Kui San Jose Sharksi mängijatele mõni hall peale enda SAP Centeri veel meeldib, siis on see kindlasti Vancouver Canucksi Rogers Arena. Seal käimist on aastate jooksul sedavõrd nauditud, et enne eilset pärines Canucksi viimane koduvõit omavahelistest vastasseisudest aastast 2012. Nüüd õnnestus aga üle hulga aja uuesti edukas olla.
(foto: sfgate.com)
Canucks oli koos playoffidega kodus Sharksile kaotanud 13 matši järjest. Kõikide mängude peale oli viimasest 27-st kohtumisest võidetud vaid viis. Järjekordset lüüasaamist õnnestus vältida 4-3 lisaajavõiduga.
Kaks Vaikse ookeani divisjoni rivaali pidasid maha võimalusterohke kohtumise. Jacob Markström jõudis võitjate väravas 34 tõrjeni ning Martin Jones sai uhkustada isegi 36 tõrjega. Sharksi esikinda vorm ei ole praegusel hetkel just kõige parem. Detsembris on kõigis viies kohtumises talle pandud vähemalt neli tükki.
Kaks tulid seekord Markus Granlundist, kelle väravatega võitis Canucks avakolmandiku 2-1. Tema tabamuste vahele mahutas end Brent Burns ka samuti lõpuks kahe värava peal oli. Enne tema teist vahetasid väravaid Brock Boeser ja hooaja esimeseni jõudnud Marcus Sõrensen.
Oma hooaja kuuest väravast viis viimase viie mänguga teinud Burns viis kohtumise lisaajale kuus minutit enne normaalaja lõppu. Lähedale jõuti ka karistusvisetele, aga seda õnnestus 26 sekundit enne lisaaja lõppu tulnud Sam Gagner' väravast vältida.
Canucks murdis võiduga neljamängulise kaotusteseeria. Ühe kohtumisega tehti sama palju väravaid, kui eelneva kolmega kokku.
Sabres raiskas ära Jack Eicheli karjääri esimese kübaratriki, mille vormistas ta 2-4 kaotusseisus olles kümne sekundiga. Tabamuste kõrvale tuli ka üks söödupunkt. Kohtumise otsustas Jaccob Slavini värav, mis sündis lisaaja keskel.
Two goals in 10 seconds, unbelievable patience and that's the first career hatty complete for Jack attack. 🎩🎩🎩 pic.twitter.com/ZrymU9l6SN
Devils võidutses Brian Boyle'i juhtimisel, kes oma 2+1 õhtu jooksul jõudis muu hulgas karjääri 100. väravani. Annab mängida küll isegi, kui Taylor Hall, MArcus Johansson ja Kyle Palmieri on rünnakult puudu.
New York Rangers 4 - 2 Los Angeles Kings (tipphetked)
Kuningatele anti pärast 8-mängulist võiduseeriat teine kaotus, kui Rick Nash kolm ja pool minutit enne lõppu 2-2 viigi murdis. Marian Gaborikust sai endisel kodujääl 18. aktiivne mängija, kellel selja taga vähemalt 1000 põhihooaja matši. Sündmust sai tähistatud karjääri 401. väravaga.
Detroit Red Wings 3 - 1 Toronto Maple Leafs (tipphetked)
Jätkuvalt Auston Matthewsita olev Leafs piirdus neljandat mängu järjest vähem kui kolme väravaga ja nii on väga raske hokimänge võita. Red Wings sai ühe nii ülekaalust, vähemusest kui tavamängust ning teenis viimase 12 kohtumise peale alles kümnenda võidu.
Detsembris palju lisaajavõite armastav Minnesota Wild teenis pühapäeva õhtul veel ühe. San Jose Sharksi vastu läks küll käest kolmeväravaline eduseis, kuid Nino Niederreiteri tabamus tõi meeskonnale 4-3 võidu. Bruce Boudreau hoolealused on kõik oma viimased kolm võitu teeninud just lisaajal.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Wildil oli 25 minutiga 3-0 edu olemas pärast kahte Eric Staali kolli ja Ryan Murphy tabamust. Sharks alustas comebacki teise perioodi viimasel minutil. Brent Burns jõudis siis ülekaalust oma hooaja kolmanda tabamuseni.
Burns on tänavu oma mänguvormiga olnud hädas ja kaugele jäämas viimase kahe aasta numbritest, kuid endise koduklubi vastu oli vähemalt käsi kuum. Kolmanda alguses tuli ülekaalust veel üks.
Sharks sai viigi ja punkti kätte viis minutit enne normaalaja lõppu Tomaš Hertli väravast.
Vana klubi vastu mängimist nautis ka Wildi puuris seisnud Alex Stalock. 12 tema 31-st tõrjest tulid viimasel perioodil. Martin Jones jäi kodumeeskonna väravas 20 tõrje peale.
Wild on sel kuul kerkinud heasse hoogu. Viie mängu peale on kirjas neli võitu. Sharks on viimasest viiest kaotanud kolm.
Teised kohtumised Chicago Blackhawks 3 - 1 Arizona Coyotes (tipphetked)
Kõik väravad jäid viimasele kolmandikule ning Blackhawks võidutses Artjom Anisimovi kollist, mis tuli vähem kui viis minutit enne lõppu. Koiotte on nüüd viimase 17 kohtumise peale kolgitud 14 korda.
Toronto Maple Leafs 1 - 0 Edmonton Oilers (tipphetked)
Kõiksugu loogika järgi suureskooriliseks matšiks osutuma pidanud mäng sai oma ainsa värava 34. sekundil Zach Hymani kaudu. Curtis McElhinney jõudis 41 tõrjega karjääri kuuenda nullimänguni. Leafs võidutses vaatamata Auston Matthewsi puudumisele.
St. Louis Blues 3 - 2 (LA) Buffalo Sabres (tipphetked)
Bluesil läks kahe Evan Rodriguesi väravatega viimasel kolmandikul käest 2-0 edu, aga see andis võimaluse rekordi püstitamiseks. 36 sekundit enne karistusviskeid sai Vladimir Tarasenkost Bluesi ajaloos enim lisaajaväravaid (8) teinud mängija.
Eelmisel nädalal liikvele läinud jutud Carolina Hurricanesi potentsiaalsest omanikuvahetusest said neljapäeval ametliku käigu. Klubi teatas, et 52% on läinud Dallasest pärit ärimehe Tom Dundoni kätte, kellel kolme aasta pärast õigus ülejäänud 48% endale osta. Meeskond alustas uudise järel mängu San Joses, kus algus oli maasikast ja mannavahust, ent lõpus tuli siiski järjekordne kaotus korjata.
(foto: Getty Images)
Hurricanes läks matši kahest Sebastian Aho väravast ja Victor Raski hooaja viiendast tabamusest 3-0 juhtima ning hoidis veel kolm minutit enne teise perioodi lõppu 4-1 eduseisu. Jeff Skinner vastas Melker Karlssoni vähemusest tulnud väravale. Viimasel kolmandikul lõpetati aga mängimine justkui ära.
Sharks sai enne seda veel ühe tagasi, kui 1+2'ga lõpetanud Joe Thornton ülekaalust täpne oli ning kolmanda perioodi jooksul õnnestus kodumeeskonnal viigistada. Logan Couture skooris samuti ülekaalust ning Braclay Goodrow oli täpne vähemusest. Peter DeBoeri meeskond sai sel kolmandikul kirja 16 oma 33-st pealeviskest. Hurricanesile jäi vaid kuus üritust.
"Kui lähed viimasele perioodile kaheväravalises eduseisus, siis oled päris heas seisus," märkis Skinner pärast mängu. "Aga viimasel kolmandikul näidatu polnud piisavalt hea."
Mäng läks lisaajale, mis ei saanud kesta isegi 25 sekundit, enne kui Brent Burns mängu 5-4 skooriga lõpetas. Tegu alles tema hooaja teise väravaga. Sharks võitis oma ajaloo jooksul kuuendat korda mõne mängu, kus kolme väravaga taha jäädud. Viimati õnnestus see 2011. aastal.
Avakolmandikul kolm tükki kuue pealeviskega lasknud Martin Jones lõpetas 21 tõrjega. Cam Ward sai teises väravas kirja 28 kõrvale lükatud üritust.
Bruins läks juba 15. sekundil Brad Marchandi väravast ette ning mängis endale kindlalt viimase üheksa kohtumise peale välja 7. võidu. Hooaja algusest pikalt puudunud David Backes jõudis oma tänavuste esimeste väravateni.
Pittsburgh Penguins 4 - 3 (LA) New York Islanders (tipphetked)
Penguinsil läks viimaste minutitega kaheväravaline edu käest, aga lisaajal sai loota...Matt Hunwickile. Vahepeal päris kehvalt kulgenud pingviinid on viimasest kuuest võitnud viis. Islandersi kuum minek on aga asendunud seeriaga, mis nelja mängu jooksul toonud kolm kaotust.
Montreal Canadiens 2 - 3 Calgary Flames (tipphetked)
Külalised suutsid viimasel kolmandikul viigistada ning lisaajale minnes oli juba ette teada, mis juhtub. Sean Monahan tegi oma karjääri 9. lisaajal sündinud tabamuse, millega kasvatab ta veelgi klubi rekordit. Mitte ükski mängija varem liiga ajaloos pole ka nii kärmelt kui tema (348 mänguga) üheksa lisaajatabamuseni jõudnud. Flames mängis Matthew Tkachukita, kellel õnnestus vähem kui kuu aja jooksul võtta endale teine mängukeeld.
Tampa Bay Lightning 5 - 2 Colorado Avalanche (tipphetked)
Kodumeeskond läks teisel perioodil 2-2 pealt oma teed. Eelneva kaheksa kohtumise peale kokku kolm punkti teeninud Steven Stamkos tegi 1+2 ning samani jõudis ka Vladislav Namestnikov. Kirja läks hooaja 20. võit ja seda 28. mängus. Varasem klubi rekord sai üle löödud tervelt viie mänguga.
Pantritel läks algselt käest 2-0 edu ja seejärel osati isegi kaotusseisu jääda, aga väga ilus viimane kolmandik pani aga isegi BB&T Centeri inventari tossama. Vincent Trochek tegi mõlemad oma väravad viimasel perioodil. Jonathan Huberdeau sai kirja kolm söötu. Patrik Laine tüüris külalisi 1+2'ga.
Aega läks, aga asja sai. Jake Allen teenis 29 tõrjega oma hooaja esimese nullimängu. Seejuures oli mängu alguses tema varumeheks kohalik müügiautomaatide operaator, sest Carter Hutton sai hommikul vigastada ning Ville Hussol läks aega AHL-i satsist meeskonna juurde jõudmisega.
What a moment for Tyler Stewart, local St Louis kid. Told me he was 5’7. Hmmmmmm. Waiting on Ville Husso to get to rink, he is the emergency back up. @FSMidwestpic.twitter.com/NUOumsrqlJ
Vancouver Canucks 1 - 4 Philadelphia Flyers (tipphetked)
Mis kaotusteseeria? Flyers on kokku pannud kolmemängulise võitude jada. Jakub Voracek hiilgas kolme sööduga ning ainsa sai Brian Elliottist mööda Brock Boeser. Tulemus katkestas Canucksi enda kolmemängulise võiduseeria.
Los Angeles Kings 4 - 3 (LA) Ottawa Senators (tipphetked)
Senators kustutas kolm korda kaotusseisu, kuid võiduni see ikkagi ei viinud. Kohtumine lõpetati kohe lisaaja alguses Drew Doughty poolt. Kuningad jõudsid seitsmenda järjestikuse võiduni. Viimati nähti meeskonna esituses nii pikka võiduseeriat 2015. aasta oktoobris.
2016. aastal klubi ajaloos esimest korda Stanley karika finaalseerias osalenud San Jose Sharks vormus aasta hiljem harjumuspäraseks avaringi ebaõnnestujaks. Edmonton Oilersi vastu ei õnnestunud avamängu võitu edasipääsuks vormistada ning kuue kohtumisega said mängud läbi.
(foto: mercurynews.com)
Rünnak jäi ilma olulisest lülist
Sharks on 26 aastat vana klubi. Neist 20 veetis meeskonna hingekirjas Patrick Marleau. Uue hooaja alguses saab väga veider olema näha Marleauta Sharksi ja seda, kuidas klubi eest ligi 1500 põhihooaja matši kirja saanud ründaja tegutseb järsku Toronto Maple Leafsi särgis. Ja tegu pole lihtsalt sentimentaalse kaotusega. Marleau on kogu oma karjääri jooksul olnud stabiilselt esinev mängumees, kes viimase kaheksa hooaja jooksul pole isegi ühtegi matši vahele jätnud.
Positiivse poole peale võib kanda tõsiasja, et Marleau lahkumisega vabanes palgafondist suur hulk raha, kuid kõva ports sellest läks Joe Thorntoni uuele lepingule. Sharksi rünnak, mis tegi eelmisel hooajal keskmiselt 2.67 väravat mängus, jääb nüüd suuresti sõltuma kahest Joest. Thorntoni kõrval ka Pavelskist. Peamänedžer Doug Wilson jättis suvel vaba raha kulutamata ja see tähendab, et Marleau poolt vabanenud koha peale pannakse enda noored võitlema.
"Paljud kutid, kaasa arvatud mina, peavad veidi rohkem panustama, tegema sel aastal paar väravat rohkem. Arvan, et meil on mõned head noorukid, kes on valmis meeskonnas vastu võtma suurema rolli. Sellise venna kaotamist peab korvama kambakesi," rääkis Thornton eelmisel nädalal on hea sõbra kaotusest.
Satsis on ka juba olnud mängijad, kellele võiksid Marleau kindad väga hästi sobida. Tomaš Hertl tegi hooajal 2013/14 väga eduka debüüdi, kogudes 37 mänguga 25 silma (15+10), enne kui põlvevigastus mehe riiulile pani. Pärast seda on tema mänguminutid tagasihoidlikuks jäänud ja läinud hooajal oli jälle üks tõsine trauma, mis jättis talle vaid 49 mängu. Aga potentsiaal on temas kahtlemata olemas. Sama kehtib Mikkel Bødkeri kohta. 27-aastane taanlane tegi San Joses väga kehva debüüthooaja, kui kirja läks ainult 10 väravat ja 26 punkti, aga ta on endine 50 punkti mees.
(foto: dailyfaceoff.com)
Wilson ei muretse tühimiku täitmise pärast: "Meil on väga hea hokimeeskond. Ääreründaja kohta on arvatavasti kõige kergem täita, kui sul on head tsentrid. Meil on mõned mängijad, kes hakkavad saama rohkem mänguaega ja võtavad koha esimeses ülekaalu meeskonnas endale.
Sharks on alati olnud hea ülekaalu meeskond, aga eelmisel hooajal toimus ootamatu, võib isegi öelda šokeeriv, kukkumine. 22.5% pealt langeti 16.7% juurde. See oli peamiseks põhjuseks, miks meeskond ei suutnud oma resultatiivsust kolme ligidale viia. Äkki oli probleemiks just stagneerumine, mis pärast väikest rivistuse värskendamist peatub ja asjad hakkavad uuesti õiges suunas liikuma?
Põrgulikult hea Burns võib minna veel paremaks
Peter DeBoeri meeskonna ülekaalu probleemid tegi eriti üllatavaks see, et 49-aastase peatreeneri käsutuses on Brent Burnsi näol liiga üks parimatest ründavatest kaitsemängijatest. Tema 76 punkti (29+47) oligi kõigi kaitsjate seas eelmisel hooajal liiga parim näitaja ja ta võitis ka parimale kaitsjale antava Norrise trofee. Hirmutav on see, et 32-aastasel kanadalasel on potentsiaali olla veelgi parem. Mänguoskused sellises eas enam ei arene, aga ta sai põhihooaja viimasest 19-st kohtumisest punktilisa ainult seitsmes mängus.
(foto: dailyfaceoff.com)
Sharksil on luksus omada ühe vahetuse käigus isegi nelja ründajat väljakul ja see tähendab väga suurt skoorimispotentsiaali. Burns on nii hea, et teda on isegi katsetatud ründajapositsioonil. Tema kvaliteet ja uljus tähendab aga samal ajal seda, et ametivendade roll on vaat, et olulisem. Eriti tähtsaks on kujunenud Sharksi sinisel joonel Marc-Edouard Vlasic, kes hiilgab harva, aga mängib igal õhtul oma koha välja ja sellele veel peale ka.
"Ta võib mängida kõigis mänguolukordades ja on sirgunud mõlemal pool litrit mängides väga usaldusväärseks mängijaks," ütles Wilson suvel 30-aastase kanadalase kohta.
Vlasici väärtusest räägib hästi see, et vaatamata säravate ründenumbrite puudumisele on ta viimastel suurturniiridel olnud Kanada koondise kindel liige. Väga erinäoliste kaitsjate olemasolu teen Sharksi ette arvamatuks ja mitmekülgseks vastaseks.
Jones annab igaks kohtumiseks võiduvõimalused
Langemine Oilersi vastu oli karm, aga selles saab süüdistada ükskõik keda peale Martin Jonesi. 27-aastane väravavaht lasi endale playoffides keskmiselt vaid 1.75 väravat, tõrjudes 93.5%-ga. Liiga üks perspektiivikamatest puurilukkudest tegi põhiturniiril võrreldes eelneva aastafa väikese kukkumise (2.27 ja 91.8% juurest 2.40 ja 91.2% peale), aga hooaja magusamas osas oli ta uuesti tippklassist.
"Ta mängib kõige paremini siis, kui käes on tähtsad mängud, seda on ta alati suutnud. Me poleks temata kaks aastat tagasi Stanley karikafinaali jõudnud," märkis Wilson suvel pärast seda, kui Jones pandi lepingupikendusega kuni hooaja 2023/24 lõpuni lukku. "Ühe väravavahi jaoks on suurimaks komplimendiks see, kui meeskonnale meeldib tema ees mängida ja nad usaldavad teda. Väravavahina on ta ka alles oma parimasse ikka jõudmas."
Jonesi puhul on ainsaks "jamaks" see, et meeskond peab liigselt temale lootma. Mullu oli kogu liiga peale vaid kaks maskis mees, kes tema 65-st kohtumisest rohkem jääl käisid. Ta on kaks hooaega järjest pidanud nii palju kohtumisi tegema. Aasta vanem Aaron Dell näitas eelmisel hooajal väga heast klassist numbreid (2.00, 93.1%), aga millegi pärast ei usaldanud DeBoer teda väga. Eriti hooaja esimese poole jooksul. Enne aastavahetust sai ta oma oskusi näidata vaid kuues kohtumises.
Vananev meeskond usub (liigselt?) endasse
Marleau on läinud, aga sellele vaatamata on San Joses kaheksa mängijat, kes 30 täis ja kolm, kes isegi 36+. Aina kiiremaks muutuvad liigas ei pruugi nii vanad jalad enam hästi vastu pidada. Eriti kui rääkida edust pärast põhiturniiri. Kuigi ise ollakse oma võimetes kindlad.
"Minu meeskonnas olemise ajal oleme olnud konkurentsivõimelised igal aastal ja ma ei usu, et lähitulevikus meie tase langeb. Näen meid konkurentsivõimelisena veel mitu head aastat," on Vlasic öelnud.
Peab olema üks väga enesekindel mängumees, et sedavõrd resoluutsena end väljendada. Eriti NHL-is. Eriti läänekonverentsis. Samas on tõsi ka see, et meeskonna kohta ei saa midagi halba öelda. Kui sul on kahel positsioonil liiga TOP 10 mängijad, siis oled päris heas seisus. Lisaks on ikkagi tegu suures osas sama satsiga, kes alles karikafinaali mängimas käis. Kui läinud kevadel poleks mitmete võtmemängijate vigastusi olnud, siis võinuks äkki uuesti sinna või sinna lähedale jõuda.
Vigastus röövis Connor McDavidilt mullu hooaja parima uustulnuka auhinna, aga see sai sel aastal kuhjaga tagasi tehtud. Edmonton Oilersi noor kapten noppis hooaja auhindade jagamisel kolm trofeed. Juba varem teada olnud põhiturniiri resultatiivseima mängija auhinna kõrval tulid ka MVP tiitlid.
(foto: reviewjournal.com)
Hooaja 30 värava ja 100 punktiga lõpetanud McDavid sai Art Rossi trofee kõrvale nii ajakirjanike poolt hääletatava Harti trofee kui ka kaasmängijate poolt välja selgitatava Ted Lindsay auhinna. Temast sai läbi aegade nooruselt neljas mängija, kellele Harti trofee antud.
Hääletusel oli vahe järgmistega märgatav. McDavid sai kokku 1604 punkti, Playoffide MVP-na Conn Smythe'i trofee teeninud ja põhihooaja parima väravakütina Rocket Richardi trofee saanud Sidney Crosby jäi 1104 peale ning viimane finalist Sergei Bobrovski sai toetust vaid 469 punkti jagu.
Küll ei pidanud aga venelane tühjade kätega koju minema. Tõrjeprotsendi (93.2%) ja endale lastud väravate keskmise (2.06) osas liigat juhtinud puurilukk nimetati karjääri jooksul teist korda hooaja parimaks väravavahiks. Eelmisel hooajal Vezina trofee endale saanud Braden Holtbyle jäi Willaim M. Jenningsi trofee, mis jagatakse väravavahile, kelle meeskond põhiturniiri käigus kõige vähem väravaid lasknud.
Columbusesse rändas ka parima peatreeneri tiitel. John Tortorella võidutses karjääri jooksul samuti teist korda. Jack Adamsi trofeed polnud varem ükski ameeriklane üle ühe korra võitnud ja mitmekordseid võitjaid on üldse vähe.
13 years after his 1st Jack Adams win with TB, John Tortorella again received the honour & joined list filled with NHL head coaching legends pic.twitter.com/Q1SrOEydf7
Veelgi vähem on aga neljakordseid Selke trofee võitjaid. Patrice Bergeronist sai Bob Gainey järel alles teine mees, kes vähemalt neli korda hooaja parimaks kaitseomadustega ründajaks nimetatud.
Parimaks kaitsemängijaks sai Brent Burns. Erik Karlssoniga käis hea rebimine, kuid rootslane pidi teist aastat järjest James Norrise trofeest suu puhtaks pühkima ja seda paljude hinnangul teenimatult.
Ottawa Senators jäi ilma ka parima peamänedžeri auhinnast, mis läks Nashville Predatorsi David Poile'ile, aga Kanada pealinna läks vähemalt Bill Mastertoni trofee. Selle teenis oma südikuse ja pühendumuse eest väravavaht Craig Anderson.
Lisaks liikus Kanadasse džentelmenlikuse eest jagatav Lady Byng trofee ja parimale uustulnukale antav Calderi trofee. Esimene kuulub Viimase kolme aasta jooksul teist korda kuulub Calgary Flamesi mängijale. Johnny Gaudreau kogus lõppenud hooajal 72 mänguga vaid neli karistusminutit. Teine läks oodatult Auston Matthewsile, kellest sai alates hooajast 1965/66 esimene Toronto Maple Leafsi mängija, kes aasta parimaks kollanokaks nimetatud. Hooaja uustulnukate meeskond koosneb viie klubi mängijatest.
Liidriomaduste ja väljaspool jääd näidatud eeskuju eest said tasustatud Nick Foligno (Mark Messier auhind) ja Travis Hamonic (NHL-i sihtasutuse auhind).
On Wayne Gretzky ja nüüd on ka Connor McDavid. Oilersi ajaloo kaks ainsat mängijat, kes lõpetanud NHL-i põhiturniiri resultatiivseima mängijana ning Art Rossi trofeega. Vaid Gretzky ja Sidney Crosby on selle auhinna McDavidist nooremana teeninud. 2015. aasta drafti avavalik, kes kiirelt tõusmas jäähoki kaanepoisiks, oli tänavu liigas ainus 100 punktini jõudnud mängija ning juhtis edetabelit 70-ga ka söödupunktide osas. Tema juhtimisel tegi meeskond 33-punktilise arengu ning on tänavu playoffides täiesti tõsiseltvõetav karikanõudleja.
Oilersi numbreid vaadates saab ilkuda vaid ühe asja kallal - karistuste surmamisel oldi 80.7%-ga liiga keskpärased. Küll aga tulid sellega seoses julgustavad märgid põhiturniiri viimastelt nädalatelt. Alates märtsist oli ainult neli kohtumist, kus vastastel õnnestus PP väravani jõuda. Kuigi Sharksist peaks ka kehva vähemusega mööda saama. Mullune karikavõistluste finalist paugutas tänavu põhihooajal kõigest 16.7%-ga.
Meeskond pole 11 aastat playoffides mänginud, aga alustab pärast üle hulga aja uuesti väljavalitute sekka jõudmist koheselt favoriidina. Põhiturniir lõpetati viimasest 14-st mängust 12 võitmisega ja kuigi traditsiooniliselt on Sharksi - ja tegelikult kõigi divisjonikaaslaste - vastu raskused olnud, siis tänavu näidati end ka otsestes vastasseisudes positiivse poole pealt. Öeldakse küll, et playoffidega hakkab täiesti uus mäng, aga mingisugune verstapost see siiski on.
Oilers on alati olnud hea ründemeeskond, aga nüüd suudetakse ka kaitses mängida. Suures osas tänu väravavahile Cam Talbotile. Tänavu 42 võiduga klubi ühe hooaja uue rekordi püstitanud puurilukk lasi endale keskmiselt 2.39 väravat ja tõrjus 91.9%-ga. Tema seitsmest nullimängust olid kogu liiga peale paremad vaid kaks ametivenda. Ainus mure seoses temaga on see, et senise karjääri jooksul pole ta veel playoffides ühtegi kohtumist alustanud.
Oilers edeneb, kui...
Hooaja esimese poole Sharks välja ei ilmu. Peter DeBoeri meeskond jäi lõpuks Oilersile nelja punktiga alla, kuigi hoidis enamuse hooajast selget edu ning tõusis ka Vaikse ookeani divisjoni võidu favoriidiks. Midagi aga juhtus hooaja teises pooles, eriti lõpuosas. Viimasest 13-st mängust kaotati üheksa. See kahvatu minek koos Oilersi tõusuga on selles vastasseisus rollid vahetanud. Ent kui haid suudavad end nüüd uuesti ümberlülitada, siis võiks seis taas vastupidine olla.
Suuri küsimusi on tekitanud ka meeskonna eelpool välja toodud kehv edukus ülekaalu mängides. DeBoeri esimese hooaja jooksul oldi 22.5%-ga selle osas liiga parimate seas, ent sel hooajal on jäädud päris kehvakeseks. Ometi on kõik vanad tuttavad vennad ikka pundis olnud - Burns ohtlik kaugelt pommitaja, Thornton osav söödusepp ja Joe Pavelski haruldase puutega finišeerija. Äkki on siin tõesti tumedad jõud mängus, nagu Burns hiljuti halvast vormist rääkides mainis.
Kehv ülekaal on kukutanud märgatavalt ka keskmist väravate saaki. Eelmisel hooajal oli see 2.89, nüüd 2.67. Kaitses on seis olnud päris sarnane - 2.52 vs 2.44. Kaitsenumbreid õnnestus isegi natukene parandada vaatamata sellele, et esikinnas Martin Jones andis võrreldes oma debüüthooajaga veidikene järele. Endale lastud keskmine nihkus 2.27 pealt 2.40 peale ja tõrjed 91.8% pealt 91.2% peale. Kuue nullimängu asemel sai ta kirja vaid kaks.
Selles paaris on omamoodi haarav väravavahtide duell. Talbot ja Jones olid 2014. aasta finaalseerias mõlemad õpipoisi rollis, esimene Henrik Lundqvisti varumehena ja teine Jonathan Quicki selja taga. Sarnase saatusega mehed on nüüd ise tõusnud oma meeskondade esinumbriteks ja kandmas sellega suurt vastutust. Jones näitas aasta tagasi, et on playoffides selleks valmis, Talbot end veel tõestanud pole.
Sharks edeneb, kui...
Oilers väristama hakkab. Talbot pole Todd McLellani hoolealustest ainus, kes seni playoffide tõelist lõhna nuusutanud pole. Nende abistamiseks on koosseisus mitmeid veterane ja Milan Lucici näol ka üks endine karikavõitja, aga kooliraha maksmine võib veel ees olla. Nagu hiljuti Tampa Bay Lightningul, kes enne 2015. aasta finaalseerias mängimist hooaeg varem juba avaringis konkurentsist lülitati.
Ennustus: Oilers edasi 4-3
McLellan töötas San Joses seitse aastat peatreenerina ning peaks sealse pundi nõrkusi ja tugevusi peensusteni tundma. Meeskonnad tulevad täiesti erinevas seisus playoffidele peale ning eelis on hiljuti vaid võitmisega harjunud satsil. Neid meeskondi on küll keeruline lahutada, aga pakuks, et lõpuks aitab üle pika aja taas playoffide hokit nägev Edmontoni publik omad üle finišijoone.
San Jose Sharks oli märtsi esimeses pooles klubi ajaloo 7. divisjoni tiitli suunas liikumas, aga kuu teine pool kukkus täiesti kohutavalt välja. Meeskond ei oska oma vormilangust kuidagimoodi seletada ja Brent Burnsi arvates peaks asjade parandamiseks posijat külastama.
(foto: csnbayarea.com)
Sharks on täna Vancouveris, kaasas viimasest üheksast mängust kaheksa kaotust. Need kõik on tulnud ka normaalajaga ning ainsaks võiduks 5-4 triumf New York Rangersi vastu mängus, kus hiline värav aitas meeskonna lisaajale.
"Teame, et oleme suurepärane meeskond, peame sellele tasemele tagasi jõudma. Peaksime äkki külastama posijat või midagi," rääkis Burns pärast reedest 2-5 allajäämist Calgary Flamesile.
Ka Burnsi isiklik tase on võrreldes varasemaga alates märtsist kõvasti kukkunud. Ta lõpetas kuu vaid seitsme punktiga, olles vahepeal 7-mängulise põua peal. Lisaks oli tal 16-mänguline väravapõud. Nii palju siis ajalukku sammumisest. Aga püssi põõsasse mõistagi ei visata, kuna hooaja põhiosa on veel ees.
"Kõik on parandatav," lisas Burns. "Oleme suurepärane meeskond ja mängisime sellisena 68-69 kohtumist ning osades hiljutistes kohtumistes oleme ka hästi mänginud."
Sharks külastab täna põhimõtteliselt oma teist koduhalli. Rogers Arenal on võidetud 12 kohtumist järjest. Canucks on samal ajal kaotanud kodus kümme jutti, mis uus klubi negatiivne rekord. Peaks nagu üks võit uuesti Peter DeBoeri meeskonnale ära tulema. Kui aga täna ka hakkama ei saada, siis ongi ehk ainsaks võimaluseks jäänud must maagia.
Jaromir Jagr on tänaseks vanusega oma särginumbrile veel ühe sammu lähemale astunud. #68 sai eile 45-aastaseks ning tema sünnipäeva õnnestus Florida Panthersil võiduga tähistada. Võõrsil saadi lisaajal jagu San Jose Sharksist 6-5.
(foto: Neville E. Guard/USA TODAY Sports)
Jagr ei jäänud ka oma tähtsal päeval niisama passima, mis nooremad kaaslased teevad, vaid jõudis karjääri 1900. punktini. See tuli meeskonna viienda värava juures, mil ta abistas Aleksander Barkovit noore soomlase mängu teise värava puhul.
Tšehhi vanameistrist sai liiga ajaloos viies ja väljakumängijatest kolmas, kes 45-aastaselt jääl käinud.
"Peame mängu ära otsustama, kui neli minutit enne lõppu 5-3 juhime," märkis Jagr pärast mängu. "Peame õppima mängu surmama. Oleme arvatavasti veidi liiga noored ja elevil. Peame olema lihtsalt rohkem vastutustundlikud. Tegu on meie jaoks hea võiduga, kuid peame sellest õppima."
Viimase kuue mängu peale viienda kaotanud Sharksile päästis ühe punkti 2+2'ga lõpetanud Joe Pavelski. Kapten sai mõlemad oma väravad kirja mängu lõpuminutitel, 5-5 viigivärav tuli 38 sekundit enne lõpusireeni.
Kohtumine jõudis pärast 0-0 olla viigiseisus ka 3-3 peal, kui Marc-Edouard Vlasic teisel perioodil skooris. Avakolmandikul olid lisaks Barkovile külaliste eest täpsed Jussi Jokinen ja Nick Bjugstad, kes samuti kohtumise kahe tabamusega lõpetas. Kodumeeskonda hoidsid mängus Brent Burns ja Joel Ward.
Burnist sai alles ajaloo kuues kaitsemängija, kes kirja saanud järjestikused vähemalt 25 väravaga hooajad. 402. Sharksi särgis peetud mängus jõudis ta 1+1'ga 300. punktini.
Lisaajal otsustas Barkovi söödust kohtumise saatuse Jonathan Huberdeau. 2013. aasta parimal uustulnukal on hooaja esimese nelja matšiga kirjas seitse silma (3+4).
Meeskond võitis viimase kuue mängu jooksul viiendat korda ja seda isegi olukorras, kus Roberto Luongo pidi normaalaja lõpusekunditel pisivigastuse tõttu mängust lahkuma. Vaid kaks tõrjet tegema pidanud James Reimer sai konkurentsitult elu kergeima võidu. Martin Jones suutis kodumeeskonna puuris 22-st pealeviskest peatada vaid 16 (tõrjete efektiivsus 72.7%).
Tegu oli tänavu alles üheksanda korraga, mil Sharks SAP Centeris normaalajal üle kahe värava lasi.
Teised kohtumised Detroit Red Wings 0 - 2 St. Louis Blues (tipphetked)
Mike Yeo teeb juba Bluesi juures ajalugu. Meeskonnal õnnestus läbi aegade esimest korda lõpetada vähemalt viiemänguline välisturnee ilma ühegi kaotuseta. Võitudest kolm tulid nulliga. Seekord sai 25 tõrjega puhta paberi kirja Carter Hutton, kellel 16 stardiga neid tänavu kogunenud juba neli. Enne mängu mälestati eelmisel nädalal lahkunud Red Wingsi omanikku Mike Ilitchit.
Columbus Blue Jackets 5 - 2 Toronto Maple Leafs (tipphetked)
Päev varem New York Islandersile sauna kütnud Leafs sai nüüd ise sama osaliseks. Väravad - mõlemad Nazem Kadri poolt - hakkasid tulema alles 0-4 kaotusseisus. Blue Jacketsi 77 punkti on juba rohkem, kui kogu mulluse hooaja peale kokku.
Calgary Flames 3 - 1 Philadelphia Flyers (tipphetked)
Flyers piirdus viiendat mängu järjest normaalajal vähema kui kahe väravaga ning kaotati pärast varajast eduseisu. Brian Elliott säras kodumeeskonna puuris 33 tõrjega ning Matthew Tkachuk jätkas oma edukat hooaega 1+1'ga. Tema 36-st punktist on 24 tulnud viimase 26 mänguga.
Toronto Maple Leafs jätkab rekordite tegemist. Meeskonnast on nüüd saanud läbi aegade esimene, kellel ühe hooaja jooksul olnud koguni kolm kuu parimaks uustulnukaks valitud mängijat. William Nylanderi ja Auston Matthewsi järel on tulnud Mitch Marneri kord. Kõikide mängijate arvestuses valiti jaanuari parimaks Jevgeni Kuznetsov.
(sportsnet.ca)
19-aastane Marner kogus jaanuaris 15 oma hooaja 41-st punktist. Ta oli uustulnukate parim nii punktide kui väravasöötude (11) osas. Kuu jooksul peetud 13 kohtumise jooksul jäi ta vaid neli korda punktideta.
2015. aasta drafti 4. valik on oma 41 punktiga Patrik Laine kõrval jagamas liiga resultatiivseima uustulnuka au. Laine oli ka üks mängijatest, keda Marner jaanuaris edestas. Samuti seljatas ta teise soomlase Sebastian Aho, kes äsja jõudnud karjääri esimese kübaratrini ning Anthony Mantha, kes olnud Detroit Red Wingsi tagasihoidliku hooaja praktiliselt ainus positiivne kuju.
Kuu alguses karjääri kolmanda neljapunktilise esitusega hakkama saanud Kuznetsov kogus 15 mänguga 20 punkti (7+13). 15 mängu jooksul jõudis ta 11 korda vähemalt ühe punktini, korjates neid kuu viimastes mängudes rohkem kahe kaupa. Viimasest viiest punktidega mängudest neli olid vähemalt kahe silmaga.
Washington Capitalsi eelmise hooaja resultatiivseim mängija korjas jaanuaris üle poole oma hooaja punktidest (39).
Kuznetsovile järgnesid Boston Bruinsi Brad Marchand ja San Jose Sharksi Brent Burns. Esimene lõpetas kuu samuti 20 silmaga (11+9) ja teine 18-ga (6+12). Marchandi 11 tabamust oli kuu parim näitaja, neist kolm tulid vähemusest. Burns, kes on 53 punktiga ülekaalukalt liiga resultatiivseim kaitsja, sai jaanuaris kirja kaks oma tänavusest kolmest kolme punktiga esitusest. 14 mängu jooksul jäi ta nulli peale vaid neli korda.
Patrick Marleau sai vahetult enne käimasoleva hooaja algust 37-aastaseks, kuid eilses mängus Colorado Avalanche'i vastu oli ta justkui kümme aastat turjalt maha raputanud. Kogenud ründaja aitas San Jose Sharksi viienda järjestikuse võiduni, pannes viimasel kolmandikul võrku neli väravat.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Kogu karjääri San Joses veetnud ja mitmeid klubi rekordeid omav ründaja kerkis NHL-i ajaloos 12. mängijaks, kes ühel kolmandikul nelja väravaga hakkama saanud. Viimati tegi selle ära Mario Lemieux peaaegu täpselt 20 aastat tagasi, 26. jaanuaril 1997.
Marleau polnud enne plahvatamist seitse mängu järjest skoorinud. Põua lõpetanud supermäng tegi temast klubi ajaloos kolmanda mängija, kes ühes kohtumises neli korda täpne olnud.
"See oli hea periood, täna oli väga lõbus," oli päevakangelase napp kommentaar oma tembule.
Haigestunud Matt Duchene'ita Avalanche kasutas väravas taas kollanokka Spencer Martinit ning sarnaselt nädalavahetusel peetud mängule olid Sharksil mõningad probleemid tema ära lahendamisel. Marleau väravad, eelkõige 7:42'ga tulnud karjääri viies kübar, aitasid Sharksi 1-1 viigiseisult 5-2 võiduni.
Brent Burns jätkas oma fantastilist hooaega 20. värava ja kahe söödupunktiga. Ta on endale kaitsjate punktitabelis mänginud välja juba 11-punktilise edu! Koos Jegveni Malkiniga on nad ainsad, kel seni kirjas vähemalt 20 väravat ja 30 söötu.
Avalanche'il on 45 mänguga kirjas vaid 28 punkti. Hakkab vaikselt täiesti reaalseks kiskuma see, et hooaeg lõpetatakse vähema kui 50 silmaga. Viimati nähti sellist asja hooajal 1999/2000, kui debütant Atlanta Trashers suutis koguda vaid 39 punkti.
Teised kohtumised New York Rangers 3 - 2 Los Angeles Kings (tipphetked)
Üllatuslikult teist õhtut järjest mänginud Henrik Lundqvist on hakanud näitama, et jutud tema allakäigust on ilmselgelt liialdatud. Kirja läks kolmas järjestikune võit ja seda 36 tõrjega. Ta on võiduseeria ajal lasknud kokku vaid neli väravat. Rangers sai kolm väravat vaid 17 pealeviskega Jeff Zatkoffi vastu. Alain Vigneault kerkis NHL-i ajaloos 11. tuhande mänguni jõudnud peatreeneriks.
Washington Capitals 6 - 1 Carolina Hurricanes (tipphetked)
Jordan Staali varajane ülekaalu värav ajas kodumeeskonna närvi. Väravatest kaks jäid Dmitri Orlovi nimele. Capitals on jõudnud 14-mängulise punktiseeriani, millega korratakse oma ajaloo paremuselt teist saavutust.
Toronto Maple Leafs 4 - 0 Calgary Flames (tipphetked)
Frederik Andersen teenis 26 tõrjega hooaja teise nullimängu kohtumises, kus Nazem Kadri ületas kahe tabamusega 100 värava piiri ning Mitch Marner kerkis 1+1'ga tänavuste uustulnukate punktitabeli liidriks. Vahepeal kena tõusu teinud Flames on nüüd viimasest kuuest kaotanud viis.
Eelmise kahe kohtumise peale 11 väravat teinud Jets ei suutnud viga saanud John Gibsoni asemel mänginud Jonathan Bernier'd üle mängida. 16 tema 31-st tõrjest tulid viimasel kolmandikul, kus ülekaalust pani võiduvärava võrku Ryan Getzlaf. Avakolmandikul tegid külalised Logan Shaw esituses ühe ka vähemusest. Arizona Coyotes 3 - 2 (LA) Florida Panthers (tipphetked)
Tobias Rieder tegi lisaaja avaminutil võiduvärava mängus, kus Christian Fischerist sai Coyotesi ajaloo esimene mängija, kes olnud täpne mõlemas karjääri esimeses kahes mängus. Panthers kaotas viienda lisaaja järjest. Enne seda seeriat oli õnnestunud viiel järjestikusel lisaajal võidutseda.
Tähtede mängu nädalavahetus on kaotanud ühe osa oskuste võistlusest. Alates 2008. aastast kavas olnud Breakaway Challenge, mille jooksul nähtud igasugu naljakat ja vähem naljakat, on tänavu plaanidest välja jäetud. Mingisugust asendusüritust kuuldavati tulemas ei ole.
(foto: nydailynews.com)
Ala eelmise aasta tähtedeks olid Chewbaccaks kehastunud Brent Burns ja Jaromir Jagrit jäljendanud P.K. Subban (videos alates 10:22), kes ka võitjaks osutus.
Ettevõtmise algusaastatel oli selle suurimaks täheks Aleksandr Ovetškin, kes võidutses kolm korda järjest.
Lisaks ühe ala eemaldamisele on võistlus läbinud muutuse ka selle näol, et sarnaselt Tähtede mängu endaga hakatakse seal samuti võistlema divisjonide esindustena.
Brent Burns oli läinud ööl taas suurepärases hoos, kui lõpetas San Jose Sharksi 4-3 võidumängu Ottawa Senatorsi vastu kahe punktiga. 31-aastane kaitsja on kindlate sammudega liikumas Norrise trofee suunas ja Joe Thornton on teda isegi nimetanud maailma parimaks mängijaks.
(foto: ftw.usatoday.com)
Ottawas peetud mängus läks Sharks Burnsi väravast 2-1 ette ning just tema pealeviskest tekkinud segaduse järel sündis hilisel hetkel 3-3 viigivärav, mille meeskond hiljem karistusvisetel võiduks mängis.
"Ta on maailma parim mängija. Mitte lihtsalt parim kaitsja, vaid parim mängija maailmas üldse," sõnas Thornton pärast mängu.
Burnsil on nüüd 30 mänguga kirjas 13 väravat ja 28 punkti. Neist seitse on tulnud selle kuu käigus kokku pandud kuuemängulise punktiseeria jooksul.
Erik Karlsson on veel Burnsile liiga resultatiivseima kaitsja arvestuses konkurentsi pakkumas (ka rootslasel on kirjas 28 silma), ent praeguse hooga jätkates peaks Sharksi mees peagi omaette klassist olema.
"Kui ta lihtsalt mängib 50 kohtumist veel, siis on Norris teda ootamas. Nii lihtne see tema jaoks ongi," lisas Thornton.
Norris ei pruugi ka Burnsi ainsaks hooaja auhinnaks jääda. Thornton annaks talle kindlasti juba ka Harti ära.
Järgmisest hooajast on NHL-is kaks kaitsjat, kelle leping võtab palgafondist enda alla vähemalt kaheksa miljonit dollarit. P.K. Subbani kõrvale tõuseb Brent Burns, kellega San Jose Sharks tegi hiigellepingu. Hokimaailma uhkeima habemega mees saab kaheksa aasta peale 64 miljonit.
(foto: espn.com)
2011. aasta suvel Minnesota Wildist San Josesse jõudnud kanadalase palk kerkib 5.76 miljoni pealt kaheksa peale. Suur osa töötasust tuleb kätte boonustega ja enamuse saab ta juba esimese nelja aastaga.
"Brent on NHL-i üks dünaamilisemaid mängijad ja oleme elevil, et saime tehingu tehtud. Ta on näinud uskumatult palju vaeva saamaks eliitklassist kaitsemeheks ja 1.96 pika ning 105 kaaluva mängijana on tema võimed jääl unikaalsed ja haruldased," kommenteeris pärast allkirjade vahetamist Sharksi peamänedžer Doug Wilson.
With his new 8-year contract, #SJSharks Brent Burns can buy 1,524 million 8-packs of Gillette Fusion razor blade refills
Mullu hooaja parima kaitsja valimisel kolmandaks jäänud Burns on alates 2012. aasta tööseisakut sinise joone meeste hulgas teinud enim väravaid (82) ja tema punktisaak 219 jääb samas ajavahemikus alla vaid Erik Karlssoni omale (252). Kuigi tõsi, vahepeal on teda ka ründajana kasutatud.
Tänavu on Burnsil seni 19 mänguga tulnud seitse väravat ja 16 punkti.
Hokis sünnivad enamjaolt omaväravad mõnest õnnetust põrkest või lihtsalt halbade sündmuste kokku langemise tõttu, aga vahest saab näha ka tõeliseid iluväravaid. Seda tõestas esmaspäeval Kyle Quincey, kes New Jersey Devilsi 0-4 kaotuses San Jose Sharksi vastu osavalt lõppskoori vormistas.
(foto: Bruce Bennet/Getty Images)
31-aastane kaitsja oli enne eilset viimase nelja mänguga kaks väravat teinud ja äkki oli siis väravanälg lihtsalt nii suur, et ei suutnud end võimaluse tekkimisel kuidagi taltsutada.
Kummaline tabamus aitas Brent Burnsi seitsme väravaga jagama liiga resultatiivseima kaitsja au.
New York Islandersi organisatsioonis on Ryan Pulock mees, kelle pealeviske tugevusest räägitakse legende, ent Barclays Centeris on sel hooajal esimest korda inventari ära lõhkunud hoopis vastasmeeskonna mängija. Sellega sai hakkama San Jose Sharksi Brent Burns.
(foto: si.com)
Üks Burnsi sööduüritus läks mängu lõpuosas lootusetult sihtmärgist mööda, lennates kodumeeskonna pinki ümbritseva klaasi pihta, mis mõranes. Litrit suunanud Joe Thornton võis pärast mängu vastasleerist kuulda mitmeid tänusõnu selle eest, et peanupud terveks jäid.
Kuigi Islandersi pingi pealt pakuti välja plaan lappida auk teibiga, siis vahetati klaas ikkagi tervenist välja ning Sharksi 3-2 võiduga lõppenud mäng jätkus pärast väikest pausi.
Kuivõrd palju võib 12 kuuga muutuda. Pärast 10-aastase playoffide seeria murdumist näis eelmisel suvel, et San Joses ollakse valmis meeskonda õhkima, ent suurejooneliseks tagasitulekuks piisas vaid uuest peatreenerist. Peter DeBoer tõi klubile ajaloo esimese Stanley karikavõistluste finaalikoha.
(foto: foxsports.com)
DeBoeriga olid hooaja esimeses pooles mõned künkad, kui näiteks detsembrit alustati kuue järjestikuse kaotusega, kuid pärast seda jäi kuni finaalseeria lõpuni aasta pikimaks kaotuste jadaks üks kolmene seeria. Otsustavad kohtumised lõppesid 2-4 allajäämisega Pittsburgh Penguinsile, aga pikk rännak playoffides andis meeskonnale ja peatreenerile kõvasti tarkust juurde.
Sharks jäi Penguinsi vastu kiiruse osas hätta. Suvel peeti just seda elementi silmas, kui meeskonda täiendusi otsiti. Koosseisu parandamisel jäädi üsna vaoshoituks, kui liitusid vaid kaks meest - Mikkel Bødker ja David Schlemko. Koos Arizona Coyotesis mänginud paar on olnud pikalt Sharksi skautide vaateväljas, kuna ühes divisjonis olles on aasta peale toimunud mitmed kohtumisi.
"Mikkeli parimaks omaduseks on tema tohutu kiirus ja tal on võimekus kaitsjatest vabaneda tänu oma väleduse ja pehmete käte kombinatsioonile. Tema loovus ja litrivaldamise võimed teevad temast kaitsest rünnakule ümberlülitudes ohtliku mängija. Arvame, et ta õitseb meie mängijate grupi hulgas," iseloomustas suvel taanlast peamänedžer Doug Wilson.
DeBoer on Schlemko puhul samuti kiitnud tema kiirus ning ka liikuvust. "Oleme väga rahul, et ta valis oma omaduste juures meid," lisas Wilson. "Tegu on litrit liigutava mängijaga, kes litriga väga tasakaalukas. Tal oli väga hea aasta. Kiirus on tema mängu osa."
29-aastane Schlemko veetis eelmise hooaja New Jersey's, kus jõudis karjääri parimat tähistava 19 punktini (3+16). Tegu on olnud mängijaga, kes pidevalt karjääri jooksul olnud nii öelda seitsmes kaitsja, kes enamjaolt vaid häda korral koosseisu pääseb, kuid San Joses nähakse talle tähtsamat rolli. Sellele vihjab temaga tehtud üsna pikk, 4-aastane leping.
(foto: dailyfaceoff.com)
Schlemko võtab koosseisus endale Roman Polaki ja Matt Tennysoni poolt vabaks jäetud koha. Kõige muu ilusa kõrval peaks ta olema ka veel üks relv liiga ühele parimale ülekaalule. Sharks lõpetas selle osas mullu 22.5% ja 3. kohaga. Vaid Patrick Kane kogus Brent Burnsi 30-st ülekaalus rohkem punkte.
31-aastane habemik tegi 75 punktiga ülivõimsa hooja, mille kordamine saab olema keeruline. Kuid kuna algamas on lepingu viimane aasta, siis ei tohiks midagi motivatsiooni taha jääda. Indu võiks juurde anda ka see, et vaatamata rohkele kiitusele jäi ta hooaja parima kaitsja valmisel ikkagi ainult kolmandaks.
Burns & Co lasi endale eelmisel hooajal keskmiselt vaid 27.4 pealeviset ja see oli liiga paremuselt 2. näitaja. Endale lastud väravate vähesus ei olnud eriti muljetavaldav, kuna 2.52-ga mahuti vaid napilt TOP 10 sekka, kuid samas oli väravate suhe jällegi üks liiga parimaid. Vaid viis satsi suutsid paremad olla 0.37-st.
Keskmiselt 2.89 kolli skoorinud rünnak sai Burnsilt kõva panuse ja Schlemko suguse litri liigutaja lisamine võiks seda veelgi teravdada. Nagu ka Bødkeri kiirus.
(foto: dailyfaceoff.com)
Eelmise hooaja Arizona ja Colorado Avalanche'i vahel ära jaganud Bødker ületas karjääri jooksul teist korda 50 punkti piiri. Jumalike Joe'de kõrval mängides võiks ta kerkida tasemelt veel kõrgemale. Seejuures korjas ta oma 51-st silmast 19 ülekaalus ehk temagi võiks susisevale erimeeskonnale vunki juurde lisada.
Sharks on läinud usinalt kaasa hoogu koguva trendiga, mille kohaselt peab ühel korralikul meeskonnal olema 3-4 ründekolmikut, mis vastasmeeskonnale kurja suudavad teha. "Me saime lüüa meeskonnalt, kellel oli Phil Kessel kolmandas kolmikus," on DeBoer finaalseeriat meenutanud. "See näitab, milliseid ebamugavusi vastase jaoks saab teha, kui sul on selline sügavus."
Huvitav on seis Sharksi väravasuul ja eelkõige seetõttu, et see peaks rõõmustama kõiki balti rahvaid. Dainius Zubrus on küll satsist lahkunud, aga meesmodellist puurilukk Mantas Armalis kindlustab selle, et leedukate konsistents jääb San Joses samaks. Mõnevõrra üllatuslikult ei ole Wilson pärast James Reimeri lahkumist läinud otsima kogenumat varuvahti. Armalisele peaksid konkurentsi pakkuma klubi süsteemi teised puurilukud
Põhimehena jätkab Martin Jones. LA-s karjääri varukindana alustanud kanadalane sai uues klubis suure vastutuse ega vedanud oma debüüthooaja jooksul alt. Tema kuuest nullimängust oli parem vaid Chicago Blackhawksi Corey Crawford ning karikamängudes tuli neid veel kolm tükki juurde. Seejuures läksid need kirja vaid neljamängulise perioodi käigus.
"Jones oli uskumatu. Tüüp on kuradima hea väravavaht. Oleme õnnega koos, et ta on meie mees," kiitis pärast hooaja lõppu Logan Couture, kes oli 30 silmaga playoffides ülekaalukalt resultatiivseim mängija.
26-aastane puurilukk võitis põhiturniiril 65 stardi juures 37 mängu, lasi 2.27 väravat ja tõrjus 91.8%-ga. Playoffides läks käsi veel teravamaks - 2.16, 92.3%. Arvestades, et paljud mängijad on rääkinud sellest, kuidas DeBoeriga kohanemine oli alguses raske, siis võib sama kehtida ka Jonesi suhtes. Ehk uuest hooajast võiks oodata veelgi paremaid põhiturniiri numbreid.
Hooaja väljavaated
NHL-is ei ole kerge järjestikustel aastatel finaali pääsemine, kuid tunne San Joses on päris enesekindel. "Meil on suurepärane mängijate grupp. Meile kõigile meeldib üksteisega koos olla. Treenerid tegid tohutult head tööd. Nad oli meie jaoks tänavu ülitähtsad," rääkis Joe Thornton pärast playoffide lõppu. "Kõik naasevad uueks hooajaks ja oleme siis isegi veel näljasemad. See saab meie jaoks olema põnev aasta."
Uus hooaeg on aga Sharksi jaoks ka veidi uudne. Kuna meeskond polnud pikalt playoffides kaugel käinud, siis lõppes hooaeg harjumatult hilja. Nüüd on paljud rivistusest olnud osalised ka maailmakarikal (Kanada satsis on just enim Sharksi mehi (4) ja kokku läks turniirile seitse mängijat). "Tegu oli väga kurnava aastaga," on DeBoer mulluse kohta öelnud. "Oli kurnav arv mänge ja kurnav reisikalender. Peame välja mõtlema plaani, millega pärast maailmakarikat hooaega alustades kindlustame selle, kuidas jälgida seda, mis seisus nad (mängijad) on ja kuidas nad end tunnevad."
Mängijad võivad olla väsinud, aga tervikuna tundub Sharksi seis lubavana. DeBoeri näol on leitud treener, kes oskab meeskonna tugevustele mängida ja neid tugevamaid külgi on suviste käikudega veelgi lihvitud. Väsimus võib hooaja jooksul teemaks osutuda, aga kuna klubil on süsteemis nii mõnigi põnev ründetalent, siis saab nendega seisu värskendada. Meeskond on valmis uueks pikaks playoffide rännakuks ja potentsiaal selleks on satsis kahtlemata olemas.
San Jose Sharks oli läinud ööl surmaga silmitsi ning vähemalt esimene duell lõppes võidukalt. Pittsburgh Penguins ei suutnud kodus otsustavat neljandat võitu noppida ning Peter DeBoeri meeskonna 4-2 üleolekuga sai tänavune finaalseeria uuesti veidi elu sisse.
(foto: Gene J. Puskar/AP Photo)
Kohtumine algas ülimalt meelelahutuslikult, kui Sharks mängis endale esimese kolme minutiga 2-0 edu välja, kuid viie minuti möödumisel oli mäng jälle viigis. Ülekaalust teist mängu järjest täpne olnud Jevgeni Malkin ja Carl Hagelin skoorisid 22-sekundilise vahega, kustutades Brent Burnsi ja Logan Couture'i tabamustest tulnud külaliste eduseisu.
Neli kolli tehti lõpuks kokku ära viie minuti ja kuue sekundiga ning see on uus karikafinaali rekord. Eelmine tippmark 6:51 pärines 1992. aasta finaalist, kus Penguins kohtus Chicago Blackhawksiga.
Kuid sellega draama avakolmandikul ei lõppenud. Malkini värava juures suurepärase söödu pannud Phil Kessel jõudis kodumeeskonnale eduseisu andmisele ülilähedale. Üks tema pealevise paitas mõlemat Martin Jonesi värava posti.
Pingviinid võisid oma ebaõnne hiljem kõvasti kiruda, sest Melker Karlsson viis oma playoffide viiendaga külalised enne esimest pausi uuesti ette.
Couture tuli lõpuks avakolmandikult ära kolme punktiga, korrates sellega playoffide ühe perioodi punktide rekordit, millega sai viimati 2010. aastal hakkama Danny Briere.
"Teame, et me pole seeria käigus palju või tegelikult üldse väravaid teinud ning see on üks põhjustest, miks me 1-3 taga oleme. Kuid me ei tahtnud, et meie hooaeg lõppeks," rääkis pärast mängu Couture, kellel nüüd karikamängudes kokku kirjas 29 punkti, mis viimase 19 aasta üks kõvemaid näitajaid.
Most points in a playoff year, since 1997
36: Malkin (2009)
31: Crosby (2009)
30: Briere (2010)
29: Toews (2010) & @Logancouture (3 tonight)
Penguins asus kohe pärast pausi näljaselt viigiväravat otsima, aga lõpuks selleni ei jõutudki. Jones lükkas kokku kõrvale 44 üritust, mis tähistab alates aastast 1967 finaalis ühe väravavahi poolt normaalajal enim tõrjeid.
"Ta oli uskumatu," ütles Jonesi kohta Justin Braun, kelle rikošetist Malkini värav sündis. "Ta on rahulik, ei lase end heidutada ega kaota oma närvi."
Kolleegi kiitis kõvasti ka Matt Murray, kelle nimele jäi sel korral 18 tõrjet.
Jones ise jäi oma esitust hinnates tagasihoidlikuks, öeldes: "Tundsin end täna hästi. Minu arvates tegi meie kaitse värava ees head tööd ning saime mõned soodsad põrked."
26-aastane kanadalane tõusis ühtlasi pärast 1967 aasta suurt liiga laienemist esimeseks puurivahiks, kes finaalseerias kaks 40+ tõrjega esitust teinud. Seekordne hiilgeesitus aitas ka Sharksil playoffides saadud kuuenda võõrsilvõiduga püstitada uue klubi rekordi. Samuti jõuti sellega kogu hooaja lõikes võõrsilvõitude osas liiga uue rekordini.
Playoffide ajal habeme kasvatamine on tore traditsioon, mille algatasid 1980ndatel New York Islandersi mängijad. Kuid see ei meeldi siiski kõigile. Üks neist on legendaarne Guy Lafleur, kes ei kannata absoluutselt Joe Thorntoni ja Brent Burnsi habemeid.
(foto: scoopnest.com)
Thornton ja Burns pakuvad praeguse seisuga isegi jõuluvanale juba kõva konkurentsi ning Lafleuri arvates võiksid mehed oma karvakasvu veidikenegi kontrollida.
"Ma arvan, et see on hoki häbiplekk," on Lefleur San Jose Sharksi paari habemete kohta öelnud. "Ma vihkan seda. See ei jäta NHL-ist head muljet. Mul pole midagi selle vastu, kui keegi kannab habet, aga see ei tohiks kõhuni ulatuda. Meeskonna mänedžerid peaksid end kehtestama."
Naljaga pooleks lisas 5-kordne karikavõitja, et just seetõttu on Sharks tänavuses finaalseerias kehvalt esinenud.
"Nad ei näe litrit, selle pärast ongi nad raskustes," ütles Lafleur.
Ehk on legendil ka õigus. Burns alustas Pittsburgh Penguinsi vastu seeriat kahe söödupunktiga, kuid istub pärast seda nulli peal. Thornton korjas oma ainsad punktid - samuti söödud - seeria 3. mängus.
Lafleuri lohutuseks võib aga öelda, et kui Sharks täna finaali 5. mängu kaotab, siis ei pea kontrolli alt väljas olevaid habemeid enam kaua kannatama. Vähemalt mitte Thorntoni oma.
San Jose Sharksil on võimalus saada selle aastatuhande teiseks finaali debütandiks, kes kohe Stanley karika võidab. Kuid selleks peab maha raputama finaalseeria 1. mängu negatiivsed emotsioonid. Kodus mänginud Pittsburgh Penguins lasi käest 2-0 edu, ent sai hilise väravaga siiski napi võidu.
(foto: trendingnator.com)
Võiduvärava kangelaseks kerkis Nick Bonino, kes vastaste poolt umbes kaks ja pool minutit enne lõppu Martin Jonesi värava ette telkima unustati. Kris Letang tegi täpse sööduga kuldsele väravale hea eeltöö.
"Tanger (Letang) pani litri mulle otse kepi laba peale. See polnud üldse tugev pealevise, aga leidsin võimaluse, kuidas see temast mööda saada," kirjeldas Bonino tabamust.
Finaali avamängu alguses jätkas Penguins sealt, kus asjad idakonverentsi finaalis pooleli jäid. Vastasest oldi pealevisetega üle koguni 15-4, Bryan Rust skooris jälle ning minut hiljem tegi Conor Sheary Sidney Crosby oivalisest söödust 2-0.
Tegu ajaloo teise korraga, mil Stanley karika finaalseeria on alanud kahe kollanoka väravaga.
Rust on nüüd tänavu playoffides skoorinud rohkem kolle (6), kui karjääri 55 põhihooaja mänguga kokku (5).
"Nad alustasid hoogsalt ja tundus, et me olime mudas kinni," ütles avakolmandiku kohta Logan Couture. "Seda ei tohiks juhtuda. Ilmselgelt on paljud siin esimest korda, seega äkki oli asi selles. Hooaja praeguses faasis on mängud liiga tähtsad selleks, et sedamoodi alustada."
Sharksi poolt sai mängulaadset asja näha alles teisel kolmandikul. Hea algus viis klubi ajaloo esimese finaalseeria väravani, mis läks ülekaalust Tomaš Hertli nimele ning perioodi lõpus jõuti tänu Patrick Marleau tabamusele ka viigini.
Ent teine paus mõjus külalistele negatiivselt. Viimasel kolmandikul pandi Matt Murray paaris olukorras väga hästi proovile, aga Penguins oli pealevisetega seal 18-9 üle ning lõpuks surus kodumeeskond võiduvärava välja.
Kogu kohtumise peale oli Penguins väravale läinud üritustega üle 41-26. Karikaunistuse elluviimiseks peab Peter DeBoeri meeskond selgelt oma mängu parandama.
"Üritad kõik normaalsena hoida, aga oled sellest pikemat aega unistanud. Nüüd teame, mis meid ees ootab ja oleme paremad," rääkis pärast matši külaliste mõlema värava juures söödupunkti kirja saanud Brent Burns.
Finaalseeria algas viimati idakonverentsi meeskonna võiduga 2006. aastal. Neli aastat järjest on avamängu võitja karika enda valdusesse saanud.
Stanley karikas jagatakse tänavu 123. korda välja ning seda finaalseerias, kus on on esimest korda pärast 2007. aastat osaline üks debütant. San Jose Sharks läheb oma ajaloo esimeses finaalis vastamisi kolmekordse võitja Pittsburgh Penguinsiga.
Viimati 2009. aastal finaalis mänginud ja seal 4-3 Detroit Red Wingsist parem olnud Penguins lõikab vilja hooaja käigus tehtud õigete otsuste pealt. 12. detsembril klubi AHL-i meeskonna juurest Mike Johnstoni asemel peatreeneriks edutatud Mike Sullivanist on kujunenud täpselt see õige tüürimees, kes suudab aastaid alla oma võimete esinenud satsist lõpuks maksimumi välja pigistada. Oma 11 aasta pikkust mängijakarjääri just San Joses alustanud ameeriklane oskab meeskonna tugevustele mängida ning oma hoolealustega hästi suhelda. Isegi kui selleks peab mõnikord hääletooni tõstma.
Sullivan on Penguinsist vorminud satsi, keda hooaja teises pooles hakkasid kõik kartma. Sharksi peatreener Peter DeBoer on enne täna algavat finaalseeriat nimetanud vastast liiga kiiremaks meeskonnaks. Kiire ja osav on ka Tampa Bay Lightning, kuid Penguins käis oma idakonverentsi finaali vastasest üsna kergelt üle. Isegi kui seeria kestis seitse mängu. Sullivani meeskond oli seal pealevisete arvestuses parem 259-178. Täielik dominatsioon. Keskmiselt 37 pealeviskeni jõudmine on päris müstiline saavutus. Eriti arvestades seda, et vastas oli väga hea meeskond, kes aasta tagasi ise idakonverentsi karikavõistluste finaalseerias esindas.
Playoffide peale kokku on Penguins keskmiselt jõudnud 35.1 ürituseni ja lasknud endale 29.7. Sharksi numbriteks on vastavalt 28 ja 27.1. Saab olema huvitav näha, kas DeBoeri hoolealused suudavad vastase rünnakuid ohjeldada või mitte. Peatreener on enne seeriat eesmärgiks seadnud litri valdamise. See peaks olema parim vahend kiiruse vastu võitlemiseks. Sama soovib aga kindlasti teha ka Penguins, sest vastu tuleb samuti tempokas meeskond. "Saame näha kiiret hokit. Mõlemad soovivad mängida täpselt samamoodi. Tahetakse kaitset ründesse kaasata ning nad on ülekaalus väga ohtlikud," ütles Sidney Crosby eile.
Crosby on pärast viljakat New York Rangersi vastu peetud avaringi seeriat (viie mänguga kaheksa punkti) kahvatult esinenud (13 mänguga seitse punkti) ja sellest tingituna ka mitmelt poolt kriitikat saanud, kuid sellele on temalt alati vastus olemas olnud. Idakonverentsi finaalis tulnud neljast võidust kolmes oli just tema värav see, mis positiivse tulemuse kindlustas. NHL-i ajaloos kusjuures ongi olnud vaid üks mängija, kes seda suutnud seeria kõigis võitudes. 1983. aastal tegi selle tembu ära New York Islandersi legendaarne väravakütt Mike Bossy.
Kapteni raskustele vaatamata finaali jõudmine on kõva kvaliteedi näitaja. Lisaks õige treeneri leidmisele on peamänedžer Jim Rutherford ka koosseisu targalt täiendanud. Phil Kesseli toomisest polnud algselt väga kasu, aga 28-aastane ründaja lõpetas põhiturniiri suurepärase hooga, mis on jätkunud ka karikamängudes. Pärast kolme ringi on Kessel ainus Penguinsi mängija, kes vähemalt punkti mängu kohta kogunud. 18 kohtumisega on kirjas 9+9. Ta on teise suvise täienduse Nick Bonino ja jaanuaris hangitud Carl Hageliniga moodustanud suurepärase kolmiku. Kamba peale on kirjas 45 punkti. Neid võib pidada peamiseks põhjuseks, miks meeskonnal on õnnestunud playoffides keskmiselt skoorida 3.22 väravat mängus.
Rünnakut on hästi toetanud ka kaitse, kus võtmetäienduseks Trevor Daley. Chicagos mängujoonisesse absoluutselt mitte istunud kaitsemees sobis Penguinsi sinisele joonele nagu valatult. Karikafinaal jääb tal küll vigastuse tõttu tõenäoliselt mängimata, aga seda olulisemaks võib pidada Rutherfordi otsust tuua veebruaris kaitseliini veel Justin Schultz. 25-aastane kanadalast pole väga palju usaldatud (keskmine mänguaeg playoffides 13:03), aga hätta pole ta jäänud. Idakonverentsi finaalis õnnestus ka kaks söödupunkti koguda. Daleyta mängimine saab Penguinsil olema paras katsumus, aga Lightningu vastu näidati seeria teises pooles, et tema puudumisel väga palju ei muutunudki. Mänguline ülekaal oli enamvähem samasugune.
Edu võti: Sidney Crosby
Vorm on ajutine, aga klass on jääv. Selle lausega saab Crosbyt hästi iseloomustada. Langustele järgneb alati tõus ning lõppkokkuvõttes võib teda siiski endiselt pidada maailma parimaks hokimängijaks. Lightning sai #87 hästi kinni, aga ikkagi mitte täielikult ning valusal kombel tegi just tema mitmes mängus võiduvärava.
Sharks jättis avaringis Los Angeles Kingsi kolmele põhiturniiri suurimale väravakütile Anže Kopitarile, Jeff Carterile ja Tyler Toffolile vaid kaks väravat. Need mõlemad tulid sloveeni sulest. 2. ringis jõudis Nashville Predatorsi Filip Forsberg ainult ühe punktini ning St. Louis Bluesi esiründaja Vladimir Tarasenko sai läänekonverentsi finaalis oma esimesed silmad pähe alles viimases mängus.
DeBoeri hoolealused oskavad vastase ohtlikumaid relvi neutraliseerida ning see võib vabalt ka Crosbyga juhtuda. Kuid sama hästi võib ta ka vahepealse vaikse kulgemise tasa teha. See oleks Penguinsile suureks plussiks.
San Jose Sharks
Sharksi puhul ei saa samuti üle ega ümber eelmisest suvest. Kahest klubist vallandatud Peter DeBoeri aktsiad ei saanud väga kõrgel olla ajal, mil peamänedžer Doug Wilson ta uueks treeneriks valis. 47-aastane kanadalane on nüüd ka hakkama saanud omapärase saavutusega. 8-aastase treenerikarjääri jooksul on ta oma meeskonna kaks korda playoffidesse tüürinud. Mõlemal korral on meeskond finaali jõudnud! Ilusat saavutust võiks nüüd timmida selle näol, et erinevalt 2012. aasta finaalist ei lõppeks seekordne seeria kaotusega. DeBoeri New Jersey Devils jäi neli aastat tagasi Kingsile alla 2-4.
Omal ajal koos Sullivaniga San Joses mänginud Wilson on teinud osavaid käike ka mängijateturul. Hooajasisesed vahetustehingud jäid ära, kuid eelnevalt olid juba head lükked korda saadetud. Hangiti Joel Ward, Joonas Donskoi ja just Penguinsi poolt hüljatud Paul Martin. Ward skooris lääne finaali viimases kahes mängus meeskonna 11-st väravast neli, Donskoi säras avaringi otsustavas mängus kahe väravaga ja Martin on +10'ga playoffides meeskonnasiseses pingereas teisel kohal. Tema kindel tegutsemine laseb kaitsepaarilisel Brent Burnsil rünnakul amokki joosta. Isegi novembris aastase säästulepingu peale võetud Dainius Zubrus on karikamängudes arvestataval kohal olnud, aidates 1+1'ga pärast avamängu kaotust läänekonverentsi finaali viigistada.
Uustulnukate asemel on aga hooaja otsustavas faasis põhiline tähelepanu läinud siiski meestele, kes klubi eest juba aastaid verd ja higi valanud. Patrick Marleaul on enne esimest finaalkohtumist kokku kirjas 1576 NHL-i mängu. Alahinnatud Joe Thorntonil on neid kogunenud 1517. Omamoodi sümboolne, et kaks saurust mängivad oma esimest finaali just Penguinsi vastu. Võib öelda, et nende pikk karjäär sai alguse just Pittsburghist, kui nad 1997. aastal seal toimunud drafti käigus esimeste valikutena liigasse valiti.
Kahe igiliikuri kõrval on tulemas 31-aastane Joe Pavelski ja 27-aastane Logan Couture. Esimese puhul peab uuesti kiitma Wilsoni head nina. Mõlemad Thornton ja Marleau on meeskonna kaptenid olnud, aga kummagi juhtimisel ei õnnestunud lõplikku läbimurret teha. 2014. aastal kooriti C-täht Thorntoni rinna pealt ära ja enne tänavust hooaega anti see just Pavelskile. 2003. aasta draftis alles 7. ringis üles korjatud ameeriklane pani pärast seda kokku ühe oma karjääri parima aasta, kogudes põhiturniiril 78 punkti (38+40). Finaalseeriat alustab ta playoffide suurima väravakütina. 18 matšiga on kirjas 13 kolli. Karikamängude punktitabelis on temast eespool just kaks silma rohkem kogunud Couture, kes olnud kõige osavam söödumeister (8+16). Kusjuures duo järel tuleb kolmandana Burns. Muljetavaldav tõsiasi!
Sharks teeb keskmise väravate arvuga (3.50) Penguinsile ära ning on olnud parem ka kaitses (2.28), kuid vaatamata sellele alustatakse seeriat autsaiderina. Ent spordi üks võlusid ongi see, et alati favoriidid ei võida. San Joses teatakse seda väga hästi. "Nad on mitmetest lahingutest läbi käinud ja vaimselt tugevad," on DeBoer oma meeste kohta öelnud. "Nad võinuks vabalt võita karika mitmeid kordi. Ma ei tea, miks see nii pole läinud. Vahest on põhjuseks halb õnn, valel ajal tulnud vigastused või ükskõik mis. See lihtsalt näitab kuivõrd raske on võita ja nüüd on neil selleks lõpuks hea võimalus."
Varasemates ringides on Sharks ka tegelikult vaid korra favoriit olnud. Kingsi ja Bluesi kukutamisega näidati, et endast eeldatavaid tugevaid suudetakse valusalt hammustada. Selle peamiseks põhjuseks võib pidada meeskonna suurepärast ülekaalus mängimist. Tänavu põhiturniiril oli ülekaalu efektiivsuseks 22.5% ja playoffides on selleks isegi 27%. Penguins paneb vastu 83.6%-lise karistuste surmamise ning asub oma 23.4%-lise ülekaaluga terroriseerima 80.4%-ga vähemuses mängivat meeskonda. Sharksil seisab oma ühe tugevuse hoidmiseks ees korralik väljakutse. Aga nagu DeBoer on öelnud, siis kergelt ei tule midagi ja ega ei peagi tulema.
Edu võti: oma mängustiili hoidmine
Üheks põhjuseks, miks mängulise poole pealt ida finaal väga ühepoolseks kujunes oli see, et Lightning hakkas oma mängu peale surumise asemel rohkem mõtlema sellele, kuidas pingviine ohjeldada. Seitsmes kohtumises oli mitmeid perioode, kus mängiti pikalt ülimalt ettevaatlikult ja võib isegi öelda, et kartlikult. Kardeti eksida ning see tõi omakorda kaasa ebakindluse, millele järgnesid valed otsused ehk lõpuks polnud vigade kartmisest midagi kasu, sest need tulid ikkagi sisse. Penguins sai tänu sellele ka päris mitu kerget väravat. Huvitav oleks näha, kui selle hirmutava meeskonnaga kohtudes hakkaks keegi nüüd tule vastu tulega võitlema. Personal peaks selleks täitsa olemas olema.
Sharks on playoffides väga hästi vastaste võimalusi suutnud limiteerida ning see õnnestus ka põhiturniiril, kus DeBoeri meeskonna keskmisest endale lastud pealevisete arvust 27.4 oli parem vaid üks meeskond (Predators) ja sedagi vaid 0.1-ga. Lightning oli 28.9-ga selle osas samuti liiga esikümnes, aga karikamängudes läks Jon Cooperi meeskonnal asi selgelt käest (33.3) ning eriti kole oli allajäämine ida finaalis. Kui Sharks jätkab oma mängu mängimist, siis võiks Penguinsi ohtlikuse vähendamine õnnestuda.
Ennustus: Penguins võidab karika 4-2
Legendaarse mängu NHL 94 vahva simulatsioon ennustab Sharksi võitu ja päris jahmatav oli näha, et NHL-i ametliku kodulehe 21-st nii öelda eksperdist tervelt 17 on sama meelt, kuid julgeks siiski pakkuda vastupidist. Kuna Penguins suutis 2. ringi mängudes Washington Capitalsi kardetud ülekaalu ohjeldada, siis võiks see ka siin õnnestuma. Postide vahel on tulemas põnev noorte puurivahtide lahing. Sharksi Martin Jones on veidi kogenum ja korjanud playoffides võrreldes Matt Murrayga kolm korda rohkem puhtaid pabereid, kuid mänge vaadates on siiski Penguinsi väravavaht jätnud kindlama mulje. Rünnakul on Sullivanil kasutada veidi rohkem kvaliteeti ja kogu see kena kompott peaks tähendama seda, et hooaeg 2008/09 saab võimaluse enda väikeseks kordamiseks. Ka siis läbisid pingviinid põhiturniiril treenerivahetuse, AHL-ist tuli keegi Dan Bylsma ja edasine on ajalugu.
Kui oled otsinud kohta, kus rahuldada oma uudishimu seoses NHL-iga, siis võid rännakud nüüd lõpetada. NHL iga kell on ainus eestikeelne lehekülg, kust leiab regulaarselt värsket materjali selle kohta, mis toimub maailma ühes vingeimas spordiliigas.
