Kuvatud on postitused sildiga mike yeo. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga mike yeo. Kuva kõik postitused

Oilersi hävitanud Blues kerkis liiga liidriks

Kommentaare pole
Ameeriklaste tänupüha, mida tähistatakse iga novembri neljandal neljapäeval, on omamoodi esimene verstapost NHL-i hooaja käigus. Selleks ajaks on veerand mängudest mängitud ja aeg on esimesteks järeldusteks. Praeguse seisuga on vahefinišit võitmas St. Louis Blues, kes kerkis Edmonton Oilersi vastu saadud suure võiduga liiga liidriks.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Blues sai pärast 2011. aasta märtsi esimest korda kirja vähemalt kaheksa väravat ning võitis 8-3. Pooled väravatest tulid viimasel kolmandikul, kui Oilers näiliselt täielikult käega mängule lõi.

Vladimir Tarasenko ja Brayden Schenn lõpetasid mõlemad 2+2'ga. Venelane jõudis karjääri kolmanda kaklusega Gordie Howe kübaratrikini.


Nelja punktiga tuli mängult ära ka Jaden Schwartz, kes tänavuse hooaja jooksul vaid neli korda punktideta jäänud.

Väravateni jõudsid veel Dmitri Jaškin, Scottie Upshall ja Paul Stastny. Jake Allen tegi võitjate väravas 26 tõrjet.

Esimese kahe kolmandikuga 14 pealeviskeni jõudnud Oilers pani viimasel 15 ja sai ka mõned tabamused. Väravate autoriteks Milan Lucic, Leon Draisaitl ja Darnell Nurse.

"Jäime igas mänguelemendis teiseks ja olen väga-väga mures seoses sellega, kuidas mõned indiviidid täna mängisid," ütles pärast matši Oilersi peatreener Todd McLellan, lisades et oma kolme klubi juures veedetud aasta jooksul pole ta kaitsjate poolt hullemat tegutsemist näinud.

McLellani meeskonnale läks viimase kuue kohtumise peale kirja viies kaotus. Blues sai samal ajal kolmanda järjestikuse võidu. Kodujääl on tänavu kümnest matšist võidetud kaheksa. Hoogsalt on liigutud vaatanata sellele, et Jay Bouwmeester alles nüüd oma hooaja debüüdi tegi.


Blues kerkis 33 silma peale, mis annab liigatabeli tipus ühepunktilise edu Tampa Bay Lightningu ees. Mike Yeo meeskonnal on aga kaks mängu rohkem peetud.

Teised kohtumised

 Philadelphia Flyers 2 - 5 Vancouver Canucks (tipphetked)

Canucks jätkab võõrsil mängimise nautimist. Kümne kodust eemal peetud mängu peale on teenitud seitse võitu. Seekord tuli see kahe väravaga lõpetanud Brock Boeseri juhtimisel. Flyers on kaotanud viis järjest ja viimasest kümnest seitse.

Dallas Stars 3 - 1 Montreal Canadiens (tipphetked)

Tasavägises mängus toimus pööre teise kolmandiku lõpus, kui Shea Weberita mänginud Canadiens tänavu juba üheksandat korda lasi ühe minuti jooksul kaks väravat. Stars teenis kümne kodumängu peale kaheksanda võidu. Kodupubliku ees on endale lastud vaid 1.80 väravat mängus, mis on liiga parim näitaja.
Loe edasi...

Panthers jahutas Bluesi maha

Kommentaare pole
New Jersey Devils ja Vegas Golden Knights. Kes oleks võinud arvata, et ajal, mil üle nädala uuest hooajast mängitud on just need kaks ainsad kaotuseta klubid? Seltskond tehti kaheliikmeliseks läinud ööl, mil Florida Panthers oli kodus 5-2 parem St. Louis Bluesist.

(foto: sun-sentinel.com)
Võib öelda, et Mike Yeo meeskonnale sai saatuslikuks vastasele soodne kalender. Panthers polnud alates eelmisest laupäevast jääl käinud, samas kui Blues rassis nelja päeva jooksul kolmandat korda.

Hooaja neljas võõrsilmäng algas iseenesest Bluesile hästi, kui Paul Stastny ülekaalu tabamusest teise alguses juhtima mindi, aga eduseis püsis vaevu kümme sekundit. Juba järgmisel rünnakul viigistas noor kaitsemees Ian McCoshen, kes sai kirja karjääri esimese tabamuse.

Kiirelt tuli ka 2-1, kui Vincent Trocheck vähemusest karistas ning enne kolmandiku keskpaika oli kodumeeskond juba kahega ees. Omakorda ülekaalust skooris Jared McCann.

"Oleme hetkel enesekindlust täis, et kui ühe või kahega kaotusseisu jääme, siis teame, et meil on jõudu sellele koheselt vastamiseks. See saab edaspidi meie jaoks olema tohutult tähtis," rääkis pärast matši Trocheck, kes hooaega alustanud kolmemängulise punktiseeriaga.

Viimasel kolmandikul kasvatasid võõrustajate skoori viie peale Aaron Ekblad ja Nick Bjugstad. 1:09 enne lõppu tegi Bluesi noor kaitsja Vince Dunn oma karjääri esimese.

Karjääri 454. võiduga kõigi aegade edetabelis Curtis Josephi ja 4. koha kätte saanud Roberto Luongo lõpetas 37 tõrjega. Jake Allen lükkas kõrvale 33 vastaste üritust.


Luongo viimane kodupubliku ees tehtud esitus oli veebruari lõpus.


Ilusat võitu jälgis kohapeal väga vähe publikut. BB&T Center oli 11 800 inimesega vaevu pool täis (56.3%).

Teised kohtumised

 Tampa Bay Lightning 5 - 4 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Antti Niemi ei saa enam kuidagi jalgu alla. Tema senised hooaja keskmised näitajad on 7.93 ja 80.9%. 23-aastane kaitsemees Slater Koekkoek sai soomlase vastu oma karjääri esimesed kaks väravat ning Steven Stamkos enda esimese pärast pikka vigastuspausi. Alex Killorn pani söötjana käpa külge neljale tabamusele. Sidney Crosby ja Jevgeni Malkin jäid mõlemad nulli peale.

Nashville Predators 4 - 1 Dallas Stars (tipphetked)

Starsi supertiim ei suuda üldse hoogu sisse saada. Neljanda mängu peale läks kirja kolmas kaotus. Jätkuvalt Roman Josita olnud Predators upitas 19-aastase Samuel Girardi suuremasse rolli ning 19-aastasel kaitsjal on kahe mängu peale vastanud 1+2'ga.

Chicago Blackhawks 2 - 5 Minnesota Wild (tipphetked)

Hooaja esimestes kodumängudes vastaseid erinevate külgede alt kottinud Blackhawks sai nüüd tunda sama, mida varasemad ohvrid. Meeskond suutis viimasel perioodil Ryan Hartmani väravaga 1-1 viigi teha, kuid ometi saadi suur kaotus. Kaks väravat tuli Chris Stewartilt.

Vancouver Canucks 2 - 4 Winnipeg Jets (tipphetked)

Külalistel piisas nelja värava saamiseks vaid 20-st pealeviskest. Otsustavaks tabamuseks jäi Tyler Myersi karjääri esimene vähemusest tehtud koll. Canucks on nüüd viimasest kaheksast omavahelisest kohtumisest kaotanud seitse.

 Arizona Coyotes 2 - 4 Detroit Red Wings (tipphetked)

Red Wingsil jäi samuti võiduväravaks vähemusest tehtud tabamus. See tuli Luke Glendeningult veidi rohkem kui kolm minutit enne lõppu. Kodumeeskonna mõlemad sai enda nimele Clayton Keller. Niklas Kronwall tõmbas sel hooajal esimest korda Red Wingsi särgi selga. Koosseisus sai asendatud Danny DeKeyser, kes omakorda vigastuspausile siirdus.

 San Jose Sharks 3 - 2 Buffalo Sabres (tipphetked)

Mängule eelnevalt Paul Martini pikemaajalisest vigastusest teatanud Sharks lasi Jason Pominville'il kaks eduseisu kustutada, enne kui Timo Meieri väravast oma hooaja esimese võidu haaras. Sabres jääb seda veel otsima ja ütlemata nukras seisus. Nelja mängu peale on ise tehtud üheksa väravat, aga endale on lastud juba 14.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: St. Louis Blues

Kommentaare pole
Õnn ei ole igavene. Väravavahi Jake Alleni toel mulluste playoffide avaringist läbi tulnud St. Louis Blues ei suutnud end kaugemale venitada. See võis kindlasti olla pettumuseks, kuna aasta varem mängiti läänekonverentsi finaalis. Kuigi oleks võinud minna ka palju nukramalt.

(foto: Getty Images)
Uus treener pani rünnaku elama

Blues oli läinud talvel suures hädas. Alates hooajast 2011/12 meeskonda peatreenerina tüürinud Ken Hitchcock oli näiliselt end ammendanud ja tema mõtted ei jõudnud enam mängijatele pärale. 65-aastane kanadalane oli juba suvel otsustanud hooaja lõpus karjääri lõpetada ja võimalik, et see mängis juhtunus oma rolli. Bluesi õnneks oli aga Hitchcocki mantlipärija selleks hetkeks juba välja valitud. See oli abitreeneriks palgatud Mike Yeo, kes pärast Hitchi minema löömist vabanenud toolile tõsteti. Tema all elas meeskond läbi ümbersünni.

Veebruari alguses toimunud muutus pani Bluesi uuesti skoorima. Yeo poolt juhendatud 32 kohtumises tehti keskmiselt 3.09 väravat mängus. Sellega kergitati oma hooaja keskmine 2.84 peale. Lisaks taastas endine Minnesota Wildi boss Alleni enesekindluse, mis karikamängude esimestes kohtumistes väga eredalt välja lõi. Ta lasi 1.60 väravat ja tõrjus 95.6%-ga.

Suvel jätkusid muutused meeskonna eesotsas, kui klubi lasi minna koguni neljal abitreeneril. Huvitava täiendusena lisati sel nädalal NHL-i ajaloo üks edukamatest kaitsemängijatest Larry Robinson, kellele anti konsultandi roll.

"Sarnaselt mängijatele pean mina ka treenerina kasvama," kommenteeris Yeo palkamist. "Kui soovime Stanley karikat võita, siis peame paremaks saama. Kõik, kes asjaga seotud. Palun oma mängijatelt seda teha ja see poleks õige, kui ma ise poleks samuti sellele pühendunud."

"Mul on mitmeid mõtteid, millesse ma tõsiselt usun, aga olen pühendunud sellele, et õppida uusi ideid ja et mu kõrval oleksid teised hääled, mis kannustaksid meid edasi liikuma. Usun, et see saab olema suurepärane asi."

Robinson on erinevates rollides karika võitnud koguni üheksa korda. Ta on liigas üle 500 mängu peatreeneri kogemusi. Tema knowhow võiks olla miski, mis teeb stabiilsest playoffide satsist lõpuks meeskonna, keda iga-aastaselt karikavõidu favoriitide sekka hakatakse arvama.

(foto: dailyfaceoff.com)
Treenerite hulgas tehtud põhjalikke muutatusi on saatnud ka koosseisu värskendamine. Kuigi meeskonna tuumik on jätkuvalt sama. Küll on aga Brayden Schenni näol sellesse lisatud üks ründerelv juurde. Iroonilisel kombel jäi Bluesil karikamängudel kõik ikkagi rünnaku taha. Põhihooajal pandi Yeoga keskmiselt üle kolme, aga playoffides vaid 2.00. Kuuemängulise 2. ringi puhul oli neli matši, kus jäädi vaid ühe peale.

"Ma olen kutt, kes võib mängida keskel või ääre peal, üritan olla kasulik mõlemas väljakupooles, annan oma panuse rünnakul ja üritan veidi füüsilisust samuti lisada," tutvustas Schenn end nädal tagasi Bluesi fännidele.


Augustis 26-aastaseks saanud ründaja lõpetas eelmise hooaja 25 värava ja 55 punktiga. Ta jäi ülekaalu tabamuste osas 17-ga jagama liiga esikohta koos selliste meestega nagu Aleksandr Ovetškin ja Nikita Kutšerov. Bluesi ülekaal oli mullu 21.3%-ga niigi liiga TOP 10 seas. Schenni lisamine võiks tuua veelgi paremaid tulemusi.

Kaitse üle hulga aja ilma Shattenkirkita

Blues oli eelmisel hooajal ka vähemuses hea, saades efektiivsuseks 84.8%. Koos Boston Bruinsiga oldi ainsad, kes erimeeskondade mõlemas valdkonnas mahtusid liiga parima kaheksa sekka. Hea karistuste surmamine tähendas muu hulga seda, et endale lastud väravate keskmine saadi vaatamata Alleni vahepealsele kohutavale vormile 2.63-ga ikkagi enamvähem talutavale tasemele.

Uuele hooajale vastu minnes on aga kaitse südamikus üks suur auk. Hitchcock polnud veel St. Louisi saabunudki, kui Kevin Shattenkirk hakkas endale meeskonna kaitseliinis nime tegema. Ent 28-aastane jänki on tänaseks lahkunud. Blues sai pärast tema ümberkolimist Washingtoni eelmise hooaja lõpus juba temata mängimist harjutada, seega pole vast tegu täitmatu auguga. Lihtsalt võimalus noorematele esile kerkimiseks.

(foto: dailyfaceoff.com)
Üks ühele asendus Shattenkirkile peaks olema Vince Dunn. 2015. aasta drafti 2. ringi valikut on kirjeldatud kui väga ründavat kaitsjat, kellel suurepärane litri käsitlemise ja liigutamise oskus. 20-aastane mängumees korjas eelmisel hooajal AHL-is 72 kohtumisega 45 punkti (13+32). Tegu pole ka lihtsalt osava kaitsemehega, nagu üks eelmisel hooajal madalamas liigas juhtunud intsident näitas, siis ta on ühtlasi väga võitluslik noormees.

"Ta jättis endast väga hea mulje," kommenteeris Yeo hiljuti Dunni mullust hooaega. "Ma jõudsin ise vaid ühele playoffide mängule, aga selles kohtumises oli ta tõeline tööhobune selles mõttes, kuidas ta üle välja liikuda suutis ja võimalusi tekitas. Minu jaoks on oluline, et ta näitaks, et ta suudab ka NHL-is oma meeskonna mängu kahjustamata selliseid asju teha. Soovime olla kindlad, et me ei hoia teda tagasi, aga samal ajal peab ta tõestama, et ta sobib ka meeskonda."

Bluesi noored kaitsemehed saavad hakata end kiirelt ja põhjalikult näitama, kuna Jay Bouwmeesteril jääb hooaja algus vahele. Valikus on veel mõni vanem härra nagu 31ne Nate Prosser, aga arvestades, kuidas peamänedžer Doug Armstrong on rääkinud meeskonna noorendamisest, siis peaksid eelisseisus olema ikkagi 90ndatel sündinud mängijad.

 Kuidas kohaneb Allen uue treeneriga?

Üks suur muudatus, mille Yeo meeskonna etteotsa tõustes tegi, oli see, et ta palus abimänedžeri ametis oleva Martin Brodeuri appi väravavahtidega tegelema. Sellel oli otsene mõju Alleni mängule, kes tõrjus alates veebruarist hiilgava 93.8%-ga ja lasi 1.84 väravat. Tema kogu hooaja näitajateks olid 91.5% ja 2.42.

Legendaarne endine puurilukk on nüüd aga oma tavapärases rollis tagasi. Blues palkas uueks väravavahtide treenerika David Alexanderi, kelle õpilaste hulgas olnud Tampa Bay Lightningu Andrei Vasilevski ja Carolina Hurricanesi Scott Darling.

"Tema näol on tegu noorema treeneriga, aga ta on praeguste mängijatega hästi kursis ja arvame, et ta on organisatsioonile väga heaks täienduseks," sõnas Armstrong pärast 35-aastase Alexanderi palkamist.

Saab olema huvitav näha, kuidas Allen uue juhendajaga kohaneb. Võib arvata, et see kindlasti kerge pole, kui aasta jooksul tuleb läbi käia mitme erineva treeneri käe alt. Kogu karjääri peale seni 91.5%-ga tõrjunud ja keskmiselt 2.37 väravat lasknud puurilukk on 27-aastasena jõudmas oma parimasse ikka.

Varumehena on teist hooaega järjest Allenit kannustamas Carter Hutton. 31-aastane kanadalane sai oma esimese aasta numbriteks 91.3% ja 2.39. Oma võimalust on ootamas ka 22ne Ville Husso, kes tegi AHL-is kena aasta 2.37 ja 92%-ga.

 Karikavõiduks kõik vajalik näiliselt olemas

Kui Blues 60ndate lõpus liigaga ühines, siis mängiti kohe kolm aastat järjest karikavõistluste finaalis. Kõik need korrad kaotati ja juba alates sellest ajast on meeskonda saatmas ebaõnnestuja maine. Küll aga näitas 2016. aasta läänekonverentsi finaali koht, et ega väga kaugel enam finaali naasmisest polda ning kui see õnnestub, siis miks mitte ei võiks veel ühte seeriat võita.

Allen tõestas eelmise hooaja lõpuosas, et ta võib täitsa olla seda klassi puurivaht, kelle toel saab üks meeskond võiduka lõpuni jõuda. Lisaks on Bluesil mitmed teised olulised lülid karikavõiduks paigas. Üliohtlik väravakütt Vladimir Tarasenko näol, tugevus tsentri positsioonil, kaitsetäkk Alex Pietrangelo näol ja tugevad erimeeskonnad.

Armstrong on rääkinud noorenemisest, aga see ei tähenda võidutahte puudumist. "Oleme liikumas teistsuguses suunas ja see suund on elevust pakkuv, aga me ei taha lõppeesmärki silmist lasta. Meie eesmärgiks on alati võita ja võita meistritiitel," on klubi boss rääkinud.

Võitmine NHL-is on keeruline, isegi kui Pittsburgh Penguins on andmas endast parimat, et vastupidist tõestada. Samas on selge, et lihtsalt playoffidesse pääsu nimel ei mängi keegi. Bluesil on välja kukkunud nii, et just sellest on saanud hooaja lõpp-peatus. Seetõttu on raske meeskonda karikapretendentide sekka panna, aga kui seda teeks, siis ega keegi vast viltu ei vaataks.
Loe edasi...

Steve Ott lõpetab karjääri, siirdub St. Louisi abitreeneriks

Kommentaare pole
Aastatel 2014-16 St. Louis Bluesis mänginud Steve Ott taasühineb järgmisel hooajal klubiga. Seda aga mitte mängijana. 34-aastane ründaja viskab kepi varna ning asub tööle hoopis treenerina. Samuti ühineb meeskonnaga uuesti Darryl Sydor.

(foto: allaboutthehabs.ca)
Ott esindas karjääri jooksul viite erinevat klubi, tehes viimased oma 848-st põhihooaja mängust tänavu Montrealis. Pikalt Dallases olnud tsenter lõpetab 109 värava ja 288 punktiga.

"Olen väga uhke oma karjääri üle ja pühendan sama tööeetika oma treeneritöösse. Bluesi organisatsioon on minu ja mu perekonna jaoks väga eriline ning olen elevil, et astun just siin järgmise sammu oma hokikarjääris," kommenteeris kolmeaastase lepingu saanud Ott otsust.

Kunagine drafti avaringi valik oli oma karjääri jooksul väga võitluslik mängumees. Selle tõestuseks on ette näidata ka 1555 karistusminutit.

"Steve oli jääl tõeline võitleja ning ootan, et ta tooks sama energia ka uues rollis," ütles Bluesi peatreener Mike Yeo. "Ta oli kõrgelt hinnatud nii mängija kui inimesena oma meeskonnakaaslaste hulgas ja usun, et temast kujuneb väga tähtis lüli meie personalis."



Põgusalt koos Ottiga Dallases mänginud Sydor lõpetas oma pika mängijakarjääri hooajal 2009/10 Bluesi särgis. Kuue meeskonna eest mängides kogunes endisel kaitsemehel 1291 mänguga 507 punkti (98+409). Pärast kahe Stanley karikavõiduga kaunistatud mängijakarjääri lõppu tegutses ta pikalt Yeo abilisena Minnesota Wildis.

Lõppeva hooaja veetis kaks aastat tagasi seadusega pahuksisse sattunud Sydor Bluesi AHL-i meeskonna Chicago Wolvesi abitreenerina. Temaga sõlmiti samuti kolmeaastane leping.
Loe edasi...

Predators edenes esimesena konverentsi finaali, Draisaitl tõi Oilersile 7. mängu

Kommentaare pole
Pühapäeval selgus tänavune esimene Stanley karikavõistluste konverentsi finalist. Selleks sai Nashville Predators, kes klubi ajaloo jooksul esimest korda nii kaugele jõudnud. Otsustav võit St. Louis Bluesi üle tuli 3-1 skooriga. Teises läänekonverentsi poolfinaalis mängis Edmonton Oilers Anaheim Ducksi vastu Leon Draisaitli juhtimisel endale välja 7. mängu.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Predators jättis kuuemängulise seeria käigus Bluesi neli korda kahe või vähema värava peale. Väravavaht Pekka Rinne lõpetas seekord 23 tõrjega. Kogu seeria käigus tõrjus ta 162-st pealeviskest 151, saades sellega tõrjete efektiivsuseks 93.2%. Jake Allen suutis pärast fantastilisi avaringi esitusi soomlasele vastu panna vaid 90.9% ja kuna rünnakul väravaid ei tulnud, siis oli üliraske sedamoodi teist aastat järjest konverentsi finaali liikuda.

"Oli aegu, mil tundsime, et seeria on võidetav," tunnistas Bluesi peatreener Mike Yeo. "Nad kindlasti väärivad edasipääsu. Õpime sellest ja leiame viisi saamaks paremaks."

Yeo hoolealused tegid 6. mängule superalguse, kui Paul Stastny juba 3. minuti alguses meeeskonna ette viis. Teise perioodi avaminutil vastas aga Romas Josi ning võiduvärav tuli viimase kolmandiku 4. minutil Ryan Johansenilt. Viimasel minutil ilustas skoori veel Calle Järnkrok.

"Oleme poolel teel," kirjeldas oma meeskonna emotsioone Ryan Ellis. "Meil on veel palju tööd teha. Naudime tänast õhtut ja hakkame siis valmistuma järgmiseks seeriaks."

Oma kolm väravat vaid 18 pealeviskega saanud Predators võitis kodus üheksanda playoffide kohtumise järjest.


Johansenist sai tänavustes karikamängudes meeskonna kaheksas erinev võiduvärava autor. Just mitmekülgset koosseisu ja pingi sügavust võib Predatorsi peamiseks tugevuseks pidada. Enne viimast matši oli näiteks ka esimene ründekolmik kokku saanud kirja vaid kolm punkti.

Predatorsi järgmine paariline selgub meie aja järgi neljapäeva varahommikul. Seda pärast Oilersi domineerivat 7-1 võitu. Draisaitl jätkas partide praadimist viiepunktilise esitusega, saades alates 2000. aastast klubi esimeseks karikamängudes kübarani jõudnud mängijaks. Temast nooremalt on Oilersi särgis playoffides ühes mängus kolm väravat teinud vaid Wayne Gretzky.

Eelmise mängu korralikult ära käkkinud Oilers alustas sel korral ülivingelt, kui oma esimesest kaheksast pealeviskest neli väravaks tehti. John Gibson kestis Ducksi väravas vaid 8 minutit ja 25 sekundit. Lõpuks oli juba avakolmandikuga viis kirjas. Viimati hullati esimesel perioodil sedamoodi 1987. aastal.

Superesitusega sai hakkama ka Mark Letestu, kelle nimele jäi 2+2.  Üks tabamus tuli veel Anton Slepõševilt. Seejuures Connor McDavid ei jõudnud väravatesaju käigus mitte ühegi punktini. Külaliste ainus tuli 0-6 kaotusseisus olles Rickard Rakellilt.

Todd McLellani meeskond jõudis väga ilusa võiduni isegi ilma kahe põhikaitsjata. Oscar Klefbom ja Andrej Sekera said mõlemad eelmises kohtumises viga. Viimase puhul on ka teatatud, et selle seeria käigus teda enam väljakul ei näe.


Draisaitlil on nüüd koos tänavuse põhiturniiriga Ducksi vastu 12 mänguga kirjas 11 väravat ja 21 punkti.
Loe edasi...

Playoffide 2. ring: St. Louis Blues vs Nashville Predators

Kommentaare pole
Vana tõdemus selle kohta, et playoffides on sul hea väravavahiga selgelt paremad võimalused, peab hästi paika St. Louis Bluesi ja Nashville Predatorsi puhul, kes tänavu läbi aegade esimest korda karikamängudel kohtuvad. Jake Allen ja Pekka Rinne alustavad vastasseisu pärast suurepärast avaringi.

(foto: Jeff Curry/USA TODAY Sports)
Omavahelised põhihooaja mängud

Blues 4 - 1 Predators
Tarasenko, Steen, Perron, Edmundson - Johansen 

Blues 0 - 4 Predators
Weber, Forsberg, Arvidsson, Wilson

Predators 6 - 3 Blues
Neal, Forsberg, Johansen, Fisher x 2, Ribeiro - Shattenkirk, Reaves, Hunt

Blues 3 - 1 Predators
Perron, Broziak, Tarasenko - Ribeiro

Predators 3 - 1 Blues
Järnkrok x 2, Neal - Schwartz

St. Louis Blues

Kui anda välja avaringi sümboolne parima mängija auhind, siis rändaks see kindlasti Allenile. Minnesota Wild sai hakkama vaat, et ajalooliselt domineeriva seeriaga, kuid 26-aastasest väravavahist saadi mööda vaid kaheksa litrit.


Alleni numbrid pärast avaringi on vägevad, endale lastud keskmine 1.47 ja tõrjed 95.6%, aga tegelikult leidus ka veel üks vingem sell. Rinne lasi endale keskmiselt 0.70 väravat ja tõrjus 97.6%-ga. Nelja kohtumise peale läks kirja kaks nullimängu ning Chicago Blackhawksist sai NHL-i ajaloos esimene 1. asetusega meeskond, kes konverentsi 8. asetuse saanud satsi poolt ära pühiti.

Enne tänavust karikamängudes karjääri keskmisteks näitajateks 2.29 ja 90.2% saanud Alleni esiletõus on Bluesi jaoks kindlasti rõõmustav, ent samas võis esimesest seeriast kaasa tulla ka kuhjaga murepilvi. Wildi Corsi protsent, mis näitab pealevisete ülekaalu ja millega jäähokis mõõdetakse litrivaldamise osakaalu, oli seerias lõpuks 60.1%.

Alates hooajast 2007/08, mil seda näitajat hakati mõõtma, on playoffides ühes seeria ühe meeskonna poolt 60% kätte saadud seitse korda ja Wildist kujunes teine meeskond, kes sellist ülekaalu võiduks ei suutnud vormistada. Enamus nendest seeriatest on lõppenud domineeriva tiimi 4-2 võiduga. Corsi arvestusaja jooksul on playoffides vähemalt 55%-list ülekaalu omanud meeskond läinud järgmisesse ringi 77% juhtudest.

Seeria Wildi vastu võib vabalt minna ajalukku, kui läbi aegade üks kummalisemaid. Vaatamata domineerimisele suutis Bruce Boudreau meeskond eduseisu hoida vaid 43 minuti ja 10 sekundi jagu. Blues juhtis aga seda Alleni toel 46.3% kogu mänguajast. Ent arvatavasti teistkordselt seesugune "kobistamine" enam läbi ei lähe ja seega peab Blues oma taset tublisti parandama. Allen tõrjus tänavu põhiturniiril 91.5%-ga ja võib eeldada, et tema playoffide number hakkab ka sinna kanti tagasi kukkuma. Sellest võib omakorda eeldada, et tema esitused teises ringis enam nii hiilgavad ei tule, kui esimeses.

Vaid Edmonton Oilers sai 2. ringi edenenud meeskondadest keskmiselt vähem väravaid kirja kui Blues (2.20) ja on selge, et edasiseks eduks on vaja rohkem tabamusi. Vladimir Tarasenko jõudis alles avaringi viimases mängus oma esimese tabamuseni, seega ei pea ka kaugele vaatama, kust võiks lisavunki tulla. Jõudu peaks juurde andma ka Paul Stastny mängukõlblikuks saamine. 31-aastane ameeriklane on Bluesi parim lahtivisete mees ja lahtivisete võitmine on just üks moodustest, kuidas litrit endale hoida ning vastase domineerimist vältida. Saanuks Stastnyt kogu seeria jooksul kasutada, siis vaevalt, et Wildi pealevisete ülekaal olnuks kesmiselt 36.4-26.8.

Blues edeneb, kui...

Oma mäng saadakse käima. Blues ei ole tegelikult meeskond, kes tulemuste saamiseks oma väravavahi kukil istub. Alate 1. veebruarist, mil Mike Yeo peatreeneriks sai, oli põhiturniiril 32 kohtumise jooksul vaid 13 matši, kus vastastele pealevisetega alla jäädi. Predators jättis Blackhawksile keskmiselt 31.5 üritust, jõudes ise kirja 31-ni ehk Yeo meeskonnal peaks olema võimalus saada järje peale tagasi. Juba eelnevalt sai märgitud, et pärast Shea Weberist loobumist ei ole Predators võimaluste limiteerimisel enam tippklassist olnud ja tulise Tarasenkoga võib Blues nüüd äkki hoopis ise teerullina vastasest üle sõita.

Nashville Predators

Rinne on hetkel väravavahtide statistiliste näitajate osas tipus, aga tegelikult ei tulenenud edu Blackhawksi vastu vaid tema esitustest. Predators jagas tänavu põhiturniiril 12 erineva vähemalt kümne väravaga mehega liiga esikohta ja näitas oma sügavust kohe ka karikamängudel. Mänge oli küll vaid neli, aga 19-st jääl käinud väljakumängijast jäi nulli peale vaid neli venda. Seejuures oli üks neist P.A. Parenteau, kes sai koosseisu vaid viimases matšis, asendades viga saanud Craig Smithi.

Ajaloolist seeriat ilmestas hästi ka naljakas fakt, mille kohaselt kogus Rinne sama palju punkte (2), kui Blackhawksi resultatiivseimad mängijad Patrick Kane ja Jonathan Toews. Seejuures, kui Toews poleks viimases mängus 5:12 enne lõppu Kane'i ja Artemi Panarini söötudest tulnud ülekaalu väravat teinud, siis oleks Rinnel olnud tuntud ründeässadest kirjas rohkem punkte. Lisaks muidugi ka kolmas puhas paber.


Predatorsi võitu seerias uskusid vähesed, aga nüüd tundub see tegelikult täitsa loogilisena. Rinne on pikalt kuulunud NHL-i parimate väravavahtide sekka. 34-aastane soomlane pole suutnud varasemalt playoffides väga hiilata, aga parem meeskond annab talle selleks nüüd võimaluse. Meeskond on sügava pingiga nii rünnakul, kui ka kaitses. Mitte küll äkki nimede poolest, aga omavaheline koostöö sujub väga hästi. Kena kompott tähendas muu hulgas lõpuks seda, et meedia esindajatele välja jagatud kangema kraami võis playoffide alguses jätta mustemateks päevadeks.


Kuna lõpumängudes läheb iga ringiga aina raskemaks, siis on edaspidi Jack Danielsi viskit usutavasti ka vaja. Ilusa avaringi järel võib ilkuda erimeeskondade kallal, mis Predatorsi alt vedasid ja kui edaspidi paremini ei lähe, siis võivad mängud peagi mängitud saada. Peter Laviolette'i hoolealuste 12.5%-lisest ülekaalust olid halvemad vaid Blues ja New York Rangers (mõlemad 6.7%). Vähemuses mängides jäi edukus 77.8% peale. Edasi pääsenud meeskondade seas läks halvem näitaja kirja vaid Anaheim Ducksile (62.5%). Blues surmas enne Wildi vastu peetud viimast mängu karistusi 91.7%-ga. 5. matšis lastud kaks kolli tõmbasid efektiivsuse 83.3% peale, aga see võib petlik olla. Põhiturniiril oldi selle osas liiga tippude seas.

Predatorsi jaoks on ohusignaaliks tõsiasi, et Blackhawks oli tänavu vähemuses kohutav ja selle eest vastutanud abitreener Mike Kitchen vabastati esmaspäeval ametist, aga samas peaks meeskonnal ka enda parandamiseks potentsiaali olema. P.K. Subban, kes korjas ligi pooled (16) oma põhihooaja punktidest (40) ülekaalus mängides, oli playoffide avaringis varjus, piirdudes vaid kahe silmaga. Tema võiks olla relv, kelle toel niigi hästi alustanud meeskond saaks veel parem olla.

Predators edeneb, kui...

End ei lasta edul uinutada. Rinne ütles pärast Blackhawksi auti lükkamist: "Hetkel ei hooli ma sellest, kes meile vastu tuleb, kui sedamoodi jätkame, siis võime ükskõik kelle alistada." Suur triumf on meeskonnale kõvasti enesekindlust andnud ja see võib edaspidi kasu tuua. Aga see võib ka negatiivset mõju avaldada. Liigne enesekindlus karistatakse sageli ära ja kindlasti ei tohi end nüüd alistamatuna tunda.

Ennustus: Predators edasi 4-3

Seeria tuleb mõlema meeskonna jaoks võrreldes esimeste mängudega täiesti teistsugune. Võidab see, kes olukorraga paremini kohaneb ja sisetunne ütleb, et Predators on selleks paremini valmis. Blues on kuhjaga oma karikavõiduks vajalikku õnne juba ära kasutanud ning 2. ringi jõudmisega omamoodi imega hakkama saanud. Imesid aga juhtub teadupärast harva ja veel harvemini tuleb neid kaks tükki lühikese aja jooksul, seega kipub kaalukauss Predatorsi poolele.
Loe edasi...

Playoffide avaring: Minnesota Wild vs St. Louis Blues

Kommentaare pole
Minnesota Wild ja St. Louis Blues on mõlemad tublid meeskonnad ning igati väärilised playoffides mängima, aga võib öelda, et saatus on nad just omavahel kokku pannud. Mitu aastat Wildi peatreenerina tegutsenud Mike Yeo läheb nüüd hooaja otsustavas faasis uue klubi tüürimehena vanasse koduhalli tagasi.

(foto: zimbio.com)
Omavahelised põhihooaja mängud

Wild 1 - 2 Blues
Koivu - Perron, Tarasenko

Wild 5 - 1 Blues
Haula, Graovac, Koivu, Niederreiter, Granlund - Tarasenko

Wild 3 - 1 Blues
Dumba, Niederreiter, Granlund - Tarasenko

Blues 4 - 3 (KV) Wild
Stastny, Schwartz x 2, Perron - Koivu, Haula, Coyle

Blues 3 - 2 Wild
Steen, Jakupov, Pääjärvi - Suter, Coyle

Minnesota Wild

Wild mängis täpsemalt neli ja pool hooaega Yeo juhendamisel. 2009. aastal abitreenerina Pittsburgh Penguinsi Stanley karikani aidanud mees tõi 2013. aastal Wildile üle nelja aasta esimese playoffide koha ning meeskond oli tema all stabiilselt arenemas, kui kõik järsku ootamatult koost lagunes. Yeo kaotas enne 2016. aasta 23. veebruaril tulnud vallandamisteadet 13 oma viimasest 14-st mängust meeskonna juures.

Pärast Yeo lahkumist lõpetas hooaja Wildi peatreenerina John Torchetti, kes tegi head tööd, aga püsivat lepingut ei suutnud endale siiski teenida. See läks Bruce Boudreaule, kes suutis jätkata oma karjääri uhket seeriat. Nende hooaegade arvestuses, mil tal on lastud kogu aasta meeskonna juures olla, pole Boudreau hoolealused kordagi playoffidest eemale jäänud. Tänavu polnud isegi selle ohtu, kuigi märtsis olnud seeria, mil 13-st mängust kaotati kümme, võis klubi fännibaasi korralikult muretsema panna.

Järsu ära langemise põhjuse leidmiseks ei pea aga väga sügavale kaevama. Märts oli ainus kuu, mil väravavaht Devan Dubnyk tõrjus alla 90%-lise efektiivsusega. Boudreau meeskonnad on alati suutnud hästi vastaste võimalusi limiteerida ja kui väravavaht alt veab, siis mõjutab see mitmeid teisi valdkondi. Kui ühte kohutavat kuud poleks olnud, siis võinuks Wild vabalt koos Washngton Capitalsiga põhiturniiri lõpuni Presidentide trofee nimel heidelda. Lõpuks jäädi Boudreau endisele tööandjale alla 12 punktiga. Samas jäädi läänekonverentsi 1. asetusest ilma vaid kolme silmaga ja vaatamata vahepealsele piinlikule minekule püstitati ikkagi 106 punktiga uus klubi rekord.


Meeskonnal on põhiturniirilt kirjas ka mitmeid teisi rekordeid. Näiteks ühe hooaja võitude (49) oma ja klubi ajaloo pikim võiduseeria, mis võinuks ehk isegi veel pikemaks minna, aga kui 12 peal oldi, siis tuli vastu omakorda võidult võidule sammunud Columbus Blue Jackets. Seeria käigus oli vaid kaks kohtumist, kus endale üle kahe värava lasti ja kaitse on kindlasti meeskonna tugevuseks. Kuigi ründes edenesid asjad hooaja käigus isegi paremini. Keskmine väravasaak 3.21 oli halvem ainult Pittsburgh Penguisnsi omast (3.39), samas kui kaitse osas leidus kuus paremat rivaali. Endale lasti 2.51 mängus. Aga kui oled mõlema näitaja osas TOP 10, siis on see väga hea märk. Sama kehtib ka erimeeskondade puhul, millega samuti Wild hakkama sai.

Wild edeneb, kui...

Dubnyk välja veab. Mais 31-aastaseks saav väravavaht on ümbersündinud võrreldes oma ajaga Edmontonis, aga aeg-ajalt kipub tal ikkagi järg käest kaduma. Nii nagu tänavu märtsis ja nii nagu ka aasta tagasi playoffides, kus kohe avaringis 2-4 kaotusega Dallas Starsi vastu pudeneti. Dubnyk tõrjus seerias vaid 87.7%-ga ja lasi keskmiselt 3.34 väravat mängus. Tema tänavuse hooaja keskmised on 92.3% ja 2.25. Samast klassist esitusi vajab meeskond ka karikamängudes.

St. Louis Blues

Ümbersünd on ka hea sõna, millega iseloomustada Bluesi hoogu pärast treenerivahetust. Yeo pidi algselt alles järgmisel hooajal meeskonna peatreeneriks saama, aga kuna Ken Hitchcocki juhendamisel tulid vankril järsku rattad alt ära, siis kiirendas peamänedžer Doug Armstrong mõne kuu võrra üleminekuperioodi. Blues on Yeoga 32-st kohtumisest võitnud 22. Kui eelnevalt oli kaitsega suuri probleeme, siis uue lootsiga tuli esimesest kuuest matšist kolm nullimängu ning üldse kokku hooaja kaheksast viis.

Hitchcock on tuntud oma vastase mängu surmama stiili poolest, aga asjad ilmselgelt tema juhendamisel enam ei töötanud. Näiteks tema viimase kuue kohtumise jooksul lasi meeskond endale 28 väravat. Yeo lõi korra kiirelt majja ning taastas ka eneseusu meeskonna esikindal Jake Allenil, kes oli hooaega kohutavalt alustanud. 26-aastane puurilukk sai oma hooaja tõrjete efektiivsuse lõpuks 91.5% peale, kuigi jäi esimese nelja kuu jooksul kaks korda alla 90% ja korra punnitas napilt üle selle (novembris 90.3%). Endale lastud väravate keskmine oli lõpuks karjääri keskmise lähedane 2.42.

Alleni esitused saavad playoffides olema tähtsal kohal, kuna enam pole meeskonnal Brian Elliotti sarnast teist esikinda kaliibriga võrgu valvurit. Carter Hutton on tänavu varumehena teinud suurepärast tööd, näidates Alleniga võrreldes sarnast klassi (2.39, 91.3%), aga ta on ikkagi olnud kogu karjääri jooksul teine väravavaht ja seda ka põhjusega. 31-aastase kanadalase karjääri keskmised näitajad olid enne tänavust hooaega 2.56 ja 91%.


Oluline roll saab olema muidugi ka Vladimir Tarasenkol ja keset hooaega Kevin Shattenkirkist ilma jäänud kaitseliinil. Venelasest snaipril õnnestus tänavu 75 punktiga teha karjääri parim aasta, aga see ei tähenda midagi, kui playoffides sarnast hoogu pole. Eelmisel kevadel alustas Tarasenko hästi, aga jäi kurikuulsal kombel läänekonverentsi finaalis kuni viimase mänguni nulli peale ja siis tulid ka esimesed punktid väravate näol alles otsustavas kohtumises 0-4 kaotusseisus olles viimase üheksa minutiga. Shattenkirk vajab eelkõige asendamist ülekaalus mängides.

Blues edeneb, kui...

Võidab erimeeskondade lahingu. Shattenkirk oli mullustes karikamängudes ülekaalus kogutud kuue söödupunktiga meeskonna parim. Alates hetkest, mil 28-aastane kaitsja veebruari lõpus Washington Capitalsile anti on Bluesi ülekaalu efektiivsus olnud vaid 16.3%. Koos temaga oli selleks 21.8%. Ülekaal tuleb uuesti käima saada, kuna playoffide avaringis on vastas üks liiga parimatest karistuste surmajatest (83.8%). Lisaks pole Wildil ka ülekaalus probleeme olnud (21%). Blues paneb sellele vastu 84.8%-lise vähemuse. Peaks tulema põnev erimeeskondade duell ja eeldatavasti läheb selle võitja järgmisesse ringi.

Ennustus: Wild edasi 4-3

Blues on viimasel hetkel Vladimir Sobotka näol saanud edurivisse hea täienduse, aga tervikuna kipub rivistus ikkagi Wildile alla jääma. Näiteks Patrik Berglund oli põhiturniiril Tarasenko kõrval Bluesi ainus teine vähemalt 20 väravaga mees, Wildil oli nii edukaid väravakütte neli. Sarnane tundub olevat seis ka kaitsega, kus Wildil veidi rohkem kvaliteeti. Lisaks peaks eelis olema treeneripingil, vähemalt kogemuste osas. Samas on Wild olnud traditsiooniline avaringis kukkuja, seega pole kergelt midagi eeldatavasti tulemas. Lõpuks peaks aga pingi sügavus ja kodueelis otsustavaks saama.
Loe edasi...

Blues alustas ja lõpetas Ducksi vastu viimaste sekundite väravaga

Kommentaare pole
St. Louis Blues on viiemängulisele kaotusteseeriale vastanud kolme järjestikuse võiduga ja neist viimane oli eriti omapärane. Anaheim Ducksi vastu tehti nii kohtumise esimestel kui viimastel sekunditel värav. Hiline tabamus aitas 4-3 võidusadamasse.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Mike Yeo meeskond suutis lisaajale minekut vältida tänu Joel Edmundsoni väravale, mille juures ka puurivaht Jake Allen söödupunkti kirja sai. Kellale jäi siis vaid 20 sekundit. Kohtumise alguses oli 12. sekundil skoori avanud Vladimir Tarasenko, kes kerkis klubi ajaloos kümnendaks mängijaks, kellel vähemalt kolm järjestikust 30 väravaga hooaega kirjas olnud.

Pärast tulist algust jäi kodumeeskond Rickard Rakelli ja Chris Wagneri väravatest avakolmandiku lõpuks kaotusseisu, kuid Ryan Reaves viigistas teisel perioodil ning kolmanda alguses viis Paul Stastny Bluesi uuesti ette. Tegu oli Yeo 16 mängu jooksul alles kuuenda korraga, mil meeskond sai kirja rohkem kui kaks.

Ducksi aitas enne mängu lõpus tulnud külma dušši veelkord viigini ülekaalust täpne olnud Jakob Silfverberg.

23 tõrjega lõpetanud Allen on karjääri jooksul võitnud kõik viis Ducksi vastu tehtud starti. Teises puuris oli tagasi John Gibson, kes viimati 20. veebruaril jääl käis. Esimene matš pärast vigastuspausi lõppes 31 tõrjega.


Võidu eest saadud kaks punkti aitasid Bluesil heitluses lääne viimasele playoffide kohale kasvatada edu Los Angeles Kingsi ees kolme silma peale. Ducks jätkab turvalisel divisjoni 2. kohal.

Teised kohtumised

 Columbus Blue Jackets 4 - 3 Buffalo Sabres (tipphetked)

Sabres katkestas varakult Evan Rodriguesi väravaga Sergei Bobrovski nulliseeria, ent lõppes ka Jack Eicheli 11-mänguline punktide jada ning võit jäi siiski kodumeeskonnale. Otsustav tabamus tuli viis minutit enne lõppu Boone Jennerilt. Hooaja 43. võiduga kordab Jackets klubi rekordit. Ühe sööduga oma hooaja punktisaagi 40 peale kasvatanud Zach Werenski püstitas klubi uue kollanokkade rekordi. Mitte ühelgi teisel klubil ei hoia uustulnukate punktide rekordit kaitsemängija.

Detroit Red Wings 4 - 2 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Õnnetu mees Riley Sheahan jäi seekord ühe pealeviskega väravata, kuid Red Wingsil õnnestus ikkagi vastaste klubi rekordit tähistav võõrsilmängude võiduseeria jätta seitsme peal pidama. Tomaš Tatar vedas meeskonda 2+1'ga ning Gustav Nyquist sai kirja kolm söötu. Pikalt vigastuspausilt naasnud Jimmy Howard tegi oma 2017. aasta esimeses mängus 24 tõrjet.

 Florida Panthers 4 - 7 Minnesota Wild (tipphetked)

Pantrid ei suuda enam kuidagi võita. Veel 15 minutit enne normaalaja lõppu oldi 4-3 ees. Teiste seas jõudis Jaromir Jagr hooaja 13. tabamusega vaid kahe silma kaugusele Gordie Howe'i 40+ vanuses enim punkte kogunud mängija rekordist. Eric Staal lõpetas vinge comebacki 2+1'ga.


Edmonton Oilers 2 - 3 (KV) Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Connor McDavid oli järjekordselt personaalses duellis Sidney Crosbyst parem, aga meeskonda ei õnnestunud taas võiduni tüürida. Võõrustajad tuli välja 0-2 kaotusseisust, kuid vaid selleks, et karistusvisetel 1-2 alla jääda. 40 tõrjega väga ilusa esituse pakkunud Marc-Andre Fleury kerkis karjääri 374. võiduga läbi aegade edetabelis 15 parema sekka.
Loe edasi...

Panthers pani üliedukale välisturneele võiduka punkti

Kommentaare pole
Florida Panthers on esimest korda klubi ajaloos vähemalt viiemängulise välisturnee käigus võitnud kõik kohtumised. Nashville'ist alustanud pantrid põikasid läbi Californiast ning lõpetasid turnee eile St. Louisis. Seda 2-1 võiduga.

(foto: Twitter @NHL_PR)
Kaotusteta välisturnee oli suures ohus, kuna Bluesi näol on tegu viimaste nädalate ühe parima meeskonnaga, kuid väga hilise väravaga mängis Tom Rowe meeskond endale siiski võidu välja. Neli sekundit enne normaalaja lõppu kerkis kangelaseks Vincent Trocheck, kelle pealeviskest Jake Allen ööd ega mütsi aru saanud.


"Hetkeks tundus nagu oleksime Stanley karika võitnud," ütles Trocheck ülimagusa võidu kohta. "Neli sekundit enne lõppu võiduvärava tegemine näitab, et mängisime suure tasakaalukusega, isegi kui nad viigi said."

Blues viigistas viimase perioodi 3. minutil, kui Kyle Brodziak täpne oli. Panthersi oli avakolmandiku keskel ette viinud Jonathan Marchessault.

26 tõrjega lõpetanud James Reimer kasvatas isikliku võiduseeria viie peale ning punktiseeria seitsme peale. Mike Yeo juhendamisel kümnest kohtumisest kolmanda kaotanud Bluesi väravasuul tegi Allen 31 tõrjet.


Edukas välisturnee viis Panthersi Atlandi divisjoni viimasele automaatsele playoffide kohale. Boston Bruinsiga ollakse võrdsete punktide peal, kuid kirjas on üks vähem peetud mäng.

Esmaspäevases teises kohtumises jätkas tõusu ka Arizona Coyotes. Dave Tippetti meeskond mängis Anaheim Ducksi vastu suurepärase avakolmandiku 3-2 võiduks. Koiottide kõik väravad tulid esimese 20 minutiga. Ducksi tagasituleku üritust vedas Ryan Getzlaf, kuid ta sai oma õhtu teise väravaga vahe minimaalseks alles 27 sekundit enne lõppu.

Ducks jäi hambutuks isegi olukorras, kus kodumeeskond kaotas viimase kolmandiku alguses Mike Smithi ja nii tegi oma NHL-i debüüdi 22-aastane tšehh Marek Langhamer. 2012. aasta drafti 7. ringi mees lükkas kõrvale seitse üritust. Külalised olid lõpuks pealevisetega üle 36-20.


Coyotes on nüüd viimasest 13-st mängust võitnud kaheksa. Eelnevalt läks sama suure arvu võitude kogumiseks vaja 29 mängu. Meeskonnal on kokku üldse 58 mängu peale vaid 21 võitu.
Loe edasi...

St. Louisis lastakse Brodeuril väravavahte valida

Kommentaare pole
Kui Mike Yeo St. Louis Bluesi uueks peatreeneriks tõusis, siis jäi suurema tähelepanuta tema lüke tuua klubi abimänedžer Martin Brodeur väravavahtide treeneriks. Yeo on tänaseks teinud klubi ajaloo parima alguse, kuid edus on oma roll olnud ka Brodeuril, kelle ülesandeks jäänud mängudeks väravavahtide valimine.

(foto: sportingnews.com)
Ken Hitchcockile sai suuresti saatuslikuks just väravavahtide kehv mäng. Yeo ja Brodeuri juhendamisel on aga nii Jake Allen kui Carter Hutton näidanud silmapaistvaid esitusi.

Esinumber Allen on kuuest stardist võitnud viis, lastes keskmiselt 1.83 väravat ja tõrjudes 94.1%-ga. Huttoni on liiga mitmeid väravavahtide rekordeid omav Brodeur välja valinud kaheks matšiks ning nendes kohtumistes pole meeskond mitte ühtegi väravat lasknud.

Puurilukkude enesekindlus on kõvasti kasvanud ning selle tõestuseks oli ka eilses mängus Vancouver Canucksiga Alleni valmidus isegi maskita litreid peatada.

Loe edasi...

Yeo alustas St. Louisis kindla võiduga

Kommentaare pole
Mike Yeo on NHL-is peatreenerina tagasi ning seda ka korraliku mürtsuga. Raskustes St. Louis Bluesi jaoks oli tema esimeses mängus vastaseks ettearvamatu Toronto Maple Leafs. Kuigi algus tõotas halba, siis lõpuks tähistati kindlat 5-1 võitu.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Kolmanda mängu järjest kaotanud Leafs läks avakolmandikul Mitch Marneri väravast ette, kuid see jäigi külaliste jaoks kogu õhtu ainsaks rõõmuhetkeks. Blues oli jääl hea energiaga ning sai vahelduseks loota ka Jake Alleni peale. Viimasel ajal raskustes olnud väravavaht lõpetas kohtumise 26 tõrjega.

"Minu arvates oli ta silmapaistev, eriti avakolmandikul," sõnas Yeo oma väravavahi kohta pärast mängu.

Mäng kaldus otsustavalt Bluesi poolele teise kolmandikuga, kuhu pärast Alexander Steeni hooaja 10. tabamust mindi 1-1 viigiga. Seal sahistas Steeni söödust võrku Paul Stastny, Vladimir Tarasenko oli neljandat mängu järjest Leafsi vastu täpne ning Colton Parayko skooris ülekaalust meeskonna vastu, kelle karistuste surmamise efektiivsus on tänavu võõrsilmängudes olnud 89.9%.

"Nad olid meist lihtsalt paremad, kiiremad ja suurema tahtmisega," põhjendas kaotust Leafsi boss Mike Babcock.

Viimasel kolmandikul sai Stastny kirja veel oma mängu teise, mis ühtlasi tema karjääri 200. värav. Kahe tabamuse kõrvale läks ka üks sööt.

Blues saatis enne mängu Bob Plageri #5 venna numbri kõrvale puhkama.


Meeskond oli enne Leafsi vastu saadud ilusat tulemust kaotanud kodus neli mängu järjest.


Leafsil on hetkel käsil hooaja pikim, kuuemänguline välisturnee. St. Louis oli neljandaks peatuseks.

Teised kohtumised

 Philadelphia Flyers 3 - 1 Montreal Canadiens (tipphetked)

Flyersi peatreener Dave Hakstrol võttis vastu kummalise ja ka julge otsuse jätte noored ässad Shayne Gostisbehere'i ja Travis Konecny koosseisust välja, kuid lõppkokkuvõttes osutus see meisterlikuks lükkeks. Kodumeeskond võidutses pärast Nikita Nesterovi uues särgis tehtud esimest väravat. Canadiensile jäeti vaid 16 pealeviset, mis meeskonna hooaja halvim näitaja. Kodumängude arvestuses on Flyersil vastasseisus käimas 11-mänguline punktiseeria, mille jooksul jõutud kümne võiduni.

Buffalo Sabres 1 - 2 (LA) New York Rangers (tipphetked)

Hooaja kaks esimest omavahelist vastasseisu kaotanud Rangers suutis tänu Chris Kreideri väravale ära pühkimist vältida. 42 tõrjet tegema pidanud Robin Lehner sai kirja uue hooaja tippmargi. Sabresil õnnestus viimati omavaheline põhiturniiri seeria kuivalt võita hooajal 2006/07.

Tampa Bay Lightning 2 - 5 Ottawa Senators (tipphetked)

Leafsi kaotus ja omavaheline mäng divisjonirivaaliga andis Lightningule suurepärase võimaluse ära antud punktide tagasi tegemiseks, ent sellega ei tuldud siiski toime. Isegi mitte pärast Tyler Johnsoni poolt tulnud mängu avaväravat. Mark Stone sai kirja 2+1, Erik Karlsson lõpetas kolme sööduga.

Nashville Predators 2 - 0 Edmonton Oilers (tipphetked)

Pekka Rinne peatas karjääri 42. ja hooaja teises nullimängus litri 31 korda. Väravad sepistasid kaks meest. Viktor Arvidsson viis kodumeeskonna Ryan Johanseni eeltöö järel ette ning hiljem rollid vahetusid. Oilers jäi tänavu teist korda nulli peale. Predatorsile on kaotatud kaheksa järjestikust mängu.


Dallas Stars 3 - 4 Winnipeg Jets (tipphetked)

Viimase seitsme mängu peale kuuendat korda vähemalt kolme väravani jõudnud Jets sai ühtlasi alates eelmise hooaja lõpust kirja oma esimese kolmemängulise võiduseeria. Pooled väravatest tulid Mark Scheifele'ilt. Starsi tüüris 1+2'ga kapten Jamie Benn. Paul Maurice'i meeskonnal on nüüd divisjonikaaslaste vastu kirjas 9-mänguline võiduseeria.


Vancouver Canucks 1 - 4 San Jose Sharks (tipphetked)

Haid haarasid nende jaoks rutiiniks saanud võõrsilvõidu. Alates 2013. aasta kevadest on Vancouverist kirjas üheksa järjestikust võitu. Kaks väravat tulid Chris Tierneylt. Lumepalli pani veerema Patrick Marleau, kes kerkis läbi aegade 45. 500 väravaga meheks. Ta on 10. mängija, kes need kirja saanud ainult ühe meeskonna eest mängides.


Arizona Coyotes 3 - 4 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Blackhawks tegi 3-0 edu pealt oma elu põnevaks, ent teenis koiottide vastu siiski kuuenda järjestikuse võidu. Pärast täitsa kobedat kolmemängulist võiduseeriat teise kohtumise järjest kaotanud Coyotes sai Max Domi koosseisu tagasi. 22 tõrjet teinud Mike Smithist sai klubi ajaloos enim tõrjeid (8064) kirja saanud väravavaht.
Loe edasi...

Bluesi peamänedžer nimetas vallandatud Hitchcocki oma parimaks sõbraks

Kommentaare pole
St. Louis Blues alustab täna koduse mänguga Toronto Maple Leafsi vastu uut ajastut. Esimest korda alates aastast 2011 pole enam meeskonna peatreeneriks Ken Hitchcock. Karmi vallandamisotsuse vastu võtnud peamänedžer Doug Armstrong nimetas minema löödud treenerit oma parimaks sõbraks.

(foto: upi.com)
Alates 2008. aastast St. Louisis töötav ja varem koos Hitchcockiga Dallas Starsi juures olnud Armstrong rõhutas otsust selgitaval pressikonverentsil oma rolli ebaõnnestunud hooajas, olles ilmselgelt löödud.

"See on raske, Ken on arvatavasti minu parim sõber," sõnas Armstrong, kel jagus viis ja pool hooaega meeskonna juures töötanud treeneri kohta vaid kiidusõnu, märkides muu hulgas, et Hitchcock läheb karjääri lõpus kindlasti Kuulsuste Halli.

Kuulsuste Halli kaliibriga treeneriks nimetas Hitchcocki ka Leafsi boss Mike Babcock, kelle sõnul ei pruugi aga 65-aastase kanadalase karjäär sellega lõppeda.

"Ma ei usu, et ta lõpetab karjääri, lihtsalt ei usu seda, keegi võtab ta rõõmuga endale," ütles Babcock, kelle abilisena Hitchcock 2014. aasta OM-il Kanada koondise juures töötas.

Hitchcocki jaoks tuleks karjääri lõpp ka päris halval ajal. Tal on vaid üks võit puudu jõudmaks kõigi aegade edetabelis legendaarse Al Arbouri kõrvale jagama 3. kohta.


Mantlipärija Mike Yeo asub samal ajal lisa otsima 173-le võidule ja seda segaste emotsioonidega.

"Olen siin kindlasti vastandlike emotsioonidega," ütles Yeo pressikonverentsil. "Esimese asjana pean kindlasti tänama Hitchi. Ta oli igapäevaselt minuga suheldes suurepärane, õppisin temalt palju. Olen väga tänulik, seega tunnen end halvasti, et täna siin istun. Ent tean, et pean nüüd tööle asuma. Tegu on tähtsa ametiga ja ma ei kavatse sellesse kergekäeliselt suhtuda."

Lisaks Armstrongile on endale tuhka pähe raputanud ka meeskonna mängijad. Kapten Alex Pietrangelo märkis, et väljakul tuleb mänguplaani paremini täita.
Loe edasi...

Blues vallandas Ken Hitchcocki

Kommentaare pole
Mike Yeo ametiaeg St. Louis Bluesi peatreenerina algab mõned kuud planeeritust varem. NHL-i ühest hinnatuimast treenerist Ken Hitchcockist on saanud tänavune kolmas vallandatud peatreener. Temalt võtab otsa üle just Yeo, kes pidi algselt alles järgmisest hooajast meeskonna peatreeneriks tõusma.

(foto: kmov.com)
Alates 2011. aasta novembrist meeskonda tüürinud "Hitch" on üsna ülekohtuselt vallandatud, kuna meeskonna tänavuse hooaja peamiseks probleemiks võib pidada väravavahtide kehva mängu. Hetkel on Blues tõrjete efektiivsuse osas 88.7%-ga üldse kogu liiga halvim. Ja see ei olnud Hitchcock, kes suvel Brian Elliottist Jake Alleni kasuks loobus.

Allen sai läinud ööl viimase viie kohtumise peale kirja alles esimese, kus teda kehva esituse tõttu enne lõppu pingile ei toodud. Meeskonna varukinnas Carter Hutton alustas paljulubavalt, ent temagi pole suutnud päästa meeskonda kehvast vormist, mis viimase kuue mänguga toonud viis normaalajaga kaotust.

Vaatamata kukkumisele on aga Blues jätkuvalt playoffide kohas kinni, hoides läänekonverentsi viimast piletit.

Hitchcock tõi Bluesile kokku 413-st kohtumisest 248 võitu, mis klubi ajaloo paremuselt teine näitaja. Kogu karjääri peale on tal 1454 mänguga kirjas 781 võitu, mis annab kõigi aegade edetabelis 4. koha.

Varem neli ja pool hooaega Minnesota Wildi tüürinud Yeo peatreenerikarjäär jätkub 349 kohtumise ja 173 võidu pealt.

Sügisel, kui meeskond oli veel kenasti kulgemas, vihjas Hitchcock isegi sellele, et jätkab ka järgmisel hooajal Bluesi peatreenerina, kuid NHL-is võivad asjad väga kiirelt muutuda ja nii on 1999. aastal Dallas Starsi Stanley karikani aidanud treener ametist vaba.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: St. Louis Blues

Kommentaare pole
St. Louis Bluesi kannatused ja pidev ebaõnnestumine said eelmise hooajaga lõpu. Pärast kolme järjestikust playoffide avaringis langemist pandi lausa sedavõrd vingelt, et esimest korda üle 15 aasta võideti kaks seeriat ning mängiti konverentsi finaalis.

(foto: Bill Greenblatt/UPI)
2015. aasta suvel näis klubi poolt üsna müstilise sammuna säilitada peatreeneri Ken Hitchcocki teened. 64-aastane kanadalane on üks NHL-i kogenumaid ja hinnatumaid treenereid, ent talendika mängijate grupiga korduvalt läbikukkumine oli selgelt liiast. Kuid usaldus temasse siiski säilis ja selle eest saadi korralikult tasustatud.

Ilusal lool on aga üks kurb külg. Suvel sai selgeks, et algav hooaeg jääb viis aastat klubis veetnud Hitchocki jaoks viimaseks. Isegi tema mantlipärija on juba väljavaadatud. Selleks saab endine Minnesota Wildi peatreener Mike Yeo, kes on algaval hooajal üks Hitchi abilistest.

"Mulle avaldas sügavat muljet tema valmisolek õppida ja olla osa personalist," rääkis Hitchcock suvel pärast Yeo palkamist. "Mike'il on suur tahe olla väga hea treener ja arvan, et on mõningaid elemente, mille osas saame mõlemad üksteist aidata. Ta esitab mulle väljakutse ja teeb mind paremaks ning pikas perspektiivis saan aidata tal läbida ees ootava miinivälja."

Dallas Starsi 1999. aastal Stanley karikani viinud Hitchcock loodab kahtlemata pauguga areenilt lahkuda. Kuid ta peab seda tegema uudses olukorras. Erinevalt eelnevatest aastatest ei ole Bluesil enam liiga ühte tugevaimat väravavahtide tandemit. Kahe kõva mehe - Jake Alleni ja Brian Elliotti - vahel esinumbrit valides langes otsus noorema kasuks. Suvel 26-aastaseks saanud Allen alustab meeskonnas oma kolmandat täishooaega.

"Arvame, et Jake on õige kutt. Rääkisin põhjalikult (väravavahtide treeneri) Jim Corsi ja (abimänedžeri) Martin Brodeuriga. Kõik arvasid, et see on nüüd Jake'i meeskond, käes on tema kord ja see tegi otsustamise lihtsaks. Arvame, et Jake'ist saab väga hea mängija ja ta soovib vastutust endale. Selle on ta nüüd saanud," rääkis kahe hooaja vahel olukorrast peamänedžer Doug Armstrong.

Allen võitis eelmisel hooajal 44 stardi juures 26 mängu, lasi 2.35 väravat ja tõrjus 92%-ga. Võrdluseks, Elliotti numbrid olid 38 starti, 23 võitu, 2.07 väravat ja 93%. Viimase kahe näitaja osas kuulus ta liiga tippu.

Aga kui juba selline korüfee nagu Martin Brodeur, kes mitmeid liiga väravavahtide rekordeid hoiab, oma toetust avaldab, siis ei maksa vast klubi otsuses kahelda. Ja eks tegelikult ole ka aastate jooksul räägitud, et Bluesi väravavahte on paluski aitamas Hitchcocki kavalad kaitseplaanid, mis puurilukkude tulemusi ilustavad. Eks sama võib siis edaspidi loota ka Alleni uus kamraad Carter Hutton.

30-aastane Hutton on kogu karjääri jooksul olnud varuväravavahiks ja teinud oma tööd korralikult. 76 mängu peale on ta lasknud keskmiselt 2.56 väravat ja tõrjunud 91%-ga. Seejuures olid tema numbrid mullu Nashville Predatorsi eest mängides isegi sealsest raudkindast Pekka Rinnest paremad.

Suve alguses tundus, et suur muudatus on tulemas ka kaitseliini osas, kuna Kevin Shattenkirk alustab oma lepingu viimast hooaega ja tema pikenduseks pole lihtsalt vahendeid võtta. Ent hetkel on 27-aastane ameeriklane siiski Bluesi mees.

(foto: dailyfaceoff.com)
Hitchcocki meeskond oli mullu endale lastud väravate osas 2.40-ga liiga paremuselt neljas. Heade numbrite eest tuleb suurt tänu avaldada just liiga parimat tõrjeprotsenti (91.9%) omanud väravavahtidele, kuna endale lastud pealevisete arvestuses oldi oma 29.7-ga ohtlikult lähedal liiga viimasele kümnele.

Vanade tegijate kõrvale leiti eelmisel hooajal Colton Parayko näol vägev uus tulija. 2012. aasta drafti 3. ringi valik mängis nagu oma aastakäigu TOP 10 talent, lõpetades hooaja 33 punktiga (9+24). Tema efektiivsusnäitaja +28 oli ülekaalukalt uustulnukate parim (järgnevatel oli see +12). Kogu liiga peale jäi temast selle arvestuses ette vaid neli mängijat.


23-aastane kanadalane jaksas tipptasemel mängimist isegi ülikooliõpingutega siduda, kui tegi hooaja otsustavas faasis, playoffide 2. ringi mängude ajal, viimaseid eksameid. "Ta ütles mulle, et peab kaks semestritööd ära lõpetama ja kirjutab ühe tuleva öö käigus," meenutas liigas peatreenerina kokku 20 hooaega töötanud Hitchcock kevadel seda, kuidas ta noore mängumehe "salaelust" teada sai. "Oskasin küsida vaid, et kuidas palun? Sa kuuled sellistest asjadest kahe hooaja vahel, aga mitte kunagi keset hooaega. Vähemalt mina pole varem kuulnud, et keegi sedamoodi teeks."

Kui tavaliselt peavad meeskonna kogenumad mängumehed oma pühendumust noorematele kaaslastele edasi andma, siis Bluesis tundub, et asi võiks vabalt vastupidi käia.

Meeskond sai eelmisel hooajal ka 2.67 väravat skoorinud rünnakule nooruslikku särtsu juurde, kui 20-aastane Robby Fabbri läbimurde tegi. 72 matšiga õnnestus koguda 37 punkti (18+19). Vaid Vladimir Tarasenko ja suvel klubist lahkunud meeskonna kapten David Backes said põhiturniiril rohkem väravaid kirja. Järgnesid 15 punktiga karikamängud, mille käigus oli ta 11 sööduga meeskonna parim ja jagas Tarasenkoga punktide osas liidrikohta.

(foto: dailyfaceoff.com)
Lisaks Backesile on Blues suvel vabaagentidena kaotanud ka Troy Brouweri ja Steve Otti. Augud üritatakse suuresti lappida olemasolevate meestega, kuid meeskonda on toodud näiteks tagasi ka klubi kunagine drafti avaringi valik David Perron. Samuti oldi valmis avasüli vastu võtma KHL-ist põgeneda üritavat Vladimir Sobotkat, aga viimaste uudiste kohaselt on tšehhist ründajal siiski endiselt Omski Avangardiga igati kehtiv ja õiguspärane leping.

Blues on suvel palju pühendanud aega meeskonna tuumiku lepingutele ja seetõttu võib öelda, et koosseis on juba koos ka järgmiseks hooajaks. Esimene ründekolmik peaks kokku jääma vähemalt 2019. aasta suveni ja Tarasenko, Jaden Schwartzi ning viimasena pikenduse saanud Alexander Steeni lepingud ulatuvad lausa järgmisesse kümnendisse.

Hooaja väljavaated

Süües kasvab isu. Blues oli pikalt kimpus avaringist edenemisega, aga nüüd rahuldutakse vaid karikavõiduga. "Me teame nüüd, et suudame sedavõrd kaugele jõuda ja teame, et oleme võimelised alistama häid meeskondi," muljetas Tarasenko pärast konverentsi finaalis San Jose Sharksile 2-4 allajäämisega lõppenud hooaega. "Soovime olla igal aastal konkurentsis ja minna veel kaugemale ning tahame võita karika. Selle nimel me mängimegi."

Pealtnäha on Bluesil karika nimel heitlemiseks kõik komponendid olemas - korralik puurivaht, sügav kaitseliin ja mitmekülgne rünnak, mille ees äsja karjääri esimese 40 väravaga hooaja teinud mees (Tarasenko). Samuti tugevad erimeeskonnad, mis just playoffides võtmerolli mängima hakkavad. Ülekaalu osas oldi mullu 21.5%-ga liiga kuues ja vähemuses jäädi 85.1%-ga ainult Anaheim Ducksile alla.

Hitchcocki aastad St. Louisis pole kordagi playoffideta lõppenud. Tõenäoliselt ei lõppe ka viimane. Äkki saab isegi lahkumiskingituseks divisjoni tiitli, millest eelmisel hooajal ainult kaks punkti puudu jäi. Klubi ajaloo esimene karikavõit näib juba liiga muinasjutulisena, kuid spordimaailmas on viimastel aastatel aina sagedamini hakanud juhtuma erinevaid imesid, millest võiks korraliku filmistsenaariumi kirjutada.
Loe edasi...

Hitchcockilt võtab tüüri üle Mike Yeo

Kommentaare pole
Ken Hitchcock alustab sügisel oma treenerikarjääri viimast hooaega ning nüüd on juba ka selge, kellega St. Louis Blues pärast teda edasi liigub. Selleks meheks on nimetatud Mike Yeo, kes saab ka uuel hooajal meeskonna abitreenerina end klubi siseeluga kurssi viia.

(foto: sportingnews.com)
Blues teatas täna kahe uue abitreeneri nimed. Lisaks Yeole löödi käed Rick Wilsoniga.

"Oleme elevil, et Mike Yeo liitub abitreenerina järgmiseks hooajaks ja saab pärast seda kolmeks aastaks St. Louis Bluesi peatreeneriks," teatas peamänedžer Doug Wilson klubi kodulehe vahendusel. "42-aastase kohta on tal väga palju kogemusi. Ta võitis Pittsburghis Stanley karika, viis AHL-is meeskonna finaali ning kõik nägid tema head tööd Minnesotas, kus ta tüüris meeskonna playoffide 2. ringi. Enim elevust pakub mulle tema kogemusetepagas, kuid tänu oma vanusele suudab ta tänapäeva mängijatega samastuda ning meie meeskonna jaoks on tegu põneva päevaga."

Suure elevusega alustab uues ametis ka Yeo, kes töötas NHL-is viimati abilisena hooajal 2009/10.

"Soovin, et mind ümbritseksid head inimesed ja tean, et siin on meil see nii, alates omanikkonnast ja mänedžmendist, lõpetades treeneritega ja meeskonnaga, mille nad on ehitanud," ütles Yeo. "Tunnen, et tegu on kohaga, kus saan edukas olla. Soovin võita Stanley karikaid ja usun, et meil on mängijate grupp, kes igale hooajale sellise suhtumisega peale peaks minema. Olen selle pärast väga elevil."

Helget tulevikku näeb meeskonnale ka Hitchcock, kes ütles: "Olen väga kindel, et meeskond ja klubi tervikuna saab Mike'i juhendamisel olema kindlates kätes."

Yeo jätkab hooajal 2017/18 peatreenerikarjääri 349-st mängust kogutud 173 võiduga.

Wilsoni näol on samuti tegu peatreenerikogemust omava mehega. Bluesi endine kaitsemees juhendas hooajal 2001/02 pärast Hitchcocki vallandamist põgusalt Dallas Starsi, kus koos 1999. aastal karikavõiduni jõuti.
Loe edasi...

Red Wings viib treeneripingil läbi ulatusliku värskenduskuuri

Kommentaare pole
Jeff Blashill tegi oma esimesel hooajal Detroit Red Wingsi peatreenerina korralikku tööd, aga sellele vaatamata on meeskonna treeneripingil tulemas mitmeid muudatusi. Peatreener saab endale järgmiseks hooajaks mitu uut abilist.

(foto: Geoff Burke/USA TODAY Sports)
Tänavu kolmandat aastat järjest playoffide avaringis pudenenud Red Wings otsib endale uut väravavahtide treenerit ning kahte uut abitreenerit. Eile teatati, et töösuhe on lõpetatud 19 aastat meeskonna puurivahte juhendanud Jim Bedardiga.

Abitreeneri kohalt on taandatud Pat Ferschweiler, kes aitab meeskonda edaspidi pressiboksist mängu jälgimisega.

Teine abitreeneri pink vabanes pärast seda, kui Tony Granato siirdus uueks hooajaks Wisconsini ülikooli meeskonna peatreeneriks.

"Vajame muutuseid," ütles eilseid otsuseid kommenteerides peamänedžer Ken Holland. "Üritame veel alles välja mõelda seda, kuidas me uue personali kokku paneme. Jeff soovis teistsugust personali ja tundis, et on aeg muutusteks."

Uueks väravavahtide treeneriks saab tõenäoliselt Jeff Salajko, kes alates hooajast 2013/14 töötanud Red Wingsi AHL-is satsi juures ja kelle suureks teeneks võib pidada Petr Mrazeki fantastilist arengut.

Uute treenerite otsing on juba mõningat aega käsil olnud ja otsusteni soovitakse jõuda paari nädala jooksul.

"Oleme Jeffiga arutanud mitmeid nimesid ja oleme paari inimest intervjueerinud," lisas Holland. "Otsime NHL-i kogemusi. Granato näol kaotasime väga kogenud treeneri. Soovime teda asendada samuti kogenud inimesega."

Kuulujuttude veskid on välja jahvatanud hulga nimesid - Todd Richards, Mike Yeo, Dave Cameron, Paul MacLean, Doug Houda.
Loe edasi...

Wildi uus peatreener loodab korrata AHL-is korda saadetut

Kommentaare pole
Minnesota Wild veedab enamuse uuest nädalast Lääne-Kanadat väisates ning seda tehakse uue peatreeneriga. John Torchetti teeb tuleval ööl Vancouveris meeskonna pingil debüüdi. Ajutine juhendaja loodab korrata tänavu juba AHL-is korda saadetud.

(foto: chatsports.com)
Wildi AHL-i sats Iowa Wild on viimastel aastatel olnud üks kogu liiga nõrgimaid ning erinevuseks polnud ka tänavune hooaeg. Meeskond võitis hooaja esimesest 32-st matšist vaid viis. Pärast jõulupausi õnnestus Torchettil aga kurssi muuta. Viimasest 19-st võideti tema juhendamisel kümme.

"Võttis aega, et õiget kultuuri saavutada, pidime osade mängijate keskendumise ja vastutustundlikuse paika saama," ütles Torchetti probleemide kohta.

51-aastane ameeriklane peab ka uues töökohas riietusruumi korda saama. Pärast Mike Yeo vallandamist tunnistas näiteks Thomas Vanek ei polnud peatreeneriga rääkinud alates hetkest, mil austerlane üleeelmisel nädalal St. Louisis meeskonna koosseisust välja jäeti.

Vanek on üks paljudest Wildi mängijatest, kes hooaja jooksul lati alt läbi jooksnud. Seda on ka ise pärast peatreeneri vallandamist tunnistatud.

Osa süüst on enda peale võtnud ka peamänedžer Chuck Fletcher, kellel jagub Yeole vaid häid sõnu.

"Mike on väga hea treener ja suurepärane inimene, kes on klubi heaks väga palju teinud," ütles Fletcher. "Võitsime temaga kaks playoffide ringi. Oleme kogu liiga peale üks vähestest, kes kaks aastat järjest teise ringi jõudnud. Neid meeskondi on vist ainult viis. Ta väärib palju kiitust klubi stabiliseerimise eest."

Sarnaselt Torchettile klubi AHL-i meeskonna juurest edutatud Yeo juhendamisel jäi Wild tema debüüthooajal playoffidest eemale, aga suured investeeringud, mis algasid Ryan Suteri ja Zach Parise hankimisega, aitasid meeskonnast teha ühe läänekonverentsi tugevaima.

Yeo tõi Wildile 349-st mängust 173 võitu ning tema punktiprotsent 55.9% on klubi ajaloo parim. Samas peab Torchetti selle hooaja lõpufaasis kindlasti ületama, et meeskond põhiturniirist edasi viia.

Hetkel on Wild viimasest playoffide kohast viie punkti kaugusel. Ees ootab kõva võitlus ja just võitluslikkus on üks kindlaid asju, mida uus peatreener oma hoolealustelt soovib näha.

"Pean kindlustama selle, et kõik mõistaksid seda, et peab tugevalt mängima, võitlema ja igal õhtul oma lahingud võitma," sõnas Torchetti. "Jään seda esmaspäevast ootama."

Chicago Blackhawksi juures abitreenerina töötades 2010. aastal Stanley karika võitnud Torchetti on seni NHL-is peatreenerina 39-st kohtumisest võitnud 15. Oma 40. mängust võiduga välja tulemine saab olema ülioluline.
Loe edasi...

Kaheksas järjestikune kaotus maksis Wildi peatreenerile töökoha

Kommentaare pole
Nädal on üsna lühikene aeg, aga selle jooksul võib siiski palju muutuda. Eriti NHL-is, kus meeskondadel külmade ja kuumade perioodide vaheldumine väga sage. Eelmisel nädalavahetusel võis Minnesota Wildi peamänedžeri Chuck Fletcheri sõnadest välja lugeda, et treenerivahetust pole kavas, aga Mike Yeo on siiski nüüd töötuks jäänud.

(foto. USATSI)
Viimaseks naelaks kirstus oli 2-4 kaotus Boston Bruinsile. Juba ammu oli meeskond sattunud oma ajaloo halvima koduse kaotusteseeria peale ning kokku on järjestikuseid lüüasaamisi kirjas nüüd kaheksa. Viimasest 14-st mängust võitis Wild Yeo juhendamisel ainult ühe.

"Ma ei anna alla, ega löö sellele mängijate grupile käega. Kavatsen näidata võitlusvaimu. Ma usun sellesse gruppi, aga nad parem hakaku üksteisesse uskuma ja ootusi täitma," ütles Yeo pärast kaotust.

Klubi arvas aga teisiti ja vaatamata soovidele võitlust jätkata lõpetati siiski 2011. aasta suvel alanud koostöö.

"Soovin tänada Mike'i suure töö ja pühendumise eest, mida ta treeneripingil olles Minnesota Wildi organisatsioonile pakkus ning soovin talle tulevikuks kõike head," teatas Fletcher.

Wild domineeris Bruinsi vastu pealevisetega 33-19, aga nagu ikka viimasel ajal kombeks, siis litter ei tahtnud lihtsalt vastase väravasse minna. Kodupubliku jaoks oli mängu ainsaks rõõmuhetkeks teise kolmandiku keskel Thomas Vaneki poolt tulnud 1-1 viigivärav. Külalised viis avakolmandikul vähemusest juhtima Brad Marchand, kelle hooaja 27-st väravast 12 on tulnud viimase 12 mänguga.

Wildi toetajate rõõmustamine jäi ka väga üürikeseks, kuna David Krejci taastas eduseisu poole minutiga. Viimasel kolmandikul olid Bruinsi poolt täpsed veel Loui Eriksson ja Zdeno Chara. Mõnikümmend sekundit enne lõppu ilustas skoori oma karjääri esimese väravaga Mike Reilly, kellega koos Robert Rooba suvel Wildi noortelaagris osales.

Robile on kindlasti tuttav ka Wildi uus peatreener. Selleks on laagris noori ässasid juhendanud John Torchetti, kes klubi AHL-i satsi juurest edutati. 51-aastase ameeriklase jaoks on see kolmas kord ajutise treenerina mõnda NHL-i klubi juhendada. Varasemad võimalused on olnud Florida Panthersi ja Los Angeles Kingsi juures.


Bruinsi bossi Claude Julieni jaoks oli see karjääri 500. võit. Vaid kuus on veel vaja, et tõusta Art Rossi kõrvale 387 võiduga jagama Bruinsi ajaloo edukaima peatreeneri au.

Teised kohtumised

 Philadelphia Flyers 1 - 2 (LA) New Jersey Devils (tipphetked)

Devils ikka oskab võite röövida. Siin jäädi pealevisetega alla 24-32. Viimase kahe kolmandiku jooksul koguni 12-29! Mängu kõik väravad tulid ülekaalust. Flyersi poolelt oli täpne Shayne Gostisbehere, kes haaras endale kollanokkadest kaitsjate liiga rekordi. 22-aastasel ameeriklasel on vähemalt üks punkt kirjas 11-st järjestikusest mängust, mis on ka Flyersi uustulnukate rekord.

Florida Panthers 0 - 5 Nashville Predators (tipphetked)

 Eelmisel nädalavahetusel võiduseeriast ilma jäänud pantrid ei saa kuidagi ree peale tagasi. Viimasest viiest läks kirja neljas kaotus. Viimases kahes on mõlemas lastud endale viis väravat. Pekka Rinne sai puhkepäeva ning Carter Hutton teenis 22 tõrjega karjääri neljanda nullimängu. Vastasmeeskonna värava all tegutses kõige edukamalt Calle Järnkrok, kes sai kirja kaks kolli.

 Vancouver Canucks 2 - 5 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Leafsil oli taas üsna kahtlane koosseis väljakul, aga Canucks läks nähtavasti mütsiga lööma. Mängu, kus Henrik Sedinist sai meeskonna eest läbi aegade enim kohtumisi (1141) kirja saanud mängija, mindi Daniel Sedini väravast juhtima, aga siis pani eelmise hooaja legendaarne rännumees Marc Arcobello 13 sekundiga kaks kolli ja rong läks vaikselt jaamast ära. Väravaautorite sekka mahtus ka Teemu Selänne endine söömakaaslane Brendan Leipsic.


 Carolina Hurricanes 6 - 3 New York Islanders (tipphetked)

Bill Petersi meeskond jätkab enda omapärast seeriat. Enamus tänavuse hooaja punktidest on tulnud olukordadest, kus mängitakse järjestikustel päeval ning viimasest seeriast tuldi välja kokku kolme silmaga. Islandersi vastu tehti kõik enda väravad ära kahe kolmandikuga ja üks hetk oli seis isegi 4-0. Inspiratsiooni saadi nähtavasti sellest, et enne mängu austati 2006. aasta karikavõidu kangelasi. Kaks väravat tuli Victor Raski poolt.

Columbus Blue Jackets 4 - 2 Ottawa Senators (tipphetked)

Hooaja esimesed kaks omavahelist mängu koguskooriga 10-3 võitnud senaatorid ei suutnud kolmest kolme teha. Joonas Korpisalo jõudis 11. stardi jooksul kaheksanda võiduni ning Boone Jenner skooris kaks tükki. Sinijakkide jaoks oli heaks uudiseks ka see, et kaitsja David Savard oli pärast 11-mängulist vigastuspausi koosseisus tagasi.

Dallas Stars 4 - 3 Washington Capitals (tipphetked)

Starsile meeldib Capitalsi kottida, aga siin jäädi viisakaks ning 4-0 pealt lasti seis tasavägiseks teha. Kaks väravat tulid Tyler Seguinilt, kes jõudis karjääri kolmanda 30 väravaga hooajani. Need kõik on tulnud pärast Dallasesse kolimist. Külalised said kõik oma tabamused viimasel kolmandikul.

Chicago Blackhawks 2 - 3 (LA) Anaheim Ducks (tipphetked)

Haigusest taastunud Artemi Panarin oli Blackhawksi rivistuses tagasi, ent kaotusteseeriat ei suudetud sellest hoolimata katkestada. Ducks sai oma hooaja esimese lisaajavõidu tänu Ryan Getzlafi ülekaalu väravale. Kodumeeskonna mõlema kolli eest hoolitses Brent Seabrook.

Edmonton Oilers 1 - 2 (KV) Winnipeg Jets (tipphetked)

Esimest korda alates 21. novembrist võis Jetsi postide vahel näha taas Ondrej Paveleci ning Blake Wheeler ja Andrew Ladd kindlustasid karistusvisetel selle, et kogenud puurivaht naaseks vigastuspausilt ka võidukalt. Oilers päästis endale punkti Matt Hendricksi vähemuse väravaga. Eelmise mängu viie punktiga lõpetanud Connor McDavid jäi nulli peale.

San Jose Sharks 4  - 1 Arizona Coyotes (tipphetked)

Coyotes tegi vastase elu keeruliseks, aga teist õhtut järjest mänginud meeskond kulutas nähtavasti kogu oma jõu esimese kahe kolmandikuga ära. Viimase 20 minuti jooksul lisandus 21-le pealeviskele ainult üks ning 1-2 kaotusseis kahekordistus.
Loe edasi...