New York Rangersi peamänedžer Jeff Gorton on endale saanud kaks nimekat nõuandjat. Klubi teatas, et on toonud meeskonna juurde tagasi kunagise kapteni Brian Leetchi ja endise ründaja Brad Richardsi, kelle mängijaleping iroonilisel kombel jätkuvalt ressursse nõuab.
(foto: oddsshark.com)
Aastatel 2011-14 Rangersis mänginud Richardsi leping osteti kolm suve tagasi välja ja selle tõttu makstakse talle veidi üle miljoni dollari aastas kuni hooaja 2025/26 lõpuni.
Eelmisel suvel mängijakarjääri lõpetanud Richards aitas Rangersi oma viimasel aastal Stanley karikavõistluste finaali, kuid jõudis oma suurimate saavutusteni hoopis mujal. 2004. aastal Tampa Bay Lightningu ridades ja 2015. aastal Chicago Blackhawksi särgis läks ta võiduka lõpuni välja. Teda võib nimetada NHL-i ajaloo parimaks 7. mängude meheks, olles oma meeskonnaga karjääri jooksul võitnud kõik kaheksa otsustavat matši.
Richards oli 2004. aastal playoffide MVP ja püstitas samal aastal karikamängudes tehtud seitsme väravaga liiga ühe hooaja rekordi.
Leetch, kelle #2 on klubi poolt külmutatud, jõudis Conn Smythe trofeeni 1994. aastal, mil Rangers võitis seni viimase oma neljast karikast. 18 hooaja jooksul valiti Rangersi läbi aegade esimene ameeriklasest kapten kaks korda liiga hooaja parimaks kaitsemängijaks. Ta oli 92. aastal viies kaitsemees, kes suutis ühe hooaja jooksul kätte saada 100 punkti.
2009. aastal Kuulsuste Halli valitud mängumees on oma 1205 kohtumises kogutud 1028 punktiga (247+781) üks kõigi aegade resultatiivseimatest kaitsjatest. 92. aastal sai temast viies kaitsemängija, kes ühe hooaja jooksul suutnud kätte saada 100 punkri.
Lisaks nõuandja rollile kuulub klubi sõnul mõlema mehe tööülesannete sekka ka mängijate arendamine.
15 hooaega NHL-is mänginud Brad Richards on teatanud karjääri lõpetamisest. Läinud hooaja Detroit Red Wingsi ridades veetnud ründajal oli väidetavalt ühelt healt meeskonnalt pakkumine laual veel üheks aastaks, kuid 36-aastane kanadalane otsustas siiski hakata pensionipõlve nautima.
(foto: sports.yahoo.com)
Richards mängis lisaks Red Wingsile Chicago Blackhawksi, New York Rangersi, Dallas Starsi ja Tampa Bay Lightningu särgis. Tampas ja Chicagos jõudis ta vastavalt aastatel 2004 ja 2015 Stanley karikani. Karjäärile läheb joon alla pärast 1126 põhihooaja mängu, kus jäi kirja 932 punkti (298+634). Lisaks käis ta playoffides jääl 123 matšis, lõpetades 91 silmaga (34+57).
"Soovin tänada viite organisatsiooni, kelle heaks ma mängisin: Tampa Bayd, Dallast ja kolme "Originaalse Kuue" meeskonda - New York Rangersit, Chicagot ja Detroiti. Nendes meeskondades olles kohtusin paljude suurepäraste inimestega," teatas Richards Mängijate Ühenduse kodulehe kaudu. "Soovin samuti tänada nende organisatsioonide personali ja mänedžmenti abi ja toetuse eest, mida mulle pakuti."
2004. aastal maailmakarika võitnud Kanada koondisesse kuulunud Richards oli Lightningu 1998. aasta drafti 3. ringi valik. Tampas möödusid tema esimesed seitse hooaega. 2004. aastal valiti ta playoffide MVP-ks ning teekonnal karikani püstitas ta seitsme võiduväravaga tänaseni püsiva NHL-i rekordi.
"Mul on olnud mitmeid hämmastavaid meeskonnakaaslaseid ja olen sõlminud mitmeid suurepäraseid sõprussidemeid, mida tõeliselt hindan ja ma ei unusta eales suurepäraseid hetki, mis meil koos olid," jätkas Richards. "Tänan kõiki oma treenereid kannustamise, õpetuste ja võimaluse eest mängida seda suurepärast mängu. Tampa Bays ja Chicagos Stanley karika võitmine oli minu karjääri parimaks osaks ja ma ei unusta kunagi neid hetki. Miski pole võrreldav sellega, kui naudid õhtut oma meeskonnaga, teades mida olete koos korda saatnud."
Richards on NHL-i ajaloos esimene mängija, kes alustanud karjääri kaheksa järjestikuse 7. mängu võitmisega.
Colorado Avalanche'ist sai läinud ööl 21. erinev meeskond, kes võtnud osa mõnest välitingimustes peetud NHL-i põhihooaja mängust ning see juhtus olema läbi aegade kõrgeima temperatuuriga. 18-kraadises soojuses võõrustati Detroit Red Wingsi.
(foto: Doug Pensinger/Getty Images)
Enne eilset oli läbi aegade kõrgeima temperatuuriga matš 2014. aasta jaanuaris Los Angeles Kingsi ja Anaheim Ducksi vahel peetud heitlus. Siis oli väljas napilt alla 17 kraadi sooja.
Ometi polnud sel korral pääsu ka lumetormist. Selle tekitas tuntud Coors Field pesapalli staadionilt läbi käinud tuuleiil, mis ajas väljakut ümbritsenud dekoratiivlume lendu.
Kodumeeskonna jaoks hästi alanud matš lõppes kurvalt ja väga valusalt. Patrick Roy meeskond tuli rahulikult tänu Nathan MacKinnoni hooaja 20. väravale ja Tyson Barrie tabamusele avakolmandikult ära 2-1 eduseisuga. Mängiti väga hea hooga ning jõuti 14 pealeviskeni. Lõbusasse algusesse andis suure panuse ka Red Wings, kes jõudis 11 pealeviskeni. Neist üks läks ka Semjon Varlamovi selja taha, kui Tomaš Tatar 6. minuti alguses skoori avas.
Teine kolmandik möödus väravateta ja vaid kaheksa pealeviskega ning kogu ülejäänud energia hoiti 50 095 pealtvaataja lõbustamiseks nähtavasti viimaseks kolmandikuks. Seal sai Red Wings kiirelt Gustav Nyquisti tabamusest viigi kätte ning sarnaselt rootslasele oma hooaja 15. värava teinud Justin Abdelkader viis külalised 14. minuti keskel teist korda ette.
Ometi ei jõudnud 14. minut isegi täis tiksuda, kui tablool särasid uuesti viiginumbrid. Alex Tanguay vastas Abdelkaderile 14 sekundiga. Mäng hakkas pärast seda vaikselt lisaaja suunas tiksuma, ent võitja saatus selgus siiski lõpuks ikkagi 60 minutiga.
Täpselt 60 sekundit enne lõppu jäi Niklas Kronwalli pealeviskest Varlamovi nina ette prügi maha ning viiendas välimängus osalemisega rekordi püstitanud Brad Richards kerkis kangelaseks. Darren Helm pani veidi hiljem ühe ka tühja väravasse.
Ühe perioodi jooksul tehtud viie väravaga korrati välimängude rekordit, mille püstitasid 2014. aastal New Jersey Devils ja New York Rangers. Samas mängust pärineb ka ühe meeskonna väravate rekord, mille korduseni Red Wings samuti jõudis.
Red Wingsil on Avalanche'i vastu nüüd käsil 9-mänguline punktiseeria. Kuus kohtumist on võidetud.
Teised kohtumised Philadelphia Flyers 4 - 2 Arizona Coyotes (tipphetked)
Esimest korda viimase 286 mängu jooksul polnud Jakub Voraceki Flyersi rivistuses, aga võidu haaramist see ei seganud. Claude Giroux'st sai klubi ajaloos 14. erinev 500 punktiga mängija. Coyotes kaotas viienda mängu järjest. Võõrsil on tulnud seitse kaotust järjest.
Carl Hagelin oli kaks korda täpne, kollanokk Scott Wilson skooris viie mängu jooksul neljandat korda ja Penguins sai kodus Jetsi/Atlanta Trashersi 15. järjestikuse koduvõidu. Karmimalt pole mitte ühtegi teist meeskond nüpeldatud.
Columbus Blue Jackets 4 - 3 (KV) Florida Panthers (tipphetked)
Pantritel jäi võiduks mängimata 2-0 edu, mis mängu teise poolega käest läks. Kusjuures jakid on oma ajaloo jooksul kodus Panthersile kaotanud vaid kolm kohtumist. Kirja läks 8. võit. Selle kindlustas karistusvisetel Brandon Dubinsky.
Nashville Predators 5 - 0 St. Louis Blues (tipphetked)
Blues sattus kokku pidurdamatu Filip Forsbergiga. 21-aastane rootslane sai kolme päeva jooksul kirja oma teise kübara. Klubi rekord polegi enam kaugel.
Filip Forsberg hasn't been a Pred long but with 3 hat tricks in under a year he's on his way to perhaps topping this pic.twitter.com/7mUzKe77aO
Pekka Rinne teenis hooaja neljanda puhta paberi 28 tõrjega. Vahepeal oma vormiga suurtes raskustes olnud soomlane on kokku pannud kuuemängulise punktiseeria. Neist neljas mängus on ta endale lasknud ühe või mitte ühtegi. Dallas Stars 2 - 3 New York Rangers (tipphetked)
Olles alles kaks nädalat tagasi kodus liiga liidri kindlalt paika pannud on Stars nüüd järsku võitnud ainult ühe oma viimasest kuuest mängust. Viies kaotus tuli hilise Kevin Kleini väravaga. Hooaja esimeses pooles võõrsilmängudes suurtes raskustes olnud Rangers sai kodust eemal viimase kuue mängu jooksul viienda võidu. Montreal Canadiens 4 - 1 Toronto Maple Leafs (tipphetked)
Canadiens jõudis alates 1958. aastast esimest korda Leafsi vastu kümnenda järjestikuse võiduni pärast seda, kui Matt Hunwick külalised ette viis. Max Pacioretty lõpetas kahe kolliga.
Flames sai esimese kahe kolmandiku jooksul kolm korda hoida kaheväravalist edu, aga viimasel perioodil skooris Mika Zibanejad oma karjääri esimese kübara. Kõik tabamused tulid ära kahe minuti ja 38 sekundiga. Klubi ajaloo kiireim kübaratrikk kuulus varem Marian Hossale, kes tegi selle ära seitsme minuti ja viie sekundiga.
Los Angeles Kings 2 - 0 Buffalo Sabres (tipphetked)
Jhonas Enroth oli oma hooaja teise nullimängu jätnud endise klubi jaoks ning see tuli ära 23 tõrjega. Väljaku teises otsas hoolitses asja eest Tanner Pearson, kes oli mõlema värava autoriks. Kings oli enne eilset viimasest kümnest omavahelisest vastasseisust võitnud vaid kaks.
Detroit Red Wings on vaikselt Atlandi divisjoni teisele kohale hiilinud ning seda tänu aina pikevale punktiseeriale. Läinud ööl nihutati see kümne mängu peale, kui Nashville Predatorsist lisaajal 5-4 jagu saadi. Veel kümme minutit enne normaalaja lõppu oldi kahega taga.
(foto: foxsports.com)
Red Wings tegi ilusa alguse, aga jäi teisel kolmandikul tagaajaja rolli. Esimese perioodi viimasel minutil sai Brad Richards uue klubi särgis kirja esimese tabamuse. Tehniliselt võttes oli aga tegu Shea Weberi omaväravaga ning 30-aastane kaitsja lammutas pärast seda nii, et kerkis alates 2014. aasta jaanuarist esimeseks kübaratrikiga sinise joone meheks. Seejuures tulid kõik tabamused ülekaalust.
Weber aitas külalised teise kolmandiku alguses viikisadamasse ning vähem kui kaks minutit hiljem viis Viktor Arvidsson Predatorsi juba ka ette. Red Wingsil läks kiirelt kõik allamäge ning selle võttis hästi kokku Weberi teine.
Tomaš Tatar aitas poolteist minutit pärast kummalist väravat Red Wingsi uuesti ühe kaugusele, kuid Weber vormistas viimase kolmandiku üheksanda minuti alguses oma kübara ning näiliselt kindlustas sellega külalistele ka võidu. Dylan Larkin tegi küll kiirelt veel ühe tagasi, kuid võis arvata, et Peter Laviolette'i hoolealused hoiavad edu lõpuni. Ent kaks ja pool minutit enne lõppu saadi õlekõrs.
Ryan Ellis läks karistuspingile ja Justin Abdelkader lisas 16 sekundiga Tatari tabamuse kõrvale Red Wingsi teise ülekaalu kolli. Õigupoolest võiks tabamuse vabalt kirjutada 28-aastase ameeriklase puusa nimele, mis Gustav Nyquisti ürituse Pekka Rinnest mööda suunas.
Lisaaega on Red Wings viimasel ajal kõvasti harjutanud ja selle suhtes kodupublik enam muretsema ei pidanud. Seal sai teisel minutil Nyquist oma värava kätte. Vahetult enne seda oli Predatorsil suurepärane võimalus mäng ära lõpetada, aga kukkus välja nii, et ühest Pavel Datsjukist täitsa piisas kolme ründaja vastu.
Weber on Predatorsi ajaloos esimene kaitsja, kes kübara skoorinud. Larkin kerkis samal ajal hooaja 11. tabamusega kollanokkade arvestuses liidriks. Lisaks on ta +19'ga kogu liiga peale parim +/- arvestuses.
Teised kohtumised
Winnipeg Jets 2 - 1 (LA) Washington Capitals (tipphetked)
Võitluslik mäng, kus avakolmandikul jagati välja 24 karistusminutit, sai päris kummalise lõpu, kui 20 sekundit enne karistusvisete seeriat tulnud Mark Scheifele'i väravat vaadati kümme minutit üle. Capitalsi peatreener Barry Trotz on aga kindlasti tänagi veel valmis kõigile kuulajatele rääkima, et olukorras oli tsooni viga. Los Angeles Kings 5 - 3 Pittsburgh Penguins (tipphetked)
Penguins sai esimese 20 minutiga kirja vaid kolm pealeviset ning aeglasest algusest ei taastudki. Alles 0-3 pealt hakkas midagi õnnestuma. Sidney Crosby hooaja kuues koll tõi külalised viimasel kolmandikul veel ühe kaugele, aga võitu, ega isegi punkti, ei õnnestunud siiski välja pigistada. Milan Lucic lõpetas kahe väravaga ning Jake Muzzin sai kirja 1+2. Samade numbritega oli Penguinsi parim Chris Kunitz.
Ottawa Senators 3 - 2 (LA) New York Islanders (tipphetked)
Senaatorid tegid sarnaselt Red Wingsile samuti hilise tagasituleku. 11 minutit enne normaalaja lõppu oli seisuks 0-2. Lisajal pani Erik Karlsson kotti hooaja kuuenda tabamuse. Selle kõrvale lisas ta mängu käigus ka kaks söötu. Rootslane, kes öelnud, et temale 3 vs 3 lisaaeg absoluutselt ei istu, on nüüd ka 28 sööduga liiga parim mees.
Carolina Hurricanes 3 - 2 Montreal Canadiens (tipphetked)
Canadiens sai kaks korda juhtida, aga jäi tänavu esimest korda järjestikustes mängudes idakonverentsi vastastele alla. Cam Ward tegi 36 tõrjega supermängu ning Jeff Skinner skooris kaks tükki.
St. Louis Blues 1 - 4 Toronto Maple Leafs (tipphetked)
Bluesi mehed läksid pärast avakolmandikku koju ära. Muudmoodi on raske seletada seda, et esimese kolmandikuga tuli 15 pealeviset ning järgneva kahega kokku vaid 13. Kaotusseisust välja tulnud Leafsi kasuks skooris Nazem Kadri kaks tükki. Lisaks leidis 25-aastane ründaja aega karjääri kolmandaks kakluseks. Leafs oli tänavu jäänud viimaseks meeskonnaks, kelle mängijad polnud kaklustes osalenud. Peatreener lihtsalt ei luba.
#Leafs 31-games without a fight is the 5th longest drought in NHL since 1987. The other 4 streaks are also held by teams coached by Babcock.
Philadelphia Flyers 1 - 4 Columbus Blue Jackets (tipphetked)
Hooaega kehvalt alustanud kapten vedas Blue Jacketsi võidule. Nick Foglino lõpetas 2+1'ga ning kasvatas sellega hooaja punktisaagi 14 peale. Endise tööandja vastu lõbutses ka Scott Hartnell, kes läks õhtule 1+2'ga.
11 tõrjet teinud Devan Dubnyk oskas mängu keskel end ühe TV-pausi ajal vigastada, kuid Darcy Kümper aitas 9 tõrjega Wildi klubi ajaloo esimese meeskonna nullimänguni. Külalised jäid pealevisetega rohkem kui kahekordselt alla. Wildile kogunes neid 44.
Vancouver Canucks 0 - 4 Boston Bruins (tipphetked)
Tuukka Rask pidi hooaja kolmandaks nullimänguga tegema vaid 17 tõrjet. Ühtlasi on see soomlase jaoks karjääri esimene võõrsilt Canucksi vastu saadud võit. Canucks on viimase 16 kohtumise jooksul 14 lasknud vähemalt kolm väravat ning võitnud neist vaid kolm.
San Jose Sharks 3 - 4 Tampa Bay Lightning (tipphetked)
Lightning tegi täpselt viiendiku oma võimalustest väravateks. Ben Bishopil löödi viimasel kolmandikul kepiga silm katki, kuid sinna võtsid külalised juba suure 4-1 eduseisu. Kaks kolli tuli Nikita Kutšerovi poolt. Sharks sai kõik oma tabamused ülekaalust ning neid võimalusi oli mängu peale tervelt kaheksa.
Detroit Red Wings ja Chicago Blackhawks on oma hooajaks ettevalmistusi alustanud kahe omavahelise mänguga. Kui esimese võitis Blackhawks tänu Trevor Daley lisaajaväravale 5-4, siis teine läks Red Wingsile 4-1. Tomaš Tatar säras kübaratrikiga.
(foto: chatsports.com)
Tatar näitas head koostööd Brad Richardsiga. Oma eelmise hooaja meeskonna vastu mänginud Richards abistas enda uut tiimikaaslast kõigi väravate juures sööduga. Kübarale pandi punkt tühja väravasse läinud tabamusega.
Karikakaitsja maha murdmist jälgis kohapeal ka Gordie Howe, kes oli esimest korda pärast eelmise aasta insulti Joe Louis Arenat külastamas.
Eelmisel hooajal 24. aastat järjest playoffidesse jõudnud Detroit Red Wings on üks seitsmest klubist, kes suvel peatreenerit vahetas. Kümme hooaega meeskonda juhendanud Mike Babcock siirdus Torontosse, loovutades sellega treeneritooli Jeff Blashillile.
(foto. Bill Wippert/Getty Images)
Kogemusi täis ründeliin on neid veelgi juurde saanud
Tänu Pavel Datsjuki ja Henrik Zetterbergi igihaljale vormile on Red Wingsi ründeliin üsna pikalt püsinud samasugune. Noori on kannatlikult peale kasvatatud ja alles hiljuti on hakanud uus generatsioon läbi murdma. Uuel hooajal on edurivis kogemusi veelgi juures. Laatsarestist on vabanenud Johan Franzen ning vabaagentide turult haarati endale Brad Richards.
"Olen seda meeskonda pikka aega imetlenud ja viimased aastad pole selle osas olnud erandiks. Kuigi nad pole playoffides kaugele jõudnud, on nad alati seal kohal ja see avaldab muljet. Olen väga elevil võimalusest mängida nende suurepäraste mängijatega," rääkis juunis Chicago Blackhawksiga oma karjääri teise Stanley karika võitnud Richards eelmisel nädalal.
2004. aasta playoffide MVP plaanidesse kuulub kindlasti ka kolmanda karika võitmine, aga Red Wingsi ootab juba uue hooaja alguses ees tõsine väljakutse. Suvel parema jalga operatsioonilaual käinud Datsjuk jääb tõenäoliselt aasta algusest eemale. See tähendab, et Richards edutatakse arvatavasti esimese ründekolmiku tsentriks ja sellega seoses tekib ohtralt küsimärke. Kunagised punkt per mäng hooajad on jäämas aina kaugemale minevikku.
Kuna vanemad härrad on vigastustega kimpus, siis läheb aina suurem vastutus nooremate peale. Kas nad on selleks valmis? Gustav Nyquist tegi tunamullu imelise hooaja skoorides 57 mänguga 28 kolli, aga eelmisel aastal jäi ta täishooaja juures pidama vaid 27 tabamuse juures. 39 punkti juurest hüppas Tomaš Tatar 56 peale, kuid järgmist sammu on juba raskem teha.
(foto: Rick Osentoski/USA TODAY Sports)
Samas on need kaks kuuest nüüdseks esindusmeeskonda jõudnud ründajast, kes Blashilli juhendamisel võitsid kaks aastat tagasi AHL-is Calderi karika ja see eelnev omavaheline hästi sobitumine võiks välja lüüa ka nüüd. Klubil on 41-aastasesse peatreenerisse suur usk. "Ta on suurepärane noor treener, kes on NHL-is töötamiseks valmis. Sul ei ole sellist edu nagu ta AHL-is saavutas, kui pole paigas head programmi," rääkis peamänedžer Ken Holland uut lootsi tutvustades.
Blashilli juhendamisel jõudis Grand Rapids Griffins veel korra konverentsi finaali ja poolfinaali. Uuel hooajal on vaja tal tõestada, et selle taga oli tõesti tema tark pea, mitte lihtsalt Red Wingsi osav draftimine ja see, et andekad noored tavapärasest kauemaks madalamale astmele jäeti.
Kogemustest pole puudust ka kaitses
Kui rünnakul on vaikselt võtmeid nooremale generatsioonile hakatud usaldama, siis kaitses see nii lihtsalt pole käinud. Seal on põhimeestest pesamunaks 25-aastane Danny DeKeyser. Vägesid juhatavad 34ne Niklas Kronwall ja 31ne Jonathan Ericsson. Vabaagentide seast lisati läinud suvel valikusse 29-aastane Mike Green.
Väga ründava kaitsjana tuntud Green on sarnaselt Richardsile viimastel aastatel oma produktiivsuselt kõvasti järele andnud, aga kuna ta peaks olema oma füüsilise võimekuse tipus, siis võiks keskkonnavahetus tema mängu taas sütitada. Sellele on ta ka ise vihjanud. "Detroit mängib litrivaldamisest lähtuvalt ja omab mõnesid uskumatuid mängijaid, kes võimalusi tekitavad, seega olen elevil, et saan selliste vendadega koos mängida," rääkis kogu senise karjääri Washingtonis mänginud kaitsja eelmisel nädalal.
Green rääkis ka sellest, kuidas Red Wingsi vastu oli kaitsjana alati raske mängida, kuna edurivis on nii palju osavaid mehi. Samas võiks Blashillil seoses kaitseliiniga olla uuel hooajal eesmärgiks hoopis endale lastud keskmise väravate arvu vähendamine. Teist aastat järjest jäädi selle osas liiga keskmikke sekka - mullune number oli 2.57 - ja võib öelda, et just see on olnud üks põhjustest, miks Red Wingsi pole viimasel paaril aastal ikkagi tõeliseks eliitmeeskonnaks peetud. Ehk aitab seisu parandada meeskonna juurde tööle toodud endine kaitseguru Chris Chelios.
Dilemma väravasuul
Jimmy Howard on klubi palgaedetabelis 4. real, aga 31-aastane puurivaht sai mullustes playoffides jääle vaid üheks kolmandikuks. Tänu ebakindlatele esitustele kaotas ta põhiturniiri lõpuosas esikinda koha 23-aastasele Petr Mrazekile. Noor tšehh näitas keerulises olukorras tugevat närvi. Playoffide numbriteks kujunesid 2.11 keskmiselt sisse lastud väravat ning tõrjed 92.5%.
(foto: Dave Reginek/Getty Images)
Mrazek oli Blashilli AHL-i meeskonna üks peamistest tugitaladest ja selles mõttes omab uue hooaja "kindaduellis" eelist. Samas, kuidas sa jätad pingile väravavahi, kellele klubi maksab aastas üle viie miljoni dollari? "Mine väljakule, näe kõvasti vaeva ja haara võimalusest. Koht on vaba, mine ja haara see endale tagasi," on sõnum, mille Howardi sõnade kohaselt uus peatreener talle edastas.
See koha tagasi haaramine ei pruugi muidugi õnnestuda. Howardil on kaks aastat järjest korralikult kärisenud. Mõlemal hooajal on tõrjete efektiivsuseks olnud 91% ja keskmine sisse lastud väravate arv 2.66 ning 2.44. Karjääri keskmised on 2.42 ja 91.6%, mis just hiljuti kõva paugu saanud. Sellele on tõuke andnud mitmed vigastused.
Hooaja väljavaated
Inimloomusesse on justkui sisse kodeeritud see, et iga uus asi on hirmutav. Blashill on aga hiljuti meeskonna fännidele edastanud julgustava sõnumi: "Hooajaks ettevalmistusi silmas pidades oleme heal kohal. Viimase kolme nädala jooksul on meil treenerite personaliga olnud mitmeid erinevaid koosolekuid."
Tänu pikale seeriale on kujunenud mõeldamatuks see, et Red Wings playoffides ei mängi. Paljud hokisõbrad (ja ka suur osa Red Wingsi enda mängijatest) polegi selliseid aastaid näinud. Mõningane ebakindlus, mis pärast suviseid muutuseid meeskonna ümber ringleb võib tuua pähe mõtteid selle kohta, et seeria uuel hooajal katkeb, aga pead küll selle eest panti ei julge panna.
Meeskond on väga kogenud ja see paljude jaoks müstiline omadus ongi ehk see, mille tõttu Red Wings ennast alati playoffidesse on surunud. Kolm aastat järjest on koha lunastamine olnud õige napp, aga ometi on see kätte saadud. Ja seda pigem just kogemuste, mitte õnne või mõne muu faktori toel. Arvestades kui tavapäraseks see on saanud, siis on isegi muutused üle elanud Red Wingsil head võimalused oma hooaja pikendamiseks. Edasine on juba kahtlasem. Kuigi väärib meenutamist, et meeskond oli eelmisel hooajal kollanokast väravavahiga lähedal lõpuks finaali välja liikunud satsi kukutamisele.
Üks pikk ja edukas teekond on järjekordselt lõpp-peatuseni jõudnud. Paar nädalat tagasi 40. sünnipäeva tähitanud Martin St. Louis viskab kepi nurka ja uisud varna. NHL-is üle tuhande kohtumise teinud ründaja asub oma poegadest mantlipärijaid vormima.
(foto: cbc.ca)
St. Louis teekond algas 1998. aasta veebruaris. Siis teenis hoki mõistes kääbuskasvu mängumees lepingu Calgary Flamesilt. Omal ajal draftimata jäänud väle ründaja suunati koheselt AHL-i, kus ta asus kiirelt lammutama. Flamesi tütarmeeskond jõudis 1998. aastal seal ka finaali.
Esimene NHL-i hooaeg lõppes St. Louis'il aga vaid 13 mängu ja kahe punktiga. Vaatamata sellele, et astme võrra madalamal oli ta kogumas rohkem kui punkti mängu kohta, ei läinud edukalt ka teine NHL-i hooaeg, kui 58 kohtumisega tuli vaid 3+15. Järgnes ka NHL-i laienemise draftis valimata jäämine ning lepingu välja ostmine. Seis oli hapu aga mitte lootusetu.
Mõned meeskonnad tundsid vaatamata senisele ebaõnnestumisele tema vastu huvi ning üheks neist oli Tampa Bay Lightning. St. Louis otsustas Tampa kasuks, kuna arvas, et saab seal enim mänguaega. Sellele otsusele järgnes üliedukas karjäär, mille käigus St. Louis murdis mitmeid klubi rekordeid ja kogus ka rohkelt auhindu. Kõige viljakam oli 2004. aasta, mil Lightning ka oma seni ainsa Stanley karika võitis.
St. Louis sai hooajal 2003/04 kirja 94 silma, mis tõi talle Art Rossi trofee (mille ta sai ka hiljem hooajal 12/13, olles sellega läbi aegade vanim punktikunn), Harti trofee ja Lester B. Peasoni auhinna. Lisaks võitis ta 2004. aasta Kanadaga jäähoki maailma karika. Kümme aastat hiljem tuli koondisega veel ka olümpiavõit.
Tampas lõpuks kapteniks tõusnud väikemees on hea näide sellest, kuidas visadus ja töötahe võib ükskõik kelle lõpuks sihini viia. "Ta ei lasknud mitte kellelgi panna ennast mõtlema, et ta ei suuda vanuse või füüsise tõttu mängida ja see oli nii alates esimesest päevast," on meenutanud Brad Richards, kes kuulus koos St. Louis'ga Lightningu 2004. aasta karikavõidu satsi.
Koos jahiti mullu karikavõitu ka New Yorgis, kuhu St. Louis oma perekonna nimel kolida soovis. Pere on koos playoffidega üle 400 värava skoorinud mehe jaoks karjääri jooksul olnud üliolulisel kohal: "Ma poleks eales suutnud nii kaua mängida ja nii palju saavutada ilma oma abikaasa Heatheri, meie poegade Ryani, Lucase ja Masoni ning vanemate vankumatu armastuse ja toetuseta."
St. Louis tänas lõpetamise otsusest teada andes ka Lightningu ning Rangersi organisatsioone ja kõiki personaaltreenerid, kes teda abistanud on. Kõige muu kõrval oli ta aastate jooksul tõeline raudmees. Näiteks vahemikus 2002-12 jättis ta vahele vaid seitse kohtumist.
Olgugi, et St. Louis lahkus eelmisel hooajal Tampast paraja skandaaliga, siis elab seal tema pärand ikkagi edasi. Kõigi saavutuste kõrval võib selleks pidada ka meeskonna uut kaptenit Steven Stamkost. "Kuulsin temast mitmeid jutte, kui vägevalt ta mängib ja tööd teeb, aga 18-aastasena ise seda nähes avas see minu silmad," tunnistab Stamkos. "Olin imestunud, aga minu jaoks oli kerge tema jalajälgedes käia. Ta pingutas tohutult selleks, et ma ennast mugavalt tunneks. Tema õpetas mulle, kuidas professionaalne sportlane olla. Võlgnen talle palju."
Sümboolselt jäi St. Louis karjääri viimaseks mänguks tänavune idakonverentsi finaali 7. mäng, kus ta Rangersiga Stamkosele ja Lightningule alla pidi vanduma. Ilma erinevate lüüasaamisteta poleks aga temast saanud see suurepärane mängumees, kes hokifännidele aastate jooksul mitmeid kustumatuid mälestusi pakkus.
Chicago Blackhawks ja Tampa Bay Lightning jätkavad põneva finaalietenduse pakkumist. Kõigis kohtumistes on võitja pidanud kaotusseisust välja tulema ning seeria 3. mängus tuli Lightningule võit tänu hilisele Cedric Paquette'i väravale, mis sündis vaid veidi rohkem kui kolm minutit enne normaalaja lõppu.
(foto: sportsnet.ca)
21-aastane ründaja on nüüd skoorinud kaks mängu järjest. Seda pärast 13-mängulist seeriat, kus tema poolt ei tulnud mitte ühtegi punkti. Noore kanadalase playoffide kolmas tabamus tuli pärast Victor Hedmani suurepärast rünnakule lülitumist.
"Hedy (Hedman) sai sinisel joonel litri, mina läksin lihtsalt värava ette ja ta andis selle mulle," kirjeldas Paquette värava sündi. "Ootasin kuni väravavaht ei näinud enam litrit."
Hedman lõpetas kohtumise kahe söödupunktiga ja teenis oma mängu eest rohkelt kiitust. "Ta oli täna tõeline monstrum," ütles peatreener Jon Cooper.
Esimese söödupunkti sai rootslane kirja avakolmandiku kuuenda minuti alguses, kui Blackhawksil läks vahetus veidi nihu ning ta leidis suurepäraselt Ryan Callahani, kes pani terava pealeviske Corey Crawfordi selja taha.
"Nähes kui palju see Tampale tähendab, on minu prioriteediks oma panuse andmine," kommenteeris Hedman. "Olen kogu playoffide aja rääkinud, et soovin olla asjade otsustaja mõlemas väljaku otsas ja pole oluline, mis tüüpi mänguga on tegu või millises faasis see toimub. Soovin lihtsalt koguaeg paremaks saada."
Lightningu eduseisu kustutas ülekaalu väravaga Brad Richards. Kogenud ründaja jõudis üle 11 aasta uuesti karikafinaalis tehtud kollini. Viimane tuli Lightningu värvides 2004. aasta 6. mängus.
Blackhawks pani nagu kuulipildujaga avakolmandikul 19 pealeviset, aga külalised pääsesid vaheajale siiski viigiga. Ben Bishop tundus endiselt liimist lahti olevat, jättes enda ette rohkelt prügi maha, kuid Joel Quenneville'i hoolealused ei suutnud neid momente ära kasutada.
"Mulle meeldis avakolmandik," tunnistas Quenneville. "Meil oli kaks momenti, kus värav oli tühi, aga me ei kasutanud kumbagi ära. Kuid saime ikkagi 1-1 viigi. Tegime tähtsa ülekaalu värava ja saime sellest elevust juurde. Arvan, et tegime hea 1. perioodi, aga nemad tegid hea 2. perioodi, kolmas oli võrdne ning lõppkokkuvõttes on see valus kaotus."
Lightning vahetas teisel kolmandikul pealevisete numbri 7-19 17-7 vastu. Väravad jäid aga seal nägemata. Külalised jätsid kasutamata ka üle minuti kestnud 5 vs 3 olukorra, kui Bishopist teerulliga üle käidi. Rikkumine oli ilmne, kuigi Quenneville'ile ei istunud see absoluutselt.
Viimast kolmandiku alustati taas Blackhawksi juhtimisel ja kui kellast oli kulunud 4:14 viis Brandon Saad kodumeeskonna esimest korda ette. See seis püsis aga vaid mõned sekundid. Kui täpsem olla, siis 13 sekundit. Ondrej Palat pääses Crawfordi nina ette askeldama ning ta kühveldas sisse oma playoffide 8. tabamuse. 24-aastase tšehhi poolt on viimases 14 kohtumisega tulnud 7+6.
Finaalseeria rekordist jäädi vaid kolme sekundi kaugusele. 10 sekundiga on tehti kaks väravat 1936. ja 1947. aastal.
Kuigi Paquette pani võrku võiduvärava, siis võib öelda, et just Palati tabamus oli see, mis mängusaatuse muutis. Blackhawks tegi viimasele kolmandikule väga hea alguse, aga kiire viigivärava näol tulnud külm dušš võttis kodumeeskonnal kõvasti hoogu maha.
Blackhawks peab nüüd karika saamiseks veidikene ilusaid ajalooliseid numbreid rikkuma. 7-mängulise formaadi juures on finaalseeria pärast kahte kohtumist varasemalt 26 korda 1-1 viigis olnud. 3. kohtumise külalisena võitnud meeskond on kõigil 13 korral karika endale saanud.
Finaalseeria 4. mäng peetakse Chicagos ööl vastu neljapäeva.
Olgugi, et võrreldes mullusega on tänavune Stanley karikavõistluste finaal täiesti teistsuguse koosseisuga, siis leidub ikkagi mõni mängija, kes osaleb hooaja kulminatsioonis teist aastat järjest. Üheks nendest on Brad Richards, kes läheb vastamisi oma endise koduklubiga.
Uueks koduklubiks sai aga valitud väga õige meeskond. Chicago Blackhawksi särgis osaleb Richards oma karjääri kolmandas finaalseerias. Esimene oli aastal 2004, kui Lightning sai Calgary Flamesist jagu 4-3. Nüüd on 35-aastane ründaja Tampas külalise rollis.
"Finaalis mitmete tuttavate inimestega vastamisi minemine on veidi veider," rääkis 2004. aasta playoffide MVP nädalavahetusel antud intervjuus. "New Yorgiga kohtumise puhul olnuks see veel veidram, kuna ma ei tunne praeguseid Tampa mängijaid väga hästi, aga osa personalist on endiselt seal. Ma kasvasin seal üles, võitsin karika ja veetsin kaheksa aastat oma karjäärist. See saab olema üsna eriline hetk."
Richards võitis 2004. aastal Conn Smythe'i trofee, olles playoffides 23 kohtumisega kogunud 26 silma (12+14). Pärast raskeid aastaid Rangersi ridades on ta Blackhawksi eest taas efektiivset mängu näidanud. Playoffides on 17 mänguga kirjas 2+9. Richards loodab uuesti karikavõiduni jõuda: "Mul on sealses organisatsioonis endiselt mitu head sõpra. Olen väga õnnelik, et nad on madalseisust välja saanud. Nendega kohtumine saab olema eriline, aga tahan veel korra karika võita, seega muretseme sõprussuhete pärast hiljem."
Kogenud ründaja saab finaalseeriale vastu minna rekordimehena. Läänekonverentsi finaali viimase mänguga sai temast NHL-i ajaloos esimene mängija, kes võitnud kaheksa järjestikust 7. mängu.
Kui idakonverentsi finaali avamängus pidid mõlema poole fännid kuni lõpuminutiteni higistama, siis lääne esimene mäng sellist närvikõdi ei pakkunud. Anaheim Ducks elas üle suure alguse surve ning võttis kodus Chicago Blackhawksi vastu selge 4-1 võidu. Olles nüüd tänavustes playoffides võitnud kuus järjestikust kodumängu minnakse järgmises kohtumises klubi rekordit kordama.
(foto: Mark J. Terrill/AP Photo)
Ducks sai seitse järjestikust koduvõitu 2003. aastal, kui klubi ajaloos esimest korda Stanley karikavõistlustel finaali jõuti. Sama märki saab nüüd hakata sihtima suuresti tänu Frederik Anderseni mängule. 25-aastane puurivaht lõpetas kohtumise 32 tõrjega ning aitas Blackhawksi varajast pealetungi kontrolli all hoida.
Blackhawks oli avakolmandikul pealevisetega üle 16-7, kuid hoopis kodumeeskond sai esimesele puhkepausile eduseisuga. Üheksanda minuti lõpus leidis Hampus Lindholm kauge pealevise tee Corey Crawfordi selja taha.
Michal Rozsivali vigastusest tingituna oli Blackhawksil playoffides esimest korda jääl David Runblad, kellel oli õhtul uinumisega kindlasti suuri probleeme. Just tema eksimusest läks Ducks 2-0 ette. Teise kolmandiku viiendal minutil üritas 24-aastane rootslane ebaõnnestunult litrit oma tsoonist ära toimetada, kinkis selle vastastele ning Crawfordi võrk sahises teistkordselt tänu Kyle Palmierile.
Blackhawks suutis edukalt Corey Perry ja Ryan Getzlafi ära neutraliseerida - mõlemalt tuli vaid kaks pealeviset - aga teiste kolmikute mehed tegid kõvasti pahandust.
Joel Quenneville'i hoolealused said tänu Brad Richardsile vahetult enne teise kolmandiku lõppu ühe tagasi, aga Ducksi see ei heidutanud. "Paljud arvavad, et viimasel minutil tulnud värav muudab mängu käiku, aga me läksime riietusruumi väga enesekindlalt ja tegime viimasel kolmandikul oma töö ära," rääkis Palmieri, kes skooris oma tänavuste playoffide esimese värava.
Ducks hoidis seisu viimasel kolmandikul kontrolli all ning vormistas lõppseisu tänu Nate Thompsoni ja Jakob Silfverbergi väravatele. "Saame oma panusega põhiründajatel olevat survet vähendada," ütles Thompson, kes sai Palmieri värava juures enda arvele söödupunkti. "See on hea märk, kui me suudame oma panusega meeskonda aidata."
Kindla tegutsemisega kaitses hoidis Ducks ka Blackhawsi superduot Patrick Kane-Jonathan Toews kontrolli all. Mõlemad said kirja vaid ühe pealeviske. Bruce Boudreau meeskond sai avakohtumisest väga hea emotsioon.
"Ma arvan, et kõik riietusruumis teavad, et me suudame selle meeskonna alistada," rääkis Andersen. "On hea tunne, et me näitasime seda esimeses mängus. Peame aga teises kohtumises paremini mängima. Nad tulevad sellele kindlasti kõvemini peale."
Teine kohtumine on kavas ööl vastu kolmapäeva ja selleks saavad Honda Centeri töötajad rahulikult valmistuda. Seeria avakohtumisele eelnes õhtu Kanye Westi kontserdiga.
Järgmises mängus on Blackhawksi eesmärgiks teha korralik 60-minutiline esitus. "Alustasime üsna hästi ja meil oli hea enesetunne, aga teisel ja kolmandal perioodil läksime aina halvemaks ning nad kasutasid selle ära," ütles Brandon Saad avamängu kohta.
Ducks on oma ajaloo jooksul esmakordselt playoffides esimesest kümnest mängust võitnud üheksa. Esimest korda pärast 1997. aasta Colorado Avalanche'i on ühel meeskonnal esimese kümne mängu väravate vaheks +20.
1998. aasta oli viimane kord, kui ühel meeskonnal õnnestus Stanley karikavõitu kaitsta. Detroit Red Wings purustas siis Washington Capitalsi mängudega 4-0. Sama skooriga võeti oma karikavõit ka aasta varem. Siis oli peksu osaliseks Philadelphia Flyers. Kaks aastat järjest ei ole lihtne hokimaailma valitseda, seda veel eriti moodsal ajal, mil konkurents näib iga aastaga kasvavat. Seega ei saa Chicago Blackhawksi mullust hooaega väga suureks ebaõnnestumiseks pidada.
(foto: Bill Smith/Getty Images)
See aga ei tähenda, et Blackhawks ei oleks suve saabudes olnud tohutult pettunud. Läänekonverentsi finaalseerias jäädi Los Angeles Kingsile 7. mängus alla oma koduhallis, mis on meeskonda viimastel hooaegadel väga hästi hoidnud. Viimase viie hooaja jooksul pole Blackhawks kodumängude arvestuses TOP 4 sekka kuulunud vaid korra. See oli 2010. aasta karikavõidu pohmeluse järgne hooaeg.
Blackhawksi viimaste hooaegade playoffide tulemused on väga huvitavad. Meeskonnal on kirjas kaks karikafinaali ja need mõlemad on võidetud, kaks konverentsi finaalseeriat, kuid samas ka kaks esimese ringiga lahkumist. Võimsaks ehitatud meeskond on olnud dünastia staatusele lähedal, kuid pole päriselt suutnud siiski surematuks saada. Samas peaks see praegust kooslust ka motiveerituna hoidma.
"Vaatasin karikafinaali, kuid mitte palju," tunnistas suvel meeskonna kapten Jonathan Toews. "Enim vaatasin Kingsi võidujärgset tähistamist. See andis meile mõista kui lähedal me järjekordsele võidule olime. Mitte, et meie jaoks oleks finaalseerias võit olnud vaid vormistamise küsimus - nii need asjad ei käi - aga me olime vaid ühe värava kaugusel sellest, et saada veel üks võimalus."
Väravate kirja saamine ei olnud Blackhawksi jaoks põhiturniiril mitte mingisuguseks probleemiks - 267 tabamust andsid meeskonnale selles arvestuses esikoha - kuid playoffides satuti siiski veidi raskustesse. Keskmine väravate arv 3.05 ei ole iseenesest häbiväärne number, kuid 3.38-ga oli Kings lihtsalt tsipakese võrra parem ja võib öelda, et see väike erinevus viis ka lõpuks karika Californiasse.
Uuel hooajal peaks aga Blackhawksil olema väga hea võimalus tuua "püha lehm" uuesti Tuulisesse linna. Klubi on suvel leidnud lahenduse meeskonda ehk enim vaevanud probleemile. Toewsi selja taga puudus korralikust mängujuhist tsenter, kuid Brad Richardi näol peaks see nüüd olemas olema.
New York Rangersi poolt vabaks lastud veteranile makstakse aasta eest ka vaid kaks miljonit dollarit. Järgmiseks suveks võib tegu olla ühe tänavuse suve parima lükkega. Eriti kui Patrick Kane'iga sulandumine liialt palju aega ei võta. Treeninglaagris on igatahes mõlemad seisu rohkelt kiitnud.
"Richards loob olukordi, mida ei oska isegi oodata, ehk siis tegu on tõelise ründetalendiga," on Kane märkinud. "Tal on suurepärane mängijaintelligents ja olen elevil, et saan mängida mitte vaid koos temaga, kuid ka koos Saaderiga (Brandon Saad)."
Samas on Richards endaga Chicagosse toonud probleemi, mille tõttu Rangers just temast loobus. Tema leping ei ole enam ulmeliselt suur, kuid see lükkas siiski Blackhawksi üle palgalimiidi. See tähendab, et klubi peab veel enne hooaja algust vahetustehingutega koosseisu vormima. Räägitakse, et valmistutakse loobuma ühest kaitsjast ja selleks meheks võiks olla Johnny Oduya või Nick Leddy.
"Peame oktoobris valmis olema. See on eemärk. Palju asju võib selle ajaga muutuda, seega tuleb püsida kannatlik. Olen koguaeg kinnitanud, et meil on teatud ideed, mida üritame ellu viia," rääkis hiljuti olukorra kohta peamänedžer Stan Bowman.
Suurem proovikivi ootab Bowmani ees aasta pärast. Siis hakkavad kehtima Toewsi ja Kane'i megalepingud, mis korraliku osa palgafondist enda alla neelavad, ning tipus püsimine nõuab meeskonna ehitamisel hoolsat lähenemist.
Hooaja küsimus - milline Corey Crawford välja ilmub?
Crawfordi senine NHL-i karjäär on olnud nagu ameerika mäed. Superhooajale on järgnenud selge langus.
Mulluse põhihooaja numbrite kallal ei ole põhjust kitkumiseks, aga playoffides tabas neid liialt suur eskaleerumine. Eelmise aasta septembris sõlmis Crawford klubiga 6-aastase lepingu, mis toob talle sisse 36 miljonit dollarit. Tegu on pika ja kuluka investeeringuga. 29-aastasena võiks Crawford nüüd justkui olla oma parimates mängija-aastates. Kindlasti ei saa enam ebakindlaid esitusi ajada nooruse ja kogenematuse kaela. See aastatagune lepingu sõlmimine oli pärast suurepärast hooaega klubipoolne usaldusavaldus. Et meeskond oleks jätkuvalt edukas, ei tohi Crawford nüüd seda usaldust kuritarvitada. Uskudes varasemaid numbreid, siis muidugi peaks teda ees ootama uus tõusuaasta. Aga siis võiks see kätte saadav "tipptase" tema puhul ka järgnevatel aastatel püsida.
Eile leidis lõpu üks NHL-i pikimaid kuulujutte. Kogu eelmise hooaja vältel räägiti sellest, et klubi plaanib Brad Richardsi lepingu välja osta ja need jutud kestsid kuni tänavuste playoffide lõpuni. Viimaks tehti nüüd see karm käik ka ära. 2011. aasta suvel sõlmitud 9-aastane leping sai joosta vaid kolm hooaega. Rangers maksab järgmise 12 aasta jooksul Richardsile veidi üle 20 miljoni dollari selle eest, et ta enam meeskonna eest ei mängiks ja 34-aastasest ründajast saab vabaagent.
(foto: Jim McIsaac)
Richards teenis mahlase 58 ja poole miljoni dollari suuruse lepingu tänu kahele järjestikusele Dallas Starsi rivistuses tehtud ulmehooajale - 2009/10 80. mänguga 91 punkti, 10/11 72. mänguga 77 silma. Rangersis jäi ta aga sellest tasemest väga kaugele. Tänavune saak 51 punkti 82-st mängust pole ilmselgelt sobiv sellise palgakuluga mehe jaoks. Rangers saab vabaneva palgafondi raha kulutada mõne produktiivsema mängumehe peale.
Selline käik oli igatepidi oodatud, kuid samas ka siiski väikese üllatuse maiguga. Vähemalt Richardsi enda jaoks. Veel eelmisel nädalal rääkis tema agent Pat Morris tulevikust Rangersis positiivsel toonil.
Parem aga õudne lõpp kui lõputu õudus, eks ole. Vähemalt selline võis olla Rangersi poolne vaade asjadele.
2004. aastal Tampa Bay Lightninguga Stanley karika võitnud ründaja ukse taha on esimesteks kosilasteks kogunenud Philadelphia Flyers ja Toronto Maple Leafs.
Richards pole aga ainuke õnnetu, kelle lepingu on masendava mängu tõttu piltlikult öeldes lõhki rebitud. Detroit Red Wings on lõpetanud lepingu Jordin Tootooga, Dallas Stars Aaron Rome'iga ja Buffalo Sabres saatis minema Ville Leino.
Soomlasest ründaja teenis hooajal 2010/11 Flyersi rivistuses tehtud uhke aastaga - 81. mänguga 53 punkti - kuue aastase lepingu, mille keskmiseks aastapalgaks oli neli ja pool miljonit dollarit (3.31 miljonit eurot). Tema kolme hooaja saak Sabresis oli aga vaid 46 punkti! Kogu selle ajaga sai ta kirja kümme väravat (tänavu mitte ühtegi) ehk siis ühe värava hind on justkui 2.7 miljonit dollarit!
See on muidugi omamoodi nagu äriplaan - mängi hetkeks hästi ja viska siis jalad seinale. Leinole peab Sabres veel lepingu lõpetamise järgselt kuue aasta jooksul 12 kuu kohta maksma 1.22 miljonit dollarit ehk ligi 900 tuhat eurot. Mees soovib oma agendi sõnade kohaselt kindlalt karjääri NHL-is jätkata, aga olgem ausad, sellise rahaga saaks elu lõpuni hakkama. Kui just ei hakka üle päeva kasiinos ja stripiklubis käima.
Kui oled otsinud kohta, kus rahuldada oma uudishimu seoses NHL-iga, siis võid rännakud nüüd lõpetada. NHL iga kell on ainus eestikeelne lehekülg, kust leiab regulaarselt värsket materjali selle kohta, mis toimub maailma ühes vingeimas spordiliigas.
.JPG)
