Nashville Predators asub endale teist suve järjest uut kaptenit otsima. Pärast Shea Weber Montreali kauplemist sellesse ametisse määratud Mike Fisher on teatanud karjääri lõpetamisest. Juunis 37-aastaseks saanud ründaja lahkub areenilt pärast 17 hooaega.
(foto: tsn.ca)
Fisher jagas oma 1088 põhihooaja mängu ära kahe klubi peale, saabudes Nashville'i 2011. aastal Ottawa Senatorsist. Ta on mõlema klubi kõigi aegade punktitabelis TOP 10 mees. Karjääri jooksul jõudis ta 276 värava ja 585 punktini.
"See on raskeim otsus, mille ma eales olen pidanud vastu võtma, aga tean, et tegu on õige otsusega. Olen otsustanud NHL-i karjääri lõpetada," teatas Fisher kohaliku ajalehe kaudu.
"Teadmine, et olime juunis suurele võidule lähedal teeb otsuse raskeks, aga teen seda lootusrikkalt. Lõpud on alati rasked, aga usun, et kui miski lõppeb, siis algab midagi uut. Uued võimalused ja samuti uued asjad, mille pärast elevust tunda."
"Usun, et see meeskond, see linn võidab meistritiitli ja minust saab kõige suurem fänn. Mitte keegi poleks selle puhul minust õnnelikum, sest siinsed fännid väärivad seda."
Võimalik, et koos NHL-ist lahkumisega Fisheri jaoks hokikarjäär siiski täielikult ei lõppe. Ka teda on hakatud mitmete teiste lepinguta sauruste kõrval seostama olümpiamängudel osalemisega.
Predatorsi peamänedžeri David Poile'i sõnul pidi 29-aastane ründaja enne igat kohtumist valuvaigistavad süstid ära kannatama.
Ehkki mõned väravad tulid, oli läbi vigastuse mängimine väga raske. Katkise käega tehtud 11 mängu jooksul jõudis Neal vaid nelja punktini ja kogus efektiivsusnäitajaks -7.
Poile avalikustas ka mitmed teised meeskonna vigastused. Colin Wilson ja Craig Smith, kes said kokku kirja vaid 24 mängu, olid playoffide käigus mõlemad kimpus jalavigastustega. Kapten Mike Fisher puudus läänekonverentsi lõpust peapõrutusega. Ryan Ellise trauma jäi täpsustamata, aga võib arvata, et see on midagi roietega seoses ja Poile'i sõnul on selle ravimiseks vaja operatsiooni.
Nashville Predatorsi karikavõidu unistused on saanud ootamatult väga tõsise hoobi. Klubi teatas, et meeskonna esitsenter Ryan Johansen oli vaja pärast läänekonverentsi finaali 4. mängu toimetada erakorralisele operatsioonile, millest taastumiseks kulub 3-4 kuud.
(foto: Getty Images)
Johansen lahkus neljapäevasest mängust vahetult enne Corey Perry poolt tehtud lisaajaväravat. 24-aastane ründaja sattus opilauale vasaku reie vigastusega.
Meeskonna jaoks on Johansenist ilmajäämine väga valusaks tagasilöögiks. Kaotati oma resultatiivseim mängija ning parim söödusepp. Tal on kirjas 13 punkti ja kümme söötu. Lisaks on Johansen meeskonna liidrite hulgas mänguaja (20:46) ja +/- näitaja (+12) osas.
Kaotusevalu võib veelgi suurendada Mike Fisheri puudumine. Kapten puudus 4. mängu lisaajast pärast Josh Mansonilt saadud hoopi.
NSH cpt Mike Fisher's last shift.
"Under evaluation" is his status. Manson goes up to swat the puck, also hitting Fisher w unintended knee pic.twitter.com/tkknZnb7jQ
Veel nädala alguses Colorado Avalanche'i rivistusse kuulunud Cody McLeod oli laupäeval hoopis oma endiste kamraadide vastu väljakul. Reedel Nashville Ptedatorsile loovutatud ründaja tegi ka väga meeleoluka debüüdi, mille hulka kuulusid värav ja kaklus Jarome Iginlaga.
(foto: Twitter @NHL:PR)
McLeodi poolt teise kolmandiku keskel tulnud tabamus algatas Predatorsi tagasituleku, mis tipnes lõpuks 3-2 võiduga.
Kodumeeskond oli Gabriel Landeskogi ja Francois Beauchemini väravatest mängu juhtima asunud. Teine tuli just pärast seda, kui McLeod Iginlaga jõudu katsus.
"Ma armastan Iggyt, oleme head sõbrad, aga jääl on see unustatud. Arvasin, et vajasime sel hetkel särtsu juurde," rääkis McLeod duellist.
Kui algselt läks hoopis vastupidi, siis pärast viie minuti möödumist vajalik särts McLeodi värava näol ka saabus.
Viimasel kolmandikul viigistas Mike Fisher seisu ning Filip Forsberg tõi omavahelistest vastasseisudest Predatorsile tänavu juba neljanda võidu.
Peter Laviolette'i meeskond sai hakkama muljetavaldava esitusega, arvestades seda, et mängule saabuti lennukirikke tõttu alles kaks tundi enne lahtiviset.
McLeod polnud sel nädalal ainus pikalt ühes meeskonnas viibinud mängija, kes vana koduklubiga kohtudes kaklusesse sattus. Samaga sai hakkama David Backes. Teised kohtumised Boston Bruins 6 - 3 Philadelphia Flyers (tipphetked)
Flyers kaotas kaheksanda järjestikuse võõrsilmängu, kuna Brad Marchandi ei saadud kuidagi kontrolli alla. 28-aastane ründaja kordas viie punktiga (2+3) karjääri rekordit. David Krejci sai hooaja kümnenda väravaga kirja karjääri 500. punkti, olles sellega 2004. aasta draftist Aleksandr Ovetškini ja Jevgeni Malkini järel kolmas selleni küündinud mängija. Montreal Canadiens 5 - 4 New York Rangers (tipphetked)
Carey Price lasi neljandat mängu järjest vähemalt kolm, aga rünnak suutis Canadiensi seekord võiduni viia. Kohtumise saatus otsustati viimase kolmandiku keskel, kui Henrik Lundqvist lasi 1:02-ga kolm väravat ning kodumeeskond liikus 2-3 kaotusseisust 5-3 eduseisu. Alex Galchenyuk naases vigastuspausilt väravaga ning Andrew Shaw oli tagasi selleks, et mängust välja lennata ja tõenäoliselt järjekordne keeld saada.
Ottawa Senators 2 - 4 Toronto Maple Leafs (tipphetked)
Leafs jõudis uue väravavahi Curtis McElhinneyga klubi rekordini. Meeskond polnud varem uhe hooaja sees 10-mängulist välismängude punktiseeriat kokku pannud. Columbusesst minema saadetud puurivaht tegi 35 tõrjet. Rünnakul korraldas kahe väravaga asju Nazem Kadri. Hooaja esimeses Ontario provintsi lahingus neli väravat pannud Auston Matthews piirdus seekord ühe sööduga.
Detroit Red Wings 6 - 3 Pittsburgh Penguins (tipphetked)
Eelmises mängus üle pika aja normaalajaga järjestikused mängud kaotanud Penguins on nüüd järsku isegi kolm jutti järjest pähe saanud. Seda 2-0 eduseisust. 1+2'ga juhendas Red Wingsi tagasitulekut Gustav Nyquist.
Florida Panthers 4 - 3 Columbus Blue Jackets (tipphetked)
Gripi küüsis oleva Sergei Bobrovskita mängiv Jackets kaotas pärast avakolmandiku 2-1 eduseisu. Karjääri 134. võiduväravani jõudnud Jaromir Jagr kasvatas oma edu nende läbi aegade edetabelis 26 peale. Aktiivsete mängijate hulgas on 97-ga järgmine Iginla.
Caroline Hurricanes 7 - 4 New York Islanders (tipphetked)
Karistusminutiteta lõppenud kohtumine sai üsna ootamatu kangelase, kui Brock McGinn karjääri esimese neljapunktilise (1+3) esitusega maha sai. Rohkem kui kaks silma said kirja ka Elias Lindholm, Jordan Staal ja Lee Stempniak, kes kõik lõpetasid 1+2'ga. John Tavares kasvatas kahe tabamusega oma viimase kahe mängu väravasaagi viie peale.
Ducks võidutses viimati 20. detsembril mänginud Jonathan Bernier' hooaja esimese nullimängu toel. Selleks oli vaja 26 tõrjet. Randy Carlyle'i meeskond on tänavu divisjonikaaslaste vastu 17-st mängust võitnud 11. Dallas Stars 4 - 5 Minnesota Wild (tipphetked)
Wild suutis oma ajaloo jooksul esmakordselt võita mängu, kus neljaväravaline edu käest läks. See mängiti endale esimese 13 minutiga välja. John Klingberg viigistas ülekaalu väravaga viimase kolmandiku keskel, kuid vaid paar minutit hiljem murdis Jason Zucker kodufännide südamed ja pani peole piiri. Wild kerkis võiduga ka läänekonverentsi liidriks. Edmonton Oilers 2 - 1 (KV) Calgary Flames (tipphetked)
Hooaja kolmas Alberta provintsi lahing peeti tänavu üle 11 aasta seisus, kus mõlemad meeskonnad sedavõrd hilises faasis playoffide kohtadel. Kodumeeskond oli karistusvisetel 2-0 parem. 24 tõrjega lõpetanud Cam Talbot jõudis hooaja 22. võiduga juba karjääri uue rekordini. Los Angeles Kings 3 - 2 (LA) Winnipeg Jets (tipphetked)
Viimasel kolmandikul kaotusseisu jäänud kuningad võitsid tänavu juba enamvähem sajanda lisaajal otsustatud kohtumise. Seekord lõpetas matši Jeff Carter. Tema kaheksa võiduväravat on tänavu liiga parim näitaja. Neljandat mängu järjest Patrik Laineta mänginud külalised said mõlemad väravad ülekaalust.
San Jose Sharks 0 - 4 St. Louis Blues (tipphetked)
Viimastes mängudes hirmus palju väravaid lasknud Blues sai varuvahi Carter Huttoniga punni ette tagasi. Oma NHL-i karjääri just Sharksi süsteemis alustanud puurilukk jõudis 23 tõrjega hooaja esimese nullimänguni. Seejuures on ta puhta paberiga lõpetanud karjääri mõlemad mängud SAP Centeris.
Nashville Predators pidi tänavu olema meeskond, kelle alistamisega kõik arvestama peavad, ent seni pole Peter Laviolette'i hoolealused suutnud favoriidi koormat kanda. Kaheksast mängust on kirjas vaid kaks võitu ja sisse on võetud Kesk divisjoni viimane koht. Meeskonna kapteni Mike Fisheri sõnul on Predatorsi vastu kerge mängida.
(foto: nhlfa.com)
Fisher tuli oma ütlemistega välja juba eelmisel neljapäeval pärast 1-6 kaotust Anaheim Ducksile. Kapteni sõnavõtt pole aga seni midagi muutnud. Järgnenud on veel kaks kaotust.
"Me ei ole piisavalt jõulised ja meie vastu on kerge mängida," märkis Fisher. "See isegi ei sõltu kõvadest jõuvõtetest või kaklustest, vaid peame võitma duelle ja mängima targalt ning tugevalt ühtse meeskonnana. Meil on stabiilsus puudunud."
Predators võitis kohe oma hooaja avamängu Chicago Blackhawksi vastu 3-2 ja järgmisena jõuti kahe punktini viiendas matšis, kuid nüüd on jälle järgnenud kaotuste jada.
Pärast uue hooaja esimest kuud on Predatorsi pealevisete suhe -3.3 üks liiga halvimaid. Probleemid on tekkinud vastaste võimaluste limiteerimisega. Eelmisel hooajal lasti endale kogu liiga peale kõige vähem üritusi (27.3), aga tänavu on seni oldud nende hulgas, kes endale enim pealeviskeid lubanud. Keskmisest arvust 32.9 on hullemad vaid kolm meeskonda.
Jõulisus, duellide võitmine, stabiilsed esitused ja vastaste võimaluste limiteerimine. See kõik seostub endise kapteni Shea Weberiga, kellest suvel loobuti. Tundub, et tehingu võitjat peab hakkama ümberhindama.
Kevadel klubi 18-aastase ajaloo jooksul kolmandat korda playoffide avaringist edenenud Nashville Predators on end vähem kui 12 kuuga tõstnud liiga tugevate keskmike seast võimalikuks Stanley karika nõudlejaks. Seda tänu vahetustehingutega, millega peamänedžer David Poile kokku pannud väga tugeva koosseisu.
(foto: Aaron Doster/USA TODAY Sports)
Alates klubi algusaegadest saadik peamänedžerina tegutsev Poile tõi läinud talvel klubisse Ryan Johanseni ning suvel turgutas ta satsi veel ka P.K. Subbani lisamisega. Tegu parimates mängija aastates olevate tähtedega, kelle kaasabil võiks Predators aastateks tippkonkurentsi tõusta.
Jaanuaris hangitud Johansen on tõeline esitsenter, keda meeskonnas pole varem olnud. Resultatiivselt debüteerinud ja 42 mänguga 34 punktini (8+26) jõudnud mehelt oodatakse väga suur panust.
"Meil on temaga seoses suured ootused individuaalsete esituste, punktide, söötude suhtes. Ta peab olema meie resultatiivseim mängija ja koguma endale suured numbrid," on 24-aastase Johanseni kohta Poile suvel öelnud. "Arvan, et ta on jõudmas oma parimasse ikka ja ma ei näe ühtegi põhjust, miks ta ei võiks teha väga-väga head aastat."
Subban on 27-aastasena veidi kogenum ja end ka juba tõestanud, jõudes 2013. aastal liiga parima kaitsja auhinnani. Ent ka temalt peaks olema veel rohkem tulekul. Mullu tegi ta kolmanda vähemalt 50 punktiga hooaja järjest ja seda vaatamata sellele, et kevad läks kaelatrauma ravimisele.
"Olen elevil meie meeskonna, linna ja eelkõige karika võitmise võimaluse suhtes. See on kõige olulisem," on Subban öelnud. "Siia tulemine ei ole populaarsuse kogumise võistlus. Siiatulek seisneb kõik meeskonna võitudele ja tiitlini aitamisel. Just selleks olen ma siin."
Predatorsi kaitseliin oli juba enne Subbani saabumist väga muljetavaldava koosseisuga. Kaptenist Shea Weberist loobumine oli julge otsus, aga Poile ongi end tõestanud peamänedžerina, kes ei karda riskida ja ajalugu on näidanud, et tema otsused kipuvad ka õiged olema.
(foto: dailyfaceoff.com)
"Meie kaitse puhul on tähelepanuväärne see, et esimest kolme - jättes Subbani välja - saab koosseisus ringi liigutada. Nad kõik suudavad uisutada ja litrit liigutada. Meil on väga liikuv esinelik," on oma sinise joone meeste kohta öelnud meeskonna peatreener Peter Laviolette.
Mobiilsus ja kiirus on aina tähtsamaks saamas. Nii nagu ka osavate kaitsemeeste olemasolu. Mida kiiremini litri kaitsetsoonist välja saad, seda väiksem on oht sinu väravale ja mida paremini kaitsjaid rünnakut suudavad toetada, seda rohkem tekib väravavõimalusi.
Kiirus on saanud sedavõrd oluliseks, et isegi läänekonverentsi meeskonnad nagu Predators on asunud eemalduma füüsilisusest, mis varasemalt konverentsis edukalt tegutsemiseks kõrgelt hinnatud oli. Jõudu peab muidugi endiselt olema, aga eelistatult kaasneb koos sellega kiirus ja osavus.
Rünnakuga seoses on oluline omada head tsentrite gruppi ning selleski kastis on Predatorsil linnuke kirjas. Meeskonna uus kapten Mike Fisher ja üle 1000 kohtumise NHL-is kaasa löönud Mike Ribeiro on mõlemad mitmekülgsed ründajad, kes võivad kahtlemata nii mõndagi veel ka Johansenile õpetada.
(foto: dailyfaceoff.com)
Predators, kes mängis pikalt Barry Trotzi juhendamisel, pole kunagi olnud tuntud hea ründemeeskonnanaga, kuid klubi juures kolmandat hooaega alustav Laviolette on selle osas muudatuse toonud. Pärast mitut viljatut aastat oli Predators mullu 2.73 kolliga mängus teist hooaega järjest liiga esikümne lähedal.
Meeskonnas oli eelmisel hooajal Filip Forsbergi ja James Neali näol tervelt kaks 30 väravaga meest. Seejuures jõudis rootslane 33 kolliga klubi rekordi korduseni. Playoffides, mis lõppesid 2. ringis hilisemale finalistile San Jose Sharksile 3-4 allajäämisega, näitas end tugevalt Colin Wilson, kes korjas 13 matši jooksul 14 silma (5+8). Teine ameeriklane Craig Smith on teinud kolm vähemalt 20 väravaga hooaega järjest.
Koos Jimmy Veseyga oleks edurivi veelgi tugevam, aga temast ilmajäämise kaotusevalu võib leevendada Kevin Fiala, kes korjas mullu AHL-is 66 matšiga 50 silma (18+32) ning sai viie mängu jooksul ka NHL-i lõhna nuusutada.
Kuna perfektset satsi on aga väga keeruline luua, siis on paradoksaalsel kombel Predatorsi kunagisest suurimast tugevusest saanud kõige valusam nõrkus. Laviolette'i meeskond oli mullu endale lastud pealevisete vähesuse osas 27.3-ga liiga parim, aga endale lastud väravate keskmine 2.60 jättis satsi liiga keskmikke sekka. Lühidalt tähendab see seda, et kolm korda Vezina auhinnale nomineeritud Pekka Rinne tase kukkus.
Kogu karjääri Nashville'is veetnud soomlane suutis eelmisel hooajal tõrjuda vaid 90.8%-lise efektiivsusega. Meeskond tervikuna jäi tõrjeprotsendi osas 90.5%-ga liiga viimase kümne sekka. Novembris 34-aastaseks saava Rinne peamiseks probleemiks on ebastabiilsus. Eelmise aasta oktoobris oli tema tõrjete efektiivsuseks 92.5%, aga järgmiste kuude jooksul sai ta 91% kätte vaid korra ja kahel kuul jäi see isegi alla 90%.
"Tegu on lihtsalt vaimsete asjadega. Hooaeg on pikk ja kui lased end nendest häirida, siis läheb raskeks. Võimalik, et vahest teen asjad vaimse poole pealt enda jaoks liiga raskeks," rääkis Rinne pärast hooaja lõppu.
Kuna kolm aastat klubis veetnud Carter Hutton lahkus vabaagendina St. Louisi, siis on uuel hooajal Rinnel uus varumees. Tõenäoliselt saab selleks Marek Mazanec, kes võttis kaks hooaega tagasi isegi ühe kuu parima uustulnuka auhinna. Pärast seda on aga tšehh praktiliselt kogu aja veetnud AHL-is. Eelmisel hooajal lasi ta seal endale 2.45 väravat ja tõrjus 91.2%-ga. Variandiks on ka Juuse Saros, aga 21-aastasena jääb tema siiski tõenäoliselt madalamasse liigasse veel küpsema.
Hooaja väljavaated
Pärast nappi alla jäämist Sharksile tõdes Poile, et meeskonnal on veel 1-2 mängijat puudu tõusmaks karikavõidu favoriitide sekka. Siis oli aga Johansen klubis mänginud vaid pool hooaega ja Subban oli veel Montreali armastatuim poeg. Nüüd näib, et meisterplaani viimased lülid on kokku kuhjatud.
Eelmisel hooajal tegi Predators jõulise sammu edasi ja kuna konverentsi finaal oli juba käega katsutav, siis võivad meeskonna fännid tõesti juba karikavõidust unistada. "Meie meeskond lõikab teise ringi jõudmisest kasu," tunnistas Mattias Ekholm eelmise hooaja lõpus. "Arvan, et saame vaid paremaks minna ja ootan seda põnevusega."
Rinne mänguvorm tekitab küsimusi, aga sellega seoses võib julgustavalt vaadata minevikku. Üleeelmisel hooajal tegi ta pärast 90.2%-lise tõrjete efektiivsusega aastat ühe karjääri võimsama hooaja, lõpetades 92.3%-ga. Hooajal 2012/13 olid tõrjed omakorda 91%. Ehk tal on kehvale aastale järgnenud alati hea hooaeg ja vastupidi. Nüüd peaks olema taas tõusu aeg. Kui nii tõesti välja kukub, siis peaksid Predatorsil olema päris head võimalused jõuda klubi ajaloo esimese divisjoni tiitlini ja sellele võiks järgneda ka edu playoffides.
Pärast Shea Weberi Montreali saatmist kaptenita jäänud Nashville Predators on teatavaks teinud mehe, kes ameti üle võtab. Klubi ajaloo 7. kapteniks sai Mike Fisher, kes huvitaval kombel on alustamas oma lepingu viimast aastat. Tema tulevik kantrimuusika pealinnas ei tohiks aga kahtluse all olla.
(foto: Getty Images)
Keset 2010/11 hooaega oma kasvatajaklubist Ottawa Senatorsist Nashville'i jõudnud Fisher võib peamänedžeri David Poile'i sõnul mängida meeskonnas seni kaua, kuni tahab. Peatreeneri Peter Laviolette'i sõnul on raske leida kapteniks Fisherist paremat meest.
"Mike Fisher on suurepärane valik olemaks selle meeskonna kapten," ütles Laviolette. "Ta on käinud läbi mitmeid lahinguid, mänginud pikka aega, saanud rohkelt kogemusi ja on õppinud paljudelt inimestelt."
Introducing the seventh captain in #Preds history...
"Minu jaoks on väga eriline kanda C-tähte," tunnistas suvel 36-aastaseks saanud ründaja. "Tegu on kahtlemata suure auga ja olen tänulik selle võimaluse eest kanda seda suurepärase organisatsiooni, suurepäraste inimeste ja suurepärase meeskonna nimel. Ma ei saaks olla õnnelikum ja olen elevil. Ootan põnevusega uut hooaega, see saab olema lõbus väljakutse."
Fisher, kes on abielus tuntud USA kantrilaulja Carrie Underwoodiga, tegi NHL-is debüüdi hooajal 1999/2000. 16 hooajaga on tal kirjas 1016 põhihooaja mängu, 258 väravat ja 543 punkti. Karjääri jooksul mitmeid halbu vigastusi üle elanud kanadalane sai 2012. aastal NHL-i sihtasutuse auhinna, kui mängija, kes esindab hoki peamiseid väärtuseid - pühendumust, vastupidavust ja meeskonnatööd - rikastamaks kohaliku kogukonna inimeste elusid.
Hetkel on kaptenita veel neli meeskonda - Florida Panthers, Carolina Hurricanes, Edmonton Oilers ja Toronto Maple Leafs.
Neljapäev kujunes läänekonverentsi poolfinaalides tõeliseks lisaaegade ralliks. Mõlemas paaris ei suudetud asja 60 minutiga ära lahendada. Pikema õlekõrre tõmbasid lõpuks Dallas Stars ja Nashville Predators. Viimane sai oma võitu tähistada alles kolmandal lisaajal.
(foto: John Russell/Getty Images)
Predators oli San Jose Sharksist 4-3 parem. Ülimalt magus võiduvärav tuli siis, kui kolmandast lisaperioodist oli mängitud 11 minutit ja 12 sekundit. Martin Jones pillas Mattias Ekholmi pealeviskest prügi enda nina ette maha ning Mike Fisher oli esimesena kohal, et see ära koristada.
"Suutsime Ekholmi keskele vabaks mängida, ta sai oma pealeviske väravale, ma lihtsalt läksin värava ette, sain tagasipõrkunud litri ning panin selle koju," ütles 35-aastane ründaja ühe oma karjääri tähtsaima värava kohta.
Fisher jõudis enda väravaga omamoodi põnevasse seltskonda. Nimelt oli ta viimati playoffides lisaajal skoorinud 2004. aastal. Temast pikema kahe playoffide lisaajavärava vahel oleva vahega on vaid Ray Whitney ja Teemu Selänne.
Kuldne tabamus oli Fisheri jaoks õhtu teine koll. Esimene viis avakolmandikul Predatorsi 2-1 ette. Esimene periood oli eriti huvitav selle poolest, et mõlemad väravavahid said oma esimesed tõrjed kirja alles siis, kui üks oli juba seljataha lennanud. Colin Wilson viis 41. sekundil Predatorsi ajaloo kiireima playoffide väravaga kodumeeskonna ette, aga Brent Burns viigistas 4. minuti alguses.
Teist korda tuli viik majja teise perioodi 15. minuti alguses. Joonas Donskoi jõudis oma playoffide kolmanda väravani. Peagi tuli selles mängus ka Sharksi kolmas, kui Burns ülekaalust viimasel perioodil 3-2 eduseisu meisterdas, kuid James Neali tabamus tõi siiski lisaaja.
Normaalaja vaid 22 pealeviskega lõpetanud Sharks sai lisaminutitel kirja 25 üritust. Predatorsile jäi neid vaid 18, aga võit võluti vaatamata sellele allajäämisele siiski välja. Eriti magusaks tegi selle veel see tõsiasi, et Predators polnud varem kodus playoffides võitnud mitte ühtegi lisaaega.
Kohtumisest sai Predatorsi ajaloo pikim mäng. Varasem rekord oli 101 minutit. Enim aega veetis jääl kodumeeskonna kaitsja Roman Josi, kes sai kirja 49 minutit ja 42 sekundit. Sharksi parim oli Burns 47:35-ga.
Võib öelda, et Starsil läks St. Louis Bluesi vastu lisaaja asemel vaja lihtsalt lisaminuteid. Võidutabamus tuli Cody Eakinilt ära vahetult enne 3. minuti täis tiksumist. Tänavustes playoffides oma esimese kolli kirja saanud ründaja pani terava nurga alt litri üles riiulile, täpselt sinna, kus vanaema küpsiseid peidab
Stars mängis end võidule 0-1 kaotusseisust. Avakolmandiku keskel sai Vladimir Tarasenko kirja järjekordse värava. Venelasel lasti täiesti üksi väravale purjetada. Abi polnud isegi kuuendast mehest.
Tarasenko on nüüd alates 2001. aastast esimene Bluesi mängija, kes järjestikustel hooaegadel playoffides vähemalt kuue väravani jõudnud. See kui tihti ta neid skoorib on 24-aastase ründaja pannud tõeliste väravahuntide kõrvale.
Pärast Tarasenko läbimurret pidi aga hoopis Blues ise lõpuks kaotusseisust end lisaajale võitlema. Radek Faksa ja Patrick Sharp skoorisid teisel kolmandikul veidi rohkem kui minutilise vahega. Seejuures viigivärav sõna otseses mõttes kingiti, kui Joel Edmundson kaitsetsoonist litri täpselt Faksale söötis.
Blues sai järjepeale uuesti tagasi kolmandiku teises pooles, mil Paul Stastny ülekaalust enda playoffide esimese tegi.
Mõlemas läänekonverentsi seerias on nüüd seisuks 2-2. Mängud jätkuvad homme. Stars ja Blues on meie jaoks jääl väga heal ajal kell 20.
Nashville Predators jõudis läinud ööl klubi rekordini, kui oma 12. veebruaril alanud punktiseeria 11 mängu peale venitati, kuid vaevalt, et pärast mängu riietusruumis rõõmuhõiskeid kuulda oli. Pigem hoopis vastupidi. Meeskond kaotas kodus New Jersey Devilsile väga valusal kombel.
(foto: Mark Zaleski/AP Photo)
Devils läks kantrimuusika pealinnast ära 5-4 lisaajavõiduga ja seda pärast nutust seisu, mil enamus mängust tuli tagaajaja rollis olla. Meeskonnad jagasid avakolmandikul ära kolm ülekaalu väravat ja kaks neid jäid võõrustajatele. Autoriteks Craig Smith ja Mike Ribeiro. Devilsi pani tabloole Kyle Palmieri. Seejuures lõpetasidki mõlemad meeskonnad nii, et karistuste surmamise efektiivsuseks jäi 0%.
Paul Gaustad viis kodumeeskonna teise kolmandiku alguses kahega ette, kuid Devante Smith-Pelly esimene uue meeskonna eest tehtud värava kindlustas siiski selle, et seis püsis pingelisena. Kohe viimase perioodi alguses läks see ka veel pingelisemaks, kui Travis Zajaci sulest tuli järjekordne ülekaalu koll.
Meeskonnad hakkasid lisaaja suunas liikuma ning Predators suutis viimasel kolmandikul Keith Kinkaidi poolt valvatud väravale toimetada ainult kuus pealeviset. Ometi oleks asekapteni Mike Fisheri karjääri 1000. mäng peaaegu lõppenud dramaatilise võiduga. Kaks minutit ja mõned sekundid peale enne lõpusireeni viis Filip Forsberg meeskonna uuesti ette. Kuid rõõmustamine jäi üürikeseks.
John Hynesi meeskond on tänavu mitmeid kordi endale hiliste viigiväravatega punkte välja nokkinud ja nii läks ka sel korral. 40 sekundit enne lõpusireeni maandus litter värava ees Adam Henrique'ile mugavalt ette ja Pekka Rinne oli neljandat korda löödud.
Devilsi peatreeneri jaoks polnud muidugi järjekordne imeline pääsemine enam suureks üllatuseks. "Seda oli tunda," ütles Hynes tagasituleku kohta. "Paljudel juhtudel sa tunned seda pingi peal koos mängijatega. Nad tundsid end täna hästi, mängisid hästi ja on kena, et suutsime viigini jõuda ning lõpuks võita."
Võit tuli ära vahetult enne lisaaja teise minuti täis tiksumist. Rinne oli mängu venitamise eest teeninud karistuse ja Devils lahendas ülekaalu veidi rohkem kui kümne sekundiga ära. Väravakangelaseks oli uuesti Henrique.
Lisaks klubi punktiseeria rekordile kukkus mängus ka Predatorsi ülekaalust tulnud punktide rekord. 183. silmani jõudnud Shea Weber möödus Kimmo Timonenist.
Teised kohtumised Boston Bruins 4 - 2 Chicago Blackhawks (tipphetked)
Bruins sai viimasel kolmandikul kirja ainult kaks pealeviset, aga selleks ajaks oli töö juba tehtud. Brad Marchand jätkab suurepärase hooga.
Most goals since Jan 16
Brad Marchand 18 (1 G tonight)
Filip Forsberg 15 (1G tonight)
Alex Ovechkin 15
Sidney Crosby 14 (1 G tonight)
Sabres pani liiga halvima vähemuse meeskonna (73.6%) vastu ülekaalus kaheksast ainult ühe, aga jõudis siiski 16 mängu enne põhiturniiri lõppu sama arvu väravateni, mis tuli kogu mulluse hooajaga ära. Meeskonnad kombineerisid üheksa väravat pärast seda, kui avakolmandik väravateta viigiga lõppes. Flamesist sai ametlikult hooaja halvim kaitsemeeskond ja sellist asja pole varem juhtunud.
#Flames now own worst goals against per game (3.14). In their history- including in Atlanta- CGY has never finished last in a season for GA
Philadelphia Flyers 0 - 4 Edmonton Oilers (tipphetked)
Flyers oli sarnaselt Sabresile ülekaalus saamatu (seitsmest null), aga mängutulemus osutus palju nukramaks. Cam Talbot jõudis 35 tõrjega hooaja teise nullimänguni. Oilers polnud 93 võõrsilmängu järjest oma puuri puhtana hoidnud.
Pittsburgh Penguins 4 - 1 New York Rangers (tipphetked)
Chris Kreider viis külalised veidi rohkem kui kolm minutit enne teise kolmandiku lõppu ette, aga ometi pidi Alain Vigneault meeskond viimasele perioodile minema 1-3 kaotusseisuga. Mängust Vigneault sõnul kaelakrampidega lahkunud Henrik Lundqvisti emotsioon võttis väga hästi
meeskonna mängu kokku.
Toronto Maple Leafs 1 - 2 Minnesota Wild (tipphetked)
Wild kallutas pärast kaotusseisu jäämist mängu enda kasuks kahe ülekaalu väravaga. Mike Babcock oli pärast mängu kohtunike peale väga pahane. Leafs ei saanud kordagi ülekaalus mängida, samas kui külalistel oli neid võimalusi neli. Võõrustajatel oli väljakul koosseis, mille keskmiseks vanuseks vaid 25.17 aastat.
Ottawa Senators 1 - 4 Tampa Bay Lightning (tipphetked)
Karjääri jooksul mitte kordagi normaalajal oma endisele klubile kaotanud Ben Bishop tegi enda tavapärase taas ära. 12-st mängust läks kirja üheksas võit. Lightning jõudis kaheksanda järjestikuse võiduga klubi rekordi kordamiseni. Mark pandi maha karikavõiduga lõppenud 2004. aastal. Seda samuti veebruaris-märtsis. Ajalugu kordab end?
Winnipeg Jets 3 - 4 (LA) New York Islanders (tipphetked)
Mitmeid kummalisi kokkupõrkeid täis olnud kohtumine sai ka kummalise lõpu, kui lisaajal jäi Nikolaj Ehlers ühele pealeviskele täpselt nii näoga ette, et litter kukkus otse Kyle Okposo kepilaba peale. Kahe väravaga lõpetanud Mark Scheifele viis kodumeeskonna kaks minutit enne normaalaja lõppu ette, aga ometi jõudis Islanders mängu veel viigistada. Jack Capuanost sai legendaarse Al Arbouri järel klubi ajaloos teine peatreener, kes 200 võiduni jõudnud.
Avalanche suutis läänekonverentsi viimase playoffide koha võidujooksus Wildiga sammu pidada, kuigi pantrite vastu olid viimasel kolmandikul päris kummalised lood. Calvin Pickard pidi seal 3-2 eduseisu säilitamiseks tegema koguni 24 tõrjet! Patrick Roy meeskond ise sai kogu kohtumisega kirja praktiliselt sama arvu üritusi (26). Panthers päris tühjade kätega siiski aga lahkuma ei pidanud. Jaromir Jagr sai järjekordse söödupunktiga Gordie Howe'i kätte ning järgmises matšis, mis homme kavas Arizona Coyotesi vastu, on juba võimalus kerkida ainuisikuliselt kõigi aegade punktitabelis 3. kohale.
Uus nägu Jamie McGinn skooris taas ning Corey Perry lõpetas 1+2'ga mängus, millega Ducks kasvatas oma võiduseeria kümne peale. Sellega korratakse 2013. aasta detsembris püstitatud klubi rekordit. Viieks väravaks piisas oma karjääri esimese stardi teinud Niklas Treutle'i vastu vaid 16-st pealeviskest. Kolm kolli saadi ülekaalust. Seda isegi Ryan Getzlafita, kes pisivigastuse tõttu kohtumisest puudus. Mängu lõpuks olid meeskonnad üksteise peale päris pahased. Viimasel kolmandikul tuli 64 mängu 82-st karistusminutist.
Vancouver Canucks 2 - 3 San Jose Sharks (tipphetked)
Haid kasvatasid oma Vancouveris käsiloleva võiduseeria üheksa peale ja seda vaatamata sellele, et Canucks tuli avakolmandikust ära 2-0 eduseisuga. Külalised said selle teisel kolmandikul ühe peale ning otsustasid siis viimase 20 minutiga asja ära.
Los Angeles Kings 3 - 2 Montreal Canadiens (tipphetked)
Anze Kopitar avas skoori juba esimesel minutil ja kuningad võtsid üsna rutiinse võidu. Pealevisetega oldi lõpuks üle 31-15. Heitlus Vaikse ookeani divisjoni tiitlile on kujunemas väga põnevaks. Kings ja Ducks on hetkel esikohta jagamas, aga Sharks pole ka väga kaugel.
Anaheim Ducksi hambutu ründemäng jätkus teisipäeval, mil Nashville Predatorsi vastu saadi 40 pealeviskega kirja vaid kaks väravat. Sõna otseses mõttes tuli mängult hambata ära kaitsja Kevin Bieksa, kellel kakluse käigus ülemine riiul katki tehti.
(foto. foxsports.com)
Bieksa katsus teisel kolmandikul rammu Mike Fisheriga ja sai ühe hoobi täpselt kümnesse.
Suvel Vancouverist Anaheimi jõudnud kaitsja hambakaotuse pärast väga löödud polnud. Nimelt märkis ta, et tegu oli võltshambaga. Pärishammas kadus kaheksa aastat tagasi peetud kakluse käigus.
Tänasest pole enam sel hooajal NHL-is mitte ühtegi kodukaotuseta meeskonda. Viimasena langes rivist Minnesota Wild, kes jäi läinud ööl Nashville Predatorsile alla skooriga 2-3. Pingelise heitluse otsustas viis minutit enne lõppu Wildi jaoks õnnetu värav.
(foto: Brace Hemmelgarn/USA TODAY sports)
Cody Hodgon tassis litri kaitsetsoonist välja ja otsustas justkui muuseas õnne proovida. Ja õnne oli ka! Devan Dubnyk sai litri justkui enda valdusesse, aga kohtuniku vilet ei tulnud. Nii hakkas Wildi puurivaht seda enda ümber otsima. Ent loomulikult jalgevahele ei osanud esimese asjana vaadata. Litter kukkus jääle ning Hodgson sai üsna kummalise tabamusega uue klubi eest oma esimese värava.
Kodumeeskonnal oli pärast õnnetut vahejuhtumit veel paar momenti, aga kolmandat korda enam kaotusseisust pääseda ei õnnestunud. Teisel kolmandikul tühistas Marco Scandella ülekaalu koll Mike Fisheri värava ning viimasel kolmandikul omakorda Matt Dumba ülekaalu tabamus Roman Josi oma.
Kurva noodiga lõppenud kohtumine oli õnnetu ka Zach Parise'i jaoks. James Neal sõitis Wildi suurima väravaküti vigaseks. Olukorra eest ei määratud mängus ka karistust. Wildi peatreener Mike Yao on kinnitanud, et vähemalt laupäeval Tampa Bay Lightningu vastu meeskonna esiründaja ei mängi.
Paar meeskonda saavad veel uhkustada sellega, et nad pole tänavu kodus normaalajaga kaotanud. Nendeks on Predators ise ja loomulikult Montreal Canadiens, kes järjekordse tähiseni jõudis.
Teised kohtumised Montreal Canadiens 4 - 1 New York Islanders (tipphetked)
Canadiens on oma ajaloos esimest korda hooaja esimesest 15-st mängust kogunud vähemalt 12 võitu. Siin teeniti see välja viimase kolmandikuga, mis võideti 3-0. Islandersil oli John Tavares koosseisus tagasi, aga selgelt pole kapten siiski veel täielikult paranenud.
Buffalo Sabres 1 - 4 Tampa Bay Lightning (tipphetked)
Külalised tegid väga kummalise etteaste. Avakolmandikuga mindi 3-0 ette ja siis lõpetati mängimine justkui ära. Esimese 20 minutiga tehtud 11 pealeviskele lisandus ülejäänud mänguaja jooksul sama number ning passiivsus oleks peaaegu kätte maksnud. Jon Cooperi meeskonna õnneks oli aga ka Sabresil viimaseks kolmandikuks kumm tühi. Seal saadi kahe peale kirja vaid viis pealeviset!
Washington Capitals 4 - 1 Boston Bruins (tipphetked)
Kaotusseisu jäänud Capitals ei hakanud paanitsema. Ja ega ei peagi paanitsema, kui väravas mees, kes pärast seda mängu Bruinsi vastu viimasest 119-st pealeviskest tõrjunud 118. Viigivärava teinud Aleksandr Ovetškin jõudis ühe tabamuse kaugusele NHL-i ajaloo suurima venelasest väravaküti aust. Seejuures on märkimisväärne see, et Ovi pole oma seitsmest tänavu ühtegi ülekaalust teinud!
Senaatorid andsid ära 2-0 eduseisu, ent said siiski uskumatult viljakast karistusvisete seeriast võidu kätte. Kuuest üritajast eksis seal vaid Andrew Ladd. Koguni kuus tänavusest 13-st Senatorsi mängust on seni läinud normaalajast üle. Neist omakorda viis on lõpuks vajanud karistusviskeid.
Calgary Flames 2 - 1 (LA) Philadelphia Flyers (tipphetked)
Flyers on sattunud täiesti kohutavale allakäigutrepile. Kirjas kuus kaotust järjest. Neis on skooritud vaid üheksa korda ning endale on lastud 21 tükki. Endiselt väravata Jakub Voracek ei jõudnud Flamesi vastu isegi mitte pealeviskeni.
Kaitsja Nicklas Grossmann üllatas kahe väravaga ning Coyotes sai oma hooaja teise koduvõidu. Meeskonnad olid ülekaalust uskumatult ebaefektiivsed. Kahe peale jäi lahendamata 11 olukorda.
Los Angeles Kings 2 - 3 Columbus Blue Jackets (tipphetked)
Reisiprobleemid ilmselgelt Jacketsit ei häiri. Hooaja alguse peksupoisil on viimasest viiest võõrsil mängust kirjas neli võitu. Siin saadi magus võit kätte vaatamata sellele, et esimese kahe kolmandikuga oli kirjas vaid kaheksa pealeviset. Seejuures jäädi teisel perioodil üldse nulli peale! Kings oli varem põhiturniiril vastasele sellist tempu teinud vaid korra.
San Jose Sharks 5 - 2 Florida Panthers (tipphetked)
Kui Tavares on veel liimist lahti, siis sama võib öelda ka Jaromir Jagri kohta. Väsimatu tšehh on Panthersi koosseisus tagasi, kuid see kohtumine lõppes -4 näitajaga. Mängukangelaseks sai hoopis teine vanur. Patrick Marleau jõudis tõelise meistritööga karjääri 1000. punktist vaid mõne silma kaugusele.
Pealkirjas välja toodud küsimus on kindlasti suuremal või vähemal määral kõigi NHL-i jälgijate peast viimasel ajal läbi käinud. Enamuse hooajast liigat võimsalt domineerinud meeskond on nüüd oma viimasest kümnest mängust kaotanud kaheksa.
(foto: Christopher Hanewinckel/USA TODAY Sports)
Eelnev hea töö tähendab, et Predators pole endale väga palju liiga teinud, kuna liiga liidrikoht on vaid kahe punkti kaugusel. Ometi puudub meeskonnal see sära, mis oli hooaja esimeses pooles ja miski on justkui katki läinud. Aga mis siis juhtunud on?
Põhiründajate ebaefektiivus
Meeskonna madalseis on käinud käsikäes põhitsentrite Mike Fisheri ja Mike Ribeiro vormi langusega. Fisher on viis mängu nulli peal istunud ning Ribeirol on nulliseeria vaid ühe mängu võrra väiksem. Selle kuu jooksul peetud kaheksast matšist on mõlemad kogunud vaid kaks punkti.
Fisher, kes alustas aastat vigasena, kogus eelmisel kuul 12 silma. Achilluese traumast tagasi tulles pani Fisher hullumeelse tempo peale olles enamvähem punkt per mäng mees ja tema tagasi langust võib ehk pidada loomulikuks, kuid Ribeiro viimase aja nürid esitused on küll kummalised.
Suvel Arizona Coyotesi poolt minema saadetud Ribeiro on alates hooaja esimestest kohtumistest olnud väga produktiivne mängija. Söötude osas kuulus ta pikalt liiga liidrite sekka, aga nüüd on ta viimastes mängudes olnud abiline vaid ühe värava juures.
Kuna tsentrid on oma vormiga hädas, siis on kustunud ka hooaja alguse komeedi Filip Forsbergi täht. Noore rootslase poolt tuli vana aastanumbri sees 17 kolli, aga viimase kolme ja poole kuu jooksul on ta skoorinud vaid neli tükki ning hetkel istub ta 10-mängulise põua peal.
Viimasest kahest kohtumisest puudunud James Neal läks vigastuspausile olles viimases 11. kohtumises korjanud vaid ühe punkti. See oli lisaaja võiduvärav hiljutises 2-1 võidumängus Coyotesi vastu. Predators oli selles kohtumises võimaluste tekitamisega suurtes raskustes ning oli lõpuks õnnega koos, et suutis ikkagi liiga ühest halvimast meeskonnast jagu saada.
Pekka Rinne taandumine tavainimeseks
Rinnel läks vana aastanumbri sees kirja vaid kaheksa mängu, kus ta lasi endale üle kahe värava mängus. Alates jaanuarist on neid aga nüüd tulnud sama palju! Tõrjete efektiivsuses on tulnud selge allakäik. Hooaja esimese kolme kuu jooksul oli see üle 93%. 2015. aastal pole ta aga mitte ühegi kuu jooksul isegi mitte 92% kätte saanud. Tegu on täiesti keskpärase numbriga, kuna kogu hooaja lõikes on selle kätte saanud 16 puurivahti.
Ära kukkumises võib süüdistada põlvevigastust, mis jättis ta jaanuari keskel mõneks nädalaks jäält eemale. Kuigi, vaadates et vigastuspausilt naastes tehtud esimesed kuus mängu läksid nii, et vaid ühes tuli rohkem kui kaks tükki välja võtta, siis võib selle vigastuse teooria kahtluse alla panna.
Põlvetraumast kaugemale vaadates hakkab silma, et kui enne aastavahetust said vastased Predatorsist rohkem pealeviskeid vaid kaheksas kohtumises, siis viimase kolme ja poole kuu jooksul on neid mänge kogunenud tervelt 18! Meeskond mängib Rinne ees halvemini ja see võib olla tingitud väsimusest.
Hea koduvormi kadumine
Sõna "hea" on muidugi veidi tagasihoidlik kirjeldamaks seda, mida Peter Laviolette'i meskond hooaja esimeses poole tegi. Kodupubliku ees oldi põhimõtteliselt alistamatud. Enne Tähtede mängu pausi tuli kodus vastu võtta vaid kolm kaotust. Pärast hooaega poolitavat punkti on aga nüüd kodukaotuseid tulnud viis ja hetkel ollakse neljamängulise kaotuste jada peal.
Võib öelda, et Predators mängis hooaja esimeses pooles üle oma võimete. See hakkab kodustest tulemustest selgelt silma. Välismängudes oldi täielik liiga keskmik. Nüüd on numbrid hakanud ennast veidi korrigeerima. Kuigi see on otseselt seotud vormi langusega, mis võib omakorda tuleneda väsimusest.
Predators lõpetab põhiturniiri mängides viimasest 11-st kohtumisest tervelt seitse kodus. Oleks soovituslik leida see tribüünidelt saadav lisajõud taas üles. See aitaks playoffideks kodueelise kindlustada. Kuigi matemaatiliselt pole see veel tehtud, siis võib praegu juba kindlalt väita, et Predators on pärast kaheaastast pausi taas playoffidesse jõudnud. See tähendab, et ega see viimase aja ära kukkumine laias plaanis ka väga suurt tähtsust ei oma. Väsimuse kõrval võib selle taga olla ka lihtsalt see, et olles oma eesmärgi lähedale saanud - mullu mindi läänest playoffidesse vähemalt 91 punktiga - lubab meeskond nüüd endale mõned kergemad nädalad.
Detroit Red Wings sai hakkama sellega, mida ükski teine NHL-i meeskond pole tänavu veel suutnud. Liiga liidrile Nashville Predatorsile anti teine järjestikune kodukaotus. Viimati pidid Predatorsi fännid kahelt järjestikuselt kodumängult pettunult lahkuma eelmise aasta märtsi lõpus.
(foto: Mark Humphrey/Associated Press)
Red Wings võlus 4-3 võidu välja viimase kolmandikuga. Sinna mindi 2-3 kaotusseisuga. Brendan Smith ja klubi eest oma 400. matši pidanud Drew Miller viisid külalised teise perioodi kolmanda minuti alguseks 2-0 eduseisu, aga Matt Cullen vastas Milleri tabamusele poole minutiga ning Mike Fisher ja Shea Weber viisid Predatorsi ette.
Enne seda mängu polnud Red Wings Kesk divisjoni satside vastu peetud 11 kohtumise jooksul veel kordagi normaalaja jooksul kaotanud. Võis arvata, et Mike Babcocki meeskonnal oli midagi veel varuks ja nii see oligi.
Külalised said viigi kätte tänu kaitsja Aleksei Martšenko karjääri esimesele väravale. Pole paha 2011. aasta draftis tagantpoolt seitsmendana valituks saanud mängumehel skoorida oma esimene Pekka Rinne vastu, kes on tänavu olnud liiga üks parimaid väravavahte. Vaid 21 tõrjet teinud Rinne selja taha läksid sel hooajal esimest korda järjestikustes mängudes vähemalt kolm litrit.
Predatorsi poolt tuli lõpuks 40 pealeviset ja 15 neist viimasel kolmandikul, aga oma teise perioodi purskele ei suudetud lisa panna. Ühega üllatas hoopis veelkord Red Wings. Kolmandiku keskel tegi ülekaalust võiduvärava Tomaš Tatar. Noor slovakk jõudis oma hooaja 25. kollini.
Riley Sheahan korjas kohtumise lõpuminutitel karistuse, mis tähendas, et Predators sai tühja värava puhul kahemehelises ülekaalus veel viiki otsida, aga Jonas Gustavsson pidas pingele vastu. Red Wings vormistas võiduga Predatorsi vastu duubli ja ei ole palju neid, kes tänavu sellega hoobelda saavad. Novembri keskel oldi kodus Predatorsist parem 5-2.
Järjekordne ilus tulemus tähendab, et Red Wings on tänavu nüüd Kesk divisjoni satside vastu 12-st matšist võitnud 10. Kokku on läänekonverentsi meeskondade vastu 22-st mängust tulnud 16 võitu. Tundub, et tegu on idakonverentsi suurima lootusega saada Stanley karikas enda valdusesse tagasi.
Teised kohtumised Florida Panthers 5 - 3 Buffalo Sabres (tipphetked)
Külalised üllatasid 2-0 avakolmandiku võiduga. Teisel perioodil aitas aga vigastuspausilt naasnud Brandon Pirri kahe ülekaalu väravaga omadel seisu viigistada ning kuigi Sabres sai kaotusseisust veel korra viigi kätte, siis mänguliselt suurt konkurentsi pakkuda ei suudetud. Panthers oli pealevisetega üle tervelt 47-14. Meeskonna uus nr. 68 oli oma debüütmängus vaikne. Jaromir Jagr pääses jääle 17. minutiks, mille jooksul kogus ta endale kolm pealeviset ja -1 näitaja. Panthers hankis enne kohtumist endale veel hea annuse nostalgiat. Anaheim Ducksist toodi ära Dany Heatley. Küll tõsi, vaid selleks, et saata ta oma AHL-i meeskonna juurde. Lisaks temale tuli Ducksilt tänavuse drafti 3. ringi valik ning vastupidises suunas liikus Tomaš Fleichmann.
Columbus Blue Jackets 0 - 2 New Jersey Devils (tipphetked)
Üsna muretu esitust Devilsilt. Kaks väravat saadi 19 pealeviskega ja Cory Schneider korjas viimases neljas mängus oma teise puhta paberi 31 tõrjega. Kokku on tal neid tal tänavu neli. New York Islanders 3 - 5 Carolina Hurricanes (tipphetked)
John Tavares tõusis väravaga liiga skoorimistabeli liidriks, aga Islandersi mäng oli liimist lahti. 60 minutiga tuli vaid 24 pealeviset. Külalised said neid kirja 41 ja võtsid teenitud võidu. Kaks väravat tuli Jay McClementi poolt. Islandersi jaoks on see divisjonirivaalide vastu kodus peetud kohtumistes tänavu alles teiseks kaotuseks. Boston Bruins 4 - 1 Arizona Coyotes (tipphetked)
Professionaalne esitus Bruinsilt, kelle nullimäng rikuti kümme minutit enne lõppu. Coyotesi jaoks on tegu üheksanda kaotusega. Bruins on Coyotesi vastu võtnud kuus järjestikust võitu. Montreal Canadiens 4 - 0 Toronto Maple Leafs (tipphetked)
Avavärava teinud Manny Malhotra, kes on liiga parim lahtivisete mees (edukus 59.9%), kerkis põhiturniiri ja playoffide peale läbi aegade 500. erinevaks mängijaks, kes Canadiensi eest skoorinud. Leafs oli kahe kolmandiku järel pealevisetega 22-11 üle, aga David Desharnais kaks tabamust viisid külalistelt lõplikult tuju ära. Nr. 31 sai oma karjääri 31. võidu lõpuks 30 tõrjega. Philadelphia Flyers 4 - 2 New York Rangers (tipphetked)
Flyersile ülioluline võit tänu Michael Del Zotto vähemuses tehtud väravale, mis tuli viimase kolmandiku esimestel minutitel. Teisel kolmandikul oli Flyers tulnud kaotusseisust välja. Kuna nii Bruins kui Panthers võitsid, siis olnuks Flyers kaotusega põhimõtteliselt playoffides võidujooksust väljas. Kuigi võimalused on endiselt üsnagi minimaalsed. Colorado Avalanche 1 - 3 Minnesota Wild (tipphetked)
Devan Dubnyk alustas 20. järjestikuses matšis ja tõi Wildile 33 tõrjega 15. võidu. Oma järgmise stardiga ületab Dubnyk Niklas Bäckströmi poolt 2009. aastal püstitatud klubi rekordi. San Jose Sharks 2 - 4 Ottawa Senators (tipphetked)
Andrew Hammondi nulliseeria sai lõpu 174 minuti ja 49 sekundi peal, aga Senators võitis sellest hoolimata oma ajaloo jooksul esimest korda California ringreisi jooksul kõik kolm mängu. Viimasel kolmandikul tehtud kolme väravaga hüpati välja 1-2 kaotusseisust. Mike Hoffman sai kirja kaks kolli ja ühe söödu. Oma ajalugu tegi ka Sharks. Nimelt kaotati esimest korda kodus normaalajaga teine kohtumine järjest, kus viimasele kolmandikule mindi eduseisuga. Senatorsil normaalajaga kirjas viis järjestikust võitu ja seda esimest korda alates aastast 2008. Sharks on kodus kaotanud kaheksa järjestikust mängu esimest korda alates hooajast 1994/95. Edmonton Oilers 1 - 2 St. Louis Blues (tipphetked)
Bluesile viimasest 20-st Oilersi vastu peetud mängust 17. võit tänu Paul Stastny väravale, mis tuli viis minutit enne normaalaja lõppu. Sellega on Blues oma viimasest 10-st välismängust võitnud nüüd üheksa.
Pekka Rinne on väidetavalt mõõduka koormusega Nashville Predatorsi treeningutel taas kaasa löömas, aga tema naasmine päevade küsimus veel ei ole. Temata mängides on meeskond nüüd oma viimasest neljast kohtumisest kaotanud kolm. Viimane lüüasaamine tuli St. Louis Bluesi vastu.
(foto: Jeff Roberson/AP)
Kahe kõva kivi lahutamiseks läks lõpuks vaja karistuviskeid. Seal tõi Bluesile 5-4 võidu Kevin Shattenkirk, kes tähistas samal päeval 26. sünnipäeva. Kohtumise algus oli Bluesi jaoks aga kurjakuulutav.
Predators oli sai teise kolmandiku esimeste minutite järgselt nautida 2-0 eduseisu. 1-0 tuli esimese kolmandiku keskel Mike Fisherilt, kes lahendas edukalt ära ülekaalu olukorra ja eduseisu duubeldas Filip Forsberg. Noore rootslase värav oli üks kuuest, mis kaks meeskonda teisel kolmandikul kombineerisid.
9. minutil sai Jaden Schwartz Bluesi esimest korda tabloole ja nagu võluväel oli kodumeeskond 14. minuti alguseks ees. T.J. Oshie ja Steve Ott skoorisid kaks tükki vähem kui pooleminutilise vahega. Paar minutit hiljem tuli veel vähemusest Fisheri teine koll, enne kui Ryan Reaves ikkagi Bluesi eduseisuga viimasele kolmandikule viis.
Külalised korraldasid viimase 20 minutiga Brian Elliotti väravale korraliku rahe - saadi kirja 15 pealeviset - kuid pikka aega joosti lihtsalt vastu seina. Rohkelt ihaldatud viigiväravani jõuti alles kaks ja pool minutit enne lõppu. Fisher, kes jõudis selle mänguga karjääri 500. punktini, ja Colin Wilson tegid ilusa eeltöö ning James Neal pani küpsise korvi.
Kui viimasest neljast on Predatorsil tulnud kolm kaotust, siis vähemalt kaks neist on olnud pärast normaalaega. Sellise mõõduka nokkimisega võib Kesk divisjoni esikoht veel pikemat aega neile kuuluda. Blues jääb lähima jälitajana maha nelja punktiga.
Divisjoni võitja saatuse võivad vabalt otsustada ka omavahelised mängud. Nende osas on Predatorsil eelis. Selle kohtumisega lõpetati omavaheline põhiturniiri seeria. Predators jäi mängudega peale 3-2.
Teised kohtumised New York Islanders 2 - 5 Boston Bruins (tipphetked)
Tuukka Rask lasi endale ühe ülikerge värava, aga tegi sellest hoolimata mitmeid supertõrjed ja lükkas kokku kõrvale 43 vastaste üritust. Teise värava alla panid peo püsti eelkõige Reilly Smith ja Milan Lucic. Mõlemad lõpetasid 1+2'ga. New York Rangers 0 - 1 Montreal Canadiens (tipphetked)
24 tõrjet teinud Carey Price tõusis valitud seltskonda, kes on Canadiensi eest Rangersi vastu teinud vähemalt kuus nullimängu. Võidu tõi külalistele veidi enam kui neli minutit enne lõppu Max Pacioretty. Philadelphia Flyers 5 - 2 Winnipeg Jets (tipphetked)
Tehti ülivägev avakolmandik, mis lõppeas 2-2 viigiga, aga Jets läks pärast seda koju ära. Mathieu Perreault sai seda vähemalt teha kahe väravaga. Toronto Maple Leafs 1 - 3 Arizona Coyotes (tipphetked)
Leafs sai ilusa alguse, kui Phil Kessel lõpetas ligi 300-minutilise põua ilma tasakaalu väravata, aga lõpuks kukkus välja ikka nii nagu viimasel ajal kombeks. Seitsmes järjestikune kaotus tuli tänu kohutavale viimasele kolmandikule, mille Coyotes võitis 3-0. Oliver Ekman-Larsson tegi seal kohe lahtiviskest värava, saates litri oma kapsaaiast Jonathan Bernier selja taha. Viie sekundiga sündinud värav on NHL-i ajaloo kiireim vähemuses sündinud koll. Oma esimesest kümnest mängust vaid ühe võidu ja kolm punkti saanud Peter Horachekist sai Leafsi ajaloos halvima alguse teinud peatreener. Ottawa Senators 3 - 6 Dallas Stars (tipphetked)
Suures Jason Spezza Ottawasse naasmise mängus oskas Stars 3-0 edu ära anda, aga Kanada pealinnas pole alates 2000. aastat kaotatud ja seda välditi edukalt ka seekord. Kohtumisele pandi omanäoline punkt, kui viimased kaks skooriti vähemuses mängides. Senators oli tühja võrguga viiki jahtimas, aga Trevor Daley ja Jamie Benn näitasid ületäpset märgilaskmist. Lindy Ruff kerkis oma treenerikarjääri 1295. kohtumisega läbi aegade edetabelis kaheksandale kohale. Tampa Bay Lightning 5 - 1 Detroit Red Wings (tipphetked)
Lightning püstitas üheksanda järjestikuse koduvõiduga klubi rekordi ja selleks andis suurima panuse Cedric Paquette. Temast sai klubi ajaloos viies mängija, kes enne oma 22. sünnipäeva jõudnud karjääri esimese kübaratrikini. Florida Panthers 3 - 2 Columbus Blue Jackets (tipphetked)
Panthers oli eelnevalt Blue Jacketsile kaotanud 11 mängu järjest. Viimane võit pärines aastast 2007. Calgary Flames 0 - 1 Minnesota Wild (tipphetked)
Flames jäi tänavu esimest korda nulli peale tänu Devan Dubnyki 30 tõrjele. Võidu kindlustas külalistele Zach Parise'i avakolmandiku tabamus. Edmonton Oilers 3 - 2 Buffalo Sabres (tipphetked)
2003. aasta 16. oktoober oli see kuupäev, mil Oilers viimati Sabresist jagu sai. Siin tehti halb algus, kui kolmandal minutil kaotusseisu jäädi, aga Sabres on hetkel lihtsalt täiesti eritasemel kehv. Oilersile kindlustas oma karjääri esimese väravaga võidu 23-aastane rootslane Anton Lander. San Jose Sharks 6 - 3 Anaheim Ducks (tipphetked)
Sharks kallutas mängu enda kasuks teise kolmandikuga, kus pandi viis vastuseta jäänud väravat. Tegu seitsmenda järjestikuse kodumänguga, kus Ducksi vastu võit võetud. Vaid kuus mängijat jäid punktideta.
Olli Jokineni hankimine tähistas Nashville Predatorsi jaoks väga magusat tehingut. Meeskond on pärast pikaajalise peatreeneri Barry Trotzi lahkumist sammunud uude ajastusse ning uued algused kipuvad ikka rasked olema. Paljud pole nõus nendes kasvuraskustes kaasa lööma, aga Jokineni need ei heiduta. Soomlane ütles, et siirdus Predatorsi kuna talle meeldib uue peatreeneri Peter Laviolette'i mängustiil. Linn oli terve nädala õhinas, kuid eile tuli vastu võtta ka üks kurb uudis - hooaega tuleb alustada ilma asekapteni Mike Fisherita.
(foto: Russell LeBounty/USA TODAY Sports)
Alates 2011. aasta veebruarist Nashville'is mängiv Fisher rebestas trennis Achilleuse kõõluse ning olles läbinud operatsiooni kulub sellest täielikule taastumisele 4-6 kuud.
Fisheri vigastus on meeskonna plaanid korralikult sassi löönud. Predators oli üks nendest satsidest, kes jahtis Jason Spezzat ja tema hankimiseks oli juba ka tehing paika pandud, kuid mängija keeldus Nashville'i siirdumisest.
Kuna endine Ottawa Senatorsi kapten eelistas Dallas Starsi, siis pidi just Fisherist saama meeskonna esimene tsentner. Lõppenud hooajal kogus enne Nashville'i saabumist samuti just Senatorsi värve kandnud Fisher 75. mänguga 49 punkti, mille seas olid karjääri parimat tähistavad 29 söödupunkti.
Kui oled otsinud kohta, kus rahuldada oma uudishimu seoses NHL-iga, siis võid rännakud nüüd lõpetada. NHL iga kell on ainus eestikeelne lehekülg, kust leiab regulaarselt värsket materjali selle kohta, mis toimub maailma ühes vingeimas spordiliigas.
