Stanley karikavõistluste finaal: Pittsburgh Penguins vs San Jose Sharks

Stanley karikas jagatakse tänavu 123. korda välja ning seda finaalseerias, kus on on esimest korda pärast 2007. aastat osaline üks debütant. San Jose Sharks läheb oma ajaloo esimeses finaalis vastamisi kolmekordse võitja Pittsburgh Penguinsiga.

(foto: Twitter @penguins)
Omavahelised põhihooaja mängud

Sharks 1 - 5 Penguins
Marleau - Kessel x 2, Cullen, Malkin, Perron

Penguins 1 - 3 Sharks
Kessel - Burns x 2, Martin

Pittsburgh Penguins

Viimati 2009. aastal finaalis mänginud ja seal 4-3 Detroit Red Wingsist parem olnud Penguins lõikab vilja hooaja käigus tehtud õigete otsuste pealt. 12. detsembril klubi AHL-i meeskonna juurest Mike Johnstoni asemel peatreeneriks edutatud Mike Sullivanist on kujunenud täpselt see õige tüürimees, kes suudab aastaid alla oma võimete esinenud satsist lõpuks maksimumi välja pigistada. Oma 11 aasta pikkust mängijakarjääri just San Joses alustanud ameeriklane oskab meeskonna tugevustele mängida ning oma hoolealustega hästi suhelda. Isegi kui selleks peab mõnikord hääletooni tõstma.


Sullivan on Penguinsist vorminud satsi, keda hooaja teises pooles hakkasid kõik kartma. Sharksi peatreener Peter DeBoer on enne täna algavat finaalseeriat nimetanud vastast liiga kiiremaks meeskonnaks. Kiire ja osav on ka Tampa Bay Lightning, kuid Penguins käis oma idakonverentsi finaali vastasest üsna kergelt üle. Isegi kui seeria kestis seitse mängu. Sullivani meeskond oli seal pealevisete arvestuses parem 259-178. Täielik dominatsioon. Keskmiselt 37 pealeviskeni jõudmine on päris müstiline saavutus. Eriti arvestades seda, et vastas oli väga hea meeskond, kes aasta tagasi ise idakonverentsi karikavõistluste finaalseerias esindas.

Playoffide peale kokku on Penguins keskmiselt jõudnud 35.1 ürituseni ja lasknud endale 29.7. Sharksi numbriteks on vastavalt 28 ja 27.1. Saab olema huvitav näha, kas DeBoeri hoolealused suudavad vastase rünnakuid ohjeldada või mitte. Peatreener on enne seeriat eesmärgiks seadnud litri valdamise. See peaks olema parim vahend kiiruse vastu võitlemiseks. Sama soovib aga kindlasti teha ka Penguins, sest vastu tuleb samuti tempokas meeskond. "Saame näha kiiret hokit. Mõlemad soovivad mängida täpselt samamoodi. Tahetakse kaitset ründesse kaasata ning nad on ülekaalus väga ohtlikud," ütles Sidney Crosby eile.

Crosby on pärast viljakat New York Rangersi vastu peetud avaringi seeriat (viie mänguga kaheksa punkti) kahvatult esinenud (13 mänguga seitse punkti) ja sellest tingituna ka mitmelt poolt kriitikat saanud, kuid sellele on temalt alati vastus olemas olnud. Idakonverentsi finaalis tulnud neljast võidust kolmes oli just tema värav see, mis positiivse tulemuse kindlustas. NHL-i ajaloos kusjuures ongi olnud vaid üks mängija, kes seda suutnud seeria kõigis võitudes. 1983. aastal tegi selle tembu ära New York Islandersi legendaarne väravakütt Mike Bossy.

Kapteni raskustele vaatamata finaali jõudmine on kõva kvaliteedi näitaja. Lisaks õige treeneri leidmisele on peamänedžer Jim Rutherford ka koosseisu targalt täiendanud. Phil Kesseli toomisest polnud algselt väga kasu, aga 28-aastane ründaja lõpetas põhiturniiri suurepärase hooga, mis on jätkunud ka karikamängudes. Pärast kolme ringi on Kessel ainus Penguinsi mängija, kes vähemalt punkti mängu kohta kogunud. 18 kohtumisega on kirjas 9+9. Ta on teise suvise täienduse Nick Bonino ja jaanuaris hangitud Carl Hageliniga moodustanud suurepärase kolmiku. Kamba peale on kirjas 45 punkti. Neid võib pidada peamiseks põhjuseks, miks meeskonnal on õnnestunud playoffides keskmiselt skoorida 3.22 väravat mängus.

Rünnakut on hästi toetanud ka kaitse, kus võtmetäienduseks Trevor Daley. Chicagos mängujoonisesse absoluutselt mitte istunud kaitsemees sobis Penguinsi sinisele joonele nagu valatult. Karikafinaal jääb tal küll vigastuse tõttu tõenäoliselt mängimata, aga seda olulisemaks võib pidada Rutherfordi otsust tuua veebruaris kaitseliini veel Justin Schultz. 25-aastane kanadalast pole väga palju usaldatud (keskmine mänguaeg playoffides 13:03), aga hätta pole ta jäänud. Idakonverentsi finaalis õnnestus ka kaks söödupunkti koguda. Daleyta mängimine saab Penguinsil olema paras katsumus, aga Lightningu vastu näidati seeria teises pooles, et tema puudumisel väga palju ei muutunudki. Mänguline ülekaal oli enamvähem samasugune.

Edu võti: Sidney Crosby

Vorm on ajutine, aga klass on jääv. Selle lausega saab Crosbyt hästi iseloomustada. Langustele järgneb alati tõus ning lõppkokkuvõttes võib teda siiski endiselt pidada maailma parimaks hokimängijaks. Lightning sai #87 hästi kinni, aga ikkagi mitte täielikult ning valusal kombel tegi just tema mitmes mängus võiduvärava.

Sharks jättis avaringis Los Angeles Kingsi kolmele põhiturniiri suurimale väravakütile Anže Kopitarile, Jeff Carterile ja Tyler Toffolile vaid kaks väravat. Need mõlemad tulid sloveeni sulest. 2. ringis jõudis Nashville Predatorsi Filip Forsberg ainult ühe punktini ning St. Louis Bluesi esiründaja Vladimir Tarasenko sai läänekonverentsi finaalis oma esimesed silmad pähe alles viimases mängus.

DeBoeri hoolealused oskavad vastase ohtlikumaid relvi neutraliseerida ning see võib vabalt ka Crosbyga juhtuda. Kuid sama hästi võib ta ka vahepealse vaikse kulgemise tasa teha. See oleks Penguinsile suureks plussiks.


San Jose Sharks

Sharksi puhul ei saa samuti üle ega ümber eelmisest suvest. Kahest klubist vallandatud Peter DeBoeri aktsiad ei saanud väga kõrgel olla ajal, mil peamänedžer Doug Wilson ta uueks treeneriks valis. 47-aastane kanadalane on nüüd ka hakkama saanud omapärase saavutusega. 8-aastase treenerikarjääri jooksul on ta oma meeskonna kaks korda playoffidesse tüürinud. Mõlemal korral on meeskond finaali jõudnud! Ilusat saavutust võiks nüüd timmida selle näol, et erinevalt 2012. aasta finaalist ei lõppeks seekordne seeria kaotusega. DeBoeri New Jersey Devils jäi neli aastat tagasi Kingsile alla 2-4.

Omal ajal koos Sullivaniga San Joses mänginud Wilson on teinud osavaid käike ka mängijateturul. Hooajasisesed vahetustehingud jäid ära, kuid eelnevalt olid juba head lükked korda saadetud. Hangiti Joel Ward, Joonas Donskoi ja just Penguinsi poolt hüljatud Paul Martin. Ward skooris lääne finaali viimases kahes mängus meeskonna 11-st väravast neli, Donskoi säras avaringi otsustavas mängus kahe väravaga ja Martin on +10'ga playoffides meeskonnasiseses pingereas teisel kohal. Tema kindel tegutsemine laseb kaitsepaarilisel Brent Burnsil rünnakul amokki joosta. Isegi novembris aastase säästulepingu peale võetud Dainius Zubrus on karikamängudes arvestataval kohal olnud, aidates 1+1'ga pärast avamängu kaotust läänekonverentsi finaali viigistada.

Uustulnukate asemel on aga hooaja otsustavas faasis põhiline tähelepanu läinud siiski meestele, kes klubi eest juba aastaid verd ja higi valanud. Patrick Marleaul on enne esimest finaalkohtumist kokku kirjas 1576 NHL-i mängu. Alahinnatud Joe Thorntonil on neid kogunenud 1517. Omamoodi sümboolne, et kaks saurust mängivad oma esimest finaali just Penguinsi vastu. Võib öelda, et nende pikk karjäär sai alguse just Pittsburghist, kui nad 1997. aastal seal toimunud drafti käigus esimeste valikutena liigasse valiti.


Kahe igiliikuri kõrval on tulemas 31-aastane Joe Pavelski ja 27-aastane Logan Couture. Esimese puhul peab uuesti kiitma Wilsoni head nina. Mõlemad Thornton ja Marleau on meeskonna kaptenid olnud, aga kummagi juhtimisel ei õnnestunud lõplikku läbimurret teha. 2014. aastal kooriti C-täht Thorntoni rinna pealt ära ja enne tänavust hooaega anti see just Pavelskile. 2003. aasta draftis alles 7. ringis üles korjatud ameeriklane pani pärast seda kokku ühe oma karjääri parima aasta, kogudes põhiturniiril 78 punkti (38+40). Finaalseeriat alustab ta playoffide suurima väravakütina. 18 matšiga on kirjas 13 kolli. Karikamängude punktitabelis on temast eespool just kaks silma rohkem kogunud Couture, kes olnud kõige osavam söödumeister (8+16). Kusjuures duo järel tuleb kolmandana Burns. Muljetavaldav tõsiasi!

Sharks teeb keskmise väravate arvuga (3.50) Penguinsile ära ning on olnud parem ka kaitses (2.28), kuid vaatamata sellele alustatakse seeriat autsaiderina. Ent spordi üks võlusid ongi see, et alati favoriidid ei võida. San Joses teatakse seda väga hästi. "Nad on mitmetest lahingutest läbi käinud ja vaimselt tugevad," on DeBoer oma meeste kohta öelnud. "Nad võinuks vabalt võita karika mitmeid kordi. Ma ei tea, miks see nii pole läinud. Vahest on põhjuseks halb õnn, valel ajal tulnud vigastused või ükskõik mis. See lihtsalt näitab kuivõrd raske on võita ja nüüd on neil selleks lõpuks hea võimalus."

Varasemates ringides on Sharks ka tegelikult vaid korra favoriit olnud. Kingsi ja Bluesi kukutamisega näidati, et endast eeldatavaid tugevaid suudetakse valusalt hammustada. Selle peamiseks põhjuseks võib pidada meeskonna suurepärast ülekaalus mängimist. Tänavu põhiturniiril oli ülekaalu efektiivsuseks 22.5% ja playoffides on selleks isegi 27%. Penguins paneb vastu 83.6%-lise karistuste surmamise ning asub oma 23.4%-lise ülekaaluga terroriseerima 80.4%-ga vähemuses mängivat meeskonda. Sharksil seisab oma ühe tugevuse hoidmiseks ees korralik väljakutse. Aga nagu DeBoer on öelnud, siis kergelt ei tule midagi ja ega ei peagi tulema.

Edu võti: oma mängustiili hoidmine

Üheks põhjuseks, miks mängulise poole pealt ida finaal väga ühepoolseks kujunes oli see, et Lightning hakkas oma mängu peale surumise asemel rohkem mõtlema sellele, kuidas pingviine ohjeldada. Seitsmes kohtumises oli mitmeid perioode, kus mängiti pikalt ülimalt ettevaatlikult ja võib isegi öelda, et kartlikult. Kardeti eksida ning see tõi omakorda kaasa ebakindluse, millele järgnesid valed otsused ehk lõpuks polnud vigade kartmisest midagi kasu, sest need tulid ikkagi sisse. Penguins sai tänu sellele ka päris mitu kerget väravat. Huvitav oleks näha, kui selle hirmutava meeskonnaga kohtudes hakkaks keegi nüüd tule vastu tulega võitlema. Personal peaks selleks täitsa olemas olema.

Sharks on playoffides väga hästi vastaste võimalusi suutnud limiteerida ning see õnnestus ka põhiturniiril, kus DeBoeri meeskonna keskmisest endale lastud pealevisete arvust 27.4 oli parem vaid üks meeskond (Predators) ja sedagi vaid 0.1-ga. Lightning oli 28.9-ga selle osas samuti liiga esikümnes, aga karikamängudes läks Jon Cooperi meeskonnal asi selgelt käest (33.3) ning eriti kole oli allajäämine ida finaalis. Kui Sharks jätkab oma mängu mängimist, siis võiks Penguinsi ohtlikuse vähendamine õnnestuda.

Ennustus: Penguins võidab karika 4-2

Legendaarse mängu NHL 94 vahva simulatsioon ennustab Sharksi võitu ja päris jahmatav oli näha, et NHL-i ametliku kodulehe 21-st nii öelda eksperdist tervelt 17 on sama meelt, kuid julgeks siiski pakkuda vastupidist. Kuna Penguins suutis 2. ringi mängudes Washington Capitalsi kardetud ülekaalu ohjeldada, siis võiks see ka siin õnnestuma. Postide vahel on tulemas põnev noorte puurivahtide lahing. Sharksi Martin Jones on veidi kogenum ja korjanud playoffides võrreldes Matt Murrayga kolm korda rohkem puhtaid pabereid, kuid mänge vaadates on siiski Penguinsi väravavaht jätnud kindlama mulje. Rünnakul on Sullivanil kasutada veidi rohkem kvaliteeti ja kogu see kena kompott peaks tähendama seda, et hooaeg 2008/09 saab võimaluse enda väikeseks kordamiseks. Ka siis läbisid pingviinid põhiturniiril treenerivahetuse, AHL-ist tuli keegi Dan Bylsma ja edasine on ajalugu.

Kommentaarid