Kuvatud on postitused sildiga ryan miller. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga ryan miller. Kuva kõik postitused

Henrique'i esimesed väravad viisid Ducksi võidule

Kommentaare pole
Nädal tagasi New Jersey Devilsi särgi Anaheim Ducksi oma vastu vahetanud Adam Henrique jõudis uue klubi eest peetud neljandas mängus esimeste väravateni. Tema kahe tabamuse toel oldi kodujääl 3-0 paremad Ottawa Senatorsist.

(foto: bostonherald.com)
Henrique tähistas tegelikult enda esimest väravat juba oma teises mängus, aga see kanti lõpuks Corey Perry nimele. Nüüd polnud aga tabamuses kahtlustki.


Teise kolmandiku alguses tehtud kohtumise avaväravale lisas 27-aastane ründaja mängu lõpuminutitel veel ühe. Vahepeale mahutas end Ondrej Kaše.

Ryan Miller jõudis 22 tõrjega karjääri 40. nullimänguni. Ameeriklaste hulgas on neid rohkem kirjas vaid Jonathan Quickil.


Senators jäi teist kohtumist järjest nulli peale ning on oma viimasest kümnest mängust kaotanud üheksa. Erik Karlsson istub karjääri pikima punktipõua peal. Varasemalt oli see kaheksa mängu, aga nüüd on see kasvanud juba kümne peale.


Ducks on viimasest üheksast võitnud vaid kaks, aga pärast Henrique'i hankimist on nelja mängu peale kolmest punktilisa tulnud.

Teised kohtumised

 Toronto Maple Leafs 2 - 1 (KV) Calgary Flames (tipphetked)

Frederik Andersen tegi 47 tõrjega ulmemängu ning kuldne duo Matthews-Nylander hoolitsesid asja eest karistusvisetel. 29 üritusega piirdunud Leafs on huvitaval kombel võitnud kuus oma viimasest kaheksast mängust, kus vastasele vähemalt 15 pealeviskega alla jäädakse. Andersenil on tänavu seni kirjas enim 40+ tõrjetega mänge.


Washington Capitals 6 - 2 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Capitals võimutses Aleksandr Ovetškini neljapunktilise esituse toel. Lisaks suutis Nicklas Bäckström murda 21-mängulise väravapõua. Blackhawks võitis viimati Washingtonis 2006. aastal.


Edmonton Oilers 2 - 4 Philadelphia Flyers (tipphetked)

Pikalt ainult kaotusi tunnistanud Flyers korjas teise järjestikuse võidu. Edmontonis polnud seda alates 2013. aasta detsembrist tulnud. Todd McLellani meeskond on tänavu kodus jäänud liiga nõrgimate sekka. 14-st matšist on võidetud vaid viis.
Loe edasi...

Ducks alustab väga katkise koosseisuga

Kommentaare pole
Anaheim Ducks lööb oma hooaja täna lahti kodus Arizona Coyotesi vastu, aga seda peab tegema mitmete puudujatega. Juba varem teada olnud vigastega on laatsaretis liitunud ründaja Patrick Eaves ja varuväravavaht Ryan Miller.

(foto: ocregister.com)
Eelmise hooaja keskel meeskonnaga liitunud Eaves, kes tegi kahe hooaja vahel klubiga kolmeaastase lepingupikenduse, ravis suvel jalavigastust. Sellest õnnestus ka paraneda, ent treeninglaagri alguses korjas ta endale uue alakeha trauma.

Suvel Ducksilt vabaagendina kaheaastase lepingu saanud Miller on audis ülakeha vigastusega.

Sel nädalal suutis treeningutel ka Ryan Getzlaf end katki teha, aga kapten peaks Coyotesi vastu siiski rivis olema.

Vigastatud meestest saaks korraliku viisiku välja panna. Kaitsjad Hampus Lindholm ja Sami Vatanen on mõlemad õlatraumadega kuni novembrini väljas. Ryan Keslerit pole suvise puusaopi tõttu oodata enne detsembrit.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Anaheim Ducks

Kommentaare pole
Minevikus kolamine võib tihti tuua negatiivseid emotsioone, aga see võib pakkuda ka meeldivaid üllatusi. Just nii oli eelmisel hooajal Anaheim Ducksiga, kes tõi meeskonna peatreeneriks tagasi 2007. aastal klubi Stanley karikani tüürinud Randy Carlyle'i.

(foto: tsn.ca)
Päris Perry annaks rünnakule suure tõuke

Ducksi liidrid Ryan Getzlaf ja Corey Perry olevat olnud peamised persoonid, kes moosisid peamänedžer Bob Murrayt Carlyle'i tagasi tooma. Mõlema jaoks oli hooaeg 2015/16 väga vaevaline ja Bruce Boudreau nähtavasti ei osanud nende puhul enam õigetele nuppudele vajutada. Treenerivahetus pidanuks mehed uuesti mängima panema. Ent plaan õnnestus vaid poolenisti. Getzlafist sai uuesti 70 punktiga mees, aga Perry tegi 53-ga pärast oma kollanoka hooaega halvima aasta.

2011. aastal liiga kõige väärtuslikumaks mängijaks nimetatud ründaja on olnud stabiilne 30 väravaga mees ja temalt on korra tulnud isegi üks 50 kolliga aasta. Eelmisel hooajal jäi ta aga vaid 19 peale. Perry kahvatu tegutsemine jättis ka kogu meeskonna ründenumbrid tagasihoidlikuks. Keskmiselt tehti 2.68 väravat mängus, millest olid halvemad vaid kaks karikamängudele kvalifitseerunud meeskonda.

"Sain oma võimalusi ja viskekohti, aga litter ei läinud lihtsalt sisse," ütles Perry oma esituste kohta. "Selliseid asju ikka juhtub. Hooaja käigus ja karjääri jooksul on selliseid hetki. Tuleb lihtsalt olla keskendunud ja püüda olla positiivne."

(foto: dailyfaceoff.com)
Kahekordne olümpiavõitja on oma raskuste põhjuseks samuti nimetanud aina paremaks minevaid väravavahte, vihjates et tal oleks regulaarselt skoorimiseks paremat abi vaja. Laias laastus võib väita, et tema probleemide taga on halb litriõnn. Perry karjääri keskmine pealevisete edukus on 13.2%, aga eelmisel hooajal oli see seletamatult madalal 8.8% peal. See annab klubile usku, et karjääri jooksul ligi 350 väravat teinud mängumees pole veel oma võimeid minetanud.

Tõsi on ka see, et meeskond sai Perry korraliku panuseta täiesti kenasti hakkama. Sellest hakati puudust tundma alles playoffides, kus 32-aastaselt kanadalaselt tuli 17 matšiga neli väravat ja 11 silma. Pealevisete edukus oli 9.7%. Põhiturniiril kulges Ducks juba viienda järjestikuse Vaikse ookeani divisjoni esikohani. Tegu oli läänekonverentsi parima kodumeeskonnaga, kes põhihooaja viimase 17 mängu puhul jäi punktilisata vaid korra.

Viies järjestikune playoffidega aasta lõppes läänekonverentsi finaalis, kui Nashville Predatorsile kaotati seeria 2-2 pealt kuue mänguga. Viimase kahe matši üldskooriks oli 4-9. Meeskonnal läks kõige hullemal ajal katki esiväravavaht John Gibson ja loota ei saanud ka mitmetele teistele mängijatele.

"Tundsime, et väärsime paremat saatust, aga me lihtsalt ei suutnud oma eesmärki täita," ütles Carlyle treeninglaagri alguses.

Uue hooaja alguses tuleb samuti vigastustega võidelda. Ryan Kesler on pikemaks ajaks edurivist puudu ning kaitses on jäänud tühimikud Sami Vataneni ja Hampus Lindholmi poolt.

Kuidas saab kaitse puudujateta hakkama?

Vaid Cam Fowler kogus eelmisel hooajal Anaheimis Lindholmist ja Vatanenist keskmiselt rohkem mänguminuteid. Nendest ilma olemine annab tunda nii kaitses kui rünnakul, Vatanen on näiteks hinnatud ülekaalu spetsialist. See vireles mullu niigi 18.7% peal. Vähemalt on aga heaks uudiseks see, et erinevalt Keslerist, kelle naasmise ajaks peetakse pühade perioodi, peaksid Lindholm ja Vatanen olema tagasi novembriks.

(foto: dailyfaceoff.com)
Igal juhul peab aga eelmisel hooajal keskmiselt 2.40 väravat lasknud meeskond märgatava tüki hooajast ilma kahe põhikaitsjata mängima. Veritsevat haava on teiste seas toodud lappima Francois Beauchemin, kelle puhul on tehtud veel üks rännak minevikku, aga kvaliteedi vahe eelmise hooaja ja tänavuse algusega peaks olema märgatav.

"Kui kellegi jaoks uks sulgub, siis avaneb see kellegi teise jaoks," on Carlyle vigastustega seoses filosofeerinud. "Nii on karm öelda, aga see on spordimaailmas reaalsus."

Peatreener ei tundu väga mures olevat ja ega siis ei pea vast ka keegi teine Ducksi sinise joone pärast pead vaevama. Tõsi on ka see, et Gibsoni suguse puurivahiga mängides võib tagalast isegi rohkem kvaliteeti kaotada, enne kui see märke jätvalt hammustama hakkab.

Gibson on saanud hea mentori

24-aastane Gibson tegi mullu kõrgliigas oma teise täishooaja. Ta teenis 25 võitu, lastes endale keskmiselt 2.22 väravat. Tõrjete efektiivsuseks oli noore karjääri parimat tähistav 92.4%.  Karjääri uueks tipuks olid ka 52 mängu ja võimalik, et suurenenud koormus maksis talle ja meeskonnale lõpuks kätte. Ameeriklane tuli lääne finaali 5. kohtumisest alakeha vigastusega ära ning tema playoffide näitajad olid selgelt halvemad 2.59 ja 91.8%.

Mullu Jonathan Bernier'ga väravat jaganud puurilukk on uueks partneriks saanud Ryan Milleri, kes endise liiga parima väravavahina võiks talle heaks mentoriks olla. 37-aastasel Milleril on NHL-is selja taga üle 700 põhihooaja matši. Anaheimis on tal täita kaks ametit - kasvatada Gibsonit edasi ja olla valmis, kui võimalus tekib.

"Ütleme kõik, et ta on meie põhivend, aga ta peab võrreldes eelmise aastaga veel ühe sammu edasi tegema," ütles Carlyle suvel Gibsoni kohta. "Arvame, et ta on tohutult andekas, aga soovime kindlad olla, et meil on ka hea tugi. Me usume Ryan Millerisse, ta sobitub sellesse, mida otsime."

Eelmistest hooajast ei taha NHL-is väga mitte keegi peale võitja palju rääkida, aga sellega seoses võib Ducksi puhul visata õhku ühe huvitava küsimuse. Mis oleks saanud siis, kui Gibsonit oleks playoffide kogemusteta Bernier asemel asendanud Miller? Ducks on oma seisu väravasuul liiga 2010. aasta parima puurvahi toomisega selgelt paremini kindlustanud.

Hooajale minnakse vastu lootusrikkalt

Kui oled karikafinaali jõudmisele väga lähedal olnud, siis pole põhjust suurteks muutusteks. Ducks on suvel olnud vaikne, tehes vaid hädavajalikke lükkeid. Meeskonna tuumik on hea ja valmis end taas playoffides sügavale mängima.

"Tunneme alati aasta alguses, et suudame Stanley karikale konkureerida. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks see aasta peaks olema erinev," ütles kahe hooaja vahel Fowler, kes tegi mullu 39 punktiga (11+28) uue karjääri rekordi.

Kui Carlyle esimest korda Ducksi peatreener oli, siis langeti tema debüütaastal samuti konverentsi finaalis. Hooaeg hiljem jõuti kuldse lõpuni. Kas ajalugu kordab end? Selleks peab meeskond veel natukene õppima.

"Peame kohe alguses olema kindla struktuuriga hokiklubi, kes suudab mänge 2-1 võita. Me ei suuda pelgalt oskustega meeskondi alistada. See oli üks suurimatest õppetundidest, mille pidime eelmisel aastal läbima," rääkis Carlyle hiljuti.

Ducks alustas mullu nelja järjestikuse kaotusega. Tänavune start on vigastuste tõttu raskendatud, aga kui kõik terveks saavad ja suudavad ka tervena püsida, siis on tegu väga hea meeskonnaga. Fännidel ja kõigil teistel asjaosalistel jääb üle loota, et alguses vahet konkurentidega liiga suureks ei lasta. Konkurents Vaikse ookeani divisjonis tõotab tulla väga vinge. Kuigi ega seal tippu tõusta polegi vaja. Aitab küll juba nendest divisjoni esikohtadest, aeg oleks tõelistes mängudes ilma teha.
Loe edasi...

Henrik Sedin jõudis Canucksi võidumängus 1000. punktini

Kommentaare pole
NHL-i ajalooraamatutes on alates tänasest neli vähemalt 1000 punktiga rootslast. Mats Sundini, Nicklas Lidströmi ja Daniel Alfredssoni kõrval võttis koha sisse Henrik Sedin, kes oma meeskonna kodus Florida Panthersi vastu 2-1 võiduni aitas. Otseloomulikult tuli kuldne punkt kaksikvenna Danieliga kombineeritud väravast.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Sedinide koostöös sündinud tabamus kustutas vaid paar minutit varem Jaromir Jagri ülekaalu väravaga tulnud pantrite eduseisu. 1000. punkt tuli ära karjääri 1213. mängus.


"See on väga eriline. Kui ma täna karjääri lõpetaksin, siis oleks see kõige meeldejäävaim hetk," ütles Henrik oma saavutuse ja meeskonna tähistamise kohta.


Canucksi kapteni karjääri esimene punkt tuli samuti Panthersi vastu, kui ta 4-3 võidumängus ühe söödu kirja sai. Klubi ajaloos polnud varem ühtegi 1000 punktiga meest olnud. Liiga ajaloos polnud omakorda varem olnud ja arvatavasti ei tule ka juhtumit, kus 1000. punkt sünnib väravavahi vastu, kes meeskonna endine kapteni.


Daniel Sedin on samuti tuhandele lähenemas. Puudu on 32 silma.

Canucks võitis lõpuks kohtumise Luca Sbisa viimase kolmandiku väravaga. Meeskonnal on kodupubliku ees käimas 8-mänguline punktiseeria. 34 tõrjega lõpetanud Ryan Miller pole isiklikult üheksa matši järjest normaalajaga kaotanud.


Kokku on NHL-i ajaloos nüüd 85 vähemalt 1000 punktiga meest. Enne Daniel Sedini jõuab järgmisena selleni arvatavasti Sidney Crosby, kellel kirjas 989 silma.

Teised kohtumised

 Boston Bruins 0 - 1 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Bruins jäi vaatamata 30-22 pealevisete ülekaalule kodus teist mängu järjest nulli peale ning kaotas kokku kolmanda järjestikuse matši. Poolteist minutit enne normaalaja lõppu sai võiduvärava kangelaseks Marian Hossa. Hooaja teise nullimänguni jõudnud Scott Darling on alates 1970. aastast esimene Blackhawksi puurilukk, kes Bostonis mängides seljataguse puhtana hoidnud.

Buffalo Sabres 3 - 2 (LA) Detroit Red Wings (tipphetked)

Põnev ja tasavägine kohtumine otsustati ülekaalu meeskondadega. Red Wings jättis lisaajal oma kaks minutit kasutamata, kuid Kyle Okposo pani kodumeeskonna võimaluse 26 sekundit enne karistusviskeid kotti. Mängu viiest väravast kolm tulid ülekaalust. Sabres pani neljast kaks ja Red Wings neljast üks.

Carolina Hurricanes 1 - 7 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Saunaõhtuga lõppes Hurricanesi kodune 16-mänguline punktiseeria. Penguins tormas 6-0 eduseisu, enne kui Victor Stalberg vähemusest kodumeeskonna auvärava tegi. Vaid viis väljakumängijat jäid külalistel punktideta. Conor Sheary oli kaks korda täpne.

New Jersey Devils 1 - 3 Montreal Canadiens (tipphetked)

Külalised võitsid 0-1 kaotusseisust kolme ülekaalu väravaga. Neis kõigis olid osalised Alex Galchenyuk ja Aleksandr Radulov, kes lõpetasid vastavalt 1+2 ja kolme sööduga. Canadiensil on alates 2015. aastast omavahelistes kohtumistes käsil 8-mänguline punktiseeria. Devils piirdus vaid 17 pealeviskega.

 Edmonton Oilers 2 - 3 (KV) Nashville Predators (tipphetked)

Oilers tuli kaks korda kaotusseisust välja, kuid jäi karistusvisetel 0-2 alla. Pärast 16-mängulist pausi P.K. Subbani koosseisu tagasi saanud Predators on omavahelistes mängudes saanud seitse võitu järjest.
Loe edasi...

Ryan Miller on Vancouveris endiselt esikinnas

Kommentaare pole
Ryan Miller pole enam see väravavaht, kes 2010. aastal Vezina trofee võitis, aga oma koha pärast Vancouveris ei pea ta muretsema. Vähemalt veel mitte. Canucksi peamänedžer Jim Benning on teatanud, et 36-aastane ameeriklane püsib meeskonna esikindana.

(foto: USATSI)
Milleri numbrid olid eelmisel hooajal võrreldes varumehe Jacob Markströmiga praktiliselt identsed (tõrjed 91.6% vs 91.5%, keskmiselt lastud väravaid 2.70 vs 2.73), aga Benning pole veel valmis kümme aastat nooremat rootslast täielikult usaldama.

"Ryan Miller on meie nr. 1 väravavaht. Tema näol on tegu kutiga, kellel on kogemused, tal oli meie eest mullu hea aasta. Seega, et ei oleks mingisugust segadust - Ryan Miller on meie nr. 1 väravavaht - kuigi arvan, et meil on kaks korralikku puurilukku ja see on meeskonna tugevuseks," rääkis Benning sel nädalal ühes raadiointervjuus.

2014. aasta kevadel ametisse saanud Benningu üks esimesi lükkeid oli just Milleri palkamine. Seega on ka täiesti mõistetav, miks ta pole valmis aastas kuus miljonit dollarit teenivat väravavahti kõrvale lükkama. 12 kuu pärast, kui Benning muidugi veel ametis peaks olema, on olukord kergem, kuna Millerit siis tõenäoliselt enam palgal pole.

Peamänedžeri sõnade taga võis olla ka peidetud sõnum Markströmile. Koha endale saamiseks peab ta vana kala selgelt üle mängima, mitte lihtsalt temaga sarnaseid numbreid näitama.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Vancouver Canucks

Kommentaare pole
Viis aastat ei ole iseenesest väga pikk aeg, ent kui see on enamjaolt täis negatiivseid emotsioone, siis võib see tunduda terve igavikuna. Ja nii on Vancouver Canucksi fännide jaoks terve igavik möödunud 2011. aasta finaalseeriast, kus klubi ajaloo esimene Stanley karikas oli vaid ühe võidu kaugusel.

(foto: vancouversun.com)
Alain Vigneault juhendamisel tegi Canucks pärast nappi finaali kaotust Boston Bruinsile veel kaks korralikku hooaega, mis lõppesid mõlemad divisjoni tiitlitega. Samas langeti mõlemal korral ka playoffide avaringis välja. Nii nagu ka 2015. aastal. Viimase kolme hooaja jooksul on see jäänud ka ainukeseks playoffides käiguks ning tulevik näib tume.

Meeskonnas on küll mitu korraliku potentsiaaliga noort mängumeest, ent klubi peamänedžeri Jim Benningu käikudest on jäänud arusaamatuks see, mida 2010. aasta olümpialinnas teha soovitakse. Väidetavalt palgati Benning 2014. aasta kevadel just tema draftimise oskuste ja hea, talente tuvastava nina tõttu. Ometi on ta kahe klubis veedetud aasta jooksul mitmeid drafti valikuid ära andnud ja sisse toodud mängijad on kaugel kvaliteedist, mis satsi klassi tõstaksid.

Benning soovib näiliselt meeskonda hoida playoffide konkurentsis, aga eelmisel hooajal mindi sellega nii alt kui üldse minna saab, kui kokku õnnestus koguda vaid 75 punkti ning sellega edestati ainult kahte konkurenti. Sedavõrd õnnetus seisus võiks just keskenduda oma drafti valikute hoidmisele ja nendele lisa otsimisele. Nii saaks ehk lõpuks taastada Vigneault ajast pärit hiilgeperioodi, mil oma divisjon kuus korda järjest kinni pandi.

Canucksi viimase karikafinaali käigus just konkurendi Bruinsi ridades abimänedžerina tegutsenud Benningu üks esimestest käikudest oli tuua Los Angeles Kingsilt drafti 2. ringi valiku eest ära Linden Vey. 25-aastane ründaja veetis osa eelmisest hooajast AHL-is ja sel suvel tema lepingut enam ei pikendatud. Eelmisel suvel toodi Montreal Canadiensist Zack Kassiani ja drafti 5. ringi valiku vastu ära Brandon Prust. Ka tema ei jätka enam klubis. Need on vaid kaks näidet mitmetest kahtlase väärtusega vahetustehingutest, millele Benning on rohelise tule andnud. Kuigi eks vigadest saab alati õppida.

"Olen viimasel paaril aastal olnud sunnitud drafti valikuid liigutama, kuna tahan, et meeskond oleks konkurentsivõimeline ja noored mängijad kasvaksid võitvas keskkonnas," ütles Benning suvel. "Valikutest loobumine on olnud raske, aga arvan, et oleme jõudmas nüüd punkti, kus me ei loobu enam rohkem valikutest, kui vastu tuleva näol pole just tegu väga hea noore mängijaga."

Täielikku tulevikule keskendumist on mingil määral segamas ka vennad Sedinid. Septembri lõpus saab duo 36-aastasteks ja lepingud kehtivad veel kuni 2018. aasta suveni. Varasem lahkuminek näib olevat välistatud. Benning ütles eelmisel sügisel, et Sedinid kannavad kindlasti karjääri lõpuni Canucksi särke. Viimastel aastatel üsna hüpliku mänguvormiga vennad kogusid eelmisel hooajal kokku 116 punkti (Daniel 61, Henrik 55). Kuna viimase 12 kuu jooksul on klubist lahkunud mitmed pikaajalised liikmed, siis jääb nende kanda üha rohkem ka meeskonnasisese atmosfääri ehitamine.

Vanuse lisandudes ei suuda Sedinid enam rünnakut väga vedada ja see on aina rohkem selgemaks saamas. Eelmisel hooajal keskmiselt 2.27 kolli skoorinud meeskond edestas selle arvestuses vaid ühte satsi. Nigelat seisu rünnakul on ka Benning tunnistanud, öeldes: "Me peame see aasta rohkem skoorima. Lisaks peavad eelmisel aastal arenguhüppe teinud noored veelgi oma taset parandama."

Ründeteravuse parandamiseks on Benning sukeldunud ka mängijateturule, tuues vabaagentidena sisse Loui Erikssoni ja Anton Rödini. Esimene, kes jõudis eelmisel hooajal Bruinsi särgis 30 värava ja 63 punktini, ei vaja pikemat tutvustust. Teine on Rootsi liiga mullune MVP. Päris huvitav oleks näha Rootsi viikingeid korraga koos näiteks ülekaalu mängimas. Selle efektiivsuse osas oli Canucks eelmisel hooajal üks liiga halvimatest (15.8%).

(foto: dailyfaceoff.com)
Uue täiendusena võib mõjuda ka Brandon Sutter, kes jäi mullu vaid 20 mängu peale. Temale pandud ootused on igatahes suured. Läinud on Radim Vrbata ja Jared McCann, kellest loobumise võib liigitada veel üheks kummaliseks Benningu käiguks.

McCanni eest Florida Panthersist toodud Erik Gudbranson on üks tervelt kolmest muudatusest kaitseliinis. Pärast kaheaastast pausi on NHL-is tagasi Philip Larsen ning sinisel joonel hakkab patrullima ka tõeline koljat Nikita Trjamkin. Kuigi tõsi, 2.03 pikk venelane sai nina märjaks ka juba läinud kevadel, kui ta pärast KHL-i hooaja lõppu ookeani taha kolis


"Me kinkisime liialt palju A-klassi skoorimise võimalusi, meie värava all said kutid löögile ja me ei suutnud neid eemale tõrjuda, tulid ka teised ja kolmandad võimalused," on Benning öelnud kaitse kohta, mis lasi mullu keskmiselt 2.91 väravat mängus, lisades et nüüd peaksid satsis olema mehed, kes suudavad vastaste ründajate elu ebamugavaks teha.

Endale lastud pealevisete osas oli Canucks mullu 35.5-ga parem ainult Ottawa Senatorsist. Ja seda ka vaid 0.3-ga. Eelmisel suvel lahkus Kevin Bieksa ning nüüd on kaitsest läinud ka olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister Dan Hamhuis. Uued kutid peavad päris korralikud saapad täitma.

(foto: dailyfaceoff.com)
Väravas saab meeskonna peatreener Willie Desjardins valida Ryan Milleri ja Jacob Markströmi vahel. Esinumber peaks endiselt olema 2010. aastal liiga parimaks puurivahiks nimetud Miller, ent vigastused on mõlemad tema Vancouveris veedetud aastad jätnud poolikuks. Eelmisel hooajal jõudis ameeriklane 51 stardiga vaid 17 võiduni, lastes 2.70 väravat ja tõrjudes 91.6%-ga. Markström, kes võib ka palja käega edukalt litri peatada, võitis 30-st stardist 13, lastes 2.73 väravat ja tõrjudes 91.5%-ga.

Hooaja väljavaated

Desjardins on öelnud, et kui Sutter püsinuks tervena, siis pääsenuks Canucks mullu playoffidesse. Eesmärgi täitmisest jäi puudu 12 punkti. Kas karjääri jooksul parima hooaja käigus 40 punktini jõudnud mees oleks tõesti meeskonna kvaliteeti sedavõrd palju tõstnud? Pigem mitte. Kuigi eks seda näeme kõige paremini uuel hooajal, kui Sutter suudab tervisehädasid vältida.

Mullu kogutud 75 punkti oli meeskonna halvim saak pärast hooaega 1998/99. See on kõnekas fakt, mis näitab hästi ära, millise vabalanguse hiljutine läänekonverentsi tippmeeskond on läbinud. Ja seda sõna otseses mõttes jama ühe suvega vast ära ei klaari. Benning on kaitseliini parandustest rääkides olnud enesekindel, kuid rünnakuga seoses on ütlused pigem lihtsalt lootusrikkad ohked. Lisaks on väravasuul natukene segane olukord. Ehk lõpuks on traditsiooniline ei liha ega kala olukord. Midagi nagu on, aga samas nagu pole ka.

Canucks jäi viimati järjestikustel aastatel playoffidest välja hooaegadel 1998/99 ja 99/00. Päris tõenäoliselt tuleb nüüd teine selline seeria. Ja kuna kohalik publik on harjunud siiski võitma, võib Benning juba varakult hakata valmistuma suureks surveks. Sellest ei pääse kindlasti ka Desjardins. Seejuures on klubi juht suvel näiliselt rohkem vastutust veeretanud just treenerile, öeldes ümbermehitatud ründeliini kohta: "Oleme saanud juurde mitmekülgsust. Treenerite personal peab leidma kõige paremini sobiva koosluse."
Loe edasi...

Jaromir Jagr kerkis Panthersi võidumängus läbi aegade väravaküttide edetabelis neljandaks

Kommentaare pole
Wayne Gretzky 894, Gordie Howe 801, Brett Hull 741, Jaromir Jagr 732. Selline näeb alates tänasest välja NHL-i ajaloo suurimate väravaküttide esinelik. Jagr istus kümme päeva Marcel Dionne'iga sama pulga peal, ent läinudöises Florida Panthersi 5-4 võidumängus Vancouver Canucksi vastu õnnestus tal tõusta 4. koha ainuomanikuks.

(foto: Eliot J. Schechter/Getty Images)
Elava legendi tähtis verstapost tuli ülekaalu väravaga. Avakolmandiku lõpusekunditel jäi Jagr müstilisel kombel Canucksi kaitsjate poolt täiesti valveta ning pärast Aleksander Barkovi täpset söötu polnud Ryan Milleri üle mängine keeruline. Ülekaalu väravate arvestuses hoiab Jagr muideks läbi aegade edetabelis 13. kohta. Neid on temalt tulnud 207.

Jagri hiline avakolmandiku värav viis mängu viigiga esimesele puhkepausile. Esimesed 20 minutit olid igasugu kärtsu ja mürtsu täis. Jannik Hansen viis Canucksi ette, kuid Shawn Thornton viigistas ning Jagri tabamus pühkis ära Sven Bärtschi kollist tulnud 2-1 külaliste eduseisu.

Teisel kolmandikul pandi sama tempoga edasi. Seal tuli alates 6. minuti keskpaigast veidi rohkem kui saja sekundiga kolm kolli. Vincent Trochek viis kodumeeskonna esimest korda juhtima, Derek Dorsett viigistas ning Aaron Ekbladi ülekaalu koll tõi taas edu pantritele.

Ent kui Daniel Sedin kolmandiku 15. minutil oma hooaja 15. tabamuseni jõudis, siis lõppes skoorimine ootamatult ära. Meeskondadel olid veel mõned võimalused, kuid mõlemad väravavahid, kes kohtumist ebakindlalt alustasid, said lõpuks hoo sisse. Lisaajal pidi Miller eriti valvel olema.

Päris kindlalt seda väita ei saa, aga Panthersi kaheksa pealeviset 3 vs 3 lisaaja jooksul võib olla mingisugune rekord. Meeskond mängis litriga väga targalt ning pani Milleri kõvasti proovile. Samas pidi aga Roberto Luongo teises puuris tegema vaid ühe tõrje.

Võimalik, et ajalooraamatusse võib kirjutada ka selle kohtumise karistusvisete seeria. Nimelt oli Canucks sunnitud seal väravavahi välja vahetama. Brandon Pirri tegi seeriale täpse alguse ning Miller suutis end selle olukorra juures vigastada. Pärast seda, kui Jared McCann oma võimaluse realiseeris, vahetas Canucks oma esikinda välja. Asemele tuli endine Panthersi mees Jacob Markström, kes ei suutnud külalistele võitu välja pigistada.

Panthers kasvatas oma võiduseeria nelja peale tänu Barkovi vägevale karistusviskele.


"Proovisin seda paar korda trennis ja olin üsna kindel, et plaan õnnestub," kommenteeris noor soomlane.

Võit aitas pantrid Atlandi divisjonis 4. kohale. Canucks on vaatamata sellele, et viimasest 12-st mängust on tulnud 9 kaotust endiselt Vaikse ookeani divisjonis kolmas ja minemas automaatselt playoffidesse.


Panthers saab kuni 5. jaanuarini kodumänge nautida. Samal ajal lõpetab Canucks homme kuuemängulise välisturnee.

Teised kohtumised

 Boston Bruins 2 - 1 (KV) New Jersey Devils (tipphetked)

Bruins ei suutnud koos normaalaja lõpuvilega tulnud ülekaalu võimalust lisaajal väravaks teha, ent Claude Julieni meeskond sai siiski võidupunktid kätte. Karistusvisetel skooris ainsana Ryan Spooner. Bruins on nüüd Atlandi divisjonis kerkinud otse Montreal Canadiensi selja taha. Kirjas on üks punkt vähem, aga kaks mängu on varus. Üsna uskumatu olukord arvestades, mis hooaja alguses toimus.

Tampa Bay Lightning 5 - 2 Ottawa Senators (tipphetked)

Steven Stamkos oli kaks korda täpne ning Lightning tuli edukalt välja 0-1 kaotusseisust. Võiduväravaks osutus Mike Angelidise tabamus. 30-aastane ründaja skooris oma karjääri teise NHL-i värava ning esimese pärast ligi nelja-aastast pausi.

Detroit Red Wings 4 - 2 Calgary Flames (tipphetked)

Red Wings mängis end samuti võidule 0-1 kaotusseisust. Seejuures on meeskonna jaoks tegu Joe Louis Arenal saadud 800. võiduga. Flames on pärast seitsmemängulist võiduseeriat kaotanud nüüd kaks jutti.

New York Rangers 3 - 7 Washington Capitals (tipphetked)

Kuningas Henrik on pühade eelsel perioodil eriti õnnetult tegutsenud. Viimase viie etteaste jooksul läks teist korda selja taha viis tükki. Seejuures on neist vaid üks mäng olnud selline, kus õnnestunud pääseda vähem kui neljaga. Rangers juhtis veel kohtumist pärast avakolmandikku 3-1. Kaks väravat tegi külaliste kasuks Justin Williams, kes korjas ka ühe söödupunkti. Kolme silmaga mees oli ka Marcus Johansson (1+2).

Chicago Blackhawks 4 - 3 (LA) San Jose Sharks (tipphetked)

Corey Crawford lasi oma viimase 12 mängu jooksul alles teist korda kolm väravat, aga pole hullu kui on võtta Jonathan Toews. Kapten tõi tänavu juba kolmandat korda lisaajalt võidu koju. Blackhawks on nüüd alates 2011. aasta märtsist kodus Sharksi vastu kümnest mängust saanud üheksa võitu.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Vancouver Canucks

Kommentaare pole
Ei ole just sagedane nähtus see, et Vancouver Canucks jääb playoffidest eemale - alates millenniumi algusest on see juhtunud vaid kolm korda - aga tunamullu nii läks. Meeskond näitas terve aasta üsna kohutavat mängu. Võis arvata, et ees seisabki üks mõõnaperiood, aga siiski suudeti ennast playoffidesse tagasi mängida.

(foto: rantsports.com)
Valmistutakse Sediniteta eluks

Kaksikud Henrik ja Daniel Sedin tähistavad järgmisel nädalavahetusel oma 35ndat sünnipäeva. Mõlemad tegid eelmisel hooajal pärast ebaõnnestunud aastat uue tõusu, aga on selge, et Canucks ei saa enam väga pikalt nende peale enam loota. Kuid seni, kuni kütust veel jagub, loodetakse neilt endiselt suurt panust.

"Mul on neisse suur usk. Nad on hämmastavad mängijad, teevad jäält eemal tugevat tööd ja näevad kogu suve kõvasti vaeva. Nad on valmis ja fokusseeritud," rääkis nädala alguses kaksikute kohta peamänedžer Jim Benning, lisades et neid üritatakse sarnaselt eelmisele hooajale väiksema koormusega värskena hoida.

Sedinid on Canucksi edu suhtes üliolulised. Eelmisel hooajal ületasid mõlemad 70 punkti piiri - Daniel 76, Henrik 73 - ja toitsid veel korralikult Radim Vrbatat (63 silma), aga siis tuli juba paras kanjon, kuna ükski teine mängumees ei ületanud 40 punkti piiri. Selle järgselt on edurivi ka veidikene värskendatud.

Suurte lootustega on meeskonda toodud Brandon Sutter ning lootusrikkad ollakse ka uue generatsiooni suhtes. "Meil on mõned noored mängumehed, kes vajavad NHL-is mängimise võimalust, et näidata milleks nad suutelised on. Seetõttu tegime mõned rasked otsused, et neile ruumi tekitada," tunnistas Benning suvel.

Noorukite esinumbrina tuleb 20-aastane Bo Horvat, kes nühkis mullu tagumistes kolmikutes mängides 68 matšiga välja 25 punkti (13+12). "Tema jaoks on käes põnevad ajad," märkis hiljuti Horvati kohta klubi president Trevor Linden. Loodetakse, et 2013. aasta drafti 9. valikust kujuneb samasugune klubi ikoon nagu seda on hetkel Sedinid ning nagu enne neid oli just Linden.


Keskmisest suurema õhinaga on Vancouveris räägitud ka Sven Bärtschist. 22-aastane šveitslane toodi eelmise hooaja keskel klubisse Calgary Flamesist. Suure rivaali rivistuses jäid Bärtschil pärast AHL-is säramist korralikud mängud tegemata, aga hooaja lõpus Canucksi eest jääle pääsedes tuli kolme mänguga kaks kolli.

Sedinide kõrvale on toodud noori õpetama Brandon Prust. "Soovin olla konkurentsivõimeline ja tahan, et nooremad kutid õpiksid vanematelt, kuidas võitmiseks asju õigesti teha. Veteranide olemasolu on hindamatu väärtus," on Benning märkinud.

Kuigi ka klubi vahetanud veteranid võivad end muidugi uuesti noorena tunda.


Selge on see, et tasapisi hakatakse ennast juba harjutama Sediniteta eluks. Uue generatsiooni seas tuleb ka üks lätlane. 24-aastane Ronalds Keninš, kes eelmisel suvel vabaagendina Šveitsi liigast hangiti, sai mulluse põhiturniiri teises pooles viisakalt mänguaega ning jättis positiivse esmamulje - 30 mänguga 4+8.

Kaitse tundub habras

Willie Desjardinsi meeskond lasi eelmisel hooajal endale keskmiselt 2.68 väravat mängus, millega pääseti napilt liiga viimase kümne seast. Litri enda võrgust välja hoidmisel oldi hädas vaatamata sellele, et 85.7%'ga jäi meeskonna vähemuses mängimise efektiivsus alla vaid Minnesota Wildile (86.3%). Nüüd on loobutud klubis kümme hooaega mänginud Kevin Bieksast ja sinisel joonel on ainus väljaspoolne täiendus Matt Barkowski, kes oli Bostonis selline nii ja naa vend.

Pärast Bieksa lahkumist jääb kaitse toetuma Alexander Edlerile ja Dan Hamhuis'le. Nendega seoses tulevad aga omad probleemid. Nimelt on tegu üsna kehva tervist omavate meestega. Rootslane on senise 9-aastase karjääri jooksul suutnud 82 mänguga hooaja teha vaid korra. Hamhuis'le tiksub uuel hooajal peale 33. eluaasta ja tõsine kubemetrauma röövis temalt mullu 23 mängu.

(foto: Jeff Vinnick/Getty Images)
Põhimeeste järel tulevad Chris Tanev, Yannick Weber ja Luca Sbisa. Viimane neist on kõige kogenum, aga temalgi on selja taga vaid nelja täishooaja jagu mängupraktikat. Rünnakul on mitmeid põnevaid talente, aga kaitses tuleb nende peale tilkumist veel oodata. 22-aastane Frank Corrado on aeg-ajalt proovimas käinud, kuid pole seni esindusmeeskonnas veel kanda kinnitanud. Temale järgneb veidi noorem seltskond, keda juhib P.K. Subbani vend Jordan, aga need härrad on veel paari-kolme aasta kaugusel oma panuse andmisest.

Kas väravavahtide karussell saadakse pidama?

Ei ole kaugel see aeg, mil Roberto Luongo ja Cory Schneider Vancouveris väravavahi ametit jagasid - kord rõõmsalt, teine kord negatiivsemate emotsioonidega - aga pärast seda on postide vahel paras karussell käinud. Ryan Miller toodi aasta tagasi esinumbriks ja nii on see ka uuel hooajal, aga tema varumees on välja vahetatud. Fännide suur lemmik Eddie Läck saadeti Carolinasse ja AHL-ist edutati Jacob Markström.

Samas pole 25-aastane rootslane ka mingisugune uus nägu. Ta on NHL-is juba 50 kohtumises jääl käinud. Seni ei ole asjad aga õnnestunud - vaid 13 võitu, endale lastud väravate keskmine 3.19 ja tõrjed 89.6%. Neid numbreid saab ilustada vaid selle faktiga, et praktiliselt kõik senised mängud on tulnud Florida Panthersi eest ja pantrid olid pikalt kõigi jaoks poksikoti rollis.

Väravavahid aga loomulikult küpsevad kauem ja ehk on toredamad ajad veel ees. AHL-is liikus igatahes Canucksi järelkasv mullu suuresti just tänu Markströmile finaali. Tema põhihooaja numbriteks olid 32-st mängust 22 võitu, väravad 1.88 ja tõrjed 93.4%. Pärast sellist aastat on muidugi ootused ja lootused laes. "Mulle tundub, et Markström on kujunemas väga heaks esiväravavahiks ja tahtsime, et tal oleks võimalus ennast arendada," kommenteris Benning suviseid lükkeid.


Millerile 2010. aastal tulnud liiga parima väravavahi auhind on jäämas aina kaugemale minevikku ja aina harvemaks on jäämas ka tema efektiivsed aastad. Näiteks pärast 2009/10 hooaega on tal tõrjete efektiivsus üle 92% olnud vaid korra. Mullu jäi selleks 91.1%. Keskmiselt lendas selja taha 2.53 väravat ja mõlemad näitajad on tema karjääri numbritest halvemad (2.59, 91.5%). Kas Markström on tõesti sellise kaliibriga vend, kes võib tema mantli üle võtta või siis asendab korralikult vigastuse korral? Hetkel ei saa seda täiekindlusega väita.

Hooaja väljavaated

Canucks on parajalt bipolaarne meeskond. Eelmisel hooajal oli playoffidesse jõudmine üllatuseks, aga samas siis jälle pettumuseks see, et avaringis lasti ennast üsna kergelt Flamesil üle mängida. Ega täpselt ei tea mitte keegi ka seda, kuidas Desjardinsi hoolealused uuel hooajal tegutsema hakkavad.

Meeskonna lootused on juba väikese tagasilöögi saanud, kuna selle asemel, et treeninglaagris ja kontrollkohtumistes ründekolmikuid ja kaitsepaare paika panna, peab peatreener taastuma puusaopist, mis eelmisel nädalal ette võeti. Heal juhul jõuab ta tagasi hooaja avamänguks, mis 7. oktoobril Calgarys tehakse, halvimal juhul peab aga meeskond juba alates esimesest nädalast hakkama raskustega võitlema.

Playoffid on muidugi haarde ulatuses. Võime eeldada, et Vaikse ookeani divisjonis lähevad esimesed kaks kohta Anaheim Ducksile ja Los Angeles Kingsile. Vabaks jääb üks automaatne kvalifitseerumise koht + wild-cardi positsioon (kuigi seni on mõlemad pärast uue formaadi loomist läinud Kesk divisjoni satsidele). Canucks võiks olla jahtijate grupis koos Flamesi ja San Jose Sharksiga. Arvatavasti eraldatakse terad sõkaldest kindlama kaitse ja parema väravavahi mänguga. Või siis suurema tahtmisega.

"Mulle meeldivad kutid, kes on võitlushimulised. Kui sul on sellised vennad koosseisus, siis on sinu vastu alati raske mängida. Kui ma olen vastasmeeskonnas, siis ei taha ma sellise kombinatsiooni vastu mängida," rääkis Desjardins vahetult enne treeninglaagri algust.
Loe edasi...

Canucksi fännid koguvad Eddie Läcki toetuseks allkirju

Kommentaare pole
Eddie Läck tegi tänavu Vancouver Canucksi eest korraliku hooaja, saades 35 stardi puhul kirja 18 võitu, aga sellele vaatamata ringleb tema nimi üleminekujuttudes. Klubi plaanib tõsiselt fännide poolt palavalt armastatud väravavahi kaubaks teha. Seda üritavad nüüd meeskonna toetajad allkirjade kogumisega takistada.

(foto: Getty Images)
"Kas sulle meeldib hoki? Tacod? Rootslased? Tantsimine? Võitmine?!" - seisab change.org lehel algatatud petitsiooni esimisel real, mis kutsub üles oma allkirja andma, kui kõigile küsimustele on vastuseks "jah".

Läckil on üks aasta veel lepingust minna, aga kuna mitmed meeskonnad on endale puurivahti otsimas, siis nähtavasti haistab Canucksi juhtkond võimalust. Esinumbriks on nagunii Ryan Miller, kellele tuleb veel kahe aasta jooksul maksta 12 miljonit dollarit.

Väidetavalt on 27-aastast Läcki kõige aktiivsemalt jahtimas Buffalo Sabres, kes saaks hetkel postide vahele panna vaid kartulikoti.

Rootslane on perspektiivikas väravavaht, kellel senise varumehe kohta korralikud karjääri keskmised numbrid - 72-st stardist 34 võitu, tõrjed 91.7% ja keskmiselt lastud väravaid 2.43.

Petitsioonis tuuakse samuti tema potentsiaal välja: "Eddie Läck on üle pika aja parim noor väravavaht, kes Canucksil on olnud."

Praeguseks hetkeks on ettevõtmisega kogutud üle 750 allkirja. Kui soovid samuti, et Läck oma karjääri Vancouveris jätkaks, siis saad selleks oma panuse anda SIIN.
Loe edasi...

Playoffide 1. ring: Vancouver Canucks vs Calgary Flames

Kommentaare pole
Vancouver Canucks ja Calgary Flames lähevad playoffides omavahel kokku seitsmendat korda ning oodata on tõelist tulevärki. Vastasseisule lisab veel vürtsi ka see, et varasemast kuuest korrast neljal juhul on paari võitja liikunud lõpuks finaalseeriani välja.

(foto: Rich Lam/Getty Images)
Omavahelised põhihooaja mängud

Flames 3 - 2 Canucks
Monahan x 2, Bouma - Keninš, Vey
Canucks 0 - 1 Flames
Backlund
Canucks 3 - 2 (LA) Flames
Weber, Vrbata, Tanev . Jones, Gaudreau
Flames 2 - 4 Canucks
Byron, Hudler - Burrows, Kassian, Vrbata, H. Sedin

Vancouver Canucks

Canucks oli üks nendest meeskondadest, kes kahe hooaja vahel peatreenerit vahetas. Karta võis halvimat, sest John Tortorella oli satsi korralikku auku lükanud, aga Willie Desjardins tegi väga head tööd. Esimest aastat NHL-is peatreenerina töötanud Desjardins kasvatas meeskonna punktisaaki 18 võrra. 2.88 väravat mängus skoorinud meeskonda edestasid vaid seitse satsi. Kaitses olid lood veidi halvemad - endale lasti 2.68 väravat - aga see korvati meisterliku vähemuses mängimisega. Selle efektiivsuseks saadi 85.7% ning vaid Minnesota Wild tegutses nendes olukordades paremini (86.3%). 19.3%-ga oli Canucks ka ülekaalus mängides esikümne sats.

Aasta pärast võõrsilmängude arvestuses liiga tagumises otsas lõpetamist sai Canucksist kodust eemal üks parimaid. Kodus ja võõrsil võideti täpselt sama palju mänge (24) ning rohkem nautisid reisimist vaid neli meeskonda. Desjardins suutis rutiini sattunud meeskonna taas sütitada. Vennad Sedinid astusid jõuliselt august välja ning Daniel tegi 76 silmaga (20+56) üldse oma karjääri ühe parima hooaja. Suvine täiendus Radim Vrbata sulandus edukalt rootslastega ning 63 punktiga (31+32) jõudis ta karjääri üldse parima hooajani. Lisaks saadi ka esimese ründekolmiku selja tagant kõvasti väravaid. 12 erinevat mängijat jõudsid vähemalt kümne tabamuseni.

Mullu lõppes Canucksi viieaastane järjestikuste playoffide seeria. Mängiti ka alles nii hiljuti kui 2011. aastal finaalis. Tegu on kvaliteetse ning kogenud satsiga, kes võiks playoffides mürgeldada küll. Kuigi halb märk on see, et oma viimase kahe playoffide seeria jooksul on saadud vaid üks võit. Võimalik, et vaja uuesti punn pealt ära saada. Kiirelt saadav esimene võit võiks kasvatada meeskonna enesekindlust. Varasema karjääri jooksul erinevates liigades kolm meistritiitlit võitnud Desjardins on ennast tõustanud treenerina, kes suudab otsustavates mängudes oma meeskonna eduni tüürida. Nüüd on vaja see Canucksiga ära teha.

Edu võti: Ryan Miller

Meeskonna esiväravavaht oli pärast põlvetraumat põhihooaja viimases mängus tagasi, aga see ei lõppenud hästi. Canucks küll võitis, aga Miller lasi 28 pealeviskega viis väravat. See on veel muidugi lahtine, kes üldse Canucksil esinumbrina alustab - Eddie Läck sai Milleri eemaloleku jooksul kenasti hakkama - aga võib arvata, et roheline tuli läheb ikkagi puurivahile, kellele makstakse hooaja eest kuus miljonit dollarit.

Calgary Flames

Kuivõrd kurvalt on Edmonton Oilersi fännid tänavu vaadanud oma naabrite edu? Kaks Alberta provintsi meeskonda alustasid satsi ümberehitamist enamvähem samal ajal, aga kui Flames on nüüd kõrgseltskonnas tagasi, siis Oilers vireleb endiselt liiga keldrikorrusel. Bob Hartley meeskond elas isegi edukalt üle kaptenist Mike Giordanost ilma jäämise. Laias laastus oli meeskonna strateegia lihtne - skoorida lihtsalt vastasmeeskondadest rohkem. Väravatesaagiga 2.88 jõuti vahetult Canucksi ette, samas kui endale lastud 2.60-ga jäädi koos Florida Panthersiga jagama 14. kohta. Ülekaalus mängiti korralikult - 18.8% ja 13. koht - samas kui vähemuses oli veidi probleeme - 80.6% ja 20. koht.

Flames võitis endale tänavu kindlasti rohkelt fänne oma mitte alla andva mentaliteediga. Korduvalt mängiti viimasel kolmandikul kaotused võitudeks ja nii jõuti selle perioodi väravate osas koos Tampa Bay Lightninguga jagama liiga esikohta. 99 tabamust moodustasid 41.8% kogu värava arvust. Iseenesest oli Flames juba mullu üsnagi ebameeldiv vastane, kui üheväravalise vahega otsustatud mängude arvult jõuti NHL-i rekordini, aga tänavu tõsteti oma mäng järgmisele tasemele. Meeskonna meelekindlus peaks playoffide tasavägistes mängudes olema suureks plussiks.

Suurim küsimärk seoses Flamesiga on see, kuidas Jonas Hiller postide vahe hakkama saab. 33-aastane šveitslane on küll NHL-is mänginud tänavusega koos kaheksa hooaega, aga tal on CV peal kirjas vaid 26 playoffide kohtumist. Mullu tüüris ta Anaheim Ducksi lõpumängudele, aga nendes kohtumistes läks Bruce Boudreau usaldus teistele ja kui Hiller mõnes kohtumises jääle sai, siis väga head nahka sealt ei tulnud. Seni on ta karjääri jooksul playoffide võidud ja kaotused võrdselt ära jaganud, aga sellest oleks siiski selgelt rohkemat vaja. Ega seeria viigistamisega järgmisesse ringi edasi ei saa.

Edu võti: hästi alustamine

Nagu statistika näitab, siis Flamesil on mängu algused rasked olnud. Kui viimase kolmandiku väravate osas ollakse liiga tipus, siis näiteks avakolmandiku osas ollakse viimaste hulgas. Põhihooajal tehti oma väravatest vaid 23% esimesel kolmandikul. Sellega edestati vaid nelja meeskonda. Üks neist muidugi oli just Canucks. Selles mõttes peaks siin olema väga hea võimalus vältida unise alguse sündroomi. Samas ei tohi siis ka kaitses magama jääda. Vaid kuus meeskonda lasid Flamesist enim avakolmandiku väravaid.

Ennustus: Flames edasi 4-3

Tänavu toimus põhihooaja mängudes märkimisväärne pööre. Kui varasemate aastate jooksul oli Canucks neid kohtumisi domineerinud, siis nüüd hakkas Flames nõelama. Üldse tegutseti oma divisjoni vastu väga hästi, kui 29-st kohtumisest saadi 22 võitu. Canucks sai näiteks kirja 17 võitu. See peaks tähendama, et avaringist välja saades on Flamesil ka head võimalused konverentsi finaali välja jõudmiseks. Iseenesest on raske selle paari lõpptulemust ennustada, aga kuna Flames on ka siinkirjuta jaoks sel hooajal sümpaatseks muutunud, siis läheb kaalukauss just nende poolele. Võimalik, et edasipääseja otsustab lõpuks seis postide vahel - seal on mõlemal küsimärgid.
Loe edasi...

Kings peab põhihooaja Sekerata lõpetama

Kommentaare pole
Los Angeles Kings sai sellel nädalavahetusel Edmonton Oilersi ja Colorado Avalanche'i vastu kaks kohustuslikku võitu ja seda ilma ühe oma põhikaitsjata. Veebruari lõpus Carolina Hurricanesist hangitud Andrej Sekera on vigastusega riiulile pandud ning põhihooajal teda enam jääl ei näe.

(foto: Jae C. Hong/AP)
Sekerat vaevab alakeha vigastus. 28-aastane kaitsja on seni Kingsi särgis peetud 16 kohtumisega kogunud neli punkti (1+3). Pärast klubivahetust on ta taandunud rohkem musta töö tegijaks, aga Kings jääb tema kogemusi kindlasti taga nutma. Eriti kui mees ka playoffides jääle ei pääse. Kui muidugi Kings sinna üldse jõuab.

Samal ajal ripub hiigelsuur küsimärk endiselt Slava Voinovi pea kohal. Koduvägivallas süüdistatava venelase kohtuistungit on pidevalt edasi lükatud ja sel nädalal sai selgeks, et asi venib vähemalt juunikuuni. Samuti käis 25-aastane kaitsja sel nädalal Achilleuse kõõluse operatsioonil. Sellest taastumine võib ulatuda nelja kuuni. Kohtus süüdimõistmisel ähvardab teda aga tervelt üheksa aasta pikkune vanglakaristus.

Samas on Kingsi divisjonirivaal Vancouver Canucks saanud heade uudiste osaliseks. Kui paar nädalat tagasi arvati, et Ryan Millerit põhihooajal enam mängimas ei näe, siis nüüd on antud teada, et teda loodetatakse ühes või kahes põhiturniiri mängus kasutada. Meeskonna esiväravavaht naases reedel treeningutele.

Kings ja Canucks mängivad meie aja järgi teisipäeva varahommikul omavahel.
Loe edasi...

Halb uudis Canucksile: Milleri vigastuspaus kujuneb kardetust pikemaks

Kommentaare pole
Veebruari lõpus põlve vigastanud Ryan Miller pidi algselt audis olema kuu aega, kuid nüüd on selgunud, et Vancouver Canucks peab siiski pikemalt oma esiväravavahita hakkama saama. Temata tuleb veeta kogu ülejäänud põhiturniir.

(foto: Brad Penner/USA TODAY Sports)
Canucks on ilma Millerita kümnest mängust korjanud kuus võitu, aga playoffidesse kvalifitseerumine on endiselt õhus. Hetkel istutakse Anaheim Ducksi järel Vaikse ookeani divisjonis teisel kohal, kuid selja taga on vaid mõne punkti kaugusel võimas tandem - LA Kings ja Calgary Flames.

Hea uudis on see, et Eddie Läck on seni väravasuul lippu kõrgel hoidnud ja eelpool mainitud kümnes kohtumises tervelt seitsmes lasknud enda selja taha kaks või vähem väravat, kuid on ka üks halb uudis. Vahetult enne põhiturniiri lõppu läheb Canucks neljamängulisele välisturneele, kus kohtumised tuleb paari kaupa ehk ilma puhkepäevata ära mängida. Tavaliselt kasutatakse nendes olukordades kahte väravavahti.

27-aastase rootslase seljatagust katab hetkel kolm aastat noorem kaasmaalane Joacim Eriksson, kellel seni kirjas vaid üks NHL-i mäng.

Vaatamata oodatust pikemaks kujunenud vigastupausile pole vähemalt Miller niisama nukrutsema jäänud. Muu hulgas otsustas ta osa võtta võistlusest, millega soovitakse Läcki varustust värvikamaks teha.

Loe edasi...

Vigastused on Bruinsi ja Canucksi playoffide lootustele pannud paraja põntsu

Kommentaare pole
Boston Bruins ja Vancouver Canucks meenutavad täna omavahelise matšiga 2011. aasta finaalseeriat, aga seda seisus, kus tänavu on isegi playoffides osalemine küsimärgi all. Nädalavahetusel kaotasid mõlemad oma võtmemängijad vigastustetondile.

(foto: Jared Wickerham/Getty Images)
Bruins läheb tänasele mängule ilma David Krejcita. Meeskonna asekapten on maha murtud põlvevigastusega. Tšehhi kahuri jaoks on kogu tänavune hooaeg möödunud erinevate vigastustega ja nii on tal seni kirjas vaid 38 mängu. Nendes on tema poolt tulnud 7+19.

Erinevad traumad on tema mänguvormile põntsu pannud, aga Krejci puudumisel on ehk veel olulisemaks faktoriks see, et ilma temata langeb ka Milan Lucici efektiivsus. Tänavusel hooajal on Lucic Krejci kõrval mängides 60 minuti kohta saanud kirja 2.7 väravat. Ilma temata on see number olnud 2.3.

Nädalavahetusel õnnestus meeskonnal Chicago Blackhawksi vastu murda viimaste aastate pikim kaotusteseeria, aga võimalik, et ilma Krejcita algab peagi uus. Temata tuleb halvimal juhul hakkama saada kuus nädalat. See tähendab, et meeskonna üks võtmemängijad saadakse tagasi alles põhiturniiri viimaseks nädalaks.

Florida Panthers on pikemat aega idakonverentsi viimast playoffide kohta noolinud ja viimase aja hea vorm on nendesse juttudesse tõstnud ka Philadelphia Flyersi ja New Jersey Devilsi.

Läänekonverentsis on Canucks hetkel istumas automaatse playoffide koha peal, aga konkurents Vaikse ookeani divisjonis on karm ja nii võidakse kiirelt paari ebaõnnestunud mänguga langeda tagasi wild-card'i kohale ning isegi playoffide joone alla.

Langus ei oleks ka üllatav, sest vähemalt kuu aega tuleb hakkama saada ilma esiväravavahi Ryan Millerita. 2010. aastal liiga parimaks puurivahiks tunnistatud Miller jääb jäält eemale samuti põlvevigastuse tõttu.

(foto: Jeff Vinnick/Getty Images)
Tänavu on Miller korjanud kuus nullimängu ning tema statistilised numbrid on soliidsed 2.47 ja 91.3%. Esikindad lähevad ajutiselt Eddie Läcki kätte, kellel kirjas peaaegu identsed numbrid - 2.47, 91.7% - aga temaga on tulnud selgelt vähem võite. Milleri osalusel on võidetud 64% kohtumistest, Läckiga vaid 30%. Kuigi tõsi, rootslane on saanud mitu mängu, kus ta on vahetusest sisse tulnud ja kaotusseisust välja ronimine tihti juba eos olnud lootusetu üritus.

Võib arvata, et Canucks vaatab üleminekute viimasel nädalal väga terava pilguga väravavahtideturul ringi. Neli nädalat on pikk aeg. Selle jooksul on Canucksil kavas 14 kohtumist ja tõenäoliselt otsustatakse nendega ära, millises mängus meeskond põhiturniiri viimastel nädalatel kaasa lööb.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Vancouver Canucks

Kommentaare pole
Alles nii hiljuti kui 2011. aastal Stanley karika finaalseerias osalenud Vancouver Canucks on pärast seda hooaega võitnud vaid ühe playoff-kohtumise. Seejuures vaadati tänavusi lõpumänge kodus diivani pealt. Asi läks käest ära uue kalendriaasta saabumisel. Canucks võitis 2014. aasta esimesest 26-s matšist vaid kuus tükki. Hooaja peale kokku saadi lõpuks kirja 36 võitu. John Tortorella juhendamisel oli kogu aasta probleeme ründevõimaluste loomisega. Vastaste võrku sahistati 196 korda, millest oli kehvem vaid õnnetusehunnik Buffalo Sabres.

(foto: Andy Clark/Reuters)
Eelkõige nähakse ebaõnnestunud hooaja põhjusena Tortorella ebakompetentsust. 2004. aastal Tampa Bay Lightningu Stanley karikavõitjaks tüürinud peatreeneri juhendmisel tegid mitmed Canucksi ründajad oma karjääri halvimad hooajad. Suurimateks kannatajateks olid vennad Henrik ja Daniel Sedin, kes pidid muu hulgas isegi enamvähem esimest korda elus aitama meeskonda vähemuses mängides. Lõplikult tõmbas Tortorella meeskonna hooajale vee peale märtsi alguses, kui läks tülli Roberto Luongoga. Ta jättis prestiižikal välimängul Ottawa Senatorsi vastu oma põhiväravavahi pingile, eelistades kollanokka Eddie Läcki, ning Luongo jaoks oli see viimane piisk karikas. Kaheksa aastat klubis veetnud väravavaht oli juba paari päeva pärast Florida Panthersi mängija.

Uuel hooajal on Canucksi esinumber Ryan Miller. Lõppenud hooajal viimaks Buffalos valitsenud lootusetust seisust pääsenud väravavaht sai St. Louis Bluesi eest taas osaleda playoff-kohtumistes, kuid on üldlevinud arvamus, et ta põles seal läbi. Chicago Blackhawksi poolt avaringis välja lülitatud Bluesi eest jäi tema playoffide keskmiseks sisse lastud väravate arvuks 2.7 ning tõrjete efektiivsus oli masendav 89.7%. Kuid ehk on nüüd õige hetk kriitikute vaigistamiseks. Jätkab ka Läck, kes tegi Luongo varumehena supertööd (tõrjed 92.5% ning nullimängude arvestuses klubi kollanokkade rekord 3), kuid jäi põhinumbrina hätta. Tegu korraliku duoga, mis annab uuele peatreenerile Willie Desjardinsile võimaluse keskenduda teiste liinide mukkimisele. "Meil on väravasuul üks liiga parimaid tandemeid ja neil mõlemal on soov ennast tõestada," on märkinud Desjardins, kes väidetavalt eelistas Canucksi peatreeneri tooli Pittsburgh Penguinsi omale.

Võrreldes aastataguse seisuga ei ole Luongo Canucuksi ainus oluline lahkuja. Läinud on Ryan Kesler, kelle vastu saadi Anaheim Ducksilt ports tulevikumehi. Et taas üle 200 värava kirja saada, peab Desjardins lootma, et kes iganes maandub Sedinide kõrvale leiab nendega hea keemia. Võimalik, et selleks meheks saab olema Radim Vrbata, kelle näol on tegu väga huvitava täiendusega. Suvel 33-aastaseks saanud tšehh on viimastel aastatel kaitsele keskendunud Coyotesi meeskonnas olnud tagasihoidlik panustaja, kuid tegu on endise 60 punkti mehega.

Seltskond kaitses on võrreldes mullusega enamvähem sama. Mehed nagu Kevin Bieksa, Alexander Edler, Dan Hamhuis ja leiaksid endale koha ka liiga parimate kaitse rotatsioonis. Mullu sisse lastud 223 väravat oli liiga tugev keskmine näitaja. Näiteks läänekonverentsi meeskondade arvestuses jäid Canucksist ette vaid seitse meeskonda. Kui lood rünnakul nüüd korda saada, siis annab see lootust, et meeskond suudab playoffide võidujooksus kenasti kaasas püsida.

Loobutud on paarist võtmemängijast, et parandada meeskonna üldist kvaliteeti ning see oli peamänedžeri Jim Benningu sõnul ka suve eesmärgiks. "Meeskonnad, kelle juures olen varasemalt töötanud on olnud nelja liiniga meeskonnad. Kolmas ja neljas liin omasid nende edu juures olulist rolli. Seega on võrreldes eelmise hooajaga meil teistsugune filosoofia," tõdes hiljuti Benning, kes saabus Vanvouverisse Boston Bruinsi abimänedžeri koha pealt.

Bruinsi kvaliteedist jääb Canucks hetkel küll selgelt kaugele, kuid selle sunnas on tehtud õigeid samme. Kindlasti on sihiks järgmiste aastate jooksul koosseisu veelgi parandada, kuid see ei tähenda, et algavaks hooajaks latt madalale seatakse. Canucks tahab kindlasti playoffidesse tagasi.

Hooaja küsimus - kas Sedinid suudavad taas head vormi näidata?

Alates hooajast 2006/07 olid Sedinid viis järjestikust aastat NHL-i produktiivseim paar. Üleeelmisel hooajal jagati esikohta, kuid Tortorella režiimi tõttu vajuti 13. kohale. Mõlemad kogusid napilt enam punkte kui lühendatud hooajal - Daniel 47 (40) ja Henrik 50 (45). Ühtlasi said nad võrreldes varasema karjääriga ka suurema koormuse. Esmakordselt kerkis nende keskmine mänguaeg üle 20 minuti. Vennad on küll ka ise rääkinud sellest, et soovivad oma kaitsemängu parandada ja seetõttu nad väga palju uute ülesannete üle pole ka nurisenud, kuid on selge, et nende efektiivsus tuleb välja vastaste värava ees, mitte oma kaitsetsoonis. Septembris 34ndat sünnipäeva tähistavad kaksikud pole enam kindlasti sellel tasemel, kus varem, aga neid on veel selgelt liiga vara maha kanda. Enne kui suur koormus meeste efektiivsuse halvas olid nad mullu tegelikult heas hoos - mõlemad said hooaja esimese 41. mänguga kirja 35 punkti.
Loe edasi...

10 kõige vingemat vabaagenti

Kommentaare pole
Täna algab suvise mölutamise põnevaim osa. Alates tänasest on klubidel võimalus hakata sõlmima lepinguid vabaagentidega. Eelmise nädala lõpus avaldati, et uue hooaja palgalimiit on 69 miljonit dollarit, mis annab rohkelt ruumi manööverdamiseks. Vähemalt kümne miljoni jagu on hetkel vaba palgaruumi tervelt 26. klubil. Enim on seda Buffalo Sabresil, kellel seisab ees omamoodi ülesanne üldse miinimum palgalimiidi peale saada. See on uuel hooajal 51 miljonit. Sabres on hetkel 30 peal. Aga keda siis jahtida?

(foto: wikipedia.org)
Ryan Miller

Endine Sabresi nurgakivi on tänavu vabaagentide turul väravavahtide hulgas suurim nimi. Tema lõppenud hooaeg oli pisikene pettumus, suuresti seetõttu, et St. Louis Bluesiga liitudes ei suutnud klubi playoffide avaringist edeneda, kuid 33-aastasena on Milleril kindlasti endiselt veel rohkelt pakkuda. Esikinnast vajavad meeskonnad hakkavad kindlasti tema suunas vaatama. Enim räägitakse Vancouver Canucksist.

Matt Niskanen

Soome juurtega 27-aastasel kaitsjal on selja taga karjääri parim hooaeg. Põhihooajal kogus ta 81. kohtumisega 46 punkti, millele lisas veel playoffides 13-st üheksa. Kindlasti otsib ta vähemalt 5-6 aastast lepingut ja see meeskond, kes ta endale saab, võib enda seljatagust üsna kindlaks pidada. Niskanen ei ole küll tõeline tippkaitsja, aga ta on mees, kes õhtust õhtusse teeb oma töö ära ja kui leida talle sobiv paariline, siis on tegu väga efektiivse mängumehega.

Paul Stastny

Avalanche proovis ja proovis, aga tolku sellest polnud. Klubi asekapten läheb vabale turule ja on kindlasti seal üks nõutumaid mehi. Seni on ta oma karjääri jooksul 538 kohtumisega kogunud 458 punkti (160 väravat) ja selline mees kuluks igaühele ära. Samas võib kindel olla, et Stastny päris igale poole pole nõus minema. 28-aastasena on viimane aeg hakata mõtlema karika võitmise peale.

Christian Ehrhoff

Sabresist nurinaga lahkunud sakslane soovib samuti võimaliku karikanõudleja ridadesse siirduda ning selliseid kosilasi peaks talle rohkelt ukse taha tulema. Seni on tihedamini temaga seotud üleminekujuttudest läbi käinud Detroit Red Wingsi nimi. Ehrhoffi numbrid on viimastel aastatel langenud, kuid ta on olnud kinni kohutavas meeskonnas. Õiges keskkonnas mängides võib temast kujuneda ohtlik relv nii kaitses kui ka rünnakul.

Jerome Iginla

37-aastase legendiga on huvitavad lood. Ta on välja öelnud, et lepiks üheaastase lepinguga vaid Boston Bruinsis, teistelt nõuab ta kahte aastat. Iginla on kahtlemata supermees, kellega oma satsi tugevdada. Aastaid on juba kuhjaga turjal, kuid ta tegi tänavu oma karjääri 12. vähemalt 30 väravaga lõppenud hooaja. Olles aga endiselt meistrisõrmuseta jäänud on kindel, et tema pilk on konkurentsivõimeliste klubide suunas liikumas. Varasemad väljaütlemised tähendavad, et vanameister sooviks ka endale vähe püsivamat kodukohta.

Thomas Vanek

30-aastase austerlase hooaeg oli väga omanäoline. See algas Sabresis, kust ta siirdus kiirelt New York Islandersisse ja lõpuks leidis ta ennast hoopis Montreal Canadiensi särgist. Pärast sellist pöörast aastat võiks olla esmaseks eesmärgiks stabiilse pesitsuspaiga leidmine. Väidetavalt oma tema allkirjale jahti pidamas 8-10 meeskonda, seega valikuvõimalusi on tal küll ja veel. Puhta väravamasinana on ta vabaagentide seast selgelt parim mees, seega võib arvata, et tulemas on ka korralik palgapäev.

Anton Stralman

Meeleolu New York Rangersis on kindlasti hetkel vähe nukker. Ja seda mitte ainult seetõttu, et karikafinaalis LA Kingsile alla jäädi. 27-aastane rootslane tegi enamjaolt kahvatu hooaja ja ega ta ei saagi eriti silmapaista, kuna tegu on väga kaitsva mängumehega, kuid playoffides, kus põhirõhk just enda seljataguse kindlustamisele läks, oli Stralman vägagi nähtav. Seega peab nüüd Rangers kahetsema, et põhihooaja jooksul mehe allkirja paberile ei saadud. Playoffide jooksul kerkis tema hind märgatavalt ja nüüd on mees ise valmis head vormi sisse kasseerima.

Dan Boyle

37-aastasena on Boyle sammukese-kaks on kiirusest kaotanud ja jaksa enam panustada nii uhkelt kui mõned hooajad tagasi, aga tegu on siiski väärtusliku mängumehega. Niisama kapi leiab kaitssesse enamvähem igalt poolt, aga Boyle'i näol saadaks väga hästi litrit liigutav mees, kes mängib stabiilselt heal tasemel, suudab meeskonda mitmekülgselt aidata ja võib oma kogemustega kiirendada noormängijate arengut.

Mike Cammalleri

Kuna tegu on samuti Calgary Flamesi särki kandnud mängijaga, siis võib ehk Cammalleri kohta öelda "vaese mehe Iginla". Ta on potentsiaalne 30 värava mees ja suutis tänavu üsna kehva Flamesi eest olla täpne 26. korral. Ta on karjääri jooksul playoffides olnud punkt per mäng mees. Viimasel ajal pole muidugi Flamesi liikmena sinna asja olnud, kuid potentsiaalsetele kosilastele see fakt kindlasti meeldib.

Martin Brodeur

Pigem sentimentaalne valik siia nimekirja, aga väärib siiski ära mainimist. Keegi muidugi täpselt ei tea, kes täpsemalt Brodeuri kosilaste nimekirja kuuluvad ja keda Brodeur ise jutule võtab. Kas ta soovib veel võimalust karika peale mängida või rahulduks esiväravavahi rolliga mõne keldriklubi juures? Lõppenud hooaega hinnati tema poolt karjääri halvimaks, kuid tähelepanuväärne on see, et sellegi poolest võitis New Jersey Devils temaga normaalajal rohkem mänge kui kaotas - 19 vs 14. Võites pooled oma mängudest jõuad ikkagi üldjuhul ka playoffidesse.

Nimekiri on koostatud piiranguteta vabaagentidest subjektiivse hinnangu põhjal ja suvalises järjekorras.
Loe edasi...

Brian Elliott pikendas Bluesiga lepingut

Kommentaare pole
Väravavaht Brian Elliott, kellest oleks 1. juulil saanud vabaagent, on St. Louis Bluesiga sõlminud uue 3-aastase lepingu. 29-aastase kanadalase uus leping peaks tähendama seda, et Ryan Milleri pesitsemine jäi St. Louisis vaid mõne kuu pikkuseks. Elliott hakkab uuel hooajal esikinda koha eest heitlema Jake Alleniga, kes oli tänavu AHL-i parim puurilukk. 52-st kohtumisest tõi ta Chicago Wolvesile tervelt 33 võitu ja tõrjed olid fantastilised 92.8%.

(foto: Getty Images)
Elliott tegi tänavu Bluesi eest kaasa 31 kohtumist, millest võitis 18. Keskmiselt lasi ta enda selja taha 1.96 väravat ja tõrjete edukusprotsendiks oli 92.2%. Kokku on ta Bluesi esindanud 93. põhihooaja mängus. Uue lepinguga teenib ta hooajaga kaks ja pool miljonit dollarit ehk umbes 1.83 miljonit eurot.

23-aastane Allen debüteeris Bluesi eest eelmisel hooajal. Keskmine sisse lastud väravate arv oli 2.46 ja tõrjed vaid 90.5%, kuid meeskond võitis 9 kohtumist 15-st, kus ta postide vahel seisis. Ta nimetati ka hooaja parimate uustulnukate meeskonda.

Uut hooaega alustavad Elliott ja Allen arvatavasti võrdselt positsioonilt. "Ootame põnevusega kahe mehe vahelist heitlust ja nende poolseid häid esitusi," on öelnud Bluesi peamänedžer Doug Armstrong.

Samuti märkis Armstrong ühe põhjendusena, miks Milleril minna lastakse seda, et Buffalo Sabresile oleks tulnud temaga uue lepingu sõlmides loovutama veelgi "kaupa".

Milleri ning samuti Sabresist hangitud Steve Otti eest käidi veebruari lõpus välja juba kolm mängumeest ja kaks draftivalikut.
Loe edasi...