Kuvatud on postitused sildiga ryan murphy. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga ryan murphy. Kuva kõik postitused

Kolmeväravalise edu maha mänginud Wild pääses San Josest ikkagi võiduga

Detsembris palju lisaajavõite armastav Minnesota Wild teenis pühapäeva õhtul veel ühe. San Jose Sharksi vastu läks küll käest kolmeväravaline eduseis, kuid Nino Niederreiteri tabamus tõi meeskonnale 4-3 võidu. Bruce Boudreau hoolealused on kõik oma viimased kolm võitu teeninud just lisaajal.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Wildil oli 25 minutiga 3-0 edu olemas pärast kahte Eric Staali kolli ja Ryan Murphy tabamust. Sharks alustas comebacki teise perioodi viimasel minutil. Brent Burns jõudis siis ülekaalust oma hooaja kolmanda tabamuseni.

Burns on tänavu oma mänguvormiga olnud hädas ja kaugele jäämas viimase kahe aasta numbritest, kuid endise koduklubi vastu oli vähemalt käsi kuum. Kolmanda alguses tuli ülekaalust veel üks.

Sharks sai viigi ja punkti kätte viis minutit enne normaalaja lõppu Tomaš Hertli väravast.

Vana klubi vastu mängimist nautis ka Wildi puuris seisnud Alex Stalock. 12 tema 31-st tõrjest tulid viimasel perioodil. Martin Jones jäi kodumeeskonna väravas 20 tõrje peale.


Wild on sel kuul kerkinud heasse hoogu. Viie mängu peale on kirjas neli võitu. Sharks on viimasest viiest kaotanud kolm.

Teised kohtumised

Chicago Blackhawks 3 - 1 Arizona Coyotes (tipphetked)

Kõik väravad jäid viimasele kolmandikule ning Blackhawks võidutses Artjom Anisimovi kollist, mis tuli vähem kui viis minutit enne lõppu. Koiotte on nüüd viimase 17 kohtumise peale kolgitud 14 korda.

Toronto Maple Leafs 1 - 0 Edmonton Oilers (tipphetked)

Kõiksugu loogika järgi suureskooriliseks matšiks osutuma pidanud mäng sai oma ainsa värava 34. sekundil Zach Hymani kaudu. Curtis McElhinney jõudis 41 tõrjega karjääri kuuenda nullimänguni. Leafs võidutses vaatamata Auston Matthewsi puudumisele.

St. Louis Blues 3 - 2 (LA) Buffalo Sabres (tipphetked)

Bluesil läks kahe Evan Rodriguesi väravatega viimasel kolmandikul käest 2-0 edu, aga see andis võimaluse rekordi püstitamiseks. 36 sekundit enne karistusviskeid sai Vladimir Tarasenkost Bluesi ajaloos enim lisaajaväravaid (8) teinud mängija.

Hooaja eelvaade: Minnesota Wild

Sport, nagu me teame, võib vahest olla väga karm ja ebaõiglane. Kogu vaev ja hea töö võib ebaõnne korral asjatuks osutuda. Just nii juhtus eelmisel hooajal Minnesota Wildiga. Meeskond pani kokku klubi ajaloo edukaima hooaja ja tegi ka playoffide avaringis edenemiseks ära kõik võimaliku, kuid ometi 2. ringi mänge ei nähtud.

(foto: puckprose.com)
Järsult külmunud rünnak on saanud mitu uut nägu

Vaid liiga resultatiivseimana lõpetanud Pittsburgh Penguins tegi mullusel põhiturniiril Wildi 266-st rohkem väravaid. Põhihooajal keskmiselt 3.21 väravat paugutanud meeskond jõudis playoffides aga viie mänguga ainult kaheksa tabamuseni (keskmine 1.60). Need tulid ära 182 pealeviskega. Vastaseks olnud St. Louis Blues sai samal ajal kirja 134 üritust. Väravavaht Jake Allen oli tõeline kivimüür. Ega ometi kaks aastat järjest küll ju sama juhtuda saa.

"Peamine on see, et soovin, et me meeskonnana liiguksime playoffides sügavale," ütles suvel klubiga kolmeaastase pikenduse teinud Mikael Granlund. "Peame esmalt playoffidesse pääsema, aga arvan, et meil on väga hea punt koos ja suudame playoffides ohtlikud olla. Minu suurimaks eesmärgiks on see, et loodetavasti suudame järgmisel aastal midagi erilist korda saata."

Wildist on viimastel aastatel räägitud kui ühest potentsiaalsest karikale mängijast, ent tulemusi pole veel tulnud. Kaks aastat järjest on avaringis langetud ja ehkki viiel järjestikusel hooajal on aasta karikamängudega lõppenud, siis kirja on läinud vaid kaks seeria võitu. Kuid sellele vaatamata nimetatakse neid jätkuvalt karika ümber luusijate sekka.

Suvel on meeskond läbinud mitmed muutused, aga need on põhimõtteliselt olnud kosmeetilist laadi. Põhiturniiril võimsalt esinenud on rünnak on kaotanud Erik Haula, Jason Pominville'i ja Martin Hanzali, kellele toodud samaväärsed asendajad Marcus Foligno, Tyler Ennis ja Matt Cullen.

(foto: dailyfaceoff.com)
"Ennis pakub elevust, ta on uskumatult osav ja kaval. Sama on Folignoga. Ta on suur ja tugev kutt, kes alati endast kõik välja paneb. Minnesota fännid hakkavad seda hindama," kirjeldas hiljuti uusi meeskonnakaaslasi väravavaht Devan Dubnyk.

Cullen endise Wildi mehena reklaami ei vaja. Enda eest räägivad ka viimasel kahel aastal Penguinsiga tulnud triumfid. Pingviinid soovisid novembris 41-aastaseks saavat mängumeest palgale ka uueks hooajaks, aga kodukandi meeskonna huvile oli raske ära öelda. Samas on aga kindel ka see, et Cullen ei läinud lihtsalt koju tagasi karjääri lõpetama. Eesmärgiks on ikkagi karikavõit.

Huvitava täiendusena puudutab rünnakut ka üks peatreeneri Bruce Boudreau uutest abilistest. Klubi on palganud Bob Woodsi, kellega koos Boudreau varasemalt Anaheimis töötanud ja kes vormis läinud hooajal Buffalo Sabresi ülekaalu efektiivsuse liiga parimaks (24.5%). Wildil polnud eelmisel hooajal ülekaal nõrk koht, kaugel sellest, aga küll küllale liiga ei tee. 21% pealt on veel arenguruumi. Eriti tuleb muidugi erimeeskondade tähtsus välja just playoffides.

Kaitses paar taaselustamist vajavat projekti

Wild andis Ennise ja Foligno eest suvel ära Marco Scandella ning kaotas mitu veteranidest kaitsjat vabaagentide turule. See on toonud meeskonna sinisele joonele kaks intrigeerivat mängumeest - Kyle Quincey ja Ryan Murphy. Kumbki pole NHL-is millegagi pikalt hiilanud, aga nende sees peaksid peidus olema efektiivsed mängijad.

Boudreau on 32-aastasest Quinceyst elevusega rääkinud, kuigi tema eelmise hooaja statistika (73 mänguga 6+9) ei vihja millelegi säravale. Ent tegu on mehega, kes kunagi isegi 40 piiri lähedale jõudnud. Murphy on Carolina Hurricanesi endine drafti avaringi valik, kes juba väga varakult kõrgliigas jääle lasti, aga kelle areng on sedavõrd toppama jäänud, et isegi AHL-is on olnud probleeme mänguaja teenimisega. Aga äkki ongi neil olnud vaja lihtsalt õiget klubi ja õiget peatreenerit.

(foto: dailyfaceoff.com)
Wild lasi endale eelmisel hooajal keskmiselt 2.49 väravat mängus. See number on mitu aastat stabiilsena püsinud. Viimase nelja hooaja halvim kogunumber ühe aasta peale on mullune 208 endale lastud väravat. Kaks korda on jäädud 206 peale ja Dubnyki müstiline 2014/15 hooaeg tõi 201. Meeskond on olnud paljuski kaitsele keskendunud, aga koos Boudreau tulekuga leiti rünnaku ja kaitse vahel hea tasakaal. Enne 266 tabamusega aastat oli viimaste hooaegade parim 231.

Kas kõik on Dubnyki taga kinni?

Dubnykil on kolme Minnesotas veedetud hooaja halvim endale lastud keskmine 2.33 ning nõrgim tõrjete efektiivsus 91.8%. Kõikide Wildi särgis peetud mängude peale kokku on tema keskmised 2.17 ja 2.24. Rohkemat on oma esikindalt keeruline tahta. Kuid ohumärgiks on tõsiasi, et hooaja otsustavas faasis kipub 31-aastane kanadalane väristama.

Arvestades meeskonna külmunud rünnakut, siis ei saa väravavahti eelmise hooaja ebaõnnestumises süüdistada ja seda näitavad ka numbrid. Dubnyk tõrjus seerias Bluesi vastu 92.5%-ga ning lasi 1.86. Tegu igati tipp-topp numbritega. Kuid tema karjääri keskmisteks on playoffides 2.59 ja 90.3%. Need paranesid tublisti eelmise hooajaga. Selliste näitajatega on problemaatiline lõppeesmärgini jõuda.


Kas playoffides näidatud taseme languse taga võib olla väsimus? Dubnyk on viimase kahe aastaga põhiturniiril kokku jääl käinud 132 kohtumises. 2015. aasta kevadel meeskonda Supermanina playoffidesse tirides tegi ta klubi rekordit tähistavad 38 mängu järjest. Väsimus ei puuduta ka vaid füüsist. Väravavahtidel on eriti tähtis vaimne pool ja kui panna praktiliselt pool põhiturniiri ilma puhkepäevadeta, siis see võib tõesti mentaalse teravuse lõpuks röövida.

"Kui tal on partner, keda ta võib usaldada, siis usun, et ta saab 65 mängu mängimisega hakkama, ideaalis näeksin teda mängimas 60 kohtumises," on Boudreau oma esinumbri kohta öelnud. "Arvan, et kui ta püsib vaimselt värskena, siis võib ta teha palju mänge."

"Puhkemehe" ameti pärast asuvad uuel hooajal võitlusesse Alex Stalock ja Niklas Svedberg. 30-aastane Stalock on senise karjääri jooksul varumehena näidatud viisakaid numbreid - endale lastud keskmine 2.35 ja 91.2%. Tema ühe hooaja mängude rekordiks on 24. Kaks aastat noorem Svedberg mängis paar aastat tagasi ilusa Bostonis tehtud hooaja magusaks KHL-i lepinguks. Nüüd on ta Venemaalt tagasi ja jätkamas karjääri numbritega 2.31 ja 92%. Nende kahe seast võiks Wild leida küll korralikult Dubnykit toetava puurivahi.

Või äkki on hoopis Boudreau süüdi?

Boudreau ei ole halb treener, vastupidi. Ta tuli Minnesotasse ja pigistas kohe oma esimesel aastal mitmetelt mängijatelt välja karjääri parimad hooajad. See näitab, et tegu on väga hea treeneriga. Aga tema headus kipub piirduma ainult põhiturniiriga. Ta on oma meeskondadele toonud kaheksa divisjoni esikohta, aga playoffides on õnnestunud 2. ringist kaugemale minna vaid korra. Ta on kogu oma karjääri jooksul playoffides kaheksast seeria 7. mängust võitnud vaid ühe.

Kui sa ei suuda 7. mängu võita, siis polegi sul põhimõtteliselt playoffides midagi teha. Kergelt karikani kõndimise aastad on ammu möödas. Suur hulk ebaõnnestunud mänge näitab ka seda, et tegu ei saa olla vaid juhusega. Wildi fännidel jääb üle loota, et kolm on kohtu seadus ja kolmanda meeskonnaga jõuab 62-aastane peatreener õnneliku lõpuni. Ise ta seda usub.

"Arvan, et meie tuumik on väga hea," tunnistas Boudreau enne treeninglaagri algust. "Arvan, et meie liidrite grupp on väga hea, parim mis mul üldse kunagi olnud. Kõik vajab õppimist. Mikkol (Koivu), Zachil (Parise), Ericul (Staal) ja Ryanil (Suter) läks aega mõistmaks mind. Ent lõpuks olime kõik ühel lainel ja ootame sellelt aastalt positiivseid asju."

Wildi jaoks võiks esmalt positiivne olla avaringist edenemine. See on samuti varasemalt Boudreaule probleeme valmistanud. Üheksast playoffidega lõppenud aastast on ta oma meeskonna esimesest vastasest mööda tüürinud vaid neli korda.

Eddie Läck liikus Calgarysse

Carolina Hurricanes on oma pilgeni täis puuris korda loonud Eddie Läckist loobumisega. 29-aastasest rootslasest sai Calgary Flamesi mängumees. Kanada klubi sai endale ka Hurricanesi endise drafti avaringi valiku Ryan Murphy ning 2019. aasta drafti 7. ringi valiku. Vastupidises suunas liikusid noor kaitsja Keegan Kanzig ja ülejärgmise aasta drafti 6. ringi valik.

(foto: expressen.se)
Sel aastal Rootsi koondise ridades maailmameistriks tulnud Läck veetis Carolinas kaks künklikku hooaega. Tema tänavuste võtmemomentide hulka kuulus peatreeneri avalik kriitika ning vinge sellele vastamine, kui järgmisest kuuest mängust õnnestus võita viis ning selle perioodi jooksul ei lasknud ta kordagi endale üle kahe värava.

Kogu hooaja peale kokku sai Läck 20-st mängust kirja kaheksa võitu, lastes 2.64 väravat ja tõrjudes 90.2%-ga. Tema karjääri numbrid on 136 mängu peale vastavalt 2.56 ja 91.1%.

Hurricanes tegi Murphyst 2011. aastal drafti 12. valiku, ent oma staatuse kohaselt pole ta veel suutnud mängida. Viie hooaja jooksul on 24-aastane kaitsja kogunud vaid 151 mängu. Neist on kirjas 37 punkti (6+31). AHL-is on 89 mänguga tulnud 66 silma (10+56).

22-aastane Kanzig on 2013. aasta 3. ringi mees, kellel debüüt NHL-is veel tegemata. Lõppenud hooaeg möödus tal suures osas ECHL-is, kus 40 mänguga tuli viis punkti (1+4).

Pool Läcki 2.75-miljonilisest palgast jääb Hurricanesi kanda. Temast saab järgmisel suvel vabaagent.

Flames kavatseb Murphy lepingu välja osta. Samuti loobutakse tänavu 61 mänguga vaid kolme värava ja seitsme punktini jõudnud ründajast Lance Boumast.

Hooaja eelvaade: Carolina Hurricanes

Carolina Hurricanes sai eelmisel hooajal kirja oma ajaloo - jätame tööseisaku aasta välja - väikseima punktisaagi 71. Aga tegelikkuses ei olnud lugu 2006. aasta karikavõitja jaoks nii hull kui pealtnäha tundus. Kui osad tahtsid kaotada, siis Hurricanesi tõukasid põhja lähedale vigastused.

(foto: sportsnet.ca)
Edurivis Staalid ja noored

Hurricanesi hooaja rikkus Jordan Staali vahetult enne hooaega tabanud vigastus. Ilma temata saadi 35-st matšist vaid kümme võitu, kuid koos temaga 47-st 20. Hurricanes näitas hooaja teises pooles hoogu, millega võiks konkureerida playoffide kohtadele. Uuel hooajal on kindlasti tegu parema meeskonnaga, kuigi hooaja pikendamine tundub siiski võimalik, et suud lõhki ajava suutäiga. Eriti arvestades seda, millises divisjonis mängitakse.

Jordanit toetab väravate jahil endiselt vanem vend Eric, aga võib küsida, et kui kaua veel? Meeskonna kaptenil algab lepingu viimane aasta ja suve jooksul pole pikenduseni jõutud. Liiguvad signaalid, et see jääbki enne hooaega tegemata ning see paneb automaatselt musta pilve kogu meeskonna kohale.

Vanem Staal on viimastel aastatel esinenud tagasihoidlikult, kuid tegu on sellegipoolest väärtusliku mängumehega ning huvilistest tema puhul kindlasti puudu poleks. Kuigi omaette teema on see, kas ollakse nõus ka kogu tema 8.25-miljoniline palk enda kanda võtta.

Hurricanesi jaoks on heaks uudiseks see, et Eric Staali selja taga ei tule tume maa. Noored keskründajad Elias Lindholm ja Victor Rask tegid mullu korralikud hooajad ning lähevad vastavalt 20- ja 22-aastastena kindlasti veel paremaks. Lisaks on Jeff Skinner alles veel 23-aastane, kuigi tundub, et ta oleks juba terve igaviku vastaste kaitsjaid ja väravavahte terroriseerinud. Noor kanadalane tegi juba viis aastat tagasi 30 väravaga hooaja. Samas sai ta aga eelmisel hooajal vaevu üldse 30 punkti kokku - 18+13.

(foto: letsgohawks.net)
Sarnaselt nooremale Staalile jäi ka Skinneril hooaja algus korralikult kaasa tegemata, kuna ta sai viimases kontrollkohtumises peapõrutuse. Vaadates, millised numbrid lõpuks kirja läksid, siis tundub, et sellest ei toibunud ta täielikult kogu aasta jooksul. Ebaefektiivne mäng on selgeks ohumärgiks, kuid klubi tähtsad ninad selle pärast ei muretse. "Peame leidma viisi, kuidas teda õigesti kasutada ja viima ta tagasi tasemele, kus ta on varem olnud. Kui ta on korra seal olnud, siis suudab ta seal uuesti olla," on öelnud peatreener Bill Peters.

Peters on märkinud, et kehv hooaja algus rikkus kiirelt kogu aasta ära ja seekord loodab ta paremat õnne. Kuid kogu aasta samas vett vedama ei läinud. Endine Detroit Red Wingsi abitreener tõstis aastaid vähemuses keskpäraselt ja enamasti kehvapoolselt mänginud meeskonna selle osas üheks liiga parimaks - efektiivsus 84.7% andis 4. koha. Samuti oldi ülekaalus korralikud - 18.8%, 15. koht. Kummalisel kombel ei saadud end aga tasakaalus mängides kuidagi käima. Seda vaatamata sellele, et 5 vs 5 mängus oldi pealevisete osas liiga esikümnes.

"Mulle meeldib positsioon, kus oleme seoses sellega, kuhu meie võime edasi liikuda. See sõltub meie skoorimise võimekusest. Peame 5 vs 5 mängus hakkama väravaid tegema," on ka Peters probleemi tunnistanud.

Väravad võiksid tõesti hakata tulema, kui Skinner suudab teha oma karjääri kolmanda 30 kolliga hooaja, Lindholm ja Rask jätkavad esiletõusu ning Staalid on stabiilsed ja täie tervise juures.

Nooruslik kaitseliin

Samal ajal kui paljud meeskonnakaaslased käsikäes lati alt läbi põrutasid tegi Justin Faulk mullu oma karjääri parima aasta. 23-aastane kaitsemees sai hakkama suure hüppega, tõstes senise tippmargi 32 punkti 49 peale ja endise drafti 2. ringi valiku puhul nähakse potentsiaali veel enamaks. Ameeriklasel on vaatamata noorele vanusele selja taga juba 262 matši, mis tähendab, et tal on piisavalt kogemusi, et kerkida noore kaitseliini liidriks.

(foto: James Guillroy/USA TODAY Sports)
Faulki selja taga tundus asjalik ka 2011. aasta drafti avaringi valik Ryan Murphy, kes korjas 37-st mängust 13 silma. Lisaks on sinisele joonele tulemas jõudu hiljutitest draftidest - 2014. aasta avaringi valik Haydn Fleury ja tänavune 5. mees Noah Hanifin. "Nad ei ole lihtsalt suured, enda tsoonis mängivad kaitsjad. Aja jooksul selgub, kui palju nad suudavad NHL-is rünnakul panustada, aga nad on tüübid, kes lülituvad võimalusel rünnakule ja nende liikumisvõime lubab neil seda teha," kirjeldab Peters Fleuryt ja Hanifinit.

Noori toetavad sinisel joonel kogenud Ron Hainsley, John-Michael Liles ning uus nägu James Wisniewski, kes peaks niigi korralikult töötavale ülekaalule veelgi hoogu juurde panema. Hurricanes on pärast oma karikatriumfi playoffides mänginud vaid korra, aga tundub, et klubi fännidel on siiski midagi, mida oodata. Äkki isegi juba algavast hooajast.

Ward on saanud endale tagant tõukaja

Cam Ward oli esimest aastat NHL-is, kui Hurricanes ootamatult Stanley karika endale haaras. Põhihooaeg lõppes küll kanadalase jaoks sellega, et keskmiselt tuli välja võtta 3.68 tükki, aga playoffides oli ta nagu mõnest vaimust haaratud ja võitis Conn Smythe'i trofee. Sellele on aga järgnenud mitte midagi ütlevate numbritega kulgemine. Pärast rohkem kui 500-mängulist kogemust on Wardi karjääri keskmisteks 2.73 ja 91%.

Et Ward oma kunagise sära uuesti leiaks on talle toodud tõsine tagant tõukaja. Eddie Läck tuleb oma seniste keskmiste numbritega 2.43, 91.1% esikinda kohta endale haarama. Nähtavasti jättis Hurricanesi juhtidele kustumatu mulje see, kuidas Läck 2013. aasta detsembris on esimeses Vancouver Canucksi eest tehtud kodumängus Hurricanesi vastu kohe puhta paberi kirja sai.


Läck näitas eelmise hooaja lõpus, mil Ryan Miller vigastusega riiulil oli, et suudab playoffide kohta jahtivas meeskonnas täita põhiväravavahi rolli. See peaks Wardi muretsema panema. Või siis ennast parandama panema. Seda loodab klubi. "Lisasime selle käiguga endale sügavust. Arvan, et sellest kujuneb väga tervislik sisemine konkurents," on Peters märkinud.

Hooaja väljavaated

Selleks, et Hurricanes playoffidesse jõuaks tuleb ellu jääda karmis Metro divisjoni konkurentsis, kus on kuus meeskonda endale hooaja pikendamise kindlaks eesmärgiks pannud. Ainuke rahumeelne kõrvaltvaataja on New Jersey Devils.

Kui eelmine hooaeg läks Hurricanesil nässu, sest tehti kehv algus - oktoobris ei saadud mitte ühtegi võitu - siis sama oht on üleval ka tänavu. Aasta tagasi oli oktoobris kaheksast mängust kuus võõrsil ning nüüd ootab ees seeria, kus esimesest 11-st mängust tuleb kodust eemal pidada kaheksa matši. Sellele on ka Peters tähelepanu juhtinud: "Meie väljakutseks on hea algus ning sihiks olla tänupühade ajal playoffide kohtadel. Pöörame algusele suurt tähelepanu."

Tänupüha on USA-s kavas iga aasta novembri neljandal neljapäeval. Tänavu on Hurricanes selleks ajaks teinud 22 kohtumist. Hooaja alguse kalender on mitmete välisreisidega küll hirmutav, aga tänu sellele on Petersi meeskonnal tulemas väga kodune november. Ees ootab seeria, kus kümnest mängust üheksa on kodupubliku ees. See peaks aitama hoida võitude ja kaotuste suhet enamvähem tasakaalus, mis tähendab, et Petersi siht on täitsa reaalne. Selleni jõudmiseks tuleb aga korralikult mängida. Peab edasi panema sealt, kus eelmine hooaeg pooleli jäi.