Kuvatud on postitused sildiga sami vatanen. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga sami vatanen. Kuva kõik postitused

Ducks saatis Vataneni New Jerseysse

Juba pikemat aega vigastuste tõttu päris kahvatuks jäänud ründeliiniga mänginud Anaheim Ducks on seda tugevdanud. New Jerseyst toodi ära Adam Henrique ja Joseph Blandisi. Ära anti soomlasest kaitsemees Sami Vatanen.

(foto: battleofcali.com)
Ducksil on rünnakult hetkeseisuga puudu Ryan Getzlaf, Ryan Kesler, Patrick Eaves, Rickard Rakell ja läinudöises 3-2 võidumängus St. Louis Bluesi vastu kaotati ka Jakob Silfverberg. Lisaks on katki väiksema tähtusega Ondrej Kaše ja Jared Boll.

Devilsil on samal ajal just kaitses olnud puudujääke. Suur vastutus on langenud noortele mängumeestele.

"Sami hankimisega toome parempoolse kaitsemehe, kes mängib esimese nelja seas ja kes suuteline panustama mitmetes olukordades," kommenteerib tehingut Devilsi peamänedžer Ray Shero.

26-aastane Vatanen, kes alustas samuti hooaega vigasena, sest tundub, et muud moodi ei saagi Ducksi särki enam kanda, tegi 38 punktiga (9+29) mullu elu parima hooaja. Tänavu on temalt 15 mänguga tulnud 1+3.

Henrique ja Blandisi on seni mõlemad kogu karjääri Devilsi särgis veetnud. Esimene juba pikemat aega, olles alustanud oma seitsmendat hooaega. Shero loobus neist raske südamega, ent võis seda endale lubada, kuna esindusmeeskonda on tõusnud mitmed noorukid.

"Vataneni kvaliteediga kaitsja hankimiseks tuleb ära anda kõrge kvaliteediga vahendeid või mängijaid," lisas Shero. "See kehtib siin Adami ja Joe puhul. Adam on olnud meie organisatsioonis ligi kümme aastat võtmerollis. Oleme koos fännidega alatiseks tänulikud tema panuse eest nii jääl kui sealt eemal. Joe jaoks on see suurepärane võimalus liituda väga hea organisatsiooniga ning mul on tema üle hea meel."

23-aastane Blandisi tegi paar hooaega tagasi hea läbimurde NHL-i, kuid on tänavu jäänud madistama madalamasse liigasse. AHL-is on tal 19 mänguga kirjas 14 (3+11) punkti. NHL-is on seni 68 kohtumisega tulnud kaheksa väravat ja 28 punkti.

Neli aastat vanem Henrique saatis mälestusväärse lisaajaväravaga Devilsi 2012. aastal Stanley karikavõistluste finaali ning esindas meeskonda kokku 431 põhihooaja mängus. Neis jäi kirja 118 väravat ja 243 punkti. Tänavu on tulnud 14 silma (4+10).

Tehingus on omanikke vahetamas ka paar drafti valikut. Devils sai 2018. aasta 3. ringi oma ning Ducks võib saada 2019. või 2020. aasta 3. ringi valiku. See sõltub sellest, kas Henrique klubiga lepingut pikendab. Tema leping lõpeb 2019. aasta suvel.

Ducks alustab väga katkise koosseisuga

Anaheim Ducks lööb oma hooaja täna lahti kodus Arizona Coyotesi vastu, aga seda peab tegema mitmete puudujatega. Juba varem teada olnud vigastega on laatsaretis liitunud ründaja Patrick Eaves ja varuväravavaht Ryan Miller.

(foto: ocregister.com)
Eelmise hooaja keskel meeskonnaga liitunud Eaves, kes tegi kahe hooaja vahel klubiga kolmeaastase lepingupikenduse, ravis suvel jalavigastust. Sellest õnnestus ka paraneda, ent treeninglaagri alguses korjas ta endale uue alakeha trauma.

Suvel Ducksilt vabaagendina kaheaastase lepingu saanud Miller on audis ülakeha vigastusega.

Sel nädalal suutis treeningutel ka Ryan Getzlaf end katki teha, aga kapten peaks Coyotesi vastu siiski rivis olema.

Vigastatud meestest saaks korraliku viisiku välja panna. Kaitsjad Hampus Lindholm ja Sami Vatanen on mõlemad õlatraumadega kuni novembrini väljas. Ryan Keslerit pole suvise puusaopi tõttu oodata enne detsembrit.

Hooaja eelvaade: Anaheim Ducks

Minevikus kolamine võib tihti tuua negatiivseid emotsioone, aga see võib pakkuda ka meeldivaid üllatusi. Just nii oli eelmisel hooajal Anaheim Ducksiga, kes tõi meeskonna peatreeneriks tagasi 2007. aastal klubi Stanley karikani tüürinud Randy Carlyle'i.

(foto: tsn.ca)
Päris Perry annaks rünnakule suure tõuke

Ducksi liidrid Ryan Getzlaf ja Corey Perry olevat olnud peamised persoonid, kes moosisid peamänedžer Bob Murrayt Carlyle'i tagasi tooma. Mõlema jaoks oli hooaeg 2015/16 väga vaevaline ja Bruce Boudreau nähtavasti ei osanud nende puhul enam õigetele nuppudele vajutada. Treenerivahetus pidanuks mehed uuesti mängima panema. Ent plaan õnnestus vaid poolenisti. Getzlafist sai uuesti 70 punktiga mees, aga Perry tegi 53-ga pärast oma kollanoka hooaega halvima aasta.

2011. aastal liiga kõige väärtuslikumaks mängijaks nimetatud ründaja on olnud stabiilne 30 väravaga mees ja temalt on korra tulnud isegi üks 50 kolliga aasta. Eelmisel hooajal jäi ta aga vaid 19 peale. Perry kahvatu tegutsemine jättis ka kogu meeskonna ründenumbrid tagasihoidlikuks. Keskmiselt tehti 2.68 väravat mängus, millest olid halvemad vaid kaks karikamängudele kvalifitseerunud meeskonda.

"Sain oma võimalusi ja viskekohti, aga litter ei läinud lihtsalt sisse," ütles Perry oma esituste kohta. "Selliseid asju ikka juhtub. Hooaja käigus ja karjääri jooksul on selliseid hetki. Tuleb lihtsalt olla keskendunud ja püüda olla positiivne."

(foto: dailyfaceoff.com)
Kahekordne olümpiavõitja on oma raskuste põhjuseks samuti nimetanud aina paremaks minevaid väravavahte, vihjates et tal oleks regulaarselt skoorimiseks paremat abi vaja. Laias laastus võib väita, et tema probleemide taga on halb litriõnn. Perry karjääri keskmine pealevisete edukus on 13.2%, aga eelmisel hooajal oli see seletamatult madalal 8.8% peal. See annab klubile usku, et karjääri jooksul ligi 350 väravat teinud mängumees pole veel oma võimeid minetanud.

Tõsi on ka see, et meeskond sai Perry korraliku panuseta täiesti kenasti hakkama. Sellest hakati puudust tundma alles playoffides, kus 32-aastaselt kanadalaselt tuli 17 matšiga neli väravat ja 11 silma. Pealevisete edukus oli 9.7%. Põhiturniiril kulges Ducks juba viienda järjestikuse Vaikse ookeani divisjoni esikohani. Tegu oli läänekonverentsi parima kodumeeskonnaga, kes põhihooaja viimase 17 mängu puhul jäi punktilisata vaid korra.

Viies järjestikune playoffidega aasta lõppes läänekonverentsi finaalis, kui Nashville Predatorsile kaotati seeria 2-2 pealt kuue mänguga. Viimase kahe matši üldskooriks oli 4-9. Meeskonnal läks kõige hullemal ajal katki esiväravavaht John Gibson ja loota ei saanud ka mitmetele teistele mängijatele.

"Tundsime, et väärsime paremat saatust, aga me lihtsalt ei suutnud oma eesmärki täita," ütles Carlyle treeninglaagri alguses.

Uue hooaja alguses tuleb samuti vigastustega võidelda. Ryan Kesler on pikemaks ajaks edurivist puudu ning kaitses on jäänud tühimikud Sami Vataneni ja Hampus Lindholmi poolt.

Kuidas saab kaitse puudujateta hakkama?

Vaid Cam Fowler kogus eelmisel hooajal Anaheimis Lindholmist ja Vatanenist keskmiselt rohkem mänguminuteid. Nendest ilma olemine annab tunda nii kaitses kui rünnakul, Vatanen on näiteks hinnatud ülekaalu spetsialist. See vireles mullu niigi 18.7% peal. Vähemalt on aga heaks uudiseks see, et erinevalt Keslerist, kelle naasmise ajaks peetakse pühade perioodi, peaksid Lindholm ja Vatanen olema tagasi novembriks.

(foto: dailyfaceoff.com)
Igal juhul peab aga eelmisel hooajal keskmiselt 2.40 väravat lasknud meeskond märgatava tüki hooajast ilma kahe põhikaitsjata mängima. Veritsevat haava on teiste seas toodud lappima Francois Beauchemin, kelle puhul on tehtud veel üks rännak minevikku, aga kvaliteedi vahe eelmise hooaja ja tänavuse algusega peaks olema märgatav.

"Kui kellegi jaoks uks sulgub, siis avaneb see kellegi teise jaoks," on Carlyle vigastustega seoses filosofeerinud. "Nii on karm öelda, aga see on spordimaailmas reaalsus."

Peatreener ei tundu väga mures olevat ja ega siis ei pea vast ka keegi teine Ducksi sinise joone pärast pead vaevama. Tõsi on ka see, et Gibsoni suguse puurivahiga mängides võib tagalast isegi rohkem kvaliteeti kaotada, enne kui see märke jätvalt hammustama hakkab.

Gibson on saanud hea mentori

24-aastane Gibson tegi mullu kõrgliigas oma teise täishooaja. Ta teenis 25 võitu, lastes endale keskmiselt 2.22 väravat. Tõrjete efektiivsuseks oli noore karjääri parimat tähistav 92.4%.  Karjääri uueks tipuks olid ka 52 mängu ja võimalik, et suurenenud koormus maksis talle ja meeskonnale lõpuks kätte. Ameeriklane tuli lääne finaali 5. kohtumisest alakeha vigastusega ära ning tema playoffide näitajad olid selgelt halvemad 2.59 ja 91.8%.

Mullu Jonathan Bernier'ga väravat jaganud puurilukk on uueks partneriks saanud Ryan Milleri, kes endise liiga parima väravavahina võiks talle heaks mentoriks olla. 37-aastasel Milleril on NHL-is selja taga üle 700 põhihooaja matši. Anaheimis on tal täita kaks ametit - kasvatada Gibsonit edasi ja olla valmis, kui võimalus tekib.

"Ütleme kõik, et ta on meie põhivend, aga ta peab võrreldes eelmise aastaga veel ühe sammu edasi tegema," ütles Carlyle suvel Gibsoni kohta. "Arvame, et ta on tohutult andekas, aga soovime kindlad olla, et meil on ka hea tugi. Me usume Ryan Millerisse, ta sobitub sellesse, mida otsime."

Eelmistest hooajast ei taha NHL-is väga mitte keegi peale võitja palju rääkida, aga sellega seoses võib Ducksi puhul visata õhku ühe huvitava küsimuse. Mis oleks saanud siis, kui Gibsonit oleks playoffide kogemusteta Bernier asemel asendanud Miller? Ducks on oma seisu väravasuul liiga 2010. aasta parima puurvahi toomisega selgelt paremini kindlustanud.

Hooajale minnakse vastu lootusrikkalt

Kui oled karikafinaali jõudmisele väga lähedal olnud, siis pole põhjust suurteks muutusteks. Ducks on suvel olnud vaikne, tehes vaid hädavajalikke lükkeid. Meeskonna tuumik on hea ja valmis end taas playoffides sügavale mängima.

"Tunneme alati aasta alguses, et suudame Stanley karikale konkureerida. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks see aasta peaks olema erinev," ütles kahe hooaja vahel Fowler, kes tegi mullu 39 punktiga (11+28) uue karjääri rekordi.

Kui Carlyle esimest korda Ducksi peatreener oli, siis langeti tema debüütaastal samuti konverentsi finaalis. Hooaeg hiljem jõuti kuldse lõpuni. Kas ajalugu kordab end? Selleks peab meeskond veel natukene õppima.

"Peame kohe alguses olema kindla struktuuriga hokiklubi, kes suudab mänge 2-1 võita. Me ei suuda pelgalt oskustega meeskondi alistada. See oli üks suurimatest õppetundidest, mille pidime eelmisel aastal läbima," rääkis Carlyle hiljuti.

Ducks alustas mullu nelja järjestikuse kaotusega. Tänavune start on vigastuste tõttu raskendatud, aga kui kõik terveks saavad ja suudavad ka tervena püsida, siis on tegu väga hea meeskonnaga. Fännidel ja kõigil teistel asjaosalistel jääb üle loota, et alguses vahet konkurentidega liiga suureks ei lasta. Konkurents Vaikse ookeani divisjonis tõotab tulla väga vinge. Kuigi ega seal tippu tõusta polegi vaja. Aitab küll juba nendest divisjoni esikohtadest, aeg oleks tõelistes mängudes ilma teha.

Playoffide 2. ring: Anaheim Ducks vs Edmonton Oilers

San Jose Sharksi näol Vaikse ookeani divisjoni ühe traditsioonilise suure maha murdnud Edmonton Oilers on lauale saanud kohe järgmise. Anaheim Ducks on vaatamata viiele järjestikusele divisjoni esikohale olnud playoffides pigem ebaõnnestujate hulgas, aga tänavune algus on paljulubav.

(foto: edmontonsun.com)
Omavahelised põhihooaja mängud

Oilers 3 - 2 (LA) Ducks
McDavid, Lucic, Draisaitl - Getzlaf, Eaves

Ducks 4 - 3 Oilers
Eaves, Lindholm, Manson, Rakell - Draisaitl, McDavid, Letestu

Ducks 0 - 4 Oilers
Draisaitl x 2, Nugent-Hopkins, Kassian

Oilers 3 - 2 (LA) Ducks
Caggiula, Nugent-Hopkins, Draisaitl - Kesler, Rakell

Ducks 4 - 1 Oilers
Ritchie, Fowler, Kesler, Vermette - Draisaitl

Anaheim Ducks

Avaringi paarilist Calgary Flamesi nähti Randy Carlyle'i meeskonna jaoks üsna ebamugava vastasena, kuid seeria lõpetati vähem kui nädala ja nelja mänguga ära. Vaid Pittsburgh Penguins tegi esimestes mängudes Ducksi 3.50-st väravast rohkem kolle ja samal ajal oli endale lastud keskmine 2.25 samuti üks parimatest näitajatest. Corey Perry ja Ryan Getzlaf said end käima ning lõpuks oli isegi meeskonna parim söödusepp Kevin "kõik saavad peksa" Bieksa. Põhimõtteliselt kogu kulgemine oli nagu lust ja lillepidu. Ning veel ilusamaks võib minna.


Carlyle ei saanud Flamesi vastu kasutada oma esikaitsjat Cam Fowlerit ning kohe esimese matšiga langes auti ka Sami Vatanen, aga nad peaksid Oilersi vastu naasma. Mõlemad mehed kogusid põhihooajal suure osa oma punktidest - soomlane isegi enamuse - ülekaalus mängides, seega võib 23.1%-lise efektiivsusega ülekaal muutuda edaspidi veel ohtlikumaks. Oilersi näol on vastas ka napilt 80% karistustest surmanud sats ning erimeeskonnad võivadki asjad siin lõpuks ära otsustada. Sellega seoses on Ducksi küljes rippumas ka üks päris nukker näitaja.

Esimene vastane alistati lõppkokkuvõttes päris kergelt, kuid Carlyle'i meeskonnal olid suured probleemid vähemuses mängides. Kõigis neljas mängus lasti endale vähemalt üks PP värav ära panna ja lõpuks oli karistuste surmamise edukus vaid 62.5%, mis kujunes kõigi meeskondade peale esimese ringi halvimaks. Samas oldi põhiturniiril 84.7%-ga parimate hulgas ja äkki valmistas lihtsalt probleeme tõsiasi, et kaitsest olid kaks põhimängijat puudu.

Võimalik ka, et vaatamata Fowleri ja Vataneni naasmisele tuleb ikkagi jätkuvalt katkise kaitsega edasi mängida. Hampus Lindholm tuli 4. mängust vigastusega ära ning puudus nädala alguses treeningutelt. Pole teada, mis seisus ta on ja mis vigastus üldse täpsemalt painab. Vaid Fowler kogus põhiturniiril 23-aastasest rootslasest keskmiselt rohkem mänguaega. Kui Flamesi vastu sai 80-90%-ga mängimist endale veel lubada, siis teise Alberta provintsi satsi vastu on soovituslik olla 100%-liselt terve.

Ducks edeneb, kui...

Nutune vähemus saadakse käima. Oilers ei olnud avaringis ülekaalus eriti hea, realiseerides oma võimalusi 12.5%-ga, aga väljakule saadetav rivistus on päris hirmuäratav. Connor McDavid ja Leon Draisaitl esimeses viisikus ja kui neil asjad ei õnnestu, siis tulevad veel Jordan Eberle ja Ryan Nugent-Hopkins. McDavid olid põhihooajal 24 ülekaalu sööduga üks liiga parimatest. Vastavalt 11 ja 12 ülekaalu väravat teinud Mark Letestu ja Milan Lucic olid nende osas TOP 20 seas. Oilers on ka tegelikult enamuse hooajast ülekaalus väga hea olnud, pannes põhiturniiril oma võimalustest võrku 22.9%.

Edmonton Oilers

Eelnevat arvestades on väga üllatav, et Oilers on vaatamata oma mitmekülgsele ründetalendile 2. ringi edenenud meeskondadest kõige halvema resultatiivsusega. Avaringis tehti keskmiselt vaid kaks väravat mängus. Kuigi sellega seoses tuli positiivseid märke seeria lõpust, mil kaks kohtumist järjest vähemalt kolme väravani jõuti. Võib öelda, et paljuski jäi ründetootlikus just lonkava ülekaalu taha.

Tänu ühele šokeerivale 0-7 kaotusele on Todd McLellani meeskond ka ainus, kes edasi pääsenud satsidest võtnud kaasa negatiivse ise tehtud ja endale lastud väravate suhte. Pärast avamängu kaotust saadi kaks järjestikust nullimängu kirja, aga siis tulid järsku kõik eelnevalt tulemata jäänud väravad vastase poolt ühes mängus ära. Sharks kusjuures ei suutnud nüüd teist korda oma ajaloo jooksul mõnda seeriat vaatamata ühes mängus seitsme värava tegemisele võita.


On imetlustvääriv, kuidas suuresti playoffide kogemustega meeskond suutis sellisele sahmakale vastata võiduga ning ei kaotanudki enam mitte ühtegi matši. Oilers tuli karikamängudele musta hobusena, aga on kihlveokontorites tänaseks kerkinud juba 4. favoriidiks. Seejuures hinnatakse läänekonverentsis nende võimalustest paremateks vaid Ducksi omasid. Üks kahest on omavahelise seeria võitmisega ühtlasi juba karikafinaali lävele jõudmas. Ja miks ei võiks olla just Oilers see, kes konverentsi playoffide viimases seerias esindab? Aina raskem on leida põhjuseid, miks meeskond (juba) piisaval hea karikavõiduks pole.

Oilersi viimane suur küsimärk oli seoses väravavahi Cam Talbotiga. 29-aastane puurilukk polnud enne tänavust kevadet playoffides mitte ühtegi kohtumist alustanud. Nüüd on karjääri esimese kuue stardiga kirjas kaks nullimängu. Üks kohtumine läks küll totaalselt nihu, aga sellele vaatamata on Talbotil kirjas vägevad numbrid. Kui jätta arvestusest välja täiesti omaette klassist olnud Pekka Rinne ja Jake Allen, siis oli Talboti 92.7%-lisest tõrjete efektiivsusest paremad vaid nelja esinumbri näitajad. Endale lastud keskmine oli ka täitsa viisakas 2.03.

Oilers edeneb, kui...

Draisaitli edu vastasseisus jätkub. Ütled Oilers, mõtled McDavid ja vastupidi. Aga tema varjus tegi ka 21-aastane sakslane väga hea hooaja. Põhiturniiril läks 82 kohtumisega kirja 29 väravat ja 77 punkti. Lemmikvastaseks kujunes just Ducks. Igas omavahelises kohtumises läks vähemalt üks värav kirja ning lõpuks kogunes tabamusi kuus. Vaid Patrick Laine kaheksa väravaga lammutustöö Dallas Starsi vastu oli kogu liiga peale Draisaitli partide praadimisest vägevam. McDavidit valvatakse alati pingsalt ja see peaks tema kolmikukaaslastele rohkem vabadust andma. Sharksi vastu 1+2 teinud Draisaitl on näidanud, et suudab hästi seda ära kasutada.

Ennustus: Ducks edasi 4-3

Käes on aeg hakata valmistuma selleks, et pikemaks ajaks asuvad omavahel karikat jagama kaks Kanada klubi, aga nii nagu oli natukene vara Toronto Maple Leafsi jaoks, on veidi tõelisest tipust puudu ka Oilersil. Ducks on suurema kogemustepagasiga ning võrreldes varasemate ebaõnnestunud hooaegadega tundub meeskond olevat ka enesekindlam. Samuti peaks Ducks pärast Chicago Blackhawksi langemist haistma võimalust jõuda tagasi finaali. Perry ja Getzlaf on juba 30+ vanuses. Paremat võimalust ei pruugi enam tulla ja tahaks uskuda, et selle nimel pressitakse kõik mahlad välja.

Vatanen sai Ducksilt 4-aastase pikenduse

Anaheim Ducksi peamänedžer Bob Murray saab sel suvel kõvasti oma allkirja andmist harjutada. Praktiliselt poolel meeskonnal on lepingud lõppemas. Tihedat tintimist alustati eile, mil Sami Vataneniga 4-aastane pikendus tehti.

(foto: Stephen Dunn/Getty Images)
25-aastane Vatanen ringles veel talvel erinevates üleminekujuttudes, kuna Ducks hindas tema palganõudmiseid liiga suurteks, kuid nüüd jõuti mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppeni.


Soomlasest kaitsemees tegi lõppenud hooajal oma karjääri parima aasta, kogudes põhiturniiril 71 mänguga 38 punkti (9+29). Ülekaalus korjatud söödupunktide osas jäi Jyväskylä mees 15-ga alla vaid Ryan Getzlafi saagile (16).

Sotšis Soome koondisega olümpiapronksi võitnud Vatanenist oleks saanud piiratud vabaagent. Sama staatusega on Ducksil veel neli mängijat. Nende hulgas teine talendikas kaitsja Hampus Lindholm ja hooaja meeskonna esikindana lõpetanud Frederik Andersen. Piiranguteta vabaagente on klubis seitse.

Murrayl on seoses suvega suured plaanid ning lisaks uute lepingute tegemisele võib temalt oodata ka mitmeid vahetustehinguid.

"Soovime saada veel mõned drafti valikud. Oleme jõudnud punkti, kus on võimalik edu saavutada, aga samas peame hakkama ka uuesti varusid soetama, et oma mängijate varamut suurendada," tutvustas klubi juht oma kavatsusi.

Ducksil on nii tänavuses kui ka järgmises draftis kasutada ainult viis valikut.

Murray on ka öelnud, et suve üheks suurimaks prioriteediks saab olema vasakäärest väravaküti hankimine.

Starsile järjekordne kaotus

Tundub, et põhihooaja esimest poolt valitsenud Dallas Starsil läks jõulude ajal midagi kardinaalselt paigast ära. Pärast jõulupuhkust on nüüdseks peetud kümme matši ja neist on võidetud vaid kolm. Järjekordne kaotus tuli Anaheimis, kus Ducks pärast võimast avakolmandikku 4-2 võidu haaras.

(foto: Mark J. Terrill/AP Photo)
Ducks oli pärast esimest 20 minutit juhtimas juba 4-0. Seejuures skooriti väga huvitava mustriga. Kui asi käsile võeti, siis tehti minutiga kohe kaks tükki. Nii viisid Jakob Silfverberg ja Sami Vatanen meeskonna 4. minutil 2-0 ette ning 16. minutil duubeldasid edu Hampus Lindholmi ülekaalu koll ja Corey Perry hooaja 17. tabamus.

Bruce Boudreau meeskond sai avakolmandikul oma 35-st pealeviskest kirja koguni 19. Stars piirdus vaid seitsmega ning sai neid kokku ainult 24. Pikalt läänekonverentsi liidrina tegutsenud meeskond on seejuures 24 või vähemaga viimase nelja mängu jooksul piirdunud kolm korda. Hooaja keskmine on 32.1, millest parem vaid LA Kingsi 32.2.

"Me ei võidelnud piisavalt kõvasti," ütles Starsi peatreener Lindy Ruff pärast mängu. "Nad olid meist kiiremad ning me ei jõudnud kaitsesse tagasi. Kui sinust nähakse rohkem vaeva, siis pole vahet, kui oskuslik sa oled. Töötegijad teevad oskustega kuttidele ära."

Hooaja esimeses omavahelises vastasseisus suutis Stars suurest kaotusseisust kosuda, kui 0-3 kodus 4-3 võiduks mängiti, ent teist korda Ducks endale sedamoodi ära panna ei lasknud. Külalised said pärast teisel kolmandikul tulnud Mattias Janmarki vähemuse väravat vahe kahe peale alles 8 minutit enne lõppu, kui Jamie Benn tegi ülekaalust oma hooaja 26. kolli.

Kuna Chicago Blackhawks kasvatas Torontos oma võiduseeria kümne peale, siis jäi Stars ka läänekonverentsi ning Kesk divisjoni esikohast ilma.

Ducks on nüüd oma viimasest kümnest võitnud seitse ja näeb kõvasti vaeva, et veebruariks endale divisjonis hea koht kindlustada. Järgmine kuu on tulemas üks 7-mänguline välisturnee, mis saab kindlasti olema kõva katsumus.


Starsi vabalangus võib veidi veel kesta. Täna ollakse juba San Joses ning järgmisel nädalal lõpetatakse välisturnee LA-s. Kodust eemal läksid asjad untsu juba enne jõule. Edmontonis algas seeria, mis viimase üheksa võõrsilmängu jooksul toonud kaheksa kaotust.

Teised kohtumised

Buffalo Sabres 1 - 4 Boston Bruins (tipphetked)

Bruins lasi end esimese kahe kolmandiku käigus kõvasti materdada (pealevisked 18-26), ent tegi kolmeväravalise viimase perioodiga Robin Lehneri tagasituleku masendavaks. Õhtujuht oli Ryan Spooner, kes lõpetas 1+2'ga. Paar nädalat tagasi koduväljakul Sabresi vastu 27 pealeviskega neli tükki lasknud Jonas Gustavsson säras seekord 33 tõrjega.

Toronto Maple Leafs 1 - 4 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Patrick Kane'i hooaeg läheb aina paremaks ja paremaks ning Blackhawksi võiduseeria muudkui kasvab. 2013. aasta playoffide MVP tegi Torontos oma karjääri esimese põhiturniiri kübara ning lisas selle kõrvale veel ka ühe söödupunkti. Ta tõusis 28 tabamusega tagasi väravaküttide edetabeli tippu ning ületab sellega juba oma eelmise hooaja väravasaaki. Rääkimata punktidest. Neid on tal nüüd 67. Mullu tuli kogu hooajaga 64.

Carolina Hurricanes 2 - 3 (LA) Vancouver Canucks (tipphetked)

Canucks sai viimase 16 võõrsilmängu jooksul alles neljanda võidu tänu Jacob Markströmi superesitusele. Rootslasest puurivaht lõpetas 38 tõrjega. Canucks ise sai kirja ainult 22 pealeviset. Neist viimane tuli Bo Horvatilt, kes kerkis klubi ajaloos nooruselt teiseks mängumeheks, kes põhihooajal lisaaja kangelast mänginud.

Tampa Bay Lightning 5 - 4 (LA) Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Lightning haaras viimasest 12-st omavahelisest vastasseisust alles teise võidu tänu Vladislav Namestnikovi karjääri esimesele kübaratrikile. 23-aastane venelane pani sellele punkti lisaajal. Valtteri Filppula abistas 1+2'ga. Külaliste parim oli samuti ühe värava ja kaks söötu kogunud Patric Hörnqvist.

Minnesota Wild 0 - 1 Winnipeg Jets (tipphetked)

Wild suutis avakolmandiku 13 pealeviskele ülejäänud mänguga lisada vaid 11 üritust ning jäi tänavu esimest korda nulli peale. Ainsana on nüüd kõigis mängudes skoorinud Detroit Red Wings. Jetsi võiduvärav tuli Blake Wheeleri poolt ära juba 4. minuti alguses.

Coyotes koolitas taas Ducksi

Kui oleks võimalik käigu pealt muuta mängude kalendrit, siis jätaks Anaheim Ducks kindlasti valikust välja need kolm kohtumist, mis veel Arizona Coyotesi vastu pidada tuleb. Läinud ööl mindi tänavu teist korda vastakuti ning Coyotes andis taas võõrsil koolituse selle kohta, kuidas mängima peab.

(foto: Harry How/Getty Images)
Coyotes võitis kohtumise lisaajal 4-3. Kuigi mängu algus vihjas täiesti teistsugusele tulemusele. Anders Lindbäck lasi vastase esimesest kolmest väravale läinud pealeviskest kaks sisse ning Ducks oli seitsme minutiga Chris Stewarti ja Ryan Kesleri tabamustest 2-0 ees. Ent nähtavasti uinutati end ära.

Dave Tippetti meeskond alustas tagasitulekut kohe teise kolmandiku alguses. Anthony Duclair murdis ülekaalust seitsemängulise põuaperioodi. 20-aastane ründaja on tänavu skoorinud kuus korda ja neist neli on tulnud Ducksi vastu.

Heas hoos oli taas ka Coyotesi teine noor äss Max Domi. Tema kaks kolli tõid külalistele viimaseks perioodiks eduseisu. Domi ja Duclair on kokku oma karjääri esimesest kahest Ducksi vastu peetud mängust kogunud kaheksa punkti.

Sami Vatanen tõi viimase kolmandiku keskel kodumeeskonnale viigi, aga vaatamata 18 pealeviskele Lindbäcki neljandat korda enam üle mängida ei õnnestunud. Rootslane lõpetas 33 tõrjega. Teises puuris piirdus Frederik Andersen 24 tõrjega.

Viimase sai Anderseni selja taha kaasmaalane Mikkel Bødker. Ducks jäi kesktsoonis litriga lohakaks, Bødker röövis selle ära ning üks ühele võimaluse realiseerimine ei olnud keeruline.25-aastane ründaja on NHL-i ajaloos kolmas taanlane, kes lisaajal võiduvärava skoorinud.


Coyotes võitis viimati võõrsil Ducksi vastu kaks mängu järjest hooajal 2010/11.

Ducks korjas hooaja teise võidu

Hooaega kohutavalt alustanud Anaheim Ducks saab täna rõõmustada oma teise võidu üle. Frederik Andersen sai viimaks meeskonnakaaslaste poolt piisavalt palju toetust ning Nashville Predators alistati 4-2. Sellega välditi viimase nelja aasta pikimat kaotusteseeriat.

(foto: Jake Roth/USA TODAY Sports)
Andersen on tänavu tõrjunud 93.5%-lise efektiivsusega ning lasknud endale vaid 2.05 väravat, aga uskumatul kombel tuli alles nüüd taanlasele hooaja esimene võit. Selleks tegi ta 40 tõrjet.

Ducks ladus ilusale tulemusele vundamendi avakolmandikul, mis lõpetati 3-0 eduseisus. Juba teise minuti alguses viis Richard Rakell meeskonna ette ning kolmandiku keskel kasvatasid edu Sami Vataneni ja Andrew Cogliano poolt 12-sekundilise vahega tulnud väravad.

Predators läks avakolmandikult nulliga ära, olgugi et kirja saadi 17 pealeviset. Sama palju tuli neid ka teisel kolmandikul ja siis jõuti oma ainsate tabamusteni. Shea Weber skooris teist mängu järjest ülekaalust ning Calle Järnkrok jõudis oma hooaja teise väravani.

Külaliste kollide vahele mahtutas end aga Chris Stewart, kes jõudis uue klubi särgis oma esimese väravani. Olles kahe tabamuse puhul ka söödupunkti kirja saanud, võis mitmekülgne ründaja endale hiljem kindlasti midagi kangemat lubada.

Kui kahel esimesel perioodil paugutati kõvasti, siis viimase 20 minuti jooksul tuli kahe peale kokku vaid 11 pealeviset. Neist ainult kolm läksid külaliste puuri valvanud Carter Huttoni suunas. Ent Ducks sai eeskujulikult edu hoidmisega hakkama ning vabanes paljudest pingetest. "Magame täna kindlasti hästi," mainis Rakell pärast mängu.


Ducksi peatreeneri Bruce Boudreau nahk on uuesti letil kolmapäeval, mil külla sõidab Florida Panthers. Predators läheb Minnesotasse lõpetama neljamängulist välisturneed.

Teised kohtumised

Colorado Avalanche 3 - 4 San Jose Sharks (tipphetked)

Meeskonnad, kes viimasel ajal mänguvormiga suurtes raskustes, pakkusid omavahelises lahingus hullumeelse lõpu, kus normaalaja eelviimasel minutil tuli 34 sekundiga kolm kolli. Üks neist Brent Burnsi poolt, kes lõpetas matši kahe tabamusega. Seejuures sai habetunud kaitsja hakkama omapärase saavutusega, kui tegi kaheksa pealeviset ning need kõik leidsid tee väravale. Hetkel ongi Burns liiga peale enim pealeviskeid sooritanud mängija.

Carolina Hurricanes 3 - 4 Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Lightning murdis napi, aga siiski kindla võiduga oma viimase aja halva seeria. Hurricanes sai seisu tasavägiseks alles lõpuminutitel. Seejuures tuli kodumeeskonna kolmas, mille skooris Jordan Staal, 0.1 sekundit enne lõpusireeni. Kohtumises, kus Brock ja Tye McGinn elus esimest korda vastasleeris mängisid, murdis Steven Stamkos viiemängulise väravate põua ning Tyler Johnson jõudis oma hooaja esimese tabamuseni.

Montreal Canadiens 5 - 1 Winnipeg Jets (tipphetked)

Canadiens teatas ootamatult mängupäeva hommikul, et Carey Price on vigastada saanud. Ent Michel Therrieni meeskond on muidugi hetkel nii võimas, et polegi vahet kas postide vahel esinumber või keegi teine. 18 tõrjet teinud Mike Condonist sai pärast hooaega 1972/73 ja Wayne Thomasit esimene Canadiensi puurilukk, kes võitnud vähemalt neli oma esimest starti. Sama hooaeg oli ka viimane, mil Canadiensil viimati hooaja esimese 13 mänguga vähemalt 22 silma oli. Samuti on esimest korda alates hooajast 1979/80 alustatud aastat viie järjestikuse koduvõiduga.

New York Islanders 1 - 2 Buffalo Sabres (tipphetked)

Islanders pakkus oma fännidele suure pettumuse, kui taas eduseisust ei suudetud kinni hoida. Viimasel kolmandikul keerasid Matt Moulson ja Sam Reinhart seisu pea peale.


Sabersi toetajatel oli juba enne seda võitu põhjust rõõmustamiseks. Dan Bylsma oli esimest korda alates 2011. aastast meeskonna enne novembrit tüürinud nelja võiduni.

Hooaja eelvaade: Anaheim Ducks

Viimase kolme hooaja jooksul ei ole mitte ükski meeskond põhiturniiril Anaheim Ducksist rohkem võite kogunud (135). 2007. aasta karikavõitja on aga olnud üks nendest satsidest, kes pole kuidagi suutnud põhihooaja vormi playoffidesse kaasa vedada.

(foto: Getty Images)
Ründeliin on palju enamaks võimeline

Superduo Ryan Getzlaf-Corey Perryga mehitatud Ducksi rünnak skooris eelmisel hooajal keskmiselt 2.78 väravat mängus. Sellega jäädi liiga esikümnest välja. Ryan Kesleri näol oli edurivisse sügavust lisatud, aga esitused vastaste värava ees jätsid siiski soovida. Nüüd on endale ette veelgi jõudu lisatud.

Suvel hangiti New Yorgist vahetustehinguga Carl Hagelin ning vabaagentidena toodi sisse veteranide duo Chris Stewart-Mike Santorelli. Viimastel aastatel on mõlemad erinevate klubide vahel põrganud ja hea vormi leidmine on sellises olukorras olnud keeruline, kuid tegu meestega, kes varasemalt suutnud teha 20 väravaga hooaja.

"Kui sa jääd staatiliseks, siis lähevad teised meeskonnad sinust mööda, seega pead üritama ennast täiendada. Chicago ja teised head meeskonnad on seda teinud. Nad on hoidnud tuumiku koos ja selle ümber osi vahetanud ning saanud nii aina paremaks. Üritame sama teha," kommenteeris suvel peatreener Bruce Boudreau.

(foto: Getty Images)
Eelmisel hooajal 65-st mängust 22 kolli kirja saanud Matt Beleskey on lahkunud Bostonisse, kuid usutavasti leiab Boudreau võimeka asendaja, kes võiks hakata Getzlafi ja Perry kõrval punkte koguma. Valikuvõimalus on suur, kuna lisas sisse toodud veteranidele on meeskonnas ka nooremapoolsed ründajad nagu Jiri Sekac ja Jakob Silfverberg.

"Kaotasime mõned sõbrad ja meeskonnakaaslased, aga see kuulub asja juurde. Teisest küljest saime mõned väga head kutid ja olen elevil. Oleme (Stanley karikale) lähedal," mainis hiljuti Kesler, kes sai suvel klubilt priske lepingupikenduse.

Lisaks kaadrivahetusele võiks rünnakut teravdada ka normaalne ülekaalus mängimine. Ducks on selle osas kaks aastat järjest olnud täiesti kohutav. Hooaja 2013/14 16% langes mullu veelgi. See jäi pidama 15.7% peale ning sellega suudeti seljatada vaid kaks meeskonda. Tegu päris piinliku olukorraga meeskonna jaoks, kellel lisaks Getzlafile ja Perryle kasutuses ka mitmed osavad kaitsemehed nagu näiteks Sami Vatanen ja Hampus Lindholm.

Kaitsenumbrid samuti kahvatud

Läinud kevadel oli kuumaks teemaks see, et vaatamata keskpärastele statistilistele näitajatele võitis Ducks Vaikse ookeani divisjoni ja oli üldse 109 punktiga põhiturniiril parim läänekonverentsi meeskond. 51-st võidust tulid 33 üheväravalise eduga. Meeskonda oli justkui saatmas harukordne õnn. Halli kogusesse jäi ka keskmine sisse lastud väravate arv 2.70. Selle osas oldi ülilähedal viimase kümne sekka kukkumisele (Colorado Avalanche ja Philadelphia Flyers jäid 2.72 peale).

(foto: Gary A: Vasquez/USA TODAY Sports)
Kaitse on Ducksi jaoks pikalt olnud probleemiks, kuna siniselt joonelt on puudunud üks tõeline täkk. Oluline lüli meeskonnast, kes justkui igal edukal satsil olemas olnud. Alates hooajast 08/09, mis oli Chris Prongeri viimane Anaheimis, on meeskonna jaoks parim sisse lastud väravate keskmine olnud 12/13 hooaja 2.40. Probleemi on ka peamänedžer Bob Murray tunnistanud: "Oleks tore, kui te ütleksite mulle, kust üks selline mängija saada, ma teeksin selle kohe ära. Nagu te teate, ma ei karda lükkeid teha. Olime õnnega koos mõni aeg tagasi, kuid üritame nüüd klubisiseselt kedagi kasvatada. Meil on mõned mängijad, kes võivad seda tüüpi tegijateks osutuda."

Meeskonna pesamuna, 21-aastane Lindholm võiks just selliseks ka saada. Rootslasel on vaatamata vanusele juba selja taga kaks täishooaega ja üle 60 punkti. Samuti on kõva potentsiaal kaks aastat vanemal Cam Fowleril, kellel juba ligi 350 kohtumist kirjas ning neist saagiks 150 silma. Noor ameeriklane draftiti 2010. aastal vaid kolm päeva pärast seda, kui endine kapten ja vägev kaitsetäkk Scott Niedermeyer oma karjääri lõpust teatas. Paari aasta pärast võib seda ehk pidada väga sümboolseks hetkeks. Eriti kuna just Niedermeyer andis drafti päeval Fowlerile Ducksi särgi pihku.

Väravas huvitav duell ja võimalik kolmas ratas vankri all

Ei ole just sage nähtus see, kui ühe meeskonna käsutusse satuvad kaks noort ja talendikat väravavahti. Ducksil on aga just nii läinud. 2012. aasta drafti 3. ringi valik Frederik Andersen ja aasta varem 2. ringist võetud John Gibson on mõlemad mehed, kes võiksid esiväravavahina pikemat aega ükskõik, mis meeskonna puuri valvata. Aga ühes klubis saab olla muidugi vaid üks esinumber.

(foto: Getty Images)
Noorhärrad alustasid eelmist hooaega ühe pulga pealt, aga kolm aastat vanem Andersen sai siiski alustaja koha üsna kiirelt endale. Välja kukkus korralik 35 võiduga hooaeg, kus ta lasi endale keskmiselt 2.38 väravat ning tõrjus 91.4%-lise efektiivsusega. Gibson, kellest sai tunamullu alates 1986. aastast noorim playoffide debüütmängus puhta paberi saanud puurivaht, oli kimpus tervisega ning piirdus 23-st mängust 13 võiduga - keskmiselt sisse läinud väravaid 2.60 ja tõrjed 91.4%.

Oma keskmise palga 1.15 miljoni dollariga on Andersen kogu liiga kõige odavam esinumber. Aga võimalik, et tema staatus on löögi all ning seda isegi mitte Gibsoni poolt. Murray tegi drafti ajal huvitava lükke, kui tõi Carolinast ära Anton Hudobini. Venelane saabus Anaheimi karjääri keskmistega 2.40 ja 91.9%. "Seda oli huvitav näha. Rääkisin Bobiga sellest ja ta selgitas mulle oma mõtteid, mis selle tehingu taga olid ning see aitas mul asja mõista," ütles Andersen eelmise nädala keskel, keeldudes samas avaldamast seda, mis Murrayl ikkagi antud käiguga plaanis on.

Hooaja väljavaated

Kesler ei kavatse jonni jätta enne, kui karikas on käes, aga sinna jõudmiseks tuleb esmalt ületada omamoodi vaimne blokk seoses otsustavate mängude võitmisega. Ducks on viimastel aastatel playoffidest langenud nii, et oli võimalus ühe võiduga seeriast edeneda, aga seda ei suudetud ära kasutada. Läbimurdele on oldud lähedal, aga siiski mitte piisavalt. Ent kui korduvalt vastu seina joosta, ju siis üks hetk ikka taipad läbi ukse minna.

Usutavasti võib eeldada, et eelmise hooaja kahvatute numbritega põhihooaeg oli vaid anomaalia. Meeskond on suuteline enamaks ja tugevnenud koosseisuga valmis ka seda näitama. Arvestades, et viimasel kahel aastal on tujurikkuja rollis olnud konverentsi hiiud Los Angeles Kings ning Chicago Blackhawks, kes mõlemad viimasel ajal tagasilööke saanud, siis peaks algav hooaeg pakkuma Ducksile väga hea finaali pääsemise võimaluse, millest tuleks kinni haarata.

Kaitses ootab ees kohanemine Francois Beaucheminita mängimiseks, kuid Kevin Bieksa on korralik täiendus ning mingisugust äralangemist ei tohiks sealt tulla. Seis rünnakul sai juba pikemalt lahti kirjutatud ning ka sealt on tulemas kärstu ja mürtsu juurde. Boudreaule on vägevad vahendid kätte pandud ja nüüd on peatreeneri ülesandeks potentsiaal ära realiseerida. Selleks potentsiaaliks võib rahuliku südamega märkida karikavõidu.

Ducks näitab kõigile ette, kuidas majandada

Anaheim Ducks teatas reedel, et Jakob Silfverbergiga on tehtud uus leping. 24-aastase rootslasega löödi käed neljaks aastaks, töötasuks 3.75 miljonit dollarit ja lepingu koguväärtuseks 14 miljonit. Pärast seda on uueks hooajaks meeskond peaaegu täielikult komplekteeritud ja seda nii vaba palgaruumi on veel üle kümne miljoni.

(foto: usatoday.com)
Ducksil on lepinguta veel vaid Silfverbergi rahvuskaaslane Carl Hagelin, kes juuni lõpus New York Rangersist hangiti. Vana tehinguga oli tema keskmine töötasu 2.25 miljoni ja võib arvata, et uue lepingu sõlmimisele läheb summa kolme miljoni kandis. See aga jätaks klubile endiselt rohkelt ruumi manööverdamiseks ja seetõttu võib Ducksi pidada teiste jaoks heaks eeskujuks.

Mitmed suured, kes viimastel aastatel playoffide otsustavas faasis jagelenud, on enda palgalehega jännis. Näiteks Tampa Bay Lightning on hetkeseisuga veidikene üle limiidi ning mõlemal Chicago Blackhawksil ja New York Rangersil on vaba ruumi vaid kopikate jagu. Boston Bruinsi näol on veel näide sellest, kuidas vaid paari aastaga on kehv palgaga ümberkäimine potentsiaalse karikanõudleja teinud meeskonnaks, kelle playoffide lootused on kahtlase väärtusega.

Kui konkurendid igapäevaselt rahamuredega pead murravad, siis elu Anaheimis on väga päikeseline. Nii ilma kui klubi seisu poolt. Ducks saab jääle panna väga konkurentsivõimelise meeskonna ja seda nii, et ei pea muretsema selle üle, kas meeskonda saab kahe hooaja vahel koos hoida või mitte. Seda isegi olukorras, kus Ryan Keslerit hakatakse järgmisest aastast tasustama keskmiselt 6.875 miljoniga, mis osade hinnangul on ülemaksmine.

Bob Murray, kes eelmisel suvel valiti liiga parimaks peamänedžeriks, on pannud kokku suurepärase hinna-kvaliteedi suhtega meeskonna. Ducks on võtnud kolm järjestikust Vaikse ookeani divisjoni tiitlit, püstitades seejuures aasta tagasi 116 punktiga klubi põhihooaja rekordi, ja lõpetanud värskelt aasta, kus oma ajaloo kolmas karikafinaali koht oli vaid ühe võidu kaugusel. Arvestades, et sama seis oli mullu seoses konverentsi finaali pääsemisega, on selge, et Ducks on tõusnud üheks lääne gigandiks. See, et klubil on endiselt palgalehel vaba ruumi nagu muda peaks konkurentidele hirmu naha vahele ajama. Ega lõpmatuseni ei saa ka jääda lootma sellele, et Bruce Boudreau meeskond nagunii 7. mängu ei võida.

Meeskonna esistaarid Corey Perry ja Ryan Getzlaf on pikaajaliste lepingutega ära seotud ning toetav kaader on samuti mõneks aastaks kindlustatud. Järgmisel suvel ootab ees pikenduste tegemine mõlema väravavahi ning näiteks kaitsjate Hampus Lindholmi ja Sami Vataneniga, aga kuna kõigi puhul on tegu noorte mängijatega, siis ei tõuse nad kindlasti oma palganõudmistega pilvede vahele. See tähendab, et Ducksi puhul võime me divisjoni tiitlivõitudest ja konverentsi finaalidest rääkida veel mõnda aega. Ja ega poleks absoluutselt üllatav, kui lähiaastatel - miks mitte ka juba tuleval hooajal - oma teine karikas ära võidetakse.

Ducks nurjas Blackhawksi tagasituleku, asus seeriat juhtima

"See on Ducksi hoki, meile ei meeldi miskit lihtsalt teha." - need on Ryan Kesleri sõnad pärast läänekonverentsi finaali viiendat mängu, kus Ducks normaalaja lõpus kaheväravalise edu käest lasi, kuid lisaajal siiski võitis. Oma ajaloo jooksul kaks korda finaalis käinud klubi on nüüd kolmandast ühe võidu kaugusel.

(foto: Getty Images)
Ducksi fännid võivad võidus enim tänada head algust ja Matt Beleskeyt, kes lisaaja 45. sekundil kohtumisele joone alla tõmbas. Kui eelmises mängus sai Ducks veidi enam kui poole minutiga kolm väravat, siis nüüd "vaid" kaks. Avakolmandiku kuuendal minutil viisid kodusatsi 2-0 ette Kesler ja Cam Fowler.

"Esimest korda selle seeria ajal ei teinud me head algust," tunnistas Joel Quenneville. "See võis lõpuks otsustavaks saada, aga tegime siiski vägeva tagasituleku."

Pärast Sami Vataneni väravat pidi Blackhawks oma tagasitulekuga pihta hakkama 0-3 seisu pealt. Frederik Anderseni väravale saadi esimese 20 minutiga vaid kolm pealeviset. Viimati tuli meeskonna poolt playoffides selline unine algus 1996. aasta kevadel.

Algselt nokiti kaotusseisu kallal nii teise kolmandiku alguses kui lõpus. Teuvo Teräväinen tegi teise minuti alguses 1-3 ning Brent Seabrook viimasel minutil 2-3. Sellel perioodil kuivasid omakorda Ducksi võimalused kokku - Blackhawks oli pealevisetega üle 13-5.

Viimasel kolmandikul sai Quenneville'i meeskond 12 pealeviset, kuid pikalt rabeleti niisama tühja. Ducks sai Corey Crawfordi väravale 8 üritust ning üks nendest oli Patrick Marooni värav. See tuli veidi enam kui viis minutit enne normaalaja lõppu. Tundus, et Ducks on võidu kätte saanud, aga seeria, kus mitu korda 2+ väravat tulnud lühikese aja jooksul, sai järjekordse põneva süžeekäigu.

Oli piisavalt aega üheks deja vu hetkeks. Põhiturniiri lõpunädalatel päästis Jonathan Toews oma meeskonnale kahe hilise väravaga võidu Buffalo Sabresi vastu ning nüüd said Blackhawksi kapten hakkama sama tembuga.

1:50 enne normaalaja lõppu tõmbas Toews omad ühe värava kaugusele ning 37 sekundit enne lõpusireeni tuli ka kummaline viigivärav. Toews saatis litri vasakult äärelt värava ette, aga külaliste jaoks läks sedavõrd õnnelikult, et see põrkus Andersenist Ducksi väravasse.

"Kui olime kolme väravaga maas, siis ei tundunud seis hea, aga meil on harjumuspäratu rahulikkus ja kindlameelsus," rääkis Toews. "Teadsime, et mänguaega on veel piisavalt järgi ja nad peavad järgmise kahe kolmandiku jooksul tegema kõva töö, et meid takistada."

Ducks sai normaalaja lõpus korraliku külma dušši krae vahele, aga peatreeneri Bruce Bourdeau sõnul see siiski meeskonda ei heidutanud: "Ütlesime, et nüüd on meie kord. Ärge olge endast välja ja ärge laske pead norgu. Olge vihased, et me võidu maha mängisime. Tehke seda, mis tegite avakolmandikul ja küll siis kõik laabub."

Asi laabus lausa nii kiirelt, et Beleskey 45 sekundi värav on kiiruselt Ducksi läbi aegade teine playoffides, pärast Steve Thomase 39 sekundi kolli 2003. aasta karikafinaalis.

Blackhawksil läks kohe lisaaja alguses üks vahetus sassi, mis jättis Beleskey ja Kesleri kahekesi ühe kaitsja vastu ning mees, kellest loobumist hooaja keskel tõsiselt kaaluti, viis Ducksi karikafinaalist ühe võidu kaugusele.

"See on tähtsaim värav, mis ma elu jooksul olen skoorinud," tunnistas 26-aastane ründaja. "See on suurepärane tunne, eriti kodumängus. Oleme ühe mängu kaugusel Stanley karikafinaalist. See oli tohutult tähtis värav ja uskumatu tunne."


Ducks pole tänavustes playoffides mitte ühtegi oma 14-st matšist normaalajal kaotanud. Sellega korratakse New York Rangersi poolt 1979. aastal püstitatud rekordit. Rekordit saab täna tähistada ka Ryan Getzlaf, kes jõudis kahe väravasööduga 2+17'ni ning 19 silma pole mitte ükski Ducksi mängija varem playoffides kokku saanud.

Blackhawks viigistas kolmandal lisaajal tulnud väravaga läänekonverentsi finaali

Kui Anaheim Ducks võitis läänekonverentsi finaali avamängu tänu oma tagumiste ründekolmikute meestele, siis teises kohtumises sai Chicago Blackhawks samaga hakkama. Kolmanda lisaaja lõpuminutitel tegi Marcus Krüger 3-2 võiduvärava. Seeria on nüüd viigis 1-1.

(foto: Stephen Dunn/Getty Images)
Nädala pärast 25-aastaseks saav rootslane kühveldas värava ees sisse Brent Seabrooki pealeviskest omanikuta jäänud litri. "Mul oli õnne selles olukorras," ütles Krüger kuldse värava kohta.

16:13 peal ära lõppenud kolmanda lisaajaga jõuti NHL-i ajaloo pikuselt 17. mänguni. Tegu pikima kohtumisega pärast 2008. aastat, kui Dallas Starsil ja San Jose Sharksil läks võitja selgitamiseks vaja nelja lisaperioodi.

Blackhawksi mehed rõõmustasid korra mängu lõpu üle ka teisel lisaajal, kui Andrew Shaw näitas jalgpalliväljakule sobivat peamängu oskust, aga loomulikult jäi see tabamus lugemata. "Sa teed mida iganes, et litrit võrku saada," märkis Shaw olukorra kohta.

Tabamus oleks kirja läinud ülekaalu väravana ja nendest olukordadest tulid ka Blackhawksi esimesed kaks. Shaw avas juba kolmandal minutil skoori ning mõned minutid hiljem kasvatas külaliste edu Marian Hossa. Joel Quenneville'i hoolealused tegid taas vägeva avakolmandiku. Pealevisete arvestuses oli selle lõpuks ülekaal 12-7. Edu jäi aga siiski vaid üheväravaliseks, kui kolmandiku keskel Bryan Bickell õnnetult litri oma väravasse suunas. Tabamus läks Andrew Cogliano nimele.

Teine kolmandik kuulus Ducksile - pealevisked 19-7 - ja selle lõpuminutitel sai kodumeeskond viigi kätte. Corey Perry jõudis oma playoffide kaheksanda väravani.

"Ma arvan, et teise kolmandiku viimased kümme minutit olid meie parimad selles mängus," tõdes Bruce Boudreau. "Pärast seda, kui nad kaks esimest väravat said, ei skoorinud nad enam viie perioodi jooksul. Arvan, et mängisime üsna hästi.

Üsna rahulikule viimasele kolmandikule järgnesid pingest paksud lisaminutid, kus Perry kolistas korra ja Sami Vatanen tervelt kaks korda 60 tõrjega lõpetanud Corey Crawfordi väravaraamastikku. "Sellest pingelisemas mängus pole ma eales osaline olnud," ütles Quenneville. "See oli uskumatu tempoga mäng. Mõlemad meeskonnad jätsid endast väljakule kõik. Mõlemal olid suurepärased võimalused mängu võitmiseks. "


Blackhawks on võitnud kõik kaheksa playoffide kohtumist, kus Shaw on skoorinud.

Avalanche ei jäta jonni

Colorado Avalanche on juba pikemat aega mänginud ilma Erik Johnsoni ja Nathan MacKinnonita, kuid püsib sellest hoolimata endiselt playoffide võidujooksus. Viimasel ajal on kaotatud harva ja tänu sellele on mulluse Kesk divisjoni võitja lootused elus.

(foto: Jae C. Hong/AP Photo)
Patrick Roy meeskond on oma viimasest 16-st kaotanud vaid viis. Viimane lüüasaamine tuli läinud ööl Anaheimis, kuid Avalanche ei pidanud siiski tühjade kätega ära minema. Tänu ilusale viimasele kolmandikule viidi mäng lisaajale ning pigistati üks punkt välja.

Avalanche mängis teist õhtut järjest, olles eelmisel päeval alistanud Arizona Coyotesi. See võib olla ka põhjuseks, miks lasti kodumeeskonnal kogu matši domineerida. Mängu lõpuks olid pealevisked Ducksi poole kaldu 40-24. Juba avakolmandikul pandi korralik märk maha. Seal jäädi peale 14-7 ning saadi tänu Jiri Sekacile ka kenasti juhtima.

Ducks oli ees juba nelja minutiga, kuid ometi ei suudetud eduseisule lisa panna. Võimalusi oli mitmeid, aga Semjon Varlamov, kes oli enne seda kohtumist tänavu järjestikustel päevadel üsna nukralt esinenud, püsis teravana ning sai lõpuks enda arvele 37 tõrjet.

Pärast väravateta teist kolmandiku serveeriti publikule hullumeelne viimane periood. Kuigi õigem oleks öelda, et täiesti tavapärane Ducksi mängu kolmandik, sest Bruce Boudreau sats on hetkel viimase kolmandiku tagasitulekute arvestuses liiga liider.

Jerome Iginla ning Ryan O'Reilly, kes skooris vähemuses mängides, viisid Avalanche'i viimasel kolmandikul seitsme minutiga ette. Richard Rakell vastas sellele kahe minutiga, aga vaatamata viimasel kolmandikul pealevisete arvestuses saavutatud 13-5 ülekaalule, ei suutnud Ducks asja 60 minutiga ära lahendada. Küll ei hakatud aga selleks lisaajast palju kulutama.

Kui lisakolmandikust oli poolteist minutit täis tiksumas, siis leidis vigastuspausilt naasnud Sami Vatanen sööduga Corey Perry ning asi ants. Perry jaoks on see karjääri kuues lisaaja värav ning nende arvestuses jagab ta koos Ryan Getzlafi ja Teemu Selännega Ducksi rekordit.


Tänu võidule kerkis Ducks taas liiga ainuliidriks. Seejuures ollakse ka parim ühe väravaga otsustatud mängude arvestuses - 37-st on võidetud 29. Avalanche on Kesk divisjonis eelviimane, kuid playoffide rong on selgelt veel silme ees. Ollakse samal pulgal San Jose Sharksiga ning viimasest playoffide kohast lahutab neid kuus punkti.

Teised kohtumised

Buffalo Sabres 1 - 3 New Jersey Devils (tipphetked)

Sabres on jõudnud kolme mängu kaugusele, et korrata läbi aegade rekordit nende mängude arvestuses, kus on suudetud teha vaid üks värav. Siin tuli see viimase kolmandiku keskel Matt Moulsoni poolt, kui Devils oli juba oma teed läinud. Steve Bernier skooris kaks korda, jõudes karjääri 100. tabamuseni.

Tampa Bay Lightning 3 - 1 Detroit Red Wings (tipphetked)

Lightningule meeldib Red Wingsi nüpeldada. Siin tuli viimasest üheksast omavahelisest matšist kaheksas võit. Mängu saatus otsustati viimase kolmandiku keskel, kui Alex Killorn lõpetas ilusa söödukombinatsiooni. Tühja võrku tehtud väravaga tordi peale kirsi pannud Steven Stamkos jõudis karjääris neljandat korda 40 väravani. Alates 2008/09 hooajast on seda tema kõrval suutnud vaid üks autohimuline vene härrasmees, kes on hetkel väravaküttide edetabeli liider.