver Canucksi fännid kogesid viimati 90ndate lõpus, mil neli hooaega järjest põhiturniirilt ei edenetud. Uue hooajaga kaasneb ikka uus lootus, aga pigem on praegune seeria venimas kolme aasta peale.
(foto: realsport101.com)
Sedinide viimane hurraa?
Canucks pole pärast 2011. aasta finaalseerias mängimist võitnud mitte ühtegi playoffide seeriat ning kuue hooajal on üldse kolmel korral sealt puudutud. Vendade Sedinide silmapaistev karjäär on lõppemas sohus. Septembri lõpupäevadel 37-aastaseks saavad kaksikud alustavad oma lepingu viimast hooaega ja ei oleks üllatav, kui nad järgmisel suvel pillid kotti paneksid. Raske on ette kujutada neid mujal mängimas ning nende lahkumine aitaks klubil uut tõusu alustada.
"Me mõtleme regulaarselt oma tulevikust ja hakkame nüüd asju aasta-aastalt võtma," tunnistas Henrik mõned nädalad tagasi. "Sel aastal soovime tõestada, et suudame endiselt kõrgel tasemel mängida ja see sõltub kõik meist. Kui seda teeme, siis on hiljem kergem (tulevikuga seotud) küsimustele vastata. Selline on praegu meie mõtteviis."
Sedinid olid pikalt punkt per mäng mehed, aga koos meeskonna taseme kukkumisega on ka nende individuaalne statistika saanud kõva põntsu. Mõlemad tegid eelmisel hooajal kaasa kõik põhiturniiri mängud, aga Henrik kogus 51 punkti ja Daniel üldse vaid 44. Nii halbu näitajaid nähti mõlema puhul viimati nende karjääri algusaastatel.
Ja kui su esimeses ründekolmikus on 40-50 punkti mehed, siis on võimatu playoffide konkurentsis püsida. Sedinide kohalolek on Vancouveris takistamas ka uue generatsiooni esiletõusu. Eelmise hooaja resultatiivseim vend oli 52 silmaga Bo Horvat, aga ta mängis keskmiselt vaid 18 minutit.
Peamänedžer Jim Benning on rääkinud soovist kasvatada noormängijaid võitvas meeskonnas, aga tema kolme hooaja jooksul on Canucks ainult korra aasta peale kogunud rohkem võite kui kaotusi. Viimasel kahel hooajal on tegu olnud 30 võiduga meeskonnaga. Suurt edasiminekut sealt pole arvatavasti tulemas. Kuigi vähemalt on treenerivahetus ja suvised käigud andmas lootust, et meeskonna mängu jälgimine ei sunni enam värvi kuivamist vaatama.
Uus mees pukis on Travis Green, kes viimased neli hooaega klubi AHL-i meeskonda tüüris. 2015. aastal ka lausa Calderi karikavõistluste finaali välja. Ta peaks hästi tundma kõiki organisatsioonis olevaid noormängijaid ning võiks olla ka altim neid kasutama. Tema meeskond skooris mullu keskmiselt 2.56 väravat mängus ja samasugust resultatiivsust ootaks uuel hooajal ka Canucksi puhul. Meeskonnal on viimaste hooaegade jooksul jäänud 200 värava piir kättesaamatuks ning selja taga on aasta, mis tõi keskmiselt vaid 2.17 kolli.
(foto: dailyfaceoff)
"Ma soovin meie mängus näha energiat," on Green oma nägemust tutvustanud. "Kõik, kes hokit tihedalt jälgivad, näevad kui kiire tänapäevane mäng on ja kui rääkida kiire tempoga mängimisest, siis mängijad ei suuda väsimuseta kiirelt mängida. Selline mängustiil nõuab väga palju energiat ja kõige tempokamalt mängivatel meeskondadel on korraliku sügavusega pink. Sul peab olema neljas ründekolmik, keda võid rahulikult mängitada, mitte lihtsalt seda varjata, andes neile 6-7 minutit."
Canucks on sügavuse kallal suvel vaeva näinud, lisades vabaagentide turult valikusse Thomas Vaneki, Aleksandr Burmistrovi ja Sam Gagneri. Viimased kaks on huvitavad täiendused selle näol, et oma koha leidmine liigas on nende jaoks raske olnud, kuid mõlema talenti on kunagi hinnatud nii kõrgelt, et nad on tehtud draftis TOP 10 valikuteks. Noorte mängijate puhul õigeid nuppe tundev Green oskab äkki ka veteranidele uuesti elu sisse puhuda. Habras kaitseliin
Canucks on kaks hooaega järjest olnud endale lastud pealevisete arvestuses liiga halvimate seas. Eelmisel hooajal lasti endale neid keskmiselt 31.8. Ise saadi kirja vaid 27.7. Meeskond veetis väga palju aega kaitsetsoonis ning korjas usinalt välja, kui endale lastud väravate keskmine küündis kolme kanti (2.94). Isegi hiiglasekasvu Nikita Trjamkini kohalolekuga ei suudetud olukorda kontrolli all hoida. 23-aastase venelase leiab uuel hooajal juba uuesti ka kodumaalt.
Täiendustena on kaitsesse toodud Patrick Wiercioch ja Michael Del Zotto. Samuti võib uue tulijana mõjuda Erik Gudbranson, kes piirdus eelmisel hooajal 30 mänguga. Nii tema kui Chris Tanev on hinnatud pealevisete blokeerijad ja nende hea töö võiks viia vastaste väravavõimaluste vähenemiseni. Del Zotto on rohkem ründavat tüüpi mees, kes Burmistrovi ja Gagneriga jagamas sarnast saatust - talendikas mängija, aga suudab oma oskusi näidata vaid õiges olukorras.
(foto: dailyfaceoff.com)
Üks suur samm kaitse parandamise osas oleks normaalse efektiivsusega karistuste surmamine. Canucksi 76.7% lubas eelmisel hooajal edestada vaid kahte meeskonda. Alles paar hooaega tagasi oldi 85.7%-ga liiga liidrite seas. Green on olukorra parandamiseks koos endaga AHL-ist üles toonud Nolan Baumgartneri, kes vastutas farmklubi juures vähemuse efektiivsuse eest ja näitas häid tulemusi. Nelja hooaja jooksul oli Utica Cometsi karistuste surmamine igal aastal vähemalt liiga keskmike hulgas ja küündis paaril korral isegi üle 86%.
Rohelised väravavahid
Kuna Ryan Milleri leping jäi pikendamata, siis tuleb Canucks uuele hooajale peale uue esiväravavahiga. Küll on aga selgusetu, kes selleks tõuseb. Kandidaatideks on Jacob Markström ja Anders Nilsson. Esimene peaks olema eelisseisus, kuna on Greeni jaoks AHL-ist tuttav mees, aga teine oli mullu väga heas hoos. Nilsson tõrjus Buffalo Sabresi puuris 92.3%-ga, lastes keskmiselt 2.67 väravat. Markström lasi vähem väravaid (2.63), aga tõrjus keskpärase 91%-ga.
"Nad mõlemad on jõudnud faasi, kus peavad tõestama, et suudavad arengus järgmise sammu teha," on Green rootslaste kohta öelnud.
Markström on paar kuud vanem ja kuna Nilsson käis vahepeal KHL-is ära, siis natukene ka kogenum. Samuti maailmameister Rootsi koondises 2013. aastast. 27-aastasena on mõlemal käes aeg näidata, et nad suudavad tippliigas olla esiväravavahid. Tegu hea motivatsiooniga, kuid sellega võib kaasneda ka teatud pinge, mis lõppkokkuvõttes ei lase ikkagi oma parimat taset näidata.
Musta hobusena võib esile kerkida veel kolmas nimi. 21-aastast Thatcher Demkot hinnatakse hokimaailma üheks parimaks nooreks väravavahiks. Ta valiti hooajal 2015/16 NCAA parimaks puurilukuks ning profidebüüt Uticas oli täitsa viisakas. 45-st mängust tuli 22 võitu, tõrjed olid 90.7% ja endale lastud väravate keskmine 2.68. Noormees ise on kõvasti hakkamist täis.
"Üritan end treeninglaagris parimast küljest näidata. Olen veel noor, aga kavatsen ikkagi end koosseisu mängida ning näidata treeneritele ja kõigile teistele, milleks ma võimeline olen. Loodetavasti õnnestub mul see," rääkis ameeriklane sel nädalal.
Green on muu hulgas ka kibe pokkerikäsi, olles erinevatel turniiridel võitnud ligi 400 000 dollarit auhinnaraha. Näib, et talle meeldib riskida ja ta oskab seda ka hästi teha. Nii võib tõesti Demko kiirelt postide vahele sattuda.
Kahenäoline meeskond
Eelmine hooaeg oli 69 punktiga üks klubi ajaloo halvimatest, aga selle puhul väärib märkimist, et 52-st kaotusest ligi pooled (25) tulid alates veebruarikuust ehk põhiturniiri viimase kolmandiku jooksul. Alustati vägevalt ja nelja järjestikuse võiduga ning enamus hooajast möödus ikkagi playoffide kohtade läheduses. Isegi aastavahetuse kandis oli veel üks kuuemänguline võiduseeria. See näitab, et midagi maitsvat selles kompotis ikkagi on.
Henrik Sedin on öelnud, et meeskonna kindlaks eesmärgiks on karikamängudele jõudmine. Ta on isegi kujutanud ette end vennaga uuesti panemas vähemalt 60 punkti hooaja peale. Kui meeskond saab oma hädise ja liigas eelviimaseks jäänud 14.1%-lise ülekaalu uuesti käima, siis võiks kapteni visioon täide minna. Vähemalt isiklike saavutuste koha pealt.
Canucks on Vaikse ookeani divisjonis, kus Las Vegase meeskonna näol alates uuest hooajast üks konkurent juures. Niigi vihane heitlus playoffide koha nimel läheb veelgi tulisemaks. Divisjonis on viis kõva kivi, kelle kõigi jaoks põhihooajaga piirdumine suureks ebaõnnestumiseks. Raske ette kujutada, kuidas Greeni meeskond end nende vahele pressib.
Gudbranson lubas pärast esimest kohtumist Martini maha lüüa. Vihahoos öeldut ta kindlasti tõsiselt ei mõelnud, aga see ajas liiga tagajalgadele ning enne korduskohtumist viidi mõlema meeskonnaga läbi arenguvestlus.
Kellegi mahalöömist laupäeval aga mõistagi ei nähtud. Asi lahendati lihtsalt kaklusega.
"Ma austan teda väga," ütles Martin hiljem oma sparringupartneri kohta. "Sooviksin teda igal ajal oma meeskonda."
Erinevates konverentsides olevad meeskonnad tänavu rohkem enam omavahel ei kohtu. Kui ei juhtu just ilmaime ja mõlemad karikafinaali ei satu.
Viis aastat ei ole iseenesest väga pikk aeg, ent kui see on enamjaolt täis negatiivseid emotsioone, siis võib see tunduda terve igavikuna. Ja nii on Vancouver Canucksi fännide jaoks terve igavik möödunud 2011. aasta finaalseeriast, kus klubi ajaloo esimene Stanley karikas oli vaid ühe võidu kaugusel.
(foto: vancouversun.com)
Alain Vigneault juhendamisel tegi Canucks pärast nappi finaali kaotust Boston Bruinsile veel kaks korralikku hooaega, mis lõppesid mõlemad divisjoni tiitlitega. Samas langeti mõlemal korral ka playoffide avaringis välja. Nii nagu ka 2015. aastal. Viimase kolme hooaja jooksul on see jäänud ka ainukeseks playoffides käiguks ning tulevik näib tume.
Meeskonnas on küll mitu korraliku potentsiaaliga noort mängumeest, ent klubi peamänedžeri Jim Benningu käikudest on jäänud arusaamatuks see, mida 2010. aasta olümpialinnas teha soovitakse. Väidetavalt palgati Benning 2014. aasta kevadel just tema draftimise oskuste ja hea, talente tuvastava nina tõttu. Ometi on ta kahe klubis veedetud aasta jooksul mitmeid drafti valikuid ära andnud ja sisse toodud mängijad on kaugel kvaliteedist, mis satsi klassi tõstaksid.
Benning soovib näiliselt meeskonda hoida playoffide konkurentsis, aga eelmisel hooajal mindi sellega nii alt kui üldse minna saab, kui kokku õnnestus koguda vaid 75 punkti ning sellega edestati ainult kahte konkurenti. Sedavõrd õnnetus seisus võiks just keskenduda oma drafti valikute hoidmisele ja nendele lisa otsimisele. Nii saaks ehk lõpuks taastada Vigneault ajast pärit hiilgeperioodi, mil oma divisjon kuus korda järjest kinni pandi.
Canucksi viimase karikafinaali käigus just konkurendi Bruinsi ridades abimänedžerina tegutsenud Benningu üks esimestest käikudest oli tuua Los Angeles Kingsilt drafti 2. ringi valiku eest ära Linden Vey. 25-aastane ründaja veetis osa eelmisest hooajast AHL-is ja sel suvel tema lepingut enam ei pikendatud. Eelmisel suvel toodi Montreal Canadiensist Zack Kassiani ja drafti 5. ringi valiku vastu ära Brandon Prust. Ka tema ei jätka enam klubis. Need on vaid kaks näidet mitmetest kahtlase väärtusega vahetustehingutest, millele Benning on rohelise tule andnud. Kuigi eks vigadest saab alati õppida.
"Olen viimasel paaril aastal olnud sunnitud drafti valikuid liigutama, kuna tahan, et meeskond oleks konkurentsivõimeline ja noored mängijad kasvaksid võitvas keskkonnas," ütles Benning suvel. "Valikutest loobumine on olnud raske, aga arvan, et oleme jõudmas nüüd punkti, kus me ei loobu enam rohkem valikutest, kui vastu tuleva näol pole just tegu väga hea noore mängijaga."
Täielikku tulevikule keskendumist on mingil määral segamas ka vennad Sedinid. Septembri lõpus saab duo 36-aastasteks ja lepingud kehtivad veel kuni 2018. aasta suveni. Varasem lahkuminek näib olevat välistatud. Benning ütles eelmisel sügisel, et Sedinid kannavad kindlasti karjääri lõpuni Canucksi särke. Viimastel aastatel üsna hüpliku mänguvormiga vennad kogusid eelmisel hooajal kokku 116 punkti (Daniel 61, Henrik 55). Kuna viimase 12 kuu jooksul on klubist lahkunud mitmed pikaajalised liikmed, siis jääb nende kanda üha rohkem ka meeskonnasisese atmosfääri ehitamine.
Vanuse lisandudes ei suuda Sedinid enam rünnakut väga vedada ja see on aina rohkem selgemaks saamas. Eelmisel hooajal keskmiselt 2.27 kolli skoorinud meeskond edestas selle arvestuses vaid ühte satsi. Nigelat seisu rünnakul on ka Benning tunnistanud, öeldes: "Me peame see aasta rohkem skoorima. Lisaks peavad eelmisel aastal arenguhüppe teinud noored veelgi oma taset parandama."
Ründeteravuse parandamiseks on Benning sukeldunud ka mängijateturule, tuues vabaagentidena sisse Loui Erikssoni ja Anton Rödini. Esimene, kes jõudis eelmisel hooajal Bruinsi särgis 30 värava ja 63 punktini, ei vaja pikemat tutvustust. Teine on Rootsi liiga mullune MVP. Päris huvitav oleks näha Rootsi viikingeid korraga koos näiteks ülekaalu mängimas. Selle efektiivsuse osas oli Canucks eelmisel hooajal üks liiga halvimatest (15.8%).
McCanni eest Florida Panthersist toodud Erik Gudbranson on üks tervelt kolmest muudatusest kaitseliinis. Pärast kaheaastast pausi on NHL-is tagasi Philip Larsen ning sinisel joonel hakkab patrullima ka tõeline koljat Nikita Trjamkin. Kuigi tõsi, 2.03 pikk venelane sai nina märjaks ka juba läinud kevadel, kui ta pärast KHL-i hooaja lõppu ookeani taha kolis
"Me kinkisime liialt palju A-klassi skoorimise võimalusi, meie värava all said kutid löögile ja me ei suutnud neid eemale tõrjuda, tulid ka teised ja kolmandad võimalused," on Benning öelnud kaitse kohta, mis lasi mullu keskmiselt 2.91 väravat mängus, lisades et nüüd peaksid satsis olema mehed, kes suudavad vastaste ründajate elu ebamugavaks teha.
Endale lastud pealevisete osas oli Canucks mullu 35.5-ga parem ainult Ottawa Senatorsist. Ja seda ka vaid 0.3-ga. Eelmisel suvel lahkus Kevin Bieksa ning nüüd on kaitsest läinud ka olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister Dan Hamhuis. Uued kutid peavad päris korralikud saapad täitma.
(foto: dailyfaceoff.com)
Väravas saab meeskonna peatreener Willie Desjardins valida Ryan Milleri ja Jacob Markströmi vahel. Esinumber peaks endiselt olema 2010. aastal liiga parimaks puurivahiks nimetud Miller, ent vigastused on mõlemad tema Vancouveris veedetud aastad jätnud poolikuks. Eelmisel hooajal jõudis ameeriklane 51 stardiga vaid 17 võiduni, lastes 2.70 väravat ja tõrjudes 91.6%-ga. Markström, kes võib ka palja käega edukalt litri peatada, võitis 30-st stardist 13, lastes 2.73 väravat ja tõrjudes 91.5%-ga.
Mullu kogutud 75 punkti oli meeskonna halvim saak pärast hooaega 1998/99. See on kõnekas fakt, mis näitab hästi ära, millise vabalanguse hiljutine läänekonverentsi tippmeeskond on läbinud. Ja seda sõna otseses mõttes jama ühe suvega vast ära ei klaari. Benning on kaitseliini parandustest rääkides olnud enesekindel, kuid rünnakuga seoses on ütlused pigem lihtsalt lootusrikkad ohked. Lisaks on väravasuul natukene segane olukord. Ehk lõpuks on traditsiooniline ei liha ega kala olukord. Midagi nagu on, aga samas nagu pole ka.
Canucks jäi viimati järjestikustel aastatel playoffidest välja hooaegadel 1998/99 ja 99/00. Päris tõenäoliselt tuleb nüüd teine selline seeria. Ja kuna kohalik publik on harjunud siiski võitma, võib Benning juba varakult hakata valmistuma suureks surveks. Sellest ei pääse kindlasti ka Desjardins. Seejuures on klubi juht suvel näiliselt rohkem vastutust veeretanud just treenerile, öeldes ümbermehitatud ründeliini kohta: "Oleme saanud juurde mitmekülgsust. Treenerite personal peab leidma kõige paremini sobiva koosluse."
Tänavune mängijateturg on ülimalt vara lahti löödud. Sellega said läinud ööl hakkama Vancouver Canucks ja Florida Panthers. Esimene loobus oma 2014. aasta drafti avaringi valikust Jared McCannist ja see on meeskonna fännid vihale ajanud.
(foto: vancouver.24hrs.ca)
Tuleval teisipäeval 20-aastaseks saav McCann tegi tänavu NHL-is oma debüüthooaja, kogudes põhiturniiril 69 mänguga 18 punkti (9+9). Teda nähti suure tulevikulootusena, aga klubi juhid lõid noorele ründajale siiski käega.
— Toro Güerito bichi 五 (@VancouverGuero) May 26, 2016
Canucks sai McCanni vastu kaitsja Erik Gudbransoni. Lisaks loovuti tänavuse drafti 2. ja 5. ringi valikutest. Koos 24-aastase kaitsemehega tuli vastu 5. ringi valik.
Gudbranson korjas tänavu põhiturniiril 64 mänguga 9 punkti (2+7). Huvitaval kombel sõlmis Panthers oma 2010. aasta drafti 3. valikuga alles mõned nädalad tagasi uue lepingu.
Ka Florida poolelt võis rahulolematust tunda. Või ajastas meeskonna kapten Willie Mitchell oma säutsu lihtsalt väga valesti?
Võib öelda, et Gudbransonile sai saatuslikuks Kanada MM-koondise edu. Teiste seas võitis seal kulla kaitsja Michael Matheson, kes on Panthersi 2012. aasta drafti avaringi valik. Lisaks valiti 22-aastane mängumees turniiri parimaks kaitsjaks.
"See, kuidas Michael Matheson mängis, andis meile julguse seda teha. Kuid see oli väga raske otsus. Tegu polnud kiire otsusega. Rääkisime sellest mõningat aega," kommenteeris klubi uus peamänedžer Tom Rowe.
Matherson veetis tänavuse põhiturniiri AHL-is, kogudes 54 mängus 20 punkti (8+12). Hooaja lõpuosas tegi ta oma NHL-i debüüdi ning lõi kaasa ka viies playoffide kohtumises.
Canucksi peamänedžeri Jim Benningu tehingud on viimase aasta jooksul olnud kõike muud kui paljulubavad.
Jim Benning has not had a very good year, with all of this happening since July 1, 2015.
Kui oled otsinud kohta, kus rahuldada oma uudishimu seoses NHL-iga, siis võid rännakud nüüd lõpetada. NHL iga kell on ainus eestikeelne lehekülg, kust leiab regulaarselt värsket materjali selle kohta, mis toimub maailma ühes vingeimas spordiliigas.
