Kuvatud on postitused sildiga don maloney. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga don maloney. Kuva kõik postitused

Hooaja eelvaade: Arizona Coyotes

Üks eelmise hooaja meeldivamaid üllatusi oli see, kuidas vaikselt liiga keldris elamisega harjuma hakanud Arizona Coyotes end uuesti konkurentsivõimeliseks mängis. Oma punktisaaki kergitati 22 silma võrra ning arengut võib oodata ka uuest hooajast.

(foto: abc15.com)
Coyotes pole alates 2012. aasta läänekonverentsi finaalikohast playoffides mänginud ja hooaeg 2014/15 oli tõeliselt tume, mil 51 punktiga tuli üks klubi ajaloo nukramaid aastaid. Ent kõik muutus päris kähku ja ootamatult. Noor duo Max Domi ja Anthony Duclairi näol andis tublisti särtsu juurde meeskonnale, mis suutis aasta varem keskmiselt skoorida vaid napilt üle kahe värava mängus (2.01). Keskmine väravasaak kergitati 2.54 peale ja see aitas peita puudujääke kaitses. Kuid nüüd võib ka selle osas oodata paranemist.

Kevadel palgatud John Chayka, kes on kõigi USA profiliigade peale ajaloo noorim peamänedžer, tõi kahe hooaja vahel klubisse mitmeid huvitavaid kaitsemehi. Nende seas suurte kogemustega Alex Goligoski.

"Arvan, et oleme kaitses väga tugevad," tunnistas suvel 26-aastane sinise joone mees Michael Stone. "Olen elevil seoses kuttidega, kes meil on. Mulle meeldiks väga mängida vennaga nagu Goligoski. Arvan, et ta teeb meeskonda vaid paremaks ja loodetavasti suudan teda täiendada. Kogu kaitse jaoks on käes põnev aeg."

(foto: dailyfaceoff.com)
Coyotes lasi endale mullu keskmiselt 2.98 väravat ning 31 pealeviset. Mõlemas arvestuses kuuluti liiga halvimate sekka. Kuid need numbrid peaksid uuel hooajal märgataval paranema.

Chayka on end kiirelt tõestanud julgete otsuste tegijana ning tema analüütikal põhinev taust lubab arvata, et tegu on ka õigete otsustega. Eelmise peamänedžeri Don Maloney visioon seisnes samm-sammu haaval satsi parandamisel, kuid Chayka on koheselt härjal sarvist haaranud ning aukude lappimise asemel hakanud uut vundamenti rajama.

Rünnakul on Dave Tippetti meeskond Antoine Vermette'i näol kaotanud mitmekülgse panustaja, kuid sisse on toodud mitu korraliku asendust. 28-aastane Jamie McGinn tegi mullu Buffalo Sabresi ja Anaheim Ducksi eest kena aasta, mis lõppes karjääri esimese 20 kolliga hooajaga ning 39 punktiga. Ryan White peaks aitama parandada 77.3%-list vähemuse efektiivsust ja pärast kaheaastast pausi klubisse naasnud Radim Vrbataga sütitatakse äkki vana leek. Domi ja Duclairi kõrval võivad satsi mahtuda järgmised konveierilt tulevad noored täkud Christian Dvorak ja Dylan Strome.

(foto: dailyfaceoff.com)
Koos Domiga OHL-is London Knightsis mänginud Dvorak vedas kaptenina meeskonna eelmisel hooajal Memorial karikani, olles 121 punktiga (52+69) põhiturniiril omade resultatiivseim mängija. 2015. aasta drafti 3. valik (esimene lihtsurelik Connor McDavidi ja Jack Eicheli järel) Strome lõpetas Erie Ottersi särgis 111 punktiga (37+74).

"Nad on mõlemad edusamme teinud," ütles meeskonna juures peatreenerina kaheksandat hooaega alustav Tippett suvel duo kohta. "Vaadake, mida on Dvorak teinud - ta võitis meistritiitli ja otseses mõttes juhtis meeskonda selle suunas. Strome võinuks vabalt olla Kanada meeskonna parim mängija juuniorite MM-il. Mõlemad tegid tänavu tohutuid edusamme."

Klubis oma 21. hooaega alustav Shane Doan, kes saab peagi 40-aastaseks, on äsja 28 väravaga teinud ühe karjääri parima aasta ning noorusest läbi imbunud koosseis võiks aidata ka temal jalga värskena hoida.


Postide vahel toetub meeskond jätkuvalt Mike Smithi peale. 2011. aastal klubisse saabunud kanadalane on olnud üks liiga kõikuvaima tasemega puurivahtidest. Heal päeval on ta väga hea, ent halval päeval jällegi väga halb. Coyotesi õnneks oli mullu häid päevi rohkem ning ta suutis tõrjete efektiivsuse osas 91.6%-ga korrata karjääri rekordit. Seejuures oli 34-aastane puurilukk eriti hoos hooaja lõpus pärast mitmekuulist vigastuspausi. Märtsis ja aprillis tehtud kümne matši jooksul kujunes tõrjete efektiivsuseks 94.4%.

Smithi puudumisel näitas nooruke Louis Domingue korralikku taset, võites 15 oma 36-st stardist ja tõrjudes 91.2%-ga. Kogenuma varuvahina on sisse toodud veel Justin Peters, aga kuna tal jäi Washington Capitalsi ridades eelmisel hooajal NHL-is üldse jääl käimata, siis eeldatavasti on ta selge plaan C.

Hooaja väljavaated

Kõige muu kõrval võivad koiotid eelmisest hooajast enesekindlust juurde saada sellest, et esimest korda pärast hooaega 2011/12 õnnestus oma divisjonikaaslaste vastu saada rohkem võite kui kaotuseid. Võite oli lõpuks kirjas 16 ja kaotuseid 13. Seejuures oli bilanss enamuse hooajast veelgi rohkem võitude poole kaldu. Ka tugeva läänekonverentsi vastu mängiti hästi, kui 50-st mängust tuli 24 võitu. Playoffide võimalused rikkusid lõpuks esitused ida satside vastu ja eriti Metro divisjoniga mängides. Sealse pundi vastu tuli 16-st matšist ainult neli võitu.

Metro divisjon on kujunemas vaikselt liiga kõige kangemaks, seega pole vaja eelmise hooaja tulemuste pärast häbi tunda. Ja kuna enamus mängudest tehakse siiski oma konverentsi vastu, siis on tähtsam püsida just selles seltskonnas konkurentsivõimelisena ning sellega sai meeskond mullu täitsa korralikult hakkama. Vähemalt teoorias peaks pärast suviseid täiendusi uuel hooajal minema veel paremini.

Tänavune suvi on Coyotesi jaoks olnud pöördselise tähtsusega. Kõrgete drafti valikute kogumise aeg on möödas ning playoffidesse naasmine on pandud kindlaks sihiks. "Seda on huvitav näha, et ta tahab meeskonda paremaks muuta ja soovib näha meid muutustega kaasa minemas ning õiges suunas sammumas," on Chayka kohta muljetanud Oliver Ekman-Larsson.

OEL-i sõnadest võib välja lugeda seda, et meeskond oleks justkui harjunud lihtsalt hooaja läbimängimisega, ilma et oleks mingisuguseid ambitsioone. Saab olema huvitav näha, kuidas uue olukorra ja nõudmistega kohanetakse. Tänu nooruslikule ründeliinile kujuneb meeskonnast kindlasti üks parimat meelelahutust pakkuv sats. Ja väga võimalik, et ei mängita lihtsalt efektselt, vaid ka efektiivselt.

Coyotes vabanes peamänedžerist

Arizona Coyotes kogus tänavu võrreldes eelmise hooajaga 22 punkti rohkem, mis aitas pikalt playoffide võidujooksus püsida. Olgugi, et lõpus tulid vankril rattad alt ära, võib seda siiski pidada edukaks hooajaks. Ometi ei olnud see aga piisavalt hea, et päästa peamänedžeri Don Maloney töökoht.

(12news.com)
Üheksa aastat ametis olnud Maloney viis meeskonna ühe divisjoni tiitlini ning kolme playoffides käigu ajal korra läänekonverentsi finaali. Ta valiti 2010. aastal hooaja parimaks peamänedžeriks. Kuid vanad teened ei maksa enam midagi.

"Coyotesil oli Doniga mõningat edu, aga usume, et klubi uues suunas liikuma panemiseks on vaja juhtimises muutust," selgitas klubi president Anthony LeBlanc, kes loodab uue ninamehe pukki saada 2-6 nädalaga.

Kõrbes on puhuma hakkama täiesti uued tuuled. "Täname Don Maloneyt, aga see päev on pühendatud meie tulevikule ning üldise filosoofia muutmisele," lisas LeBlanc.

Väidetavalt on Coyotesi tagatubades pikalt käinud võimumängud ning peatreener Dave Tippett soovinud endale suuremat kontrolli meeskonda puudutavates otsustes. Osade allikate kohaselt tähendab see seda, et Coyotes on aktiivse mängijateturul tegusemisega valmis kiirelt põhjast tõusma. Maloney'ga lahkuvat klubist ka samm-sammu haaval, läbi drafti ehitamise mentaliteet.

LeBlanci sõnul kaaluti peamänedžeri muutmist pikalt ja mitte vaid seetõttu, et neljas järjestikune hooaega playoffideta lõppes.

Ründemängijana omal ajal NHL-is 765 põhihooaja mänguga 214 värava ja 564 punktini jõudnud Maloney on varem peamänedžerina töötanud ka New York Islandersi juures. Lisaks on tal olnud ka abimänedžeri roll New York Rangersis, kus ta enamuse oma mängijakarjäärist veetis.

Liiga jagas Tinordi vahetustehingu osas selgitusi

Jarred Tinordi dopingukontrollis põrumine üllatab Arizona Coyotesit, aga nagu selgub, siis pole ameeriklase endine koduklubi Montreal Canadiens temaga seotud vahetustehingus midagi valesti teinud. NHL-i asekomissar Bill Daly teatas, et tehingut ei hakata mitte mingil juhul uuesti üle vaatama.

(foto: Christian Petersen/Getty Images)
Võis spekuleerida, et Coyotes poleks arvatavasti end Tinordiga sidunud, kui olnuks teadmine, et 24-aastane mängumees on dopinguga seoses pahuksisse sattunud, aga nagu ütles Daly, siis seda teadmist ei saanudki olla. Ja sellest polnud teadlik ka Canadiens.

Daly selgitas: "Olgugi, et kollektiivlepingu kohaselt pole meil õigust härra Tinordi mängukeeluga seoses infot jagada, soovime märkida, et meil pole mitte mingisugust kahtlust arvata, et Canadiens käitus olukorras valesti. NHL-i klubid ei ole osapooled, kellele dopingutestide tulemustest teatatakse enne kui liiga ja Mängijate Ühendus need avalikustab."

Ehk dopingukontroll ja selle tulemused on anonüümsed ning ei Canadiens ega ka Coyotes enne seda nädalat olukorrast midagi ei teadnud. Või vähemalt ei pidanud teadma. Ometi on mõlema klubi poolt olnud kosta, et mingisugune teema saladuskatte all podises.

Coyotesil on Tinordiga seoses suured lootused. Kui 20-mänguline keeld kantud saab, siis nähakse tal kindlasti meeskonnas kohta.

"Ta on endiselt noor mängija, kellel on kõvasti potentsiaali," ütles eile klubi peamänedžer Don Maloney.

Klubi kavatseb mängumeest raskel ajal toetada ning Maloney sõnul vaadatakse tema olukord ja võimalik tulevik klubis suvel uuesti üle.

Avalik saladus sai kinnituse: Coyotes kaotas mullu meelega

Kui enamus meeskondi sihtisid eelmisel aastal Stanley karikat või vähemalt playoffidesse jõudmist, siis liiga tagumisse otsa jäänud meeskondadel polnud Connor McDavidi ja Jack Eicheli näol silme ees ka mitte just halvad lohutusauhinnad. Nüüd on ka Arizona Coyotesi peamänedžer Don Maloney kinnitanud seda, et kõrge drafti valikuõiguse nimel kaotati meelega.

(foto: azcentral.com)
Coyotes lõpetas hooaja võites viimasest 42-st kohtumisest ainult kaheksa. Meeskonnast jäi liigatabelis tahapoole vaid Buffalo Sabres, kes kogus kaks punkti vähem. Lõpunädalatel peeti omavahel heitlust just selle nimel, kes suudab viimaseks jääda. Omavahelistest kohtumistest said mõlemad ühe võidu ja fännid rõõmustasid vastasmeeskonna edu üle.


"Eelmisel hooajal me langesime hoogsalt ja ma ei teinud viimasel kahel kuul eriti midagi, et meeskonda aidata," tunnistas Maloney eile ilmunud intervjuus. "Minu suhtumine oli selline, et kui oleme halvad, siis parem oleme väga halvad. Selle eest oli saadaval päris suur auhind."

Lõpuks jäi muidugi Maloney ja Coyotes pika ninaga. Edmonton Oilers võitis drafti loterii (loe: McDavidi) ning Coyotes ei saanud isegi teist valikuõigust (loe: Eichelit).

Kuigi veidral kombel on uuel hooajal õnnetust kolmikust just Coyotes kõige edukamalt tegutsenud. 58 punkti, mida on juba rohkem kui kogu eelmise hooajaga kokku, tähendavad seda, et playoffid on kuue silma kaugusel. Sabresi ja Oilersi jaoks on samas jaht juba lõppenud. Või ehk oleks õigem öelda, et uus jaht alanud. Auston Matthewsi näol on ka tänavusest draftist saadaval üks tõeline supertalent.

Shane Doan võib Coyotesi eest karjääri lõpuni mängida

Arizona Coyotesi ikoonil Shane Doanil on käsil lepingu viimane aasta, aga vaatamata tagasihoidlikule mänguvormile ei pea ta oma tuleviku pärast muretsema. Klubi peamänedžer Don Maloney teatas, et Doan võib karjääri lõpuni meeskonda jääda.

(foto: photofile.com)
Doan on tänavu 24 kohtumisega kogunud 8+6 ja jäänud silma kehva tervisega (vigastused on jätnud eemale kümnest mängust), mis päris hapu seis arvestades, et palgafondist läheb tema peale 5.3 miljonit. Ent 39-aastane igiliikur ei pea siiski tuleviku pärast muretsema.

Maloney ütles: "Meil olid tema agendiga mõned nädalad tagasi kõnelused. Otsustasime mõlemad aasta lõpus olukorra uuesti üle vaadata ja näha, milline tema mõtteviis on. Shane Doan jääb meiega nii kauaks kui ise tahab."

Kogenud ründaja, kelle käes praktiliselt kõik klubi suuremad rekordid, saab seega suvel ise otsustada, mis tulevikuga ette võtab. Kui tugevamasse meeskonda tahtmist minna pole, siis saab Coyotesilt kindlasti uue lepingu ning võib parimalt kohalt vaadata Max Domi ja Anthony Duclairi šõud.

Kuigi tõsi, ka Coyotesi tugevuse osas ei saa praegu väga etteheiteid teha. Hetkel ollakse kindlalt playoffide mängus sees ja virtuaalselt isegi divisjoni viimasel automaatsel playoffide kohal. Seda siis juhul, kui kõike kolme mängu, mis võrreldes Vancouver Canucksiga varus on, ei kaotata.

Kuid iseasi, kui kaua ilus unenägu kestab. Mike Smith on pikaks ajaks riiulile pandud ja Maloney teatas ühtlasi, et klubi ei kavatse tuleviku hinnaga ajutist leevendust tuua. Samas, kui viimastel aastatel on mitmed noored puurivahid suurepäraselt debüteerinud, siis miks ei võiks Louis Domingue sama teha? Kaks edukat esitust on juba all.

Hooaja eelvaade: Arizona Coyotes

Kui panna ritta liiga suurimaid kukkujaid, siis on Arizona Coyotes selle edetabeli esirinnas. Tunamullu ülinapilt, kahe punktiga playoffidest välja jäänud meeskond langes 89 punkti pealt 56 peale ning edestas lõpuks vaid ühte meeskonda. Uus hooaeg tõotab tulla samasugune.

(foto: Christian Petersen/Getty Images)
Ründes Doan, Vermette ja lasteaed

Antoine Vermette on üks vähestest Coyotesi mängijatest, kellel eelmisest hooajast ka midagi head meenutada. Kogenud ründaja saadeti hooaja lõpuks Chicagosse, kust ta on nüüd tagasi Stanley karikavõitja sõrmusega. Väga nukra pilguga võib seda vaadata meeskonna kapten Shane Doan, kes väärib ülimat austust oma lojaaluse eest, aga kes on oma võiduvõimaluse tõenäoliselt käest lasknud.

Vermette ja Doan on veteranid, keda hakkavad uuel hooajal ümbritsema mitmed noormängijad. Max Domi, Anthony Duclair ja Dylan Stome on kõik kõrgelt hinnatud ründetalendid. Klubi kaasomanik Anthony LeBlanc teatas hiljuti, et Coyotesi noormängijate valik on konkurentidele kadedust tekitamas ja see kolmik moodustab koorekihi.

(foto: Norm Hall)
Coyotes on tuleviku meeskond, kuigi eelroana antakse eeldatavasti mitmetele noortele juba tuleval hooajal võimalus. Vähemalt sellised signaalid liikusid suve keskel. Kuigi peamänedžer Don Maloney on kõvasti kiitnud ka vanemaid tegijaid.

"Meil on terve (Martin) Hanzal, oleme teinud lepingu Brad Richardsoniga, kes mulle väga meeldib. Boyd Gordon on mängija, keda me teame ja väga armastame," on Maloney öelnud keskründaja positsiooni kohta.

Noored plaanitakse paigutada äärtele ning üldplaanis tundub, et peatreeneril Dave Tippettil on valikuvõimalus kindlasti suurem, kui eelneval hooajal. Coyotesi rünnak oli nii nüri, et resultatiivsustabeli kaks esimest kohta kuulusid kaitsjatele. Nendest üks Keith Yandle'ile, kes poole hooaja pealt Duclairi Arizonasse toonud tehingus New Yorki saadeti.

Kuigi tõele au andes, siis Mikkel Bødker saanuks seda seisu muuta, kui hooaega poleks katkestanud põrna eemaldamine. Jaanuaris ette võetud opi järel arvati, et taanlase mängupaus jääb mõnenädalaseks, aga kuna meeskonna käekäik läks aina halvemaks, siis ei lastud teda enam jääle. Enda sõnul operatsiooniga üheksa kilo kaotanud ründaja lõpetas aasta 45 mängust kogutud 14+14'ga.

Kaitsesse on lisatud kogemust

Coyotes lõpetas läinud hooaja sinisel joonel üsna noore koosseisuga. Märtsis 22-aastaseks saanud Connor Murphy oli kaitsjate seas mängude arvult kolmandal kohal. Tema ees olid 25-aastane Michael Stone ja 24-aastane Oliver Ekman-Larsson, kes oli ainus, kellel õnnestus kaasa teha kõik 82 kohtumist. Nendes kogutud 43 punktiga oli rootslane liigas resultatiivsuselt 22. kaitsja. Samas ei saanud aga sinise joone meestest mitte keegi vastu tema 23 kollile.

Ekman-Larssonist loodetakse palju, aga vähemalt uuel hooajal on temal asuvat survet veidi leevendamas paar kogenud kaitsjat. Tagasi on hooaja lõpuks St. Louis Bluesile loovutatud Zbynek Michalek ja uue näona täiustab kaitseliini Nicklas Grossmann. Põhimeheks on aga ikkagi OEL.

(foto: Christian Petersen/Getty Images)
"Minu arvates on ta NHL-i üks parimatest kaitsjatest ja ta on endiselt veel arenemas," märgib Maloney. "Usun, et tal on veel tohutult arenguruumi. Tema mängijatarkus, sööduoskus ja liikumine on need, mis silma paistavad. Ta on meie sinise joone nurgakivi. Peame saama veel üks-kaks temasugust sinna ja siis oleme meeskond, kellega tuleb arvestada."

Olles vaatamata noorele vanusele kaasa teinud juba rohkem kui sajas mängus on Murphy üks nendest, kellest klubi palju loodab. Samuti tekitab elevust 23-aastane Brandon Gormley, keda eelmisel hooajal perioodiliselt kasutati. Duo ei ole arvatavasti nii potentsiaalikas, kui Ekman-Larsson, kes tegi juba 20-aastaselt täishooaja, aga kui liiga üheks parimaks kaitsjaks tituleeritud mehe kõrvale saadakse paar korralikku panustajat, siis on seis juba täitsa roosiline. Kuid seda tõesti heal juhul paari aasta pärast. Ja loodetavasi on siis Arizonal veel oma meeskond. Arvestades selle suve sündmusi võib selle kahtluse alla seada.

Milline Mike Smith väravasse ilmub?

Coyotes oli alles kolm aastat tagasi läänekonverentsi finalist. Puurivaht Mike Smith tegi siis elu hooaja. Sellele on aga järgnenud ebastabiilsus ja pükste värav. Tänavune MM-turniir kasvatas 33-aastase väravavahi enesekindlust, kuid uuel hooajal ei ole tema ees mängimas Jake Muzzin, Tyson Barrie, Aaron Ekblad ja sõbrad. Koiotid lasid endale eelmisel hooajal keskmiselt 33.2 väravale läinud pealeviset, millest olid kehvemad vaid kolm meeskonda.

(foto: Paytick McDermott/Getty Images)
Algav hooaeg toob Smithile tõenäoliselt uuesti suure koormuse, mis tähendab, et piinlikute tulemuste vältimiseks on soovitav üles leida see mõne aasta tagune vorm. Maloney usub, et Smith on selleks suuteline: "Mike Smith pani eelmisel hooajal oma aastale suurepärase punkti. Tean, et ta teeb parema hooaja."

Kui eelmisel hooajal 61-st stardist vaid 14 võitu toonud väravavaht kõrgetasemelist mängu näidata ei suuda, siis on Coyotesi jaoks lood hapumast hapumad. Uuel hooajal on Smithi varumeheks Anders Lindbäck, kes seni kukkunud läbi praktiliselt kõigis klubides, kus ta on käinud. Coyotes on rootslase jaoks viimase viie aasta jooksul viies erinev meeskond. Kuigi tõsi, kohutava Buffalo Sabresi eest mängides näidatud tõrjeprotsent 92.4% tõestab, et päris lootusetu juhtumiga ei ole ka tegu.

Hooaja väljavaated

Kuna Edmonton Oilers on ennast viimaks käsile võtnud, siis saab Coyotes olema läänekonverentsi ainus selge peksupoiss. Aga pole hullu. See on lihtsalt osa taassünni protsessist. Põhja vajumine on ette võetud ka suurepärasel ajal, kuna järgmise aasta draftist on saadaval "oma poiss" Auston Matthews. Kas poleks mitte sobiv, et karjääri loojangul olev Doan annab temale tõrviku üle?

"Mitte keegi ei taha seda uuesti üle elada," on Tippett eelmise hooaja kohta öelnud. Kevadel liikusid jutud, et 54-aastane peatreener kaalub klubist lahkumist, kuid nähtavasti on ta siiski vastu võetud filosoofiaga leppinud. Kolm aastat on veel lepingust minna ja tumedad ajad tuleb lihtsalt ära kannatada.

"Oleme realistid seoses sellega, millised väljakutsed meil ees seisavad, peame mängima väga kindlat kaitset ja loodetavasti üks või kaks noort mängijat üllatavad meid ning me saame edasi liikuda," rääkis Maloney eelmise kuu alguses. Sellest lausest võib välja lugeda, et loodetakse parimat, aga ollakse valmis halvimaks. Vähemalt on meeskonna koosseis palju värvikam, kui see hall seltskond, kellega Sabres eelmisele hooajale peale tuli.

Noor väravavaht üllatas Coyotesit, kolib Euroopasse

Kui lõppenud hooajal Arizona Coyotesi jaoks midagi positiivset oli, siis võib selleks pidada noore väravavahi Louis Domingue'i mängu. 23-aastane puurivaht tõusis pärast Devan Dubnyki lahkumist Mike Smithi varumeheks ning näitas, et võib aasta-paari pärast olla juba korralikul tasemel NHL-i mängija.

(foto: thehockeywriters.com)
2010. aasta drafti 5. ringi mehe numbrid polnud küll väga silmapaistvad - nelja stardiga vaid üks võit, keskmiselt lastud väravaid 2.73 ja tõrjed 91.1% - aga nende puhul tuleb arvestada seda, et tema ees mängis leebelt öeldes kehv meeskond. Kui Domingue 1. veebruaril oma poisipõlve lemmikklubi Montreal Canadiensi vastu karjääri esimese stardi tegi, siis tuli sealt kohe 3-2 võit.

Edukas aasta kergitas kindlasti noore mängumehe enesekindlust ja nagu on selgunud siis ka enesehinnangut. "Arvan, et ta on alati enda võimetes üsna kindel olnud ja nähtavasti uskus ta, et väärib rohkemat, kui kahesuunalist lepingut ning selles pole midagi halba," rääkis eile klubi viimase piiratud vabaagendi kohta peamänedžer Don Maloney. "Ta on endiselt noor väravavaht. Ma ei tea täpselt, kus ta seal (Euroopas) mängima hakkab, aga loodetavasti saab ta mänguaega ja siis vaatame edasi. Kui ta jätkab edukalt arenemist, siis on kõik hästi. Meil pole selle vastu midagi. See annab teistele võimaluse.

Uuel hooajal on Coyotesi postide vahel esipaariks eneseusu taastanud Mike Smith ja Anders Lindbäck. Domingue olnuks tõenäoliselt esinumber AHL-is. Nüüd saab arvatavasti selleks meheks Niklas Treutle, kes paar päeva tagasi palgalehele võeti. 24-aastasel sakslasel on selja taga üliedukas koduliigas tehtud hooaeg. EHC Müncheni eest lasi ta endale keskmiselt vaid 2.06 väravat mängus, tõrjeprotsendiga 92.3%.

Domingue'i NHL-i mängijaõigused kuuluvad Coyotesile vähemalt kuni 2019. aasta suveni.

Coyotes kavatseb uut hooaega alustada verinoore meeskonnaga

Arizona Coyotesi noortelaagris on üsna huvitav vaatepilt. Kohal on haruldaselt vähe kohale kutsutud mängijaid ning teiste seas juhatab vägesid meeskonna peatreener Dave Tippett, kes pole varem kuue klubi juures töötatud aasta jooksul noortelaagris kaasa löönud.

(foto: azcentral.com)
Vaatamata klubi ümber valitsevale segadusele on Coyotes suutnud vabaagentide turult endale haarata nii mõnegi väärt mängumehe, aga tundub, et uuele hooajale minnakse siiski peale verinoore koosseisuga. See plaan oli peamänedžeri Don Maloney sõnul paigas juba drafti ajal.


Kuna märkimisväärne osa noortelaagris olevates mängijatest lähevad tõenäoliselt ka uuel hooajal meeskonna eest jääle, siis on Tippetti kohalolek muidugi igati mõistetav ja loogiline.

"Üritame mõned mängijad NHL-i kiirustada, seega peame neile võimalikult palju tähelepanu pöörama," on Tippett öelnud tänavuse noortelaagri kohta, kus kohal vaid 29 mängijat.

Tippetti sõnul võivad kõik, kes laagris osalevad, endale teenida koha Coyotesi koosseisus: "Meil on koosseisus augud, mis me spetsiaalselt noortele mängijatele jätsime. Meil on vaja, et mõned kerkiksid esile ja võtaksid kohad endale."

Tänavuse drafti 3. mees Dylan Strome, kes alles märtsis 18-aastaseks sai, tõenäoliselt uueks hooajaks koosseisu ei mahu, aga mitmed teised mängijad võiksid küll olla juba piisavalt küpsed, et NHL-is hakkama saada. Teiste seast paistab selgelt välja Anthony Duclair, kellel esimesed mängud suures liigas juba tehtud.

Duclair, kes oli osaline diilis, mis viis Keith Yandle'i New Yorki, käis lõppenud hooajal Rangersi eest väljakul 18 korda. Keskmise mänguajaga 12:09 tulid järgmisel kuul 20-aastaseks saava ründaja karjääri esimesed seitse punkti (1+6). Uuel hooajal võib temast veel rohkemat oodata.

"Osad võtteid, mida ta kasutab, on silmapaistavad," on Tippett noore kanadalase kohta öelnud. "Ta on noor mängija, kellel vaja endiselt õppida ilma litrita mängimist, aga tema kiirus ja oskused on meie jaoks väga olulised."

Coyotesi peatreener tegi oma noortele hoolealustele kolmapäeval ka toreda üllatuse, kui kutsus külalistreeneriks Mike Modano, keda ta omal ajal Dallases juhendas. NHL-i ajaloos ameeriklaste arvestuses enim väravaid (561) teinud Modano sai omal ajal alles 19-aastasena hakkama suurepärase debüüthooajaga (80 mänguga 75 punkti). Mitmed noored koiotid võiksid temast eeskuju võtta.

Coyotes ei tea, mida drafti 3. valikuga teha

Täna algavas draftis läheb Connor McDavid esimese valikuna Edmonton Oilersisse ja teisena siirdub Jack Eichel Buffalo Sabresisse. Kellest saab aga 3. valik? Ja kes selle valiku teeb? Hetkel on see õigus Arizona Coyotesi käes, aga selle ümber lendab väikesemat sorti mesilasparv.

(foto: sportal.co.nz)
Klubi peamänedžer Don Maloney on kinnitanud, et drafti 3. valiku eest on tulnud nii tõsiseid, kui ka vähem tõsisemaid pakkumisi. Üks neist oli avaringi kaks keskmist valikut + mängija. See kõlab kahtlaselt Winnipeg Jetsi moodi, kellel on kasutada 17. ja 25. valik.

Maloney on kaldumas 3. valiku ära andmisele. Üheks põhjuseks see, et pakutav on väga hea. "Olen üllatunud, milliseid nimesid on vahetustehinguks välja pakutud," tunnistas Maloney eile. "Nad sobiksid meie tulevikuplaanidesse, nad on juba hetkel NHL-is olevad mängijad. See kiirendaks veidi meie arengut ja mõnda pakkumist tuleb tõsiselt kaaluda."

Jetsi kõrvale võib teisteks suurimateks huvilisteks panna Boston Bruinsi ja Columbus Blue Jacketsi. Tõenäoliselt läheb 3. valikuna kaitsja Noah Hanifin, keda sinijakid hirmsasti endale tahaksid. Aga samas ei olda valmis ülemaksma. "Kui anname ära liiga palju vahendeid, et draftis mõned kohad ülespoole kerkida, siis võime organisatsiooni sügavust kahjustada," tõdes täna hommikul antud intervjuus Blue Jacketsi peamänedžer Jarmo Kekäläinen.

Vermette jätkab Chicagos

Antoine Vermette pidas läinud ööl Bostonis Arizona Coyotesi värvides oma 215. kohtumise, kuid see jäi ka tema viimaseks. Coyotes leidis pärast mitmeid spekulatsioone enda jaoks lõpuks sobiliku vahetustehingu. Kõige paremini istus Chicago Blackhawksi pakkumine.

(foto: USATSI)
Blackhawks andis Coyotesile 32-aastase ründaja eest tänavuse drafti avaringi valiku ning 23-aastase kaitsja Klas Dahlbecki, kes on 2011. aasta drafti 3. ringi valik. Enne Coyotesit Ottawa Senatorsis ja Columbus Blue Jacketsis mänginud Vermette'ist saab Patrick Kane'i asendaja. Kuigi välistatud pole ka see, et Blackhawks võtab enne vahetustehingute tähtaega, mis on ukse ees, veel ette mõne lükke. Väidetavalt soovitakse Patrick Sharpist loobuda.

Vermette'il on tänavu 63 matšiga kirjas 13+22. Karjääri jooksul peetud 815 mänguga on ta kogunud 430 silma (194+236). Senatorsiga 2007. aasta karikafinaalis mänginud ründaja on tuntud oma töökuse ja kahesuunalise mängu poolest. Samuti on ta Blackhawksile suureks abiks lahtivisetel. Tänavu on ta võitnud 56% oma lahtivisetest ja see annab talle liiga edetabelis kaheksanda koha. Vahetult tema ees on uus meeskonnakaaslane Jonathan Toews.

"Antoine Vermette on suurepärane mängija ja ta saab Chicagos kindlasti oivaliselt hakkama," kommenteeris üleminekut Coyotesi peamänedžer Don Maloney. "Chicagole au andes, nad tegutsesid otsustavalt saamaks mängija, keda nad pidasid tähtsaks. Tegu on mõlema jaoks ausa tehinguga."

Väidetavalt olid Coyotesil laual mitu sarnast pakkumist, aga noormängijate seast meeldis Dahlbeck klubile kõige rohkem.

Coyotes pole rahul pakutavate tehingutega

Arizona Coyotes on enamvähem terve meeskonna müügilehele pannud, aga seni pole sats veel tühjaks tilkuma hakanud. Põhjus lihtne - ei ole saadud piisavalt häid pakkumisi. Klubi on valmis kõigiga kauplema, aga haneks ei lasta ennast tõmmata.

(foto: Ross D. Franklin/AP Photo)
"Meil on kõigi jaoks mõttes täpne hind," rääkis ühes raadiointervjuus peamänedžer Don Maloney. "Soovime koosseisu lisada nooruslikkust ja kiirust. See on eesmärk, mille suunas me töötame."

Coyotesi seisu raskendab kindlasti see, et agaraid "müügimehi" on turul mitmeid. Buffalo Sabres ja Toronto Maple Leafs on oma koosseisu tühjendamist juba alustanud ja võib arvata, et lähiajal liituvad seltskonnaga mitmed teised klubid, kes playoffide juttudest kipuvad kaugele jääma. Samuti valmistab probleeme ka see, et osad klubid, nagu näiteks Detroit Red Wings, pole lihtsalt valmis loobuma oma suurimatest tulevikulootustest.

"Meil on head mängijad, keda teised endale tahaksid. Soovime lihtsalt nende eest veidi rohkem, kui hetkel on pakutud," lisas Maloney. Alates 2010. aastast Coyotesi juures peamänedžerina töötav endine ründaja lisas, et kui tänavu tühjendusmüük ei õnnestu, siis soovitakse see tuleval suvel kindlasti ära teha.

Doan ei kavatse Coyotesist lahkuda

Arizona Coyotes alistas läinud ööl Toronto Maple Leafsi 3-1, aga see oli meeskonna jaoks tänavu alles 17. võiduks. Seni on korjatud vaid 40 punkti ja kogu liiga peale edestatakse hetkel vaid kolme meeskonda. Ees seisab satsi ümberehitamine, aga on tõenäoline, et see toimub koos kapteni Shane Doaniga, mitte ilma temata.

(foto: Christian Petersen)
Doani lahkumine on kogu hooaja jooksul põletav teema olnud. Klubi on omalt poolt küll üleminekujutud ümber lükanud, aga eks selliseid teadaandeid tuleb alati ettevaatlikusega võtta. Kõik võib kiirelt muutuda. Rohkem kindlust pakkuvad on hoopis mängija enda kindlad kavatsused laevas püsida ja Coyotesi kapten Shane Doan on valmis sellega põhja minema.

Ajaloo jooksul on olnud mitmeid mängijad, kes on olnud ühe klubi mehed, kuid vaid selle hetkeni, mil käsil karjääri viimased aastad ja auhinnakappi koristades märgatakse ootamatult, et suurim tiitel on veel võitmata. Nii lõpetas Boston Bruinsi legend, NHL-i ajaloos enim pealeviskeid sooritanud, Ray Bourque oma karjääri Colorado Avalanche'i mängijana ja pani sellele ideaalse punkti kui võitis 2001. aastal Stanley karika.

"Kõik räägivad sellest, kuidas Ray Bourque seda tegi, saades karjäärile muinasjutulise lõpu, aga paljude jaoks ei lõppe see nii," märkis Doan sellel nädalal antud intervjuus. "Lahkumisotsust vastu võttes pead mõistma selle tagajärgi. See minu kodu ja ma ei vaeva lahkumisega oma pead."

Üks nendest paljudest on näiteks Jerome Iginla. Olles 15 hooaega Calgary Flamesile pühendanud lahkus liiga kahekordne edukaim väravakütt 16. aasta keskel Pittsburgh Penguinsi. Karikavõit jäi aga tulemata ja edu ei toonud ka geniaalne plaan järgmiseks hooajaks liituda klubiga, kes tol aastal finaalseerias kaotajaks jäi. Aasta Boston Bruinsist on nüüd viinud Avalanche'i ja põhimõtteliselt on mees alguspunktis tagasi. Edulootused on minimaalsed ja võib isegi öelda, et halvemad kui Flamesil endal.

Doan leiaks endale kindlasti koha ükskõik millise tõsiselt karikat jahtiva meeskonna juures, aga nähtavasti on tema jaoks ühe klubi juures 20 aastaga ehitatud pärand olulisem kui isiklik aujaht. Doanil saab 20. hooaeg Coyotesi särgis täis järgmise hooajaga, mille lõpus saab ka tema leping läbi.

Võib kindlalt väita, et tema Coyotesi uut tõusu enam ei näe, aga oma kohalolekuga aitab ta sellele kaasa, olles mentoriks noormängijatele. Klubil seisab ees põhjalik noorenduskuur ja peamänedžer Don Maloney andis täna teada, et kõik meeskonna mängijad välja arvatud Doan on teistele saadaval. Maloney sõnul ollakse õige pakkumise puhul valmis loobuma isegi Oliver Ekman-Larssonist, kes on märkamatult mängimas ennast üheks NHL-i parimaks kaitsemeheks.

Coyotesi uus enamusosanik lubab karika Arizonasse tuua

Vana-aasta viimasel päeval sai lõpuks ärimees Andrew Barrowayst Arizona Coyotesi enamusosanik. Tema kätte läks 51% klubist. Seda pärast kuulujutte, et mees on hoopis tehingust taganemas. Nendele aitas kindlasti kaasa Coyotesi vahepealne üheksa kohtumise pikkune kodumängude kaotusteseeria.

(foto: Twitter @TomTingle2)
Barroway on juhtimise üle võtnud suurte sõnadega. "Me oleme siin, et võita Stanley karikas ja see algab minust endast. Me ei puhka enne, kui toome karika Arizonasse," rääkis ta tehingut tutvustaval pressikonverentsil. "Alustan selle nimel tööd juba täna. Annan endast parima ja soovin, et Arizona oleks minu üle uhke."

Antud laused süstivad kindlasti kõigile klubi fännidele usku. Eriti kohalikele, kes erinevate spekulatsioonide tõttu peavad pidevalt kartma võimalikku klubi kolimist. Samas tasub uude omanikku ka ettevaatlikusega suhtuda.

Nimelt levib arusaam, et Barroway soovib klubi kulutusi tõsiselt kärpida, mis tähendab, et Coyotes peab loobuma oma kõrgepalgalisematest liikmetest. Kuigi tõsi, see on ka veidi vastuolus selle "tahan tuua karika Arizonasse"-jutuga, kuna konkurentsivõimelise meeskonna jääle panemiseks on vaja siiski häid mängijad ning odavalt nad ei tule.

Tõenäoliselt on hetkel Coyotesist saadaval kõik, kelle nimeks pole Oliver Ekman-Larsson. Noor rootslane võiks olla Barroway ajastu postripoiss. Kuigi arvatavasti pole klubi valmis loobuma ka Mike Smithist. Peamänedžer Don Maloney ütles hiljuti väravavahi kohta värvikalt: "Me oleme temaga abielus." Smithi leping lõppeb sarnaselt Ekman-Larssoni omale 2019. aasta suvel. Kapten Shane Doan on kogu oma karjääri Coyotesile pühendanud ja vääriks kindlasti enne kepi nurka viskamist paremas meeskonnas mängimist. Usutavasti ei paneks klubi tema lahkumissoovile kätt ette.

Nagu näha, siis tuleviku plaanid on klubil suured. Võimalik, et need õnnestub ka ellu viia. Kuid hetkel tundub, et asjad lähevad enne paremaks minemist veel veidi halvemaks. Äkki aitaks Connor McDavid või Jack Eichel uue ajastu kiiremini sissejuhatada? Coyotes on hetkel liiga halvimast kohast (loe: drafti parimast kohast) üheksa punkti kaugusel.

Hooaja eelvaade: Arizona Coyotes

Aastal 2012 mängis Phoenix Coyotes läänekonverentsi finaalis, kuid see oli siis ja nüüd on praegu. Uue nimega Coyotes läheb murdma kaheaastast playoffide põuda. Eelmisel hooajal rikuti oma aasta ise ära. kui viimasest kaheksast matšist õnnestus võita vaid üks. See tuli hooaja viimases kohtumises Dallas Starsi vastu, siis kui oli juba kindel, et just Stars napsab endale läänekonverentsi viimase playoffide pileti. Suvi on Coyotesi mängijate jaoks olnud väga pikk-

(foto: Norm Hall/Getty Images)
Samuti oli suvi klubi pintsaklipslaste poolt tegus. Vahetustehinguga on sisse toodud Sam Gagner ja B.J. Crombeen. Vabaagentide turult haarati teiste seas endale Pittsburghis vaid võitudega harjunud Joe Vitale. Pärast aastast koostööd on katkestatud leping Mike Ribeiroga ning ründeliinist on läinud ka kuus hooaega klubis veetnud Radim Vrbata.

Meeskonna peatreener Dave Tippett usub, et need muudatused tõstavad Coyotesi konverentsi tippu tagasi, öeldes uue hooaja kohta. "Kui vaid paar asja lähevad teisiti, siis jõuame playoffidessse, aga me tahame olla parem meeskond kui lihtsalt playoffidesse jõudev sats. Eelmisel hooajal olime me lihtsalt liiga ebastabiilseid, et viimane playoffide koht endale saada."

Tippetti sõnad tunduvad veidi ülepaisutatuna, kui võtta arvesse lääne konkurentsitihedust, kuid mingis mõttes on tal ka õigus. Coyotes ei ole kaugel tippseltskonda kuulumisest. Seda saab arvutada erinevaid numbreid kokku lüües ja rohkeid "olekseid" kasutades. Lisaks eelpool mainitud kehva hooaja lõpu vältimisele oleks Coyotes saanud ka märgatava punktilisa, kui oleks suudetud hoida kahe kolmandikuga välja võideldud edu. Tippetti meeskond võitis vaid 69.7% mängudest, kus mindi viimasele perioodile vastu eduseisus. Selles arvestuses olid kehvemad vaid kaks satsi.

Edu sulamisele aitas kaasa ebakindel kaitsemäng, mis oli Coyotesi puhul üllatav. Keskmiselt lasti enda väravale sooritada 31 pealeviset mängus ja paraku suutis väravavaht Mike Smith sellises olukorras oma numbriteks saada vaid 2.64 ja 91.5%. Võrdluseks, Coyotesi superhooajal 2011/12 olid tema numbriteks 2.21 ja 93%. Oma suurte ambitsioonide täitmiseks peab Coyotes leidma lahenduse kaitseprobleemidele ja lootma, et see aitab ka Smithil taas mängukindluse leida. Meeste nagu Oliver Ekman-Larssoni ja Keith Yandle'iga ei peaks kaitse tsementeerimine kõige keerukam ülesanne olema. Lisaks on Tippettil suured lootused ka seoses noorema generatsiooniga.

"Ekman-Larssoni ja Yandle'i kõrval on meil Connor Murphy ja Brandon Gromley, kes on minu hinnangul valmis järgmiseks arenguetapiks. Meil on väga hea litrit liikvel hoidev kaitse, mis on noor ja liikuv," on märkinud Tippett, kes juhendas sel aastal ka Kanada MM-koondist.

Väärib märkimist, et Murphy ja Gromley on kahepeale NHL-is kirja saanud vaid 35 mängu. Seejuures esimesele kuulub nende seast 30 matši. Noored on saamas väga suure usalduse ja peavad ka välja vedama. Muud võimalust pole, kuna Coyotes ei hiilga just kõige sügavama kaitsjate pingiga.

Lisaks kaitse kokku tõmbamisele peab keegi rünnakul kompenseerima ka need ligi 100 punkti, millest Vrbata ja Ribeiro puhul ilma jäädakse. Põnevusega oodatakse, mida suudab eelmise aasta drafti 12. valik Max Domi. Märtsis 19-aastaseks saanud tsenter on OHL-is teinud kaks vinget hooaega ning pärast suviseid muudatusi on koht talle meeskonnas täitsa olemas. Tuleb lihtsalt olla mees ja see endale võtta.

"Vaimne koormus, mida peab üks 19-aastane mängija liigas täiskasvanud meeste vastu regulaarselt mängides kannatama pole nalja asi ja seetõttu ei näe me NHL-is väga palju 19-aastaseid," tõdes selle nädala alguses Coyotesi peamänedžer Don Maloney. "Kui me ei saa Maxile anda piisavalt mänguaega, et tema arengut edendada, siis on parem kui ta mängiks kusagil mujal."

Kui Domi tõesti veel NHL-is mängimiseks valmis ei ole, siis peab Tippett lootma, et meeskonna teised ründajad suudavad oma produktiivsust tõsta.

Hooaja küsimus - kes tõuseb esitsentriks?

Sama küsimus painas Coyotesit tegelikult kogu eelmise hooaja vältel. Ribeiro alustas esinumbrina, kuid vajus peagi järgmistesse kolmikutesse. Gagner on kogu oma karjääri olnud tsenter, kuid on samuti olnud alati lahtivisetel omadega hädas ning ta võiks olla efektiivsem hoopis äärena. Martin Hanzal tegi 40 punktiga mullu karjääri parima aasta, aga tegu on mehega, kelle võimed lubavadki pigem mängida teist või kolmandat viiulit. Antoine Vermette tõusis eelmisel hooajal 24 väravaga meeskonna suurimaks väravakütiks, kuid ta on 10-aastase karjääri jooksul 50 punkti kätte saanud vaid kaks korda. On üllatav, et Coyotes pole suve jooksul teinud käike selleks, et olukorda parandada. Ometi on klubil vaba palgaruumi üle 11 miljoni. Usutavasti on aga Tippettil mingisugune kindel idee selle tühimiku täitmiseks olemas ja ta näeb seda ka efektiivse lahendusena. Seega pole siin ehk ka kritiseerimiseks suurt põhjust.