Colorado Avalanche on Kesk divisjonis viimasel tabelireal, aga see ei tähenda, et meeskonna mängijaid individuaalselt ei võiks tunnustada. Novembris näidatud suurepärased tulemused on Nathan MacKinnonile toonud kuu parima mängija au. Parimaks uustulnukaks valiti samal ajal Vancouver Canucksi Brock Boeser.
(foto: sbnation.com)
MacKinnon jäi novembris 12 kohtumise jooksul vaid kaks korda punktideta ning produktiivsete esituste seas oli ka tema karjääri esimene viie punktiga mäng. Kokku tuli temalt kuu jooksul 20 silma (5+15).
2014. aastal liiga parimaks uustulnukaks valitud ründaja on tänavu kokku 23 mänguga teeninud 28 punkti (8+20); mis asetab ta keskmise punktisaagi osas 1.22-ga liiga kuuendaks meheks.
Parima valimisel seljatas MacKinnon Frederik Anderseni ja Brayden Schenni.
Andersen tegi Toronto Maple Leafsi puuris konkurentsitult oma senise parima kuu. 12 stardiga tuli üheksa võitu ja neist kaks järjest kuu keskel puhta seljatagusega. Kokku lasi taanlane endale keskmiselt 2.14 väravat, tõrjudes 93.8%-ga. Kogu kuu jooksul oli vaid neli kohtumist, kus ta lubas rohkem kui kaks väravat.
Schenn lõpetas kuu kolmemängulise põuaga, aga eelnevate esitustega oli juba hea töö tehtud. Enne nullide jada õnnestus kokku panna kaheksamänguline punktiseeria, mille jooksul oli koguni kaks nelja silmaga esitust. Kokku tuli kuu jooksul 12 kohtumisega 19 punkti (7+12).
Boeser oli novembris 11 tabamusega kogu liiga parim väravakütt. 15 mänguga läks nende kõrvale ka viis söötu. Temas sai Pavel Bure järel Canucksi ajaloo teine kollanokk, kes ühe kuu jooksul lambi vähemalt kümme korda põlema pannud.
Kuu alguses sai Boeser Pittsburgh Penguinsi enda vastu hakkama karjääri esimese kübaratriki ja neljapunktilise esitusega.
2015. aasta drafti 23. mees edestas Matthew Barzali, Alex DeBrincati, Alexander Kerfooti ja Nico Hischieri.
NHL jõudis sel nädalal pärast mõne aastast pausi tagasi Rootsi. Kahe meeskonnaga, kellel rootslased kapteniteks. Colorado Avalanche ja Ottawa Senators pidasid reedel Stockholmis Ericsson Globe'il esimese kahest lahingust. Mark Stone kallutas selle lisaajal 4-3 senaatorite poolele.
(foto: Twitter @CompleteHkuNews)
Stone lõpetas oma õhtu teise väravaga mängu ära napilt enne lisaaja esimese minuti täis tiksumist. 25-aastane ründaja realiseeris ära kena Erik Karlssoni ja Derrick Brassardi poolt loodud võimaluse.
Senators sai teenitud võidu, kuna oli kogu kohtumise jooksul üritavam pool. Mängu lõpuks oldi pealevisetega parem 31-19. Enamus (11) Avalanche'i üritustest tuli avakolmandikul. Seal mindi ka mängu juhtima, kui Nail Jakupov tegi ülekaalust oma hooaja viienda värava.
Esimesele puhkepausile mindi aga siiski Senatorsi 2-1 eduseisul. Kohalik Stockholmi mees Fredrik Claesson lubas Avalanche'il eduseisu üle rõõmustada vaid 20 sekundit ning Stone'i esimene viis Guy Boucheri meeskonna ette.
Teisel kolmandikul vahetasid Alexander Kerfoot ja Chris DiDomenico väravaid, enne kui Nathan MacKinnon 7:07 enne normaalaja lõppu tabloole 3-3 viigi pani. Enne seda jättis Matt Nieto teise kolmandiku lõpus Avalanche'i kasuks määratud karistusviske realiseerimata.
Eelmisel nädalavahetusel suure vahetustehingu käigus klubi vahetanud Matt Duchene tegi uue meeskonna eest oma vana satsi vastu üsna vaikse debüüdi. 16:44-ga kogunes kaks pealeviset ja -1. Hoopis paremini näis olevat uude meeskonda sulandunud Samuel Girard, kes sama vahetuse käigus Nashville'ist Coloradosse jõudis. 19-aastase kaitsemehe söödust sündis 2-2 viigivärav.
Meeskonnad kohtuvad samas hallis laupäeval kell 20 uuesti. Esimene mäng päris täismaja kohale ei meelitanud. Kohapeal jälgis mängu 13 396 pealtvaatajat. Areeni mahutavus on jäähokimängude ajal 13 500.
2014. aastal Kesk divisjoni võitnud ja järgnenud hooaegadel läänekonverentsis esimeste hulgas playoffidest eemale jäänud Colorado Avalanche tegi läinud kevadel ajalugu. Palgalimiidi ajastul (alates hooajast 2004/05) sai ära nähtud esimene meeskond, kelle punktiprotsent oli alla 30ne.
(foto: denverpost.com)
Alla oma võimete mängiv ründeliin
Ilusalt alanud Patrick Roy ajastul oli Avalanche vahva meeskond, kes näitas enamus õhtutel lustakat mängu ning kui lõpuks tuli kaotusega leppida, siis sai ikka rahul olla sellega, et õnnestus vähemalt mõned väravad teha. Jared Bednari esimese hooaja jooksul oli aga lõbusaid õhtud väga vähe. Katastrofaalse aasta jooksul tehti keskmiselt vaid 2.01 väravat mängu. Kogu hooaja peale kokku 166 kolli, mida täishooaegade arvestuses 33 võrra vähem, kui klubi eelnev negatiivne rekord.
Iroonilisel kombel tegi meeskond oma esimese nelja mängu jooksul kolm korda vähemalt neli väravat, alustades hooaega vanakooli 6-5 võiduga Dallas Starsi üle. Ja seda kohtumises, kus Joe Colborne pani karjääri esimese kübara ning meeskonna peamised ründeässad kombineerisid vaid kolm punkti. Potentsiaal edurivis tundus tohutu, aga selle realiseerimiseni lõpuks ei jõutudki.
Hooaja avamängu 1+1'ga lõpetanud Nathan MacKinnon vajas vaid 54 punkti, et lõpetada meeskonna resultatiivseima mängijana. Kolm aastat tagasi liiga parimaks uustulnukaks valitud ründaja pole jätkuvalt oma algsele tasemele tagasi jõudnud. Vaevu üle 50 punktiga hooajad on endise drafti avavaliku puhul väga pettumust valmistavad. Aga MacKinnon pole muidugi meeskonna ainukene ründaja, kelle esitused kuidagi staatusega kokku ei käi.
Matt Duchene on Kanada koondises olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister ja ta mängis ka eelmisel sügisel vahtraleht rinna peal maailmakarikat. Hoki sünnimaa esindusse ei mahu parimatest parimatega turniiridel niisama naljamehed ja see näitab kuivõrd kõrgelt 26-aastast ründajat hinnatakse. Aga kuhu on jäänud väärilised esitused klubi värvides? Duchene jõudis hooajal 2015/16 karjääri esimese 30 väravaga aastani, ent sai mullu üldse vaevu sama palju punkte kokku, lõpetades 41-ga. Neist 24 tulid vana-aasta sees.
Lisaks jäi stabiilne 50+ punktiga mees Gabriel Landeskog ainult 33 silma peale ning kui su parimad pojad ei suuda oma palka välja teenida, siis pole ka kõigil teistel väga lootust. Mustaks august kujunenud hooajast võib Avalanche'i poolelt ühena vähestest kiita vaid Mikko Rantaneni, kes tegi 20 värava ja 38 punktiga liigas igati korraliku debüüthooaja.
Rantaneni roll kasvas aasta peale aina suuremaks ja võimalik, et see trend ka jätkub, kuna nii Duchene kui Landeskog olevat juba pikemat aega müügilehel.
"Kui oled jõusaalis või jääl, siis kujutad end ette mängimas väljakul teatud mängijatega. Sel suvel olen end peaaegu, et pimedana tundnud, kuna mul pole olnud võimalik seda teha," ütles Duchene augusti alguses oma tulevikku ja uut hooaega kommenteerides.
Vana kaardivägi on Rantaneni kõrval asendumas mitmete teiste noorte tegijatega. Juba eelmisel hooajal oli Sven Andrighetto heaks üllatuseks, kui šveitslane kogus pärast Montrealist ülekolimist 19 mänguga 16 punkti (5+11). Tyson Jost on klubi mullune drafti avaringi valik, kes tegi ülikoolis vastastega igasugu koledusi ja varasemalt samuti ülikoolis säranud J.T Compher näitas, et AHL-is on asjad tema jaoks veidi liiga lihtsad (41 mänguga 13 väravat ja 30 punkti).
(foto: dailyfaceoff.com)
Suvel Nashville Predatorsist toodud Colin Wilson leiab end väga huvitavast olukorrast, kus äsja karikafinaalis mänginud satsist on tulnud siirduda liiga punase laterna ridadesse. Sellega seoses on Avalanche'i mullust ebaedu kirjeldades veel üheks heaks faktiks see, et 48 punktiga lõpetanud meeskond vajanuks 46 lisapunkti, et Predatorsi asemel ise konverentsist viimasena playoffidesse jõuda.
Kokkuvõtlikult võib veel öelda, et lood on ütlemata halvad kui pead muu hulgas rünnaku elavnemiseks lootma, et äkki Nail Jakupov nüüd, viis aastat pärast seda kui draftist esimesena läks, hakkab lõpuks oma potentsiaali täitma.
Vigastuspausilt naasev Johnson pakub kaitse osas lootust
Avalanche'i eelmise hooaja ebaedu analüüsides ja selle põhjuseid otsides võib ühe faktorina tuua välja Erik Johnsoni vigastuse. Meeskonna esikaitsja, kelle peale kulub palgafondist kuus miljonit dollarit, murdis detsembri alguses jalaluu ja kuni selle hetkeni olid asjad veel enamvähem talutavad. 21-st mängust oli kirjas üheksa võitu ja 19 punkti.
Suure osa hooajast Johnsonita mänginud meeskond lasi endale kaskmiselt 3.37 väravat, mis oli ka loomulikult liiga halvim näitaja. Aga väga raske oli ka midagi paremat loota, kui üks põhikaitsjatest oli juunis 37-aastaseks saanud Francois Beauchemin. Siniselt joonelt käis ka läbi mitu mängijat, keda ükski teine meeskond endale lihtsalt ei tahtnud. Ja vaevalt, et lihtsalt nende iseloomuomaduste tõttu.
Uus hooaeg ei luba kaitsega seoses ka eriti midagi head. Pärast Beauchemini lepingu välja ostmist on esindusmeeskonnas praeguse seisuga lepingu peal vaid kolm kaitsjat (lisaks Johnsonile Tyson Barrie ja Mark Barberio). Peamänedžer Joe Sakic on küll soovinud tagalat kindlustada, ent mitmetele jõupingutustele vaatamata pole ühestki tehingust midagi välja tulnud.
"Mulle meeldiks väga kaitset parandada, aga iga meeskond soovib seda teha ja see pole nii lihtne kui arvate," on Sakic kurtnud.
(foto: dailyfaceoff.com)
Täienduste puudumine tähendab kõigi eelduste kohaselt seda, et satsi tuuakse mitu AHL-i venda. Arvestades, et ka tütarmeeskond oli oma liigas peksupoisside seas, siis on raske uskuda, et sealt väga palju kvaliteeti juurde tuleb.
Varlamovil väravas uus kaaslane ja treener
Avalanche'i ülimalt kehva endale lastud keskmist väravate arvu saab siduda esiväravavahi Semjon Varlamovi ei tea juba mitmenda pika vigastuspausiga, aga tõttöelda ei suutnud venelane ka tervena olles midagi erilist pakkuda. Ta lasi keskmiselt 3.38 väravat ja tõrjus 89.8%-ga. Tegu ülekaalukalt tema karjääri halvimate näitajatega.
Klubi üritab Varlamovit õigele teele tagasi väänata uue väravavahtide treeneri ning koormuse vähendamisega. Sakic on öelnud, et soovi venelasele üle 50 mängu anda. Hooaja 2013/14 Vezina trofee finalist on karjääri jooksul olnud kimpus mitmete kubemevigastustega ja läinud aastal vajas ta tervelt kahte puusaoppi.
Varlamoviga asub puuri jagama Jonathan Bernier, kes kolmandat suve järjest klubi vahetanud. Los Angeles Kingsi endine kõrge drafti valik jõudis eelmisel aastal Torontost Anaheimi ja lõi nüüd vabaagendina Avalanche'iga üheks hooajaks käed. 29-aastane puurivaht sai eelmisel hooajal Ducksi särgis kirja silmapaistvad näitajad (39-st matšist 21 võitu, endale lastud keskmine 2.50, tõrjed 91.5%), aga seda vastase mängu hästi surmava meeskonna eest. Colorados oleva läbikäiguhoovi tõttu tundub nende näitajate kordamine võimatuna.
Tuleb veel üks aasta tabeli lõpuosas
Sakic on meeskonna endise kapteni ja kahekordse karikavõitjana Colorados ebajumala staatuses, aga tundub, et seni kuni tema püsib pukis, puudub Avalanche'il lootusekiir. Meeskonna klass on tema pilgu all iga aastaga langenud, tehes kolme hooajaga kukkumise 112 punkti pealt 48 juurde. Igal suvel on olnud karjuv vajadus täienduste järgi, ent mingil põhjusel pole neid tulnud. See sundis aasta tagasi Roy lahkuma ja ega nii pole lihtne ka fännibaasi hoida.
90ndate lõpus ja nullinate alguses võimu näidanud klubi puhul väärib probleemide põhjusena välja toomist ka omanikkond. Avalanche'i omanikuks on ärimees Stan Kroenke, kelle omanduses mitmete profiliigade klubid. Seejuures saab nende puhul leida ühe kindla ühise nimetaja - iga-aastane ebaõnnestumine. Denver Nuggets NBA-s (pole alates 2013. aastast playoffides mänginud, jõudis viimati avaringist edasi 2009. aastal), Los Angeles Rams NFL-is (mängis viimati playoffides 2004. aastal), Colorado Rapids MLS-is (mängis eelmisel hooajal poolfinaalis, aga polnud enne seda neli aastat järjest playoffides) ja Arsenal Inglismaa Premier League'is (viimane meistritiitel 2004. aastal).
Kroenke on sidunud end mitmete tulusate spordiliigadega ja jäänud näiliselt lihtsalt nautima kõiki neid hüvesid, mis nendega kaasnevad. Tema meeskonna sportlik edu on jäänud tahaplaanile. Nii mõnigi usub, et just seetõttu pole ka Sakici töökoht ohus. Klubi tüürib kohalik legend, keda fännid armastavad ja tänu sellele andestatakse puudujäägid väljakul. Nii läheb arvatavasti ka uuel NHL-i hooajal, mis lõppeb Avalanche'i jaoks taas liiga tagumises otsas. Vähemalt saavad aga asjad 48 punkti pealt ainult paremaks minna.
Uks hakkab vaikselt sulguma ja vabu playoffide kohti on tänaseks jäänud vaid neli. Karikamängudele jõudnud meeskondade arvu kasvatasid reedel 12 peale Calgary Flames ja St. Louis Blues. Viimane sai koha isegi vaatamata kaotusele.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Blues jäi võõrsil 1-2 karistusvisetega alla Colorado Avalanche'ile. Meeskond sai Ryan Reavesi avakolmandiku väravast ideaalse alguse, kuid end ei õnnestunud siiski kehtestada. Võib ka öelda, et kerge juhtima minek uinutas meeskonna, kuna esimese 20 minutiga tuli rohkem pealeviskeid (13), kui järgmise kahega kokku (10).
Avalanche sai teise kolmandiku keskel J.T Compheri ülekaalu väravaga viigi kätte ning teenis karistusvisetelt võidu tänu Nathan MacKinnoni ja Matt Duchene'i tabamustele.
Eelmisel hooajal läänekonverentsi finaalis mänginud Blues läheb playoffidesse kuuendat aastat järjest.
Flames läheb kaheksa aasta jooksul karikamängudele alles teist korda. Oma koht kindlustati divisjonikaaslase San Jose Sharksi kolkimisega. 5-2 võidus tulid kõik väravad erinevatelt mängijatelt ja 36 tõrjega tegi järjekordse supermängu Brian Elliott.
"Ta oli fantastiline," ütles oma väravavahi kohta pärast mängu Flamesi boss Glen Gulutzan. "Tema tõi meile täna kaks punkti."
Hooaja alguses suurtes raskustes olnud Elliott on nüüd oma viimasest 16-st stardist võitnud 14. Seeria jooksul on ta vaid neli korda üle kahe värava lasknud.
Viimase üheksa mängu peale kaheksanda kohtumise kaotanud Sharks on divisjoni esikoha heitlusest vajumas konverentsi wild-cardi kohtadele. Flamesi edestatakse näiteks nüüd vaid ühe punktiga.
Flamesi edu tähendab seda, et Alberta provintsi rivaalid lähevad alates 1991. aastast alles kolmandat korda samal hooajal koos playoffidesse. Viimati juhtus see 2006. aastal.
Teised kohtumised New York Rangers 3 - 4 (KV) Pittsburgh Penguins (tipphetked)
Neljamängulise kaotuste jada katkestanud Penguins põhjustas Rangersile omakorda viimase kuue mängu peale viienda kaotuse. Sidney Crosby vedas vankrit 1+1'ga, saades kirja ka karistusvisete otsustava tabamuse. Rangersile päästis punkti Chris Kreideri viimaste sekundite värav.
New York Islanders 2 - 1 New Jersey Devils (tipphetked)
Viimastes mängudes kohutav olnud Islanders suutis oma playoffide lootused veel uuesti elustada. Kuigi Devils on juba pikemat aega saanud kõigilt ja kõike moodi. John Hynesi meeskonnal on viimasest 19-st mängust võidetud vaid kaks.
Chicago Blackhawks 3 - 1 Columbus Blue Jackets (tipphetked)
Blackhawks jõudis oma ajaloos alles teist korda 50 võiduni. Artemi Panarin sai enda nimele kaks väravat ning Patrick Kane oli söötajana kõigis osaline. 107 punkti peale tõusmine aitas ühtlasi Blackhawksi liiga üldtabelis just Jacketsist mööda, 2. kohale.
Arizona Coyotes 6 - 3 Washington Capitals (tipphetked)
Külalised ei suutnud müstilisel kombel 48-25 pealevisete ülekaalu võiduks mängida. Braden Holtby imes juba avakolmandikul kolm tükki ja hiljem läks asi pärast ühe kaugusele jõudmist uuesti käest. Coyotes polnud enne kohtumist liiga liidriga tänavu veel kordagi kodupublikut kuue väravaga rõõmustanud. Vancouver Canucks 0 - 2 Los Angeles Kings (tipphetked)
Kings jättis oma õhkõrnad playoffide lootused ellu Jonathan Quicki hooaja teise nullimängu ja Jarome Iginla karjääri 625. väravaga. Hooaja esimeses pooles liiga parimate kodumeeskondade hulka kuulunud Canucks on Rogers Arenal kaotanud kümme jutti. Enne seda oli kogu hooaja peale tulnud 11 kaotust.
Dallas Starsi jaoks on viimasel ajal võidud Colorado Avalanche'i vastu haruharvaks saanud. Lausa nii harvaks, et enne eilset oli Avalanche võitnud viimasest 11-st vastasseisust üheksa. Pärast ilusat algust kippus Starsi jaoks seekord asi samuti vägisi kaotuse suunas minevat, aga Kari Lehtoneni hiilgeesitus aitas seda vältida.
(foto: thestate.com)
Lehtonen lõpetas mängu 34 tõrjega, millest 13 tulid viimasel kolmandikul. Ja need ei olnud mingisugused niisama kõrvale lükkamised. Mõni Avalanche'i mängija võis öösel näha luupainajat sellest, kuidas supervõimalus luhta läks.
Avalanche jäi avakolmandiku väravatega 0-3 taha, kuid jõudis Nathan MacKinnoni juhtimisel järele. Tema rikkus teise kolmandiku keskel vähemusest tehtud väravaga Lehtoneni puhta paberi ning kohe viimase alguses suunas Mihhail Grigorenko sisse tema pealeviske.
Kõik ülejäänud võimaliku ja ka mõne võimatu võttis Lehtonen ära, aidates meeskonnal pikendada punktiseeria viie mängu peale. Väravate eest hoolitsesid neljandat mängu järjest skoorinud Patrick Eaves, Brett Ritchie ja Johnny Oduya, kes pani punkti 67-mängulisele põuale.
Katkes liiga pikim ühe väravavahi võiduseeria mõne vastase vastu. 19 tõrje peale jäänud Semjon Varlamov oli isiklikult Avalanche'i vastu võitnud 11 kohtumist järjest.
Stars piirdus vaid 22 pealeviskega vaatamata koguni seitsmele ülekaalu võimalusele. Gabriel Landeskogi ja Matt Duchene'ita mänginud Avalanche'i karistustest kolm läksid Nikita Zadorovile.
Hooaega Pittsburghis ja Tampas vägevate võõrsilvõitudega alustanud Avalanche on nüüd kodust eemal viimasest viiest kaotanud neli. Teised kohtumised Buffalo Sabres 1 - 4 Tampa Bay Lightning (tipphetked)
32 tõrjet teinud Ben Bishopist sai Lightningu ajaloos enim kohtumisi (207) pidanud puurivaht. Meeleolu oli nähtavasti ülev, kuid samas oskused ka tasemel.
Philadelphia Flyers 5 - 2 Winnipeg Jets (tipphetked)
Shayne Gostisbehere'i üllatavalt jalga puhkama jätnud Flyers mängis endale suur võidu välja viimase kolmandiku kahe väravaga. Viis tabamust saadi kirja vaid 22 pealeviskega. Jets on Philadelphias viis mängu järjest kaotanud ja kokku viimase kümne vastasseisu jooksul võitjana lahkunud vaid kaks korda.
Toronto Maple Leafs 6 - 1 Florida Panthers (tipphetked)
Auston Matthews jäi jällegist uskumatult kombel punktideta mängus, kus Leafs tegi viimase viie kodukohtumise jooksul neljandat korda kuus väravat. 22-aastane Connor Brown hiilgas 2+2'ga, mis tema uus karjääri rekord. Meeskonna noored ässad kütavad hetkel sajaga.
Predators näitas vägevat meeskonna ponnistust, kui vaid kaks väljakumängijat punktideta jäid. Kuuendat mängu järjest skoorinud James Neal jõudis karjääri pikima seeriani. Pekka Rinne on sel kuul seitsme mängu jooksul lasknud vaid kaheksa väravat, tõrjudes 96% üritustest.
St. Louis Blues 3 - 2 San Jose Sharks (tipphetked)
Alexander Steenita Blues jäi varakult kaotusseisu, kuid suutis siiski elus hoida oma kena kodust seeriat. Scottrade Centeris on tänavu punktideta jäädud vaid korra. Jaden Schwartz skooris kaks tükki.
Kassi-hiire mäng lahenes Mikael Granlundi viimase minuti väravaga. 25 tõrjega hooaja neljanda nullimängu saanud Devan Dubnyk kerkis nende arvestuses liiga liidriks. 28 tõrje peale jäänud Tuukka Rask kaotas tänavu alles teist korda.
Devan Dubnyk of the @mnwild picked up his NHL-leading fourth shutout of the season and improved to 7-5-1 overall (1.47 GAA, .952 SV%, 4 SO). pic.twitter.com/JN4hyBpkFn
Vancouver Canucks 3 - 2 (LA) Arizona Coyotes (tipphetked)
0-2 august end välja kaevanud Canucks tegi lisaajaväravaga ajalugu, kui Ben Huttonist sai klubi läbi aegade esimene mängija, kes lisaperioodil karistusviskega skoorinud. Oma seitsmenda võiduni jõudnud Canucks on neli neist võtnud just lisaajal. Anaheim Ducks 3 - 2 New Jersey Devils (tipphetked)
Ducks tuli samuti edukalt välja kaheväravalisest kaotusseisust. Rickard Rakell ja Jakob Silfverberg skoorisid teise kolmandiku lõpus 16-sekundilise vahega ning Ryan Kesler tõi meeskonnale lõpuks 8. kodumängust 6. võidu. Los Angeles Kings 4 - 2 Edmonton Oilers (tipphetked)
Oilersit ei suutnud õigele rajale tagasi viia ka mitte väravavahi vahetus. Jonas Gustavsson lõpetas hooaja teise stardi 21 tõrjega. Avakolmandikult 0-2 kaotusseisuga välja tulnud külalised said teisel perioodil mängu viiki, aga 2-2 tabamusele järgnes kohe kiirelt vähemusest sündinud Jeff Carteri värav ja see viis masti uuesti alla. Kuningad on kodus nüüd õlitajaid kottinud kümme korda järjest.
Enne hooaja algust kõik oma kuus kontrollkohtumist võitnud Colorado Avalanche alustas uue peatreeneri Jared Bednari juhendamisel edukalt ka põhiturniiri. Väravaterohkes mängus alistati kodus divisjonirivaal Dallas Stars 6-5.
(foto: coloradostar.com)
Bednari täitsa esimesed minutid meeskonna peatreenerina olid üsna kohutavad, kui Tyler Seguini ja Devin Shore'i väravatest Stars seitsme minutiga 2-0 ette pääses, aga kõik siiski laabus lõpuks. Seda suvel vabaagendina liitunud Joe Colborne'i toel. Endisest Calgary Flamesi mehest sai klubi ajaloos teine debütant, kes kohe kübaratriki skoorinud. Lisaks on ta viies mängija, kes hooaja avamängus kolme väravaga säranud.
"Saime raske vastase vastu tähtsa võidu, olime alguses veidi närvis," kommenteeris mängukangelane pärast matši.
26-aastane ründaja koksis oma kübara täis teise kolmandiku 8. minuti alguses. Tabamustest kaks sündisid ülekaalust. Meeskonnad said lõpuks kahe peale kokku kirja neli ülekaalu kolli. Avalanche pani kolmest kaks ja Stars neljast kaks.
Lõpuks pealevisetega 33-28 peale jäänud Bednari meeskond skooris 0-2 kaotusseisust viis väravat järjest. Lisaks Colborne'ile olid täpsed ka Carl Söderberg ja Nathan MacKinnon. Külaliste puuris mängu alustanud Antti Niemi lasi viis tükki 20 pealeviskega ja sai 28. minuti alguses puhkama ära.
Ometi ei tulnud siiski midagi lihtsalt. Benn ja Seguin oma teisega tegid vahe viimaseks kolmandikuks minimaalseks. Seal sai ka Stars oma viienda kirja, kui Brett Ritchie täpne oli, aga tänu Tyson Barrie tabamusele jäi võit siiski Avalanche'ile.
Bednar oli vaatamata lekkivale kaitsele oma esimese mänguga väga rahul. "See oli lõbus kohtumine. Tegu oli põneva matšiga. See meeldis mulle väga. Nautisin pingi peal olemist.
Stars on nüüd kaotanud kaheksa oma viimasest üheksast reisist Denverisse ja kokku viimasest 17-st omavahelisest vastasseisust 14.
Teised kohtumised Toronto Maple Leafs 4 - 1 Boston Bruins (tipphetked)
Leafs sai hooaja esimese võidu väga erilise õhtu jooksul, mil klubi oma juubeli puhul 17 legendi numbri külmutamisega austas. Varem olid numbrid lihtsalt nii öelda austatud numbrid, mida enam kellelegi edasi ei antud.
Ottawa Senators 4 - 3 (KV) Montreal Canadiens (tipphetked)
Mängu domineerinud ja pealevisetega lõpuks 38-25 üle olnud senaatorid suutsid viimasel kolmandikul isegi eduseisust kaotusseisu jääda. Esimest korda pärast 7. veebruari väljakul olnud Jeff Petry üllatas kahe tabamusega. Kuid võiduni siiski ei jõutud. Karistusvisetel jäi Senators peale 2-1.
Tampa Bay Lightning 3 - 2 New Jersey Devils (tipphetked)
Veidi vähem väravaid, aga sellest hoolimata üsna sarnane kohtumine võrreldes Lightningu avamatšiga. Jälle jäädi 0-2 taha, kuid oma nahk suudeti päästa ning viimase skooris taas Valtteri Filppula. Väravate hulgas oli ka Steven Stamkose hooaja esimene.
Florida Panthers 4 - 1 Detroit Red Wings (tipphetked)
Pantrid olid pealevisetega 38-22 üle, aga mängisid endale suure võidu välja alles mängu viimaste minutitega. Kaaslaste vigastuste tõttu võimaluse saanud Jonathan Marchessault lõpetas matši 1+2'ga. Karjääri 438. võidu saanud Roberto Luongo jättis Jacques Plante selja taha ning kerkis läbi aegade edetabeli 6. meheks.
Viimasest ühekasest Pittsburghis käigust kaheksanda kaotanud pardid tegid võrreldes oma hooaja avamatšiga selgelt parema esituse, ent punkte see siiski ei toonud. Penguins oli pealevisetega üle 45-36. Seejuures 21 neist tuli avakolmandiku jooksul. Juubeli puhul käis klubi esimene omanik Jack McGregor pidulikku lahtiviset tegemas.
Washington Capitals 2 - 1 New York Islanders (tipphetked)
Ülekaalus viiest null pannud Capitals korjas hooaja esimese võidu tänu Daniel Winniki kahele väravale. Eelmisel talvel Torontost pealinna saabunud ründaja skooris mullu Capitalsi särgis koos playoffidega 32 mängu peale kokku sama palju.
Columbus Blue Jackets 2 - 3 San Jose Sharks (tipphetked)
Sharks käis pealevisetega 38-28 üle ja võidutses Patrick Marleau poolt tühja võrku tehtud ülekaalu kolliga. Blue Jackets teatas enne kohtumist, et 32-aastasele ründajale Gregory Campbellile on määratud mängukeeld, kuna 2011. aasta karikavõitja ei ole nõus AHL-is mängima.
Wild jäi avakolmandiku lõpus tulnud väravatest 0-2 kaotusseisu, aga nende uppi löömine hooaja esimeses kodumängus nõuab mingisugust musta maagiat. Xcel Energy Centeris on 16-st hooaja esimest mängust nüüd võidetud 14. See tuli lõpuks üsna domineeriva esitusega, kui 31-17 pealevisetega üle oldi.
St. Louis Blues 3 - 2 New York Rangers (tipphetked)
Ken Hitchcock otsustas Carter Huttonit väga hea laagri eest tasustada ja meeskonna varukinnas kasutas võimaluse 100%-liselt ära, tehes 36 tõrjet. Blues sai Henrik Lundqvisti vastu oma kolm väravat 18 pealeviskega ja on nüüd neljandat korda klubi ajaloo jooksul hooaega alustanud kolme järjestikuse võiduga.
Chicago Blackhawks 5 - 3 Nashville Predators (tipphetked)
Blackhawks oli vähemuses jälle kahvatu, lastes kahest võimalusest ühe väravaks teha, ent Richard Paniku karjääri esimene kübar kindlustas siiski võidu. Suur kangelane oli ka 33 tõrjet teinud Scott Darling, kes alistas varuväravavahtide duellis Marek Mazaneci, kes viimati 2015. aasta jaanuaris NHL-is mõnda mängu sai alustada.
Arizona Coyots 4 - 3 (LA) Philadelphia Flyers (tipphetked)
Kui Minnesotas pole kerge võõrustaja esimeses kodumängus mängida, siis saab sama öelda ka Arizona kohta. Koiotid on pärast kõrbesse kolimist võitnud nüüd kaheksa oma kümnest hooaja esimesest kodumängust. Lisaajal kindlustas võidu Oliver Ekman-Larsson. Skoorimist alustas esmaspäeval 40-aastaseks saanud Shane Doan.
Vancouver Canucks 2 - 1 (KV) Calgary Flames (tipphetked)
Flamesile läks kirja kolmas järjestikune kaotus, kui Brandon Sutter karistusvisete seerias ainsana täpne oli. Glen Gulutzani meeskond jätkab hooaega uuel nädalal kolme kodumänguga. Kui nendest ka midagi ei tule, siis on äkki uue peatreeneri jalgealune juba tuline.
Maailmakarika alagrupiturniir pole veel lõppenud, aga juba on selge üks poolfinaalpaar - B-grupi võitja Rootsi läheb kokku A-grupis 2. koha saanud Euroopa meeskonnaga. Rootslased kaotasid lisaajal oma viimase mängu Põhja-Ameerika meeskonnale 3-4, kuid punktist piisas alagrupi võidu kindlustamiseks.
(foto: worldlatest.blogsyte.com)
B-grupi eelviimaseks matšiks oli jäetud üks senise turniiri parim mäng. Kuigi algus oli väga ühepoolne. Pooleteise minutiga oli seis 2-0 Põhja-Ameerika kasuks. Täpsed olid Vincent Trocheck ja Auston Matthews, kelle poolne mängu avavärav oli eriti uhke.
Henrik Lundqvist pidi avakolmandikul ka kolmanda enda selja taha laskma, kui Johnny Gaudreau sihile jõudis. Seejuures jättis Calgary Flamesi noor täht kohe mängu alguses realiseerimata karistusviske.
Rootslased olid hädas, ent siiski mitte lootusetus seisus. Kuna sõrmevigastust ravima jäänud Matt Murray asemel mänginud John Gibson tegutses üsna ebakindel, siis oli ka Tre Kronor avakolmandikul resultatiivne. Ja seda kaks korda, kui skoorisid Filip Forsberg ja Nicklas Bäckström.
Mängu viis lõpuks lisaajale Patrick Berglund, kes suunas viimase kolmandiku 7. minutil sisse Erik Karlssoni kauge pealeviske.
Väga vaatemängulise lisaperioodi käigus oli mõlemal meeskonnal mitmeid häid võimalusi, aga sihile jõudis Põhja-Ameerika. Nathan MacKinnon näitas Lundqvisti vastu 1 vs 1 duellis klassi.
Lundqvist lõpetas mängu 45 tõrjega, Gibson lükkas kõrvale 35 vastaste üritust.
B-grupi lõpliku rivistuse otsustab tänane Venemaa - Soome kohtumine. Kui venelased matši võidavad, siis pääsevad nemad järgmisesse ringi, kuna alistasid Põhja-Ameerika omavahelises mängus. Juba konkurentsist langenud Soome edu puhul ootaks poolfinaalis väga intrigeeriv vastasseis - Kanada vs Põhja-Ameerika.
Kanada tuli alagrupist välja täiseduga, alistades viimases matšis Euroopa ülekaalukalt 4-1. 2+1'ga oli põhiveduriks Jonathan Toews. Väravad said kirja ka Sidney Crosby ja Logan Couture.
Eurooplaste ainsaks rõõmuks jäi Marian Hosse värav tema klubikaaslase Corey Crawfordi vastu. Turniiril esimest korda jääle saanud Chicago Blackhawksi puurilukk lõpetas 19 tõrjega. Jaroslav Halak pidi samal ajal toimetama 46 pealeviskega.
Mõlemad poolfinaalid on kavas meie aja järgi pühapäeval. Kanada peab oma matši varahommikul kell 2 ja Rootsi - Euroopa vastasseis algab kell 20.
Kontrollkohtumised kindla 3-6 kaotusega lõpetanud Soome alustas ka maailmakarika alagrupiturniiri selge lüüasaamisega. Põhja-Ameerika meeskonna vastu olid väga suured raskused ning palju ei jäänud puudu ka väravata lõpust. Matt Murray puhas paber rikuti Valtteri Filppula poolt alles 4:07 enne lõpusireeni.
(foto: citynews.ca)
Põhja-Ameerika pääses mängu juhtima 6. minuti alguses, mil ülekaalu värava käigus jõudis Connor McDavid sööduga nelja mängu jooksul oma esimese punktini. Tabamus kanti Jack Eicheli nimele.
Noored ässad said avakolmandikul pärast väravat veel mitu korda litri Pekka Rinnest mööda ja korra isegi üle väravajoone, aga hokijumal oli mängu alguses selgelt soomlane. Lugemata tabamuse juures võib vaadata Mark Scheifele'i suunas, kes kõik ette juhtuva üle väravajoone lükkas.
Soomlaste õnn oli aga teiseks perioodiks otsas. Johhny Gaudreau ja Jonathan Drouin skoorisid kaheminutilise vahega ning täpne oli ka Nathan MacKinnon. Praktiliselt kogu kolmandik möödus soomlaste väljaku poolel ja üks säuts võttis olukorra väga tabavalt kokku.
Men against boys out there. The men are struggling. 4-0 NA.
Rinne seises teisel perioodil silmitsi 18 pealeviskega, samas kui soomlased ise jõudsid vaid kuueni. Nende lõppnumbrid olid Põhja-Ameerika kasuks 43-25.
Viimasel kolmandikul võttis Todd McLellani meeskond asja juba väga rahulikult ja nii sündis lõpuks ka soomlaste värav.
Põhja-Ameerika on uuesti võistlustules juba tuleval ööl, mil vastas Venemaa. Soome kohtub homme Rootsiga.
12-aastasest unest äratatud maailmakarikas on sel laupäeval valmis alustama. Kuna NHL-i mängijate edasise olümpiale minemisega on segased lood, siis võib antud turniir pikemaks ajaks jääda viimaseks, kus parimatest parimad hokimehed vastakuti lähevad. Mänge alustab suurfavoriidina loomulikult Kanada.
(foto: dumpnbump.wordpress.com)
A-alagrupp
Kui pärast NHL-i mängijate olümpiale lubamist oli Kanada algselt raskustes oma paremuse maksma panemisel, siis viimasel kahel turniiril sellega enam probleeme polnud. Kotis on järjestikused kullad. Neist viimane tuli väga domineeriva esitusega, mil kõikide mängude peale lasti endale vaid kolm väravat.
Õllesummeri lööklauset laenates, "kõik on kohal" turniiridel võidutsemise kõrval on kanadalased kinni pannud ka kaks järjestikust MM-i. Mitte miski ei vihja sellele, et kodusel maailmakarikal omadega alt minnakse. Kuigi nii mõnigi meeskond on Vahtralehemaa trooni endale ihaldamas.
USA näitas ühes kontrollkohtumises Mike Babcocki meeskonnale kõvasti hambaid ja röövis isegi võidu ning venelased suutsid samuti sammu hoida, kaotades alles lisaajal. Kapten Aleksandr Ovetškin on seda nimetanud tugevaks vaimseks tõukeks. Jänkid on oma meeskonna ülesehitanud just selleks, et oma põhjanaabrist jagu saada. Kui see õnnestub, siis peaks teistegi maha nottimine olema käkitegu. 1996. aastal üllatuslikult esimese maailmakarika võitnud ja selle käigus üle pika aja Kanada alistanud meeskond saab kontrollkohtumiste järgselt oma suurima rivaali peal hambaid proovida ka alagrupiturniiril.
Meeskond, kellel edurivis mulluse NHL-i hooaja parim mängija Patrick Kane ja kes saab loota kolmele väga tugevale väravavahile, peaks olema lühikese turniiri jooksul igati löögivõimeline. Tagasi tegemist vajavad kahe eelmise olümpia napid kaotused.
"See ei pühi kellegi mälust seda, mis juhtus kahel viimasel olümpial, aga see oleks meeldiv, kui suudaksime sellistest üheväravalistest mängudest võitjana välja tulla," on öelnud Zach Parise, kelle hiline viigivärav viis 2010. aasta OM-finaali lisaajale, kuid vaid selleks, et Sidney Crosby seal ameeriklaste südamed murraks.
USA on Kanada järel selgelt teine favoriit A-alagrupist edenemiseks. Konkurentsi pakuvad seal veel Euroopa meeskond ja Tšehhi, aga mõlemal satsil on omad probleemid.
Euroopa meeskond on turniiri vanim ja kuigi suured kogemused on kahtlemata plussiks, eriti kui jõutakse grupist edasi, siis suureks miinuseks on meeskonnas puudub kiirus. Seda eriti kaitse osas, kus on kaks 26-aastast härrat ja kõik ülejäänud 30+. Mõni isegi 40le lähenev.
Kontrollkohtumisi alustati kahe suure kaotusega Põhja-Ameerika noortele, kes sõna otseses mõttes kohati justkui postidest mööda liikusid. Esimese mängu 0-4 tulemuse järel peituti kiirelt reisiväsimuse taha, aga kui teises matšis tuli 4-7 lüüasaamine, siis polnud enam mingeid vabandusi võtta.
Viimases soojendusmängus Rootsi vastu saadud 6-2 võit näitab, et kõik ei pruugi olla lootusetu, aga kuna rünnakul on vaja väravaid mitmetelt mängijatelt, kes igapäevaselt oma koduklubis musta töö tegijate rollis, siis on keeruline turniiril midagi head korda saata.
Tšehhi sai ka endale kontrollkohtumistest paar lootusekiirt, kui Venemaast karistusvisetega parem oldi ja Põhja-Ameerika 3-2 seisuga alistati, aga tõsiasi, et Tomaš Plekanec peab igas mängus skoorima annab aimu, mis seisus edurivi on. Pärast Jaromir Jagri kõrvale jäämist olid tšehhid juba eos raskustes konkurentsivõimelise meeskonna kokkupanemisega ja seisu on raskendanud ka mitmed turniirieelsed vigastused.
Sajandivahetuse kandis maailma hokit 1998. aasta OM-i võidu ja mitmete järjestikuste MM-tiitlitega domineerinud Tšehhi seis on ka laiemas plaanis üsna nukker. Kuna peale kasvavad generatsioonid pole enam nii kõvad olnud kui varem, siis kardetakse tõsiselt, et kukutakse välja hoki traditsioonilise kuue suure riigi hulgast. Maailmakarikas on hea võimalus näidata, et edaspidi võib nendega veel arvestada.
Koondise peamiseks tugevuseks on väravavahtide tandem. Petr Mrazek ja Michal Neuvirth olid mõlemad eelmise NHL-i hooaja jooksul heas hoos ning emba-kumba kuum käsi võiks satsi võitudeni viia. Milan Michalek ütles suvel lootusrikkalt: "Oleme arvatavasti autsaiderid, aga kui väravavaht mängib hästi, siis on meil sellise lühikese turniiri puhul võimalus."
B-alagrupp
Kui A-alagrupis on kaks selget favoriiti, siis seis B-grupis on palju ettearvamatum. Rootsi on viimase nelja olümpia jooksul Kanada võitude jada käinud rikkumas ja 2006. aastal tehti üldse ajalugu selle poolest, et võideti nii OM kui ka MM-turniir. Sotšis tuldi hõbedale ja pole kahtlustki, et tegu on talendika meeskonnaga. Kuid seda on enne mailmakarikat vigastused räsinud ja seetõttu on kahtluse alla sattunud ka nende võimalik alagrupist edasipääs.
Kui juba tšehhid unistavad sellest, et väravavaht võib nad kaugele viia, siis rootslased võivad kuningas Henriku puhul samuti sedamoodi mõelda. New York Rangersi puurivahti on aitamas ka väga talendikas kaitseliin, mida võib julgelt hinnata turniiri paremuselt teiseks (ilmselgelt Kanada järel).
Turniirieelselt Rootsiga kahes kohtumises jagelenud Soome peaks Pekka Rinne ja Tuukka Raskiga samuti postide vahel kõva olema, aga ülejäänud rivistuse osas on omajagu küsimärke. Näiteks on kaitsemeeste keskmine vanus 24 aastat ja see langeb 22.8 peale, kui end ei suuda koosseisu murda 31ne Sami Lepistö, kes on ainsa koondislasena leiba teenimas väljaspool NHL-i.
Kogemusteta kaitse kõrval lisab muresid tõsiasi, et rünnakul ei pruugi piisavalt palju väravaid tulla. Aleksander Barkov on koosseisus ainus edurivimees, kes skooris mullu NHL-is vähemalt 20 kolli. Tänavuse drafti 2. valik Patrik Laine, kes MM-il domineeris pakub kõvasti elevust, aga erinevalt kevadisest turniirist on nüüd vastas tõelised parimatest parimad kaitsemehed ja 18-aastasel noormehel ei pruugi asjad väga kergelt enam välja tulla. Soojendusmängudes oli ta juba raskustes, kui kolme matšiga tuli vaid üks värav ja efektiivsuse näitajaks jäi kokku -3.
Soomlased on NHL-i mängijate osalusel peetud viielt olümpialt saanud neli medalit ja see näitab, et vaatamata näilistele probleemidele, ollakse igal juhul suures mängus sees. Ega ongi ka nii välja kujunenud, et enne mõne turniiri algust nimetatakse Soomet harva favoriitide sekka, aga ikka tehakse oma ära. Äkki ka seekord.
Kui põhjanaabrid on edukalt olümpial tegutsenud, siis idanaabrid on üllataval kombel alati hätta jäänud. Päris uskumatu on fakt, et Venemaa on alates Nagano mängudest võitnud vaid kaks OM-i medalit ja neist viimane tuli 14 aastat tagasi. Seejuures pole venelased nii öelda parimatest parimate turniiri võitnud alates aastast 1981, mil võidutseti maailmakarika eelkäija Kanada karika raames.
Praegune koosseis samuti suurt triumfi ei tõota. Ründes on küll eesotsas Ovetškiniga mitme kolmiku jagu NHL-i superstaare, aga kaitse on hõre nagu sügisene lehtpuu. Kõik on NHL-i mehed, kuid tegu härradega, kes tavapäraselt mängivad tagumistes paarides, veidi leebema kaliibriga ründajate vastu. Nüüd tuleb aga ohjeldada kõiki tähti.
Kontrollkohtumises näidatud esitus Kanada vastu oli täitsa lubav ja võimalik, et Ovetškini sõnad vaimujõu juurde saamisest peavad paika, kuid selleks, et uuesti omavahel kohtuda peavad venelased end päris karmist alagrupist läbi murdma ja see ei pruugi õnnestuda. Küll aga on huvitav fakt see, et kui viimati Ovetškin kapteniks oli, siis saadi 2014. aasta MM-ilt oma viimane suurem võit.
Viimase, aga kindlasti mitte kõige kehvemana, on hirmkõvas grupis veel Põhja-Ameerika meeskond. Võiks isegi öelda, et viimase ja kõige põnevamana. U23 vanuseklassi kuttidest koosnev sats saab turniiril olema kindlasti paljude hokisõprade teine lemmik. Kui mitte esimene.
Enne soojendusmängude algust ei teadnud väga keegi, mida Todd McLellani meeskonnalt oodata, aga pärast neid pole kahtlustki - tegu on satsiga, kes võib kõiki üllatada ja turniiri isegi kinni panna. "Nad teavad, mida nad teevad. Meeskonnas on noorte kuttidega huvitav dünaamika ja nende alistamine saab raske olema," on Crosby öelnud.
Koosseisus on 2013. aasta drafti esinelikust kolm, 2014. aasta avavalik Aaron Ekblad, 2015. aasta esimesed kaks Connor McDavid ja Jack Eichel ning ka tänavuse drafti avavalik Auston Matthews. Meeskonna üks kogenumaid, kolm aastat NHL-is mänginud Nathan MacKinnon kiidab rivistust taevani."Meie ridades on mõned NHL-i parimad mängijad. Oleme turniiri kõige oskuslikum meeskond ja seda juba puhtalt kiiruse osas."
Meeskond ei suutnud küll kontrollkohtumisi kaotusteta lõpetada, kui Tšehhi vastu jäi suur ülekaal kasutamata ning vastu tuli võtta 2-3 tulemusega tuli alla jääda, aga võib päris kindlalt väita, et Põhja-Ameerika oli kogu mängude seeria kõige muljetavaldavam sats. Tagatipuks on meeskonnal väravas veel ka suve alguses Pittsburgh Penguinsi Stanley karikani aidanud Matt Murray. Kui see juba tehtud, siis ei peaks ka maailmakarikal erinevate ässade kurvastamine probleemiks olema.
Võimalik, et enne maailmakarika algust on Euroopa meeskonnal igasugune mängutuju juba läinud. Neljapäeval Põhja-Ameerika meeskonnalt juba korraliku koslepi saanud sats seisab nüüd silmitsi tõelise õudusunenäoga. Kordusmatšis tuleb ohjeldada kolmikut, kus on nii Jack Eichel kui Connor McDavid.
(foto: Getty Images)
Põhja-Ameerika peatreener Todd McLellan kujundas veidi ründekolmikuid ümber ja jõudis eilses trennis intrigeeriva koosluseni.
Tavapäraselt tsentrina tegutsev Eichel ei tea, mida oodata, aga kindlasti saab see olema põnev. "Ma pole pikemat aega enam ääre peal mänginud," tunnistas mulluse drafti 2. valik pärast trenni. "Olen sellega seoses elevil. See on midagi teistsugust. Nende kahega koos mängimine on päris ahvatlev."
Lisaks väärib tähelepanu ka kolmas ründekolmik. QMJHL-is koos mängides kogusid Nathan MacKinnon ja Jonathan Drouin kahe hooaja jooksul kokku 287 punkti.
"Me olime tõeliselt domineerivad," ütles MacKinnon varasema edu kohta. "See oli küll juuniorite hulgas, aga see oli väga eriline, kuidas me ühel lainel olime."
Talendist tilkuvad kolmikud alustavad matši Euroopa vastu tuleval ööl kell 1.
Hooajal 2013/14 pärast kolme playoffideta aastat suure paugu ja divisjoni tiitliga kaardile tagasi kerkinud Colorado Avalanche on vaikselt vajumas tagasi sinna, kust tuldi. Algne elevus, mis Patrick Roy palkamisega kaasnes, on ammu kadunud ja isegi peatreenerit ennast enam pole.
(foto: Andy Coss/The Denver Post)
Avalanche oli suvel üks viiest meeskonnast, kes peatreenerit vahetas. Seejuures tehti seda päris hilisel hetkel, kui Roy augusti alguses ameti maha pani. Asendajaks palgatud Jared Bednar on eelnevalt olnud võitja igal tasemel, kus ta on treenerina töötanud. Kohene edu NHL-is näib aga üsna ebatõenäolisena.
1996. ja 2001. aastal Stanley karika võitnud klubi vahetas eelmisel hooajal divisjoni viimase koha eelviimase vastu ja kerkis läänekonverentsi üldtabelis 11. positsioonilt üheksandaks, ent kirja läks kaheksa punkti vähem.
Võis arvata, et pärast ebaõnnestunud hooaega jätab peamänedžer Joe Sakic sel suvel puhkuse ära ning teeb kõik endast oleneva, et põhja minevat paati hädast päästa. Teisisõnu oodati, et Avalanche on kahe hooaja vahel mängijateturul aktiivne tegutseja. Selle asemel jäi Sakic aga päris passiivseks. Uusi nägusi on meeskonda küll tulnud, aga Joe Colborne ja Fjodor Tjutin on kaugel nendest nimedest, kes reaalselt aitaksid kahvatul meeskonnal uuesti tippkonkurentsi tõusta. Iroonilisel kombel oli Sakic parajasti just puhkusel, kui Roy lahkumisteade tuli.
"Meil on plaan, mis pole kiire lahendus hädadele," jagas Sakic suvel oma visiooni. "Peame endiselt mõnede oma noormängijatega kannatlikud olema. Tegu on endiselt noore klubiga. Kuid oleme kindlad, et suudame seisu muuta."
Vähemalt esialgu seisneb seisu muutmine uues treeneris. Bednar on rääkinud usust, et praeguse koosseisu juures suudetakse silmnähtavalt paremini esineda. Kuid enne kui meeskonda jääl nähakse, usuvad seda vähesed. Samas ei saa vast asjad hullemini minna, kui need olid Roy ajal. Kuulsuste Halli kuuluva väravavahi debüüthooaeg oli enamjaolt otsekui muinasjutu raamatust, kuid selles tuleb paljuski tänada õnne ja Semjon Varlamovi vormi.
Avalanche oli Roy juhtimisel kõigil hooaegadel keskmiselt vähim väravale läinud pealeviskeid sooritanud ning omakorda endale enim üritusi lasknud meeskondade hulgas. Vaid Ottawa Senators ja Vancouver Canucks lasid endale eelmisel hooajal rohkem kui Avalanche'i 32.3. Ise tehtud 28.6-ga edestati vaid viite meeskonda.
Bednari esimeseks ülesandeks saab olema pealevisete suhte tasakaalustamine. Mullu suutsid 16 meeskonda hoida suhte pluss-poole peal ja 11 neist mängisid playoffides. Seejuures näib omamoodi võtmena võimalikult suure hulga pealeviseteni jõudmine. Esimesest 13-st, kes kõik ületasid 30 piiri, said põhiturniirilt edasi kümme meeskonda.
Pealevisete arvu asub Avalanche ründes suurendama praktiliselt sama seltskonnaga, mis juba eelmisel hooajal paigas oli. Eelpool mainitud Colborne'i kõrval võib uue tulijana prognoosida kohta meeskonnas veel Mikko Rantanenile. 2015. aasta drafti avaringi valik ei jõudnud mullu NHL-is üheksa mänguga ühegi punktini, aga lammutas korralikult AHL-is, kus 52 matšiga tuli 60 silma (24+36).
(foto: dailyfaceoff.com)
Suvel end väga pikaks ajaks klubiga ära sidunud Nathan MacKinnon suutis mullu kenasti tagasi tulla kehvast karjääri teisest aastast, Matt Duchene jõudis oma esimese 30 kolliga hooajani ja rootslased Carl Söderberg ning Gabriel Landeskog olid mõlemad vähemalt 30 söödupunktiga mehed. Lisaks kuulus igiliikur Jarome Iginla 13 ülekaalu väravaga liiga parimate sekka. Materjali rünnakul peaks justkui olema. Kuigi tõsi, kui vaadata kahe esimese ründekolmiku selja taha, siis läheb seis päris hõredaks ja tänapäevases mängus, kus mõnel meeskonnal on viimases kolmikus 30 punkti potentsiaaliga mehega, on keeruline sedamoodi läbi lüüa.
Kaitses alustatakse eeldatavasti Tjutini näol ühe uue mehega, kuigi Bednaril on sinisel joonel vangerdusruumi, sest leping on tehtud ka Patrick Wierciochiga. Venelase leping osteti suvel Columbus Blue Jacketsi poolt välja, kui stabiilne 25-30 punkti mees piirdus vaid kolme silmaga. Kanada koondises eelmisel aastal maailmameistriks tulnud Wiercioch pole kolm aastat suutnud teha hooaega, kus läheks kirja vähemalt 60 mängu. Uueks täienduseks võib samas lugeda ka Eric Gelinas'd, kes mullu pärast veebruaris New Jerseyst saabumist vaid kuues matšis kaasa sai lüüa, enne kui vigastus aasta lõpetas.
(foto: dailyfaceoff.com)
Sinisel joonel pakub elevust Tyson Barrie, kes oli mullu kogu liiga peale kaitsjate seas 36 söödupunktiga 14. mees. 25-aastane kanadalane on vaikselt kerkimas meeskonna esikaitsjaks.
Eelmisel sügisel tehti Erik Johnsonist üks liiga suurima lepinguga kaitsjatest, aga kunagine drafti avavalik oli järgnenud hooajal kaugel oma parimast tasemest, jõudes vaid 27 silmani (11+16). Seejuures teenis mullu enim usaldust hoopis juunis 36-aastaseks saanud Francois Beauchemin, kes veetis jääl keskmiselt 25 minutit ja viis sekundit. See aitas tal jõuda ka viimase kümne aasta resultatiivsema hooajani (34 punkti). 2013. aasta drafti avaringi valik Nikita Zadorov on olnud kõrgelt hinnatud, ent seni pole ta suutnud NHL-is oma potentsiaali avada.
Väravas jätkatakse Varlamoviga, kes tõi mullu 57-st mängust 27 võitu, lastes 2.81 väravat ja tõrjus 91.4%-ga. Varukinnast jagasid eelmisel hooajal Reto Berra ja Calvin Pickard, kuid uuel aastal jätkab selles rollis vaid Pickard. Berra anti vahetustehinguga Florida Panthersile. 24-aastane Pickard aitas kevadel Kanada MM-kullani ja on väheste võimaluste juures kahe hooaja jooksul näidanud kõva potentsiaali - 26-st stardist 13 võitu, lastud väravaid 2.46 ja tõrjed 92.7%.
Hooaja väljavaated
"Vaadates eelmist hooaega, siis poleks me tohtinud olla seisus, kus pidime võitma üheksa viimasest kümnest mängust," muljetas kapten Landeskog augusti keskel kodumaal antud intervjuus. "Oleksime pidanud end enne seda paremale positsioonile mängima. Kõik räägivad kuivõrd oluline on hooaja esimene kuu ja see saab sama tähtis olema ka tänavu. Meil on edu saavutamiseks olemas piisavalt hea meeskond, peame nüüd lihtsalt kõik klappima saama."
Avalanche võitis aasta tagasi oktoobris 11-st mängust vaid kolm. Kerge ei saa ka tänavu olema, kuna esimesed viis vastast mängisid kõik kevadel playoffides ja kokku on esimesest kümnest vastasest selliseid kaheksa. Samas on meeskonnal tekkinud reputatsioon, mille kohaselt suudetakse tugevamatele peaaegu alati kõva lahing anda. Seega, mine sa tea, ehk on keeruline kalender uue peatreeneri ja meeskonna jaoks hoopis soosiv.
Analüüsides ebaõnnestunud hooaega jääb veel selgelt silma see, et Avalanche oli kodumängude tulemuste osas üks liiga halvimaid. 17 võitu ja 38 punkti tähendasid seda, et edestati vaid kahte konkurenti. Võrdluseks, aasta varem korjati kodust 49 punkti ja muinasjutumaiguline 2013/14 hooaeg lõppes lausa 56 koduväljakul teenitud punktiga. Tegu imeliku ärakukkumisega, sest kui kellelgi on üldse kodueelis, siis on see just kõrgmäestikus mängiv Avalanche. Vaid kuus kodus rohkem teenitud punkti ja meeskond olnuks läinud kevadel ilusti marjamaal. Väikesed asjad on sellises konkurentsitihedas liigas väga olulised.
Läinud ööl oli esimene võimalus näha jääl põnevat kooslust, mis on koondunud Põhja-Ameerika meeskonna nime alla. Tulevikutähed panid kohe ka kiirelt peo püsti, kui Euroopa meeskonnast oldi üle 4-0. Nathan MacKinnon skooris kaks tükki.
(foto: cambridgetimes.ca)
Euroopa meeskond, kelle kaitseliini keskmiseks vanuseks on 32.6 aastat, suutis noortega avakolmandikul sammu pidada, kuid teisel perioodil tegid noorukid lühikese ajaga kolm kolli. Ülekaalust avas skoori 2013. aasta drafti avavalik ja hooajal 2013/14 NHL-i parimaks uustulnukaks valitud Nathan MacKinnon.
2-0 tuli Ryan Nugent-Hopkinsi sulest.
Kolmanda tegi Johnny Gaudreau, kellel jätkuvalt uueks hooajaks Calgary Flamesiga veel lepingut pole.
23 pealeviskega lõpetanud eurooplased said pärast kolmanda laskmist mõneks ajaks korgi uuesti ette, ent enne lõppu pidi Jaroslav Halak siiski ka neljanda välja võtma. MacKinnon pani väga osavalt võrku karistusviske.
Vahetult enne matši Connor McDavidi oma kapteniks määranud Põhja-Ameerika meeskonna väravas tegi nullimängu Matt Murray. MacKinnoni kõrval oli kahe punktiga mees ka Gaudreau.
Kohtumine mängiti Quebec City's, täpselt 12 kuud tagasi avatud Videotron Centre'is. Mängule eelnenud piduliku lahtiviske tegi Patrick Roy, keda täismaja vaimustunult tervitas.
Kaks Kesk divisjoni rivaali Colorado Avalanche ja Winnipeg Jets on üheaegaselt teatanud suurtest lepingupikendustest. Esimene sidus Nathan MacKinnoni seitsmeks aastaks ära ning teine andis Mark Scheifele'ile 8-aastase pikenduse.
(foto: scoopnest.com)
2013. aasta drafti avavalikust MacKinnonist sai keskmise palga 6.3 miljoniga ühtlasi Avalanche'i enimteeniv mängija. 300 000-ga sai üle löödud senised palgatabeli liidrid Matt Duchene ja Erik Johnson.
"Nathaniga pikaajalise lepingu tegemine oli meie selle suve prioriteediks. Temast saab mitmeks aastaks meeskonna võtmemängija ning oli tähtis kindlustada tulevikuks tema mängijaõigused," kommenteeris pikendust Avalanche'i peamänedžer Joe Sakic.
MacKinnon valiti pärast 63 punktiga (24+39) debüüthooaega 2014. aastal NHL-i parimaks uustulnukaks, kuid järgnevad aastad on tal möödunud üle kivide ja kändude. Tänavu tuli temalt 72 mänguga 52 silma (21+31). Aasta tagasi Kanada koondises MM-kulla võitnud ründaja on seni kokku jääl käinud 218 mängus, kust on kirjas 59 kolli ja 153 punkti. Need numbrid peaksid nüüd uue lepinguga järk-järgult paranema hakkama.
"Tunnen, et mul on selles liigas kõvasti tõestada ja arvan, et kindlasti suudan oma mängu veel järgmisele tasemele viia," ütles 20-aastane paremäär pärast lepingu allkirjastamist.
Seejuures ei olnud uue lepingu sõlmimine päris must-valge ettevõtmine. "Seda oli veider allkirjastada," lisas MacKinnon. "Kõhklesin, enne kui selle tagasi saatsin. Mõtlesin, kust ma pärit olen ja kui palju raha mängus on. See on minu jaoks pöörane, aga olen väga õnnelik ja tean, et mul on vedanud."
Värskelt tehtud lepingud on ühed suurimaid, mis sel aastal piiratud vabaagentidele on välja jagatud.
Supervormiga ei suutnud ta küll oma meeskonda playoffidesse viia, ent lohutusauhinnana sai MM-ilt Kanadaga kuld ära nopitud. Suurte võitudeni loodab Scheifele jõuda ka klubi särgis.
"Mul on täielik usk sellesse organisatsiooni ja selle meeskonna mängijatesse ning klubi noortesse. On suur au olla osa sellest ja tunnen suurt elevust. See tegi sellest kerge otsuse sõlmida Winnipegis mängimiseks 8-aastane leping. Tunnen suurt au ja olen uskumatult õnnelik," lausus 2011. aasta drafti 7. valik.
Tsentrite seas on seni kokku 227 mänguga 145 punktini (58+87) jõudnud Scheifele keskmise palga osas nüüd kogu liiga peale 20. kohal.
Colorado Avalanche'ist sai läinud ööl 21. erinev meeskond, kes võtnud osa mõnest välitingimustes peetud NHL-i põhihooaja mängust ning see juhtus olema läbi aegade kõrgeima temperatuuriga. 18-kraadises soojuses võõrustati Detroit Red Wingsi.
(foto: Doug Pensinger/Getty Images)
Enne eilset oli läbi aegade kõrgeima temperatuuriga matš 2014. aasta jaanuaris Los Angeles Kingsi ja Anaheim Ducksi vahel peetud heitlus. Siis oli väljas napilt alla 17 kraadi sooja.
Ometi polnud sel korral pääsu ka lumetormist. Selle tekitas tuntud Coors Field pesapalli staadionilt läbi käinud tuuleiil, mis ajas väljakut ümbritsenud dekoratiivlume lendu.
Kodumeeskonna jaoks hästi alanud matš lõppes kurvalt ja väga valusalt. Patrick Roy meeskond tuli rahulikult tänu Nathan MacKinnoni hooaja 20. väravale ja Tyson Barrie tabamusele avakolmandikult ära 2-1 eduseisuga. Mängiti väga hea hooga ning jõuti 14 pealeviskeni. Lõbusasse algusesse andis suure panuse ka Red Wings, kes jõudis 11 pealeviskeni. Neist üks läks ka Semjon Varlamovi selja taha, kui Tomaš Tatar 6. minuti alguses skoori avas.
Teine kolmandik möödus väravateta ja vaid kaheksa pealeviskega ning kogu ülejäänud energia hoiti 50 095 pealtvaataja lõbustamiseks nähtavasti viimaseks kolmandikuks. Seal sai Red Wings kiirelt Gustav Nyquisti tabamusest viigi kätte ning sarnaselt rootslasele oma hooaja 15. värava teinud Justin Abdelkader viis külalised 14. minuti keskel teist korda ette.
Ometi ei jõudnud 14. minut isegi täis tiksuda, kui tablool särasid uuesti viiginumbrid. Alex Tanguay vastas Abdelkaderile 14 sekundiga. Mäng hakkas pärast seda vaikselt lisaaja suunas tiksuma, ent võitja saatus selgus siiski lõpuks ikkagi 60 minutiga.
Täpselt 60 sekundit enne lõppu jäi Niklas Kronwalli pealeviskest Varlamovi nina ette prügi maha ning viiendas välimängus osalemisega rekordi püstitanud Brad Richards kerkis kangelaseks. Darren Helm pani veidi hiljem ühe ka tühja väravasse.
Ühe perioodi jooksul tehtud viie väravaga korrati välimängude rekordit, mille püstitasid 2014. aastal New Jersey Devils ja New York Rangers. Samas mängust pärineb ka ühe meeskonna väravate rekord, mille korduseni Red Wings samuti jõudis.
Red Wingsil on Avalanche'i vastu nüüd käsil 9-mänguline punktiseeria. Kuus kohtumist on võidetud.
Teised kohtumised Philadelphia Flyers 4 - 2 Arizona Coyotes (tipphetked)
Esimest korda viimase 286 mängu jooksul polnud Jakub Voraceki Flyersi rivistuses, aga võidu haaramist see ei seganud. Claude Giroux'st sai klubi ajaloos 14. erinev 500 punktiga mängija. Coyotes kaotas viienda mängu järjest. Võõrsil on tulnud seitse kaotust järjest.
Carl Hagelin oli kaks korda täpne, kollanokk Scott Wilson skooris viie mängu jooksul neljandat korda ja Penguins sai kodus Jetsi/Atlanta Trashersi 15. järjestikuse koduvõidu. Karmimalt pole mitte ühtegi teist meeskond nüpeldatud.
Columbus Blue Jackets 4 - 3 (KV) Florida Panthers (tipphetked)
Pantritel jäi võiduks mängimata 2-0 edu, mis mängu teise poolega käest läks. Kusjuures jakid on oma ajaloo jooksul kodus Panthersile kaotanud vaid kolm kohtumist. Kirja läks 8. võit. Selle kindlustas karistusvisetel Brandon Dubinsky.
Nashville Predators 5 - 0 St. Louis Blues (tipphetked)
Blues sattus kokku pidurdamatu Filip Forsbergiga. 21-aastane rootslane sai kolme päeva jooksul kirja oma teise kübara. Klubi rekord polegi enam kaugel.
Filip Forsberg hasn't been a Pred long but with 3 hat tricks in under a year he's on his way to perhaps topping this pic.twitter.com/7mUzKe77aO
Pekka Rinne teenis hooaja neljanda puhta paberi 28 tõrjega. Vahepeal oma vormiga suurtes raskustes olnud soomlane on kokku pannud kuuemängulise punktiseeria. Neist neljas mängus on ta endale lasknud ühe või mitte ühtegi. Dallas Stars 2 - 3 New York Rangers (tipphetked)
Olles alles kaks nädalat tagasi kodus liiga liidri kindlalt paika pannud on Stars nüüd järsku võitnud ainult ühe oma viimasest kuuest mängust. Viies kaotus tuli hilise Kevin Kleini väravaga. Hooaja esimeses pooles võõrsilmängudes suurtes raskustes olnud Rangers sai kodust eemal viimase kuue mängu jooksul viienda võidu. Montreal Canadiens 4 - 1 Toronto Maple Leafs (tipphetked)
Canadiens jõudis alates 1958. aastast esimest korda Leafsi vastu kümnenda järjestikuse võiduni pärast seda, kui Matt Hunwick külalised ette viis. Max Pacioretty lõpetas kahe kolliga.
Flames sai esimese kahe kolmandiku jooksul kolm korda hoida kaheväravalist edu, aga viimasel perioodil skooris Mika Zibanejad oma karjääri esimese kübara. Kõik tabamused tulid ära kahe minuti ja 38 sekundiga. Klubi ajaloo kiireim kübaratrikk kuulus varem Marian Hossale, kes tegi selle ära seitsme minuti ja viie sekundiga.
Los Angeles Kings 2 - 0 Buffalo Sabres (tipphetked)
Jhonas Enroth oli oma hooaja teise nullimängu jätnud endise klubi jaoks ning see tuli ära 23 tõrjega. Väljaku teises otsas hoolitses asja eest Tanner Pearson, kes oli mõlema värava autoriks. Kings oli enne eilset viimasest kümnest omavahelisest vastasseisust võitnud vaid kaks.
Mängijakarjääri jooksul kohati hulljulgelt tegutsenud endine väravavaht Patrick Roy on selle mentaliteedi kaasanud ka treeneritöösse. Mitmel korral varakult väravavahi väljakumängija vastu vahetanud Colorado Avalanche'i peatreener tegi seda taas.
(foto: USATSI)
Roy kamandas Reto Berra postide vahelt välja 10 minutit enne normaalaja lõppu ning uljas lüke kandis ka vilja. Avalanche vähendas viimasel kolmandikul Ottawa Senatorsi vastu tühja väravaga vahe kahe peale. Gabriel Landeskogi tabamusele järgnes poolteist minutit hiljem ka Nathan MacKinnoni koll.
Suurt kaotust võiduks ei õnnestunud aga lõpuks mängida. Mika Zibanejad tegi mõned sekundid enne lõppu vähemusest tühja väravasse seisuks 5-3.
Alates tänasest ei ole enam suurepärase hooaja alguse teinud Montreal Canadiens põhiturniiri liider. 1-6 üllatuskaotus Colorado Avalanche'ile jättis ukse teiste jaoks lahti ning võidumängudega sammusid sealt sisse New York Rangers ja Dallas Stars. Kogu kolmik istub nüüd 28 punkti peal.
(foto: Fred Chartrand/AP)
Rangers alistas võitluslikus mängus Ottawa Senatorsi karistusvisetega 2-1. Meeskonnad vahetasid avakolmandikul ülekaalu väravaid. Skoori avas kohtumise 17 karistusminutiga lõpetanud Chris Kreider ning mängu viigistas Erik Karlsson, kes jõudis kolmandas mängus järjest väravani.
Karistusvisetel viis Bobby Ryan Senatorsi ette, aga Matz Zuccarello ja Dan Boyle kindlustasid Rangersile võidu.
Kaheksas järjestikune võit tähendab Rangersile hooaja esimesest 17-st mängust ajaloolist punktisaaki. Eales varem pole paremini alustatud.
Canadiensi rekordilised ajad hakkavad vaikselt juba ununema. Avalanche'i vastu lasti kolm avakolmandiku väravat. Neist kaks 13-sekundilise vahega Nathan MacKinnoni poolt. Seni suurepäraselt Carey Price'i asendanud Mike Condon lasi lõpuks 11 pealeviskega neli tükki enne, kui ta viimaseks perioodiks välja vahetati.
Ei läinud palju paremini ka Dustin Tokarskil, kes lasi 13-ga kaks. Seevastu Avalanche'i puuris lükkas Reto Berra kõrvale 39 tükki.
Canadiens ja Rangers kohtuvad kuu lõpupoole omavahel. Alain Vigneault meeskond saab kodus otsida kättemaksu hooaja alguses Montrealis saadud 0-3 kaotuse eest.
Stars alistas kodus lisaajal Minnesota Wildi 3-2. Võiduvärav tuli John Klingbergi poolt, kes oli kahe esimese tabamuse juures abilise rollis. Wild tuli kaks korda kaotusseisust välja, aga asja ei õnnestunud enda poolele kallutada.
Dallases mängimine on Wildi jaoks ka uskumatult vaevaline. Enne eelmise hooaja kahte võitu oli sealt alates 2003. aastast kirjas vaid üks võit.
Teised kohtumised Boston Bruins 3 - 1 Detroit Red Wings (tipphetked)
Bruins sai alles teise koduvõidu tänu kolmele teise perioodi väravale. Sinna kanti üle hea hoog, mis avakolmandikust sisse saadi. Esimese 20 minuti jooksul oldi pealevisetega üle 12-5. Tuukka Raski nullimäng rikuti viimase kolmandiku 7. minutil. Auvärava autoriks Justin Abdelkader, kes sai sel nädalal Red Wingsilt 7-aastase pikenduse, mille koguväärtuseks 29.75 miljonit dollarit.
Buffalo Sabres 1 - 2 (LA) San Jose Sharks (tipphetked)
Sharks teenis Patrick Marleau väravaga oma ajaloos Buffalost alles teise võidu. Kehvalt alustanud kodumeeskond näitas viimasel kolmandikul võimu, aga jõudis vaid ühe väravani. Kuigi vahetult enne normaalaja lõppu võinuks Jack Eicheli osav läbimurre tuua ka hilise võidutabamuse.
Toronto Maple Leafs 4 - 2 Vancouver Canucks (tipphetked)
James Reimer jätkab eeskujulikult oma meeskonna põhjast välja vedamist. Kolmandaks järjestikuseks võiduks tuli teha 43 tõrjet. Neist 24 tuli viimasel kolmandikul. Seejuures on Reimer karjääri jooksul võitnud 14 mängu 18-st, kus ta on teinud 40+ tõrjet.
Tampa Bay Lightning 4 - 5 (KV) Florida Panthers (tipphetked)
Panthers sai naabri vastu harvaesineva võidu tänu vastase eksimustele. Ryan Callahan saatis normaalaja viimasel minutil litri kaitsetsoonis üle klaasi ning eelmise hooaja parim uustulnuk Aaron Ekblad viis ülekaalu väravaga mängu lisaajale. Seal oli Steven Stamkosel võimalus karistusviskega võit koju jätta, aga Lightningu kapten ei suutnud Roberto Luongot üle mängida. Luongo jäi alistamatuks ka karistusvisete seerias, kus skooris ainsana Brandon Pirri, kes oli ka mängu sees karistusviskel täpne.
New Jersey Devils 4 - 0 Pittsburgh Penguins (tipphetked)
Penguinsile alates hooaja avamängudest esimest korda teises kohtumises järjest kaotus. Seda ka üsna nukra esitusega. Cory Schneideril oli hooaja esimeseks nullimänguks vaja teha vaid 21 tõrjet. Devils sai oma väravad 37 üritusega. Mike Cammalleri säras 1+2'ga.
Carolina Hurricanes 2 - 3 (LA) Philadelphia Flyers (tipphetked)
Flyers võitles tagasi 0-2 kaotusseisust ning hooaja 17 kohtumises nähti lõpuks Jakub Voraceki aasta esimest väravat. Selleks läks tšehhil vaja "vaid" 59 pealeviset. Võimalustevaeses kohtumises oli kokku ainult 40 väravale läinud pealeviset.
Columbus Blue Jackets 5 - 2 Arizona Coyotes (tipphetked)
William Karlsson tegi oma hooaja esimesed väravad, Boone Jenner lõpetas 1+2 ning 10 karistusminutiga ja Jackets sai ühe senise parima võõrsil mängiva meeskonna vastu hooaja esimese koduvõidu.
Predators skooris viimase kolme mängu jooksul teist korda seitse väravat ning Pekka Rinne sai hooaja teise puhta paberi vaid 20 tõrjega. Meeskonnad teenisid kahe peale 156 karistusminutit, mis on senise hooaja rekord. Kohtumise resultatiivseimad olid Seth Jones ja Craig Smith, kes lõpetasid mõlemad 1+2'ga. Calle Järnkrok sai kirja kaks väravat.
St. Louis Blues 2 - 4 Chicago Blackhawks (tipphetked)
Vladimir Tarasenko kaks väravat viisid Bluesi teisel kolmandikul ette, aga Blackhawks sai siiski kättemaksu poolteist nädalat tagasi tulnud kodukaotuse eest. Patrick Kane venitas ülekaalu väravaga oma punktiseeria 12-mänguliseks.
Los Angeles Kings 4 - 3 Edmonton Oilers (tipphetked)
Kings jäi avakolmandiku 2-0 eduseisuga lohakaks, kuid sai siiski võidu kätte. Tanner Pearson möllas 1+2'ga. Oilersi viimane LA-st saadud võit pärineb 2011. aasta novembrist.
Kui oled otsinud kohta, kus rahuldada oma uudishimu seoses NHL-iga, siis võid rännakud nüüd lõpetada. NHL iga kell on ainus eestikeelne lehekülg, kust leiab regulaarselt värsket materjali selle kohta, mis toimub maailma ühes vingeimas spordiliigas.
