 |
| (foto: sun-sentinel.com) |
2015. aasta kevadel Lõuna-Florida hokielu käima lükanud Jaromir Jagr on läinud, aga tema pärand elab edasi. Vanameistri kõrval mängides õppisid nii paljud noored pantrid nii mõndagi. Jagr moodustas Aleksander Barkovi ja Jonathan Huberdeauga ühe liiga produktiivseima ründekolmiku. Kuigi eelmisel hooajal ei saanud kolmik eriti oma talenti ja üksteise mõistmist näidata, kuna viimases kontrollkohtumises saadud Achilleuse kõõluse vigastus röövis Huberdeault üle 50 mängu. Lisaks puudus Barkov 21-st kohtumisest.
Põhikolmiku vigastusprobleemid tähendasid, et Panthers jäi keskmise väravasaagi osas oma 2.50-ga liiga viimaste hulka. Aasta varem oldi 2.83-ga hoopis resultatiivseimate seas. Noor meeskond elas läbi väga valusa kukkumise.
"Mitte keegi ei taha lõpetada mängimist pärast 82. kohtumist," märkis Nick Bjugstad suvel. "Soovisime kõik tööga jätkata, eriti pärast eelneval hooajal playoffide maigu suhu saamist. See jättis meile kogu suveks mõru maigu suhu. Aga see pani meid ka rohkem vaeva nägema."
Bjugstadil jäi samuti mullu korralik ports hooajast vahele, kui ta suutis kaasa teha vaid 54 kohtumist. Paljud vigastused maksid kiirelt kätte ka peatreenerile Gerard Gallantile, kes oli värskelt 103 punktiga aidanud meeskonna klubi ajaloo parima hooajani. Lõppkokkuvõttes lõikas Panthers ka treenerivahetusega näppu. Kui Gallantiga võitis meeskond 22-st kohtumisest 10, siis peamänedžeri kohalt tema asendajaks tõusnud Tom Rowe 60-st 24, kaotades omakorda viimasest 24-st 17.
Rowe määrati kahe hooaja vahel üllatuslikult Dale Talloni asemel peamänedžeriks, aga nüüd on ta taandatud nii sellelt positsioonilt ning samuti treeneriametist, jätkates klubis nõuandjana. Tallon on uuesti klubi juht ning peatreeneriks palgati Bob Boughner, kellel selja taga edukad hooajad San Jose Sharksi abitreenerina.
Boughner on olnud suures elevuses seoses koosseisuga, mis teda ees ootab. Lisaks Jagri lahkumisele on seal mitmeid teisi muutusi. Läinud on ka eelmise hooaja parim väravakütt Jonathan Marchessault, alates 2014. aastast klubis mänginud Jussi Jokinen ja tubli 25 värava-50 punkti mees Reilly Smith. Vabaks jäänud kohad rünnakul on minemas Jevgeni Dadonovile ja Radim Vrbatale. Lisaks loodab endast kindlasti korraliku märgi maha jätta Sooma liiga mullune resultatiivseim mees Henrik Haapala. Potentsiaali tundub ees kõvasti olema.
 |
| (foto: dailyfaceoff.com) |
Kaitse vajab samuti paremat tervist
Vigastused räsisid pantritel rünnaku kõrval korralikult ka kaitseliini. Alex Petrovic jättis vahele ligi pool hooaega ja üle kümne kohtumise vaatas kõrvalt ka meeskonna esikaitsjal Aaron Ekblad. Augud kaitses tähendasid, et meeskond lasi endale 2.82 väravat, mis viimase kümne hooaja jooksul klubi üks halvimatest näitajatest. Kuigi nagu ka Tallon on märkinud, siis Panthersi sinine joon ongi rohkem ründele fokusseeritud ja pigem on mentaliteediks lihtsalt vastase üleskoorimine.
 |
| (foto: dailyfaceoff.com) |
"On tore, kui ametis on tüüp, kes tunneb sinu positsiooni, eriti arvestades noort mängijate gruppi, kes meil taga on. Usun, et ta on meile suureks abiks. Kõik on ülielevil, et ta meil on," rääkis Yandle uuest peatreenerist suve keskel.
Luongo viimaste mahlade peal?
Luongo kerkib uuel hooajal väravavahtide võitude kõigi aegade edetabelis 4. kohale, aga teda ei saa Floridas enam pidada raudseks esikindaks. Eelmisel hooajal sai James Reimer isegi rohkem mänge (43 vs 40) ning tuli tööga isegi paremini toime. Luongo lasi endale keskmiselt 2.68 väravat, Reimer 2.53. Tõrjete efektiivsus oli vastavalt 91.5% ja 92%. 38-aastase Luongo väravate keskmine oli viimati suurem hooajal 2005/06.
Reimer on huvitav kuju. Pikalt Torontos mängides "hiilgas" ta ebastabiilsusega, kuigi kehvapoolse meeskonna eest ongi väravavahtidel raske mängida. Fakt on aga see, et seitsme liigas veedetud hooaja jooksul on neli korda tema tõrjeprotsent olnud vähemalt 92. Eelmisel hooajal oli liigas vaid 11 puurivahti, kes sellistesse kõrgustesse tõusid. Ehk muretsemiseks ei tohiks justkui põhjust olla, kui Luongo tõepoolest ei suuda enam esikindale kohaseid esitusi pakkuda.
Suuri ambitsioone silmas pidades on aga halb uudis see, et Reimeril on väga puudulikud playoffide kogemused. Kokku seni vaid kaheksa kohtumist. Luongol on neid 70 ja omaette küsimus on ka see, et kas nii tituleeritud väravavaht nagu tema üldse nõustub teist viiulit mängima.
Kõik klappima saades on tegu väga ohtliku meeskonnaga
Panthersil on suve jooksul olnud korralikult kadusid, aga tänu mängijateturul tehtud lüketele ei tohiks meeskond lahkujatest puudust tunda. Dadonovil on KHL-is selja taga aasta, kus ta jõudis 53 mänguga 66 punktini (30+36). Vrbata on 36-aastaselt 55 punktiga (20+35) teinud ühe karjääri parima hooaja ja värskete täiendustena võivad tunduda ka kõik need ründajad, kes suure osa eelmisest hooajast vahele jätsid.
Vigastusi vältides ei tohiks skoorimine Boughneri hoolealustel raskusi valmistada ja see annab märgatavalt paremad võiduvõimalused. Kui meeskond suudab oma keskmise saagi kolme lähedale viia, siis pole isegi vaja suurt edasiminekut kaitse poole pealt. Mullused finalistid Pittsburgh Penguins ja Nashville Predators lasid mõlemad endale läinud hooajal keskmiselt üle 2.60 värava mängus. Playoffides oli kokku viis sellist satsi.
Floridas räägitakse juba paar aastat karika võitmisest ja töö selle nimel käib. Praegu veel tundub see liiga suure ampsuna, ent põhiturniirilt edenemisega peaks meeskond siiski hakkama saama. Väärib ka märkimist, et klubil on palgafondis ligi 11 miljoni jagu vaba ruumi, millega võimalik hooaja käigus satsi veelgi tugevdada. Algava hooaja potentsiaalsete rendimängijate hulgas on näiteks James Neal, Mark Stone ja Evander Kane. Jättes välja kangemat sorti mehed nagu John Tavares, Rick Nash ja Sedinid.
Kommentaarid