Kuvatud on postitused sildiga vladimir tarasenko. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga vladimir tarasenko. Kuva kõik postitused

Oilersi hävitanud Blues kerkis liiga liidriks

Ameeriklaste tänupüha, mida tähistatakse iga novembri neljandal neljapäeval, on omamoodi esimene verstapost NHL-i hooaja käigus. Selleks ajaks on veerand mängudest mängitud ja aeg on esimesteks järeldusteks. Praeguse seisuga on vahefinišit võitmas St. Louis Blues, kes kerkis Edmonton Oilersi vastu saadud suure võiduga liiga liidriks.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Blues sai pärast 2011. aasta märtsi esimest korda kirja vähemalt kaheksa väravat ning võitis 8-3. Pooled väravatest tulid viimasel kolmandikul, kui Oilers näiliselt täielikult käega mängule lõi.

Vladimir Tarasenko ja Brayden Schenn lõpetasid mõlemad 2+2'ga. Venelane jõudis karjääri kolmanda kaklusega Gordie Howe kübaratrikini.


Nelja punktiga tuli mängult ära ka Jaden Schwartz, kes tänavuse hooaja jooksul vaid neli korda punktideta jäänud.

Väravateni jõudsid veel Dmitri Jaškin, Scottie Upshall ja Paul Stastny. Jake Allen tegi võitjate väravas 26 tõrjet.

Esimese kahe kolmandikuga 14 pealeviskeni jõudnud Oilers pani viimasel 15 ja sai ka mõned tabamused. Väravate autoriteks Milan Lucic, Leon Draisaitl ja Darnell Nurse.

"Jäime igas mänguelemendis teiseks ja olen väga-väga mures seoses sellega, kuidas mõned indiviidid täna mängisid," ütles pärast matši Oilersi peatreener Todd McLellan, lisades et oma kolme klubi juures veedetud aasta jooksul pole ta kaitsjate poolt hullemat tegutsemist näinud.

McLellani meeskonnale läks viimase kuue kohtumise peale kirja viies kaotus. Blues sai samal ajal kolmanda järjestikuse võidu. Kodujääl on tänavu kümnest matšist võidetud kaheksa. Hoogsalt on liigutud vaatanata sellele, et Jay Bouwmeester alles nüüd oma hooaja debüüdi tegi.


Blues kerkis 33 silma peale, mis annab liigatabeli tipus ühepunktilise edu Tampa Bay Lightningu ees. Mike Yeo meeskonnal on aga kaks mängu rohkem peetud.

Teised kohtumised

Philadelphia Flyers 2 - 5 Vancouver Canucks (tipphetked)

Canucks jätkab võõrsil mängimise nautimist. Kümne kodust eemal peetud mängu peale on teenitud seitse võitu. Seekord tuli see kahe väravaga lõpetanud Brock Boeseri juhtimisel. Flyers on kaotanud viis järjest ja viimasest kümnest seitse.

Dallas Stars 3 - 1 Montreal Canadiens (tipphetked)

Tasavägises mängus toimus pööre teise kolmandiku lõpus, kui Shea Weberita mänginud Canadiens tänavu juba üheksandat korda lasi ühe minuti jooksul kaks väravat. Stars teenis kümne kodumängu peale kaheksanda võidu. Kodupubliku ees on endale lastud vaid 1.80 väravat mängus, mis on liiga parim näitaja.

Hooaja eelvaade: St. Louis Blues

Õnn ei ole igavene. Väravavahi Jake Alleni toel mulluste playoffide avaringist läbi tulnud St. Louis Blues ei suutnud end kaugemale venitada. See võis kindlasti olla pettumuseks, kuna aasta varem mängiti läänekonverentsi finaalis. Kuigi oleks võinud minna ka palju nukramalt.

(foto: Getty Images)
Uus treener pani rünnaku elama

Blues oli läinud talvel suures hädas. Alates hooajast 2011/12 meeskonda peatreenerina tüürinud Ken Hitchcock oli näiliselt end ammendanud ja tema mõtted ei jõudnud enam mängijatele pärale. 65-aastane kanadalane oli juba suvel otsustanud hooaja lõpus karjääri lõpetada ja võimalik, et see mängis juhtunus oma rolli. Bluesi õnneks oli aga Hitchcocki mantlipärija selleks hetkeks juba välja valitud. See oli abitreeneriks palgatud Mike Yeo, kes pärast Hitchi minema löömist vabanenud toolile tõsteti. Tema all elas meeskond läbi ümbersünni.

Veebruari alguses toimunud muutus pani Bluesi uuesti skoorima. Yeo poolt juhendatud 32 kohtumises tehti keskmiselt 3.09 väravat mängus. Sellega kergitati oma hooaja keskmine 2.84 peale. Lisaks taastas endine Minnesota Wildi boss Alleni enesekindluse, mis karikamängude esimestes kohtumistes väga eredalt välja lõi. Ta lasi 1.60 väravat ja tõrjus 95.6%-ga.

Suvel jätkusid muutused meeskonna eesotsas, kui klubi lasi minna koguni neljal abitreeneril. Huvitava täiendusena lisati sel nädalal NHL-i ajaloo üks edukamatest kaitsemängijatest Larry Robinson, kellele anti konsultandi roll.

"Sarnaselt mängijatele pean mina ka treenerina kasvama," kommenteeris Yeo palkamist. "Kui soovime Stanley karikat võita, siis peame paremaks saama. Kõik, kes asjaga seotud. Palun oma mängijatelt seda teha ja see poleks õige, kui ma ise poleks samuti sellele pühendunud."

"Mul on mitmeid mõtteid, millesse ma tõsiselt usun, aga olen pühendunud sellele, et õppida uusi ideid ja et mu kõrval oleksid teised hääled, mis kannustaksid meid edasi liikuma. Usun, et see saab olema suurepärane asi."

Robinson on erinevates rollides karika võitnud koguni üheksa korda. Ta on liigas üle 500 mängu peatreeneri kogemusi. Tema knowhow võiks olla miski, mis teeb stabiilsest playoffide satsist lõpuks meeskonna, keda iga-aastaselt karikavõidu favoriitide sekka hakatakse arvama.

(foto: dailyfaceoff.com)
Treenerite hulgas tehtud põhjalikke muutatusi on saatnud ka koosseisu värskendamine. Kuigi meeskonna tuumik on jätkuvalt sama. Küll on aga Brayden Schenni näol sellesse lisatud üks ründerelv juurde. Iroonilisel kombel jäi Bluesil karikamängudel kõik ikkagi rünnaku taha. Põhihooajal pandi Yeoga keskmiselt üle kolme, aga playoffides vaid 2.00. Kuuemängulise 2. ringi puhul oli neli matši, kus jäädi vaid ühe peale.

"Ma olen kutt, kes võib mängida keskel või ääre peal, üritan olla kasulik mõlemas väljakupooles, annan oma panuse rünnakul ja üritan veidi füüsilisust samuti lisada," tutvustas Schenn end nädal tagasi Bluesi fännidele.


Augustis 26-aastaseks saanud ründaja lõpetas eelmise hooaja 25 värava ja 55 punktiga. Ta jäi ülekaalu tabamuste osas 17-ga jagama liiga esikohta koos selliste meestega nagu Aleksandr Ovetškin ja Nikita Kutšerov. Bluesi ülekaal oli mullu 21.3%-ga niigi liiga TOP 10 seas. Schenni lisamine võiks tuua veelgi paremaid tulemusi.

Kaitse üle hulga aja ilma Shattenkirkita

Blues oli eelmisel hooajal ka vähemuses hea, saades efektiivsuseks 84.8%. Koos Boston Bruinsiga oldi ainsad, kes erimeeskondade mõlemas valdkonnas mahtusid liiga parima kaheksa sekka. Hea karistuste surmamine tähendas muu hulga seda, et endale lastud väravate keskmine saadi vaatamata Alleni vahepealsele kohutavale vormile 2.63-ga ikkagi enamvähem talutavale tasemele.

Uuele hooajale vastu minnes on aga kaitse südamikus üks suur auk. Hitchcock polnud veel St. Louisi saabunudki, kui Kevin Shattenkirk hakkas endale meeskonna kaitseliinis nime tegema. Ent 28-aastane jänki on tänaseks lahkunud. Blues sai pärast tema ümberkolimist Washingtoni eelmise hooaja lõpus juba temata mängimist harjutada, seega pole vast tegu täitmatu auguga. Lihtsalt võimalus noorematele esile kerkimiseks.

(foto: dailyfaceoff.com)
Üks ühele asendus Shattenkirkile peaks olema Vince Dunn. 2015. aasta drafti 2. ringi valikut on kirjeldatud kui väga ründavat kaitsjat, kellel suurepärane litri käsitlemise ja liigutamise oskus. 20-aastane mängumees korjas eelmisel hooajal AHL-is 72 kohtumisega 45 punkti (13+32). Tegu pole ka lihtsalt osava kaitsemehega, nagu üks eelmisel hooajal madalamas liigas juhtunud intsident näitas, siis ta on ühtlasi väga võitluslik noormees.

"Ta jättis endast väga hea mulje," kommenteeris Yeo hiljuti Dunni mullust hooaega. "Ma jõudsin ise vaid ühele playoffide mängule, aga selles kohtumises oli ta tõeline tööhobune selles mõttes, kuidas ta üle välja liikuda suutis ja võimalusi tekitas. Minu jaoks on oluline, et ta näitaks, et ta suudab ka NHL-is oma meeskonna mängu kahjustamata selliseid asju teha. Soovime olla kindlad, et me ei hoia teda tagasi, aga samal ajal peab ta tõestama, et ta sobib ka meeskonda."

Bluesi noored kaitsemehed saavad hakata end kiirelt ja põhjalikult näitama, kuna Jay Bouwmeesteril jääb hooaja algus vahele. Valikus on veel mõni vanem härra nagu 31ne Nate Prosser, aga arvestades, kuidas peamänedžer Doug Armstrong on rääkinud meeskonna noorendamisest, siis peaksid eelisseisus olema ikkagi 90ndatel sündinud mängijad.

Kuidas kohaneb Allen uue treeneriga?

Üks suur muudatus, mille Yeo meeskonna etteotsa tõustes tegi, oli see, et ta palus abimänedžeri ametis oleva Martin Brodeuri appi väravavahtidega tegelema. Sellel oli otsene mõju Alleni mängule, kes tõrjus alates veebruarist hiilgava 93.8%-ga ja lasi 1.84 väravat. Tema kogu hooaja näitajateks olid 91.5% ja 2.42.

Legendaarne endine puurilukk on nüüd aga oma tavapärases rollis tagasi. Blues palkas uueks väravavahtide treenerika David Alexanderi, kelle õpilaste hulgas olnud Tampa Bay Lightningu Andrei Vasilevski ja Carolina Hurricanesi Scott Darling.

"Tema näol on tegu noorema treeneriga, aga ta on praeguste mängijatega hästi kursis ja arvame, et ta on organisatsioonile väga heaks täienduseks," sõnas Armstrong pärast 35-aastase Alexanderi palkamist.

Saab olema huvitav näha, kuidas Allen uue juhendajaga kohaneb. Võib arvata, et see kindlasti kerge pole, kui aasta jooksul tuleb läbi käia mitme erineva treeneri käe alt. Kogu karjääri peale seni 91.5%-ga tõrjunud ja keskmiselt 2.37 väravat lasknud puurilukk on 27-aastasena jõudmas oma parimasse ikka.

Varumehena on teist hooaega järjest Allenit kannustamas Carter Hutton. 31-aastane kanadalane sai oma esimese aasta numbriteks 91.3% ja 2.39. Oma võimalust on ootamas ka 22ne Ville Husso, kes tegi AHL-is kena aasta 2.37 ja 92%-ga.

Karikavõiduks kõik vajalik näiliselt olemas

Kui Blues 60ndate lõpus liigaga ühines, siis mängiti kohe kolm aastat järjest karikavõistluste finaalis. Kõik need korrad kaotati ja juba alates sellest ajast on meeskonda saatmas ebaõnnestuja maine. Küll aga näitas 2016. aasta läänekonverentsi finaali koht, et ega väga kaugel enam finaali naasmisest polda ning kui see õnnestub, siis miks mitte ei võiks veel ühte seeriat võita.

Allen tõestas eelmise hooaja lõpuosas, et ta võib täitsa olla seda klassi puurivaht, kelle toel saab üks meeskond võiduka lõpuni jõuda. Lisaks on Bluesil mitmed teised olulised lülid karikavõiduks paigas. Üliohtlik väravakütt Vladimir Tarasenko näol, tugevus tsentri positsioonil, kaitsetäkk Alex Pietrangelo näol ja tugevad erimeeskonnad.

Armstrong on rääkinud noorenemisest, aga see ei tähenda võidutahte puudumist. "Oleme liikumas teistsuguses suunas ja see suund on elevust pakkuv, aga me ei taha lõppeesmärki silmist lasta. Meie eesmärgiks on alati võita ja võita meistritiitel," on klubi boss rääkinud.

Võitmine NHL-is on keeruline, isegi kui Pittsburgh Penguins on andmas endast parimat, et vastupidist tõestada. Samas on selge, et lihtsalt playoffidesse pääsu nimel ei mängi keegi. Bluesil on välja kukkunud nii, et just sellest on saanud hooaja lõpp-peatus. Seetõttu on raske meeskonda karikapretendentide sekka panna, aga kui seda teeks, siis ega keegi vast viltu ei vaataks.

Tarasenko tõi Bluesile esimese võidu, Oilers asus 2-0 juhtima

Nashville Predatorsile esimese mängu hilise väravaga kaotanud St. Louis Blues suutis teises matšis vastast samaga kostitada. Meeskonnale tõi 3-2 võidu Vladimir Tarasenko kaks väravat. Teises läänekonverentsi poolfinaalis asus Edmonton Oilers seeriat Anaheim Ducksi vastu juhtima 2-0.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Tänavustes playoffides eelneva kuue mänguga vaid ühe tabamuse kirja saanud Tarasenko tegi kuldse värava 3:51 enne normaalaja lõppu. Tema ülekaalu värav tõi avakolmandiku lõpusekunditel tabloole ka viigiskoori 1-1. James Neal oli Predatorsi 8. minutil ette viinud. Tegu oli ühega vaid kolmest pealeviskest, mis külalised esimese 20 minuti jooksul Jake Alleni väravale said.

Peter Laviolette'i meeskonna jaoks tegi teisel kolmandikul elu keeruliseks avamängu kangelase Vern Fiddleri viieminutiline karistus, mis sai esimese lõpus võetud Colton Parayko lõhkumise eest. Küll aga kahekordistati seal oma ürituste arv ja viimasel perioodil jõuti isegi 15 pealeviskeni, kuid võitu ei õnnestunud siiski välja võluda.

"Me ei arvanud, et võidame 16 mängu järjest ja jalutame Stanley karikani. Pidime ükskord ikka kaotama. Minu hinnangul tegime korraliku mängu, aga arvatavasti polnud võitu väärt ja ei võitnud ka lõpuks," kommenteeris Ryan Ellis, kelle väravast Predators veel viimase alguses 2-1 ette pääses.

Blues viigistas Jori Lehterä tabamusega, toetus siis kõvasti Allenile ja sai lõpuks Tarasenkolt magusa värava kätte. Klubi ajaloo jooksul on venelase 22-st väravast meeskonna eest playoffides rohkem teinud vaid Bernie Federko (35) ja Brett Hull (67).

Allen sai lõpuks 20 tõrjega järjekordse võidu kirja, Pekka Rinnele jäi seekord 17 tõrjet.


Seeria kolib nüüd ümber Nashville'i ja jätkub homme meie aja järgi kell 22. Predators on viimasest seitsmest kodusest omavahelisest vastasseisust võitnud viis.

Oilers on suutnud liiga kuumima meeskonna maha jahutada. Ducks polnud 18 mängu järjest normaalajaga kaotanud, aga nüüd on tulnud kaks jutti ja täiesti erinäoliste mängudega. Kui eelmises matšis tuli võiduks vastane lihtsalt üle paugutada, siis teises mängus tuli loota oma väravavavahile. Cam Talbot vedas külalised ka kenasti välja.

29-aastane puurilukk peatas litri 39 korda, lastes endast mööda vaid ühe Jakob Silfverbergi poolt ülekaalus tulnud ürituse. John Gibson lõpetas teises puuris vaid 21 tõrjega. Temas läks mööda juba mängu esimene pealevise, kui Andrej Sekera Oilersi ette viis. 2-0 tuli teisel kolmandikul endise Ducksi mehe Patrick Marooni ülekaalu kolliga.


Oilers on oma ajaloo jooksul viiendat korda mõnes seerias võõrsil 2-0 edu välja võidelnud. Alati on see ka edasipääsuks vormistatud. Selles paaris jätkatakse samuti pühapäeval.

Playoffide 2. ring: St. Louis Blues vs Nashville Predators

Vana tõdemus selle kohta, et playoffides on sul hea väravavahiga selgelt paremad võimalused, peab hästi paika St. Louis Bluesi ja Nashville Predatorsi puhul, kes tänavu läbi aegade esimest korda karikamängudel kohtuvad. Jake Allen ja Pekka Rinne alustavad vastasseisu pärast suurepärast avaringi.

(foto: Jeff Curry/USA TODAY Sports)
Omavahelised põhihooaja mängud

Blues 4 - 1 Predators
Tarasenko, Steen, Perron, Edmundson - Johansen 

Blues 0 - 4 Predators
Weber, Forsberg, Arvidsson, Wilson

Predators 6 - 3 Blues
Neal, Forsberg, Johansen, Fisher x 2, Ribeiro - Shattenkirk, Reaves, Hunt

Blues 3 - 1 Predators
Perron, Broziak, Tarasenko - Ribeiro

Predators 3 - 1 Blues
Järnkrok x 2, Neal - Schwartz

St. Louis Blues

Kui anda välja avaringi sümboolne parima mängija auhind, siis rändaks see kindlasti Allenile. Minnesota Wild sai hakkama vaat, et ajalooliselt domineeriva seeriaga, kuid 26-aastasest väravavahist saadi mööda vaid kaheksa litrit.


Alleni numbrid pärast avaringi on vägevad, endale lastud keskmine 1.47 ja tõrjed 95.6%, aga tegelikult leidus ka veel üks vingem sell. Rinne lasi endale keskmiselt 0.70 väravat ja tõrjus 97.6%-ga. Nelja kohtumise peale läks kirja kaks nullimängu ning Chicago Blackhawksist sai NHL-i ajaloos esimene 1. asetusega meeskond, kes konverentsi 8. asetuse saanud satsi poolt ära pühiti.

Enne tänavust karikamängudes karjääri keskmisteks näitajateks 2.29 ja 90.2% saanud Alleni esiletõus on Bluesi jaoks kindlasti rõõmustav, ent samas võis esimesest seeriast kaasa tulla ka kuhjaga murepilvi. Wildi Corsi protsent, mis näitab pealevisete ülekaalu ja millega jäähokis mõõdetakse litrivaldamise osakaalu, oli seerias lõpuks 60.1%.

Alates hooajast 2007/08, mil seda näitajat hakati mõõtma, on playoffides ühes seeria ühe meeskonna poolt 60% kätte saadud seitse korda ja Wildist kujunes teine meeskond, kes sellist ülekaalu võiduks ei suutnud vormistada. Enamus nendest seeriatest on lõppenud domineeriva tiimi 4-2 võiduga. Corsi arvestusaja jooksul on playoffides vähemalt 55%-list ülekaalu omanud meeskond läinud järgmisesse ringi 77% juhtudest.

Seeria Wildi vastu võib vabalt minna ajalukku, kui läbi aegade üks kummalisemaid. Vaatamata domineerimisele suutis Bruce Boudreau meeskond eduseisu hoida vaid 43 minuti ja 10 sekundi jagu. Blues juhtis aga seda Alleni toel 46.3% kogu mänguajast. Ent arvatavasti teistkordselt seesugune "kobistamine" enam läbi ei lähe ja seega peab Blues oma taset tublisti parandama. Allen tõrjus tänavu põhiturniiril 91.5%-ga ja võib eeldada, et tema playoffide number hakkab ka sinna kanti tagasi kukkuma. Sellest võib omakorda eeldada, et tema esitused teises ringis enam nii hiilgavad ei tule, kui esimeses.

Vaid Edmonton Oilers sai 2. ringi edenenud meeskondadest keskmiselt vähem väravaid kirja kui Blues (2.20) ja on selge, et edasiseks eduks on vaja rohkem tabamusi. Vladimir Tarasenko jõudis alles avaringi viimases mängus oma esimese tabamuseni, seega ei pea ka kaugele vaatama, kust võiks lisavunki tulla. Jõudu peaks juurde andma ka Paul Stastny mängukõlblikuks saamine. 31-aastane ameeriklane on Bluesi parim lahtivisete mees ja lahtivisete võitmine on just üks moodustest, kuidas litrit endale hoida ning vastase domineerimist vältida. Saanuks Stastnyt kogu seeria jooksul kasutada, siis vaevalt, et Wildi pealevisete ülekaal olnuks kesmiselt 36.4-26.8.

Blues edeneb, kui...

Oma mäng saadakse käima. Blues ei ole tegelikult meeskond, kes tulemuste saamiseks oma väravavahi kukil istub. Alate 1. veebruarist, mil Mike Yeo peatreeneriks sai, oli põhiturniiril 32 kohtumise jooksul vaid 13 matši, kus vastastele pealevisetega alla jäädi. Predators jättis Blackhawksile keskmiselt 31.5 üritust, jõudes ise kirja 31-ni ehk Yeo meeskonnal peaks olema võimalus saada järje peale tagasi. Juba eelnevalt sai märgitud, et pärast Shea Weberist loobumist ei ole Predators võimaluste limiteerimisel enam tippklassist olnud ja tulise Tarasenkoga võib Blues nüüd äkki hoopis ise teerullina vastasest üle sõita.

Nashville Predators

Rinne on hetkel väravavahtide statistiliste näitajate osas tipus, aga tegelikult ei tulenenud edu Blackhawksi vastu vaid tema esitustest. Predators jagas tänavu põhiturniiril 12 erineva vähemalt kümne väravaga mehega liiga esikohta ja näitas oma sügavust kohe ka karikamängudel. Mänge oli küll vaid neli, aga 19-st jääl käinud väljakumängijast jäi nulli peale vaid neli venda. Seejuures oli üks neist P.A. Parenteau, kes sai koosseisu vaid viimases matšis, asendades viga saanud Craig Smithi.

Ajaloolist seeriat ilmestas hästi ka naljakas fakt, mille kohaselt kogus Rinne sama palju punkte (2), kui Blackhawksi resultatiivseimad mängijad Patrick Kane ja Jonathan Toews. Seejuures, kui Toews poleks viimases mängus 5:12 enne lõppu Kane'i ja Artemi Panarini söötudest tulnud ülekaalu väravat teinud, siis oleks Rinnel olnud tuntud ründeässadest kirjas rohkem punkte. Lisaks muidugi ka kolmas puhas paber.


Predatorsi võitu seerias uskusid vähesed, aga nüüd tundub see tegelikult täitsa loogilisena. Rinne on pikalt kuulunud NHL-i parimate väravavahtide sekka. 34-aastane soomlane pole suutnud varasemalt playoffides väga hiilata, aga parem meeskond annab talle selleks nüüd võimaluse. Meeskond on sügava pingiga nii rünnakul, kui ka kaitses. Mitte küll äkki nimede poolest, aga omavaheline koostöö sujub väga hästi. Kena kompott tähendas muu hulgas lõpuks seda, et meedia esindajatele välja jagatud kangema kraami võis playoffide alguses jätta mustemateks päevadeks.


Kuna lõpumängudes läheb iga ringiga aina raskemaks, siis on edaspidi Jack Danielsi viskit usutavasti ka vaja. Ilusa avaringi järel võib ilkuda erimeeskondade kallal, mis Predatorsi alt vedasid ja kui edaspidi paremini ei lähe, siis võivad mängud peagi mängitud saada. Peter Laviolette'i hoolealuste 12.5%-lisest ülekaalust olid halvemad vaid Blues ja New York Rangers (mõlemad 6.7%). Vähemuses mängides jäi edukus 77.8% peale. Edasi pääsenud meeskondade seas läks halvem näitaja kirja vaid Anaheim Ducksile (62.5%). Blues surmas enne Wildi vastu peetud viimast mängu karistusi 91.7%-ga. 5. matšis lastud kaks kolli tõmbasid efektiivsuse 83.3% peale, aga see võib petlik olla. Põhiturniiril oldi selle osas liiga tippude seas.

Predatorsi jaoks on ohusignaaliks tõsiasi, et Blackhawks oli tänavu vähemuses kohutav ja selle eest vastutanud abitreener Mike Kitchen vabastati esmaspäeval ametist, aga samas peaks meeskonnal ka enda parandamiseks potentsiaali olema. P.K. Subban, kes korjas ligi pooled (16) oma põhihooaja punktidest (40) ülekaalus mängides, oli playoffide avaringis varjus, piirdudes vaid kahe silmaga. Tema võiks olla relv, kelle toel niigi hästi alustanud meeskond saaks veel parem olla.

Predators edeneb, kui...

End ei lasta edul uinutada. Rinne ütles pärast Blackhawksi auti lükkamist: "Hetkel ei hooli ma sellest, kes meile vastu tuleb, kui sedamoodi jätkame, siis võime ükskõik kelle alistada." Suur triumf on meeskonnale kõvasti enesekindlust andnud ja see võib edaspidi kasu tuua. Aga see võib ka negatiivset mõju avaldada. Liigne enesekindlus karistatakse sageli ära ja kindlasti ei tohi end nüüd alistamatuna tunda.

Ennustus: Predators edasi 4-3

Seeria tuleb mõlema meeskonna jaoks võrreldes esimeste mängudega täiesti teistsugune. Võidab see, kes olukorraga paremini kohaneb ja sisetunne ütleb, et Predators on selleks paremini valmis. Blues on kuhjaga oma karikavõiduks vajalikku õnne juba ära kasutanud ning 2. ringi jõudmisega omamoodi imega hakkama saanud. Imesid aga juhtub teadupärast harva ja veel harvemini tuleb neid kaks tükki lühikese aja jooksul, seega kipub kaalukauss Predatorsi poolele.

Playoffide avaring: Minnesota Wild vs St. Louis Blues

Minnesota Wild ja St. Louis Blues on mõlemad tublid meeskonnad ning igati väärilised playoffides mängima, aga võib öelda, et saatus on nad just omavahel kokku pannud. Mitu aastat Wildi peatreenerina tegutsenud Mike Yeo läheb nüüd hooaja otsustavas faasis uue klubi tüürimehena vanasse koduhalli tagasi.

(foto: zimbio.com)
Omavahelised põhihooaja mängud

Wild 1 - 2 Blues
Koivu - Perron, Tarasenko

Wild 5 - 1 Blues
Haula, Graovac, Koivu, Niederreiter, Granlund - Tarasenko

Wild 3 - 1 Blues
Dumba, Niederreiter, Granlund - Tarasenko

Blues 4 - 3 (KV) Wild
Stastny, Schwartz x 2, Perron - Koivu, Haula, Coyle

Blues 3 - 2 Wild
Steen, Jakupov, Pääjärvi - Suter, Coyle

Minnesota Wild

Wild mängis täpsemalt neli ja pool hooaega Yeo juhendamisel. 2009. aastal abitreenerina Pittsburgh Penguinsi Stanley karikani aidanud mees tõi 2013. aastal Wildile üle nelja aasta esimese playoffide koha ning meeskond oli tema all stabiilselt arenemas, kui kõik järsku ootamatult koost lagunes. Yeo kaotas enne 2016. aasta 23. veebruaril tulnud vallandamisteadet 13 oma viimasest 14-st mängust meeskonna juures.

Pärast Yeo lahkumist lõpetas hooaja Wildi peatreenerina John Torchetti, kes tegi head tööd, aga püsivat lepingut ei suutnud endale siiski teenida. See läks Bruce Boudreaule, kes suutis jätkata oma karjääri uhket seeriat. Nende hooaegade arvestuses, mil tal on lastud kogu aasta meeskonna juures olla, pole Boudreau hoolealused kordagi playoffidest eemale jäänud. Tänavu polnud isegi selle ohtu, kuigi märtsis olnud seeria, mil 13-st mängust kaotati kümme, võis klubi fännibaasi korralikult muretsema panna.

Järsu ära langemise põhjuse leidmiseks ei pea aga väga sügavale kaevama. Märts oli ainus kuu, mil väravavaht Devan Dubnyk tõrjus alla 90%-lise efektiivsusega. Boudreau meeskonnad on alati suutnud hästi vastaste võimalusi limiteerida ja kui väravavaht alt veab, siis mõjutab see mitmeid teisi valdkondi. Kui ühte kohutavat kuud poleks olnud, siis võinuks Wild vabalt koos Washngton Capitalsiga põhiturniiri lõpuni Presidentide trofee nimel heidelda. Lõpuks jäädi Boudreau endisele tööandjale alla 12 punktiga. Samas jäädi läänekonverentsi 1. asetusest ilma vaid kolme silmaga ja vaatamata vahepealsele piinlikule minekule püstitati ikkagi 106 punktiga uus klubi rekord.


Meeskonnal on põhiturniirilt kirjas ka mitmeid teisi rekordeid. Näiteks ühe hooaja võitude (49) oma ja klubi ajaloo pikim võiduseeria, mis võinuks ehk isegi veel pikemaks minna, aga kui 12 peal oldi, siis tuli vastu omakorda võidult võidule sammunud Columbus Blue Jackets. Seeria käigus oli vaid kaks kohtumist, kus endale üle kahe värava lasti ja kaitse on kindlasti meeskonna tugevuseks. Kuigi ründes edenesid asjad hooaja käigus isegi paremini. Keskmine väravasaak 3.21 oli halvem ainult Pittsburgh Penguisnsi omast (3.39), samas kui kaitse osas leidus kuus paremat rivaali. Endale lasti 2.51 mängus. Aga kui oled mõlema näitaja osas TOP 10, siis on see väga hea märk. Sama kehtib ka erimeeskondade puhul, millega samuti Wild hakkama sai.

Wild edeneb, kui...

Dubnyk välja veab. Mais 31-aastaseks saav väravavaht on ümbersündinud võrreldes oma ajaga Edmontonis, aga aeg-ajalt kipub tal ikkagi järg käest kaduma. Nii nagu tänavu märtsis ja nii nagu ka aasta tagasi playoffides, kus kohe avaringis 2-4 kaotusega Dallas Starsi vastu pudeneti. Dubnyk tõrjus seerias vaid 87.7%-ga ja lasi keskmiselt 3.34 väravat mängus. Tema tänavuse hooaja keskmised on 92.3% ja 2.25. Samast klassist esitusi vajab meeskond ka karikamängudes.

St. Louis Blues

Ümbersünd on ka hea sõna, millega iseloomustada Bluesi hoogu pärast treenerivahetust. Yeo pidi algselt alles järgmisel hooajal meeskonna peatreeneriks saama, aga kuna Ken Hitchcocki juhendamisel tulid vankril järsku rattad alt ära, siis kiirendas peamänedžer Doug Armstrong mõne kuu võrra üleminekuperioodi. Blues on Yeoga 32-st kohtumisest võitnud 22. Kui eelnevalt oli kaitsega suuri probleeme, siis uue lootsiga tuli esimesest kuuest matšist kolm nullimängu ning üldse kokku hooaja kaheksast viis.

Hitchcock on tuntud oma vastase mängu surmama stiili poolest, aga asjad ilmselgelt tema juhendamisel enam ei töötanud. Näiteks tema viimase kuue kohtumise jooksul lasi meeskond endale 28 väravat. Yeo lõi korra kiirelt majja ning taastas ka eneseusu meeskonna esikindal Jake Allenil, kes oli hooaega kohutavalt alustanud. 26-aastane puurilukk sai oma hooaja tõrjete efektiivsuse lõpuks 91.5% peale, kuigi jäi esimese nelja kuu jooksul kaks korda alla 90% ja korra punnitas napilt üle selle (novembris 90.3%). Endale lastud väravate keskmine oli lõpuks karjääri keskmise lähedane 2.42.

Alleni esitused saavad playoffides olema tähtsal kohal, kuna enam pole meeskonnal Brian Elliotti sarnast teist esikinda kaliibriga võrgu valvurit. Carter Hutton on tänavu varumehena teinud suurepärast tööd, näidates Alleniga võrreldes sarnast klassi (2.39, 91.3%), aga ta on ikkagi olnud kogu karjääri jooksul teine väravavaht ja seda ka põhjusega. 31-aastase kanadalase karjääri keskmised näitajad olid enne tänavust hooaega 2.56 ja 91%.


Oluline roll saab olema muidugi ka Vladimir Tarasenkol ja keset hooaega Kevin Shattenkirkist ilma jäänud kaitseliinil. Venelasest snaipril õnnestus tänavu 75 punktiga teha karjääri parim aasta, aga see ei tähenda midagi, kui playoffides sarnast hoogu pole. Eelmisel kevadel alustas Tarasenko hästi, aga jäi kurikuulsal kombel läänekonverentsi finaalis kuni viimase mänguni nulli peale ja siis tulid ka esimesed punktid väravate näol alles otsustavas kohtumises 0-4 kaotusseisus olles viimase üheksa minutiga. Shattenkirk vajab eelkõige asendamist ülekaalus mängides.

Blues edeneb, kui...

Võidab erimeeskondade lahingu. Shattenkirk oli mullustes karikamängudes ülekaalus kogutud kuue söödupunktiga meeskonna parim. Alates hetkest, mil 28-aastane kaitsja veebruari lõpus Washington Capitalsile anti on Bluesi ülekaalu efektiivsus olnud vaid 16.3%. Koos temaga oli selleks 21.8%. Ülekaal tuleb uuesti käima saada, kuna playoffide avaringis on vastas üks liiga parimatest karistuste surmajatest (83.8%). Lisaks pole Wildil ka ülekaalus probleeme olnud (21%). Blues paneb sellele vastu 84.8%-lise vähemuse. Peaks tulema põnev erimeeskondade duell ja eeldatavasti läheb selle võitja järgmisesse ringi.

Ennustus: Wild edasi 4-3

Blues on viimasel hetkel Vladimir Sobotka näol saanud edurivisse hea täienduse, aga tervikuna kipub rivistus ikkagi Wildile alla jääma. Näiteks Patrik Berglund oli põhiturniiril Tarasenko kõrval Bluesi ainus teine vähemalt 20 väravaga mees, Wildil oli nii edukaid väravakütte neli. Sarnane tundub olevat seis ka kaitsega, kus Wildil veidi rohkem kvaliteeti. Lisaks peaks eelis olema treeneripingil, vähemalt kogemuste osas. Samas on Wild olnud traditsiooniline avaringis kukkuja, seega pole kergelt midagi eeldatavasti tulemas. Lõpuks peaks aga pingi sügavus ja kodueelis otsustavaks saama.

Blues alustas ja lõpetas Ducksi vastu viimaste sekundite väravaga

St. Louis Blues on viiemängulisele kaotusteseeriale vastanud kolme järjestikuse võiduga ja neist viimane oli eriti omapärane. Anaheim Ducksi vastu tehti nii kohtumise esimestel kui viimastel sekunditel värav. Hiline tabamus aitas 4-3 võidusadamasse.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Mike Yeo meeskond suutis lisaajale minekut vältida tänu Joel Edmundsoni väravale, mille juures ka puurivaht Jake Allen söödupunkti kirja sai. Kellale jäi siis vaid 20 sekundit. Kohtumise alguses oli 12. sekundil skoori avanud Vladimir Tarasenko, kes kerkis klubi ajaloos kümnendaks mängijaks, kellel vähemalt kolm järjestikust 30 väravaga hooaega kirjas olnud.

Pärast tulist algust jäi kodumeeskond Rickard Rakelli ja Chris Wagneri väravatest avakolmandiku lõpuks kaotusseisu, kuid Ryan Reaves viigistas teisel perioodil ning kolmanda alguses viis Paul Stastny Bluesi uuesti ette. Tegu oli Yeo 16 mängu jooksul alles kuuenda korraga, mil meeskond sai kirja rohkem kui kaks.

Ducksi aitas enne mängu lõpus tulnud külma dušši veelkord viigini ülekaalust täpne olnud Jakob Silfverberg.

23 tõrjega lõpetanud Allen on karjääri jooksul võitnud kõik viis Ducksi vastu tehtud starti. Teises puuris oli tagasi John Gibson, kes viimati 20. veebruaril jääl käis. Esimene matš pärast vigastuspausi lõppes 31 tõrjega.


Võidu eest saadud kaks punkti aitasid Bluesil heitluses lääne viimasele playoffide kohale kasvatada edu Los Angeles Kingsi ees kolme silma peale. Ducks jätkab turvalisel divisjoni 2. kohal.

Teised kohtumised

Columbus Blue Jackets 4 - 3 Buffalo Sabres (tipphetked)

Sabres katkestas varakult Evan Rodriguesi väravaga Sergei Bobrovski nulliseeria, ent lõppes ka Jack Eicheli 11-mänguline punktide jada ning võit jäi siiski kodumeeskonnale. Otsustav tabamus tuli viis minutit enne lõppu Boone Jennerilt. Hooaja 43. võiduga kordab Jackets klubi rekordit. Ühe sööduga oma hooaja punktisaagi 40 peale kasvatanud Zach Werenski püstitas klubi uue kollanokkade rekordi. Mitte ühelgi teisel klubil ei hoia uustulnukate punktide rekordit kaitsemängija.

Detroit Red Wings 4 - 2 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Õnnetu mees Riley Sheahan jäi seekord ühe pealeviskega väravata, kuid Red Wingsil õnnestus ikkagi vastaste klubi rekordit tähistav võõrsilmängude võiduseeria jätta seitsme peal pidama. Tomaš Tatar vedas meeskonda 2+1'ga ning Gustav Nyquist sai kirja kolm söötu. Pikalt vigastuspausilt naasnud Jimmy Howard tegi oma 2017. aasta esimeses mängus 24 tõrjet.

Florida Panthers 4 - 7 Minnesota Wild (tipphetked)

Pantrid ei suuda enam kuidagi võita. Veel 15 minutit enne normaalaja lõppu oldi 4-3 ees. Teiste seas jõudis Jaromir Jagr hooaja 13. tabamusega vaid kahe silma kaugusele Gordie Howe'i 40+ vanuses enim punkte kogunud mängija rekordist. Eric Staal lõpetas vinge comebacki 2+1'ga.


Edmonton Oilers 2 - 3 (KV) Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Connor McDavid oli järjekordselt personaalses duellis Sidney Crosbyst parem, aga meeskonda ei õnnestunud taas võiduni tüürida. Võõrustajad tuli välja 0-2 kaotusseisust, kuid vaid selleks, et karistusvisetel 1-2 alla jääda. 40 tõrjega väga ilusa esituse pakkunud Marc-Andre Fleury kerkis karjääri 374. võiduga läbi aegade edetabelis 15 parema sekka.

Yeo alustas St. Louisis kindla võiduga

Mike Yeo on NHL-is peatreenerina tagasi ning seda ka korraliku mürtsuga. Raskustes St. Louis Bluesi jaoks oli tema esimeses mängus vastaseks ettearvamatu Toronto Maple Leafs. Kuigi algus tõotas halba, siis lõpuks tähistati kindlat 5-1 võitu.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Kolmanda mängu järjest kaotanud Leafs läks avakolmandikul Mitch Marneri väravast ette, kuid see jäigi külaliste jaoks kogu õhtu ainsaks rõõmuhetkeks. Blues oli jääl hea energiaga ning sai vahelduseks loota ka Jake Alleni peale. Viimasel ajal raskustes olnud väravavaht lõpetas kohtumise 26 tõrjega.

"Minu arvates oli ta silmapaistev, eriti avakolmandikul," sõnas Yeo oma väravavahi kohta pärast mängu.

Mäng kaldus otsustavalt Bluesi poolele teise kolmandikuga, kuhu pärast Alexander Steeni hooaja 10. tabamust mindi 1-1 viigiga. Seal sahistas Steeni söödust võrku Paul Stastny, Vladimir Tarasenko oli neljandat mängu järjest Leafsi vastu täpne ning Colton Parayko skooris ülekaalust meeskonna vastu, kelle karistuste surmamise efektiivsus on tänavu võõrsilmängudes olnud 89.9%.

"Nad olid meist lihtsalt paremad, kiiremad ja suurema tahtmisega," põhjendas kaotust Leafsi boss Mike Babcock.

Viimasel kolmandikul sai Stastny kirja veel oma mängu teise, mis ühtlasi tema karjääri 200. värav. Kahe tabamuse kõrvale läks ka üks sööt.

Blues saatis enne mängu Bob Plageri #5 venna numbri kõrvale puhkama.


Meeskond oli enne Leafsi vastu saadud ilusat tulemust kaotanud kodus neli mängu järjest.


Leafsil on hetkel käsil hooaja pikim, kuuemänguline välisturnee. St. Louis oli neljandaks peatuseks.

Teised kohtumised

Philadelphia Flyers 3 - 1 Montreal Canadiens (tipphetked)

Flyersi peatreener Dave Hakstrol võttis vastu kummalise ja ka julge otsuse jätte noored ässad Shayne Gostisbehere'i ja Travis Konecny koosseisust välja, kuid lõppkokkuvõttes osutus see meisterlikuks lükkeks. Kodumeeskond võidutses pärast Nikita Nesterovi uues särgis tehtud esimest väravat. Canadiensile jäeti vaid 16 pealeviset, mis meeskonna hooaja halvim näitaja. Kodumängude arvestuses on Flyersil vastasseisus käimas 11-mänguline punktiseeria, mille jooksul jõutud kümne võiduni.

Buffalo Sabres 1 - 2 (LA) New York Rangers (tipphetked)

Hooaja kaks esimest omavahelist vastasseisu kaotanud Rangers suutis tänu Chris Kreideri väravale ära pühkimist vältida. 42 tõrjet tegema pidanud Robin Lehner sai kirja uue hooaja tippmargi. Sabresil õnnestus viimati omavaheline põhiturniiri seeria kuivalt võita hooajal 2006/07.

Tampa Bay Lightning 2 - 5 Ottawa Senators (tipphetked)

Leafsi kaotus ja omavaheline mäng divisjonirivaaliga andis Lightningule suurepärase võimaluse ära antud punktide tagasi tegemiseks, ent sellega ei tuldud siiski toime. Isegi mitte pärast Tyler Johnsoni poolt tulnud mängu avaväravat. Mark Stone sai kirja 2+1, Erik Karlsson lõpetas kolme sööduga.

Nashville Predators 2 - 0 Edmonton Oilers (tipphetked)

Pekka Rinne peatas karjääri 42. ja hooaja teises nullimängus litri 31 korda. Väravad sepistasid kaks meest. Viktor Arvidsson viis kodumeeskonna Ryan Johanseni eeltöö järel ette ning hiljem rollid vahetusid. Oilers jäi tänavu teist korda nulli peale. Predatorsile on kaotatud kaheksa järjestikust mängu.


Dallas Stars 3 - 4 Winnipeg Jets (tipphetked)

Viimase seitsme mängu peale kuuendat korda vähemalt kolme väravani jõudnud Jets sai ühtlasi alates eelmise hooaja lõpust kirja oma esimese kolmemängulise võiduseeria. Pooled väravatest tulid Mark Scheifele'ilt. Starsi tüüris 1+2'ga kapten Jamie Benn. Paul Maurice'i meeskonnal on nüüd divisjonikaaslaste vastu kirjas 9-mänguline võiduseeria.


Vancouver Canucks 1 - 4 San Jose Sharks (tipphetked)

Haid haarasid nende jaoks rutiiniks saanud võõrsilvõidu. Alates 2013. aasta kevadest on Vancouverist kirjas üheksa järjestikust võitu. Kaks väravat tulid Chris Tierneylt. Lumepalli pani veerema Patrick Marleau, kes kerkis läbi aegade 45. 500 väravaga meheks. Ta on 10. mängija, kes need kirja saanud ainult ühe meeskonna eest mängides.


Arizona Coyotes 3 - 4 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Blackhawks tegi 3-0 edu pealt oma elu põnevaks, ent teenis koiottide vastu siiski kuuenda järjestikuse võidu. Pärast täitsa kobedat kolmemängulist võiduseeriat teise kohtumise järjest kaotanud Coyotes sai Max Domi koosseisu tagasi. 22 tõrjet teinud Mike Smithist sai klubi ajaloos enim tõrjeid (8064) kirja saanud väravavaht.

Tarasenko kallutas talveklassiku Bluesi kasuks

Tänavuses talveklassikus 23. erineva NHL-i klubina välitingimustes peetud kohtumises osalenud St. Louis Blues suutis oma debüüdi kohe võidukalt lõpetada. Juba viiendat korda lageda taeva all mänginud Chicago Blackhawks alistati 4-1. Kahe väravaga kerkis kohtumise kangelaseks Vladimir Tarasenko.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Venelasest ründeäss kallutas oma hooaja 17. ja 18. tabamusega viimasel kolmandikul mängu 1-1 viigi pealt Bluesi kasuks. Kohtumine algas kodumeeskonna jaoks külma duššiga, kui teist mängu järjest skoorinud Michal Kempny Blackhawksi 62 sekundiga ette viis, ent mängu domineeriti pealevisetega 35-23 ja tänu Patrik Berglundile saadi teisel kolmandikul viik kätte.

"Mina hinnangul tegime suurepärase mängu," ütles pärast matši Bluesi boss Ken Hitchcock, kes tunnistas mängueelselt, et tema esimene treenerikogemus välitingimustes on pärit 1985. aastast ühe vangide meeskonna vastu. "Mängisime tarka, kindlat mängu ja väärisime võitu."

Blues näitas enim oma võima just viimasel kolmandikul, kus kaks korda rohkem üritusi kirja saadi (12-6). Tarasenko kerkis läbi aegade 13. mängijaks, kes ühes välitingimustes peetud kohtumises kaks väravat kirja saanud.

"See pole saladus, et tema randmekas on arvatavasti üks liiga parimatest ja kõik teavad seda, kui ta on väljakul. Kõik teavad, milleks ta suuteline on," rääkis Corey Crawford, kes pärast vigastuspausi kaotanud kolm oma neljast stardist.

Kohtumisele pani võõrustajate neljandaga punkti Alexander Steen, kes pärast 1+1'ga lõpetamist kasvatas oma karjääri punktisaagi 501 peale. Kirjas on täpselt 300 söödupunkti.

Kohale tulnud 46 556 fänni said kohtumist jälgida üsna huvitavates oludes. Õhutemperatuur oli mängu alguses üle kaheksa plusskraadi. Taevas oli päris kurjakuulutav ja kardeti vihma, kuid kohtumine suudeti siiski edukalt ära mängida.


Tänavune viimane välimäng peetakse 25. veebruaril, mil Pittsburgh Penguins võõrustab Philadelphia Flyersit.

Teised kohtumised

New Jersey Devils 3 - 0 Boston Bruins (tipphetked)

Vana-aasta kohutavalt lõpetanud ja viimase 13 esituse jooksul üheksa korda üle kolme värava lasknud Cory Schneider alustas uut väga vingelt. 22 tõrjega tuli hooaja teine nullimäng. Head uudised ei piirdunud Devilsi jaoks ka vaid sellega. Talylor Hall oli väljakul tagasi ning sai kohe ka värava kirja.

Vancouver Canucks 3 - 2 Colorado Avalanche (tipphetked)

Sven Bärtschi tegi kaks väravat mängus, kus Henrik Sedin jõudis kahe söödupunktiga karjääri 1000. punktist vaid nelja silma kaugusele. 24 tõrjega lõpetanud Ryan Millerist sai ajaloo kolmas vähemalt 350 võiduga puurivaht.

Blues noppis kodus viienda võidu järjest

St. Louis Blues on viimastes kodumängudes olnud nii õnne kui ebaõnnega koos. Esmaspäeval lasti teist kohtumist järjest endale viimasel minutil viigivärav, kuid samas õnnestus võit ikkagi koju jätta. Sellega on meeskonnal nüüd kirjas viis järjestikust koduvõitu.

(foto: dallasonlinenews.com)
Ken Hitchcocki meeskond oli lisaajal 4-3 üle Dallas Starsist pärast seda, kui Jamie Oleksiak 50 sekundit enne lõppu viigivärava Jake Alleni selja taha toimetas. Enne tänavust hooaega karjääri jooksul 78 mänguga vaid korra skoorinud kaitsja, kelle ujujast õde Penny tuli Rio olümpialt tagasi nelja medaliga, lõpetas kohtumise kahe tabamusega. Tema oivalise läbimurdega alustas Stars mängu tagasi ronimist.


Kodumeeskond oli võimsas hoos ja mängu esimeses pooles mitmekordselt pealevisetega üle. Pärast kahte kolmandikku oli nende seis 21-10.

Mõistagi skooris aga Stars viimasel kolmandikul oma esimese pealeviskega 2-2 viigivärava, kui Jamie Benn ülekaalust täpne oli ja järsku läks närvide mänguks. Bluesi olid kaheväravalisse eduseisu viinud Robby Fabbri ja Alex Pietrangelo, kes samuti ülekaalust täpne oli.

Hooaja esimese omavahelise kohtumise Dallases 2-6 kaotanud Blues läks kolmandat korda juhtima seitse minutit enne normaalaja lõppu tänu David Perronile, kes jõudis karjääri rekordit tähistava 8-mängulise punktiseeriani (3+8). Ühtlasi on see hetkel ka kogu liiga pikim aktiivne seeria. Väravale eelnesid Alleni kaks vägevat tõrjet, mis olid perioodi käigus alles Starsi teine ja kolmas üritus väravale.

Lisaajal otsustas oma hooaja kümnenda tabamusega asja Vladimir Tarasenko, kes realiseeris Jori Lehterä kavala söödu.


Seitsmendat korda tänavu lisaaega mänginud Stars on neist võiduga väljunud vaid korra.

Lisaaega vajas ka teine esmaspäevane kohtumine. Calgary Flames külastas New York Islandersit, andes Brian Elliottile uuesti võimaluse. Ent eelmise hooaja ühe parima puuriluku raskused jätkuvad. 1-2 skooriga läks talle kirja seitsmes järjestikune kaotus.

Normaalajal vastas John Tavarese väravale Sean Monahan, kuid Islandersi kaptenit ei suudetud jälle lisaajal ohjeldada, kui tema sööt/pealeviske suunas Thomas Hickey Elliotti selja taha.


Vaatamata viimasest neljast mängust tulnud kahele võidule jätkavad saarlased idakonverentsi viimasel kohal. Flames purjetab läänes playoffide kohtade kandis, kuid neil on konkurentidega võrreldes mitu mängu rohkem peetud.

Columbuse kahur paukus jälle mitme mängu jagu

Kuu alguses Montreal Canadiensit ühes kohtumises kümne väravaga kostitanud Columbus Blue Jackets skooris läinud ööl jälle pöörase tempoga. Nationwide Arena kahur paukus St. Louis Bluesi vastu kaheksa korda. John Tortorella meeskond jäi peale 8-4.

(foto: sportsnet.ca)
Jackets on kogu hooaja peale skoorinud 45 väravat ehk 40% tabamustest on tulnud kahes mängus. Vaatamata tagasihoidlikult liigakohale (Metro divisjonis ollakse viies) on nende väravatesuhtest +13 paremad vaid kolm meeskonda.

Viimases kolmes kodumängus kokku 21 väravat teinud sinijakid püstitasid sellega uue klubi rekordi. NHL-is nähti viimati nii heas hoos meeskonda kümme aastat tagasi, kui Buffalo Sabres samuti kodus sellise skoorimistempoga hiilgas.

Mäng oli rekordiliseks ka Cam Atkinsoni jaoks. 27-aastane ründaja jõudis Bluesi vastu nelja väravasööduni. Rohkem kui kaks punkti sai kirja ka kapten Nick Foligno, kes lõpetas 1+2'ga. Sam Gagner skooris kaks ning sihile jõudsid ka Alexander Wennberg, Markus Nutivaara, William Karlsson, Zach Werenski ja põgusalt vigastuspausilt naasnud Brandon Dubinsky.

Teise kolmandiku lõpuosale 1-7 kaotusseises vastu läinud Bluesi eest oli kahe väravaga parim Robby Fabbri, kelle peatreener Ken Hitchcock meeskonna eelmises mängus koosseisust välja oli jätnud. Väravateni, mis kõik tulid ülekaalust, jõudsid ka Kevin Shattenkirk ja Vladimir Tarasenko, kes lisas tabamuse kõrvale kolm söötu.

Bluesi puurivahid jagasid sisse lastud väravad võrdselt ära. Mängu alustanud Jake Allen kestis 24 minutit ja 36 sekundit ning tegi kaheksa tõrjet. Carter Hutton lõpetas 14 tõrjega. Sel hooajal alles neljandat korda rohkem kui kaks lasknud Sergei Bobrovskil oli vastu panna 33 kõrvale lükatud üritust.


Kahuri peab arvatavasti peagi hooldusesse viima. Jacketsi järgmisest viiest mängust neli on ka kodujääl.

Teised kohtumised

Montreal Canadiens 5 - 0 Detroit Red Wings (tipphetked)

Andrew Shaw juhtimisel (1+2) sai Canadiens kirja oma kümnenda järjestikuse koduvõidu ja nüüd on neil esimest korda ajaloos hooaeg kümne järjestikuse koduvõiduga alanud. 25 tõrjega hooaja teise nullimängu teinud Carey Price sai samal ajal kogu liiga peale ajaloo esimeseks puurivahiks, kes hooaega kümne järjestikuse võiduga alustanud.


Tampa Bay Lightning 1 - 3 San Jose Sharks (tipphetked)

Sharks jättis avakolmandikul ühe karistusviske realiseerimata, aga tuli sealt 2-0 eduga välja ja toksis endale lõpuks kokku rutiinse võidu. Martin Jonesi nullimäng rikuti Anton Stralmani hooaja esimese väravaga 14 minutit enne lõppu.

Florida Panthers 3 - 2 (LA) New York Islanders (tipphetked)

Pantrid korraldasid kodupublikule päris dramaatilise õhtu, kui viimasele kolmandikule 0-2 seisuga mindi ja viik alles 14 sekundit enne lõpusireeni välja teeniti. Kangelaseks kerkis Jonathan Marcessault, kes jõudis oma hooaja kaheksandani. Sellega aga draama veel ei lõppenud. Lisaajal jäi kodumeeskonnal ülekaalu võimalus realiseerimata ning karistusvisked jõudsid päris lähedale. Sellest ei tahtnud aga midagi kuulda kollanokk Denis Malgin, kes lõpetas asja 46 sekundit enne lõppu.


New Jersey Devils 4 - 2 Buffalo Sabres (tipphetked)

Devils skooris tänavu alles viiendat korda üle kahe värava, kuid sellele vaatamata on esimest korda pärast hooaega 1990/91 alustatud aastat koduse 7-mängulise punktiseeriaga. Neist kohtumistest on kuus võidetud. Taas Ryan O'Reillyta mänginud Sabres piirdus seitsmendat korda järjest vähema kui kolme väravaga.

Philadelphia Flyers 3 - 2 Minnesota Wild (tipphetked)

Kaks korda taha jäänud Flyers suutis tänavu alles kolmandat korda vastastele jätta vähem kui kolm. Kätt said proovida mõlemad väravavahid, kui viga saanud Michal Neuvirth enam teisele kolmandikule välja ei tulnud.

Pittsburgh Penguins 4 - 1 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Nooruslik Leafs üllatas teisel minutil eduseisu võtmisega, aga pingviinid haarasid lõpuks jõuga oma. Skoorimise lõpetas viimase kolmandiku keskel Sidney Crosby, kes nüüd üheksa mänguga juba kümne värava peal. Sel nädalal teemaks tõusnud pealevisete suhe jäi Penguinsi kasuks 49-36.

Carolina Hurricanes 5 - 1 Washington Capitals (tipphetked)

Teuvo Teräväinen lõbutses karjääri parimat tähistava nelja punktiga (1+3) ning peatamatud olid ka Jordan Staal (samuti 1+3) ja Sebastian Aho, kes jõudis karjääri esimeste väravateni (2+1). Capitals lasi alates märtsist esimest korda endale viis väravat. Suur kaotus tuli pärast Jevgeni Kuznetsovi juhtväravat.

Arizona Coyotes 1 - 2 Boston Bruins (tipphetked)

Tuukka Rask jätkab oma suurepärast hooaja algust. 31 tõrjega lõpetanud soomlasest sai klubi ajaloos kolmas puurilukk, kes võitnud üheksa oma hooaja esimesest kümnest mängust. Ligi pooled (14) tema tõrjetest tulid viimasel kolmandikul, kus Radim Vrbata ülekaalust kaheksa minutit enne lõppu puhta paberi määris.

Nashville Predators 5 - 0 Anaheim Ducks (tipphetked)

Meeskonnad said kirja täpselt sama palju pealeviskeid (27), aga võõrustajad kasutasid enda üritused paremini ära. Pekka Rinne jõudis karjääri 41. nullimänguni. Filip Forsberg jõudis alles nüüd oma hooaja esimese väravani. Kuigi muretsemiseks pole vast põhjust. Kui rootslane eelmisel hooajal 33 tabamusega klubi rekordit kordas, siis oli praeguseks kirjas vaid üks värav rohkem.

Calgary Flames 1 - 4 New York Rangers (tipphetked)

Rangers sai 15 mängu jooksul 11. korda kirja vähemalt neli väravat. Viimane tabamus tuli Pavel Butšnevitšilt, kes oli täpne neljandat mängu järjest. Nende kohtumiste jooksul on ta kogunud kuus oma hooaja kaheksast punktist.

Hooaja eelvaade: St. Louis Blues

St. Louis Bluesi kannatused ja pidev ebaõnnestumine said eelmise hooajaga lõpu. Pärast kolme järjestikust playoffide avaringis langemist pandi lausa sedavõrd vingelt, et esimest korda üle 15 aasta võideti kaks seeriat ning mängiti konverentsi finaalis.

(foto: Bill Greenblatt/UPI)
2015. aasta suvel näis klubi poolt üsna müstilise sammuna säilitada peatreeneri Ken Hitchcocki teened. 64-aastane kanadalane on üks NHL-i kogenumaid ja hinnatumaid treenereid, ent talendika mängijate grupiga korduvalt läbikukkumine oli selgelt liiast. Kuid usaldus temasse siiski säilis ja selle eest saadi korralikult tasustatud.

Ilusal lool on aga üks kurb külg. Suvel sai selgeks, et algav hooaeg jääb viis aastat klubis veetnud Hitchocki jaoks viimaseks. Isegi tema mantlipärija on juba väljavaadatud. Selleks saab endine Minnesota Wildi peatreener Mike Yeo, kes on algaval hooajal üks Hitchi abilistest.

"Mulle avaldas sügavat muljet tema valmisolek õppida ja olla osa personalist," rääkis Hitchcock suvel pärast Yeo palkamist. "Mike'il on suur tahe olla väga hea treener ja arvan, et on mõningaid elemente, mille osas saame mõlemad üksteist aidata. Ta esitab mulle väljakutse ja teeb mind paremaks ning pikas perspektiivis saan aidata tal läbida ees ootava miinivälja."

Dallas Starsi 1999. aastal Stanley karikani viinud Hitchcock loodab kahtlemata pauguga areenilt lahkuda. Kuid ta peab seda tegema uudses olukorras. Erinevalt eelnevatest aastatest ei ole Bluesil enam liiga ühte tugevaimat väravavahtide tandemit. Kahe kõva mehe - Jake Alleni ja Brian Elliotti - vahel esinumbrit valides langes otsus noorema kasuks. Suvel 26-aastaseks saanud Allen alustab meeskonnas oma kolmandat täishooaega.

"Arvame, et Jake on õige kutt. Rääkisin põhjalikult (väravavahtide treeneri) Jim Corsi ja (abimänedžeri) Martin Brodeuriga. Kõik arvasid, et see on nüüd Jake'i meeskond, käes on tema kord ja see tegi otsustamise lihtsaks. Arvame, et Jake'ist saab väga hea mängija ja ta soovib vastutust endale. Selle on ta nüüd saanud," rääkis kahe hooaja vahel olukorrast peamänedžer Doug Armstrong.

Allen võitis eelmisel hooajal 44 stardi juures 26 mängu, lasi 2.35 väravat ja tõrjus 92%-ga. Võrdluseks, Elliotti numbrid olid 38 starti, 23 võitu, 2.07 väravat ja 93%. Viimase kahe näitaja osas kuulus ta liiga tippu.

Aga kui juba selline korüfee nagu Martin Brodeur, kes mitmeid liiga väravavahtide rekordeid hoiab, oma toetust avaldab, siis ei maksa vast klubi otsuses kahelda. Ja eks tegelikult ole ka aastate jooksul räägitud, et Bluesi väravavahte on paluski aitamas Hitchcocki kavalad kaitseplaanid, mis puurilukkude tulemusi ilustavad. Eks sama võib siis edaspidi loota ka Alleni uus kamraad Carter Hutton.

30-aastane Hutton on kogu karjääri jooksul olnud varuväravavahiks ja teinud oma tööd korralikult. 76 mängu peale on ta lasknud keskmiselt 2.56 väravat ja tõrjunud 91%-ga. Seejuures olid tema numbrid mullu Nashville Predatorsi eest mängides isegi sealsest raudkindast Pekka Rinnest paremad.

Suve alguses tundus, et suur muudatus on tulemas ka kaitseliini osas, kuna Kevin Shattenkirk alustab oma lepingu viimast hooaega ja tema pikenduseks pole lihtsalt vahendeid võtta. Ent hetkel on 27-aastane ameeriklane siiski Bluesi mees.

(foto: dailyfaceoff.com)
Hitchcocki meeskond oli mullu endale lastud väravate osas 2.40-ga liiga paremuselt neljas. Heade numbrite eest tuleb suurt tänu avaldada just liiga parimat tõrjeprotsenti (91.9%) omanud väravavahtidele, kuna endale lastud pealevisete arvestuses oldi oma 29.7-ga ohtlikult lähedal liiga viimasele kümnele.

Vanade tegijate kõrvale leiti eelmisel hooajal Colton Parayko näol vägev uus tulija. 2012. aasta drafti 3. ringi valik mängis nagu oma aastakäigu TOP 10 talent, lõpetades hooaja 33 punktiga (9+24). Tema efektiivsusnäitaja +28 oli ülekaalukalt uustulnukate parim (järgnevatel oli see +12). Kogu liiga peale jäi temast selle arvestuses ette vaid neli mängijat.


23-aastane kanadalane jaksas tipptasemel mängimist isegi ülikooliõpingutega siduda, kui tegi hooaja otsustavas faasis, playoffide 2. ringi mängude ajal, viimaseid eksameid. "Ta ütles mulle, et peab kaks semestritööd ära lõpetama ja kirjutab ühe tuleva öö käigus," meenutas liigas peatreenerina kokku 20 hooaega töötanud Hitchcock kevadel seda, kuidas ta noore mängumehe "salaelust" teada sai. "Oskasin küsida vaid, et kuidas palun? Sa kuuled sellistest asjadest kahe hooaja vahel, aga mitte kunagi keset hooaega. Vähemalt mina pole varem kuulnud, et keegi sedamoodi teeks."

Kui tavaliselt peavad meeskonna kogenumad mängumehed oma pühendumust noorematele kaaslastele edasi andma, siis Bluesis tundub, et asi võiks vabalt vastupidi käia.

Meeskond sai eelmisel hooajal ka 2.67 väravat skoorinud rünnakule nooruslikku särtsu juurde, kui 20-aastane Robby Fabbri läbimurde tegi. 72 matšiga õnnestus koguda 37 punkti (18+19). Vaid Vladimir Tarasenko ja suvel klubist lahkunud meeskonna kapten David Backes said põhiturniiril rohkem väravaid kirja. Järgnesid 15 punktiga karikamängud, mille käigus oli ta 11 sööduga meeskonna parim ja jagas Tarasenkoga punktide osas liidrikohta.

(foto: dailyfaceoff.com)
Lisaks Backesile on Blues suvel vabaagentidena kaotanud ka Troy Brouweri ja Steve Otti. Augud üritatakse suuresti lappida olemasolevate meestega, kuid meeskonda on toodud näiteks tagasi ka klubi kunagine drafti avaringi valik David Perron. Samuti oldi valmis avasüli vastu võtma KHL-ist põgeneda üritavat Vladimir Sobotkat, aga viimaste uudiste kohaselt on tšehhist ründajal siiski endiselt Omski Avangardiga igati kehtiv ja õiguspärane leping.

Blues on suvel palju pühendanud aega meeskonna tuumiku lepingutele ja seetõttu võib öelda, et koosseis on juba koos ka järgmiseks hooajaks. Esimene ründekolmik peaks kokku jääma vähemalt 2019. aasta suveni ja Tarasenko, Jaden Schwartzi ning viimasena pikenduse saanud Alexander Steeni lepingud ulatuvad lausa järgmisesse kümnendisse.

Hooaja väljavaated

Süües kasvab isu. Blues oli pikalt kimpus avaringist edenemisega, aga nüüd rahuldutakse vaid karikavõiduga. "Me teame nüüd, et suudame sedavõrd kaugele jõuda ja teame, et oleme võimelised alistama häid meeskondi," muljetas Tarasenko pärast konverentsi finaalis San Jose Sharksile 2-4 allajäämisega lõppenud hooaega. "Soovime olla igal aastal konkurentsis ja minna veel kaugemale ning tahame võita karika. Selle nimel me mängimegi."

Pealtnäha on Bluesil karika nimel heitlemiseks kõik komponendid olemas - korralik puurivaht, sügav kaitseliin ja mitmekülgne rünnak, mille ees äsja karjääri esimese 40 väravaga hooaja teinud mees (Tarasenko). Samuti tugevad erimeeskonnad, mis just playoffides võtmerolli mängima hakkavad. Ülekaalu osas oldi mullu 21.5%-ga liiga kuues ja vähemuses jäädi 85.1%-ga ainult Anaheim Ducksile alla.

Hitchcocki aastad St. Louisis pole kordagi playoffideta lõppenud. Tõenäoliselt ei lõppe ka viimane. Äkki saab isegi lahkumiskingituseks divisjoni tiitli, millest eelmisel hooajal ainult kaks punkti puudu jäi. Klubi ajaloo esimene karikavõit näib juba liiga muinasjutulisena, kuid spordimaailmas on viimastel aastatel aina sagedamini hakanud juhtuma erinevaid imesid, millest võiks korraliku filmistsenaariumi kirjutada.

Venemaa sammus kindla võiduga järgmisesse ringi

Viimastel aastatel Soomele mitmeid olulisi kohtumisi kaotanud Venemaa suutis seekord sama apsu vältida. Maailmakarikat Rootsile 1-2 kaotatud mänguga alustanud venelased korjasid 3-0 skooriga teise järjestikuse võidu ja pääsesid järgmisesse ringi.

(foto: Tom Szczerbowski/Getty Images)
Väga kinnises kohtumises oli kokku vaid 43 väravale läinud pealeviset. Avakolmandik oli isegi sedavõrd igav, et ajas Kimmo Timoneni pressiboksis haigutama.


Mängu saatus otsustati teise perioodi alguses. Soomlastel läks 4. minutil vussi kaitsetsooni klaarimine ning kuna väljakul olid Vladimir Tarasenko ja Aleksandr Ovetškin, siis tuli käkk kõige halvemal ajal. The Great Eight näitas, et võib väravate paugutamise asemel edukalt ka söödumeistrina tegutseda ning Tarasenko sai kirja oma turniiri teise värava.

Veidi rohkem kui minut hiljem oli ka teine Tuukka Raski selja taga, mil tabamuseni jõudis Ivan Telegin. Oleg Znaroki meeskond sai teisel kolmandikul kaks kolli vaid viie pealeviskega. Seejuures eelnes avaväravale üle 12 minuti kestnud periood, mil ühtegi üritust ei tulnud.

Lõppskoori vormistas viimase kolmandiku alguses Jevgeni Malkin. 0-2 seisu peal oli ka soomlastel üks supervõimalus, aga selle võttis Sergei Bobrovski ära ning nii jäi Lauri Marjamäki meeskond turniiri jooksul teist korda nulli peale. Kolme mängu peale tuli üldse vaid üks värav ja see sündis Valtteri Filppula poolt napilt enne 1-4 Põhja-Ameerika meeskonnale kaotatud matši lõppu.


Venemaa kohtub nädalavahetusel poolfinaalis Kanadaga ja Rootsi Euroopa meeskonnaga.

Euroopa meeskond astus edasipääsu lävele, Venemaal õnnestus lootused säilitada

Euroopa meeskond jätkab maailmakarikal üllatamist. Turniiri on alustatud kahest kahe mängu võitmisega ja see on satsi viinud alagrupist edasipääsu lävele. Poolfinaalist võib veel unistada ka Venemaa, kes säilitas oma lootused Põhja-Ameerika vastu peetud pingelises kohtumises saadud võiduga.

(foto: USATSI)
Anže Kopitar jättis Euroopa meeskonnal avakolmandikul karistusviske kasutamata, ent lõpuks jõuti Tšehhi vastu 3-2 võidusadamasse. Selleks läks vaja lisaaega, kus väravavahiga üks ühele pääsenud Leon Draisaitl 3. minuti alguses ei eksinud.

Normaalajal läks Euroopa meeskonnal käest kaks eduseisu. Esimene tuli teise perioodi keskel Zdeno Chara väravast ja teine viimase kolmandiku alguses Mats Zuccarellolt, kes hiljem võiduvärava juures Draisaitlit uhke sööduga abistas. 1-1 tegi Jakub Voracek ja 2-2 Martin Hanzal, kes oli täpne ülekaalust.

Kopitar & Co sai ka kõvasti ülekaalu harjutada, kuid kuue üritusega sihile ei jõutud. Meeskonna väravasuul tegi Jaroslav Halak 28 tõrjet. Väljaku teises otsas seisis Petr Mrazek silmitsi tervelt 41 pealeviskega.


Euroopal on edasipääsuks vaja seda, et USA tuleval ööl peetava matši Kanadale kaotaks. Tšehhi ainsaks võimaluseks oleks põrgu jäätumine ehk Kanada kaks järjestikust kaotust.

Venelaste jaoks on pärast 4-3 võitu kõik enda kätes. Kuigi kõik võimalused olid käest libisemas, kui end avakolmandikul kuidagi käima ei saadud. Põhja-Ameerika tõi sealt kaasa 1-0 eduseisu, mille sepistasid viimase kahe NHL-i drafti esinumbrid. Auston Matthews realiseeris Connor McDavidi oivalise eeltöö.

Venemaa mängumootor hakkas tööle tänu Põhja-Ameerika noorukite enda rumalusele. Teise kolmandiku alguses korjati kaks järjestikust karistust ja olgugi, et venelased neid ära ei kasutanud, läks siiski initsiatiiv selgelt nende poolele üle.

Kolmandiku keskel pani Oleg Znaroki meeskond kuue minutiga neli kolli järjest. Täpsed olid Vladislav Namestnikov, Nikita Kutšerov, Jevgeni Kuznetsov ja Vladimir Tarasenko. Nii lõppes ka Matt Murray tööpäev varakult. Pittsburgh Penguinsi puurilukk lasi neli tükki 19 pealeviskega. Seejuures oli esimene tabamus põhimõtteliselt ka tema omavärav.

Ometi ei suutnud 25 pealeviskega lõpetanud venelased endal elu kergeks teha. Morgan Rielly kahandas enne teise kolmandiku lõppu vahe kahe peale ja Ryan Nugent-Hopkins tõi viimase alguses noorukid ühe kaugusele.

Järgnesid ülipingelised minutid, mille jooksul Venemaa korra pikemat aega kahemehelises vähemuses pidi tegutsema. Samuti oli kaks meest vähem mängu viimasel minutil, aga 43 tõrjega lõpetanud Sergei Bobrovski neljandat siiski ei lasknud. Mängu parimaks valitud väravavahti aitas kõvasti ka väravaraamistik, mida Shayne Gostisbehere kolistas.


B-grupis võib tekkida enne viimast vooru väga intrigeeriv seis. Kui Soome suudaks tänases matšis Rootsi normaalajaga alistada, siis oleks kõigil meeskondadel kaks punkti.

Tšehhi ja Rootsi said revanši

Kodueelis on maailmakarika soojendusmängudel kujunenud väga oluliseks ja see on jätnud Euroopa meeskonna nukrasse seisu. Nüüdseks on mängitud kuus matši ja võõrustajad on kõik kohtumised võitnud. Neljapäeval kaotanud Tšehhi ja Rootsi said mõlemad täna revanši.

(foto: russianmachineneverbreaks.com)
Tšehhi alistas Prahas Venemaa karistusvisetega 2-1. Josef Jandaci meeskond jäi teise kolmandiku alguses Nikita Kutšerovi väravast tagaajaja rolli, kuid pigistas endale päris viimasel hetkel lisavõimaluse välja. Tühja väravaga mängides suunas Tomaš Plekanec litri 1:11 enne normaalaja lõppu 33 tõrjet kirja saanud Semjon Varlamovist mööda.

Lisaajal jäi Aleksandr Ovetškinil realiseerimata üks kuldne võimalus ning karistusvisetel olid tšehhid üle 2-1. Skoorisid Jakub Voracek ja Aleš Hemsky. A-koondise debüüdi 20 tõrjega lõpetanud Michal Neuvirthi mängis ainsana üle Vladimir Tarasenko.


Tšehhi mängis Vladimir Sobotkata, kes eelmises matšis õlale viga tegi. Tema osalemine maailmakarikal ei tohiks aga kahtluse all olla.

Rootsi alistas Göteborgis Soome suureskoorilises mängus 6-3. Loui Eriksson ja Patric Hörnqvist tegid mõlemad kaks kolli. Täpsed olid ka Nicklas Bäckström ja tühja võrku skoorinud Filip Forsberg.

0-3 taha jäänud soomlased pääsesid teisel kolmandikul Rasmus Ristolaineni ja Mikko Koivu väravatega mängu tagasi, ent kolmas tuli Erik Haula poolt alles siis, kui juba viis tükki Tuukka Raskist mööda olid läinud.

Rask lõpetas 23 tõrjega. Neljapäeval koosseisust välja jäetud Henrik Lundqvist sai põhimõtteliselt teise puhkepäeva veel, seistes silmitsi vaid 14 vastaste üritusega.

Hörnqvist lisas kahe värava kõrvale ka sama palju sööte. Forsberg lõpetas 1+2'ga.


Kuna Soome ja Rootsi kuuluvad maailmakarikal ühte alagruppi, siis kohtuvad naabrid peagi ka kolmandat korda. Täpsemalt 20. septembril.

Maailmakarika kontrollkohtumised algasid Soome ja Venemaa võitudega

Järgmisel laupäeval algaval maailmakarika turniiril kaasa löövad meeskonnad alustasid neljapäeval kontrollkohtumistega. Esimestest mängudest väljusid võitjatena Soome ja Venemaa, kes alistasid vastavalt Rootsi ja Tšehhi.

(foto: iltalehti.fi)
Soomlased võidutsesid lisaajal 3-2. Otsustav värav sündis Pittsburgh Penguinsi kaitsemehe Olli Määttä sulest. Väravas Pekka Rinnet kasutanud põhjanaabrid elasid edukalt üle lisaaja alguses rootslaste poolt peale pandud surve ja leidsid kiire vasturünnakuga võiduvärava 43 sekundit enne lisaperioodi lõppu.

Matši jooksul said mõlemad meeskonnad nautida eduseisu. 24 pealeviskega lõpetanud Soome pääses kodupubliku ees teisel kolmandikul Aleksander Barkovi ülekaalu väravast ette, kuid eduseis kestis vähem kui minuti. Viigi seadis jalule uuest hooajast Vancouver Canucksi värve esindav Loui Eriksson, kes vendade Sedinidega koos ühes kolmikus tegutsedes näitas, mida Canucksi fännid peagi oodata võivad.

Viimase perioodi keskel oli 20 pealeviskega lõpetanud Rootsi kord nõelata. Sami Vatanen jäi õnnetult Carl Söderbergi pealeviskele ette ja suunas litri Rinnest mööda. Õnnega pooleks tulnud eduseisu suutis väravas võrdselt Jacob Markströmi ja Jhonas Enrothi kasutanud Rootsi algselt hoida, kuid võidusadamasse Tre Kronor siiski ei jõudnud.

Viis minutit enne lõppu kinkis Anton Stralman kehva sööduga litri kaitsetsoonis ära ja Mikael Granlund üllatas üsna terava nurga alt Enrothi, aidates omad lisaajale.

Markström tõrjus kõik kuus pealeviset, millega ta silmitsi seisis, kuid Enroth lasi kaks tükki üheksa vastase üritusega. Nädala alguses trennis litriga roietesse saanud Henrik Lundqvist peaks postide vahel koha sisse võtma laupäevases korduskohtumises.


Venemaa võidutses 4-3 skooriga. Oleg Znaroki meeskond sai varakult külma dušši krae vahele, kui suvel Chicago Blackhawksiga lepingu teinud Michal Kempny 4. minutil Tšehhi ette viis, kuid oma 26. sünnipäeval skoorinud kaitsemehe uus klubikaaslane Artemi Panarin viigistas poolteist minutit enne avakolmandiku lõppu ja pärast seda tormas Venemaa 3-1 eduseisu. Teisel perioodil olid täpsed Vladimir Tarasenko ja Nikita Kutšerov.

Tšehhi oli viimasel kolmandikul pealevisetega 14-5 üle ja Martin Hanzal tõi hokijumala ja Aleksei Martšenko abiga külalised kiirelt ühe kaugusele, aga tema tabamusele vastas peagi Panarini teravast söödust Jevgeni Dadonov. Hiljem tegi veel Tomaš Plekanec vahe minimaalseks, kuid neljandat ei õnnestunud tšehhidel Sergei Bobrovskist mööda saada.

Bobrovski lõpetas 29 tõrjega. Tšehhi puuris olnud Petr Mrazeki nimele jäi 24 tõrjet.


Sarnaselt Rootsi-Soome vastasseisule mängivad ka Venemaa ja Tšehhi laupäeval uuesti. Muutub vaid võõrustaja. Sõidetakse Prahasse.

STL kolmik saab rahus tööd jätkata

2014. aastal St. Louis Bluesis kokku saanud STL kolmik (Jaden Schwartz, Vladimir Tarasenko, Jori Lehterä) võib rahus tööd jätkata ka uuel hooajal. Piiratud vabaagent Schwartz, kes oli uue lepinguga seoses pöördunud ka vahekohtu poole, sidus end klubiga viieks aastaks ära.

(foto: Billy Hurst/Associated Press)
Blues maksab juunis 24-aastaseks saanud ründajale 26.75 miljonit dollarit ehk keskmiselt hooaja peale 5.35 miljonit. See asetab 2010. aasta drafti avaringist korjatud kanadalase meeskonna ründajate palgaedetabelis 4. kohale.

"Ta on osa meie tuumikust. Schwartz, Tarasenko, Robby Fabbri, Colton Parayko, Alex Pietrangelo, Jake Allen - üritame meeskonda nende kuttide ümber ehitada. Nüüd, kus oleme Schwartzi teened kindlustanud, teame et meil on tuumik, mille ümber saame ehitada ja tiitli võitmist üritada," kommenteeris Bluesi peamänedžer Doug Armstrong.

Schwartz piirdus läinud hooajal vigastuse tõttu põhihooajal vaid 33 mänguga. Neis läks kirja kaheksa väravat ja 22 punkti. Playoffides lisandus 20 matšiga 14 silma (4+10). Karjääri kogunumbrid on seni 240 mänguga 70 väravat ja 157 punkti.

STL kolmiku mehed peaksid nüüd koos püsima vähemalt 2019. aasta suveni. Siis lõppeb Lehterä leping.

Tite needus tabas jälle? Malkin on punktipõua peal

Kui Pittsburgh Penguins 2009. aastal Stanley karika võitis, siis kogus Jevgeni Malkin Detroit Red Wingsi vastu seitsmemängulise seeria käigus kaheksa punkti. Ent venelane on tänavu San Jose Sharksi vastu esimese kolme mänguga nulli peale jäänud. Tundub, et tite needus on jälle tabanud.

(foto: trunkweed.com)
Malkin sai 31. mail esimest korda isaks, kui ilmavalgust nägi pisike Nikita. Täpselt samamoodi oli pärast isaks saamist Sharksi vastu peetud seeria käigus raskustes ka teine venelasest ründeäss Vladimir Tarasenko. Kogu hooaja jooksul vingelt paugutanud Tarasenko sattus läänekonverentsi finaalis hooaja pikima punktipõua peale ning suutis selle murda alles siis, kui oli juba selgelt liiga hilja.

Penguins Malkini panusest esimestes mängudes puudust ei tundnud, kuna need mõlemad võideti, aga nüüd, mil seeria on uuesti tasavägine, oleks tema väravaid ja sööte hädasti vaja.

"Tal on olnud suur osa meie playoffide edus. Kuid tean, et tal on veel üks tase, millele jõuda ja millega ta aitaks meil võita," on enne tänast finaali 4. mängu öelnud Penguinsi peatreeneri Mike Sullivan.

Malkin kogus eelneva kolme seeria jooksul peetud 17 mänguga 15 punkti. Nende seas oli ka üks nelja punktiga mäng ning idakonverentsi finaali viimases kohtumises oli ta 2-1 võidus sööduga osaline mõlemas oma meeskonna väravas.

Venelane ise, vähemalt veel mitte, oma esituste pärast ei muretse.

"Ei, me juhime seeriat 2-1," vastas Malkin küsimusele, kas ta on hakanud frustratsiooni tundma. "Ma ei skoori palju, aga üritan oma meeskonda erinevat moodi aidata. Mängides näiteks paremini kaitsetsoonis. Üritan skoorida, aga see pole lihtne."

Hooaja pikimaks punktipõuaks on Malkinil neli mängu. See juhtus playoffide 2. ringis Washington Capitalsi vastu. Täna võib ta selle kordamiseni jõuda. Kuigi Sidney Crosby usub, et põud murdub peagi.

"Vaadates tema mängu ja seda, kuidas ta endale ja kolmikukaaslastele võimalusi loob, siis peaks see olema vaid aja küsimus," ütles meeskonna kapten.

Finaalseeria 4. mäng algab tuleval ööl Eesti aja järgi kell 3.