Mike Keenan tegi ajalugu!

64-aastasest Mike Keenanist sai täna esimene peatreener, kes võitnud nii Stanley karika kui ka Gagarini karika. Kanadalane tüüris Magnitogorski Metallurgi otsustavas, seitsmendas mängus 7-4 võiduni Praha Levi vastu. Seega tegi Keenan, kes viimati oli NHL-is ametis Calgary Flamesi tüürina hooajal 2008/09, Venemaal suurepärase debüüthooaja. Metallurgi peatreeneriks määrati ta alles eelmise aasta mais. Klubi alustas hooaega ebastabiilselt, kuid lõpuks võideti idakonverents ja nüüd siis Gagarini karikas.

(foto: profimedia.cz)
NHL-is tüüris Keenan meeskonna meistriks aastal 1994. Selleks oli New York Rangers. Ka sellega sai ta hakkama oma debüüthooajal. Huvitaval kombel lahkus ta samuti koheselt pärast karikavõitu. Metallurg loodab kindlasti, et see ajalugu ei kordu.

Enne Rangersisse saabumist juhendas Keenan Philadelphia Flyersit ja Chicago Blackhawksi. Pärast "Suures Õunas" veedetud kuldset hooaega lisaks Flamesile veel ka St. Louis Bluesi, Vancouver Canucksit, Boston Bruinsit ja Florida Panthersit. Oma 1994. aasta edule ei küündinud ta aga enam ligilähedalegi. 11 hooaja jooksul jõudsid tema juhendatud meeskonnad playoffidesse vaid neljal korral.

Läbiaegade enim võite noppinud peatreenerite arvestuses on ta NHL-is kuuendal kohal.

Eelmisel hooajal juhendas Metallurgi tänavu Winnipeg Jetsi tüüriks tõusnud Paul Maurice, seega äkki võib ka Keenanit mingi aeg veel ookeani taga näha.

Lahkunud peamänedžer: "Capitals jõuab kolme aastaga finaali."

Läinud nädalavahetusel tegi Washington Capitals teatavaks, et 17 aastat klubi juures töötanud George McPhee'ga lepingut ei pikendada. Lahkunud peamänedžer pole aga hakanud hapusid viinamarju mugima, vaid lasi endast välja hoopis sisemise Ansipi. McPhee usub, et jätab meeskonna headesse kätesse ning eelnenud raske töö peaks lähitulevikus ka vilja kandma. Olles viimati Stanley karika peale heidelnud aastal 1998, usub McPhee, et Capitalsi fänne ootab peagi ees uus finaalseeria.

(foto: Getty Images)
"Ma ei liialda kui ütlen, et klubi on suurepärases seisus," märkis McPhee oma viimasel pressikonverentsil. "Meil pole mängijatega sõlmitud ühtegi halba lepingut ja on küllaga palgaruumi, millega töötada."

Ametlikult lõppeb McPhee leping Capitalsiga 1. juulil. Seega ei saa mees hakata teiste klubidega läbirääkimisi pidama, kui Capitals selleks luba ei anna. Arvestades tema sõnavõtte, siis nähtavast loodab ta NHL-is veel edasi töötada. "Kui vabaneb mõni peamänedžeri ametikoht ja see antaks mulle, siis võtaksin selle meeleldi vastu," kommenteeris McPhee oma tulevikku.

Tema arvates peaks Capitals end järgneva kolme aasta jooksul taas finaali murdma. Vaadates meeskonna koosseisu, siis võib öelda, et lihtsalt unistamisega tõesti tegu ei ole.

Aleksandr Ovetškini ja Nicklas Bäckströmi näol on Capitalsil kaks tõelist liiga eliidi sekka kuuluvat mängijat. Ovetškin kuuluks kindlasti ükskõik millise muu meeskonna esimesse ründekolmikusse ja ka Bäckström leiaks endale sama koha enamus meeskondades.

Tänavuse põhihooaja lõpus ookeani taha jõunud Jevgeni Kuznetsov näitas samuti, et temas on potentsiaalse staari kvaliteeti. Järgmisel hooajal hakkab ta kindlasti heitlema parimale uustulnukale jagatava Calderi trofee nimel. Lisaks temale on veel teine lootustandev nooruk Marcus Johansson.

Samuti on Capitalsil ka mõnus toetav kaader - Joel Ward, Troy Brouwer, Jason Chimera, Mihhail Grabovski ja Dustin Penner.

Kaitses on kindel selgroog Karl Alzneri ja Mike Greeni näol. Endale on hakanud nime tegema ka John Carlsson. Vaadates, et Capitalsi 6-aastane järjestikuste playoff-kohtade seeria sai tänavu läbi just suuresti tänu nõrgale kaitsele, siis peaks suve ehk just kulutama oma seljataguse parandamisele.

Meeskonna ainuke tõeline nõrk koht paistab olevat väravasuul. Braden Holtby tegi eelmisel hooajal tõelise läbimurde, kuid tänavu arengut siiski jätkata ei suutnud. Ka tema kehvad esitused maksid meeskonnale nii mõnedki olulised punktid. Märtsis toodi teda toetama Jaroslav Halak, kuid slovakil saab suvel leping läbi ja on pigem ebatõenäoline, et seda pikendatakse. Head potentsiaali näitas Philipp Grubauer, aga sakslane on vaid 22-aastane ja veel kaugel küpsemisest.

Väga valus on kindlasti Capitalsi juhtkonnal olnud tänavu vaadata Semjon Varlamovi suurepäraseid esitusi. Venelasel lasti 2011. aasta suvel drafti 1. ja 2. ringi valikute eest minema jalutada. Viimaste aastate jooksul nägi see välja küll ülimalt kavala tehinguna, aga Colorado Avalanche'il jagus temaga kannatust ja tulemused on nüüd käes. Varlamov on üks kandidaate hooaja parima väravavahi tiitlile.

Liiguvad sahinad, et Capitalsi uueks peamänedžeriks võib saada ei keegi muu kui Wayne Gretzky. Väidetavalt olevat huvi mõlemapoolne.

Muutused algasid ka Calgary's ja Floridas

Täna selguvad playoffide viimased teise ringi pääsejad. Tormilist perioodi on kavalalt ära kasutama mitmed klubid, kes lõpumängudest vaid und võivad näha. Vahetuste virr-varr, mille Washington Capitals nädalavahetusel käivitas, on nüüd omadega jõudnud Calgary'sse ja Floridasse. Olles eelmisest peamänedžerist loobunud detsembri keskel, leidis Flames endale uue alles nüüd. Panthers loobus Peter Horacheki teenetest ja hakkab otsima uut peatreenerit.

(foto: Larry McDougal/CP)
Flamesi president Brian Burke, kes ise viimased kuud ka peamänedžeri rollis oli, teatas nüüd, et annab selle ameti üle Brad Trelivingule. 44-aastase kanadlase näol on tegu mehega, kes pani 1996. aastal edukalt aluse WPHL-i sünnile, mis hiljem liitus CHL-iga, kus mängivad mitmed NHL-i tütarmeeskonnad. Enne Flamesi siirdumist töötas ta üle kümne aasta Phoenix Coyotesi juures. Neist viimased seitse asemänedžerina, olles samal ajal Coyotesi tütarmeeskonna Portland Piratesi peamänedžer.

Flamesi juhtkonnal on seoses tema hankimisega suured lootused. "Brad on selle äri tõusev täht ja tal on rohkelt kogemusi," ütles Burke uut peamänedžeri tutvustaval pressikonverentsil.

Trelivingu näol on tegu endise kaitsemängijaga, kellel jäi aga läbimurre NHL-i tegemata. Nüüd on tal siiski võimalus pintsaklipslasena suuri tegusid teha. Tema õlgadel on ülesanne tõsta endine karikafinalist lähiaastatel tagasi playoffidesse. Tänavu kogus Flames vaid 35 võitu ja 77 punkti.

Florida Panthersil jäi kirja 67 punkti ja 29 võitu. 26 neist tuli Peter Horacheki juhendamisel, kes tõusis Kevin Dineeni asendajaks novembri alguses. Praeguse koosseisuga väga palju paremini ei annagi teha, kuid endine Nashville Predatorsi abitreener karjääri Floridas siiski jätkata ei saa.

"Peter töötas väga usinalt, kuid vajame värsket lähenemist ja uut suunda. Hakkame aktiivselt otsima uut, kogenud treenerit, kes tooks Panthersile tulevikus edu," oli kirjas Panthersi pressiteates.

Simmondsi kübaratrikk jättis Flyersi ellu, fännid läksid kaklema!

Philadelphia Flyersil oli läinud ööl New York Rangersi vastu hädasti võitu vaja, et playoffide avaringi seeriat pikendada ning sellega saadi ka hakkama. 5-2 võidumängu kangelaseks tõusis kübaratriki teinud Wayne Simmonds. Kui Claude Giroux varasemaid sõnu võis lihtsalt pidada tema ülimaks enesekindluseks, siis nähtavasti on see saatmas kõiki Flyersi mängumehi. Enne kuuendat matši ütles nüüd Jakub Voracek, et selles pole küsimustki kas seitsmes mäng tuleb või ei. See on täna üks kolmest (!) kavas olevast seitsmendast mängust.

(foto: Bruce Bennett/Getty Images)
Simmonds tegi oma triki ära hetkeks, mil teisest kolmandikust jäi veel mängida ligi viis minutit. Kaks tabamust sündisid ülekaalus mängides. Kuue mänguga on tal nüüd kirjas neli väravat ja viis punkti. "Me hoidsime koguaeg survet üleval. Meil tekkisid mitmed järelvõimalused, mängisime kõik olukorrad lõpuni ja see saigi otsustavaks," märkis kübaratrikikangelane ise pärast mängu.

Ühtlasi sai 25-aastasest kanadalasest esimene mängija, kes playoffides Henrik Lundqvisti vastu ühes kohtumises kolm väravat on visanud. Kuningas Henrik tegi lõpuks vaid 19 tõrjet ja tema tööpäev lõppes koos teise kolmandikuga. "Hakkasin juba mõtlema 7. mängule," tunnistas rootslane. "Ei maksa liialt asju üle analüüsida, meil on 7. mäng kodus."

Vastaste puuris tegi Steve Mason 34 tõrjet. "Tegin alguses paar head tõrjet, mis andsid ülejäänud kohtumiseks hea tunde," selgitas Mason, kes naljatles, et ega enne 7. kohtumist väga palju teha ei saagi. Tuleb rongi peale istuda ja vaadata ära vahele jäänud osad oma lemmikseriaalist "Scandal".


Flyersit ootab järjekordne reis Madison Square Gardenisse, kust viimastel aastatel tulnud vaid masendavad tulemused. 2. mängus saadud 4-2 võit oli esimene üle üheksa mängu. Läinud ööl kolm punkti (üks värav + kaks söötu) kogunud Giroux'd see aga ei näi heidutavat: "Kui võidame 7. mängu Madison Square Gardenis, siis on see veel erilisem tunne."

Kui need kaks omavahel aastal 1974 viimati 7. mängu pidasid, siis võitis otsustava kohtumise Flyers 4-3. Samal aastal võitis ka Flyers oma ajaloo esimese Stanley karika.

Loodetavasti möödub otsustav matš ilma vahejuhtumiteta, mida ei saanud öelda kuuenda mängu kohta. Selles olukorras oleks kaklemise eest saanud mehiselt karistusminuteid jagada.


Otsustav lahing (loodetavasti vaid jää peal) algab meie aja järgi tuleval ööl kell 2.

Umberger tegi Bergeroni

Boston Bruinsi Patrice Bergeron mängis kuulsal kombel mulluse Stanley karika finaali kuuendat kohtumist mitmete tõsiste vigastustega. Neljandas mängus murdis ta ühe roide, viiendas mängus läks parem õlg liigesest välja ja kuuendas kohtumises vigastas ta oma vasakut kopsu. Haiglasse viidi mees alles siis kui karikamängud olid tolleks korraks läbi. Nüüd on selgunud, et enamvähem samaväärse julgustükiga sai hakkama ka R.J. Umberger. Columbus Blue Jacketsi ründaja mängis Pittsburgh Penguinsi vastu hoolimata tõsistest vigastustest.

(foto: bluejacketsextra.dispatch.com)
Sarnaselt Bergeronile oli temalgi üks õlg liigesest välja lipsanud. Lisaks oli tal üks sõrm murtud ja ta oli vigastanud ka ühte selgroolüli. Ometi tegi ta kuuest kohtumisest kaasa neljas. Mänguaega kogunes tal keskmiselt ligi 13 minutit ja ta sai kirja ka ühe söödupunkti.

Arvata võib, et ka need kaks vahele jäänud kohtumist jäid 31-aastase mängumehe hinge kriipima. Pittsburghis sündinud mehena oli loomulikult ka mõeldamatu, et ta üldse väljakule ei lähe.

Lisaks Blue Jacketsile on Umberger esindanud ka Philadelphia Flyersit. Karjääri jooksul on ta 673 põhihooaja mänguga kogunud 366 punkti (169 väravat).

VIDEO: Viineriga viibutamine - uus moodus kohtuniku sõimamiseks

New York Rangersi ja Philadelphia Flyersi vaheline seeria on pakkunud vingeid mänge ning ka kõvasti väljakuäärset melu. Alustades fännide keskmistest sõrmedest Daniel Carcillo suunas ja lõpetades Jim Carrey šõuga. Seega võiks loota, et see seeria läheks seitsme mänguni välja, et veelgi rohkem huumorit näha. Selleks, et nii juhtuks on Flyersil täna vaja kodus võita ellujäämismäng.


Eelmine kodumäng võideti 20 132 pealise publiku ees 2-1. Pingelises matšis oli iga kohtuniku otsus elulise tähtsusega. Kui need läksid omade vastu, siis võttis see fännidel loomulikult närvi mustaks. Üks neist otsustas oma pahameelt näidata viineriga.


Tänane kohtumine algab meie aja järgi kell 2:30. Huvitaval kombel on Rangers - Flyers seeria seni ainus, kus pole mitte ükski mäng läinud lisaajale.

(foto: Len Redkoles/Getty Images)

Selänne KHL-i?

43-aastane Teemu Selänne tervitas kindlasti seda, et Anaheim Ducks sai Dallas Starsiga hakkama kuuemängulise seeriaga. Iga puhkepäev on sellise vanuse juures hinnas. Ka põhihooajal anti talle korralikult lisapuhkepäevi olgugi, et ründetäht ise pakatab endiselt mänguisust. Juba on selge see, et tänavune hooaeg jääb talle NHL-is viimaseks, kuid huvitavad väljaütlemised võivad vihjata sellele, et soomlane lõplikult golfi mängimisele siiski ei plaani keskenduda. Kas karjäär jätkub KHL-is?

(foto: Robert Gauthier/Los Angeles Times)
Teadupärast on järgmisel hooajal KHL-iga liitumas Soome meeskond Helsingi Jokerit. Samas klubis sai 90ndatel alguse ka Selänne profikarjäär. Võib arvata, et mehe on jaoks on üsnagi ahvatlev teha kaasa hooaeg, mis Soome klubi jaoks ajalooline. Seda on ta nüüd ka ise öelnud. "Oleks suurepärane mängida veel üks hooaeg oma kodulinna meeskonna eest," ütles Selänne intrevjuus sport.express.ru'le.

Ei näe ka põhjust, miks Jokerit ise sellest huvitatud poleks. Seega võiks arvata, et Selänne karjääri jätkumine KHL-is on ka üsnagi tõenäoline.

Kings ja Wild päästsid endale seitsmenda mängu

Kas tõesti on Los Angeles Kings selleks suuteline, selline küsimus valdab paljusid pärast läinud öist 4-1 võitu San Jose Sharksi vastu. 2012. aasta karikavõitja on alles üheksas meeskond, kes suutnud 0-3 august välja ronida ja nüüd on Kingsil võimalus saada alles neljandaks, kes sellisest seisust ka järgmisesse ringi edeneb. Oma võimaluse seitsmendaks mänguks saab ka Minnesota Wild, kes alustas playoffe 0-2 auku kukkumisega. Läinud ööl alistati Colorado Avalanche 5-2.

(foto: sverigesradio.se)
Kingsi ei tunne enam võrreldes seeria avakohtumistega äragi. Litriga tegutsetakse enesekindlalt, rünnakul on terav liikumine ja mis kõige tähtsam - kaitse ei leki enam. "Usun, et mitte keegi ei oodanud sellist sündmustekäiku," tõdes Kingsi kapten Dustin Brown. "Oleme mäng mängu haaval läinud paremaks, ega pole kaotanud usku oma mängustiili suhtes."

Tõsi on ka see, et õnn on pöördunud. Kui varem kaldus õnnejumal Sharksi poolele, siis nüüd on lood vastupidi. Igates oli Sharksi peatreener pühaviha täis, et Kingsi 2-1 värav ära loeti. "Meid peteti," märkis Todd McLellan. "Mulle öeldi, et kogu see aeg oli litter täiesti nähtaval.

Tabamus sündis väravaesises saginas, kus oli võimatu litrit näha. Seega oleks kohtunik pidanud mängu kinni vilistama. Kingsi meestel lasti aga edasi surkida ja lõpuks saadi litter ka väravasse. Oma teise tabamuse sai kirja Justin Williams, kes ütles: "Võimalik, et meil vedas, aga mitte keegi ei andnud vilet."

Kaks väravat tuli ka Anze Kopitari poolt ehk siis ründekahurid, kes esimestes mängudes jäid varju, on nüüd järjekindlalt paugutamas.


Sharks mängis ilma kaitsja Marc-Edouard Vlasicita. Samuti oli Antti Niemi väravasuul asendatud Alex Stalockiga. Kollanokk lõpetas 26 tõrjega ja tegi üldiselt head tööd, kuid kui Kingsi väravad hakkasid viimase kolmandiku keskel voolama, siis polnud päästa enam midagi. Tegu oli esimese korraga alates aastast 2001 kui Sharks keset playoffe oma maskis mehe välja vahetas.

Otsustav, seitsmes kohtumine peetakse kahe suure rivaali vahel San Jose koduväljakul. "Oleme 82 mängu selle nimel tööd teinud, et sellises olukorras kodus mängida," märkis Sharksi kapten Joe Thornton. "Ilmselgelt oleksime tahtnud täna võita, aga kodus tuleb võimas mäng."

Sarnaselt neljandale matšile lõpetati ka kuues mäng rohkete karistusminutidega. Isegi Kingsi väravavaht Jonathan Quick tahtis vastastega rammu katsuda.


Sharksile jäi lõpuks 54 karistusminutit, Kingsile 44. Ka Wildi ning Avalanche'i kohtumine lõppes tuliselt, kui koos lõpusireeniga jagati neli kümneminutilist karistust, kuid rohkem keskenduti matšis siiski mängule.

Vaatama sellele sündis aga mängu esimene värav siiski arvulises enamuses. Selle autoriks Wildi asekapten Ryan Suter ja seda juba 49. sekundil! Oli omaette sümboolne, et Wildi jaoks kõige raskemal ajal tõid kastanid tulest välja klubi enim tasustatud mängumehed. Suteri kõrval säras ka Zach Parise, kes tegi supermängu kahe värava ja sööduga. "Tegu oli ühe sellise õhtuga, kus tahad koguaeg litrit, sest kõik tuleb välja," ütles nelja punkti kangelane ise.

Avalanche'i abistas taas Matt Duchene'i, kellel põhihooaja lõpp vahele jäi. Plahvatuslik ründaja oli pärast vigastuspausi üsna heas hoos ja kogus 18:52 jääaja juures ka endale ühe söödupunkti. "Ta justkui lendas jääl ja mängis väga hästi," kommenteeris Duchene'i tagasitulekut Avalanche peatreener Patrick Roy.


Seitsmes mäng peetakse Denveris. "Võitlesime terve aasta selle positsiooni nimel, juhuks kui tuleb seitsmes mäng. See toimub meie majas, meie fännide ees, see on meeskonna jaoks suurepärane ja usun, et sellest tuleb ka suurepärane kogemus," rääkis Roy ostustava matši kohta.

Penguins mängis tulega, aga näppe ei kõrvetanud

Columbuse Nationwide Arena oli järjekordselt puupüsti täis. Ilusa žestina oli isegi meeskonna noor ründaja Cam Atkinson käinud fännidele mängupileteid ostmas. Rohkelt meelelahutust pakkunud Blue Jacketsi ja Pittsburgh Penguinsi ülesandeks oli taas publikut lõbustada ning seda ka tehti. Penguins haaras küll 35. minutiks 4-0 eduseisu, aga see hakkas viimasel kolmandikul sulama nagu kevadine lumi ja lõpuks pääseti vaid üle noatera. 4-3 võidu toel jäi Penguins kogu seeria arvestuses peale numbritega 4-2.

(foto: Jay LaPrete/AP Photo)
Penguinsi peatreener Dan Bylsma katsetas viiendas mängus Jevgeni Malkinit ja Sidney Crosby't samas kolmikus ning kaks superstaari olid kõrvuti Blue Jacketsit terroriseerimas ka kuuendas mängus. Malkin muljetas enne kohtumist sellest, kuidas Crosby'ga mängimisel jääb talle rohkelt tegutsemisvabadust, kuna kogu tähelepanu läheb meeskonnakaaslase peale. Teooria tuli ka kohe praktikas välja, kui Malkin viis Penguinsi 9. minutil 1-0 ette. Väravale eelnenud olukorras olid tervelt kolm vastase mängijat kogunenud Crosby't takistama.

Malkin lõpetas õhtu karjääri teise playoffide kübaratrikiga. Penguinsi särgis on neid enim kolme näol kirja saanud vaid Mario Lemieux. "Teise ringi minnes oleme nüüd palju enesekindlamad ja ma loodan, et seal õnnestub mul veelgi rohkem skoorida," ütles Malkin, kes lõpetas 9-mängulise playoffide väravatepõua.

Crosby põud kestab juba üle kümne mängu, aga järjekordselt sai ta enda nimele ühe söödupunkti. Kanadalane rõõmustas koos Bylsmaga, et seeria lõpuks läbi sai. "Tegu oli uskumatult raske 1. ringi vastasega," tunnistas Penguinsi peatreener.

Jacketsi come-back'i üritus algas kümme minutit enne lõppu. Vaid viie minutiga saadi kaotusseis üheväravaliseks, kuid lisajale mängu viia siiski ei õnnestunud. "Pärast kolmandat väravat uskusin tõepoolest, et saadame korda ime, nagu kaks mängu tagasi," ütles Jacketsi peatreener Todd Richards.

Penguinsi puurivaht Marc-Andre Fleury seisis aga viimastel minutitel kindlalt ja sai lõpuks kirja 24 tõrjet. Ka enne vastase ootamatut kolmeväravalist seeriat säras tegelikult Fleury mitme olulise tõrjega, seega teda lõpuhetkede närvilises seisus süüdistada ei saa. Fleury sai pärast mängu ka kõva ego upituse, kui Crosby tunnistas, et tema arvates oli väravavaht kogu seeria vältel Penguinsi parim mees.


Järjekordselt pidi Penguins hakkama saama ilma kaitsja Brooks Orbikuta. Kohtumise käigus jäädi ilma ka Joe Vitalest ja kolmanda värava autorist Brandon Sutterist. Seegi võis olla põhjuseks, miks sai Jackets lõpus närvikõdi pakkuda.

Penguinsi järgmise ringi vastane tuleb paarist New York Rangers - Philadelphia Flyers.

Kas Blues jätkab Ken Hitchcockiga?

Ken Hitchcock on legendaarne peatreener. Sellele ei vaidle mitte keegi vastu. Ta on Dallas Starsi kaks korda karikafinaali tüürinud ja korra selle ka võitnud, aastal 1999. Columbus Blue Jacketsile tõi ta kümme aastat hiljem klubi ajaloo esimese playoff-koha. Hinnatud spetsialistina kaasati ta tänavu ka Kanada koondise juurde ja seegi lõppes edukalt. Tema kvaliteedis ei kahtle mitte keegi, kuid playoffide avaringis välja kukkumine on St. Louis Bluesi jaoks selge altminek.

(foto: Gene J. Puskar/AP Photo)
Hitchcock saabus Bluesi tüüri juurde hooajal 2011/12. Olles eelneval kuuel hooajal playoffides mänginud vaid korra, juhtis Hitchcock meeskonna kindlalt tagasi Kesk divisjoni tippude sekka. Ta juhendas meeskonda 69. mängus, millega koguti 97 punkti - 1.4 mängu kohta. Presidentide trofee võidust jäi tema debüüthooajal puudu vaid kaks punkti. Meeskond langes playoffide teises ringis Los Angeles Kingsi vastu.

Mullune lühendatud hooaeg lõpetati 48-st mängust 60. punktiga - 1.25 mängu kohta. Hooaja lõpetas taas Kings. Seekord avaringis.

Tänavu kogus Blues 82. mänguga 111 silma - 1.35 mängu kohta. Meeskond oli teel klubi ajaloo teise Presidentide trofee võidu suunas, kuid põhihooaeg lõpetati kuue järjestikuse kaotusega. 117. punktiga sai põhihooaja parimaks hoopis Boston Bruins.

Kehv põhihooaja lõpp tähendas kas seda, et Blues sai playoffide avaringiks vastiku vastase - karikakaitsja Chicago Blackhawksi. Seeriat alustati küll kahe järjestikuse võiduga, kuid seejärel variseti kokku ning hooaeg on enne maikuud lõppenud.

See on selge läbikukkumine arvestades, et Bluesi nähti hooaja algusest saadik ühe karikavõidu favoriidina ja tänavu oleks meeskond pidanud playoffides vastu pidama vähemalt kauem kui 1-2 ringi. Väravavaht Ryan Milleri hankimine kinnitas veelgi neid arvamusi, kuna selle järgselt ei olnud meeskonnal justkui enam mitte ühtegi nõrka külge. Aga äkki oli selleks siiski just Hitchcock?

Bluesi ootavad suvel ees tähtsad otsused. Lisaks sellele, et lõppevad mitmete mängijate lepingud, tuleb jõuda arusaamale ka selle suhtes, kas Hitchcock on õige mees klubi karikavõidule tüürima või mitte? 62-aastane peatreener suutis viimati oma juhendatud meeskonna playoffide teisest ringist kaugemale viia tervelt kümme aastat tagasi.

Hurricanes alustas samuti muudatustega

Nädalavahetusel tegi Washington Capitals teatavaks suured muudatused klubi eesotsas ja sama on teinud nüüd ka teine Metro divisjoni meeskond Carolina Hurricanes. Peamänedžer Jim Rutherford astus tagasi ning tema rolli edutati senise abilise koha pealt Ron Francis. Alates aastast 1994 klubi juures töötanud endine väravavaht Rutherford jätkab klubi juures presidendina. kuid ei oma otsuste tegemisel mitte mingisugust sõnaõigust. Seda rõhutas ta pressikonverentsil korduvalt, seega algab Hurricanesis täiesti uus ajastu.

(foto: Bruce Bennett/Getty Images)
Rutherford viis edukalt läbi Hurricanesi kolimise Hartfordist Carolinasse. Tema valitsemisajal käis Hurricanes ära kahes karikafinaalis, millest üks ka võideti. Seda aastal 2006 mängudega 4-3 Edmonton Oilersi vastu. Kurb tõsiasi on aga see, et pärast seda karikavõitu on Hurricanes playoffidesse jõudnud vaid korra.

Francis oli alates aastast 2012 klubi asepresident. Ta on Hurricanesi rekordi omanik nii mängude (1186), söötude (793) kui ka väravate (382) arvestuses. Üle 20-aastane mängijakarjäär aitas tal kerkida ka liiga ajaloo kolmandaks meheks mängude (1731) arvestuses, neljandaks punktide osas (1798) ja vaid Wayne Gretzky on tema ees söötude edetabelis (1249).

Seega võib öelda, et Hurricanes on läinud sama teed, mille võttis ette ka Vancouver Canucks, kes oma uueks juhiks on valinud samuti klubi endise legendaarse mängumehe Trevor Lindeni.

Hokiime viis Ducksi teise ringi

19 232 silmapaari, kes jälgisid läinud ööl Dallas Starsi ja Anaheim Ducksi vahelist kuuendat kohtumist said kustumatu mälestuse. Väga tempokas matšis nähti ära üheksa väravat ja võõrsil mänginud Ducks noppis tõelise ime toel endale võidu. Koos sellega ühtlasi ka edasipääsu teise ringi. Starsile maksis kätte ikka see sama sündroom, mis meeskonda kogu seeria ajal saatis. Mängiti hästi, aga lõpus kustuti. Ducks hakkas viimasel kolmandikul võimsalt lammutama ja see tõi ka tulemuse.

(foto: Jerome Miron/USA TODAY Sports)
Väravale visete arvestuses oli Starsi edu enne viimast 20 minutit 19-14. Numbrid tablool olid parajasti läinud ka samasse auku, Stars juhtis 4-2. Sajad ajakirjanikud olid valmis kirjutama, kuidas Starsile päästis seitsmenda kohtumise ebatõenäoline kangelane Trevor Daley. 30-aastane kaitsja oli kirja saanud kaks väravat.

Lõpuks sai aga kangelaslikuks Ducksi meeleheitlik ponnistus. Viimane kolmandik lõpetati väravale visete arvestuses 15-5 ülekaaluga ja päris lõpuhetkedel saadi ka viik kätte. Nick Bonino skooris kui mänguaega oli järel veel 2:10 ja Devante Smith-Pelly, kui veel mängida 24 sekundit. "Oleme seda kogu hooaja vältel teinud, tulnud kaotusseisust välja, eriti viimasel kolmandikul," märkis Andrew Cogliano, kes tegi eeltöö lisaajal sündinud võiduväravale. Selle autoriks oli taas Bonino, kes oli selle üle loomulikult ütlemata uhke. "Playoffides võiduvärava viskamine on miski, millest lapsena mängides unistad," ütles 26-aastane ründaja, kellel selja taga karjääri edukaim hooaeg.

Selline tagasitulek oli ootamatu ja ebatõenäoline ning lõi pahviks ka Ducksi peatreeneri Bruce Boudreau. "Ma ei uskunud üldse sellesse," tunnistas Boudreau. "Oled alati lootusrikas, kuid sügaval sisimas annad endale ikkagi aru, et tõenäoliselt seda siiski ei juhtu."

Stars oli muidugi meeletult pettunud. Kolmeväravaline avakolmandik andis meeskonnale võimsa energiasüsti ja neljanda tabamusega lõpetati ka Ducksi väravavahi Frederik Anderseni õhtu, kuid võidust jäädi siiski ilma. "Hoki on vahest julm mäng," märkis Starsi peatreener Lindy Ruff. "Väga-väga julm, kui arvestada, et mängisime täna nii hästi kui võimalik."


Riietusruumi marssides elas Andersen ennast välja ühe laua peal. 12-st väravale viskest tõrjus ta vaid kaheksa.


Vahetusmees Jonas Hiller tõrjus kõik 12 vastaste üritust. Boudreaul on kindlasti mõtteainet keda usaldada järgmises ringis. Ducksi vastaseks saab paari Los Angeles Kings - San Jose Sharks võitja.

Kaks söödupunkti kogunud Soome legendist Teemu Selännest sai 43 aasta ja 207 päeva vanuselt Chris Cheliose järel teine "saurus", kes playoffides 2+ sööduga mängu teinud. Legendaarne kaitsja tegi seda tervelt 45 aasta ja 102 päeva vanuselt Detroit Red Wingsi värvides aastal 2007.

Blackhawks saatis Bluesi pakkima

Kes oleks võinud ette kujutada, et pealkirjas välja toodud lauset saab kasutada kui Chicago Blackhawks oli St. Louis Bluesi vastu esimesed kaks kohtumist kaotanud? Mõlemad tulid veel väga valusal kombel. Lisaajal pärast seda, kui normaalaja lõpuhetkedel edu käest anti. Iga teine meeskond oleks selles olukorras vaimselt alla andnud, aga mitte karikakaitsja. Blackhawks hammustas neli korda valusalt vastu ja nendest kohtumistest tervelt kolmes jäi võiduvärav kapteni Jonathan Toewsi nimele.

(foto: Nam Y Huh/AP)
Seeria 4-2 võit vormistati selge 5-1 võiduga hullunud kodupubliku ees. Saadi seljavõit olgugi, et Blues oli domineerivam pool. Väravale visete ülekaal oli lõpuks külaliste kasuks 36-27. Teisel kolmandikul oli Bluesi edu tervelt 17-3! Kõigist üritustest polnud aga mitte mingisugust kasu. Bluesi ainus tabamus tuli avakolmandikul ja see oli nii ootamatu, et isegi selle autor T.J. Oshie ei osanud seda tähistada.


Pärast mängu tuleb aga karmilt ka kohtunikke kritiseerida. Lõpuks väravateta jäänud teisel kolmandikul käis ühes olukorras litter Blackhawksi väravavahi Corey Crawfordi selja taga ära, kuid kohtuniku vile oli juba kõlanud, seega väravat ei loetud. Kohtunikel on õigus väravaesises saginas mäng kinni vilistada kui litrit pole näha, aga eks igaühe ajaks närvi kui täiesti määrustepärane värav jääb lugemata. Ja kui Blues oleks sel hetkel saanud 2-1 edu, mis siis kõik oleks võinud järgneda?


Viimasel kolmandikul läks aga hoopis lahti Blackhawksi soološõu, mille käigus kogus kaitsja Duncan Keith kolm punkti. Lisades nendele juurde ka avavärava puhul tulnud söödupunkti, kordas Keith oma karjääri playoffide rekordit. "Nad domineerisid esimesed 40 minutit, aga viimane kolmandik oli võimalik, et kogu meie hooaja parim," ütles väravasaju kohta Blackhawksi peatreener Joel Quenneville.

Bluesil oli esimese kahe kolmandiku jooksul kasutada tervelt kümme minutit enamuses mängimise aega, aga seda ei kasutatud ära. Kogu seeria lõpetati vaid kahe väravaga 29-st ülekaalus mängimise võimalusest. "Meie karistuste tapjad ja Crawford võitsid mängu ning lõpuks ka kogu seeria," märkis Quenneville.


Blackhawksil oli taas rivis Brent Seabrook, kes naases mängukeelust. Olles selle teeninud David Backesi vastu sooritatud liialt jõhkra jõuvõtte eest, oli loomulikult suur tähelepanu sellel, kas Bluesi kapten selle eest ka sama jõhkralt kätte maksma läheb. Seda siiski ei sündinud ja näis, et mehed olid sõjakirve maha matnud.


Blackhawks jääb järgmise ringi vastast ootama paarist Colorado Avalanche - Minnesota Wild.

VIDEO: Jim Carrey mängis Madison Square Gardenis lolli

Ameerika profiliigadest võib enim kuulsusi kindlasti näha NBA mängudel. Teadupärast on aga New Yorkis baseeruvatel filmikangelastel tänavune kevad igava võitu, kuna New York Knicks playoffidesse ei jõudnud. See on isegi Knicksi kõige suurema fänni, režisöör Spike Lee tänavu muutnud hokifänniks. Loomulikult oli Lee kohal ka täna Philadelphia Flyersi vastu peetud kohtumisel. Suur tähelepanu ei langenud aga vaid temale. Kohal oli ka koomik Jim Carrey, kel Kanadas sündinuna loomulikult hokipisik küljes.

(foto: Twitter @myregularface)
Carrey't on rohkem nähtud Los Angeles Kingsi mängudel, kuid eks meile igaühele on tegelikult lubatud kaks lemmikmeeskonda - üks mõlemast konverentsist. Kui aga on kohal Jim Carrey, siis loomulikult saab nalja ka.


Toronto lähedal Ontarios sündinud mehena võiks muidugi eeldata, et tegu on Maple Leafsi fänniga. Lisaks Rangersi ja Kingsi mängudel käimisele on ta aga silma paistnud ka Pittsburgh Penguinsi austajana. Nimelt kandis ta filmis "Mr. Popper's Penguins" Sidney Crosby särki.

NHL-is on mänginud ka üks koomiku nimekaim. Ühe r-i, võimalik et mõne esivanema lohakusest, oma nimest ära kaotanud Jim Carey esindas 90ndatel väravavahina Washington Capitalsi, Boston Bruinsit ja St. Louis Bluesi. 1996. aastal valiti ta ka hooaja parimaks väravavahiks.

Flyers jäi come-backi üritusega hilja peale

New York Rangers ja Philadelphia Flyers pidasid omavahel järjekordse pingelise mängu. 4-2 võiduga haaras Rangers endale seerias 3-2 edu ehk võimaluse hakata mängima edasipääsu peale. Flyers lasi end näoli mutta suruda, enne kui 0-3 seisu pealt come-back'i üritati alustada. Selgelt jäädi sellega hiljaks ja nüüd leitakse ennast rammusa supi seest.


Rangers võitles kolmeväravalise edu välja 37. minutiks. Väravate autoriteks Marc Staal, Brad Richards ning teist kohtumist järjest skoorinud Dominic Moore. Flyers oli seeria teises kohtumises suutnud 0-2 seisust ärgata, kuid Moore'i tabamus, mis sündis seerias esimest korda jääl olnud Hal Gilli eksimuse järgselt, tähendas siiski liialt suurt kaotusseisu.

Peatselt pärast Moore'i väravat sai küll Flyers Vincent Lecavalier enamuses sündinud väravast ühe tagasi, aga teist väravat tuli oodata alles normaalaja eelviimase minutini. Selle autoriks Claude Giroux, keda Rangers eelnevates kohtumistes oli suurepäraselt suutnud kontrollida. "Pärast esimest tabamust oli minu jaoks tähtis rahulikuks jääda ja mitte löödud olla," kommenteeris 2. kolmandiku lõpuhetkedel sündinud tabamust Rangersi väravavaht Henrik Lundqvist, kes tegi lõpuks 24 tõrjet.

Brad Boyle vormistas lõppseisu tühja võrku. Flyersi väravavaht Steve Mason, kes eelmises kohtumises suurepäraselt vigastuspausilt naases, andis vastastele kolm väravat vaid 21 väravale viskega.

Meeskonnad on algusest peale omavahel võite vahetanud, seega Flyers pole kindlasti veel mängust väljas. "Me mängime hästi ja me ei vaata kuuendat mängu, kui meie hooaja viimast matši," ütles Giroux. "Oleme kogu hooaja jooksul edukalt rasketest seisudest välja tulnud ja püsime enesekindlad."


Rangers võitis ühe playoff-seeria viimati vähem kui seitsme mänguga aastal 2008, seega kisub tõesti vägisi seitsmenda mängu poole.

(foto: John Geliebter/USA TODAY Sports)

Washingtonis hakkasid pead lendama

Kui Vancouver Canucks alustas pärast ebaõnnestunud hooaega ümberkorraldusi kohe kui kurb saatus selgeks sai, siis Washington Capitals hakkas nendega tegelema alles nüüd. Uuele hooajale minnakse vastu uue peamänedžeri ja -treeneriga. Capitals pole alates 1998. aasta karikafinaalist playoffide teisest ringist kaugemale jõudnud, seega võib öelda, et muutused tulevad ehk isegi veidi liiga hilja. Peamänedžer George McPhee tegi 1997. aastal klubiga liitudes kiirelt ära tulemusliku töö, kuid Capitalsi on siiski tabanud selge stagnatsioon.

(foto: USA TODAY Sports)
McPhee ajastu suurimaks saavutuseks jäi ühe karikafinaali kõrval, mis kaotati mängudega 0-4 Detroit Red Wingsile, ka üks Presidentide trofee võit. See saadi 2010. aastal, kuigi selle järgselt oskas meeskond kohe playoffide avaringis Montreal Canadiensi vastu välja kukkuda.

Peatreener Adam Oates oli meeskonna juures kaks aastat. Leping lõpetati aasta enne selle läbi saamist. Endise legendaarse mängumehe juhendamisaeg algas ebaõnnestunult, mil Capitals võitis mulluse hooaja alguses vaid kaks hooaja esimesest 11-st kohtumisest, kuid sellegi poolest tüüris ta meeskonna turvaliselt playoffidesse. Avaringis kaotati siis mängudega 3-4 New York Rangersile.

Mängijana erinevaid klubisid 1420. põhihooaja mängus esindanud Oatesi jaoks oli tegu esimese peatreeneri ametikohaga. Capitals asub nelja aasta jooksul nüüd otsima oma neljandat peatreenerit. See fakt ei istunud ka klubi omanikule Ted Leonsisele endale, kui temalt selle kohta aru päriti.

Vallandamiste põhjus aga oli muidugi lihtne. "Me ei saa võita Stanley karikat kui me ei kvalifitseeru playoffidesse," ütles alates aastast 1999 klubi omanik olev Leonsis.

Olles varasemalt lisaks Oatesile usaldanud ka teisi väheste kogemustega peatreenereid, võib eeldada, et nüüd asub ta otsima lootsi, kellel on ka varasemalt midagi ette näidata.

Kings näitab elumärke

Kui pärast kohutavat algust võis neljandas mängus Kingsi poolt saadud võitu iseloomustada sõnadega "ka pime kana leiab vahest tera", siis nähtavasti on 2012. aasta karikavõitjal sisu siiski rohkem. Läinud ööl võeti San Jose Sharksi vastu teine võit järjest ja võimatu on järsku muutunud täitsa saavutatavaks. 0-3 august on välja ronitud 2-3 peale ja viiki saavad kunnid üritada veel ka oma koduväljakul. Avaringi üks igavamaid seeriad on järsku muutunud ettearvamatuks lahinguks.

(foto: Cary Edmondson/USA TODAY Sports)
Olles kahe esimese kohtumisega visanud 13 väravat, millele lisandus järgmisest kahest veel seitse tükki, võis muidugi eeldata, et mingi aeg jahtub Sharksi rünnak maha. Eriti kuna meeskonna kapten Joe Thornton mainis järjepidevalt pärast suuri võite, et paljude tabamuste puhul saatis meeskonda õnnejumal. Kingsi läinud öine 3-0 võit tähendabki seda, et eelnevad anomaaliad on veidikene kustutatud. Sharksi jaoks on aga halvaks uudiseks see, et meeskonna keskmine väravate saak mängu kohta on nelja näol endiselt liialt kõrge ja ees võib oodata veel paar nüridat esitust.

Ka meeskonna peatreener Todd McLellan on järsu languse peale pettunud: "Kolm ja pool mängu selles seerias tegime väga häid asju, aga tänane oli kohutav."

Olles eelnevaid kohtumisi uimaselt alustanud, üllatas Kings seekord varajase ärkamisega. Avakolmandik võideti väravale visete arvestuses 18-6. "Kodus alustame tavaliselt tempokalt, aga täna see nii polnud," tunnistas Thornton. "Peame alustama paremini."

Kings on häbiväärsetest kaotustest teinud õiged järeldused. "Oleme suutnud litrit paremini kontrollida ja vältida halvasti ajastatud vahetusi. Oleme muutunud teravaks," ütles esimese kolmandiku keskel oma playoffide esimese tabamuse kirja saanud Anze Kopitar.


Kings oli San Joses eelnevalt kaotanud 12 viimasest 13-st külaskäigust. Sharksi jaoks oli halvaks uudiseks veel ka see, et kaitsja Marc-Edouard Vlasic sai avakolmandiku lõpus vigastada ning tema osalemine meie aja järgi teisipäeva varahommikul mängitavas kuuendas kohtumises on küsimärgi all.

Penguins ja Avalanche edasipääsust ühe sammu kaugusel

Pittsburgh Penguins ja Colorado Avalanche, kes vastavalt Columbus Blue Jacketsi ja Minnesota Wildi olid üsna ohtliku positsiooni peal, mängud 2-2 viigis, suutsid ennast siiski väljakukkumise lävelt päästa. Penguins näitas kodujääl võimu ning numbrid 3-1 olid vastase jaoks pigem meelitavad. Avalanche päästis teist korda oma seeria ajal kohtumise hilise tabamusega lisaajale ja noppis siis võidu ära. Seega, selle asemel, et järgmises matšis närveldada võimaliku väljakukkumise pärast, saavad Penguins ja Avalanche sihtida hoopis edasipääsu. Jacketsi ja Wildi jaoks on aga olukord vastupidine.

(foto: USATSI)
Blue Jackets alustas oma kohtumist väga hästi, aga nagu ikka selles seeria on olnud, siis eduseis oli pigem negatiivne asjaolu. Boone Jenner viis meeskonna avakolmandiku teises pooles arvulisest enamusest ette. Me kõik teme, et magavat karu ei maksa torkima minna, aga nähtavasti pole soovitatav sama teha ka pingviinide puhul. Penguins võttis jalad kõhu alt välja ja vaid Sergei Bobrovski supermäng päästis jakid hullemast kaotusest.


Ülemine pilt näitab kohtumise jooksul sooritatud pealeviskeid. Väravale leidsid teekonna lõpuks 51. Jacketsil vaid 24 ehk siis ülekaal oli meeletu. "Me võitlesime kõvasti, mängisime agressiivselt ja meeleheitlikult. See ei too endaga alati kaasa 50 väravale viset, kuid see on meie stiil," ütles järjekordselt nulli peale jäetud Sidney Crosby. Penguinsi kapten pole nüüd skoorinud tervelt kümnes järjestikuses playoff-mängus. Jevgeni Malkin pole seda teinud üheksas järjestikuses matšis.

"Nende peatreener esitas neile väljakutse ja nad vastasid sellele," ütles Blue Jacketsi peatreener Todd Richards. "Me peame nüüd sama tegema järgmises kohtumises.


Olgugi, et Penguinsi väravavaht Marc-Andre Fleury järjekordselt ei tegutsenud kõige paremini Jacketsi värava puhul, siis suuri etteheiteid talle siiski teha ei saanud. Osalt kindlast seetõttu, et tema jaoks oli tegu üsna rahuliku tööpäevaga. "Peame rohkem litreid Fleury suunas pommitama. Liiguvad jutud, et ta pole parimas hoos, aga me ei pannud teda piisavalt palju proovile," ütles Ryan Johansen.

Penguins sai koosseisu tagasi märtsis Florida Panthersist hangitud Marcel Goci, kuid mängis ilma Brooks Orbikuta.

Colorado Avalanche saadeti peatreeneri Patrick Roy poolt mängule väga innustavate sõnadega. Alustati väga agaralt ja lõpuks saadi kokku 35 väravale viset, mida ligi kolm korda rohkem kui neid oli eelmises matšis.

Ennast said taas käima ka meeskonna kõige ohtlikumad mehed. Nathan MacKinnon kogus kolm punkti, nende seas ka lisaajal võidu toonud tabamus. Punktid teenis ka Gabriel Landeskog ja Paul Stastny, kes olid koos MacKinnoniga kaks eelmist kohtumist kuival olnud.

(foto: Jack Dempsey/AP)
Stastny ja MacKinnon hoiavad punktide arvestuses playoffide esimest kahte kohta. Viimane on liider kümne silmaga. "See kutt on eriline ja on väga hea, et ta meie satsi kuulub," ütles normaalaja lõpuhetkedel mängu lisaajale viinud P.A. Parenteau.

"Teadsime algusest peale täpselt, millise mängija me draftime. Ta tegi soliidse mängu," ei olnud kiitusega kitsi ka Roy.

32 väravale viskega kohtumise lõpetanud Wild oli pahane 3-3 viigivärava puhul. Sellele eelnevalt olevat pidanud kohtunikud määrama tsoonivea. "Kohtunikud jätsid õige otsuse tegemata ja me maksime selle eest," ütles Ryan Suter.

Peatreener Mike Yeo jäi lootma, et ka tema meeskond peagi kõrvalist abi saab: "Ma ei taha öelda, et vajame rohkem õnne, aga vajame, et teatud asjad hakkaksid ka meid soosima,"


Vaid Don Gallinger on MacKinnonist noorem mängumees, kes playoffide ajaloos lisaajal väravakangelaseks on kerkinud. Aastal 1943 oli Boston Bruinsit esindanud Gallinger vaid 17 aasta ja 339 päeva vanune. Avalanche'i kollanokal on turjal 18 aastat ja 237 päeva.

Bruins kõrvaldas Red Wingsi

Boston Bruinsi ja Detroit Red Wingsi vaheline playoffide seeria sai mõnevõrra ootamatu lõpu. Red Wings üllatas avakohtumises 1-0 võiduga, kuid põhihooaja parim Bruins noppis seejärel ise neli võitu järjest ning edenes lõpuks kergelt, mängudega 4-1 teise ringi. Seeria võtab ideaalselt kokku fakt, et Bruinsi väravavahist Tuukka Raskist kogusid vaid viis Red Wingsi mängumeest rohkem punkte. Täielikult jäi varju Rootsi äss Johan Franzen, kes sai viie mänguga kirja vaid kaks punkti.

(foto: Jared Wickerham/Getty Images)
Bruins lõpetas seeria koduse 4-2 võiduga. Kaks esimest tabamust sündisid arvulises ülekaalus, mida vastased lõpuks korralikult käima ei saanudki. Kahes viimases kohtumises suudeti küll enamuses mängides väravad kirja saada, kuid kogu seeria numbrid olid nukrad - 20-st kaks. Bruins pani seevastu 16-st kuus.

Viimane kohtumine oli vägagi võrdne. Väravale visked jäid lõpuks 33-33 viiki, aga nagu ikka playoffides kombeks, siis otsustasid kohtumise saatuse pisiasjad ja selleks olid Bruinsi enamuses visatud väravad.


Suureks põhjuseks, miks Red Wingsi hooaeg klubi traditsioone arvestades lubamatult lühikeseks jäi, oli kindlasti ebaõnn seoses vigastustega. Nii mängis viimases kohtumises ka vaid 20-aastane kaitsja Xavier Oullette.

Põhihooaja viimaste nädalate täht Gustav Nyquist jäi playoffides sootuks nulli peale. Olulisel hetkel ei suutnud meeskonna kogenumad kalad liidrirolli üle võtta. "Mängisime väga hea meeskonna vastu, kes oli Presidentide trofee võitja. Nad mängisid meid lihtsalt üle," võttis seeria kokku Daniel Alfredsson.

"Meie seis on praegu selline, kus Stanley karika võidu asemel heitleme playoffidesse pääsu nimel," ütles Red Wingsi peatreener Mike Babcock. Red Wings on nüüd viimase kolme aasta jooksul suutnud võita vaid ühe playoffide seeria.

Bruins kohtub järgmises ringis Montreal Canadiensiga, kes lülitas mängudega 4-0 välja Tampa Bay Lightningu.

Patrick Roy säras värvika väljaütlemisega

Colorado Avalanche ja Minnesota Wild kohtuvad täna taas esimese kodujääl. Avalanche võitis esimesed kaks kohtumist, kuid lasi Minnesotas peetud mängudega seeria viigistada 2-2. Olles kodus tagasi on Avalanche'il kindlasti vaja kaotuste jada lõpetada, et olla esimeses "ellujäämismängus" see osapool, kellel on veel eksimisruumi. Eelmine kohtumine osutus Kesk divisjoni võitja jaoks masendavaks, kui 60 minutiga suudeti vastase väravale sooritada vaid 12 viset.

(foto: Michael Martin/Getty Images)
Võib arvata, et peatreener Patrick Roy oli üsna häiritud oma meeskonna nüridast rünnakust. Eriti, kuna kodus tehti varasemalt Wildiga kõike, mida hing ihkas. Mängijad on kindlasti juba värvikate väljenditega oma osa kätte saanud, kuid ühe väljaütlemise jättis endine legendaarne väravavaht ka avalikkuse jaoks.

Roy ütles tänasele mängule eelnenud pressikonverentsil: "Meil on aeg, vabandage väljendi pärast, munad lauale lüüa."

See pole muidugi esimene kord, mil Roy mahlakate väljenditega meedia tähelepanu haarab. Kogu hooaja vältel on tema pressikonverentsid tootnud puhast kulda. Suu peale mitte kukkunud mehena paistis ta oma lausetega silma ka mängijakarjääri jooksul. Neist kindlasti legendaarseim sündis 1996. aasta playoffide ajal.


Saame näha, mida Wildi mehed täna oma poolt letti löövad.

Ducks haaras taas juhtohjad

Seeriat Dallas Starsi vastu võimukate koduvõitudega alustanud Anaheim Ducks lasi vaeval välismängudes raisku minna. 2-2 seeria seis oli libe ühe karika favoriidi jaoks, kuid mugavate koduseinte vahel näitas Ducks taas oma potentsiaali. Teemu Selänne ja Ryan Getzlaf olid koosseisus tagasi ja kui Starsil õnnestus kaks kolmandiku enamvähem kaasas rippuda, siis viimase 20 minutiga läks kodumeeskond oma teed. Kindel 6-2 võit ja võimalus järgmises kohtumises oma edasipääs kindlustada.

(foto: CBS Los Angeles)
Mõlemad Getzlaf ja Corey Perry said Ducksi poolelt kirja kolm punkti. See on ka Getzlafi karjääri playoffide rekordi kordus. Varasemalt oli ta kolm silma kogunud kahes kohtumises. Ühtlasi oli kuus väravat Ducksi playoffide rekordi kordus. "Tundsin ennast mängu käigus järjest paremini," kommenteeris Getzlaf tagasitulekut. "Publik oli uskumatu. Nad andsid meile tohutult energiat."

Hea meel kapteni tagasi saamise üle oli mõistagi ka Ducksi peatreeneril Bruce Boudreaul. "See on nagu suure venna naasmine. Kutid tundsid end palju turvalisemalt ja Getzlaf tegi suurepärase mängu," ütles Boudreau, kel oli taaskord põhjust ka vastaste mängustiili kritiseerimiseks. Ryan Garbutt virutas Perry'le õrna kohta.


Stars oli selgelt oma närvidega hädas. Detroit Red Wingsi peatreener Mike Babcock on öelnud: "Frustratsiooni tundmine on lihtsalt energia raiskamine." Neid sõnu pole aga teiste seas nähtavasti kuulnud ka Antoine Roussell.


Vihastamiseks muidugi oli põhjust ka. Terve seeria vältel on oldud hädas stabiilse mängutaseme hoidmisega ja nii ka sel korral. Rahul sai olla vaid teise kolmandikuga. "Teisel kolmandikul domineerisime me täielikult, registasime posti ja latti, kogu mäng käis vastaste tsoonis," ütles Starsi peatreener Lindy Ruff, kes tunnistas, et mäng kaotati eriolukordades. Kogenud peatreeneriga tuleb ka nõustuda. Ducksil oli kuus arvulise enamuse võimalust ja neist realiseeriti tervelt neli! Stars pani seitsmest null.

Väravale viseked olid lõpuks 36-23 Starsi kasuks. Kari Lehtonen tegi vai 16 tõrjet enne kui ta viimase kolmandiku keskpaigas pärast Ducksi viiendat tabamust Tim Thomase vastu välja vahetati.

Olles eelmises kohtumises välja vahetatud oli Ducksi väravasuul taas tagasi Frederik Andersen. Noor taanlane oli oma vigadest õppinud ja kogus endale 34 tõrjega väga ilusa protsendi 94.4%.

Nagu nende kahe vahel kombeks saanud, siis jagati ka rohkelt karistusi. Neist enamus mängu lõpuhetkedel. Ducksile lõpuks 57 minutit ja Starsile 64.


Ei tea, kas pärast supermängu tegemist Getzlaf ise veel mäletab seda oma kohutavat eksimust Starsi esimese värava puhul. Kuuendas mängus, mis peetakse Dallases, sellised apse endale kindlasti lubada ei saa. Stars on nüüd elu eest võitlemas.

Kapten Toews viis Blackhawksi kolmanda järjestikuse võiduni

St. Louis Blues sai viiendaks kohtumiseks Chicago Blackhawksiga tagasi oma kapteni David Backesi, kellel jäi kaks eelmist mängu põrutuse tõttu vahele, kuid järjekordse põnevusetenduse peakangelaseks tõusis hoopis Blackhawksi kapten Jonathan Toews. Taaskord mindi lisajale - viie kohtumise jooksul neljandat korda - ning just Toews oli lõpuks kuldse tabamuse autoriks. Alles nädal tagasi 0-2 augus olnud Blackhawks on jõudnud olukorda, kus teise ringi pääsust puudu vaid üks võit ja seda suuresti tänu Toewsi vedamisele.

(foto: Dilip Vishwanat/Getty Images)
Kapten sai kolmandas, 2-0 võiduga lõppenud mängus, kirja värava ja neljandas, 4-3 tulemusega, matšis kaks söödupunkti. Nüüd siis lisaaja 3-2 võiduvärav, kui Bluesi kaitse ta kriminaalsel kombel täiesti valveta jättis. "Ma ei saanud üldse aru, kus nende kaitsjad olid," ütles kangelane ise. "Üritasin võimalikult suure kiirusega minna ja võimaluse ära kasutada."

Kurioossel kombel sai olukord aluse sellest, kui just Backes tegi väravale viske. Blackhawksi väravavaht Corey Crawford tõrjus selle - kokku lõpuks 27 tõrjet - ja kuidagi moodi libises litter Toewsile mugavalt ette.

Bluesi peatreener Ken Hitchcock jäi lisaks Blackhawksi võiduväravale kiruma ka mängu esimest tabamust, mis sündis avakolmandiku viimastel minutitel. "Mängisime väga visalt, kohati domineerisime, aga lõpuks maksime oma vigade eest," ütles Hitchcock. "Neil on mehi, kes olukorrad ära kasutavad ja see maksab meile kätte."

T.J. Oshie ilusale 1-1 väravale eeltöö teinud Alexander Steen kaotuses midagi hullu ei näinud. "Mossitamisest poleks mingit kasu. Tuleb sadulasse tagasi ronida," ütles rootslane, lõpetades lõbusalt: "Näeme Chicagos!"


Backesi tagasitulek ei olnud kõige õnnestunum. Olles jääl 21:35 jäi tema efektiivusreitinguks -2. Järgmises kohtumises naaseb tema ründamise eest mängukeelu teeninud Brent Seabrook. Jääme põnevusega ootama!

Claude Giroux on sõnapidaja mees

Kui Philadelphia Flyers alustas hooaega esimesest üheksast kohtumisest vaid ühe võiduga, siis ütles meeskonna kapten Claude Giroux enesekindlalt, et Flyers jõuab sellegi poolest playoffidesse. Nii ka läks ja seda üsna kena varuga. Olles playoffide avaringis New York Rangersi vastu mängudega 1-2 taga ütles nüüd Giroux, et Flyers kindlasti viigistab seeria. Nii ka läks! Kapten ise taas väravat kirja ei saanud, kuid Matt Readi ja Jakub Voraceki tabamustest piisas 2-1 võiduks.

(foto: mcall.com)
Philadelphias peetud kohtumise algus aga seda ei tõotanud. Avavärava sai hoopis Rangers, autoriks Dominic Moore. Rangers domineeris avakolmandiku täielikult, tehes lõpuks 16 väravale viset kodumeeskonna kuue vastu. Küll aga jäi tänu Readi tabamusele kolmandiku seis viigiliseks. Ametlikult söödupunktid Jason Akesonile ja Braydon Coburnile, kuid mitteametlikult õnnejumalale. Rangersi puurivahil Henrik Lundqvistil oli igatahes selle tabamuse juures rohkelt põhjust kirumiseks. Read üritas aga vihjata, et kummalise värava sünd oligi siiski nii mõeldud, öeldes: "Jason andis suurepärase söödu. Ta ütles mulle, et ta tahtiski nii teha, visata söödu vastu boordi ja see tuli otse mulle."

Lundqvist sai lõpuks kirja 23 tõrjet. Ametikaaslane Flyersist Steve Mason säras 37-ga. 25-aastane puurivaht sai sellega ka oma karjääri esimese playoffide võidu.

2-1 värav sündis arvulises enamuses, mis Flyersi jaoks selles seerias esimene kodune enamuses visatud värav. Kodumeeskonna õhtu ainsaks meepotis olevaks tõrvatilgaks oli kaitsja Nicklas Grossmanni vigastus. Rootslane lahkus mängust juba teisel kolmandikul, mistõttu on Masoni esitus veelgi kiitust väärt.


Rangers sai küll mitmeid väravavõimalusi, kuid neid ei suudetud ära kasutada. "Praegusel ajal on vaja enamat, kui lihtsalt võimaluste loomine, töö tuleb ära teha," võttis teravate sõnadega mängu kokku Rangersi peatreener Alain Vigneault.

Gustavsson jääb Red Wingsi postide vahele

Jonas Gustavsson seisis läinud öises Detroit Red Wingsi 2-3 kaotusmängus Boston Bruinsi vastu postide vahel väidetavalt esinumbri Jimmy Howardi tervisliku seisundi tõttu. Ameeriklase olevat maha murdnud viirushaigus. Samas oli tema kahest käkist eelmises kohtumises sündinud kaks vastaste väravat, mida peatreener Mike Babcock hiljem avalikult kritiseeris. Seega võib spekuleerida, et kas haigus üldse oli sedavõrd tõsine, et Howard neljandat mängu kaasa teha ei saanud või mitte?

(foto: Rick Osentoski/USA TODAY Sports)
Selge on see, et teda ei näe me ka viiendas mängus. Juba on tehtud teatavaks, et usalduse saab taas Gustavsson. Mees, kes kannab hüüdnime "Koletis", sai ka põhihooajal tänu Howardi kehvale tervisele mehiselt mänguaega. 27. kohtumisega kogus ta 16 võitu, lastes enda taha keskmiselt 2.64 väravat mängus. Tõrjete efektiivsus oli 90.2%.

Väravate ja tõrjete puhul olid numbrid tagasihoidlikud, aga kui võtta arvesse, et üheksast kaotusest neli tulid pärast normaalaega, siis on Gustavsson olnud tänavu Red Wingsi jaoks üsna õnnelik puurivaht. Kahtlemata on rohkelt õnne ka vaja seisus, kus vaja välja tulla 1-3 kaotusseisust. Kui aga mees suudab särada sama hiilgavalt kui hooaja alguses, mil ta oma esimesest kümnest mängus tõi kaheksa võitu, siis miks mitte ei võiks Red Wings veel Bruinsile vastu saada? Hooaja alguse mängude sekka mahtus ka see imetõrje kohtumises New Jersey Devilsiga:


Endise Toronto Maple Leafsi mehena oli läinud öine kohtumine Gustavssoni jaoks loomulikult ka karjääri esimene playoff-matš.

Wild keeras Avalanche'i kraanid totaalselt kinni

Minnesota Wild jätkab kena tagasituleku üritust. Olles Colorado Avalanche'i vastu võõrsil seeria esimesed kaks kohtumist kaotanud, on nüüd kodus võidetud kaks järjest. Läinud öises 2-1 võidumängus lämmatati vastased täielikult ära. Enda väravale lasti vaid 12 viset! Sellega kordas Avalanche ka negatiivset klubi rekordit ja Wild omakorda püstitas enda uue rekordi. Wild tegi ise 32 väravale viset ehk siis domineeris kohtumist täielikult, kuid võit jäeti koju siiski üsna napilt.

(foto: Hannah Foslien/Getty Imges)
Avalanche'i peatreener Patrick Roy näitas taas julgust, kui võttis väravavaht Semjon Varlamovi pingile, mil mängida oli veel ligi kolm minutit. Lisaks korjas Wildi Jonas Brodin endale veel karistuse ehk siis Avalanche sai 2-2 viigiväravat üritada kahemehelises ülekaalus. Kodupubliku marulise kaasaelamise juures pidas Wild aga keerulises olukorras siiski vastu.

Järjekordselt pandi tagataskusse Avalanche'i kolmik Gabriel Landeskog - Paul Stastny - Nathan MacKinnon. Esimeses kahes kohtumises kogus see seltskond 7 väravat, 17 punkti ja +9 näitaja. Viimases kahes pole neil mitte ühtegi punkti. "Me ei anna neile aega tegutsemiseks," jagas edu retsepti Ryan Suter. Kui Suter oli MacKinnoni vastu esimeses kahes matšis mängimas vaid 61% ajast, siis järgmistes mängudes on ta seda teinud juba 92% ajast. Tulemused on kõigile näha.


Wild on nüüd esmakordselt klubi ajaloos võitnud playoffide kaks esimest kodumängu. Sellega saadi hakkama 19 396 silmapaari ees, mis tähistab Xcel Energy Centre'i playoffide rekordit. Tagasitulekut tuleb aga nüüd jätkata võõrsil. Viies mäng on meie aja järgi Denveris kavas ööl vastu pühapäeva.

Bruins jõudis edasipääsust ühe võidu kaugusele

Claude Julien juhendas oma karjääri 100-ndat playoff-kohtumist ning tähtis päev kujunes ka õnnelikuks. Ta tüüris Boston Bruinsi välja 0-2 kaotusseisust, mis on nüüd mullusele finalistile andnud kätte võtme, millega avada järgmise ringi uks. Detroitist liigutakse nüüd tagasi Bostonisse, seega on Bruinsil hea võimalus edasipääs kindlustada kodujääl. Red Wings pole veel kindlasti oma viimast sõna öelnud, aga ega meeskonnal pole väga palju varu, mida juurde panna. Käest lipsast hea võimalus.

(foto: AP)
Red Wings tegi tugeva alguse. Esimesel kolmandikul võideti väravale visete lahing näiteks 15-5. Niklas Kronwalli 11. minuti tabamus lõpetas ka pika power play põua. Teise kolmandiku alguses tegi avakohtumise kangelane Pavel Datsjuk veel 2-0 ja näis, et mäng kaldub selgelt kodumeeskonna kasuks. "Olime üsna kohutavad, aga same siiski mängu käima," tunnistas 35 tõrjet teinud Tuukka Rask.

Bruinsi tagasituleku algatas teise kolmandiku keskel täitsa Detroiti oma mees. Torey Krug on sündinud Livonia nimelises väikelinnas, mis Detroitist vaid umbes pooletunnise autosõidu kaugusel. Tema arvulises enamuses sündinud värav tegi skooriks 1-2. Kohe viimase kolmandiku alguses oli Milan Lucici tabamusest tablool viiginumbrid ning asi hakkas vägisi Red Wingsi jaoks kreeni vajuma. "Me alustasime väga hästi, aga ei õnnestunud vastaseid maha raputada ja mida enam mäng edasi läks, seda rohkem tekkis meil kaitsesse auke," tunnistas peatreener Mike Babcock.

Red Wingi väravasuul seisis Jonas Gustavsson, kuna Jimmy Howard jäi väidetavalt viiruhaiguse küüsi. Rootslane tegi 37 tõrjega ilusa mängu, aga ei suutnud meeskonda siiski kaotusest päästa. Lõpuks Jerome Iginla nimele läinud lisaaja võiduväravat kirjeldas ta sõnadega: "See oli tõeline playoffide värav ja just sellistega võidad sa mänge."


Vigastuspausilt naasnud Henrik Zetterberg pidi küll kaasa tegema vaid veidi üle kümne minuti, aga kuna kohtumise võitja selgitamiseks läks vaja lisaaega, siis jäi tema nimele lõpuks mänguaega 19:34. Babcockile valmistas natukene muret, et kapten polnud kõige teravama jalaga, aga Zetterberg ise oli rahul: "Oli vahva taas mängida, kuigi võidu korral oleks tunne olnud veelgi parem."

See mäng kinnitas ka taas tõsiasja, et värskelt isaks saanud mängumehed möllavad topeltjõuga. Datsjuki perre sündis kolmapäeval teine laps ja vaevu 8 tundi enne lahtiviset sai Kronwall esmakordselt isaks.

Kas "beebijõudu" jagub ka järgmises kohtumises saame näha juba homme. Lahtivise meie aja järgi kell 22:00.

Kings jäi ellu

Los Angeles Kings pidas läinud ööl kodujääl neljanda mängu seeriast San Jose Sharksi vastu seisus, kus kohtumine oli vaja kindlasti võita. Esimesest kahest matšist, mis suurelt kaotati ja eelmisest kohtumisest, kus lisaajal tuli alla vanduda, oli tehtud õiged järeldused. Sharks alistati lõpuks nende oma mängus. Rünnak saadi voolama ja nii tuli vastastel oma võrgust korjata kuus tükki. Kaitse seisis endiselt nagu poollagunenud maja, aga võit on võit. Läänes on nüüd 16-st kohtumisest kodumeeskonnad võitnud tervelt 15.

(foto: Chris Carlson/AP Photo)
Kingsi edukaimaks tõusid Justin Williams ja Marian Gaborik, kes said mõlemad enda nimele kaks väravat. +3 näitajaga lõpetas Drew Doughty, kes esimese kahe kohtumise järgselt nurises, et ei saanud piisavalt palju mänguaega. Nende kohtumiste keskmine oli 24:51. Viimase kahe mängu keskmine mänguaeg on olnud aga üle 28 minuti. See on ka nähtavasti edu toomas. Lisaks võidumängu suurepärasele efektiivusele, jagas ta eelmises 3-4 kaotuses kaks värava söötu.

Kuigi enda selja taha lasti kolm tükki, siis võib tegelikult kohtumise järgselt ka Jonathan Quicki kiita. 36 tõrjet 92.3%-lise edukusega pole üldse mitte paha. Sharksi Antti Niemi tööpäev kestis veidi üle 40 minuti ja 26-st väravale viskest suutis ta tõrjuda vaid 21 (80.8%). Asendusmees Alex Stalock hiilgas paari supertõrjega, seega peaks olema Sharksi peatreeneril Todd McLellanil mõteainet, keda viiendas mängus usaldada. Samas ei süüdistanud ta suures kaotuses vaid väravavahti: "Meie väravaesine mäng tervikuna peab parenema, selle all pean ma silmas nii väravavahti, kaitsjaid kui ka ründajaid."


Üks võit on alles esimene samm tagasituleku üritusel, kuid vähemalt on algus nüüd tehtud. Edasi tuleb jätkata sama intensiivsusega. "Üritame järgmises kohtumises samamoodi mängida," ütles Kingsi peatreener Darryl Sutter, enne kui lõpetas kuldsete sõnadega: "Me lähme puuri. Puurid on head asjad."

Kohtumine lõppes mitmete nügimiste ja kaklustega, mille eest jagati 40 karistusminutit.


Järgmine kohtumine peetakse San Joses meie aja järgi pühapäeva varahommikul.

VIDEO: Bruinsi mängueelne rutiin läks nässu

Kes on tänavu "Behind the B" saate näol kaasa elanud Boston Bruinsi hooajale, see teab, et meeskonnal on üsna omapärane mänguks ettevalmistumise protsess. Omavahel võisteldakse selles, kes jääb viimasena ellu mängus, kus pall ei tohi maad puutuda. See aitab pingeid leevendada ning samas ka lihaseid soojendada. Üks võistlushimulisemaid mängijad, nii jääl kui ka selles mängus, on Bruinsi poolelt Brad Marchand. Oma rutiini järgiti ka eelmise matši eel. Sel korral aga läks see vähekene nässu.

(foto: Marianne Helm/Getty Images)
Üks hetk lendas pall Joe Louis Arena lae alla ja enam tagasi ei tulnud. Olukord, mille oma elu jooksul kindlasti enamus spordihuvilisi üle on elanud, kui palli viskamise-löömisega on liiga hoogu satutud. Ja nagu ikka sel puhul, siis on esmaseks abivahendiks jalats. Nii ka sel korral. Marchand sai sedamoodi palli ilusti kätte, aga siis jäi jalats lae alla kinni!


Seni playoffides nulli peal istuv ründaja jäi naljaka olukorraga silma ka mängu käigus. Olles vasaku põlvega Brendan Smithi jõuvõttesse takerdunud, haaras ta agoonias kinni hoopis paremast põlvest!



See tekitas hiljem Twitteris kõva furoori. Marchand ise aga vastas sellele konkreetselt: "Selle pärast on nemad Twitteris ja mina NHL-is."

VIDEO: Kingsi maskott näitab meeskonnale ette, kuidas asjad käivad

Los Angeles Kings on 0-3 mudas ja tuleval ööl seisab San Jose Sharksi vastu ees ellujäämismäng. Kaks esimest matši kohutavalt mänginud Kings näitas eelmises kohtumises veidi elumärke, kuid lisaajal tuli siiski kaotus vastu võtta. Selgelt on vaja veel juurde panna, et oma nahk päästa. Head eeskuju, kuidas "Haidele" ära teha, näitas meeskonna maskott Bailey.


Lõvi, kes aasta alguses valiti Cartoon Networki auhindade jagamisel ka USA spordimaailma kõige ägedamaks maskotiks, murdis vastaste S.J Sharkie kolmandas matšis sedavõrd karmilt maha, et viimane sai teada, mida tundis Pearu Paulus, kui ta kirjutas laulu, mille refräärn algab sõnadega: "Ma kaotan pea..."


Äpardused on Sharkie'it ka varem tabanud. 1999. aastal pidi ta näiteks enne kohtumist Detroit Red Wingsi vastu lae alt alla laskuma, aga jäi poolel teel toppama. Visa hai rippus üle kümne meetri kõrgusel seniks, kuni algkoosseisud teatavaks tehti ja hümn ära mängiti. Kohtumise algus venis aga veel üle kümne minuti, sest teda ei saadud kuidagi moodi kätte.

(foto: hottieshandbook.com)

Superuudis Red Wingsile: Zetterberg naaseb!

Boston Bruins ja Detroit Red Wings mängivad tuleval ööl neljanda kohtumise ning seeriat mängudega 1-2 kaotav Red Wings on enne matši saanud suurepärase uudise. Henrik Zetterberg, kes käis veebruaris seljalõikusel, on väljakul tagasi! Rootslasest täht pidi algselt olema audis kuni uue hooajani. Siis tõsteti naasmise daatum playoffide teise ringini. Nüüd aga on imeline paranemine jõudnud sinna punkti, kus mees on juba täna Bruinsi vastu jääle naasmas. Põhihooajal 45 kohtumisega 48 punkti (16 väravat) toonud Zetterberg peaks üles äratama seni norskava Red Wingsi ründemängu, eriti enamuses mängides.

(foto: fansided.com)
11-kordne karikavõitja on seni kolme kohtumisega kirja saanud vaid kaks tabamust. Zetterberg pole küll viimastel aastatel olnud tuntud oma väravaküttimise poolest, kuid kindlasti suudab ta kaaslastele tekitada paremaid võimalusi kui seni olnud on.

Olles vigastusest alles taastunud ei hakata teda aga üle mängitama. Juttude järgi peaks tema tänased mänguminutid jääma 10-12 vahele. Kui ehk selle ajaga ei suudagi suurt midagi ära teha, siis peaks meeskond vähemalt saama inspiratsiooni sellest, et kapten on valmis tähtsalt hetkel oma tervisega riskima

Põhihooajal kogus Zetterberg Bruinsi vastu kolme kohtumisega neli punkti. Välkommen tillbaka!

Blackhawks jõudis viigisadamasse

Playoffe kahe väga valusa kaotusega alustanud Chicago Blackhawks on tänu koduseinte toele seeria St. Louis Bluesiga nüüdeks viigistanud. Eelmises matšis läks võitja selgitamiseks vaja taas lisaaega ning esmakordselt selle seeria käigus jäi seal peale karikakaitsja. Kahe tabamusega tõusis suureks kangelaseks eelmise hooaja playoffide MVP Patrick Kane. Kui ameeriklane on taas mullust hoogu üles saamas, siis võib Blackhawksi takistamine lõpuks muutuda järjekordselt võimatuks.

(foto: Jonathan Daniel/Getty Images)
Enne lõppresultaati oli aga ülitähtsas kohtumises kaalul taas üks võimalik kaheväravaline eduseisu maha mängimine. Blackhawks võitles selle endale 36. minutiga välja, kuid Blues vastas omakorda kiirelt kahe vastuväravaga. Seitse ja pool minutit enne normaalaja lõppu pääses ka Blues ette. 3-2 tegi oma mängu teise väravaga Vladimir Tarasenko.

Enne Bluesi come-back'i oli tänavu juba sündinud kaheksa kaheväravalisest kaotusseisust välja tulemist ja võitmist. See on sama arv, mis oli aasta tagasi kogu playoffide peale!

Üheksanda sünni rikkus aga ära Bryan Bickell. Eelmise hooaja Stanley karika saatuse otsustanud kuuendas mängus üliolulise viigivärava teinud mees päästis selleski kohtumises omade nahad. Armuaega oli jäänud alla nelja minuti. "Oleme nii mänginud kogu hooaja," ütles väravavaht Corey Crawford. "Kohtumise jooksul võib kõik valesti minna, aga sellele ei tohi tähelepanu pöörata ja tuleb üritada lõpuni mängida."


Pärast mängu oli märksõnaks "momentum". Bluesi peatreener Ken Hitchcock andis selle Blackhawksi kätte ja karikakaitsja mängumehed võtsid selle ka avasüli vastu. "Olen iga mänguga aina paremaks minemas," olid kurjakuulutavad sõnad Kane'i suust.

Seeria jätkub meie aja järgi ööl vastu laupäeva St. Louis'is.

Penguins ja Ducks mängisid võidud maha

Columbus Blues Jacketsi ja Pittburgh Penguinsi vastasseisu on saatmas kummaline anomaalia, kus võidu teenib meeskond, kes jääb mitmeväravalisse kaotusseisu. Seega ei saa pidada üllatuseks seda, et nüüd, kus oli Penguinsi kord eduseisu hoida, siis lõpuks võitu kätte ei saadud. Anaheim Ducks alustas Dallas Starsi vastu imeliselt ja haaras 2-0 juhtseisu. Pärast avakolmandiku läks aga rünnak koju ja Stars pani neli tükki järjest. Mõlemad seeriad on nüüd 2-2 viigis, kui kolitakse üle taas favoriidi koduhalli.

(foto: Kirk Irwin/Getty Images)
Penguinsi kollapsis pole vaja kaugele vaadata, et süüdlane leida. Meeskonna väravavaht Marc-Andre Fleury on üleelamas järjekordset playoffide õudust. Vaid 22 sekundit enne normaalaja lõppu kinkis Blue Jacketsile 3-3 viigivärava tema arutu väravasuult välja tulemine ja kui sinu vastu visatakse ligi poolelt väljakult värav, nagu see oli lisaaja kolmandal minutil, siis olnuks ehk parem üldse koju jääda.

Penguins alustas väga võimsalt, kui 11 minutiga olid tablool numbrid 3-0, kuid kokkuvõttes jäädi väravale visetega Blue Jacketsile 25-42 alla. Seega ei saa öelda, et kodumeeskond midagi sellest kohtumisest ei väärinud. Võttesse arvesse, millist võitlustahet 0-3 kaotusseisust välja ronides näidati, siis oli igati sobilik, et sellise esitusega tuli ära klubi läbi ajaloo esimene kodune playoffide võit.


Sidney Crosby ja Jevgeni Malkin jäid järjekordselt väravata ning võib öelda, et Penguinsi efektiivseim mees on seni olnud Paul Martin. Kogu põhihooajaga vaid 15 punkti toonud kaitsjal on nüüd nelja mänguga kirjas kaheksa silma. Päris nii need asjad käima ei peaks.

Brandon Dubinsky on Crosby'le hetkel selgelt ära tegemas. Blue Jacketsi mees on maailma parima hokimängijaga viimases kahes mängus jääd jaganud 72% vahetustest. Tal on kirjas üks värav ja kolm söötu, Crosby'l vaid üks sööt.

Fleury on nüüd 3+ väravat enda selja taha lasknud 15. playoff-mängus viimasest 18-st. Tegu on vägagi mageda näitajaga ühe tippklubi esiväravavahi puhul, kuigi kambakesi asuti oma puurivahi suhtes kaitsepositisioonile. Süüdistati kõike muud välja arvatud meest ennast.

Ducks alustas kohtumist ilma Teemu Selänne ja Ryan Getzlafita. Kapten jäeti viimasel hetkel eemale "ülakeha vigastusega" ja võib spekuleerida, et selleks oli just tema lõug, mis esimeses mängus katki tehti ning mida vastased eelmises matšis lähemalt uurimas käisid. Selänne saatus oli selge juba varem. Ei istunud see ei mehele endale ega ka tema 18-aastasele pojale.

(foto: Twitter)
Kummagist alguses aga erilist puudust ei tuntud. Esimesele puhkusele mindi 2-0 eduseisus. "Kõik oli avakolmandikul täielikult meie kontrolli all," muljetas pärast mängu Andrew Cogliano. "Osad väravatest, mis endale lasime olid ka meie endi eksimustest tingitud."

Ducksi 23-st väravale viskest tervel 11 tulid avakolmandikul. Teise 20 minuti saak oli vaid kolm! "Ei juhtu just tihti kui meist rohkem vaeva nähakse;" ütles Starsi peatreener Lindy Ruff. "Viimased 40 minutit töötasid poisid aga nii kõvasti kui üldse jaksavad."


Kohtumine lõppes väikese kukepoksiga. Stars kogus lõpuks 35 karistusminutit, Ducks 47.


Võib arvata, et nende kahe vahelised mängud lähevad edaspidi veelgi füüsilisemaks ja ka pingelisemaks, sest Stars pole valmis midagi kergelt ära andma.