Kuvatud on postitused sildiga jonas hiller. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga jonas hiller. Kuva kõik postitused

Flames hankis salapärase Tšehhi väravavahi

Calgary Flamesi puurivahid tegutsesid lõppenud hooajal väga nutuselt ja on selge, et meeskond vajab endale uut esikinnast. Suvel hakatakse sellega kindlasti aktiivselt tegelema. Küll on aga juba nüüd ära tehtud üks lüke olukorra parandamiseks. Vähetuntud Tšehhi väravavahi David Rittichiga on tehtud aastane leping.

(foto: bkboleslav.cz.com)
23-aastane Rittich veetis viimased kaks hooaega Mlada Boleslavis, tõrjudes tänavu põhiturniiril 91.9%-ga ja lastes 2.50 väravat. Tegu pole kaugeltki muljetavaldavate näitajatega, kuid 193cm pikk puurivaht olevat Flamesi asjaninade poolt kõrgelt hinnatud.

Kõigi eelduste kohaselt alustab seni isegi mitte ühegi vanuseklassi koondise eest väljakul käinud Rittich hooaega AHL-is. Aga kuna Flamesil on seis väravavahtidega nii nagu on, siis võimalik, et salapärane tšehh saab siiski ka NHL-is oma võimaluse. Ise on ta selleks 100% valmis.

"See on minu jaoks suur võimalus, annan endast kõik, et NHL-i jõuda," on Rittich Tšehhi meediale öelnud.

Kaks Flamesi tänavustest väravavahtidest on juba klubi vahetanud. Jonas Hiller ja Niklas Bäckström siirdusid mõlemad tagasi kodumaale. Esimene tegi lepingu EHC Bieliga ning teine liitus Siim Liiviku koduklubi HIFK-ga, kust omal ajal ka karjääri alustas.

Tõenäoliselt lahkub vabaagendina ka veebruaris tõsise põlvevigastuse saanud Karri Rämo. Alles jäävad noorukid, kellest vaid Joni Ortiol on NHL-i kogemus olemas. Kuid ka temaga on vaja teha uus leping.

Rittich pole ka ainus Tšehhi liiga mängija, kellega Flames pärast põhiturniiri lõppu on lepingu teinud. Palgatud on ka ründaja Daniel Pribyl, kes kogus Extraligas põhihooajal 45 mänguga 45 silma (16+29).

23-aastane mängumees on Montreal Canadiensi 2011. aasta drafti 6. ringi valik, aga kordagi temaga lepingujuttudeni ei jõutud.

Sahistatakse, et Pribyl võib uut hooaega alustada isegi Sean Monahani ja Johnny Gaudreau kõrval Flamesi esimeses ründekolmikus.

Flames kaotas Anaheimis 23. korda järjest

Jarome Iginla oli Calgarys 26-aastasena oma võimete tipus, meeskonda juhendas Darryl Sutter ja äsja oli alanud 2004. aasta, mil Flames kolmandat korda karikafinaali jõudis. Täpsemalt oli kuupäevaks 19. jaanuar, 2004, mil Flames viimati võõrsil Anaheim Ducksi suutis alistada.

(foto: scoopnest.com)
Ducks, keda viimase allajäämise ajal juhendas Mike Babcock, pikendas läinud ööl Flamesi vastu järjestikuste koduvõitude seeria 23 peale, mis on liiga rekordi kordus. Seda tehti ülikindla 8-3 võiduga. Juba seitsme minutiga oldi 3-0 ees ning enne külaliste esimest väravat juhiti 5-0.

Jonas Hiller, kellel hetkel viimase kümne hooaja halvim tõrjeprotsent puurivahtide seas, kes hooaja jooksul vähemalt 26 matši kaasa teinud, suutis teha vaid kaks tõrjet, enne kui ta pärast kodumeeskonna kolmandat pingile ära toodi. Seejuures sai lõpuks Ducks kaheksa väravat ainult 27 pealeviskega. Esimest korda klubi ajaloos oli meeskonnal ühes kohtumises seitse erinevat skoorijat.

Ainult kolm väljakumängijat jäid punktideta ning enim kasvatas oma hooaja saaki 1+3'ga lõpetanud Ryan Kesler. Väravate osas oli parim Jakob Silfverberg, kes skooris meeskonna teise ja viimase. Teiste hulgas sai viimati eelmise aasta 1. aprillil skoorinud Nate Thompson üle pika aja esimese kolli.

Flamesi eest olid täpsed T.J. Brodie, Mark Giordano ja Hunter Shinkaruk, kes jõudis karjääri esimese kollini. Eelmisel kuul Vancouverist hangitud ründaja jaoks oli see teine mäng Flamesi särgis. Debüüdist tuli kaasa söödupunkt.


Ducks sai võiduga tagasi Vaikse ookeani divisjoni esikoha. Võrdse arvu punktide juures on edu Los Angeles Kingsi ees üks punkt. Täpselt nädala pärast minnakse omavahel kokku.

Teised kohtumised

Philadelphia Flyers 2 - 1 (KV) Washington Capitals (tipphetked)

Flyers võttis viimasest 17-st mängust 12. võidu kaotusseisust. Aleksandr Ovetškin viis külalised viimase kolmandiku alguses ülekaalu väravaga ette. Sellele tuli vastus samuti ülekaalust, kui viis ja pool minutit enne normaalaja lõppu oli täpne Brayden Schenn. Karistusvisetel oli kodumeeskond parem 2-0. Capitals on nüüd oma viimasest kümnest Philadelphias käigust võitnud ainult kaks.

Winnipeg Jets 1 - 2 Ottawa Senators (tipphetked)

Võõrsilmängudes tänavu kõvasti hädas olnud senaatorid jõudsid ilusa võiduni, aga vaatamata sellele minetati igasugused playoffide lootused. See tähendab, et nüüd on ametlik see, et ajaloos teist korda pole Stanley karika playoffides mitte ühtegi Kanada klubi.

Calgarys saab suve suurimaks prioriteediks olema uue väravavahi leidmine

Calgary Flames on hetkel keskmiselt enim väravaid lasknud meeskond (3.10) ja hooaja lõikes pole sellist asja kunagi varem juhtunud. Isegi mitte ajal, kui klubi veel Atlantas pesitses. Selle peamiseks põhjuseks on väravavahtide nõrk mäng. Suvel loodetakse seda seisu parandada.

(foto: Gerry Thomas/Getty Images)
Flames on praegu väravavahtide tõrjete efektiivsuse osas kogu liiga halvim meeskond ning samuti ainus, kellel on see alla 90%. Kolm meest on lastud proovima ja kokku on efektiivsuseks saadud 89.4%.

Noored Johnny Gaudreau ja Sean Monahan vajavad suvel uut lepingut, aga kahtlemata on klubi prioriteediks uue väravavahi leidmine. Seda tunnistas nädalavahetusel ka peamänedžer Brad Treliving.

Treliving ütles: "Me kavatseme teha põhjaliku otsimistöö ja vaatame, kuhu sellega välja jõuame. Tegu on ilmselgelt kriitilise positsiooniga ja tegeleme sellega laiahaardeliselt."

Tänavuses vabaagentide klassis on kõige kõvemad puurivahid James Reimer ja Cam Ward. Ent kuna palgalehelt lähevad ära mõlemad praegused põhimehed Jonas Hiller ja Karri Rämö, siis pole eeldatavasti välistatud ka mõni (suur) vahetustehing.

Hiller hangiti 2014. aasta suvel suurte lootustega ja ega algus halb polnudki. Mullu lasi ta endale keskmiselt 2.36 väravat ning tõrjus 91.8%-lise efektiivsusega. Samas kõrbes ta playoffides ja pole tänaseni taastunud. Selle hooaja numbriteks on 3.41 ja 88.3%.

Rämö liitus 2013. aastal ning ka temal on omad head hetked olnud, aga enne kui põlvevigastus soomlase tänavuse hooaja lõpetas suutis ta kirja saada 2.63 ja 90.9%. Täitsa korralikud numbrid varuvahi jaoks, aga kindlasti mitte esinumbrile kohased.

Viimastes mängudes on lootusekiire pakkunud teine soomlane Joni Ortio, kes märtsis viie stardi jooksul vaid korra üle kahe värava lasknud, aga laiem pilt on ka tema puhul päris nukker. Sel hooajal 2.94 ja 89.8%.

Rämo ja piiratud vabaagendiks saav Ortio võivad veel vast loota, et klubi pakub neile varuväravavahi kohta, aga see on ise küsimus, kas nad ka sellega rahulduvad. Esikindad lähevad Calgarys uueks hooajaks kindlasti mõne värske näo kätte.

Loodetavasti läheb prioriteediga tegelemisel paremini, kui mõnel teisel klubil.

Flames klohmis Sam Bennetti juhtimisel Panthersit

Calgary Flamesi eelmises kohtumises 18-mängulise põua murdnud Sam Bennett on asunud vahepealset korralikult tasa tegema. Läinud ööl oli külas Florida Panthers, kelle vastu tuli ülekaalukas võit. Bennett skooris neli korda ja pantrid saadeti 6-0 tulemusega saba jalge vahel koju tagasi,

(foto: torontosun.com)
19-aastane Bennett vormistas oma karjääri esimese kübara juba avakolmandikuga. Flames näitas seal kõvasti võimu, olles pealevisetega üle 15-5. Kolme Bennetti tabamuse vahele mahutas end ka Johnny Gaudreau. Detsembris liiga parimaks mängijaks valitud ründaja on tänavu kodus skoorinud 23 mänguga 17 kolli. Võõrsilt on aga kirjas ainult kaks tabamust.

Bennettist sai läbi aegade nooruselt kolmas mängija, kes avakolmandiku kübaraga hakkama saanud. 22 päevaga jäi ette Johnn Tucker ning 179 päevaga Ted Kennedy. Flamesi ajaloos on ta neljas avakolmandiku kübaraga mees. Viimati tegi selle 1993. aastal ära Joe Nieuwendyk.

Teisel kolmandikul jäi Panthers ainult nelja pealeviske juurde ja Mason Raymond kasvatas veelgi edu. Bennetti neljas tuli ära 25 sekundit enne lõppu. Ka nelja väravaga mängu osas on ta läbi aegade nooruselt kolmas. Ette jäid 18-aastased Jack Hamilton ja Bob Carpenter.

Loomulikult oli Jarome Iginla enne Bennettit viimane Flamesi mees, kes ühes mängus nelja väravani jõudis. See juhtus 2003. aastal.

"Kohe mängu algusest saadik oli näha, et ta justkui lendab väljakul," märkis pärast matši Flamesi boss Bob Hartley. "Oleme tema üle väga rõõmsad. Tegu oli suurepärase esitusega. Ta on noor kutt, kes näeb kõvasti vaeva ja on tore näha, et ta saab selle eest tasustatud."

2014. aasta drafti 4. valik, kes kurikuulsal kombel ei suutnud sellele eelnenud füüsilisel testil lõuga tõmmata, on viimase 16 hooaja jooksul koos Tomaš Hertliga ainsad kollanokad, kes ühes matšis nelja väravani jõudnud.

Jonas Hiller, kes viimati kuu aega tagasi postide vahele pääses, pidi Panthersi vastu hooaja esimeseks nullimänguks tegema ainult 15 tõrjet.


Pärast mugavaid kodumänge on Flamesil nüüd tulemas viiest kohtumisest koosnev välisturnee. Võimalik, et tegu on hooaja kõige tähtsama mängude seeriaga. Tänu kodumängudele on automaatsest playoffide kohast jõutud kahe punkti kaugusele.

Teised kohtumised

Toronto Maple Leafs 1 - 3 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Kas siis selline hakkabki välja nägema James van Riemsdykita Leafsi mäng? Piirduti ühe väravaga vaatamata sellele, et pealeviskeid läks Joonas Korpisalo väravale tervelt 42. Noore soomlase nullimäng rikuti alles kaks ja pool minutit enne lõppu.

Philadelphia Flyers 3 - 2 Boston Bruins (tipphetked)

Bruins oli mänguliselt üle (pealevisked lõpuks 32-21) ning läks viimasele kolmandikule eduseisuga, ent Flyers tahtis ikkagi hirmsasti Nick Schultzile karjääri 1000. mängu puhul võitu kinkida. Nii Jakub Voracek (1+2) kui Claude Giroux (0+3) kogusid kolm punkti ning Flyers võitis neljanda mängu järjest. Bruins, kes ilmselgelt tunneb David Krejcist puudust, on samas enda viimasest kümnest võitnud vaid kaks.

Anaheim Ducks 4 - 1 Ottawa Senators (tipphetked)

Ducks keeras mängu enda kasuks viimase viie minutiga, kui 1-1 viigiseisult Shea Theodore'i ülekaalu tabamus väravaluugid avas. 20-aastase kaitsja jaoks on see nii karjääri esimene värav kui ka punkt. Frederik Andersen sai 2016. aastal oma esimese võidu 24 tõrjega.

Bernier Calgarysse?

Jonathan Bernier tegi lõppeval nädalal NHL-is oma tagasituleku, ent asjad läksid edasi sealt, kus need enne AHL-i siirdumist pooleli jäid. Hooaja kümnendast stardist tuli kümnes kaotus. 27-aastase tulevik Torontos on süsimust ja see annab ainest kuulujuttudeks. Teda tahetakse paari panna Calgary Flamesiga.

(foto: Tom Szczerbowski/USA TODAY Sports)
Flames on viimasel ajal superhästi mänginud, aga väravavahid on meeskonna jaoks selgelt probleemiks. Näiteks tõrjete efektiivsuse osas on Flamesist halvem vaid Carolina Hurricanes. Nii Karri Rämö kui Jonas Hiller on oma lepingute viimase aasta peal ja kumbki pole end tõestanud väravavahina, kellega klubi võiks edasi minna.

Samuti läks aia taha kõrgelt hinnatud Joni Ortio testimine, kui soomlane lasi oma kahe stardi jooksul kokku kümme väravat. 24-aastasena on ta nähtavasti veel esikinda haaramiseks ebaküps.

Kõige selle põhjal ongi õhku paisatud Bernier'ga seotud jutud. "Calgary Flames on rääkinud tema lepingu ülevõtmisest. Nad vajavad järgmiseks hooajaks väravavahti. Enamvähem kõigil, kes organisatsioonis on, saab leping läbi või nad on vigastatud," tunnistas sel nädalal klubi asjadega hästi kursis olev ajakirjanik Eric Francis.

Klubivahetus võiks ka Bernier'le endale hästi istuda. Tema viimane võit on pärit 5. aprillist ning eelmise normaalajaga tulnud võidu leiab alles 3. märtsist. Kunagine drafti avaringi valik vajab hädasti uut algust, mis võiks tema enesekindluse ja eelneva taseme taastada.

Iseenesest pole ta ju paha vaht. Enne tänavust hooaega olid karjääri numbriteks 168 stardiga 76 võitu, tõrjed 91.6% ja keskmiselt sisse lastud väravate arv 2.63.

Flames lõpetas halva seeria

Aastat ebakindlalt alustanud Calgary Flames saab täna tähistada hooaja esimest koduvõitu. Eelmises kahes mängus 11 väravat lasknud meeskond sai viimaks oma väravavahilt korraliku panuse ning nii tuli Detroit Red Wingsi vastu 3-2 lisaajavõit. Sellega lõpetati neljamänguline kaotuste jada.

(foto: Jeff McIntosh/The Canadian Press)
Jonas Hiller sai oma hooaja teise võidu 27 tõrje ning mitmete kiitustega. Flames ronis edukalt välja 1-2 kaotusseisust. Red Wings tuli isuga peale oma kolmemängulist kaotusteseeriat lõpetama ning oli esimese 20 minuti jooksul pealevisetega üle 13-8.

Jeff Blashilli hoolealused said kaks korda tasustatud ülekaalu väravatega. Gustav Nyquist pani kotti oma hooaja kolmanda ning kaitsja Brendan Smith enda esimese. Külaliste kahe tabamuse vahele mahtus Flamesi kapteni Mark Giordano koll.

Alates teisest kolmandikust läksid aga mänguohjad täielikult kodumeeskonnale, kuigi pärast 16 pealeviske tegemist sel perioodil siiski sihile ei jõutud. Brad Richardsita mänginud Red Wingsi puuris tegi suurepärase esituse 37 tõrjega lõpetanud Jimmy Howard ning tundus, et ameeriklane röövibki külalistele selle kohtumise ära. Ent veidi jäi siiski puudu.

Saddledome oli viimasteks minutiteks frustratsioonist täitunud, aga Bob Hartley meeskond jõudis lõpuks siiski sihile. Veidi rohkem kui minut enne lõppu viigistas Giordano söödust Joe Colborne.

Lisaaeg kestis veidi üle kolme minuti enne, kui Giordano mängus teist korda Howardi üle kavaldas. Magus hetk kaptenile, kelle õnnetu mängu viivitamise karistus kinkis vahetult pärast 1-1 viigiväravat vastastele uuesti eduseisu.


Lisaks hooaja esimesele koduvõidule sai Flames rõõmustada ka selle üle, et Ladislav Šmid oli koosseisus tagasi. 29-aastane kaitsja mängis viimati jaanuari keskel.

Teised kohtumised

Buffalo Sabres 2 - 7 Montreal Canadiens (tipphetked)

Canadiens elas end korralikult välja meeskonna vastu, kellelt saadi mullu kolm kohtumist järjest tappa. Brendan Gallagher ja Dale Weise said mõlemad kaks kolli. Tomaš Plekanec rahuldus sel korral kaaslaste abistamisega, kuid tegi seda kolm korda ning Andrei Markov läks täiesti segaseks, lõpetades 1+4'ga. Canadiensile ajaloo jooksul esimest korda hooaja alguses viis võõrsilvõitu järjest ning liiga koguvõitude rekord tuleb aina lähemale.


New York Islanders 3 - 5 Boston Bruins (tipphetked)

Bruins tähistas võidukalt Islandersis karjääri alustanud Zdeno Chara karjääri 1200. põhihooaja mängu. Väravas anti start vahelduseks uuesti Jonas Gustavssonile ja kui alguses tundus asi halb (avakolmandik kaotati 1-2), siis lõpuks saadi vägagi veenev võit.

Winnipeg Jets 3 - 4 (LA) Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Ben Bishop teenis auga välja oma karjääri 100. võidu segades normaalaja lõpuhetkedel Nikolaj Ehlersit piisavalt palju, et noor taanlane suurepärase võimaluse vastu väravaraame paneks. Lisaajal tegid mõnusa söödumänguga võiduvärava Ondrej Palat, Steven Stamkos ja Victor Hedman. Rootslane lõpetas kohtumise kolme söödupunktiga.

Edmonton Oilers 4 - 7 Washington Capitals (tipphetked)

Oilers rabeles ilusti kolm korda (!) kaotusseisust välja, aga Jevgeni Kuznetsov ei kavatsenud pärast peatreeneri suurt kiitust asja rahulikult võtta. Venelane sai karjääri esimese kübaratrikiga kirja hooaja esimesed väravad ning nende kõrvale pani ta veel ka kaks söödupunkti.

Los Angeles Kings 3 -0 Carolina Hurricanes (tipphetked)

Tyler Toffoli kasvatas kahe tabamusega oma väravate seeria neljamänguliseks ning Joanthan Quick korjas 40 tõrjega hooaja esimese puhta paberi. Näeb, et Kings on unisest algusest üle saanud. Kirjas on neli järjestikust võitu.

Hooaja eelvaade: Calgary Flames

Kui enim on räägitud imest, mille Ottawa Senators eelmise hooaja lõpus korda saatis, siis ega väiksemat mõõtu polnud ka Calgary Flamesi saavutus. Kogu aasta jooksul näitas sügav statistika, et meeskond mängib üle oma võimete, aga need numbrit lugesid lõpuks vähe. Murti viieaastane playoffideta periood ja jõuti lausa 2. ringi välja.

(foto: calgarysun.com)
Noortelt ründajatelt oodatakse taas suurt panust

Olles kogu karjääri jooksul olnud maksimum 50 punkti mees, ületas Jiri Hudler 31-aastasena 70 punkti piir. 78 mänguga tulnud 76 silma oli ülekaalukalt tema karjääri parim näitaja. Samuti sai uhkelt üle löödud väravate (31) ja söötude (45) tippmargid. 2008. aastal Detroit Red Wingsiga Stanley karika võitnud ründaja elas noorte meeskonnakaaslate kõrval üle omamoodi ümbersünni.

Hudler saab mullu keskmiselt 2.89 väravat skoorinud rünnakus olema olulisel kohal ka uuel hooajal, aga tema edu sõltub sellest, kas noored ässad suudavad kõrgetasemelist klassi hoida. Johnny Gaudreau tegi 64 punktiga (24+40) oivalise debüüthooaja ning 60 punkti meheks tõusis ka Sean Monahan (31+31). Meeskonna edu nimel on tähtis, et noored ei jääks loorberitele puhkama.

"On oluline, et kõik meie mängijad teeksid veel ühe sammu edasi. Meie jaoks on julgustav, et omame mitmeid mängijaid, kes pole veel oma lage saavutanud. Monahanil on meie meeskonnas oluline roll ja ta on endiselt väga noor. On veider rääkida sellest, et tal on nii noores eas täita väga tähtis roll, aga nii nagu kõigi mängijate puhul, on ka temal väljakutse teha järgmine samm. Sama kehtib ka Johnny kohta ning see nimekiri jätkub veel," rääkis suvel peamänedžer Brad Treveling, kes võrdles Monahani hiljuti NHL-i kõigi aegade punktitabeli neljanda mehe Ron Francisega.


Seis on Flamesi edurivis ütlemata kaunis, kuna juba on eelmise aasta drafti 4. mehe Sam Bennetti näol tulemas peale veel noorem ja ehk isegi osavam tüüp. Et päris lasteaiaks kätte ära ei läheks, siis on Treveling ründesse kogemusi juurde hankinud. Michael Frolik sai vabaagendina 5-aastase lepingu.

"Michael annab meile kogemusi. Ta on kutt, kes võitnud Stanley karika, mänginud playoffides ja suudab teha mitmeid asju. Ta on uskumatult hea karistuste surmaja, kes lisab meeskonda kiirust, visadust ja tööeetikat," kommenteeris Treveling tehingut.

Kuigi Frolik pole ka muidugi mees, kes kohe-kohe kepi nurka viskab. Vaatamata sellele, et kirjas on üle 500 põhihooaja mängu ning sõrmes karikavõidu sõrmus, tähistab tšehh järgmisena alles on 28. sünnipäeva. Meeskonna vanimad ründajad on Hudler, David Jones ja Matt Stajan, kes on kõik 31sed. Nendegi poolt on enne langust kindlasti veel nii mõndagi tulemas.

Kaitse on saanud suurepärase täienduse

Bob Hartley meeskond lasi eelmisel hooajal endale keskmiselt 2.6 väravat mängus, millega kuuluti paki keskele. Enda tsoonis tehti tublit tööd, eriti pealevisete blokeerimisel, aga tegu numbriga, mida saab kindlasti parandada ja seda saab nüüd teha koos Dougie Hamiltoniga, kellega sõlmiti 6-aastane leping.

(foto. calgarysun.com)
22-aastane kaitsja on teinud kiire tähelennu ja täiendab suurepäraselt kaitseliini, kus on juba ees üks liiga parimaid kaitsevendi Mark Giordano ning tublid tööhobused (ja teine kord ka valusa viskega vanad) Dennis Wideman, T.J Bordie ja blokkide meister Kris Russell. "Dougie on meile ilmselgelt abiks ja lisab sinisele joonele rohkem sügavust," on Treveling kiitnud.

Nii väravate (10), söötude (32) kui punktide (42) arvestuses karjääri parima aasta teinud Hamilton toob kõige muu kõrval leevendust ka sügava statistika osas, millega Flames mullu kimpus oli. Noor kaitsemees oli Bostonis üks meeskonna efektiivsemaid mängijad ning tegi järjepidevalt enda kõrval mängivad mehi paremaks.

"Koos Dougiega oleme saanud suuremaks, paremaks ja kiiremaks. 22-aastaselt on ta juba NHL-is hea tasemega kaitsja ning ta areneb veel paremaks. Me ei ole seni isegi kogu tema kvaliteeti näinud, teame et ta saab meie eest hästi hakkama," muljetas hiljuti Hartley.

Väravas valitseb ebakindlus

Flames võttis aasta tagasi palgale Anaheimist minema löödud Jonas Hilleri ja pigistas šveitslasest välja hea hooaja. 33-aastane puurivaht tõi 44-st stardist 28 võitu, tõrjus 91.8%-lise efektiivsusega ning lasi endale keskmiselt 2.36 väravat. Aga...ta kõrbes playoffides. Avaringis notiti Vancouver Canuks kuue mänguga maha, kuid Hiller lasi otsustavas mängus esimese kolme pealeviskega kaks väravat ning tema mäng lõppes seitsme ja poole minutiga ära.


Edasi tulid vastu vanad sõbrad Anaheimist ja viiemängulises seerias sai ta mängida vaid veidi üle 22 minuti. Avamängus tuli selle ajaga kolm tükki tuppa. Selline hooaja lõpp peaks andma võimaluse Karri Rämöle, aga 29-aastane soomlane pole seni suutnud oma aktsiaid väga kõrgele viia.

Olles kaasa teinud 143 mängus on Rämö tõrjete efektiivsus napilt üle 90ne (90.5%) ja keskmiselt on ta lasknud 2.92 väravat. Pärast KHL-is veedetud nelja aastat on ta lombi taha naasnud selgelt parema puurivahina, aga ka 2.60 ja 91 ümber ringlevad numbrid pole päris esiväravavahi väärilised. Flames on aga endale just püsivat nr. 1-te otsimas.

Hooaja väljavaated

Treveling on rääkinud ambitsioonikast plaanist võita lähiajal meistritiitel ja ega teistsuguste eesmärkide puhul polegi mõtet kaasa mängida, kuid Hartley on esialgu jäänud veel tagasihoidlikuks. "Eelmisel aastal ütlesime mängijatele, et nad ei vaataks lehti ja TV-d, ega usuks, et nad jäävad playoffidest eemale. Sel aastal on meie sõnum sama - ärge uskuge neid, kes järsku ütlevad, et te olete head," mainis 55-aastane peatreener eelmisel nädalal.

Tõde on see, et Flames tegi mullu nii mõndagi, mille kordamine saab olema keeruline. Näiteks saadi 31 oma 45-st võidust läänekonverentsi satside vastu. Vaid Ducks tegutses selles piinakambris paremini (34). Lisaks domineeris Hartley meeskond oma divisjoni. Aastaid järjest saadi Canucksi käest peksa, aga järsku murti see needus ja lõpuks saadi Vaikse ookeani divisjoni vastu 29-st mängust 22 võitu. Ducks jäi näiteks 18 peale.

Usutavasti ei saa enda divisjoni vastu mängimine uuel hooajal nii kerge olema. Selle osas peaks tulema tagasilangus. Samas on aga meeskond pärast Hamiltoni ja Froliku lisamist selgelt oma kvaliteeti parandanud. Usutavasti tuleb playoffidesse jõudmiseks mullusele 97 punktile juurde panna, mis eeldab seda, et kui tulemused enda divisjoni vastu kannatavad, siis tuleb mõnelt teiselt seltskonnalt rohkem silmi nokkida.

Ovetškin ja viimaste sekundite värav murdsid Rangersi

Enne 2. ringi mängude algust oli New York Rangers seerias Washington Capitalsi vastu selge favoriit, kuid avakohtumises ei suudetud seda näidata. Dramaatilise lõpuga mängu võitis Capitals 2-1, kui Joel Ward 1.3 sekundit enne normaalaja lõppu litri Henrik Lundqvisti selja taha sai.

(foto: Adam Hunger/USA TODAY Sports)
Aleksandr Ovetškin, kes skooris üliterava ja täpse pealeviskega Capitalsi esimese, tõmbas mängu lõpuhetkedel kaks kaitsjat enda peale, mis jättis Wardi värava ette täiesti vabaks. Järgnes venelase täpne sööt ning põhihooajal 19 kolli teinud Ward ei eksinud.

"Panin sellele kõva laksu ja see läks sisse," kommenteeris võiduvärava kangelane lühidalt.

Capitals elas mõned minutid enne seda üle suure pettumuse, kui avakolmandikul kätte saadud eduseis ära kustutati. Umbes neli ja pool minutit enne lõppu põrkus Kevin Hayesi pealeviske Jesper Fasti jalast Braden Holtby selja taha.

Holtby oli taas tugev, tehes 31 tõrjet. Lundqvisti arvele jäi neid 27. Paar võimalust võtsid ära ka tema värava raamid.

"Mänguplaan", mis avaringis New York Islandersi vastu edu tõi töötas ka nüüd. Edule aitab kaasa muidugi ka see, kui sul on satsis selline mees nagu Ovetškin. "Ta on haruldane talent selles liigas," ütles oma kapteni kohta Barry Trotz. "Ta on väga sarnane Mark Messier'ile. Nad on need erilised talendid, kes suudavad mängida väga jõuliselt ja hirmutada oma kiirusega. Ta võib sind hirmutada oma oskuste ja füüsilisusega."

Ovil on nüüd 27 Rangersi vastu peetud playoffide mänguga kirja 10+11. Nagu seeria eelvaates kirjutatud sai, siis üllatuse vältimiseks peab Rangers ta peatama.


Rangersi peatreeenr Alain Vigneault ja ründaja Derek Stepan lubasid järgmises kohtumises paremaid väravavõimalusi genereerida. 2. mäng on kavas laupäeval, meie aja järgi kell 19:30.

Teises konverentsi poolfinaalpaaris, mis läinud ööl algas, sai selgeks, et Calgary Flames peab järgmises kohtumises oma kaitset parandama. Ryan Getzlaf (1+3) ja Corey Perry (2+2) said mõlemad kirja neli punkti ning Anaheim Ducks alustas võimsa 6-1 võiduga. Mõlema nii ühe mängija poolt tulnud punktide kui meeskonna väravate osas on tegu klubi rekordi kordamisega.

"Meie ettevalmistus seeriaks oli suurepärane ning see tasus ennast ära," märkis Getzlaf.

Enne seeria algust kostus kartusi, et Ducks võib kehvalt alustada, kuna pärast Winnipeg Jetsist üle sõitmist ei olnud meeskond rohkem kui nädala üheski kohtumises osalenud. Viimase nelja nädala jooksul oli kirjas vaid neli mängu.

"Kõik tahtsid isuga mängida," ütles peatreener Bruce Boudreau. "Me tegime nädala jooksul kõvasti trenni ja meil oli vaid üks vaba päev."

Ducks sai oma kuus väravat kirja viimase perioodi kolmandaks minutiks. Kaks viimast skooriti ülekaalust. Endise meeskonnakaaslase Jonas Hilleri õhtu lõpetati ära 22 minutiga. Šveitslane tõrjus 14-st pealeviskest vaid 11.

"Mäng ei läinud selgelt sedamoodi nagu me oleks seda soovinud, kõik peavad end parandama, mina kaasa arvatud," arvas Hiller. "Nad olid meist täna töökamad ja mängisid suurema isuga."

Flamesi nõrkusele aitas kaasa ka see, et enamus kohtumisest tuli mängida ilma suurima väravaküti Jiri Hudlerita, kes üks hetk vigastusega riietusruumi ära kolis.

Ducks juhtis mängu 49 minutit ja 43 sekundit. Jetsi vastu oldi kogu seeria jooksul kokku eduseisus vaid 38 minutit ja 26 sekundit.


Koos playoffidega on Ducks nüüd Flamesi vastu võitnud 20 järjestikust kodumängu. Sellega saadi NHL-i ajaloos viiendaks satsiks, kes kodupubliku ees mõnda vastast sedavõrd võimsalt on domineerinud.

Playoffide 2. ring: Anaheim Ducks vs Calgary Flames

Kuna Calgary Flames oli vahepeal viis aastat järjest playoffidest eemal, siis on hooaja otsustavas faasis varem Anaheim Ducksiga kohtutud vaid korra. 2006. aastal alustas Ducks läänekonverentsi finaali liikumist just Flamesi alistamisega. Pingelises seerias jäädi mängudega 4-3 peale. Põnevaks kujuneb see vastasseis kindlasti ka tänavu.

(foto: Harry How/Getty Images)
Omavahelised põhihooaja mängud

Flames 6 - 3 Ducks
Stajan x 2, Gaudreau x 2, Monahan, Hudler - Getzlaf x 2, Lindholm
Flames 3 - 6 Ducks
Stajan, Bouma, Monahan - Cogliano, Beauchemin, Getzlaf, Palmieri, Silfverberg, Lindholm
Ducks 6 - 3 Flames
Palmieri, Maroon, Lovejoy, Jackman, Getzlaf, Kesler - Backlund, Monahan, Colborne
Ducks 3 - 2 Flames
Beleskey, Perry, Palmieri - Brodie, Hudler
Flames 4 - 3 (KV) Ducks
Hudler, Wideman x 2, Monahan - Vatanen, Beleskey, Palmieri

Anaheim Ducks

Enne playoffide algust tundus, et Ducksi ootab Winnipeg Jetsi näol ees vägagi keeruline vastane. Ometi kukkus asi reaalsuses välja hoopis teistmoodi. Ducksil oli küll kolmes mängus viimasel kolmandikul vaja kaotusseisust välja tulla, aga Jets saadeti lõpuks vaid nelja kohtumisega suvepuhkusele. Bruce Boudreau meeskond andis kenasti vastused kõigile küsimärkidele, mis enne seeria algust õhus olid.

Põhihooajal oli Vaikse ookeani divisjoni võitnud meeskonnal ülekaalu efektiivsuseks vaid 15.7%, aga neljas Jetsi vastu peetud kohtumises õnnestus 11-st võimalusest ära realiseerida kolm, mis andsid ilusa 27.3%-lise efektiivsuse. Õpetussõnad ei jooksnud mööda külgi maha. Vaid Flames ja Minnesota Wild kasutasid neid olukordi paremini ära. Väravasuul vastas kindlalt kõhklejatele-kahtlejatele Frederik Andersen. Ducksi väravavahtidel on viimasel ajal playoffides tõrjete efektiivsusega probleeme olnud, aga taanlane korjas endale selleks soliidse 92.4%, lastes vaid ühes kohtumises rohkem kui kaks väravat. Keskmine sisse lastud väravate arv jäi 2.25 peale, mis on kindel vundament, millele edasist edu ehitada.

Mängud Flamesi vastu kujunesid põhihooajal väravaterohkeks ja nii ootab tõenäoliselt Anderseni ees tõsisem väljakutse kui avaringis. Kui aga numbrid jäävad samale tasemele, siis on 2007. aasta karikavõitjal väga head võimalused taas Flamesi arvelt konverentsi finaali saada. Samas pole ehk midagi hullu lahti ka siis, kui väikene ära kukkumine tuleb. Ducks skooris avaringis täpselt neli väravat mängus, mis oli kõigi satside peale parim näitaja. Corey Perry näitas 3+4'ga oivalist minekut ja kokku suutsid vähemalt ühe punkti mängu kohta koguda kuus meest. Suurepärase produktiivsusega paistis silma Jakob Silfverberg. Noore rootslase poolt tuli 2+4. Kenasti laialivalguvad punktid on edasise suhtes väga hea märk.

Edu võti: varem ärkamine

Ducksi püstitas oma kolme viimase perioodi tagasitulekuga saavutatud seeria 3-0 eduga uue NHL-i rekordi. See on iseenesest tore, aga samas ka halb nähtus. See vihjab sellele, et tegu on ülimalt haruldase saavutusega ja võib maja panti panna, et teises seerias järjest ei õnnestu seda teha. Eriti kuna kohtutakse meeskonnaga, kes ise saanud tuntuks suurepärase viimase kolmandiku satsina. Ducks skooris Jetsi vastu 9 viimase perioodi väravat ja vaid kolm esimese ning teise kolmandiku oma. Flames näitas ennast avaringis ka võimeka avakolmandiku meeskonnana, kui sai kirja seitse väravat. Sellest parem oli 11-ga vaid Nashville Predators. Boudreau peab selles paaris kindlasti oma hoolealused varem üles äratama.

Calgary Flames

Flamesi avaringi eelvaates sai just kirjutatud sellest, kuidas Bob Hartley meeskonna edu võtmeks võiks olla hästi alustamine ning sellega saadi ka hakkama. Vastasseis Vancouver Canucksiga oli hirmutav, kuna viimastel aastatel on nende kahe kohtumistes olnud vaid üks kindel poksikott. Kuid Flames näitas taas sisu, mille saladuse võiks Hartley pensionipõlves mõnes raamatus avaldada. Canucks oli domineerivam jõud, lastes enda väravale keskmiselt 26.2 pealeviset, tehes neid ise 30.2, aga teist aastat järjest läksid Ryan Milleril playoffid aia taha. Flames sai samas endiselt Ducksi puurivahilt Jonas Hillerilt kindlaid esitusi.

Paaris kohtumises tõmmati šveitslane küll postide vahelt ära, aga sellest hoolimata olid tema numbrid kõrgeklassilised 2.20 ja 93.1%. Võib vaid ette kujutada tema motivatsiooni suurust selles seerias hästi esineda pärast seda, kui Boudreau ta eelmisel kevadel piltlikult öeldes üle parda heitis. Võimalus kättemaksuks on täitsa korralik, sest lisaks temale endale on ka meeskonnakaaslased playoffides olnud heas hoos. Canucksi vastu said tervelt seitse mängijat endale kirja vähemalt kaks väravat. Meeskonna keskmine väravasaak oli täpselt kolm, millest olid lisaks Ducksile paremad vaid playoffide kohta haruldaselt väravaterohke seeria korraldanud Predators ja Chicago Blackhawks.

Flames oli üks neist, kes Ducksist ülekaalus veel efektiivsemalt mängis - kuigi mitte palju, 27.8% - ja arvestades viljakat rünnakut ei oleks üldse üllatav kui need kaks korraldavad siin samasuguse tulevärgi nagu Predators ja Blackhawks. Põhihooajal said juba selle vastasseisu jälgijad meelelahutust täie raha eest. Nagu juba eelmises eelvaates sai kirjutatud, siis Flamesil oli põhiturniiril oma divisjonikaaslaste vastu väga head tulemused. Seegi võiks tähendada seda, et sellest paarist tuleb korralik vaatemäng. Igasugused nelja- või viiemängulised lõpplahendused peaksid olema välistatud.

Ennustus: Ducks edasi 4-3

Flames on vägev meeskond, aga võimalik, et playoffides konverentsi finaali sammumiseks siiski veel liialt kogenematu. Paljude jaoks on tänavused playoffid karjääri esimesed. Võimalik, et just nooruse uljus on see, miks Flames on tänavu oma tagasitulekutega mitmeid südameid võitnud, aga hooaja lõpufaasis julgeks ikkagi kogemust tähtsamaks pidada. Ducks on seda rohkelt täis ja mõned mehed on isegi säilinud sellest 2007. aasta karikavõidust. Kui mullu jäädi kiruma seda, et Getzlafi kolmiku selja tagant ei tulnud piisavalt väravaid, siis tundub, et tänavu on see mure lahendatud. Augu täimiseks toodi meeskonda Ryan Kesler, kes näitas Jetsi vastu Silfverbergiga väga head üksteise mõistmist. Kui Andersen just haavalehena värisema ei hakka, siis peaks Ducks tasavägise seeria ikkagi võitma.

Tyler Toffoli vedas Kingsi tähtsa võiduni

Los Angeles Kings tegi suure sammu playoffide suunas, kui suutis kodus alistada läänekonverentsi viimast playoffide kohta hoidva Calgary Flamesi. Olles eelnevad kolm omavahelist kohtumist kaotanud ei andnud Kings, ja eriti noor ründaja Tyler Toffoli, külalistele seekord erilist võimalust.

(foto: Mark J. Terrill/AP Photo)
Flamesi ainsaks rõõmuhetkeks jäi teise kolmandiku algus. Seal suutsid David Jones ja Mason Raymond vähem kui minutiga keerata Toffoli tabamusest tulnud 0-1 kaotuse eduseisuks. Need olid aga kaks vaid neljast pealeviskest, mis meeskond kogu kolmandikuga kirja sai. Kingsi poolt tuli neid 19 ja enne lõpusireeni saadi ka viik kätte. Täpne oli taas Toffoli.

Seis oli Kingsi jaoks närvesööv ja võib isegi öelda, et hirmujudinaid tekitav arvestades, et Flames on tänavu olnud parim viimase kolmandiku meeskond. Enne seda mängu oli väravatevahe viimasel perioodil +33. Siin nihutas Kings, kes mängis legendide õhtu raames retrosärkidega, seda aga jõuliselt 30 juurde tagasi.

Viimane periood algas Dwight Kingi väravaga. Tabamuse juures korjas Toffoli üles juba oma õhtu kolmanda punkti. Skoorimist jätkas 7. minutil Jordan Nolan ning noore karjääri parima mängu teinud Toffoli vormistas 9. minutil oma kübaratriki. Temast sai pärast 2009. aastat ja Anze Kopitari esimene Kingsi mängumees, kes enne 23. sünnipäeva karjääri esimese kübara kätte on saanud.

Kiirelt tulnud Kingsi kolm väravat lõpetasid ka Jonas Hiller õhtu. Oma 33. sünnipäeva tähistanud puurivaht lasi viis tükki enda selja taha 40 pealeviskega. Kings võttis pärast viiendat kolli selgelt hoo maha ja nii pidi Flamesi varumees Karri Rämo ülejäänud mänguajaga kõrvale lükkama vaid viis üritust. Jonathan Quick pidi kogu kohtumise jooksul toimetama vaid 18 pealeviskega. Kolmanda sai tema selja taha taas Raymond.

Toffoli kõrval tegi hiilgemängu ka Jeff Carter. Tema ületas kolme sööduga karjääri 500. punkti piiri.


Kui välismängud on tänavu Kingsil katastroofilised olnud, siis kodus 29 mänguga saadud 40 punkti on uus klubi rekord. Lisaks jõuti võiduga playoffidest kolme punkti kaugusele. Võrreldes Flamesiga on hetkel karikakaitsjal ka üks mäng varuks.

Teised kohtumised

New York Islanders 3 - 2 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Jaroslav Halak jõudis oma 41. mänguga hooaja 30. võiduni ning sellega murdis ta Islandersi väravavahtide rekordi, mis kuulus klubiga neli Stanley karikat võitnud Billy Smithile. Võidu jätsid koju Anders Lee kaks väravat.

Carolina Hurricanes 1 - 2 Anaheim Ducks (tipphetked)

Viimasel ajal vägagi korralikult mänginud Hurricanes tegi ka siin hea partii - pealevisked 36-17 - aga oma võimalused jäeti kasutamata. Tänu varajasele ülekaalule saadi küll kiirelt ette, aga eduseisu ei suudetud kasvatada. Nii jäi Ducksi jaoks uks lahti ja teise kolmandiku viimastel minutitel pöörati seis oma kasuks. Võiduvärav läks taas Matt Beleskey nimele. Kaheksa sellise kolliga on Ducksi müügiartikkel nüüd liiga ainuliider.

Montreal Canadiens 3 - 4 (LA) Edmonton Oilers (tipphetked)

Canadiens lasi 2-0 edu käest ning seejärel 3-3 viigi 25 sekundit enne normaalaja lõppu. Mõlema viigivärava autoriks oli Ryan Nugent-Hopkins. Lisaaja kangelaseks tõusis Anton Lander, kes sahistas Dustin Tokarski poolt valvatud võrku teisel minutil.

Tampa Bay Lightning 3 - 6 St. Louis Blues (tipphetked)

Põnev vastasseis leidis oma lahenduse selgelt liiga vara. Teise kolmandiku keskel väljusid asjad ootamatult Lightningu kontrolli alt ja nii tuli kiirelt kolm tükki tuppa. Alexander Steen lõbutses 1+2'ga. Lightning sai rõõmustada selle üle, et tõusti sellel hooajal esimeseks meeskonnaks, kus on kolm 20 väravat teinud mängijat (Stamkos, Kutšerov, Johnson).

Ottawa Senators 4 - 5 (KV) Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Senators roomas välja 0-3 august ja sai võimsa viimase kolmandikuga kirja neli kolli, aga Penguins oli enne seda mängu läbi aegade 57-st kohtumisest, kus mõlemad Sidney Crosby ja Jevgeni Malkin skoorinud, kaotanud vaid viis. Selles mängus tuli Crosby poolt tervelt kaks tükki ja nii ei õnnestunud Senatorsil ikkagi ajaloole vastu hakata.

Nashville Predators 3 - 1 Winnipeg Jets (tipphetked)

Shea Weberi ilus mäng (1+2) aitas Predatorsil tõusta esimeseks meeskonnaks, kes tänavu 80 punkti täis saanud. 2-1 võiduvärava teinud Filip Forsbergist sai Predatorsi kollanokkade rekordi omanik. Tal on tänavu tabamusi nüüd kirjas 19. Jetsi eest tegid oma esimesed mängud sel nädalal Buffalo Sabresi poolt minema saadetud Tyler Myers ja Drew Stafford. Esimese jaoks lõppes debüütmäng kurval, kui pärast ühe pealeviske blokeerimist tuli varakult riietusruumi ära mina.

Minnesota Wild 2 - 1 Florida Panthers (tipphetked)

Nick Bjugstad rikkus pealtnäha võimatuna näiva väravaga Devan Dubnyki järjekordse nullimängu, aga see jäi ka enamvähem Panthersi ainsaks heaks uudiseks. Wild on nüüd üheksa mängu järjest vähemalt punkti kirja saanud. Mikko Koivu on viimasest 12-st mängust kogunud kaks väravat ja 10 söötu.

Colorado Avalanche 3  - 6 New York Rangers (tipphetked)

Praktiliselt kogu kohtumise tagaajaja rollis olnud Avalanche sai kümme minutit enne lõppu viimaks viigi kätte, aga lasi selle siis kiirelt käest. Rick Nash haaras hooaja 34. kolliga liiga väravaküttide edetabeli esikoha taas endale. Kõige produktiivsem õhtu oli aga Kevin Hayesil, kes sai kirja 1+2. Avalanche'i poolelt jõudis Jerome Iginla karjääri 577. väravaga läbi aegade edetabelis 19. kohale. Ta jagab seda au Mark Recchiga.

Hooaja eelvaade: Calgary Flames

Calgary Flames tähistas lõppenud hooajal kümne aasta möödumist oma viimasest Stanley karikafinaalist. See kaotati mängudega 3-4 Tampa Bay Lightningule. Väravasuul tegi Miikka Kiprusoff oma karjääri parima aasta ja teisel pool väljakut juhatas vägesid Jerome Iginla. Nüüdseks pole Flamesil enam kumbagi meest ja ega ka võrdväärseid asendajaid. 1989. aastal oma seni ainsa Stanley karika võitnud klubi pole playoffide lõhna saanud nuusutada viis hooaega järjest.

(foto: Mike Drew/Calgary Sun)
Eelmist hooaega alustati vingelt, kui esimese viie matšiga ei tulnud mitte ühtegi normaalaja kaotust. Küll oli aga selgeks ohumärgiks see, et kaks kaotust tulid vaatamata sellele, et meeskond sai ise kirja neli väravat. Probleemid kaitsega oli sõnapaar, mis saatis Flamesi kogu hooaja vältel. Seda suuresti tänu kahe põhikaitsja vigastustele. Kapten Mark Giordano murdis oktoobri lõpus pahkluu ja jäi eemale 18-st matšist. Dennis Wideman sai erinevate tervisehädade tõttu jääle vaid 48. kohtumises. Seega oleks täitsa õigustatud küsimus - mis oleks olnud siis kui kahepeale ligi 1100 NHL-i mängu pidanud kaitsjad oleks kogu hooaja suutnud terved püsida?

Suvel on kaitsesse kogemust ka juurde toodud. Deryk Engelland ootab küll alles oma karjääri 250. põhihooaja mängu, kuid on 32-aastasena kindlasti näinud ja õppinud nii mõndagi. Endine Pittsburgh Penguinsi mängija ei kraba endale eales meedia tähelepanu uhke panusega rünnakul, kuid ta on tõeline inimmüür, kellega kohtumist mitte ükski ründaja ei oota. Hooaja kohta kolm miljonit dollarit maksev müür on küll kallis investeering, aga Flames näeb talle nähtavasti kindlat rolli.

Korralik investeering on tehtud ka väravasuu kindlustamiseks. Pärast Kiprusoffi loobumist käisid eelmisel hooajal postide vahelt läbi neli meest, aga mitte keegi neist ei vedanud korralikult välja. Nüüd on suurte lootustega kunagisse olümpialinna toodud Jonas Hiller, kes Anaheim Ducksi poolt uksest välja tõugati.

"Oleme väravasuule loonud konkurentsi. Tõime sisse väravavahi, kes on selles liigas edukas olnud ning see muudab antud positsiooni paremaks," on öelnud peamänedžer Brad Treliving, kes loodab, et Hillerile suudavad konkurentsi pakkuda soomlased Joni Ortio ja Karri Rämö.

Rünnakul loodetakse jätkuvat arengut mulluse drafti 6. valiku Sean Monahani poolt. Oktoobri esimeses pooles 20-aastaseks saav kanadalane alustas eelmisel hooajal pöörase tempoga - esimesest 8-st matšist üheksa punkti - kuid vajus seejärel siiski tahaplaanile. Debüüthooaja kogusaagiks jäid 22 väravat ja 34 punkti.

Viisakat kollanoka hooaega oodatakse Johnny Gaudreault, kes peaks ennast tõenäoliselt ka Monahani kõrvale, teise kolmikusse sokutama. Eelmise hooaja lõpus tehtud debüütmängus tuli tema poolt koheselt värav ja tal on selja taga edukas ülikoolikarjäär. Ta teenis eelmisel hooajal ülikoolihoki parimale mängijale jagatava Hobey Bakeri auhinna, kui kogus põhihooaja käigus kaks silma mängu kohta. Playoffides paugutas ta kuue matšiga lausa 16 punkti. Edukad esitused viisid ta ka USA MM-koondisesse, kus ta liikus samuti enam kui punkt mängu kohta tempos.

Huvitav täiendus on tehtud Mason Raymondi näol. Kunagine 25 värava ja 50 punkti mees sai eelmisel hooajal Toronto Maple Leafsi eest mängides justkui jalad taas alla - 19 väravat, 45 punkti - ning võib osutuda üheks suve kavalamaks lükkeks. Tema võiks olla see, kes hoiab rünnaku tulisena siis, kui Monahani ja Mikael Backlundi kolmikud ära on neutraliseeritud. Pärast eelmise hooaja suurima väravaküti Mike Cammalleri lahkumist New Jersey Devilsisse on Flamesil ründes selge auk, mis tuleb täita.

"Oleme tänavu meeskonnana kindlasti palju rohkemaks võimelised. Sisse toodud kutid on meile suureks abiks ja oleme liikumas õiges suunas," on Monahan tunnistanud. "Eelmisel aastal arenesime me iga päevaga edasi. Tänavu oleme veel paremad. Oleme töökas ja kokkuhoidev sats. See on edu saavutamiseks hea alus ning meile toob see hooaja käigus palju kasu."

Hooaja küsimus: kas Bob Hartley peab hooaja lõpuni vastu?

Flames tegi eelmisel hooajal ühe vägagi tähelepanuväärse NHL-i rekordi. 49 Flamesi mängu otsustati ühe väravaga. Neist õnnestus võita 25. Seda saame me võtta kahte moodi. Variant A - Flames näitas suurepärast töökust, et suutis enam kui pooled oma mängudest lõpetada tasavägise seisuga. B - üheväravaliste vahedega mängudest tuli liiga vähe võite. Ja kui sellele olukorrale vaadata just teise variandi pealt, siis saab selles süüdistada vaid peatreenerit. Hartley tüüris Colorado Avalanche'i 2001. aastal karikavõiduni, kuid pole pärast seda enam eriti millegagi hakkama saanud. Järgnenud aastate seast on kirjas üks konverentsi finaali koht, üks võiduta 1. ringi väljakukkumine, kaks vallandamist ja viis playoffideta hooaega. Neist kaks Flamesi juures. Kas tema on õige mees vägesid juhtima? Eelmine hooaeg oli Flamesi jaoks küll esimene ümberehitamise aasta ja olgugi, et enda selja taha õnnestus jätta vaid kolm meeskonda, siis näidati väga head sisu. See võib vihjata sellele, et enne uut tõusu ei peagi klubi täiesti põhjas ära käima. Lõpuni välja playoffide võidujooksus püsinud Phoenix Arizona Coyotes kogus hooaja lõpuks vaid kaks võitu rohkem kui Flames! 12-punktiline vahe õnnestus saada lisajaaja/karistusvisete kaotustega. Neid oli Coyotesil 15, Flamesil aga vaid 7. Mis siis, kui Flames oleks suutnud rohkem üheväravalisi mänge enda kasuks pöörata? Usun, et Hartley on suve jooksul selle küsimuse korduvalt oma peast läbi lasknud. Loodetavasti on ta probleemile ka lahenduse leidnud, muidu tuleb äkki hooaja keskel soe koht oma "suurimale sõbrale" John Tortorellale loovutada.

Jonas Hiller on pahane

Anaheim Ducks on teinud klubi 20-aastase ajaloo parima hooaja võites Vaikse ookeani divisjoni. Järjekordse tugeva aasta on teinud ka väravavaht Jonas Hiller. Šveitslane võitis 50-st kohtumisest, kus ta osales, tervelt 29. Viie nullimänguga on ta üks liiga parimaid puurivahte. Küll läks tal aga hooaja lõpp nihu. Aprilli alguses peetud kohtumistes tegutses mees ebakindlalt ning kukutati seejärel peatreeneri Bruce Boudreau poolt pingile. Näis, et lihtsalt teenitud puhkepausiks, kuid nüüd on vägagi tõenäoline, et ta jääb kõrvalvaatajaks ka playoffides.

(foto: David Zalubowski/AP)
Põhihooaja viimastes kohtumistes jagasid mänguaega Frederik Andersen ja John Gibson. Viimane alustas kolm viimasest neljast kohtumisest. Seda võis pidada noorele mängumehele kogemuste andmiseks, kuid Ducksil oli ka nii mõndagi kaalul. Divisjoni tiitel näiteks, mis lõpuks esmakordselt võideti. 20-aastast Gibsonit peetakse üliandekaks, ega ta muidu mullu alles AHL-i mehena juba USA eest MM-i ei mänginud, kuid kogemusi tal napib.

Ka teine nooruk Andersen on alles suures mängus varbad märjaks teinud. Tal on kirjas 28 NHL-i mängu. Samas on ta võitnud neist tervelt 20! Mõlema kollanoka puhul võib leida põhjuseid, miks neile esikinda roll usaldada, aga tundub imelik, et Hiller niimoodi järsult kõrvale lükatakse. Ta on viis aastat olnud meeskonna esinumber ja väikseid apsakaid - stiilis tegijal juhtub nii mõndagi - võib kõigil ette juhtuda. Kuidas saab nende peale kohe nii karmilt reageerida?

Hiller ise on samuti pettunud. "Ma pole viimasel ajal olnud kõige õnnelikum mees. Võite seda mu naiselt küsida," on šveitslane öelnud ja tunnistanud, et pole ka paar ööd korralikult magada saanud.

Liiguvad ka spekulatsioonid, et Hilleri pingile kukutamine on tegelikult käik tuleviku suunas. Temast soovitakse suvel lahti saada, kuid selleks on enne vaja näha, kas noored ässad veavad välja või mitte. Ka Hiller on andnud märku, et tema tulevik on segane öeldes: "Ma ei tea, mis järgmisel hooajal juhtub, kuid loodan, et saan veel uue võimaluse."

Šveitslasel on käsil lepingu viimane aasta ja arvestades viimase aja sündmusi, siis tundub, et omal ajal draftimata jäänud puurivahi karjäär on Anaheimis tõesti juba enne playoffe lõppenud.

Põnev fakt: Frederik Andersenile kuulub Rootsi klubi Frölunda järjestikuste nullimängude rekord. Hooajal 2011/12 sai ta neid kirja kaheksa, millega ületas ei kellegi muu kui maailma parimaks väravavahiks hinnatud Henrik Lundqvisti rekordi.