Hooaja eelvaade: Vancouver Canucks

Viis aastat ei ole iseenesest väga pikk aeg, ent kui see on enamjaolt täis negatiivseid emotsioone, siis võib see tunduda terve igavikuna. Ja nii on Vancouver Canucksi fännide jaoks terve igavik möödunud 2011. aasta finaalseeriast, kus klubi ajaloo esimene Stanley karikas oli vaid ühe võidu kaugusel.

(foto: vancouversun.com)
Alain Vigneault juhendamisel tegi Canucks pärast nappi finaali kaotust Boston Bruinsile veel kaks korralikku hooaega, mis lõppesid mõlemad divisjoni tiitlitega. Samas langeti mõlemal korral ka playoffide avaringis välja. Nii nagu ka 2015. aastal. Viimase kolme hooaja jooksul on see jäänud ka ainukeseks playoffides käiguks ning tulevik näib tume.

Meeskonnas on küll mitu korraliku potentsiaaliga noort mängumeest, ent klubi peamänedžeri Jim Benningu käikudest on jäänud arusaamatuks see, mida 2010. aasta olümpialinnas teha soovitakse. Väidetavalt palgati Benning 2014. aasta kevadel just tema draftimise oskuste ja hea, talente tuvastava nina tõttu. Ometi on ta kahe klubis veedetud aasta jooksul mitmeid drafti valikuid ära andnud ja sisse toodud mängijad on kaugel kvaliteedist, mis satsi klassi tõstaksid.

Benning soovib näiliselt meeskonda hoida playoffide konkurentsis, aga eelmisel hooajal mindi sellega nii alt kui üldse minna saab, kui kokku õnnestus koguda vaid 75 punkti ning sellega edestati ainult kahte konkurenti. Sedavõrd õnnetus seisus võiks just keskenduda oma drafti valikute hoidmisele ja nendele lisa otsimisele. Nii saaks ehk lõpuks taastada Vigneault ajast pärit hiilgeperioodi, mil oma divisjon kuus korda järjest kinni pandi.

Canucksi viimase karikafinaali käigus just konkurendi Bruinsi ridades abimänedžerina tegutsenud Benningu üks esimestest käikudest oli tuua Los Angeles Kingsilt drafti 2. ringi valiku eest ära Linden Vey. 25-aastane ründaja veetis osa eelmisest hooajast AHL-is ja sel suvel tema lepingut enam ei pikendatud. Eelmisel suvel toodi Montreal Canadiensist Zack Kassiani ja drafti 5. ringi valiku vastu ära Brandon Prust. Ka tema ei jätka enam klubis. Need on vaid kaks näidet mitmetest kahtlase väärtusega vahetustehingutest, millele Benning on rohelise tule andnud. Kuigi eks vigadest saab alati õppida.

"Olen viimasel paaril aastal olnud sunnitud drafti valikuid liigutama, kuna tahan, et meeskond oleks konkurentsivõimeline ja noored mängijad kasvaksid võitvas keskkonnas," ütles Benning suvel. "Valikutest loobumine on olnud raske, aga arvan, et oleme jõudmas nüüd punkti, kus me ei loobu enam rohkem valikutest, kui vastu tuleva näol pole just tegu väga hea noore mängijaga."

Täielikku tulevikule keskendumist on mingil määral segamas ka vennad Sedinid. Septembri lõpus saab duo 36-aastasteks ja lepingud kehtivad veel kuni 2018. aasta suveni. Varasem lahkuminek näib olevat välistatud. Benning ütles eelmisel sügisel, et Sedinid kannavad kindlasti karjääri lõpuni Canucksi särke. Viimastel aastatel üsna hüpliku mänguvormiga vennad kogusid eelmisel hooajal kokku 116 punkti (Daniel 61, Henrik 55). Kuna viimase 12 kuu jooksul on klubist lahkunud mitmed pikaajalised liikmed, siis jääb nende kanda üha rohkem ka meeskonnasisese atmosfääri ehitamine.

Vanuse lisandudes ei suuda Sedinid enam rünnakut väga vedada ja see on aina rohkem selgemaks saamas. Eelmisel hooajal keskmiselt 2.27 kolli skoorinud meeskond edestas selle arvestuses vaid ühte satsi. Nigelat seisu rünnakul on ka Benning tunnistanud, öeldes: "Me peame see aasta rohkem skoorima. Lisaks peavad eelmisel aastal arenguhüppe teinud noored veelgi oma taset parandama."

Ründeteravuse parandamiseks on Benning sukeldunud ka mängijateturule, tuues vabaagentidena sisse Loui Erikssoni ja Anton Rödini. Esimene, kes jõudis eelmisel hooajal Bruinsi särgis 30 värava ja 63 punktini, ei vaja pikemat tutvustust. Teine on Rootsi liiga mullune MVP. Päris huvitav oleks näha Rootsi viikingeid korraga koos näiteks ülekaalu mängimas. Selle efektiivsuse osas oli Canucks eelmisel hooajal üks liiga halvimatest (15.8%).

(foto: dailyfaceoff.com)
Uue täiendusena võib mõjuda ka Brandon Sutter, kes jäi mullu vaid 20 mängu peale. Temale pandud ootused on igatahes suured. Läinud on Radim Vrbata ja Jared McCann, kellest loobumise võib liigitada veel üheks kummaliseks Benningu käiguks.

McCanni eest Florida Panthersist toodud Erik Gudbranson on üks tervelt kolmest muudatusest kaitseliinis. Pärast kaheaastast pausi on NHL-is tagasi Philip Larsen ning sinisel joonel hakkab patrullima ka tõeline koljat Nikita Trjamkin. Kuigi tõsi, 2.03 pikk venelane sai nina märjaks ka juba läinud kevadel, kui ta pärast KHL-i hooaja lõppu ookeani taha kolis


"Me kinkisime liialt palju A-klassi skoorimise võimalusi, meie värava all said kutid löögile ja me ei suutnud neid eemale tõrjuda, tulid ka teised ja kolmandad võimalused," on Benning öelnud kaitse kohta, mis lasi mullu keskmiselt 2.91 väravat mängus, lisades et nüüd peaksid satsis olema mehed, kes suudavad vastaste ründajate elu ebamugavaks teha.

Endale lastud pealevisete osas oli Canucks mullu 35.5-ga parem ainult Ottawa Senatorsist. Ja seda ka vaid 0.3-ga. Eelmisel suvel lahkus Kevin Bieksa ning nüüd on kaitsest läinud ka olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister Dan Hamhuis. Uued kutid peavad päris korralikud saapad täitma.

(foto: dailyfaceoff.com)
Väravas saab meeskonna peatreener Willie Desjardins valida Ryan Milleri ja Jacob Markströmi vahel. Esinumber peaks endiselt olema 2010. aastal liiga parimaks puurivahiks nimetud Miller, ent vigastused on mõlemad tema Vancouveris veedetud aastad jätnud poolikuks. Eelmisel hooajal jõudis ameeriklane 51 stardiga vaid 17 võiduni, lastes 2.70 väravat ja tõrjudes 91.6%-ga. Markström, kes võib ka palja käega edukalt litri peatada, võitis 30-st stardist 13, lastes 2.73 väravat ja tõrjudes 91.5%-ga.

Hooaja väljavaated

Desjardins on öelnud, et kui Sutter püsinuks tervena, siis pääsenuks Canucks mullu playoffidesse. Eesmärgi täitmisest jäi puudu 12 punkti. Kas karjääri jooksul parima hooaja käigus 40 punktini jõudnud mees oleks tõesti meeskonna kvaliteeti sedavõrd palju tõstnud? Pigem mitte. Kuigi eks seda näeme kõige paremini uuel hooajal, kui Sutter suudab tervisehädasid vältida.

Mullu kogutud 75 punkti oli meeskonna halvim saak pärast hooaega 1998/99. See on kõnekas fakt, mis näitab hästi ära, millise vabalanguse hiljutine läänekonverentsi tippmeeskond on läbinud. Ja seda sõna otseses mõttes jama ühe suvega vast ära ei klaari. Benning on kaitseliini parandustest rääkides olnud enesekindel, kuid rünnakuga seoses on ütlused pigem lihtsalt lootusrikkad ohked. Lisaks on väravasuul natukene segane olukord. Ehk lõpuks on traditsiooniline ei liha ega kala olukord. Midagi nagu on, aga samas nagu pole ka.

Canucks jäi viimati järjestikustel aastatel playoffidest välja hooaegadel 1998/99 ja 99/00. Päris tõenäoliselt tuleb nüüd teine selline seeria. Ja kuna kohalik publik on harjunud siiski võitma, võib Benning juba varakult hakata valmistuma suureks surveks. Sellest ei pääse kindlasti ka Desjardins. Seejuures on klubi juht suvel näiliselt rohkem vastutust veeretanud just treenerile, öeldes ümbermehitatud ründeliini kohta: "Oleme saanud juurde mitmekülgsust. Treenerite personal peab leidma kõige paremini sobiva koosluse."

Kommentaarid