 |
| (foto: espn.com) |
Eelmine hooaeg oli neljas järjestikune, mil meeskonna kapteni Claude Giroux punktisaak langes. 29-aastane ründaja sai kirja vaid 14 väravat ja 58 silma. Giroux on pikalt olnud üks liiga alahinnatumaid superstaare, aga aina halvemad esitused võivad ta eliitmängijate nimistust langetada. Flyersi mängude ajal on ikka armastatud välja tuua seda, kuidas Giroux on alates hooajast 2011/12 olnud liiga resultatiivseim mängija, aga selle staatuse on ta tänaseks minetanud.
Murelik on seis ka meeskonna teise ründetähe Jakub Voracekiga. 28-aastane tšehh oli alles nii hiljuti, kui hooajal 2014/15 liiga punktitabeli tippude hulgas, aga pärast seda on ta langenud 50-60 punkti meheks. Eelmisel hooajal tuli 20 väravat ja 61 silma.
"Me vajame neilt paremaid esitusi," on oma ründetuusade kohta öelnud klubi peamänedžer Ron Hextall. "Nad teavad seda ise ka. Nemad ise nõuavad endalt rohkemat. Nad teavad, et nad on väga head mängijad ja nad peavad meie jaoks olema väga head mängijad."
 |
| (foto: dailyfaceoff.com) |
Enda avaringi valik pandi sel suvel hakkama Nolan Patricku peale, kes on üks paljudest noortest mängijatest, keda Hextall tahab näha meeskonda murdmas.
"Meil on mitmed kutid võitlemas kahe ründaja koha pärast," on endine keevaline väravavaht märkinud. "Kes suudab esile tõusta? Seda ma ei tea, see sõltub neist. Meil on mõned lahtised kohad rünnakul ja samuti kaitses. Meie lapsed peavad näitama, et nad saavad meid teha paremaks meeskonnaks."
Võitlus koha eest päikese all on nii tihe, et isegi Patricku koht pole kindel. Küll oleks aga väga üllatav kui paar nädalat enne hooaja algust 19-aastaseks saav mängumees oma võimalust ei saaks. Tema füüsilist võimekust on niigi juba kiidetud ja tegu olevat ka väga osava noormehega. Ega vastasel juhul poleks ta ka enamuse eelmisest hooajast olnud erinevates drafti prognoosides esinumber.
Kaitse vajab korrastamist
Lisaks kahvatule rünnakule on Dave Hakstoli meeskonda tagasi hoidnud ka kehvad kaitsenumbrid. Viimase nelja hooaja jooksul on endale kolm korda lastud kokku üle 230 värava. Eelmise hooaja keskmiseks numbriks tuli 2.82. Seda vaatamata tõsiasjale, et vastaste võimaluste limiteerimisel oldi liiga parimate seas, kui endale lubati 28.5 pealeviset mängus. Mehine osa selles oli Andrew MacDonaldi comebackil.
Septembri alguses 31-aastaseks saanud kaitsja, kes olnud kogu karjääri jooksul usin pealevisete blokeerija, kukkus hooajal 2015/16 AHL-i ja tagasiteed sealt pidi pikalt otsima. Lõpuks leidis ta selle antud hooaja lõpuosas ning järgnenud aastal oli ta uuesti täiesti adekvaatse tasemega kaitsemees. Ent meeskonna kahjuks hakkas temaga võrreldes vastupidises suunas liikuma Shayne Gostisbehere.
Üleeelmisel hooajal tõelise komeedina tulnud ameeriklane pani 46 punktiga aastale otsa 39 silmaga aasta ja seda vaatamata sellele, et ta sai kirja 12 kohtumist rohkem. Kehv mänguvorm jättis Gostisbehere'i isegi mõnes kohtumises kõrvaltvaatajaks.
"Sa pead sellega seoses olema hea meeskonnamängija, end ei tohi liialt esile tõsta," kommenteeris ta juhtunut eelmisel kuul. "Jah, sa ei taha tervena koosseisust välja jääda, aga selle puhul tuleb positiivseks jääda. Arvan, et sain sellega hakkama. Sain jäält eemal olles paremaks samal ajal kui meeskond väljakul oli."
Väidetavalt Gostisbehere täielikult terve polnud, aga seisund oli piisavalt hea, et kogu hooaeg kaasa mängida. Küll aga on suvi kuulunud taastumisele ja pärast seda on ta hakkamist täis, nii personaalse poole pealt kui meeskonna vaatevinklist.
"Arvan, et oleme hooajale peale minnes väga keskendunud. Meil saab olema noor, lõbus ja põnev meeskond ning sellest tuleb suurepärane hooaeg," teatas ta.
 |
| (foto: dailyfaceoff.com) |
Huvitav käik väravasuul
Flyers lasi suvel mitmetel vabaagentidel minema jalutada ja nende seas oli ka mitu head aastat meeskonna esikindana tegutsenud Steve Mason. Tema asemele toodi Brian Elliott. Tegu on väga huvitava käiguga. Mõlemad on üsna sarnase tasemega puurilukud, aga Elliott on kolm aastat vanem. Tema lepinguga hoiti paar miljonit kokku, kuid seda ei saa veel öelda, kas see seda ka väärt on.
Intriigi lisab veel see, et Elliotti ei toodud meeskonda uueks esikindaks. Ees ootab võitlus, või siis koostöö, Michal Neuvirthiga. "82-mängulise hooaja jooksul on vaja tandemina mõlemaid kutte ja oleme sellega seoses põnevil. Ma arvan, et Brian on 6-7 aastat väga hästi esinenud ja näeme teda päris hea väravavahina," kommenteeris Hextall suvel.
Elliott tõrjus läinud hooajal 91%-ga ja lasi keskmiselt 2.55 väravat. Näis, et pikalt St. Louisis olnud väravavahil olid pärast klubivahetust kohenemise probleemid. Pärast rasket algust vedas ta aga Calgary Flamesi playoffidesse, tõrjudes viimase 36 mängu jooksul 91.9%-ga ja lastes 2.27 väravat. Neuvirthi mullusteks numbriteks olid 89.1% ja 2.82. Tema ja Mason panid lõpuks tõrjete efektiivsuseks kokku 90.1%, mis tähendas, et meeskonna heast võimaluste limiteerimisest polnud väga palju kasu.
Ümberehitamist ei tule, aga keskendutakse noortele
Hextall saabus kolm suve tagasi ametisse eesmärgiga ehitada uuesti üles Flyersi noortesüsteem. Drafti kaudu on märgatavalt oma noorte valikut parandatud ja esimesed viljad on juba esindusmeeskonnas näha. Klubi AHL-i meeskond on äsja 101 punktiga teinud väga hea hooaja ning võib arvata, et tulevikku suunatud filosoofiaga jätkatakse. See aga ei tähenda seda, et meeskond ei võiks arvestatav jõud olla.
"Sa ei ole ümberehitamas, kui suudad konkurentsivõimeline olla," ütles Haxtall hiljuti. "Minu jaoks on ümberehitamine see, kui käid täiesti põhjas ära ja valid draftis mitu korda kõrgetelt kohtadelt ja sisuliselt ei ürita sa eriti innukalt võita. See ei kuulu meie DNA juurde. Me soovime võita. Tahame võita võimalikult palju mänge. Me ei kavatse liiga põhja vajuda ja valida esimesena 4-5 aastat järjest. Sedamoodi ei saa meeskonnakultuuri ehitada. Meie visiooni hulka kuulub konkurentsivõimelisus, järg-järgu haaval ehitamine ja nooremaks saamine. Täpselt seda oleme me ka tegemas."
Arvestades, mida 76ers on NBA-s teinud, siis on Hextalli suhtumine Philadelphia spordisõprade jaoks kindlasti värskendav. Samas kaasneb seesuguse piiri peal kiikumisega oht jääda pikaks ajaks täiesti irrelevantseks meeskonnaks, kes pole tippkonkurentsis püsimiseks piisavalt hea, aga samal ajal põhja langemiseks piisavalt halb. Selline on Flyers ka viimastel hooaegadel olnud. Kord playoffides ja siis jälle väljas. Patricku saamine annab lootust, et mingi aeg õnnestub end sellest nõiaringist välja murda. Praegu ollakse aga liiga ladvikust veel kaugel.
Kommentaarid