 |
| (foto: Christopher Hanewinckel/USA TODAY Sports) |
Põhiründajate ebaefektiivus
Meeskonna madalseis on käinud käsikäes põhitsentrite Mike Fisheri ja Mike Ribeiro vormi langusega. Fisher on viis mängu nulli peal istunud ning Ribeirol on nulliseeria vaid ühe mängu võrra väiksem. Selle kuu jooksul peetud kaheksast matšist on mõlemad kogunud vaid kaks punkti.
Fisher, kes alustas aastat vigasena, kogus eelmisel kuul 12 silma. Achilluese traumast tagasi tulles pani Fisher hullumeelse tempo peale olles enamvähem punkt per mäng mees ja tema tagasi langust võib ehk pidada loomulikuks, kuid Ribeiro viimase aja nürid esitused on küll kummalised.
Suvel Arizona Coyotesi poolt minema saadetud Ribeiro on alates hooaja esimestest kohtumistest olnud väga produktiivne mängija. Söötude osas kuulus ta pikalt liiga liidrite sekka, aga nüüd on ta viimastes mängudes olnud abiline vaid ühe värava juures.
Kuna tsentrid on oma vormiga hädas, siis on kustunud ka hooaja alguse komeedi Filip Forsbergi täht. Noore rootslase poolt tuli vana aastanumbri sees 17 kolli, aga viimase kolme ja poole kuu jooksul on ta skoorinud vaid neli tükki ning hetkel istub ta 10-mängulise põua peal.
Viimasest kahest kohtumisest puudunud James Neal läks vigastuspausile olles viimases 11. kohtumises korjanud vaid ühe punkti. See oli lisaaja võiduvärav hiljutises 2-1 võidumängus Coyotesi vastu. Predators oli selles kohtumises võimaluste tekitamisega suurtes raskustes ning oli lõpuks õnnega koos, et suutis ikkagi liiga ühest halvimast meeskonnast jagu saada.
Pekka Rinne taandumine tavainimeseks
Rinnel läks vana aastanumbri sees kirja vaid kaheksa mängu, kus ta lasi endale üle kahe värava mängus. Alates jaanuarist on neid aga nüüd tulnud sama palju! Tõrjete efektiivsuses on tulnud selge allakäik. Hooaja esimese kolme kuu jooksul oli see üle 93%. 2015. aastal pole ta aga mitte ühegi kuu jooksul isegi mitte 92% kätte saanud. Tegu on täiesti keskpärase numbriga, kuna kogu hooaja lõikes on selle kätte saanud 16 puurivahti.
Ära kukkumises võib süüdistada põlvevigastust, mis jättis ta jaanuari keskel mõneks nädalaks jäält eemale. Kuigi, vaadates et vigastuspausilt naastes tehtud esimesed kuus mängu läksid nii, et vaid ühes tuli rohkem kui kaks tükki välja võtta, siis võib selle vigastuse teooria kahtluse alla panna.
Põlvetraumast kaugemale vaadates hakkab silma, et kui enne aastavahetust said vastased Predatorsist rohkem pealeviskeid vaid kaheksas kohtumises, siis viimase kolme ja poole kuu jooksul on neid mänge kogunenud tervelt 18! Meeskond mängib Rinne ees halvemini ja see võib olla tingitud väsimusest.
Hea koduvormi kadumine
Sõna "hea" on muidugi veidi tagasihoidlik kirjeldamaks seda, mida Peter Laviolette'i meskond hooaja esimeses poole tegi. Kodupubliku ees oldi põhimõtteliselt alistamatud. Enne Tähtede mängu pausi tuli kodus vastu võtta vaid kolm kaotust. Pärast hooaega poolitavat punkti on aga nüüd kodukaotuseid tulnud viis ja hetkel ollakse neljamängulise kaotuste jada peal.
Võib öelda, et Predators mängis hooaja esimeses pooles üle oma võimete. See hakkab kodustest tulemustest selgelt silma. Välismängudes oldi täielik liiga keskmik. Nüüd on numbrid hakanud ennast veidi korrigeerima. Kuigi see on otseselt seotud vormi langusega, mis võib omakorda tuleneda väsimusest.
Predators lõpetab põhiturniiri mängides viimasest 11-st kohtumisest tervelt seitse kodus. Oleks soovituslik leida see tribüünidelt saadav lisajõud taas üles. See aitaks playoffideks kodueelise kindlustada. Kuigi matemaatiliselt pole see veel tehtud, siis võib praegu juba kindlalt väita, et Predators on pärast kaheaastast pausi taas playoffidesse jõudnud. See tähendab, et ega see viimase aja ära kukkumine laias plaanis ka väga suurt tähtsust ei oma. Väsimuse kõrval võib selle taga olla ka lihtsalt see, et olles oma eesmärgi lähedale saanud - mullu mindi läänest playoffidesse vähemalt 91 punktiga - lubab meeskond nüüd endale mõned kergemad nädalad.
Kommentaarid