Kuvatud on postitused sildiga juuse saros. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga juuse saros. Kuva kõik postitused

Hooaja eelvaade: Nashville Predators

Kõigi aegade vägevaim hokimees Wayne Gretzky on kord öelnud, et NHL-i hooaeg koosneb kolmest osast - põhiturniiri, playoffide esimesed ringid ja finaalseeria. Nashville Predators tõestas mullu, et ühe osa kahvatu läbimine ei välista säramist hilisemates faasides.

(foto: predlines.com)
Vähe räägitud rünnak on läbinud mitu muudatust

Peter Laviolette'i meeskond kogus eelmisel hooajal vaid 94 punkti ja pääses viimasena läänekonverentsist karikamängudele. Edu esimesena eemale jäänud Winnipeg Jetsi ees oli seitse silma ehk eriti üle noatera pääsemisega tegu polnud, aga põhiturniiri võis siiski üsna ebaõnnestunuks lugeda. Uuel hooajal soovitakse seda kindlasti vältida. Seda peab tegema pärast mitmeid muutusi ründeliinis.

Predators on alati olnud tugevale kaitsele toetuv meeskond ja kõik Nashville'is mängivad ründajad võivad end tihti tunda äraunustatuna. Eriti nüüd, mil satsi sinise joone mehed näitamas ajaloolist resultatiivsust. Tõsi see ka on, et eelmisel hooajal kirja saadud 2.90 väravat mängus tulid suuresti tänu väga mobiilsetele ja osavatele kaitsemängijatele. Enne algavat hooaega on aga nüüd ikkagi ründajad tähelepanu keskpunktis.

(foto: dailyfaceoff.com)
Laviolette ei saa uuel hooajal edurivis loota mitmetele võtmemängijatele. Stabiilsuse etalon Colin Wilson on kaubeldud Coloradosse, tuntud snaipri James Neali korjas liiga laienemise draftis endale Vegas Golden Knights ja kapten Mike Fisher lõpetas 37-aastasena karjääri. Aukude täitmiseks on sisse toodud mitu vabaagenti. Teiste seas ka Nick Bonino, kes alles mõni kuu tagasi oli Stanley karika finaalseerias Pittsburgh Penguinsi mängumehena üks vihavaenlastest.

29-aastane ründaja loodab uues klubis saada rohkem mänguaega ja on kindel, et suudab oma produktiivsust tõsta. "Arvan, et Crosby ja Malkini selja taga mängides tuleb alati kasuks, kui suudad oma väikese panuse anda, aga nemad saavad lõviosa mänguminutitest, punktidest ja ülekaalu ajast," märkis mullu 37 silmaga lõpetanud Bonino pärast 4-aastase lepingu tegemist. "Sain suure osa oma punktidest siis, kui Malkin vigastatud oli."

Bonino on varasemalt ka näidanud, et õiges olukorras olles suudab ta korralikke ründenumbreid näidata. Tema karjääri rekordiks on hooajal 2013/14 Anaheimis mängides tulnud 49 punkti (22+27) ning 18 silmaga oli ta Penguinsi 2016. aasta karikavõidu ajal playoffides üks meeskonna resultatiivsematest. Ryan Johanseni kohalolek tähendab, et Nashville'is pole ta samuti põhitsenter ja ega tal arvatavasti ka talenti selleks rolliks ei jagu, kuid sobivate kaaslastega võiks teises ründekolmikus tulla hea hooaeg.


Teine huvitav täiendus ees on Scott Hartnell, kes tippaegadel olnud 60 punktiga mees. Omal ajal just Nashville'ist karjääri alustanud mehele on aastate lisandumisega mänguvorm hakanud probleeme valmistama, kuid peamänedžer David Poile usub, et 35-aastasest ründajast annab veel head mahla välja pressida, nähes teda kohaliku Hunt Kriimsilmana, kellel üheksa ametit.

"Näen teda kindlasti ülekaalus väravaesise kujuna, see võiks meie jaoks sel aastal olla oluline muutus, arvestades millised vennad meil taga on," on Poile kahe hooaja vahel rääkinud. "Columbuses saadud mänguajaga võrreldes arvan, et tal on hea võimalus saada meie juures rohkem jääle."

Hartnell sai mullu keskmiselt mänguaega vaid 12:04, mis oli pärast tema kollanoka aastat karjääri halvim näitaja. Kõigil ülejäänud hooaegadel on ta saanud vähemalt 15 minutit per mäng. Tal on kirjas viis hooaega vähemalt kümne ülekaalu väravaga. Predators pole iseenesest ülekaalus kehv olnud, kulgedes oma 18.9%-ga rahulikult liiga keskmike seas, aga tulnuks mõned PP kollid juurde saanuks kindlasti parandad oma liigapositsiooni ja äkki oleks isegi playoffideks välja mänginud kodueelise, mis uuel hooajal üks eesmärkidest.

"Peame kodueelise saamise nimel vaeva nägema, pidime selle vastu kolmes seerias võitlema. Hooaja jooksul oleksime võinud teha mitmeid asju teisiti, et tabelis ettepoole tõusta. Arvan, et see mängijate grupp õppis palju enda ja riietusruumis oleva võimekuse kohta," rääkis suvel kaitsja Ryan Ellis, kes ise peab küll eesmärgi nimel rügamist hooaja alguses pikalt kõrvalt vaatama.

Kuri, aga viisakas kaitse

Ellise näol on kaitsest puudu üks väga oluline lüli, aga ei saa öelda, et meeskond selle tõttu märgatavalt nõrgem oleks. Hea klassiga kaitsjaid on lihtsalt sedavõrd palju. Kui enamus rõõmustaksid, kui esipaari taga on veel üks väga hea vend, siis Nashville'is on isegi kaks silmapaistvat kaitsepaari. Ja seda mitmes erinevas mõttes.

(foto: dailyfaceoff.com)
Palju on räägitud Predatorsi kaitsjate panusest rünnakul ja kohusetundlikusest kaitses, aga selle kõrval väärib välja toomist veel ka nende usaldusväärsus. Ellis, P.K Subban, Roman Josi ja Mattias Ekholm kombineerisid eelmisel hooajal nelja peale kokku 125 karistusminutit, mis teeb keskmiseks näitajaks 31.25. Uus kapten Josi oli 25:04-ga meeskonna enim mänguaega teeninud mängija, aga tema nimele kogunes 72 matšiga vaid 18 karistusminutit. Kas tema tüüpi kaitsja pole mitte iga peatreeneri unelm? Kvaliteetne mõlemas väljaku otsas ja väheste karistuste tõttu saab teda palju kasutada.

Võibki öelda, et suuresti on meeskonna kaitsjate edu taga distsipliin ja karistuste vältimine. Nii püsitakse pikalt jääl ja saadakse oma oskustega panustada mõlemas tsoonis. Kuigi kaitsetsoonis tegutsemisel on veel arenguruumi. Endale lastud 30.1 pealeviset mängus oli eelmisel hooajal keskpärane näitaja ja sama kehtib karistuste surmamisel näidatud 80.9% kohta.

Rinne taas tippude hulgas

Pekka Rinnel on olnud nii mõnedki kehvapoolsed hooajad ja mullune finaalseeria algas tema poolt samuti kohutavate esitustega, aga tervikuna saab öelda, et 34-aastane soomlane on end liiga parimate väravavahtide sekka tagasi mänginud. Ta kasvatas eelmisel hooajal võrreldes eelneva aastaga oma tõrjete efektiivsuse 90.8% pealt 91.8% juurde. Tema endale lastud keskmine 2.42 oli viimase viie hooaja peale paremuselt teine näitaja. Playoffides olid tema numbriteks 1.96 ja 93%.

Üheksa aastat meeskonna esikindana veetnud Rinnel on 12 aastat noorema kaasmaalase Juuse Sarose näol selja taha kerkinud ohtlik konkurent ja see on ta nähtavasti pannud ka rohkem pingutama. Saros, kes olnud ka oma kogenuma kaasmaalase majanaaber, on senise karjääri 22 mängu jooksul näidanud väga head potentsiaali, saades kirja 2.38 ja 92.2%. Noore ea tõttu on ta veel vastuvõtlik ebastabiilsusele, kuid näib, et Poile on tema näol taaskord hakkama saanud ühe osava drafti otsusega. Nii nagu tal ikka kombeks.

Kolmekordse Vezina trofee finalisti puurist puksimine ei ole kerge ülesanne ja Rinne koht peaks algaval hooajal veel kindel olema, aga talle ei pruugi enam jaguda üle 60 kohtumise, millega ta harjunud on. See aga pole ilmtingimata halb uudis ei tema ega meeskonna jaoks. Väiksem mängukoormus võiks Rinnet hoida karikamängudeks värskemana ja arvestades, kuidas kulgemine suvel lõppes (finaalseerias tõrjed kokku 88.8%), siis võib tal seda hädasti ka vaja olla.

Pikaks ajaks tipus

Finaalseerias Pittsburgh Penguinsile mängudega 2-4 tulnud kaotus ei tohiks Predatorsi morjendada. Võrreldes varasemate aegadega tehti väga suur samm edasi. Meeskond polnud eelnevalt kordagi playoffides isegi 2. ringist edenenud. Poile'i tarkade otsuste najal on jõutud liiga tippude sekka ja seda pikemaks ajaks.

Ellis on meeskonna võtmekaitsjate seas ainus, kellel lepingut vähem kui kolmeks aastaks. Subban ja Ekholm on lukus kuni 2022. aasta suveni. Sama ajani on kontraht Calle Järnkrokil ja Filip Forsbergil, kes jagas eelmisel hooajal Viktor Arvidssoniga meeskonna parima väravaküti au. Arvidssonil ja Johansenil on omakorda lepingud, mis lähevad lausa hooaja 2023/24 lõpuni välja. Tugev tuumik on pikaks ajaks koos ja samuti klubi jaoks soodsate tehingutega.

Usku tipus püsimiseks lisab mitmete põnevate noormängijate olemasolu. Juba oma esimesed sammud kõrgliigas teinud Kevin Fiala tegi asjad enda jaoks AHL-is üsna kergeks (121 mänguga 89 punkti) ja ta alustas kevadel karikamänge vägevalt, tehes nelja kohtumise peale kaks väravat, enne kui vigastus ta maha murdis. 2016. aasta drafti 2. ringi valikut Samuel Girardi nähakse järgmise superkaitsjana ning suvel 21-aastaseks saanud Vladislav Kamenev on äsja AHL-is teinud 50 punktiga aasta. Lisaks on justkui kingitusena sülle kukkunud Eeli Tolvanen.

Predators sai läinud suvise drafti avaringis eelviimasena valida ja otsustati 18-aastase soomlase kasuks, kellel õnnestus USHL-i punktitabelis lõpetada esimese kaheksa seas. Vihtis sündinud noormees pidi liikuma edasi Bostoni kolledžisse, aga probleem seoses keskkooli ainepunktidega tõmbas sellele plaanile kriipsu peale. Seejärel alustas Tolvanen profikarjääri ja tegi seda KHL-is kohe kübaratrikiga. Aprillis täiskasvanu ikka jõudnud mängumees on Euroopa tugevaima hokisarja ajaloo noorim kübaratriki kangelane ja tal on neid karjääri esimese 12 kohtumisega juba kaks!

Penguins asus kuueväravalise (!) võiduga finaalseeriat uuesti juhtima

Pittsburgh Penguinsi peatreener Mike Sullivan ja kõik mängijad on pidevalt rääkinud sellest, kuidas satsi suurimaks tugevuseks on erinevatest raskustest üle olemine. Seda on nüüd uuesti näidatud. Karikakaitsjal tundus pärast kahte suurt järjestikust kaotust olevat jama majas, aga nendele vastati omakorda hiigelvõiduga.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Nashville Predatorsist sai läbi aegade neljas meeskond, kes mõnes finaalmängus nulli peale jäänud ja ise vähemalt kuus väravat lasknud. Pekka Rinnel ei taha kuidagi asjad Pittsburghis õnnestuda. Meeskonna esikinnas kestis seekord vaid ühe kolmandiku, lastes üheksa pealeviskega kolm väravat.


Soomlasel on nüüd kogu karjääri peale Pittsburghis peetud mängudest tõrjeprotsendiks kirjas 82.2%.

Rinne asemel sisse tulnud Juuse Saros ei saanud palju paremini hakkame, lastes kohe esimese pealeviskega värava ning tõrjudes 15-st pealeviskest vaid 12. Samal ajal sai Matt Murray teises puuris 24 tõrjega kirja oma karjääri kolmanda playoffides tulnud nullimängu. Vaid Felix Potvin ja Martin Brodeur on temast nooremana selle arvuni jõudnud.

Kõik väravad tulid erinevatelt mängijatelt. Justin Schultz avas varajase ülekaalu tabamusega skoori ning avakolmandikul kasvatasid veel edu Bryan Rust ja Jevgeni Malkin, kes kerkis sellega neljandaks eurooplasest mängumeheks, kellel vähemalt kolm hooaega kümne playoffides tulnud väravaga.


Lõppskoor vormistati ära juba teisel perioodil. Conor Sheary sai kirja oma finaalseeria teise, Phil Kessel tegi ära Malkini poolt enne mängu välja lubatud värava ning täpne oli ka Ron Hainsey. Kessel teenis värava kõrvale ka kaks söödupunkti. Sidney Crosby korjas söötudest kolm punkti ja tõusis tänu nendele Penguinsi ajaloos finaalis enim punkte kogunud mängijaks.


"Meil on veel kõvasti tööd teha, aga mulle meeldis see, kuidas täna mängisime," kommenteeris pärast kohtumist Crosby, kellest sai peakangelane ka ühes kummalises pudeli viskamise intsidendis.

Sullivan nimetas meeskonna esitust mängus kogu senise finaalseeria parimaks. Sellega võeti tänavustes playoffides kümnes koduvõit, mis uueks klubi rekordiks. Aastate jooksul on vaid neli meeskonda ühe hooaja käigus neid karikamängudel rohkem kirja saanud.

Predatorsil on aga ka teadupärast kodus tänavu tulemused olnud väga head ja seetõttu loomulikult valget lippu veel ei lehvitata.

"Seeria võiduks peab võitma neli mängu. Lähme tagasi oma halli ja me tunneme end seal väga kindlalt," ütles P.K. Subban, kelle näoga merihunt oli ainus põnev asi viimasel kolmandikul.


Sheary värava juures söödu kirja saanud Jake Guentzel jõudis oma playoffide 21. punktini, millega kordab kõigi aegade kollanokkade rekordit.


Penguins on oma ajaloo jooksul võitnud kõik neli võõrsilmängu, kus võimalik karikas kindlustada. Tuleval pühapäeval on võimalik seda kaotusteta seeriat jätkata.

Penguins asus karikafinaali 2-0 juhtima

Pittsburgh Penguinsil on pool tööd tehtud, saamaks alates 1998. aastast esimeseks edukaks Stanley karikakaitsjaks. Selge vahega alistati Nashville Predators ka teist korda. Ajalugu jahtinud Jake Guentzel tegi selle kohe ära, kirjutades 4-1 võidumängus kahe väravaga mitu rekordit enda nimele.

(foto: Twitter @TSNHockey)
Guentzelil on nüüd ameeriklastest uustulnukate arvestuses playoffides kirjas enim tabamusi (12) ja punkte (19) ning samuti on ta liiga ajaloos esimene kollanokk, kes ühel aastal karikamängudes teinud tervelt viis võiduväravat. Seekordne tuli ära viimase kolmandiku 10. sekundil, mil Pekka Rinne jättis Bryan Rusti pealeviskest koleda tagasipõrkunud litri Guentzeli nina ette.

Predatorsi soomlasest väravavaht tegi taas kehva esituse, lastes neli väravat 21 pealeviskega. Seekord jäi ka tema õhtu katki, kui Penguinsi tuline viimase kolmandiku algus ei piirdunud vaid ühe väravaga. Neid tuli 3:28-ga tervelt kolm.

Rinnet asendama saabunud Juuse Saros alustas samuti halvasti, kui Patric Hörnqvist kiirelt ühe tema selja taha sai, aga see tabamus jäi tsoonivea tõttu lugemata. Lõpuks pidi ta 16 minuti ja 32 sekundi jooksul tegema vaid kaks tõrjet. Kodumeeskond oli oma töö selleks ajaks juba teinud ja teise kindla võidu peale on Pittsburghis ka harjad välja otsitud.


Peter Laviolette'i meeskond oli üldiselt taas mänguliselt parem, aga realiseerimine jättis soovida ning polnud ka järjekordselt õnne. Üks Penguinsi väravatest tuli jälle külaliste enda mehe kaudu, kui Vern Fiddler suunas sisse 3-1 värava, mis läks Scott Wilsoni nimele. 15 sekundit pärast seda tuli Jevgeni Malkini tänavuse finaalseeria teine.

Kohutavale lõpule eelnes Predatorsi poolt aga väga vägev algus. Avakolmandikul saadi oma 38-st pealeviskest kirja 18 ning Pontus Aberg viis meeskonna 13. minutil ka juhtima. Mänguhoog ja enesekindlus kadus aga kiirelt, kui Guentzel 16:36 juures viigistas ning sedagi väravaga, mille pidanuks Rinne ära võtma. Tema vahepealne müstiline tõrjete efektiivsus on vaikselt libisemas tagasi tuttavale tasemele.


Matt Murray korjas samal ajal muljetavaldava esitusega karjääri 20. playoffide võidu. Need on kokku tulnud vaid 28 kohtumisega ja ainult kaks väravavahti on selle tähiseni vähema mängude arvuga jõudnud.


Penguins sai neli väravat vaatamata väga nürile ülekaalule, mis pani seitsmest null. Predators jäi nelja võimalusega kuivale ning 0-0 peal ei õnnestunud ära kasutada ka ühte minutilist 5 vs 3 olukord.


7-mängulise seeria jooksul on varasemalt 2-0 edu hoidnud meeskonnad karika võitnud 90% juhtudest ehk piltlikult öeldes on pingviinid juba üheksa küünega sellest kinni hoidmas. Seeria jätkub laupäeval Nashville'is.

Nashville'is võidutsenud Blackhawks kerkis läänekonverentsi liidriks

Alates veebruari algusest vaid ühe kohtumise kaotanud Chicago Blackhawks on nüüdseks kerkinud juba läänekonverentsi liidriks. Laupäeval saadi Nashville Predatorsi vastu seitsmes järjestikune võit ja see andis konverentsi tipus Minnesota Wildi ees ühepunktilise edu.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Joel Quenneville'i meeskond sai tänavusest viiendast omavahelisest mängust neljanda võidu tänu Brian Campbelli hilisele väravale. Ülikogenud kaitsemees viis külalised 1:05 enne normaalaja lõppu 4-3 juhtima pärast seda, kui Predators oli kustutanud kaheväravalise kaotusseisu.

Peter Laviolette'i hoolealused on samuti viimasel ajal olnud heas hoos, särades eriti rünnakul, aga Blackhawksi vastu ei saadud end kuidagi käima. Avakolmandikul jäi 17 pealeviskega värav tegemata ning mängu keskpaigaks oldi Patrick Kane'i ülekaalu väravast ja endise koduklubi vastu mänginud Jordin Tootoo tabamusest 0-2 taga.

Vaikselt hakkasid asjad aga teise kolmandiku teises pooles laabuma. Viktor Arvidssoni väravale oli küll ülekaalust Jonathan Toewsil vastu olemas, aga enne perioodi lõppu jõudis väravani ka Calle Järnkrok. Arvidssoni teisest saadi kohe viimase perioodi alguses ka 3-3 viik kätte.

"Arvan, et olime 5 vs 5 mängus head, aga nad said kaks ülekaalu väravat ja neil on hea ülekaal," tunnistas Arvidsson pärast mängu. "Peame karistuspingilt eemal püsima, võitlesime end mängu tagasi, aga nad said hilise värava ja otsustasid mängu ära."

Filip Forsberg sai Arvidssoni teise tabamuse juures kirja söödupunkti, kuid kahe liiga kuumima käe kohtumises võimutses ikkagi Kane. Mängu lõpus tühja võrku tehtud tabamusega kasvatas ameeriklane oma viimase viie mängu väravasaagi üheksa peale.

Blackhawksi eest jõudis viimati viie mängu jooksul vähemalt üheksa väravani Al Secord, kes pani hooajal 1981/82 isegi kümme kolli.

Üle poole oma tõrjetest avakolmandikul teinud Corey Crawford lõpetas mängu 32 tõrjega. Predatorsi puuri valvanud Juuse Saros sai enda nimele 28 tõrjet.

Blackhawks püstitas ka kaheksanda järjestikuse võõrsilvõiduga uue klubi rekordi.


Wildiga võrreldes kolm mängu rohkem pidanud Blackhawks on nüüd võitnud 33 kohtumist järjest, kus nii Kane kui Toews väravani jõuavad.

Teised kohtumised

Boston Bruins 3 - 2 New Jersey Devils (tipphetked)

Pealevisetega koguni 40-17 üle olnud Bruinsil olid väikesed probleemid ülekaalu võiduks mängimisega, aga lõpuks tuldi sellega siiski toime. Võiduvärav tuli viimase kolmandiku keskel Ryan Spoonerilt. Kuuenda mängu järjest kaotanud Devils on lähedal idakonverentsi viimaseks langemisele.

Buffalo Sabres 1 - 2 (KV) Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Lightning võitis viimase 11 omavahelise vastasseisu peale kümnenda kohtumise tänu Nikita Kutšerovi üliägedale karistusviskele.


Florida Panthers 1 - 2 Dallas Stars (tipphetked)

Stars suutis endale alates 16. detsembrist (!) esimest korda vähem kui kaks lubada ja kõndis võitaja ära pärast John Klingbergi viimase minuti väravat. Vahepeal vägeva tõusu teinud Panthers kaotas viimase kuue matši jooksul viiendat korda. Kaotustest neli on tulnud kodupubliku ees.

New York Rangers 1 - 4 Montreal Canadiens (tipphetked)

Nädala kuues päev ja vastas Rangers, see saab Canadiensi jaoks vaid ühtemoodi lõppeda. Kanada klubi võitis viimasest 18-st omavahelisest põhiturniiri kohtumisest 14. mängu ja "Härra Laupäeva Õhtu" jätkas vastasseisus 26 tõrjega domineerimist.


Ottawa Senators 3 - 2 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Viktor Stalberg jõudis uue klubi eest esimese väravani ning Zack Smithi vähemusest tulnud tabamus aitas senaatoritel võita omavahelise põhiturniiri seeria. Vabalt võinuks ka kõik kolm kohtumist Senatorsi poolele kalduda, aga jaanuaris jäi kodus viimasele kolmandikule võetud 5-3 eduseis võiduks mängimata.

Winnpeg Jets 6 - 1 Colorado Avalanche (tipphetked)

Kümne minutiga 3-0 ette läinud Jets teenis vaieldamatult hooaja kergeima võidu. Blake Wheeler ja Nikolaj Ehlers lõpetasid mõlemad 1+2'ga. 1+1 oma nimele saanud Patrik Laine jõudis hooaja 32. tabamuseni, mis jätab ta soomlastest kollanokkade arvestuses vaid Teemu Selänne selja taha. 14 sekundit enne lõppu Connor Hellebuycki teise järjestikuse nullimängu rikkunud Avalanche'i kogu hooaja võttis hästi kokku üks rünnak.


Washington Capitals 2 - 1 (LA) Philadelphia Flyers (tipphetked)

Capitals flirtis veidi 2017. aasta esimese kodukaotusega, ent Nicklas Bäckströmi ülekaalu väravaga saadi järjekordne võit siiski kätte. Kuigi pärast ühte Steve Masoni tõrjet tundus, et pole lihtsalt pealinna klubi päev.


Edmonton Oilers 4 - 3 Detroit Red Wings (tipphetked)

Pikalt välisturneelt naasnud Oilers ei lasknud end esimese kodumängu sündroomist häirida. Connor McDavid kasvatas 1+1'ga hooaja punktisaagi 74 peale ja meeskond võitis Rogers Place'is viimase kümne mängu jooksul seitsmendat korda. Algas hooaja magusaim seeria, mil tervelt kaheksa kohtumist järjest on kavas kodupubliku ees.

Los Angeles Kings 3 - 4 Vancouver Canucks (tipphetked)

Esimest korda uue klubi eest kodupubliku ees mänginud Ben Bishop ebaõnnestus, lastes neli tükki 21 pealeviskega. 41 tõrjega lõpetanud Ryan Miller teenis tänavu võõrsilt alles neljanda võidu. Kolme sööduga lõpetanud Bo Horvat kordas nii nende kui punktide arvestuses karjääri rekordit. Uue klubi eest esimest korda jääle pääsenud Nikolai Goldobin tegi kohe võiduvärava.

Blues saadeti talveklassikule suure kaotusega

2. jaanuaril tänavuse hooaja talveklassikus Chicago Blackhawksi võõrustav St. Louis Blues läheb erilisele kohtumisele vastu kõike muud kui heade emotsioonidega. Meeskond pidas reedel vana-aasta viimase mängu ja see kaotati kodus Nashville Predatorsile 0-4.

(foto: sachem.ca)
Blues oli nähtavasti mõtetega juba esmaspäeva juures, kui kahe esimese kolmandikuga jõuti vaid 13 pealeviskeni. 40 minuti järel leidis üks liiga parimatest kodumeeskondadest end 0-3 august. Võõrsil tänavu alles kuuendat korda võitnud Predatorsi eest tegid skoori Yannick Weber, Filip Forsberg ja Viktor Arvidsson.

"Tundus, et kui nad tegid 1-2 väravat, siis kadus meil mängutuju millegi pärast ära, ei oska öelda miks," tunnistas pärast mängu Paul Stastny. "Peame paremini tegutsema, et vajaliku energia leida, eriti kodujääl,"

Mängu viimasel kolmandikul vormistas ülekaalust lõppskoori Colin Wilson. Külaliste väravas karjääri seitsmenda stardi teinud Juuse Saros teenis 25 tõrjega esimese nullimängu. 21-aastane soomlane on tänavu kuues mängus endale keskmiselt lasknud vaid 1.16 väravat, tõrjudes 95.7%-ga.

Predators polnud alates 2014. aastast St. Louisis võitnud. Tänavune esimene visiit lõppes 1-3 allajäämisega.


Talveklassikut ähvardab vihmasaju tõttu edasi lükkamine, kuid hetkel plaanitakse veel kohtumine esmaspäeval pidada. Pole aga välistatud, et see nihkub päeva võrra edasi.

Teised kohtumised

Carolina Hurricanes 3 - 2 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Blackhawks võtab samuti talveklassikule kaasa kaotuse pärast seda, kui Michael Kempny karjääri esimest väravat ei õnnetunud võiduks mängida. Hurricanes kasvatas koduse punktiseeria 11 mängu peale. Neist on kirjas kümme võitu.

Vancouver Canucks 3 - 2 (LA) Anaheim Ducks (tipphetked)

Eelnevalt kodus Ducksile 18-st mängust 13 kaotanud Canucks suutis seeriat 0-2 kaotusseisust parandada. Lisaaja viimasel minutil tõi meeskonnale võidu Henrik Sedin. Willie Desjardins'i meeskond on tänavu alles kolmandat korda kodus võitnud järjestikused mängud.

San Jose Sharks 2 - 0 Philadelphia Flyers (tipphetked)

Vimasest üheksast mängust kaheksanda võitnud Sharks aitas varuväravavahi Aaron Delli karjääri esimese nullimänguni. 27-aastane puurivaht pidi selleks tegema vaid 21 tõrjet. Patrick Marleau kerkis jagama liiga rekordit. Ta on nüüd koos Mats Sundini ja Brendan Shanahaniga ainsad, kellel kirjas võiduvärav 29 erineva meeskonna vastu.