Kuvatud on postitused sildiga anaheim ducks. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga anaheim ducks. Kuva kõik postitused

Henrique'i esimesed väravad viisid Ducksi võidule

Nädal tagasi New Jersey Devilsi särgi Anaheim Ducksi oma vastu vahetanud Adam Henrique jõudis uue klubi eest peetud neljandas mängus esimeste väravateni. Tema kahe tabamuse toel oldi kodujääl 3-0 paremad Ottawa Senatorsist.

(foto: bostonherald.com)
Henrique tähistas tegelikult enda esimest väravat juba oma teises mängus, aga see kanti lõpuks Corey Perry nimele. Nüüd polnud aga tabamuses kahtlustki.


Teise kolmandiku alguses tehtud kohtumise avaväravale lisas 27-aastane ründaja mängu lõpuminutitel veel ühe. Vahepeale mahutas end Ondrej Kaše.

Ryan Miller jõudis 22 tõrjega karjääri 40. nullimänguni. Ameeriklaste hulgas on neid rohkem kirjas vaid Jonathan Quickil.


Senators jäi teist kohtumist järjest nulli peale ning on oma viimasest kümnest mängust kaotanud üheksa. Erik Karlsson istub karjääri pikima punktipõua peal. Varasemalt oli see kaheksa mängu, aga nüüd on see kasvanud juba kümne peale.


Ducks on viimasest üheksast võitnud vaid kaks, aga pärast Henrique'i hankimist on nelja mängu peale kolmest punktilisa tulnud.

Teised kohtumised

Toronto Maple Leafs 2 - 1 (KV) Calgary Flames (tipphetked)

Frederik Andersen tegi 47 tõrjega ulmemängu ning kuldne duo Matthews-Nylander hoolitsesid asja eest karistusvisetel. 29 üritusega piirdunud Leafs on huvitaval kombel võitnud kuus oma viimasest kaheksast mängust, kus vastasele vähemalt 15 pealeviskega alla jäädakse. Andersenil on tänavu seni kirjas enim 40+ tõrjetega mänge.


Washington Capitals 6 - 2 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Capitals võimutses Aleksandr Ovetškini neljapunktilise esituse toel. Lisaks suutis Nicklas Bäckström murda 21-mängulise väravapõua. Blackhawks võitis viimati Washingtonis 2006. aastal.


Edmonton Oilers 2 - 4 Philadelphia Flyers (tipphetked)

Pikalt ainult kaotusi tunnistanud Flyers korjas teise järjestikuse võidu. Edmontonis polnud seda alates 2013. aasta detsembrist tulnud. Todd McLellani meeskond on tänavu kodus jäänud liiga nõrgimate sekka. 14-st matšist on võidetud vaid viis.

Ducks saatis Vataneni New Jerseysse

Juba pikemat aega vigastuste tõttu päris kahvatuks jäänud ründeliiniga mänginud Anaheim Ducks on seda tugevdanud. New Jerseyst toodi ära Adam Henrique ja Joseph Blandisi. Ära anti soomlasest kaitsemees Sami Vatanen.

(foto: battleofcali.com)
Ducksil on rünnakult hetkeseisuga puudu Ryan Getzlaf, Ryan Kesler, Patrick Eaves, Rickard Rakell ja läinudöises 3-2 võidumängus St. Louis Bluesi vastu kaotati ka Jakob Silfverberg. Lisaks on katki väiksema tähtusega Ondrej Kaše ja Jared Boll.

Devilsil on samal ajal just kaitses olnud puudujääke. Suur vastutus on langenud noortele mängumeestele.

"Sami hankimisega toome parempoolse kaitsemehe, kes mängib esimese nelja seas ja kes suuteline panustama mitmetes olukordades," kommenteerib tehingut Devilsi peamänedžer Ray Shero.

26-aastane Vatanen, kes alustas samuti hooaega vigasena, sest tundub, et muud moodi ei saagi Ducksi särki enam kanda, tegi 38 punktiga (9+29) mullu elu parima hooaja. Tänavu on temalt 15 mänguga tulnud 1+3.

Henrique ja Blandisi on seni mõlemad kogu karjääri Devilsi särgis veetnud. Esimene juba pikemat aega, olles alustanud oma seitsmendat hooaega. Shero loobus neist raske südamega, ent võis seda endale lubada, kuna esindusmeeskonda on tõusnud mitmed noorukid.

"Vataneni kvaliteediga kaitsja hankimiseks tuleb ära anda kõrge kvaliteediga vahendeid või mängijaid," lisas Shero. "See kehtib siin Adami ja Joe puhul. Adam on olnud meie organisatsioonis ligi kümme aastat võtmerollis. Oleme koos fännidega alatiseks tänulikud tema panuse eest nii jääl kui sealt eemal. Joe jaoks on see suurepärane võimalus liituda väga hea organisatsiooniga ning mul on tema üle hea meel."

23-aastane Blandisi tegi paar hooaega tagasi hea läbimurde NHL-i, kuid on tänavu jäänud madistama madalamasse liigasse. AHL-is on tal 19 mänguga kirjas 14 (3+11) punkti. NHL-is on seni 68 kohtumisega tulnud kaheksa väravat ja 28 punkti.

Neli aastat vanem Henrique saatis mälestusväärse lisaajaväravaga Devilsi 2012. aastal Stanley karikavõistluste finaali ning esindas meeskonda kokku 431 põhihooaja mängus. Neis jäi kirja 118 väravat ja 243 punkti. Tänavu on tulnud 14 silma (4+10).

Tehingus on omanikke vahetamas ka paar drafti valikut. Devils sai 2018. aasta 3. ringi oma ning Ducks võib saada 2019. või 2020. aasta 3. ringi valiku. See sõltub sellest, kas Henrique klubiga lepingut pikendab. Tema leping lõpeb 2019. aasta suvel.

Ducks peab paar kuud Getzlafita hakkama saama

Oktoobri lõpupäevadel õnnetult viga saanud Ryan Getzlaf pidi sel nädalal väljakul tagasi olema, kuid seda pole juhtunud. Ei juhtu ka nii pea, kuna Anaheim Ducksi kapten on põsesarna luumurruga operatsioonil käinud. Ees ootab kahekuuline paus.

(foto: usatoday.com)
Tulevased kaks kuud saavad meeskonna jaoks olema väga vaevalised. Vähemalt võib seda välja lugeda esimestest Getzlafita peetud kohtumistest. Temata on kõik neli mängu kaotatud ja punkte on kirjas vaid kaks. Võimalik, et seesugune ebaedu suunab klubi mängijateturule.

Ducks olevat ka olnud kõige tõsisem huviline NHL-ist lahkuva Vadim Šipatšjovi osas. Näib, et erinevatele müügis olevatele tsentritele on silm peale pandud.

Kuni täiendusi pole jätkab aga esitsentrina Derek Grant. 27-aastane ründaja tuli hooajale peale pärast karjääri jooksul kogutud 86 kõrgliiga mängu, mille jooksul polnud ta jõudnud mitte ühegi väravani. Ducksi särgis on nüüd esimesed kolm sündinud ja kokku on tal 15 mänguga teenitud üheksa punkti. Kõik need viimase üheksa mängu jooksul.

Litriga vastu vahtimist saanud Getzlaf peab tegema uue vigastuspausi

Päris hooaja alguses mitmetest kohtumistest puudunud Ryan Getzlafi ootab ees uus vigastuspaus. Anaheim Ducksi kapten sai eelmises kohtumises õnnetult litriga vastu nägu ning selle järel on ta vigastatud mängijate nimekirja pandud.

(foto: Getty Images)
Getzlafile sai Carolina Hurricanesi vastu saatuslikuks üks meeskonnakaaslase pealevise, mis vastasmängija poolt talle vastu nägu suunati.


Kogenud tsenter jättis matši pooleli ning klubi sõnul vaadatakse tema seisund uuesti üle järgmisel esmaspäeval.

Kui Getzlaf mängida on saanud, siis on ta tegutsenud tulemuslikult. Kuue mänguga on kirjas seitse punkti (1+6). Kuigi tõsi, punkte on ta teeninud ainult kolmest kohtumisest.

Ducksil on enne järgmist esmaspäeva kavas kolm mängu. Neist esimene täna kodus Toronto Maple Leafsi vastu.

Patrick Eavesil diagnoositi haruldane haigus

Katkine Anaheim Ducks on juurde saanud veel ühe puuduja. Viimased kohtumised on mängitud ilma Patrick Eavesita, kes veetis eelmise nädala haiglas. 33-aastasel ründajal on diagnoositud haruldane haigus Guillain-Barre sündroom.

(foto: sportingnews.com)
Eesti Lihashaiguste Seltsi sõnul on tegu haigusega, mida põevad vaid 1-2 inimest 100 000 inimese kohta. Tegu on konditsiooniga, mis võib inimese jätta täiesti halvatuks.

Eavesi oli vaevanud seletamatu nõrkus, enne kui ta läinud nädalal haiglasse pöördus. Kogu nädalavahetus sai veedetud intensiivravi osakonnas ja klubi sõnul on mängija seisund nüüd stabiilne.

"Kavatsen sellest täielikult paraneda ja naasta jääle nii kiiresti, kui võimalik," teatas Eaves.

Calgaryst pärit mängumehel õnnestus mullu teha oma karjääri parim hooaeg. 79 kohtumisega tuli 32 väravat ja 51 punkti.

Flames lõpetas Anaheimis üle kümne aasta kestnud kaotuste seeria

Üle kümne aasta Anaheimis poksikotti mängimas käinud Calgary Flames otsustas ootamatult, et nüüd aitab. Põhiturniiri raames seal viimati 2004. aastal võitnud meeskond suutis lõpetada 25-mängulise kaotuste seeria. Koos playoffidega venis seeria lõpuks 29 peale.

(foto: latimes.com)
Flamesi probleemid Anaheimis mängides olid nii tõsised, et eelmisel hooajal püstitas vastasseis isegi uue liiga rekordi. Ducksist sai meeskond, kes kodus ühe vastase vastu enim järjestikuseid mänge võitnud ja Flames oli õnnetuke, kes ühest mänguhallist pidevalt kaotajana lahkus. Aga enam mitte. Seda suuresti tänu väravavahi Mike Smithi esitusele. 35-aastane kanadalane jõudis 2-0 võidus 43 tõrjega karjääri 34. nullimänguni.

"Kui mängid mõne meeskonna vastu nii pikalt ja aina kaotad, siis tüdineb sellest kiirelt ära," märkis Smith pärast mängu. "Olen varem olnud meeskondades, kus nii on läinud. Tahtsin aidata sel meeskonnal uuesti järjele saada."

Suvel vahetustehinguga Arizonast Calgarysse jõudnud Smith pidi nii teisel kui kolmandal perioodil tegema 17 tõrjet. Flames sai ise kogu kohtumisega kirja 29 üritust. Kanada klubi väravate eest hoolitsesid ülekaalust skoorinud Sean Monahan ja Mikael Backlund.

Ducksil jäi Smith lahendamata vaatamata sellele, et Ryan Getzlaf tegi hooaja debüüdi.

"Me ei mänginud teravalt," ütles Corey Perry, kes pidi kokku kuhjatud seitsme karistusminutiga suure osa avakolmandikust vahele jätma. "Meie mäng lähtub litri liigutamisest, uisutamisest, ründetsoonis survestamisest ja jõuvõtete jagamisest. Me pole suutnud seda järjepidevalt veel näidata. Töö selle kallal alles käib."

Flamesi peatreeneri Glen Gulutzani sõnul meeskond tegelikult hiigelpikale kaotuste seeriale ise ei mõelnud, selle murdmine olevat pigem fännidele oluline.

Gulutzan ei saanud jätkuvalt loota Jaromir Jagri peale. Vanameister on end vormi lihvimas, kuid veel pole teada, millal debüüt karjääri üheksanda klubi eest tuleb.


Meeskonnad kohtuvad uuesti Anaheimis 29. detsembril. Ducksil võimalus hakata ehitama uut võiduseeriat ja Flamesil võimalus näidata, et see üks võit polnud lihtsalt juhuslik.

Teised kohtumised

Toronto Maple Leafs 4 - 3 (LA) Chicago Blackhawks (tipphetked)

Leafs mängis "rumala hokiga" 0-2 kaotusseisust endale kolmanda võidu välja. Just sõna "rumal" kasutas meeskonna peatreener Mike Babcock nädalavahetusel omade kirjeldamiseks, pidades eelkõige silmas seda, kuidas endale palju väravaid lastakse panna. Aga kui see toob edu, siis ju pole vahet. Mängu otsustas ära mõistagi Auston Matthews. Leafs tegi viimati esimese kolme matšiga vähemalt 19 väravat sada aastat tagasi.


Tampa Bay Lightning 4 - 3 (LA) Washington Capitals (tipphetked)

Pikalt kaotusseisus olnud kodumeeskond mängis end võidule võimsa lõpuga. Viimase perioodi ja lisaaja jooksul oldi pealevisetega parem 22-7. Kokkuvõttes kujunes ülekaaluks 40-26. Suur kangelane oli lõpuks Nikita Kutšerov, kes viimasel kolmandikul viigistas ja kelle pealevise Braydan Pointist tulnud rikošetiga mängu lisaminutitel otsustas. Nicklas Bäckström (1+2) ja T.J. Oshie (2+1) olid osalised kõigis külaliste väravates. Hooaega kahest mängust seitsme väravaga alustanud Aleksandr Ovetškin jäi nelja pealeviskega nulli peale.

Edmonton Oilers 2 - 5 Winnipeg Jets (tipphetked)

Üsna veidra stsenaarimuga kohtumises tegi Oilers avakolmandikul üle poole (20) oma pealevisetest (39), aga ometi tuldi sealt 0-2 kaotusseisuga välja. Teisel õnnestus viigistada, aga siis juhtus Nikolaj Ehlers. Taanlane sai kirja karjääri teise kübaratriki. Väravate kõrvale läks ka üks sööt. Blake Wheeler korjas neid endale kolm. Mark Scheifele möllas 1+2'ga. Pealevisete heitluse kallutas Jets lõpuks enda poolele 43-39.

Ducks alustab väga katkise koosseisuga

Anaheim Ducks lööb oma hooaja täna lahti kodus Arizona Coyotesi vastu, aga seda peab tegema mitmete puudujatega. Juba varem teada olnud vigastega on laatsaretis liitunud ründaja Patrick Eaves ja varuväravavaht Ryan Miller.

(foto: ocregister.com)
Eelmise hooaja keskel meeskonnaga liitunud Eaves, kes tegi kahe hooaja vahel klubiga kolmeaastase lepingupikenduse, ravis suvel jalavigastust. Sellest õnnestus ka paraneda, ent treeninglaagri alguses korjas ta endale uue alakeha trauma.

Suvel Ducksilt vabaagendina kaheaastase lepingu saanud Miller on audis ülakeha vigastusega.

Sel nädalal suutis treeningutel ka Ryan Getzlaf end katki teha, aga kapten peaks Coyotesi vastu siiski rivis olema.

Vigastatud meestest saaks korraliku viisiku välja panna. Kaitsjad Hampus Lindholm ja Sami Vatanen on mõlemad õlatraumadega kuni novembrini väljas. Ryan Keslerit pole suvise puusaopi tõttu oodata enne detsembrit.

Hooaja eelvaade: Anaheim Ducks

Minevikus kolamine võib tihti tuua negatiivseid emotsioone, aga see võib pakkuda ka meeldivaid üllatusi. Just nii oli eelmisel hooajal Anaheim Ducksiga, kes tõi meeskonna peatreeneriks tagasi 2007. aastal klubi Stanley karikani tüürinud Randy Carlyle'i.

(foto: tsn.ca)
Päris Perry annaks rünnakule suure tõuke

Ducksi liidrid Ryan Getzlaf ja Corey Perry olevat olnud peamised persoonid, kes moosisid peamänedžer Bob Murrayt Carlyle'i tagasi tooma. Mõlema jaoks oli hooaeg 2015/16 väga vaevaline ja Bruce Boudreau nähtavasti ei osanud nende puhul enam õigetele nuppudele vajutada. Treenerivahetus pidanuks mehed uuesti mängima panema. Ent plaan õnnestus vaid poolenisti. Getzlafist sai uuesti 70 punktiga mees, aga Perry tegi 53-ga pärast oma kollanoka hooaega halvima aasta.

2011. aastal liiga kõige väärtuslikumaks mängijaks nimetatud ründaja on olnud stabiilne 30 väravaga mees ja temalt on korra tulnud isegi üks 50 kolliga aasta. Eelmisel hooajal jäi ta aga vaid 19 peale. Perry kahvatu tegutsemine jättis ka kogu meeskonna ründenumbrid tagasihoidlikuks. Keskmiselt tehti 2.68 väravat mängus, millest olid halvemad vaid kaks karikamängudele kvalifitseerunud meeskonda.

"Sain oma võimalusi ja viskekohti, aga litter ei läinud lihtsalt sisse," ütles Perry oma esituste kohta. "Selliseid asju ikka juhtub. Hooaja käigus ja karjääri jooksul on selliseid hetki. Tuleb lihtsalt olla keskendunud ja püüda olla positiivne."

(foto: dailyfaceoff.com)
Kahekordne olümpiavõitja on oma raskuste põhjuseks samuti nimetanud aina paremaks minevaid väravavahte, vihjates et tal oleks regulaarselt skoorimiseks paremat abi vaja. Laias laastus võib väita, et tema probleemide taga on halb litriõnn. Perry karjääri keskmine pealevisete edukus on 13.2%, aga eelmisel hooajal oli see seletamatult madalal 8.8% peal. See annab klubile usku, et karjääri jooksul ligi 350 väravat teinud mängumees pole veel oma võimeid minetanud.

Tõsi on ka see, et meeskond sai Perry korraliku panuseta täiesti kenasti hakkama. Sellest hakati puudust tundma alles playoffides, kus 32-aastaselt kanadalaselt tuli 17 matšiga neli väravat ja 11 silma. Pealevisete edukus oli 9.7%. Põhiturniiril kulges Ducks juba viienda järjestikuse Vaikse ookeani divisjoni esikohani. Tegu oli läänekonverentsi parima kodumeeskonnaga, kes põhihooaja viimase 17 mängu puhul jäi punktilisata vaid korra.

Viies järjestikune playoffidega aasta lõppes läänekonverentsi finaalis, kui Nashville Predatorsile kaotati seeria 2-2 pealt kuue mänguga. Viimase kahe matši üldskooriks oli 4-9. Meeskonnal läks kõige hullemal ajal katki esiväravavaht John Gibson ja loota ei saanud ka mitmetele teistele mängijatele.

"Tundsime, et väärsime paremat saatust, aga me lihtsalt ei suutnud oma eesmärki täita," ütles Carlyle treeninglaagri alguses.

Uue hooaja alguses tuleb samuti vigastustega võidelda. Ryan Kesler on pikemaks ajaks edurivist puudu ning kaitses on jäänud tühimikud Sami Vataneni ja Hampus Lindholmi poolt.

Kuidas saab kaitse puudujateta hakkama?

Vaid Cam Fowler kogus eelmisel hooajal Anaheimis Lindholmist ja Vatanenist keskmiselt rohkem mänguminuteid. Nendest ilma olemine annab tunda nii kaitses kui rünnakul, Vatanen on näiteks hinnatud ülekaalu spetsialist. See vireles mullu niigi 18.7% peal. Vähemalt on aga heaks uudiseks see, et erinevalt Keslerist, kelle naasmise ajaks peetakse pühade perioodi, peaksid Lindholm ja Vatanen olema tagasi novembriks.

(foto: dailyfaceoff.com)
Igal juhul peab aga eelmisel hooajal keskmiselt 2.40 väravat lasknud meeskond märgatava tüki hooajast ilma kahe põhikaitsjata mängima. Veritsevat haava on teiste seas toodud lappima Francois Beauchemin, kelle puhul on tehtud veel üks rännak minevikku, aga kvaliteedi vahe eelmise hooaja ja tänavuse algusega peaks olema märgatav.

"Kui kellegi jaoks uks sulgub, siis avaneb see kellegi teise jaoks," on Carlyle vigastustega seoses filosofeerinud. "Nii on karm öelda, aga see on spordimaailmas reaalsus."

Peatreener ei tundu väga mures olevat ja ega siis ei pea vast ka keegi teine Ducksi sinise joone pärast pead vaevama. Tõsi on ka see, et Gibsoni suguse puurivahiga mängides võib tagalast isegi rohkem kvaliteeti kaotada, enne kui see märke jätvalt hammustama hakkab.

Gibson on saanud hea mentori

24-aastane Gibson tegi mullu kõrgliigas oma teise täishooaja. Ta teenis 25 võitu, lastes endale keskmiselt 2.22 väravat. Tõrjete efektiivsuseks oli noore karjääri parimat tähistav 92.4%.  Karjääri uueks tipuks olid ka 52 mängu ja võimalik, et suurenenud koormus maksis talle ja meeskonnale lõpuks kätte. Ameeriklane tuli lääne finaali 5. kohtumisest alakeha vigastusega ära ning tema playoffide näitajad olid selgelt halvemad 2.59 ja 91.8%.

Mullu Jonathan Bernier'ga väravat jaganud puurilukk on uueks partneriks saanud Ryan Milleri, kes endise liiga parima väravavahina võiks talle heaks mentoriks olla. 37-aastasel Milleril on NHL-is selja taga üle 700 põhihooaja matši. Anaheimis on tal täita kaks ametit - kasvatada Gibsonit edasi ja olla valmis, kui võimalus tekib.

"Ütleme kõik, et ta on meie põhivend, aga ta peab võrreldes eelmise aastaga veel ühe sammu edasi tegema," ütles Carlyle suvel Gibsoni kohta. "Arvame, et ta on tohutult andekas, aga soovime kindlad olla, et meil on ka hea tugi. Me usume Ryan Millerisse, ta sobitub sellesse, mida otsime."

Eelmistest hooajast ei taha NHL-is väga mitte keegi peale võitja palju rääkida, aga sellega seoses võib Ducksi puhul visata õhku ühe huvitava küsimuse. Mis oleks saanud siis, kui Gibsonit oleks playoffide kogemusteta Bernier asemel asendanud Miller? Ducks on oma seisu väravasuul liiga 2010. aasta parima puurvahi toomisega selgelt paremini kindlustanud.

Hooajale minnakse vastu lootusrikkalt

Kui oled karikafinaali jõudmisele väga lähedal olnud, siis pole põhjust suurteks muutusteks. Ducks on suvel olnud vaikne, tehes vaid hädavajalikke lükkeid. Meeskonna tuumik on hea ja valmis end taas playoffides sügavale mängima.

"Tunneme alati aasta alguses, et suudame Stanley karikale konkureerida. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks see aasta peaks olema erinev," ütles kahe hooaja vahel Fowler, kes tegi mullu 39 punktiga (11+28) uue karjääri rekordi.

Kui Carlyle esimest korda Ducksi peatreener oli, siis langeti tema debüütaastal samuti konverentsi finaalis. Hooaeg hiljem jõuti kuldse lõpuni. Kas ajalugu kordab end? Selleks peab meeskond veel natukene õppima.

"Peame kohe alguses olema kindla struktuuriga hokiklubi, kes suudab mänge 2-1 võita. Me ei suuda pelgalt oskustega meeskondi alistada. See oli üks suurimatest õppetundidest, mille pidime eelmisel aastal läbima," rääkis Carlyle hiljuti.

Ducks alustas mullu nelja järjestikuse kaotusega. Tänavune start on vigastuste tõttu raskendatud, aga kui kõik terveks saavad ja suudavad ka tervena püsida, siis on tegu väga hea meeskonnaga. Fännidel ja kõigil teistel asjaosalistel jääb üle loota, et alguses vahet konkurentidega liiga suureks ei lasta. Konkurents Vaikse ookeani divisjonis tõotab tulla väga vinge. Kuigi ega seal tippu tõusta polegi vaja. Aitab küll juba nendest divisjoni esikohtadest, aeg oleks tõelistes mängudes ilma teha.

Legendaarne väravavahtide treener Allaire lõpetas karjääri

Sel suvel Colorado Avalanche'ist lahkunud legendaarne väravavahtide treener Francois Allaire on teatanud karjääri lõpetamisest. Allaire'i peetakse üheks hokiajaloo mõjukaimaks treeneriks, kelle tööd väravavahtidega on hinnatud revolutsiooniliseks.

(foto: denverpost.com)
Ilma Allaire'ita seisaksid ehk tänase päevani hoki puurivahid väravas püsti. Tema julgustas kõiki oma hoolealuseid põlvedel mängima ja nüüdseks on see iseenesest mõistetavaks saanud.

32 aastat treenerina tegutsenud Allaire oli omal ajal Montreal Canadiensi esimene väravavahtidele spetsialiseerunud treener ning just tema pilgu all sai teiste hulgas Patrick Roy'st seesugune supervaht nagu ta oli.


Allaire oli ka näiteks Anaheimis ajal, mil Ducksi väravavahist Jean-Sebastian Giguere'ist sai 2003. aastal viimase 30 hooaja peale ainus mängija, kes valitud playoffide MVP-ks vaatamata tema meeskonna kaotusele Stanley karikafinaalis.

Kokku neljas klubis töötanud mehe käe alt on läbi käinud mitmed praegused väravavahid ning väravavahtide treenerid.

Francois Beauchemin jõudis uuesti Anaheimi tagasi

Viimased kaks aastat Colorado Avalanche'is mänginud Francois Beaucheminist sai sel suvel vabaagent pärast seda, kui klubi tema lepingu aasta enne selle lõppu välja ostis. Nüüd on 37-aastane kaitsemees endale uue meeskonna leidnud. Selleks sai Anaheim Ducks, keda ta ka varasemalt mitu korda esindanud.

(foto: denverpost.com)
Beauchemin mängis esimest korda Ducksi ridades nullindate teises pooles, võites 2007. aastal ka Stanley karika. 2009. aasta suvel lahkus ta Toronto Maple Leafsi ridadesse, aga vaid selleks, et juba järgmise hooaja käigus tagasi tulla. Hooajal 2012/13 valiti Beauchemin isegi hooaja teise tähtede meeskonda.

Alates 2013. aastast on aga tänaseks üle 800 mängu kirja saanud kaitsemees olnud selgel allakäigurajal. Ainsaks sähvatuseks oli üleeelmine hooaeg, mil ta suutis hilises eas 34 punktiga korrata karjääri rekordit. Ehk loodetakse Anaheimis, et üks selline aasta on vanameistril veel jäänud.

"Oleme rahul, et suutsime Francois Beauchemini meeskonda tagasi tuua," kommenteeris lüket peamänedžer Bob Murray. "Ta toob endaga väärtuslikke liidriomadusi ja aitab meie noortel kaitsjatel kasvatada iseloomu, et neist saaksid edukad NHL-i mängijad, nii nagu Francois on kogu karjääri jooksul olnud. Arvame, et Francois'l on jätkuvalt veel palju pakkuda ja tema kires ning võidutahtes pole kahtlustki."

Beauchemin sai aastase lepingu, mille vääratuseks miljon dollarit. Sellele võib aga lisanduda 500 000 jagu esitustega seotud boonuseid.

"Kui ma siin olin, siis ütlesin alati, et soovin oma karjääri siin lõpetada. Asjaolud muutusid paar aastat tagasi, kui minust sai vabaagent, aga nüüd mul on võimalus tagasi tulla ja lõpetada karjäär Ducksiga. Paremat lõppu on raske ette kujutada, olen üliõnnelik ja elevil selle võimaluse üle," rõõmustab Beauchemin.

Varasemad aastad Anaheimis on Beaucheminist teinud kaitsjate seas mitmete klubi playoffide rekordite omaniku. Põhiturniiril on 525 kohtumisega olnud tema saagiks 179 punkti (53+126).

Oshie tegi Capitalsiga 8-aastase pikenduse

Selle suve üks vägevamatest potentsiaalsetest vabaagentidest on end turult maha võtnud. T.J. Oshie tegi Washington Capitalsiga lepingupikenduse, mis ulatub lausa aastasse 2025. 8-aastase pakti koguväärtuseks on 46 miljonit dollarit.

(foto: oilonwhyte.com)
Kaks suve tagasi St. Louis Bluesist USA pealinna kolinud Oshie mängis hiigellepinguks väravate mõistes karjääri edukaima aasta. 33 tabamust panid ta koos Aleksandr Ovetškiniga jagama meeskonna parima väravaküti tiitlit.

"T.J. on meie meeskonna hindamatu liige ja tundsime, et on hädavajalik temaga teha lepingupikendus," kommenteeris kokkulepet Capitalsi peamänedžer Brian MacLellan. "T.J. on väga võitluslik mängija, kes omab uskumatult häid mänguoskusi. Ta kehastab täpselt sellist tüüpi mängijat, kes peab meil olema selleks, et liigas konkurentsivõimalisena püsida."

30-aastane ameeriklane jääb keskmise töötasu 5.75 miljoniga klubi palgaedetabelis jagama viiendat kohta. Tervelt 20 miljonit saab ta palgast kätte boonustena.


Oshie'il on kogu karjääri peale kokku 591 mänguga kirjas 169 väravat ja 417 punkti.

Vabaagentide turg on ründajate hulgast ühe hea valikuna kaotanud ka Patrick Eavesi. Anaheim Ducks lõi temaga käed veel kolmeks aastaks, keskmise tasuga 3.15 miljonit.

Hooaja Anaheimis ja Dallases ära jaganud habemik tegi 33-aastasena karjääri parima hooaja  79 mänguga tuli 32 väravat ja 51 punkti. Tema varasemad rekordid olid vastavalt 20 ja 32.

Ducks ostab Despres' lepingu välja

Simon Despres' karjäär on tõenäoliselt läbi. 25-aastane kaitsja on viimastel hooaegadel peatraumade tõttu väga vähe mänginud ja nüüd on Anaheim Ducks ka tema lepingu välja ostnud. Seda kolm hooaega enne selle lõppu.

(foto: sportsnet.ca)
2015. aasta märtsis Pittsburgh Penguinsist hangitud mängumees tegi lõppenud hooajal kaasa vaid ühes kohtumises ja on viimase kahe aasta peale jätnud vahele 131 matši. Karjäär on lõppemas vaid pärast 193 põhihooaja mängu.

"Simon Despres on hea hokimängija ja hea inimene, aga praegusel hetkel tunneme, et on parim nii Simoni kui organisatsiooni jaoks minna lahku. Soovime talle tulevikuks kõike head," teatas Ducksi peamänedžer Bob Murray.

Seni palgafondist 3.1 miljonit ära võtnud kaitsemees on karjääri jooksul jõudnud kuue värava ja 43 punktini. Ducks ei jää tema paranemist ootama ja ostab lepingu välja juba nüüd, kuna seda järgmistel aastatel tehes jääks tulevikus palgafondi koormama suurem summa.


Despres paranemist ei pruugi ka üldse kunagi tulla. On räägitud, et tema probleemid seoses peapõrutusega on väga tõsised.

Ducks pikendas Carlyle'iga lepingut

Anaheim Ducks lasi tänavu elu võimaluse käest, aga murtud sai 7. mängu needus ning lõppkokkuvõttes võib hooaega lugeda täitsa õnnestunuks. Tänu sellele on ka meeskonna peatreener Randy Carlyle teeninud klubilt aastase lepingupikenduse.

(foto: James Guillory/USA TODAY Sports)
61-aastasel kanadalasel oli tegelikult leping olemas ka järgmiseks hooajaks, aga nüüd sai see veel aasta juurde, pluss võimaluse seda veelgi hooaja jagu pikendada.

Ka aastastel 2005-2011 Anaheimis töötanud Carlyle tõi tänavu meeskonnale viienda järjestikuse Vaikse ookeani divisjoni esikoha ning 46 võitu. Normaalajakaotuseid kogunes ainult 23. Neid oli kogu liiga peale vähem vaid põhiturniiri võitnud Washington Capitalsil (19) ja karikakaitsjal Pittsburgh Penguinsil (21).

"Me tegime suuri edusamme ja Randy oli selgelt nende keskpunktis. Ta on end pühendanud sellele organisatsioonile ja veel ühe Stanley karika võitmisele. Tema lepingu pikendamine oli meie jaoks kerge otsus," kommenteeris uut lepingut klubi peamänedžer Bob Murray.

2007. aastal Ducksile karika toonud peatreener on meeskonna koos tänavuse hooajaga kolm korda vähemalt konverentsi finaali tüürinud. Talle kuuluvad klubi rekordid nii põhihooaja (319) kui playoffide (46) võitude osas.

Carlyle'iga jätkavad ka mitmed tema abilised, kuigi kuulsaim neist siiski uueks hooajaks tagasi ei tule. Paul MacLean, kes Ottawa Senatorsi eesotsas valiti 2013. aastal hooaja parimaks peatreeneriks, lahkub pärast kaheaastase lepingu lõppemist. Võimalik, et ta sihib endale taas mõnda peatreeneri tooli.

Sissonsi kübaratrikk viis Predatorsi esmakordselt Stanley karika finaali

Alates tänasest on NHL-is neli klubi, kes pole kunagi Stanley karikavõistluste finaalis mänginud. Enne Vegas Golden Knightsi saabumist tõmbas selle numbri viie pealt ajutiselt alla Nashville Predators, kes suutis tänu üllatusmehe Colton Sissonsi kübaratrikile Anaheim Ducksi vastu läänekonverentsi finaali kuue mänguga ära lõpetada.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Sissons, kes on üks paljudest Predatorsi enda poolt draftitud ja kasvatatud mängijatest, vormistas 6-3 skooriga lõppenud kohtumises kübara kuus minutit enne aja täis tiksumist, kui Ducks oli suutnud kaheväravalisest kaotusseisust viigini jõuda. 23-aastasel ründajal oli enne esmaspäevast hiilgemängu karikavõistlustelt kokku kirjas üldse vaid kaks väravat.

2012. aasta drafti 2. ringi valik sai oma esimese avakolmandikul pärast Austin Watsoni poolt juba 2. minutil tulnud väravat ning jõudis teiseni viimase perioodi alguses. Vägev mäng pani ta ka veel vägevamasse seltskonda.


Peter Laviolette'i meeskond sai oma esimesed kaks vaid kolme pealeviskega. Eelmises kohtumises viga saanud John Gibsoni asemel Ducksi puuris seisnud ja karjääri jooksul playoffides esimest korda mõnda mängu alustanud Jonathan Bernier ei tulnud ilmselgelt oma närvide valitsemisega toime. Lõpuks lasi ta 16 pealeviskega neli tükki, enne kui kodumeeskond oma viimased kaks tühja väravasse pani.

Pekka Rinne hiilgas samal ajal teises väravas 38 tõrjega, kukutades end lõpuks ühe kurva tabeli esikohalt. 34-aastane soomlane oli aktiivsete mängijate hulgas kordagi finaalis mängimata enim võite (33) kirja saanud väravavaht.

Pärast seda, kui Ondrej Kaše end kahe Sissonsi värava vahele mahutas, ohustas Ducks Chris Wagneri ja Cam Fowleri tabamustega viia mängu lisaajale ning seeria äkki isegi 7. mänguni, kuid erinevalt mitmetest eelnevatest kohtumistest suutis seekord esimese värava teinud meeskond matši võita.

Skoorimise lõpetasid oma teise saanud Watson ja tänavuste playoffide kaheksanda teinud Filip Forsberg, kellele kuulub nüüd ka klubi ühe hooaja playoffide väravate rekord. Neist viis tulid just partide vastu.



Laviolette on NHL-i ajaloos neljas peatreener, kes kolm erinevat klubi finaali viinud. Tänavuse finaalseeriaga alustatakse 29. mail.

Haavatud Predators jõudis finaalseeriast ühe võidu kaugusele

Läänekonverentsi finaali 4. mängult kahe põhitsentrita ära tulnud Nashville Predators ei jäänud oma kurba saatust kiruma. Raskustest suudeti hoopis üle olla ning võõrsil Anaheim Ducksi vastu välja mängitud 3-1 tulemusega jõuti karikavõistluste finaalseeriast ühe võidu kaugusele.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Viiendast omavahelisest matšist kujunes neljas, kus avavärava teinud meeskonnal jäi võit vormistamata. Avakolmandiku järel kubemele haiget teinud John Gibsoni välja vahetanud Ducksi eest tegi Chris Wagner 7:14 enne teise perioodi lõppu 1-0.

Mäng oli suuresti kodumeeskonna kontrolli all, kuid üks karistus sai saatuslikuks. Josh Manson ja Filip Forsberg sattusid teise kolmandiku lõpus jagelusse, mille rootslane algatas, aga mille eest esimene lõpuks istuma pandi. Ducksi eelmises mängus hiilanud vähemuse meeskond ei suutnud seekord särada ja Colin Wilsoni väravast tulid tabloole viiginumbrid.

Kohtumise võiduvärav sündis viimase kolmandiku keskel. Mattias Ekholm tegi enda väravasuul ära Pekka Rinne töö, viis seejärel litri rünnakule, leidis Forsbergi, kes toimetas selle omakorda Pontus Abergile, kellel õnnestus ise näoli vastu jääd lennates Gibsonit asendanud Jonathan Bernier üle mängida. Tõeline rootslaste värav ja hambast ilma jäänud ning otse riietusruumi läinud Abergi jaoks koos põhiturniiriga kokku üldse alles karjääri teine.

"End näitasid mitmed kutid, kes tulid tõeliselt tugevalt mängima ja võitlema," kiitis omasid pärast mängu Predatorsi boss Peter Laviolette. "Selles hallis on raske mängida, kuna vastas on hea, veteranidest koosnev meeskond. Ent meil õnnestus ikkagi võiduga ära kõndida."

Mängu lõppskoori vormistas Austin Watson tühja väravasse 48 sekundit enne lõppu. Ducks suutis pärast taha jäämist üheksa minuti jooksul Rinne väravale panna vaid kolm pealeviset. 33-28 ülekaal nende osas aga lõpus siiski saavutati.

"Me ei liigutanud oma jalgu ega võidelnud nii nagu mulle meie puhul näha meeldib. Peame oleme paremad," kommenteeris Ryan Getzlaf, kellele määrati enne mängu eelmises matšis kasutatud homofoobse väljendi eest 10 000-dollariline trahv.

Vigastused hakkavad vaikselt kuhjuma ka Ducksil. Gibson märkis, et soovib 6. mängus uuesti jääl olla, aga Ducksi peatreener Randy Carlyle hindab seda ebatõenäoliseks. Valikust puudus ka juba Rickard Rakell, kes tuli eelmisest mängust vigasena välja.


Predatorsil on esimene võimalus koht karikafinaalis kindlustada esmaspäeval kodupubliku ees.

Erakorraline operatsioon lõpetas Johanseni hooaja

Nashville Predatorsi karikavõidu unistused on saanud ootamatult väga tõsise hoobi. Klubi teatas, et meeskonna esitsenter Ryan Johansen oli vaja pärast läänekonverentsi finaali 4. mängu toimetada erakorralisele operatsioonile, millest taastumiseks kulub 3-4 kuud.

(foto: Getty Images)
Johansen lahkus neljapäevasest mängust vahetult enne Corey Perry poolt tehtud lisaajaväravat. 24-aastane ründaja sattus opilauale vasaku reie vigastusega.

Meeskonna jaoks on Johansenist ilmajäämine väga valusaks tagasilöögiks. Kaotati oma resultatiivseim mängija ning parim söödusepp. Tal on kirjas 13 punkti ja kümme söötu. Lisaks on Johansen meeskonna liidrite hulgas mänguaja (20:46) ja +/- näitaja (+12) osas.

Kaotusevalu võib veelgi suurendada Mike Fisheri puudumine. Kapten puudus 4. mängu lisaajast pärast Josh Mansonilt saadud hoopi.


Predatorsil oli juba varasemalt rünnakult puudu eelnevates karikamängudes viga saanud Craig Smith ja Kevin Fiala.

Perry playoffide kolmas lisaajavärav viigistas lääne finaali

Tundub, et kogu hooaja uniselt tegutsenud Corey Perry vajas äratuseks lihtsalt Stanley karika playoffide lisaaegadel mängimist. 2011. aasta põhihooaja MVP karikamängudel teinud neli väravat ja neist kolm on tulnud lisaajal. Viimane aitas Anaheim Ducksil Nashville Predatorsi vastu läänekonverentsi finaali 2-2'le viigistada.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Perry kerkis playoffide lisaajaväravate osas kaheksaga Teemu Selänne kõrvale jagama klubi rekordit. Lisaks on ta nüüd ühe hooaja jooksul tulnud tabamuste osas liiga rekordit jagamas. Varem on ühel aastal playoffides kolm lisaajaväravat teinud vaid Mel "Äkksurm" Hill ja härra rakett isiklikult ehk Maurice Richard.

Kevin Bieksa koosseisu tagasi saanud Ducks suutis sellega vältida üsna piinlikku ära andmist. Meeskond tuli viimasele kolmandikule 2-0 eduseisuga ja kõik oli nende kontrolli all, aga järsku hakati võtma väga rumalaid karistusi. Perry rünnakul kepiga löömise eest, Ondrej Kaše vastase kukutamise eest, Bieksa kõrge kepi eest ja siis kohe veel otsa Josh Manson kepiga äsamise eest.

Seni playoffide käigus kohutavalt karistusi surmanud meeskond kannatas kõik vastase ülekaalu hetked ära ja pidas isegi kenasti pooleteistminutilise 5 vs 3 vastu, aga initsiatiiv läks täielikult Predatorsile ning viimase kuue ja poole minutiga kangutati end lisaajale.

John Gibsoni puhta paberi määris P.K. Subbani kauge pealevise ning Filip Forsberg kühveldas 35 sekundit enne lõppu sisse oma playoffide seitsmenda tabamuse. Järgmine annab talle ühe aasta klubi rekordi, mida hetkel tuleb jagada Joel Wardiga. Küll on ta aga juba klubi läbi aegade esimene, kes playoffides neli mängu järjest skoorinud.

Üks rekord tuli ka Ducksi poolelt. Predators tegi kohtumisele väga passiivse alguse ja nii lõpetati avakolmandik vaid kahe väravale läinud pealeviskega. Ducks polnud varem kellelegi ühe perioodi käigus nii vähe võimalusi jätnud. Ise tehti esimese 20 minuti jooksul 14 pealeviset ja Rickard Rakelli väravast saadi ette. Teisel perioodil suurendas edu Nick Ritchie.

Normaalaja lõpus väristanud Gibson sai kirja 32 tõrjet. Mõnel teisel päeval külaliste esimesed kaks väravat tõrjunud Pekka Rinne lükkas kõrvale 34 üritust.


Predatorsil oli võimalus 11. järjestikuse playoffides saadud koduvõiduga korrata 1996/97 Colorado Avalanche'i saavutust. Nüüd peab esmaspäeval uuesti otsast alustama. Enne seda on aga veel kavas üks mäng Anaheimis.

Kantrimuusika tähtedega asendatud Predatorsi hümnilaulja on solvunud

Nashville Predators jätkab täna Anaheim Ducksi vastu läänekonverentsi finaali 2-1 eduseisuga, kuid kantrimuusika pealinnas ei ole kõik siiski nii roosiline kui esmapilgul tundub. Playoffide ajal kõrvale heidetud hümnilaulja Dennis K. Morgan on väga solvunud.

(foto: tennessean.com)
17 aastat Predatorsi kodumängudel hümni esitanud mees pole tänavu meeskonna suurepäraseid playoffide esitusi sellega kordagi saatnud. Klubi on eelistanud kasutada hümnilauljatena erinevaid kantrimuusika tähti, ees otsas meeskonna kapteni Mike Fisheri abikaasa Carrie Underwoodiga.


"Üks päev tuldi minu juurde ja öeldi, et kapteni abikaasa soovib sel õhtul laulda. Mulle öeldi, et tegu on vaid ühekordse asjaga ja olin sellega nõus. Seejärel aga jätkasid nad teiste lauljate toomisega ja nimetasid neid A-kategooria tähtedeks, mis minu tundeid riivas," rääkis Morgan oma emotsioonidest.

Varem Dallases hümnilauljana töötanud ja kokku ligi 25-aastast kogemust omav Morgan, kes igapäevaselt tööl tervishoiusektoris, võttis ajakirjanduse kaudu sõna, kuna tal viskas üle, et pidevalt tema tunnete kohta igal pool küsitakse.

"Kõikjale minnes - ilmselgelt töö juures, hallis ja igal pool mujal, kirikus, toidupoes või tänaval, kohtumistel ja restoranides - tahavad inimesed teada, mida ma sellest arvan," lisas Morgan, märkides et olles hiljuti ühel pensionile saatmise peol jäi päevakangelane täiesti tähelepanuta ja kõiki huvitas ikka see, miks tema enam hümni ei laula.

"Olen oma lähimate sõpradega pettumust jaganud, aga enamasti vastan küsimusele, miks ma ei laula, et mul pole seitset Grammyt, ma pole kapteniga abielus ja ta on minust palju ilusam," selgitas Morgan.

Klubi on teatanud, et Morgani panust on alati väärtustatud, aga tuntud artistide kohalolek pakkuvat fännidele paremat mängupäeva kogemust.

Vaatamata kevadisele ninanipsule loodab hüljatud hümnilaulja siiski ametis jätkata

"Pean suvel tegelema eneseotsingutega, kuna see on pisut solvav," sõnas Morgan. "Kui see juhtus esimest korda, siis ütlesin, et nad ei paneks edaspidi lepingusse enam midagi, mida nad täita ei suuda. See oli minu esimene emotsioon. Nüüd on kuus nädalat möödunud ja mul on olnud palju aega mõtlemiseks. Mulle meeldiks väga teha kaks hooaega veel, kuna see annaks mulle NHL-is kokku 25 ning see on omamoodi minu unistuseks."

Predators asus lääne finaali uuesti juhtima

Läänekonverentsi finaali eelmises kohtumises korraliku käkkimisega hakkama saanud Nashville Predators suutis end fännide silmis 3. mängus kenasti heastada. Anaheim Ducks alistati 2-1 ning see tõstis meeskonna pärast hooaja 1997/98 Detroit Red Wingsi esimeseks, kes playoffides võitnud kümme kodumatši järjest.

(foto: tennessean.com)
Peter Laviolette'i meeskonnale kindlustas napi võidu Roman Josi hiline ülekaalu värav. Chris Wagner võttis kõrge kepiga mängimise eest rünnakul ülirumala karistuse, millest poole suutis Ducks ilusti ära surmata, aga teiseks pooleks enam rammu ei jagunud. Meeskond pidi kogu kohtumise jooksul tegema palju kaitsetööd, jäädes lõpuks pealevisetega alla 20-40.

"Me ei mänginud oma võimetele isegi ligilähedase tasemega," ütles omade esituse kohta Ducksi peatreener Randy Carlyle. "Pidime palju olema vastu võtvaks pooleks. Kuid meil oli siiski võimalus võita ja see on kõige julgustavam osa, sest teame, et suudame mängida paremini kui täna."

Vaatamata kodumeeskonna suurele ülekaalule läksid hoopis külalised mängu juhtima. Ülekaalust tähistas Corey Perry väravaga oma 32. sünnipäeva. Seejuures polnud ta enne eilset seeria käigus veel mitte ühtegi väravale läinud pealeviset kirja saanud.

Teise kolmandiku lõpus tulnud tabamus võis Ducksile kõvasti eneseusku juurde anda, kuna meeskond polnud tänavustes karikamängudes veel kordagi kaotanud kohtumist, kus viimasele perioodile eduseisuga mindi. Kuid eks kõik juhtub ükskord esimest korda.

Predators viigistas kohe viimase kolmandiku alguses Filip Forsbergi väravaga ning ei lasknud oma tuju rikkuda kahel väravavahi segamise tõttu ära võetud tabamusel, mis Josi võiduväravale eelnesid.

"Me oleme enesekindel meeskond, teame milleks me võimelised oleme" ütles Josi edu kohta. "Mitte keegi ei paanitsenud. Teadsime, et mängisime hästi ja meil oli palju võimalusi ning pealeviskeid. Peame samamoodi mängimist jätkama ja küll siis need sisse lähevad."

John Gibson oli alates eelmise mängu lõpust kokku teinud 51 tõrjet, enne kui Forberg ta uuesti üle mängis.

Nii Josi kui Ryan Ellis püstitasid 10. punktini jõudmisega klubi uue kaitsjate ühe hooaja playoffide rekordi.


1-1 viigi pealt seeria 3. mängu võitnud meeskond on aastate jooksul järgmisesse ringi edenenud 67.4% juhtudest.

Kesleri mängustiil on Johanseni närvi ajanud

Läänekonverentsi finaal on kestnud vaid kaks mängu, aga tundub, et Ryan Johansen sooviks, et seeria juba läbi oleks. Vähemalt seda võib välja lugeda pärast 2. mängu antud Nashville Predatorsi ründaja ütlustest. Ryan Kesler on suutnud talle kiirelt naha alla pugeda.

(foto: sportingnews.com)
Eile võis juba esimese lahtiviske ajal näha, et tunded kahe Ryani vahel on üsna tulised. Ja tüli pole arvatavasti tekkinud sellest, kummale eesnimi paremini sobib.


"Tema käitumine hämmastab mind," sõnas Johansen pärast matši. "Ma ei kujuta ette, mis tal peas toimub. Tema perekond ja sõbrad vaatavad teda mängimas, aga ma ei kujuta ette, kuidas sa saad sellist venda toetada."

Peade puksimine oli ka alles kõige algus. Praktiliselt kogu mängu käigus riputi üksteise küljes ning Johansen sai üks hetk ka Kesleri küünarnukiga väga lähedalt tutvuda.


"Tema mängustiil on täiesti arusaamatu. Mina lihtsalt üritan hokit mängida ja see on nõme, kui iga vahetuse ajal pead kepi kubemest välja tõmbama," lisas Johansen.

Kesleri sõnul on vastane lihtsalt pehmo. "Ta on osav mängija ja mina mängin jõuliselt. Ilmselgelt see talle ei meeldi," kommenteeris tema vastasseisu.

Väga jõuliseks kujunevas seerias on kiirelt ununenud ka vennaarm ja rahvusvärvid.


Mängud jätkuvad homme Nashville'is, kus Predatorsil tänavu playoffides kirjas vaid võidud.