Hooaja eelvaade: Minnesota Wild

Sport, nagu me teame, võib vahest olla väga karm ja ebaõiglane. Kogu vaev ja hea töö võib ebaõnne korral asjatuks osutuda. Just nii juhtus eelmisel hooajal Minnesota Wildiga. Meeskond pani kokku klubi ajaloo edukaima hooaja ja tegi ka playoffide avaringis edenemiseks ära kõik võimaliku, kuid ometi 2. ringi mänge ei nähtud.

(foto: puckprose.com)
Järsult külmunud rünnak on saanud mitu uut nägu

Vaid liiga resultatiivseimana lõpetanud Pittsburgh Penguins tegi mullusel põhiturniiril Wildi 266-st rohkem väravaid. Põhihooajal keskmiselt 3.21 väravat paugutanud meeskond jõudis playoffides aga viie mänguga ainult kaheksa tabamuseni (keskmine 1.60). Need tulid ära 182 pealeviskega. Vastaseks olnud St. Louis Blues sai samal ajal kirja 134 üritust. Väravavaht Jake Allen oli tõeline kivimüür. Ega ometi kaks aastat järjest küll ju sama juhtuda saa.

"Peamine on see, et soovin, et me meeskonnana liiguksime playoffides sügavale," ütles suvel klubiga kolmeaastase pikenduse teinud Mikael Granlund. "Peame esmalt playoffidesse pääsema, aga arvan, et meil on väga hea punt koos ja suudame playoffides ohtlikud olla. Minu suurimaks eesmärgiks on see, et loodetavasti suudame järgmisel aastal midagi erilist korda saata."

Wildist on viimastel aastatel räägitud kui ühest potentsiaalsest karikale mängijast, ent tulemusi pole veel tulnud. Kaks aastat järjest on avaringis langetud ja ehkki viiel järjestikusel hooajal on aasta karikamängudega lõppenud, siis kirja on läinud vaid kaks seeria võitu. Kuid sellele vaatamata nimetatakse neid jätkuvalt karika ümber luusijate sekka.

Suvel on meeskond läbinud mitmed muutused, aga need on põhimõtteliselt olnud kosmeetilist laadi. Põhiturniiril võimsalt esinenud on rünnak on kaotanud Erik Haula, Jason Pominville'i ja Martin Hanzali, kellele toodud samaväärsed asendajad Marcus Foligno, Tyler Ennis ja Matt Cullen.

(foto: dailyfaceoff.com)
"Ennis pakub elevust, ta on uskumatult osav ja kaval. Sama on Folignoga. Ta on suur ja tugev kutt, kes alati endast kõik välja paneb. Minnesota fännid hakkavad seda hindama," kirjeldas hiljuti uusi meeskonnakaaslasi väravavaht Devan Dubnyk.

Cullen endise Wildi mehena reklaami ei vaja. Enda eest räägivad ka viimasel kahel aastal Penguinsiga tulnud triumfid. Pingviinid soovisid novembris 41-aastaseks saavat mängumeest palgale ka uueks hooajaks, aga kodukandi meeskonna huvile oli raske ära öelda. Samas on aga kindel ka see, et Cullen ei läinud lihtsalt koju tagasi karjääri lõpetama. Eesmärgiks on ikkagi karikavõit.

Huvitava täiendusena puudutab rünnakut ka üks peatreeneri Bruce Boudreau uutest abilistest. Klubi on palganud Bob Woodsi, kellega koos Boudreau varasemalt Anaheimis töötanud ja kes vormis läinud hooajal Buffalo Sabresi ülekaalu efektiivsuse liiga parimaks (24.5%). Wildil polnud eelmisel hooajal ülekaal nõrk koht, kaugel sellest, aga küll küllale liiga ei tee. 21% pealt on veel arenguruumi. Eriti tuleb muidugi erimeeskondade tähtsus välja just playoffides.

Kaitses paar taaselustamist vajavat projekti

Wild andis Ennise ja Foligno eest suvel ära Marco Scandella ning kaotas mitu veteranidest kaitsjat vabaagentide turule. See on toonud meeskonna sinisele joonele kaks intrigeerivat mängumeest - Kyle Quincey ja Ryan Murphy. Kumbki pole NHL-is millegagi pikalt hiilanud, aga nende sees peaksid peidus olema efektiivsed mängijad.

Boudreau on 32-aastasest Quinceyst elevusega rääkinud, kuigi tema eelmise hooaja statistika (73 mänguga 6+9) ei vihja millelegi säravale. Ent tegu on mehega, kes kunagi isegi 40 piiri lähedale jõudnud. Murphy on Carolina Hurricanesi endine drafti avaringi valik, kes juba väga varakult kõrgliigas jääle lasti, aga kelle areng on sedavõrd toppama jäänud, et isegi AHL-is on olnud probleeme mänguaja teenimisega. Aga äkki ongi neil olnud vaja lihtsalt õiget klubi ja õiget peatreenerit.

(foto: dailyfaceoff.com)
Wild lasi endale eelmisel hooajal keskmiselt 2.49 väravat mängus. See number on mitu aastat stabiilsena püsinud. Viimase nelja hooaja halvim kogunumber ühe aasta peale on mullune 208 endale lastud väravat. Kaks korda on jäädud 206 peale ja Dubnyki müstiline 2014/15 hooaeg tõi 201. Meeskond on olnud paljuski kaitsele keskendunud, aga koos Boudreau tulekuga leiti rünnaku ja kaitse vahel hea tasakaal. Enne 266 tabamusega aastat oli viimaste hooaegade parim 231.

Kas kõik on Dubnyki taga kinni?

Dubnykil on kolme Minnesotas veedetud hooaja halvim endale lastud keskmine 2.33 ning nõrgim tõrjete efektiivsus 91.8%. Kõikide Wildi särgis peetud mängude peale kokku on tema keskmised 2.17 ja 2.24. Rohkemat on oma esikindalt keeruline tahta. Kuid ohumärgiks on tõsiasi, et hooaja otsustavas faasis kipub 31-aastane kanadalane väristama.

Arvestades meeskonna külmunud rünnakut, siis ei saa väravavahti eelmise hooaja ebaõnnestumises süüdistada ja seda näitavad ka numbrid. Dubnyk tõrjus seerias Bluesi vastu 92.5%-ga ning lasi 1.86. Tegu igati tipp-topp numbritega. Kuid tema karjääri keskmisteks on playoffides 2.59 ja 90.3%. Need paranesid tublisti eelmise hooajaga. Selliste näitajatega on problemaatiline lõppeesmärgini jõuda.


Kas playoffides näidatud taseme languse taga võib olla väsimus? Dubnyk on viimase kahe aastaga põhiturniiril kokku jääl käinud 132 kohtumises. 2015. aasta kevadel meeskonda Supermanina playoffidesse tirides tegi ta klubi rekordit tähistavad 38 mängu järjest. Väsimus ei puuduta ka vaid füüsist. Väravavahtidel on eriti tähtis vaimne pool ja kui panna praktiliselt pool põhiturniiri ilma puhkepäevadeta, siis see võib tõesti mentaalse teravuse lõpuks röövida.

"Kui tal on partner, keda ta võib usaldada, siis usun, et ta saab 65 mängu mängimisega hakkama, ideaalis näeksin teda mängimas 60 kohtumises," on Boudreau oma esinumbri kohta öelnud. "Arvan, et kui ta püsib vaimselt värskena, siis võib ta teha palju mänge."

"Puhkemehe" ameti pärast asuvad uuel hooajal võitlusesse Alex Stalock ja Niklas Svedberg. 30-aastane Stalock on senise karjääri jooksul varumehena näidatud viisakaid numbreid - endale lastud keskmine 2.35 ja 91.2%. Tema ühe hooaja mängude rekordiks on 24. Kaks aastat noorem Svedberg mängis paar aastat tagasi ilusa Bostonis tehtud hooaja magusaks KHL-i lepinguks. Nüüd on ta Venemaalt tagasi ja jätkamas karjääri numbritega 2.31 ja 92%. Nende kahe seast võiks Wild leida küll korralikult Dubnykit toetava puurivahi.

Või äkki on hoopis Boudreau süüdi?

Boudreau ei ole halb treener, vastupidi. Ta tuli Minnesotasse ja pigistas kohe oma esimesel aastal mitmetelt mängijatelt välja karjääri parimad hooajad. See näitab, et tegu on väga hea treeneriga. Aga tema headus kipub piirduma ainult põhiturniiriga. Ta on oma meeskondadele toonud kaheksa divisjoni esikohta, aga playoffides on õnnestunud 2. ringist kaugemale minna vaid korra. Ta on kogu oma karjääri jooksul playoffides kaheksast seeria 7. mängust võitnud vaid ühe.

Kui sa ei suuda 7. mängu võita, siis polegi sul põhimõtteliselt playoffides midagi teha. Kergelt karikani kõndimise aastad on ammu möödas. Suur hulk ebaõnnestunud mänge näitab ka seda, et tegu ei saa olla vaid juhusega. Wildi fännidel jääb üle loota, et kolm on kohtu seadus ja kolmanda meeskonnaga jõuab 62-aastane peatreener õnneliku lõpuni. Ise ta seda usub.

"Arvan, et meie tuumik on väga hea," tunnistas Boudreau enne treeninglaagri algust. "Arvan, et meie liidrite grupp on väga hea, parim mis mul üldse kunagi olnud. Kõik vajab õppimist. Mikkol (Koivu), Zachil (Parise), Ericul (Staal) ja Ryanil (Suter) läks aega mõistmaks mind. Ent lõpuks olime kõik ühel lainel ja ootame sellelt aastalt positiivseid asju."

Wildi jaoks võiks esmalt positiivne olla avaringist edenemine. See on samuti varasemalt Boudreaule probleeme valmistanud. Üheksast playoffidega lõppenud aastast on ta oma meeskonna esimesest vastasest mööda tüürinud vaid neli korda.

Kommentaarid