2011. aastal viimase oma kuuest Stanley karikast võitnud Boston Bruins oli läinud kevadel pärast paari aastast pausi playoffides tagasi, aga hooaeg jättis mängijatele pigem negatiivsed tunded. Avaringis oli vastaseks igati alistatav Ottawa Senators, kuid kuue mänguga tuli kaotus. Kolm mängu anti ära lisaajal. Aga mis kehvasti, see uuesti.
Kas Marchand ja Pastrnak suudavad imehooaegu korrata?
Bruins oli eelmisel hooajal üks paljudest meeskondadest, kes keset hooaega peatreenerit vahetas. Alates 2007. aastast tüüri juures olnud Claude Julien ammendas end läinud veebruariks. Meeskond ei mänginud iseenesest halvasti, olles näiteks keskmise pealevisete arvu osas liiga liider, aga väravaid ei tahtnud kuidagi tulla. Ainsatena skoorisid stabiilselt Brad Marchand ja David Pastrnak, kes said hooaja lõpuks mõlemad kirja üle 30 tabamuse.
29-aastane Marchand oli eriti heas hoos, põrmustades 85 punktiga oma karjääri rekordi, milleks oli varem 61. Ta oli 39 tabamusega liiga parimate väravaküttide seas. Osav, kuid seni rohkem musta töö tegijana tuntud ründaja, kandis endaga kevadeni kaasas head hoogu, mis sai üles korjatud enne hooaega mängitud maailmakarikal, kus ta oli Sidney Crosby kolmikukaaslaseks.
"Pärast sellist aastat on ootused kõrgel, aga ma ei hakka neid ise endale seadma," märkis Marchand enne treeninglaagri algust. "Tean, et kõik lihtsalt loksus paika ja läks õieti eelmisel aastal. Oluline on olla igaks kohtumiseks valmis ja käia Bergeroniga kaasas, et ta mu üles leiaks, kui olen avanenud. Me näeme alati palju vaeva ja loodetavasti läheb kõigil hästi."
Patrice Bergeron mängis kogu hooaja vigasena, mis tähendas lõppkokkuvõttes viimaste aegade halvimat punktisaaki (53). See aga tähendab omakorda, et tema koostöö Marchandiga võiks jõuda veel järgmisele tasemele ning see tähendab omakord, et seis on meeskonna jaoks põnev. Bruins skooris mullu keskmiselt 2.83 väravat mängus ehk kasvuruumi on märgatavalt. Potentsiaalse edasiliikumise mõttes on elevust pakkuv ka Bruce Cassidy esimene täishooaeg meeskonna juures.
Bruins võitis Cassidyga 27-st kohtumisest 18. Tema juhendamisel hakkasid rohked võimalused väravateks realiseeruma ning edu rünnakul lihtsustas kogu meeskonna mängu.
"Arvan, et suurima muutusena märkasin, kuidas kaitsjad olid valmis erinevates olukordades rohkem abi pakkuma," kiitis Bergeron eelmisel kuul. "Bruce muutis esimese asjana mitte ainult tempot meie treeningutel, vaid ka mängudes ja see toob endaga parema ründemängu, kuna uisutamist on rohkem. Kaitsjad abistavad rünnakul ja ülemineku olukordades rohkem."
Tulevärk Bruinsi matšides võib päris vingeks minna, kui mullu paika pandud uut mänguplaani suudetakse jätkuvalt ellu viia. See võiks aidata ka Marchandil ja Pastrnakil veel edasi hullata. Koosseisus ei ole väga palju traditsioonilisi väravakütte ja ehkki suvel on rohkelt räägitud noortest, siis esmalt tuleb neil end satsi murda.
Noorukite seas on kevadel lepingu peale võetud Anders Bjork, kes oli NCAA hooaja parima mängija kandidaatide seas ja keda võis juba täiskasvanute MM-il näha USA koondises ja Jakob Forsbacka-Karlsson, keda võrreldud palju suurepäraseid kaitseinstinkte omava Bergeroniga, aga kellel oli Bostoni ülikooli eest mängides ka igati hea resultatiivsus. 78 mängu peale tuli 24 väravat ja 63 punkti.
Mängunäljas Chara innustab kaaslasi
Zdeno Chara on 40 täis ja selles eas võiks juba mõelda jäähoki mängimise asemel mõnele mõistlikumale tegevusele, aga Bruinsi kapten tahab veel edasi mängida ja ideaalis teeks ta seda Bostonis. Sellega seoses tuli Charale treeninglaagri alguses hea uudis, kui klubi peamänedžer Don Sweeney teatas, et koostöö jätkamisest ollakse huvitatud.
"Soovime, et ta kuuluks ka edaspidi Boston Bruinsi ridadesse," ütles Sweeney. "Kavatseme teda pingsalt jälgida laagri käigus ja hooaja alguses. Arvan, et tema jaoks on oluline teada, et oleme sellega seoses tema väljakupoolel."
Kapteni mänguisust võiksid indu saada ka meeskonna teised kaitsjad. Bruinsil olid asjad kaitsetsoonis eelmisel hooajal üsna hästi korras. Endale lasti keskmiselt 2.55 väravat ja vaid 26.8 pealeviset. Karistuste surmamisel oldi oma 85.7%-ga liiga parim. Kuigi hooaja otsustavas faasis vedas see alt, mil Senatorsil lasti 23-st võimalusest panna viis väravat. Edukuseks jäi 78.3%.
Karikamängude probleemide taga olid aga suuresti vigastused, eriti just kaitses. Mitmed traumad tähendasid, et järsku oli vaja oma eelmise aasta drafti avaringi valik Charlie McAvoy tulle heita. Arvestades olukorda, siis tegi 19-aastane nooruk väga muljetavaldavad esimesed sammud NHL-is. Vaid Chara teenis tema 26:12-st playoffides rohkem mänguaega ning kuue matšiga läks kirja kolm söödupunkti.
"Charlie avaldas mulle koheselt muljet. Ta ei mänginud nagu keegi, kes oleks NHL-is esimest korda väljakul olnud," kiitis legendaarne Bruinsi kaitsemees Bobby Orr suvel.
Näib, et kui Chara mingi hetk lõpuks ikkagi loobub, siis on kohe uus kaitseliider varnast võtta.
Rask rassib liiga palju
Alates 2013. aastast Bostonis vaieldamatu esiväravavahina tegutsev Tuukka Rask jõudis eelmisel hooajal võitude (37) ja nullimängude (8) arvestuses uute karjääri rekorditeni, aga need saavutused ei tulnud pelgalt eluvormi pealt. 30-aastane soomlane sai lihtsalt sedavõrd palju mänguaega, et rekordid pididki kukkuma. Bruinsil pole mitu hooaega korralikku varuväravavahti olnud ja see on Raski mängude arvuks andnud 70, 64 ja mullu 64.
Anton Hudobin sai eelmisel hooajal lõpuks kirja enamvähem korralikud numbrid (2.64, 90.4%), aga ta alustas kohutavalt. Esimesest seitsmest stardist tuli vaid üks võit ja ta lasi endale üle kolme värava mängus. Tõrjete efektiivsuseks oli 88.5%. Proovida said ka nooremad Zane McIntyre ja Malcolm Subban, aga nemad tõrjusid mõlemad alla 86%-ga. Seejuures on P.K. Subbani nooremal vennal tänaseks NHL-is karjääri keskmisteks numbriteks kirjas 5.81 ja 72.7%. Tegu küll vaid kahe mängu peale tulnud näitajatega, aga need on siiski kirjeldamatult halvad.
Rask sai eelmisel hooajal kirja 2.23 ja 91.5% ning toimetas ka playoffides täitsa hästi (2.24, 92%), aga tuntud tõdemus on see, et väravavahid peavad karikamängudeks värsketena püsima ja tema puhul ei saa sellest kindlasti rääkida. Oma karjääri keskmistega 2.45 ja 91.6% tundub Hudobin olevat heast klassist varumees, aga seesuguseid esitusi võiks 31-aastane venelane siis ka pakkuda.
Hea potentsiaaliga must hobune
Bruins on aegade algusest saadik olnud tippmeeskond, kes passib alati playoffide kohtade lähedal või mängib karika peale. Kui jätta kõrvale koledad 60ndad, siis pole meeskond kordagi rohkem kui kahel järjestikusel aastal hooaja otsustavast faasist puudunud. Neid kaheaastaseid pause on ka kokku üldse neli olnud. Ehk olgu, mis on, alati tuleb Bruinsiga arvestada.
"Meid ei arvata Stanley karika favoriitide sekka, oleme märkamatuks jäänud," sõnas Rask eelmisel nädalal. "Aga liiga on tänapäeval väga võrdne. Nagu me nägime eelmisel hooajal, siis pole vahet, mis kohal lõpetad. Kui jõuad playoffidesse, siis on sul igal juhul võimalus. Oleme nagu kõik teised satsid. Üritame olla playoffidesse jõudmiseks piisavalt head. Edasise osas on mul meie mängijate grupiga seoses hea tunne."
Bruins on pärast 2015. aastal põhja lähedal ära käimist stabiilselt tõusnud. Divisjoni 5. koht vahetati esmalt neljanda vastu ja eelmisel hooajal oldi omakorda kolmas. Otsitakse uuesti kohta idakonverentsi hiidude seas. Eelmise hooaja lõpp koos uue peatreeneriga annab ka lootust, et tee sinna õnnestub üles leida. Ja nagu Rask ütleb, sealt edasi võib kõike juhtuda. Äkki on ka tema kõhutunne õige.
 |
| (foto: Getty Images) |
Bruins oli eelmisel hooajal üks paljudest meeskondadest, kes keset hooaega peatreenerit vahetas. Alates 2007. aastast tüüri juures olnud Claude Julien ammendas end läinud veebruariks. Meeskond ei mänginud iseenesest halvasti, olles näiteks keskmise pealevisete arvu osas liiga liider, aga väravaid ei tahtnud kuidagi tulla. Ainsatena skoorisid stabiilselt Brad Marchand ja David Pastrnak, kes said hooaja lõpuks mõlemad kirja üle 30 tabamuse.
29-aastane Marchand oli eriti heas hoos, põrmustades 85 punktiga oma karjääri rekordi, milleks oli varem 61. Ta oli 39 tabamusega liiga parimate väravaküttide seas. Osav, kuid seni rohkem musta töö tegijana tuntud ründaja, kandis endaga kevadeni kaasas head hoogu, mis sai üles korjatud enne hooaega mängitud maailmakarikal, kus ta oli Sidney Crosby kolmikukaaslaseks.
"Pärast sellist aastat on ootused kõrgel, aga ma ei hakka neid ise endale seadma," märkis Marchand enne treeninglaagri algust. "Tean, et kõik lihtsalt loksus paika ja läks õieti eelmisel aastal. Oluline on olla igaks kohtumiseks valmis ja käia Bergeroniga kaasas, et ta mu üles leiaks, kui olen avanenud. Me näeme alati palju vaeva ja loodetavasti läheb kõigil hästi."
Patrice Bergeron mängis kogu hooaja vigasena, mis tähendas lõppkokkuvõttes viimaste aegade halvimat punktisaaki (53). See aga tähendab omakorda, et tema koostöö Marchandiga võiks jõuda veel järgmisele tasemele ning see tähendab omakord, et seis on meeskonna jaoks põnev. Bruins skooris mullu keskmiselt 2.83 väravat mängus ehk kasvuruumi on märgatavalt. Potentsiaalse edasiliikumise mõttes on elevust pakkuv ka Bruce Cassidy esimene täishooaeg meeskonna juures.
 |
| (foto: dailyfacoff.com) |
"Arvan, et suurima muutusena märkasin, kuidas kaitsjad olid valmis erinevates olukordades rohkem abi pakkuma," kiitis Bergeron eelmisel kuul. "Bruce muutis esimese asjana mitte ainult tempot meie treeningutel, vaid ka mängudes ja see toob endaga parema ründemängu, kuna uisutamist on rohkem. Kaitsjad abistavad rünnakul ja ülemineku olukordades rohkem."
Tulevärk Bruinsi matšides võib päris vingeks minna, kui mullu paika pandud uut mänguplaani suudetakse jätkuvalt ellu viia. See võiks aidata ka Marchandil ja Pastrnakil veel edasi hullata. Koosseisus ei ole väga palju traditsioonilisi väravakütte ja ehkki suvel on rohkelt räägitud noortest, siis esmalt tuleb neil end satsi murda.
Noorukite seas on kevadel lepingu peale võetud Anders Bjork, kes oli NCAA hooaja parima mängija kandidaatide seas ja keda võis juba täiskasvanute MM-il näha USA koondises ja Jakob Forsbacka-Karlsson, keda võrreldud palju suurepäraseid kaitseinstinkte omava Bergeroniga, aga kellel oli Bostoni ülikooli eest mängides ka igati hea resultatiivsus. 78 mängu peale tuli 24 väravat ja 63 punkti.
Mängunäljas Chara innustab kaaslasi
Zdeno Chara on 40 täis ja selles eas võiks juba mõelda jäähoki mängimise asemel mõnele mõistlikumale tegevusele, aga Bruinsi kapten tahab veel edasi mängida ja ideaalis teeks ta seda Bostonis. Sellega seoses tuli Charale treeninglaagri alguses hea uudis, kui klubi peamänedžer Don Sweeney teatas, et koostöö jätkamisest ollakse huvitatud.
"Soovime, et ta kuuluks ka edaspidi Boston Bruinsi ridadesse," ütles Sweeney. "Kavatseme teda pingsalt jälgida laagri käigus ja hooaja alguses. Arvan, et tema jaoks on oluline teada, et oleme sellega seoses tema väljakupoolel."
 |
| (foto: dailyfaceoff.com) |
Karikamängude probleemide taga olid aga suuresti vigastused, eriti just kaitses. Mitmed traumad tähendasid, et järsku oli vaja oma eelmise aasta drafti avaringi valik Charlie McAvoy tulle heita. Arvestades olukorda, siis tegi 19-aastane nooruk väga muljetavaldavad esimesed sammud NHL-is. Vaid Chara teenis tema 26:12-st playoffides rohkem mänguaega ning kuue matšiga läks kirja kolm söödupunkti.
"Charlie avaldas mulle koheselt muljet. Ta ei mänginud nagu keegi, kes oleks NHL-is esimest korda väljakul olnud," kiitis legendaarne Bruinsi kaitsemees Bobby Orr suvel.
Näib, et kui Chara mingi hetk lõpuks ikkagi loobub, siis on kohe uus kaitseliider varnast võtta.
Rask rassib liiga palju
Alates 2013. aastast Bostonis vaieldamatu esiväravavahina tegutsev Tuukka Rask jõudis eelmisel hooajal võitude (37) ja nullimängude (8) arvestuses uute karjääri rekorditeni, aga need saavutused ei tulnud pelgalt eluvormi pealt. 30-aastane soomlane sai lihtsalt sedavõrd palju mänguaega, et rekordid pididki kukkuma. Bruinsil pole mitu hooaega korralikku varuväravavahti olnud ja see on Raski mängude arvuks andnud 70, 64 ja mullu 64.
Anton Hudobin sai eelmisel hooajal lõpuks kirja enamvähem korralikud numbrid (2.64, 90.4%), aga ta alustas kohutavalt. Esimesest seitsmest stardist tuli vaid üks võit ja ta lasi endale üle kolme värava mängus. Tõrjete efektiivsuseks oli 88.5%. Proovida said ka nooremad Zane McIntyre ja Malcolm Subban, aga nemad tõrjusid mõlemad alla 86%-ga. Seejuures on P.K. Subbani nooremal vennal tänaseks NHL-is karjääri keskmisteks numbriteks kirjas 5.81 ja 72.7%. Tegu küll vaid kahe mängu peale tulnud näitajatega, aga need on siiski kirjeldamatult halvad.
Rask sai eelmisel hooajal kirja 2.23 ja 91.5% ning toimetas ka playoffides täitsa hästi (2.24, 92%), aga tuntud tõdemus on see, et väravavahid peavad karikamängudeks värsketena püsima ja tema puhul ei saa sellest kindlasti rääkida. Oma karjääri keskmistega 2.45 ja 91.6% tundub Hudobin olevat heast klassist varumees, aga seesuguseid esitusi võiks 31-aastane venelane siis ka pakkuda.
Hea potentsiaaliga must hobune
Bruins on aegade algusest saadik olnud tippmeeskond, kes passib alati playoffide kohtade lähedal või mängib karika peale. Kui jätta kõrvale koledad 60ndad, siis pole meeskond kordagi rohkem kui kahel järjestikusel aastal hooaja otsustavast faasist puudunud. Neid kaheaastaseid pause on ka kokku üldse neli olnud. Ehk olgu, mis on, alati tuleb Bruinsiga arvestada.
"Meid ei arvata Stanley karika favoriitide sekka, oleme märkamatuks jäänud," sõnas Rask eelmisel nädalal. "Aga liiga on tänapäeval väga võrdne. Nagu me nägime eelmisel hooajal, siis pole vahet, mis kohal lõpetad. Kui jõuad playoffidesse, siis on sul igal juhul võimalus. Oleme nagu kõik teised satsid. Üritame olla playoffidesse jõudmiseks piisavalt head. Edasise osas on mul meie mängijate grupiga seoses hea tunne."
Bruins on pärast 2015. aastal põhja lähedal ära käimist stabiilselt tõusnud. Divisjoni 5. koht vahetati esmalt neljanda vastu ja eelmisel hooajal oldi omakorda kolmas. Otsitakse uuesti kohta idakonverentsi hiidude seas. Eelmise hooaja lõpp koos uue peatreeneriga annab ka lootust, et tee sinna õnnestub üles leida. Ja nagu Rask ütleb, sealt edasi võib kõike juhtuda. Äkki on ka tema kõhutunne õige.
