Läinud ööl võis NHL-is näha midagi, mis oli varem juhtunud vaid üheksa korda. Jääl kohtusid väljakumängijast ja väravavahist vendade paar. Malcolm Subban ja Vegas Golden Knights alistas vanema venna P.K. ja Nashville Predatorsi karistusvisetega 4-3.
(foto: Getty Images)
Kohtumine lahenes karistusvisete seeria 6. ringis, kui Reilly Smithil õnnestus Pekka Rinne üle mängida. Kahjuks ei lastud P.K.-l oma venna vastu proovida, kuigi võimalusi selleks oli mitmeid. Aga sellele vaatamata olid mõlemad mänguga rahul.
"Väga lõbus oli tema vastu mängida ja õnneks suutsime nad täna alistada," ütles Malcolm, kes püstitas 41 tõrjega noore karjääri uue rekordi.
Golden Knightsil läks algselt käest 2-0 edu, aga Erik Haula värav 40 sekundit enne normaalaja lõppu päästis külaliste naha. Pärast William Karlssoni ja James Neali väravaid pöörasid mängu pea peale Calle Järnkrok, Viktor Arvidsson ja Nick Bonino.
36 tõrjega lõpetanud Rinne pidi 23 stardi peale tänavu vastu võtma alles 7. kaotuse.
Noorim Subban oli samuti mängul kohal. Jordan vahetas sel nädalal ka klubi. Los Angeles Kings tõi ta Vancouverist 27-aastase ründaja Nic Dowdi vastu endale.
Teised kohtumised New Jersey Devils 3 - 5 Columbus Blue Jackets (tipphetked)
Nädala alguses kodus Devilsile kaotanud jakid said revanši ning seda ajaloolise õhtu käigus. Artemi Panarin kordas viie söödupunktiga kahte klubi rekordit. Võidutabamus tuli viimase perioodi alguses Alexander Wennbergilt, kes polnud alates oktoobri keskpaigast skoori teinud.
Washington Capitals 4 - 2 New York Rangers (tipphetked)
Omapärase stsenaariumiga kohtumises oli kodumeeskond pealevisetega üle 40-25 ja avas skoori juba 14. sekundil, ent ometi sulas kaheväravaline edu üks hetk viigiks ning võidu kindlustamiseks läks vaja hiliseid väravaid. Otsustavaks tabamuseks osutus kolm ja pool minutit enne lõppu tulnud Matt Niskaneni hooaja esimene koll. Capitals jagab 12 koduvõiduga liiga parimat näitajat. Chicago Blackhawks 3 - 2 (LA) Buffalo Sabres (tipphetked)
Blackhawks oli hädas, kuid korjas vastasseisust siiski harjumuspärase võidu. Sabres on nüüd alistatud 12 korda jutti. Viimati kaotati kodus 2003. aastal. Gustav Forsling oli 1+2'ga osaline kõigis väravates, tehes viis sekundit enne lisaaja lõppu ka võiduvärava. Anaheim Ducks 2 - 3 (LA) Minnesota Wild (tipphetked)
Adam Henrique'i järjekordne värav aitas pardid lisaajale, ent sealt tuli tavapärane kaotus. Meeskond on alates eelmise hooaja algusest põhiturniiril 16-st lisajaast kaotanud 13. Jääb üle oma õnne kiruda. Viimsest neljast mängust on kaotatud kolm ja need kõik on tulnud pärast normaalaega.
100. NHL-i hooaja lõpus omavahel Stanley karika ära jaganud Nashville Predators ja Pittsburgh Penguins kohtusid nüüd uuesti. Hooaja esimeses omavahelises vastasseisus kuivale jäänud ja 0-4 kaotanud Predators võttis 5-4 tulemusega revanši.
(foto: si.com)
Peter Laviolette'i meeskond suutis endale küll üks aeg isegi 3-1 eduseisu välja mängida, aga lõpuks läks võidu saamiseks vaja karistusviskeid. Kevin Fiala ja Filip Forsberg tõid sealt 2-1 võidu. Penguinsi ainus sündis Sidney Crosby kaudu.
Penguinsi kapten ei suuda aga normaalajal enam kuidagi skoori teha. Tema viimane tabamus pärineb 20. oktoobrist ning põud on kasvanud 11 mängu peale. Söödupunkte on selle perioodi ajal ka tulnud vaid kolm. Ka Predatorsi vastu väga midagi ei õnnestunud, kuigi ta sai kirja mängu parimat tähistanud viis pealeviset.
Penguinsi väravad tulid Bryan Rustilt, Phil Kesselilt, Jake Guentzelilt ja Brian Dumoulinilt. Esimene sündis vähemusest ja sellega mindi avakolmandikul mängu juhtima.
Predators viigistas teise alguses uue meeskonna eest oma debüüdi teinud Kyle Turrise väravast ja liikus P.K. Subbani ning Craig Smithi ülekaalu tabamustest kiirelt kaheväravalisse eduseisu. Calle Järnkrok tegi viimasel perioodil 4-3, ent normaalajast seekord siiski kahe kange eraldamiseks ei piisanud.
Pekka Rinne teenis 28 tõrjega oma viimase viie stardi peale 4. võidu. Penguinsi väravas oli kollanokk Tristan Jarry, kes lõpetas oma karjääri kolmanda matši 24 tõrjega.
Crosby kehv mänguvorm ei piirdu hetkel vaid väravapõuaga. Tema ja Kris Letang on -14'ga liiga viimased. #87 on vaid korra karjääri jooksul miinuspoolele jäänud. See oli tema debüüthooajal, kui nime taha jäi -1.
Teised kohtumised Carolina Hurricanes 3 - 4 (LA) Chicago Blackhawks (tipphetked)
Scott Darling suutis kodumeeskonna väravas oma endisi meeskonnakaaslasi pikalt frustreerida, kuid Joel Quenneville'i hoolealused sai siiski võidu kätte. Uustulnuk Alex DeBrincat juhtis 2+1'ga omad koju. Blackhawks oli eelnevast kümnest mängust võitnud vaid kolm.
Detroit Red Wings 1 - 2 (KV) Columbus Blue Jackets (tipphetked)
Neli jutti kaotanud jakid leidsid pika karistusvisete seeriaga võiduraja uuesti üles. Meeskondade eraldamiseks läks vaja üheksat ringi. Seal otsustas Jack Johnson mängu saatuse. Red Wings oli võitnud 12 karistusvisete seeriat järjest.
Boston Bruins 1 - 4 Toronto Maple Leafs (tipphetked)
Teist õhtut järjest mänginud meeskonnad pidasid üsna sarnaste stsenaariumitega matšid. Bruins domineeris, aga Leafs võitis. 39-25 oli lõpuks kodumeeskonna ülekaal pealevisete osas. Mike Babcocki meeskond kasvatas oma võiduseeria nelja peale. Neist kolm on tulnud ilma Auston Matthewsita.
New Jersey Devils 2 - 1 Florida Panthers (tipphetked)
Oma kaitsega kimpus olev Panthers sai seljataguse korda, aga rünnak kadus ära. Oma 33-st pealeviskest tehti 17 alles viimasel perioodil. Devils saabus mängule neljast kohtumisest koosnenud kaotuste jadaga, mille jooksul lasti endale kokku 17 väravat.
Montreal Canadiens 2 - 1 (LA) Buffalo Sabres (tipphetked)
Suure osa kohtumisest juhtinud Sabres kaotas võidu Andrew Shaw ülekaalu tabamusele ja Max Pacioretty ajaloolisele väravale. 28-aastasest ameeriklasest sai klubi ajaloos enim lisaajaväravaid (10) teinud mees. Väärt võit meeskonnale, kes juba pikemalt Carey Price'ita ja kes nüüd teatanud, et teine väravavaht Al Montoya on peapõrutusega riiulile pandud.
Philadelphia Flyers 0 - 1 Minnesota Wild (tipphetked)
Nädala kaks esimest mängu kaotanud ja kokku üheksa väravat lasknud Wild lõpetas selle järjestikuste nullimängudega. Devan Dubnyk tegi selleks seekord 32 tõrjet. Nagu tavaks on saanud, siis väljaku teises otsas hoolitses asjade eest Jason Zucker. 25-aastane ründaja sai viimase kolme mängu peale kirja 6. värava. St. Louis Blues 2 - 5 New York Islanders (tipphetked)
Blues sai kohutava alguse pealt hooaja teise koduse kaotuse. Islanders pääses 4-0 ette, enne kui võõrustajatel midagi õnnestuma hakkas. Kõik väravad tulid erimängijatelt. John Tavares jõudis oma hooaja 13. tabamuseni. Vaid Nikita Kutšerovil on neid rohkem (16). San Jose Sharks 5 - 0 Vancouver Canucks (tipphetked)
Kodumeeskond jättis Martin Jonesi jalga puhkama, kuid hoidis sellest hoolimata tänavu teist korda oma värava puhtana. Aaron Dell noppis 41 tõrjega karjääri 2. nullimängu. Nii Logan Couture kui Chris Tierney tegid kaks väravat. Viimane sai need mängu lõpus 26-sekundilise vahega ning üsna kummalist moodi - esimene vähemusest tühja võrku ja siis teine vähemusest karistusviske kaudu.
Koiotid jätkasid oma tuttavat skeemi "lähme mängu juhtima, aga siis ikka kaotame". 1+1'ga lõpetanud Mark Scheifele jõudis karjääri 100. tabamuseni ning Patrik Laine skooris viiendas mängus järjest. Tegu tema noore karjääri rekordiga.
Jäähokiväljak on imede koht ja läinud ööl sai ühte sellist näha Nashville Predatorsi hooaja esimeses kodumängus. Mullune läänekonverentsi tšempion võõrustas Philadelphia Flyersit, kes suutis 0-3 seisu pealt mängu juhtima minna. Ometi läks aga võit ikkagi Peter Laviolette'i meeskonnale.
(foto: predlines.com)
Flyers lõpetas kohtumisega neljamängulise välisturnee ning oli alguses silmnähtavalt väsinud ja puine. Predators toksis end Craig Smithi, Scott Hartnelli ja Kevin Fiala väravatega teise perioodi 6. minutiks kolmeväravalisse eduseisu. Aga Seejärel tuli veider kollaps.
Mitmed karistused võtsid kodumeeskonnalt mänguhoo ära ning perioodi lõpuks olid tablool viiginumbrid. Andrew MacDonald ja Valtteri Filppula tabamuste vahele mahtus suvise drafti teise mehe Nolan Patricku karjääri esimene koll. Tal on esimese nelja mänguga kirjas 1+1.
Dave Hakstoli meeskond ei piirdunud ka lihtsalt viigistamisega. Teise kolmandiku alguses tulnud Travis Konecky tabamus ja Filppula teine vaigistasid Bridgestone Arena. Kuid hullumeelses kohtumises oli veel üks pöörang tulemas.
Peagi pärast Filppula teist tõi Filip Forsberg Predatorsi ühe kaugusele ning lõpuks jõudis meeskond 6-5 võiduni.
Mängu lõpus said võtmesündmused alguse kolme minutit enne sireeni, mil Mattias Ekholmil õnnestus sedavõrd edukas vahetus teha, et koguni kaks Flyersi meest rikkusid tema vastu reegleid ja nii sai Predators 5 vs 3 ülekaalu. Kuna mängida enam palju ei jäänud, siis muutis Laviolette riskantse sammuga selle veel 6 vs 3 ülekaaluks.
Külalised, ees otsas väravavahi Brian Elliottiga kannatasid enamuse keerulisest olukorrast ära, aga ometi sai Predators viigivärava kätte. Veidi üle minuti jäi veel mängida, kui Hartnell tegi oma teise. See oli aga alles draama algus.
Hakstol otsustas värava tsoonivea tõttu vaidlustada ja nii sai lõpuks Predators uue 5 vs 3 olukorra! Alates sellest hooajast kehtiva reegli kohaselt järgneb igale ebaõnnestunud tsooniveaga seotud treeneri vaidele mängu venitamise karistus. Kordused näitasid, et kahtlusekübet seal eriti polnud, kuid Flyersi peatreener jäi oma arvamuses kindlaks.
"Vastasel juhul poleks ma vaiet kasutanud," ütles ta pärast mängu.
Flyersil õnnestus uuesti suur ports ajast ära istuda, aga Forsberg jagas siiski 36 sekundit enne normaalaja lõppu surmasuudluse. Pöörane kohtumine ajas kõigil pead sassi.
"Ausalt öeldes tunnen nagu oleksime võitnud," ütles Flyersi kaitsemees Shayne Gostisbehere. "Väga imelik tunne on. Ma pole seda tüüpi kohtumises elu jooksul varem osalenud. Aga see ütleb palju meie kohta, et sellises hoones 0-3 pealt 5-3 peale läksime. Kahjuks rikkus lõpu ebaõnn."
11 väravat nähti ära vaatamata sellele, et eriti palju võimalusi meeskondadel polnud. Pooled oma üritustest teisel kolmandikul kirja saanud Flyers lõpetas 30 pealeviskega ja Predators jõudis 31 ürituseni.
"Ma olen sama segaduses kui kõik teised," tunnistas Laviolette. "Alustasime väga hästi, isegi suurepäraselt, aga siis võitles Philadelphia end mängu tagasi. Võtsime vist kuus karistust järjest. Me polnud 5 vs 5 mängus halvad, aga see oli vähemuses mängimise tõttu katkendlik. Nad kasutasid paar võimalust ära ja skoor hakkas liikuma vastupidises suunas. Lõppkokkuvõttes võin öelda, et alates 12. minutist, kuni 40. minutini polnud me eriti head. Peame paremini tegutsema."
Predators mängis Roman Josita ja tänu sellele sai oma NHL-i debüüdi teha eelmise aasta drafti 2. ringi mees Samuel Girard, kes kohe ka ühe söödupunkti teenis. Kolme silmaga olid mängu edukaimad Forsberg (2+1) ja P.K. Subban (0+3).
Laviolette'i meeskonda võivad sel nädalal ees oodata veel mõned suureskoorilised kohtumised. Järgmine matš on kodus Dallas Starsi vastu ja seejärel sõidetakse Chicagosse. Flyers saab pärast kurnavat välisturneed alustada 5-mängulise koduste kohtumiste seeriaga.
Teised kohtumised Carolina Hurricanes 1 - 2 (LA) Columbus Blue Jackets (tipphetked)
Eelmises kohtumises hilise viigivärava tuppa saanud Hurricanes kostitas seekord vastaseid samaga. Jeff Skinnerist sai esimene mängija, kes tänavu litri Sergei Bobrovski selja taha toimetanud. Külaliste mõlemad tulid Sonny Milanolt, kes kerkis klubi ajaloos teiseks mängijaks, kellel kõigist hooaja esimest kolmest mängust tabamus olemas.
New York Rangers 1 - 3 St. Louis Blues (tipphetked)
Blues jätkab vaatamata mitmetele vigastustele kihutamist. Teist korda klubi ajaloos on alustatud nelja järjestikuse võiduga. Neist kolm on tulnud kodust eemal! Madison Square Gardenist saadi kaks punkti kätte isegi ilma Jake Allenita. Varuväravavaht Carter Hutton tegi 32 tõrjet. Kodumeeskonna ainus tuli Mika Zibanejadilt, kes pole tänavu veel kordagi nulli peale jäänud ja kellel on nelja mänguga kokku kirjas viis tabamust.
Montreal Canadiens 1 -3 Chicago Blackhawks (tipphetked)
Canadiensile andis lootust Tomaš Plekaneci poolt 2. minuti alguses sündinud värav, aga kui Corey Crawford on vastas, siis pole kunagi head nahka tulemas.
Stars teenis napilt, aga kindlalt hooaja esimese võidu. 3-1 peal olles lasti vastased viis minutit enne lõppu ühe kaugusele. Karjääri 782. võit tõstis Ken Hitchcocki kõigi aegade edetabelis Al Arbouriga jagama 3. kohta.
Vancouver Canucks 2 - 3 (KV) Ottawa Senators (tipphetked)
Külalised olid pealevisetega üle 42-28, aga päästsid endale lisaaja alles viimasel kolmandikul. Meeskonna kõik kolm matši on seni lõppenud karistusvisetega. Kirja läks esimene võit. 5. ringis otsustas asja Mark Stone. Vegas Golden Knights 5 - 2 Arizona Coyotes (tipphetked)
Liiga uustulnuka edulugu ei taha kuidagi lõppeda. Esimeses kodumängus kerkiti liiga ajaloos esimeseks uustulnukaks, kes kolme võiduga alustanud. Antti Raanta tööpäev lõpetati juba kuue minutiga ära. Ta lasi viie pealeviskega kolm tükki. Personaalne edu jätkub ka James Nealil. 80ndate kuulsus Brian Propp oli eelnevalt ainus, kes põhiturniiril kõigis esimeses kolmes mängus võiduvärava kirja saanud. Vegase uusi heeroseid tutvustati kodupublikule koos tõeliste kangelastega.
Tänaseks pidid kõik meeskonnad oma koosseisu hõrendama 23 mängija peale ning sellega seoses toimus Bostonis huvitav käik. Bruins waive'is Malcolm Subbani, lootes et keegi konkurentidest teda üles ei korja. Läks aga teisiti. P.K. Subbani noorem vend on nüüd Vegas Golden Knightsi mees.
(foto: si.com)
Väravavahina tegutsev Subban on seni NHL-is jätnud nõrga mulje, käies väljakul kahes kohtumises ja tõrjudes nendes vaid 72.7%-ga, ent teda on peetud suureks talendiks. Bruins valis ta 2012. aasta drafti avaringis. Nähes sellist meest tasuta ära jalutamas on mõistagi valus.
"Hoidsin pöialt, et seda ei juhtu, aga see kuulub selle äri juurde," kommenteerib Bruinsi peamänedžer Don Sweeney. "Soovime Malcolmile uue võimaluse juures edu, kuid tegu on meie jaoks suure kaotusega."
With Subban getting claimed, EVERY first selection that the Bruins made between the 2005 and 2013 NHL drafts now play for another team pic.twitter.com/a3fqvP71FH
Bruins eelistas Tuukka Raski varumehena Anton Hudobinit, kellel õnnestus pärast kehvapoolset hooaega tänavustes kontrollkohtumistes särada. Näitajateks jäid 1.51 ja 94.8%.
P.K.-st viis aastat nooremast Malcolmist saab Marc-Andre Fleury ja Calvin Pickerdi järel kolmas väravavaht. Hooaeg algab AHL-is.
Oma võimalust on ootamas veel kolmas Subban. Vancouver Canucks tegi Jordan Subbanist 2013. aasta draftis oma 4. ringi valiku. Tal on AHL-is 132 kohtumisega kirjas igati viisakad 72 punkti (27+45). Usutavasi pole 22-aastasena NHL-i debüüt enam kaugel.
Kõigi aegade vägevaim hokimees Wayne Gretzky on kord öelnud, et NHL-i hooaeg koosneb kolmest osast - põhiturniiri, playoffide esimesed ringid ja finaalseeria. Nashville Predators tõestas mullu, et ühe osa kahvatu läbimine ei välista säramist hilisemates faasides.
(foto: predlines.com)
Vähe räägitud rünnak on läbinud mitu muudatust
Peter Laviolette'i meeskond kogus eelmisel hooajal vaid 94 punkti ja pääses viimasena läänekonverentsist karikamängudele. Edu esimesena eemale jäänud Winnipeg Jetsi ees oli seitse silma ehk eriti üle noatera pääsemisega tegu polnud, aga põhiturniiri võis siiski üsna ebaõnnestunuks lugeda. Uuel hooajal soovitakse seda kindlasti vältida. Seda peab tegema pärast mitmeid muutusi ründeliinis.
Predators on alati olnud tugevale kaitsele toetuv meeskond ja kõik Nashville'is mängivad ründajad võivad end tihti tunda äraunustatuna. Eriti nüüd, mil satsi sinise joone mehed näitamas ajaloolist resultatiivsust. Tõsi see ka on, et eelmisel hooajal kirja saadud 2.90 väravat mängus tulid suuresti tänu väga mobiilsetele ja osavatele kaitsemängijatele. Enne algavat hooaega on aga nüüd ikkagi ründajad tähelepanu keskpunktis.
(foto: dailyfaceoff.com)
Laviolette ei saa uuel hooajal edurivis loota mitmetele võtmemängijatele. Stabiilsuse etalon Colin Wilson on kaubeldud Coloradosse, tuntud snaipri James Neali korjas liiga laienemise draftis endale Vegas Golden Knights ja kapten Mike Fisher lõpetas 37-aastasena karjääri. Aukude täitmiseks on sisse toodud mitu vabaagenti. Teiste seas ka Nick Bonino, kes alles mõni kuu tagasi oli Stanley karika finaalseerias Pittsburgh Penguinsi mängumehena üks vihavaenlastest.
29-aastane ründaja loodab uues klubis saada rohkem mänguaega ja on kindel, et suudab oma produktiivsust tõsta. "Arvan, et Crosby ja Malkini selja taga mängides tuleb alati kasuks, kui suudad oma väikese panuse anda, aga nemad saavad lõviosa mänguminutitest, punktidest ja ülekaalu ajast," märkis mullu 37 silmaga lõpetanud Bonino pärast 4-aastase lepingu tegemist. "Sain suure osa oma punktidest siis, kui Malkin vigastatud oli."
Bonino on varasemalt ka näidanud, et õiges olukorras olles suudab ta korralikke ründenumbreid näidata. Tema karjääri rekordiks on hooajal 2013/14 Anaheimis mängides tulnud 49 punkti (22+27) ning 18 silmaga oli ta Penguinsi 2016. aasta karikavõidu ajal playoffides üks meeskonna resultatiivsematest. Ryan Johanseni kohalolek tähendab, et Nashville'is pole ta samuti põhitsenter ja ega tal arvatavasti ka talenti selleks rolliks ei jagu, kuid sobivate kaaslastega võiks teises ründekolmikus tulla hea hooaeg.
Teine huvitav täiendus ees on Scott Hartnell, kes tippaegadel olnud 60 punktiga mees. Omal ajal just Nashville'ist karjääri alustanud mehele on aastate lisandumisega mänguvorm hakanud probleeme valmistama, kuid peamänedžer David Poile usub, et 35-aastasest ründajast annab veel head mahla välja pressida, nähes teda kohaliku Hunt Kriimsilmana, kellel üheksa ametit.
"Näen teda kindlasti ülekaalus väravaesise kujuna, see võiks meie jaoks sel aastal olla oluline muutus, arvestades millised vennad meil taga on," on Poile kahe hooaja vahel rääkinud. "Columbuses saadud mänguajaga võrreldes arvan, et tal on hea võimalus saada meie juures rohkem jääle."
Hartnell sai mullu keskmiselt mänguaega vaid 12:04, mis oli pärast tema kollanoka aastat karjääri halvim näitaja. Kõigil ülejäänud hooaegadel on ta saanud vähemalt 15 minutit per mäng. Tal on kirjas viis hooaega vähemalt kümne ülekaalu väravaga. Predators pole iseenesest ülekaalus kehv olnud, kulgedes oma 18.9%-ga rahulikult liiga keskmike seas, aga tulnuks mõned PP kollid juurde saanuks kindlasti parandad oma liigapositsiooni ja äkki oleks isegi playoffideks välja mänginud kodueelise, mis uuel hooajal üks eesmärkidest.
"Peame kodueelise saamise nimel vaeva nägema, pidime selle vastu kolmes seerias võitlema. Hooaja jooksul oleksime võinud teha mitmeid asju teisiti, et tabelis ettepoole tõusta. Arvan, et see mängijate grupp õppis palju enda ja riietusruumis oleva võimekuse kohta," rääkis suvel kaitsja Ryan Ellis, kes ise peab küll eesmärgi nimel rügamist hooaja alguses pikalt kõrvalt vaatama.
Kuri, aga viisakas kaitse
Ellise näol on kaitsest puudu üks väga oluline lüli, aga ei saa öelda, et meeskond selle tõttu märgatavalt nõrgem oleks. Hea klassiga kaitsjaid on lihtsalt sedavõrd palju. Kui enamus rõõmustaksid, kui esipaari taga on veel üks väga hea vend, siis Nashville'is on isegi kaks silmapaistvat kaitsepaari. Ja seda mitmes erinevas mõttes.
(foto: dailyfaceoff.com)
Palju on räägitud Predatorsi kaitsjate panusest rünnakul ja kohusetundlikusest kaitses, aga selle kõrval väärib välja toomist veel ka nende usaldusväärsus. Ellis, P.K Subban, Roman Josi ja Mattias Ekholm kombineerisid eelmisel hooajal nelja peale kokku 125 karistusminutit, mis teeb keskmiseks näitajaks 31.25. Uus kapten Josi oli 25:04-ga meeskonna enim mänguaega teeninud mängija, aga tema nimele kogunes 72 matšiga vaid 18 karistusminutit. Kas tema tüüpi kaitsja pole mitte iga peatreeneri unelm? Kvaliteetne mõlemas väljaku otsas ja väheste karistuste tõttu saab teda palju kasutada.
Võibki öelda, et suuresti on meeskonna kaitsjate edu taga distsipliin ja karistuste vältimine. Nii püsitakse pikalt jääl ja saadakse oma oskustega panustada mõlemas tsoonis. Kuigi kaitsetsoonis tegutsemisel on veel arenguruumi. Endale lastud 30.1 pealeviset mängus oli eelmisel hooajal keskpärane näitaja ja sama kehtib karistuste surmamisel näidatud 80.9% kohta.
Rinne taas tippude hulgas
Pekka Rinnel on olnud nii mõnedki kehvapoolsed hooajad ja mullune finaalseeria algas tema poolt samuti kohutavate esitustega, aga tervikuna saab öelda, et 34-aastane soomlane on end liiga parimate väravavahtide sekka tagasi mänginud. Ta kasvatas eelmisel hooajal võrreldes eelneva aastaga oma tõrjete efektiivsuse 90.8% pealt 91.8% juurde. Tema endale lastud keskmine 2.42 oli viimase viie hooaja peale paremuselt teine näitaja. Playoffides olid tema numbriteks 1.96 ja 93%.
Üheksa aastat meeskonna esikindana veetnud Rinnel on 12 aastat noorema kaasmaalase Juuse Sarose näol selja taha kerkinud ohtlik konkurent ja see on ta nähtavasti pannud ka rohkem pingutama. Saros, kes olnud ka oma kogenuma kaasmaalase majanaaber, on senise karjääri 22 mängu jooksul näidanud väga head potentsiaali, saades kirja 2.38 ja 92.2%. Noore ea tõttu on ta veel vastuvõtlik ebastabiilsusele, kuid näib, et Poile on tema näol taaskord hakkama saanud ühe osava drafti otsusega. Nii nagu tal ikka kombeks.
Kolmekordse Vezina trofee finalisti puurist puksimine ei ole kerge ülesanne ja Rinne koht peaks algaval hooajal veel kindel olema, aga talle ei pruugi enam jaguda üle 60 kohtumise, millega ta harjunud on. See aga pole ilmtingimata halb uudis ei tema ega meeskonna jaoks. Väiksem mängukoormus võiks Rinnet hoida karikamängudeks värskemana ja arvestades, kuidas kulgemine suvel lõppes (finaalseerias tõrjed kokku 88.8%), siis võib tal seda hädasti ka vaja olla. Pikaks ajaks tipus
Finaalseerias Pittsburgh Penguinsile mängudega 2-4 tulnud kaotus ei tohiks Predatorsi morjendada. Võrreldes varasemate aegadega tehti väga suur samm edasi. Meeskond polnud eelnevalt kordagi playoffides isegi 2. ringist edenenud. Poile'i tarkade otsuste najal on jõutud liiga tippude sekka ja seda pikemaks ajaks.
Ellis on meeskonna võtmekaitsjate seas ainus, kellel lepingut vähem kui kolmeks aastaks. Subban ja Ekholm on lukus kuni 2022. aasta suveni. Sama ajani on kontraht Calle Järnkrokil ja Filip Forsbergil, kes jagas eelmisel hooajal Viktor Arvidssoniga meeskonna parima väravaküti au. Arvidssonil ja Johansenil on omakorda lepingud, mis lähevad lausa hooaja 2023/24 lõpuni välja. Tugev tuumik on pikaks ajaks koos ja samuti klubi jaoks soodsate tehingutega.
Usku tipus püsimiseks lisab mitmete põnevate noormängijate olemasolu. Juba oma esimesed sammud kõrgliigas teinud Kevin Fiala tegi asjad enda jaoks AHL-is üsna kergeks (121 mänguga 89 punkti) ja ta alustas kevadel karikamänge vägevalt, tehes nelja kohtumise peale kaks väravat, enne kui vigastus ta maha murdis. 2016. aasta drafti 2. ringi valikut Samuel Girardi nähakse järgmise superkaitsjana ning suvel 21-aastaseks saanud Vladislav Kamenev on äsja AHL-is teinud 50 punktiga aasta. Lisaks on justkui kingitusena sülle kukkunud Eeli Tolvanen.
Predators sai läinud suvise drafti avaringis eelviimasena valida ja otsustati 18-aastase soomlase kasuks, kellel õnnestus USHL-i punktitabelis lõpetada esimese kaheksa seas. Vihtis sündinud noormees pidi liikuma edasi Bostoni kolledžisse, aga probleem seoses keskkooli ainepunktidega tõmbas sellele plaanile kriipsu peale. Seejärel alustas Tolvanen profikarjääri ja tegi seda KHL-is kohe kübaratrikiga. Aprillis täiskasvanu ikka jõudnud mängumees on Euroopa tugevaima hokisarja ajaloo noorim kübaratriki kangelane ja tal on neid karjääri esimese 12 kohtumisega juba kaks!
Stanley karikavõistluste finaalseeria 3. mängu järel oli üks kuumemaid teemasid see, kuidas Sidney Crosby ja P.K. Subban omavahel mängu lõpus põrkusid ning hiljem jagas viimane omavahel arutletut ka meediaga. Tuleb välja, et tema versioon juhtunust oligi täiesti vale.
(foto: sportsnet.com)
Tänu finaalseeriat jälgivale sarjale "All Access: Quest for the Stanley Cup" on avalikkuse ette jõudnud koos heliga klipp aset leidnud sõnelusest. Suuhügieenist rääkimise asemel pilluti seal hoopis rohkelt f-tähega sõnu.
Nashville Predatorsi kaitseliinist on palju räägitud ja pärast tänavuse Stanley karika finaalseeria 3. mängu on see uuesti fookusesse tõstetud. Meeskonna kaitseliin kerkis läbi aegade kolmandaks, millel neli erinevat vähemalt kümne punktiga mängijat.
(foto: Getty Images)
3. matši kolme punktiga lõpetanud Roman Josi, karikamängude alguses 7-mängulise punktiseeria kokku pannud Ryan Ellise ning niisama lõbusa ja vinge P.K. Subbani järel vedas end 1+1'ga kümne punktiga kaitsjate sekka Mattias Ekholm.
Varasemalt on nii palju nii produktiivseid kaitsjaid olnud 1984. aastal Edmonton Oilersil ja 1993. aastal Los Angeles Kingsilt. Ehk võib ka öelda, et Predators on esimene ilma Wayne Gretzkyta meeskond, mis sellise saavutuseni jõudnud.
33 aastat tagasi kogusid Paul Coffey, Randy Gregg, Kevin Lowe ja Charlie Huddy kamba peale kokku 52 punkti. 93. aasta kuningad Aleksei Žitnik, Darryl Sydor, Rob Blake ja Marty McSorley kombineerisid 45 silma. Predatorsi nelikul on kirjas 47 punkti.
Pittsburghi Penguinsi ja Nashville Predatorsi vaheline Stanley karika finaalseeria jätkub täna 4. mänguga ja seda pärast ühte üsna naljakat üksteise süüdistamist. P.K. Subbani sõnul olevat Sidney Crosby teda eelmises mängus halva hingeõhu pärast mõnitanud, aga Penguinsi kapten ütles, et vastane valetab.
(foto: cbc.ca)
3. mängu lõpus kukkus Subban nähtavasti hooplema enda poolt välja lubatud võiduga ja tema sõnul asuti siis kiirelt arutlema suuhügieeni üle.
PK Subban guaranteed a win and he makes sure Sidney Crosby and the Penguins hear about it. pic.twitter.com/fDHmMiVulc
"Ta ütles, et mu hingeõhk haiseb, mida ma ei mõistnud, kuna kasutan enne igat mängu Listerine'i," ütles Subban vahetult pärast matši. "Minu arvates lõhnas mu hingeõhk suurepäraselt. Aga päeva lõpuks oleme lihtsalt võiduga rahul ja liigume edasi."
Meeskonnakaaslase sõnu kinnitas Pekka Rinne, öeldes: "P.K. on klassiga tüüp. Ta kasutab alati hambaniiti."
Päev hiljem saadi Crosbylt kommentaar ja tema arvamus olukorrast oli sootuks teistsugune.
"Ta mõtles selle ise välja, ma ei öelnud midagi sellist," väitis Crosby. "Ta on tüüp, kellele meeldib tähelepanu. Kui ta tahab asju välja mõelda, siis mis ma saan parata?"
Loodetavasti jätkub värskelt sündinud rivaliteet mängulise poolega, mitte kõrvaliste sõnelemistega.
Stanley karikavõistluste finaalseeria jätkub homme Nashville'is Pittsburgh Penguinsi 2-0 eduseisuga, aga kui uskuda Nashville Predatorsi staarkaitsja P.K. Subbani sõnu, siis kolmandat võitu pole pingviinidele sel nädalal tulemas. Subbani sõnul võidab homse matši kindlasti tema meeskond.
(foto: scoopnest.com)
"Me võidame järgmise kohtumise ja vaatame siis edasi," ütles Subban pärast seeria teist mängu.
Vastasseisu esimesed kohtumised on Subbani hinnangul olnud meeskonnale heaks õppetunniks.
"Me pole frustreerunud, me õpime," tunnistas ta. "Meil on siin mitmeid kutte, kes alles õpivad. Õpime nendest kahest mängust ja riietusruumis pole kübetki kahtlust."
"Kavatseme oma vigadest õppida ja paremaks saada. Ja nagu ma ütlesin, oleme järgmiseks mänguks valmis."
Predatorsi peamiseks veaks võib seni pidada võimaluste raiskamist. Üritatud on palju, aga kvaliteedi asemel on liialt jäänud domineerima kvantiteet.
NSH vs PIT
Shots on goal: 64-39 NSH
Shots from slot: 24-14 NSH
High danger shots: 10-7 NSH
% of high danger shots: 18% PIT, 16% NSH.
Meeskonna peatreener Peter Laviolette loodab koduseinte toele. Predators on tänavu playoffides kaheksast kodumatšist võitnud seitse.
"Meil on väga hea hall, suurepärase atmosfääriga," lausus Laviolette. "Koha peal saab olema palju energiat. Oleme õnnelikud, et naaseme koju. Meie koduhall on meie jaoks hea olnud."
Subban peab kõige muu kõrval õppima ka oma emotsioone talitsema. Teises kohtumises sai ta koos Jevgeni Malkiniga väikese rüseluse eest viieminutilise karistuse.
"Ta rääkis veidi vene keeles. Olen mõnede venelastega koos mänginud, mulle ei meeldinud see, mis ta ütles," kommenteeris Subban juhtunut.
Konkurentsitiheduse tõttu on NHL-is ligi kümme aastat tundunud tiitli kaitsmine millegi võimatuna, ent nüüd on selle võimalus õhus. Pittsburgh Penguins on tagasi finaali jõudmiseks pidanud üle elanud loendamatu hulga raskusi, aga ometi tuldi nendega toime. Kuid suurim takistus on viimase vastase Nashville Predatorsi näol veel ees.
(foto: sports.gunaxin.com)
Omavahelised põhihooaja mängud
Penguins 4 - 2 Predators
Kunitz, Daley, Hörnqvist x 2 - Järnkrok, C. Wilson
Predators 5 - 1 Penguins
Arvidsson x 2, Fiala x 2, Järnkrok - S. Wilson
Pittsburgh Penguins
Penguins läheb kordama oma 1991. ja 92. aasta saavutust, mis ise 2009. aastal Detroit Red Wingsilt rööviti. Aasta varem finaalis 4-2 võidutsenud Mootorite linna esindus ei suutnud finaalseerias 2-0 edu võiduks mängida ning kaotas lõpuks kodus 7. mängu 1-2. Viimasest kohtumisest vigastusega väljunud Sidney Crosby sai oma neljandal hooajal esimest korda enda nime Stanley karika peale ning Jevgeni Malkin kerkis läbi aegade esimeseks venelasest playoffide MVP-ks. Vägevad ajad tundusid ees olevat, ent need on saabunud erinevatel põhjustel - mille hulgas ka Crosby vigastused - mitu aastat hiljem.
Oma viiendat karikavõitu jahtiv klubi on alates 2015. aasta detsembrist, mil meeskonda asus peatreenerina tüürima Mike Sullivan, kasvanud tõeliseks supertiimiks, kes pole lasknud end isegi vigastustest häirida. Kogu tänavune karikateekond on kulgenud ilma põhikaitsja Kris Letangita, esimestes ringides ei saanud loota põhiväravavahile Matt Murrayle ning erinevaid traumasid on olnud ka mitmetel teistel mängijatel, kaasa arvatud Crosbyl.
Ottawa Senators hirmutas eelmises ringis pingviine kõvasti ja arvestades seda, kuidas edasipääs sõltus lõpuks ühest ainsast lisaajaõnnestumisest, siis võiksid lood vabalt täna olla teistsugused. Finaali põhiliseks narratiiviks saaks pidada seda, kuidas üks Kanada klubi uuesti karika peale mängima on sattunud ja äkki õnnestub murda alates 1993. aastast kestev Vahtralehemaa põud. Ent Penguinsi on oma võimega olla üle erinevatest tagasilöökidest andnud endale võimaluse kaitsta karikat lõpuni välja.
"Meil on olnud erinevaid kutte, kes võtnud vastutuse enda peale," kiidab Crosby. "Meil on olnud usaldus ja usk sellesse ning kõik koosseisu lülitatud mängijad on teinud suurepärast tööd. See kasvatab enesekindlust. Oleme edu saavutanud mitmet moodi ja see on arvatavasti meie peamiseks tugevuseks."
Tõelist meeskonnana kulgemist näitab hästi see, et praeguseks on vähemalt kümnes kohtumises osalenud mängijate hulgas väravata vaid kolm venda. Üheksaga on tabeli tipus tänavune komeet Jake Guentzel, kuigi Senators suutis suures plaanis 22-aastase kollanoka neutraliseerida ning seitsme mängu jooksul jõudis ta vaid kahe punktini ja mitte ühegi väravani. Aga kiirelt olid valmis otsa üle võtma teised. Ja sama seis oli ka väravasuul.
Uueks hooajaks tõenäoliselt Las Vegases maanduv Marc-Andre Fleury oli sel kevadel tegemas väga ilusat lahkumisetendust, aga asjad jäid olude sunnil ida finaali 3. mängus (vähemalt) praeguseks katki. Murray tervenes ja oli selge, et pärast üheksa pealeviskega nelja värava laskmist Fleuryl järgmisesse mängu enam asja pole. Saades koha tagasi, on Murray seda kohe ka raudses haardes hoidnud. Neljast stardist on võidetud kolm, lastud väravate keskmine on 1.35 ja tõrjeprotsent 94.6%. Kiirelt läks kirja ka karjääri teine playoffide nullimäng. Tänavu oma nii öelda tõelist kollanokka hooaega tegeval kanadalasel on võimalus tõusta ajaloo esimeseks puurivahiks, kes uustulnukana Stanley karika lausa kaks korda võitnud.
Predatorsi Pekka Rinne on tänavu playoffides olnud väravavahtide seas kuumim nimi, aga võimalik, et Murrayl õnnestub kogu tähesära veel endale haarata. Väljaku teises otsas on samal ajal domineerinud 24 punktiga Malkin ja tipu lähedal on 20-ga ka Crosby. Seejuures on Guentzel vaatamata oma praegusele põuale endiselt jagamas karikamängude edukaima väravaküti au. Meeskonnal on mitmeid relvi ja see annab karika kaitsmiseks väga hea võimaluse.
Penguins võidab karika, kui...
Patric Hörnqvist jätkab endise leivaandja terroriseerimist. Penguinsil on mitmeid ründeässasid, aga x-faktoriks võiks kujuneda just Hörnqvist. 30-aastane rootslane lahkus Senatorsi vastu peetud 1. mängust vigasena ega teinud kaasa üheski järgnenud kohtumises, ent kuuldavasti on ta nüüd uuesti mängukõlblikuks saamas ja seda väga heal ajal. Tema näol on tegu endise Predatorsi mängijaga, kes valiti kuulsal kombel 2005. aastal, Crosby draftis viimasena. Nashville'ist lahkus ta 2014. aastal vahetustehinguga, mis viis James Neali vastassuunas. Pärast seda on Hörnqvist vähemalt omavahelistes mängudes endise klubi pannud antud lüket kahetsema. Kuue kohtumisega on kirjas kolm väravat ja viis punkti. Kui seda edu õnnestub jätkata, siis on Penguinsil finaalis veel üks lisakäik juures.
Penguinsi mitmekülgsusest rääkides ei saa alahinnata ka Predatorsi pingi sügavust. Ja eks see ole ka tõsi, et erinevalt mõnest teisest sel nädalal lõppjärku jõudvast liigast, kus kolm aastat järjest samad finalistid, ei piisa NHL-is lõpuni välja liikumiseks vaid mõnest staarist. Edu taga on kogu meeskonna töö. Eriti suureks väärtuseks võib pidada nende mängijate esitusi, kes vigastusega langenud kaaslasi edukalt asendavad.
Kui Ryan Johansen läänekonverentsi finaali 4. mängu järgselt erakorralisele operatsioonile viidi ning Anaheim Ducks seeria 2-2 viigistas, siis tundus, et Predatorsi lips on läbi. Sama mänguga liitus vigastatud meeste nimekirjaga ka kapten Mike Fisher. Tsentri positsioonilt, mis jäähokis üks tähtsamatest, kaotati korraga kaks põhilüli ning jama oli majas. Ometi suutis peatreener Peter Laviolette kokku klopsida piisavalt hea rivistuse, mis Ducksi vastu kaks järgmist kohtumist võitis. Ja kuidas veel! Otsustavas mängus tuli kübaratrikk Colton Sissonsilt, kes oli just üks neist, kelle kanda suurem roll jäi.
"Oleme siia jõudnud tänu kõigile," märkis P.K. Subban nädalavahetusel. "See on uskumatu. Ma pole kunagi varem olnud meeskonnas, mis üksteise heaks nii palju vaeva näeb. Seda on hästi näha."
Subban on üks Predatorsi mitmetest silmapaitvatest kaitsemängijatest. Olles Senatorsi ja nende kaitsetäku Erik Karlssoni auti lükanud, märkis Penguinsi 7. mängu kangelane Chris Kunitz finaali kommenteerides hästi: "Neil on meeskonnas neli Karlssonit."
Oma ajaloo esimeses finaalis mängival Predatorsil on viiest praegusest resultatiivsemast mängijast kolm kaitsjad. Nende viie seas on ka Johansen, kellele enam loota ei saa. Ehk Subban & Co peab edusse veel suurema panuse andma. Isegi olukorras, kus Crosby, Malkini ja teiste takistamisel saavad kindlasti käed-jalad tööd täis olema. Rinne numbrid - endale lastud väravate keskmine 1.70, tõrjed 94.1% - peaksid kindlasti saama põntsu.
Rinne eluvormi toel on Predators olnud tänavu playoffides väga hea kaitsemeeskond. Endale on seni keskmiselt lastud vaid 1.81 väravat. Ise on tehtud 2.94. Penguins tuleb vastu numbritega 2.32 ja 3.05. Laviolette'i meeskond peab hakkama kustutama tänavuste karikamängude kõige kuumemat rünnakut, mis kõvasti elanud ülekaalu najal. Penguins on oma 25%-ga olnud superhoos, aga nüüd on vastas 88.1%-ga karistusi surmav sats. Sellega on Predators hästi kompenseerinud pärast head algust üsna vaikseks jäänud ülekaalu, mille efektiivsuseks kujunenud 14.9%. Penguinsil on omakorda vähemuses näitajaks 85.5%, mis paranes kõvasti eelmise seeriaga, kus vastane täiesti saamatu oli. Või olid Sullivani mehed lihtsalt nii head? Igal juhul tuleb järjekordselt üks põnev erimeeskondade duell.
Vägev vastasseis toimub ka treenerite pingil. 2017. aasta finaal on läbi aegade esimene, kus kaks ameeriklasest peatreenerit kokku saanud. Laviolette on kerkinud ajaloo neljandaks tüürimeheks, kes kolm erinevat meeskonda finaali viinud. Mees, kellest oleks peaaegu saanud üldse Penguinsi boss, saavutab kiirelt edu, enne kui asjad hapuks hakkavad minema. Nagu ta ise on öelnud - paljude meeskondade finaali viimine näitab ka seda, et teda on palju vallandatud. Just viimane vallandamine oleks ta peaaegu Pittsburghi viinud.
Penguinsi peamänedžer Jim Rutherford, kes koos Laviolette'iga Carolinas koos töötanud ja 11 aastat tagasi karika võitnud, on enne finaalseeria algust avaldanud, et võtnuks oma vana treeneri ka uude klubisse kaasa, aga ajastus oli veidi vale. Rutherford sai ametisse neli nädalat pärast seda, kui Predators oli 2014. aasta kevadel Laviolette'i palganud. Ja siin me nüüd siis oleme.
Predators võidab karika, kui...
Kodu jääb kindluseks. Enne läänekonverentsi finaali 4. mängus tulnud kaotust oli Predators playoffides kodus võitnud kümme matši järjest. Viimase 28 aasta jooksul on sellega hakkama saanud vaid kolm meeskonda. Mõlemad eelnevad satsid olid karikavõidu kaliibriga - Detroit Red Wings 1998. aastal ja Colorado Avalanche 1996. aastal. Kuigi tõsi, Avalanche'i seeriasse mahtus kuldsest hooajast vaid üks kodumäng. Seeria katkes 1997. aastal, mil Red Wings nende teekonna konverentsi finaalis lõpetas. Aga seda võib siiski arvestada ja Predatorsi jaoks heaks endeks pidada.
Ennustus: Penguins võidab karika 4-3
1998. aasta Red Wings oli ka viimane meeskond, kes suutis Stanley karikat edukalt kaitsta. Harva esinevaks saavutuseks on vaja väga erilist meeskonda ja tundub, et Penguinsil on see olemas. Küll mitte ehk nii nimekas, kui mõnedel eelkäijatel, aga siiski peatreeneri visiooni järgi vormitud ühtne löögirusikas. Predators saab hooaja viimasteks mängudeks arvatavasti Fisheri tagasi ja naasmas on ka seni vaid neljas karikamängus osalenud Craig Smith, aga Johansenit on praktiliselt võimatu asendada ning Sissons ei hakka kindlasti igat kohtumist nüüd ära otsustama. Penguinsil on vähemalt Justin Schultzi näol Letangi tüüpi vaese mehe valik olemas. Predatorsi fännide rõõmustamiseks väärib aga märkimist, et kuna alates 2. ringi algusest on kõik ennustused täppi läinud, siis on eksimine vaid aja küsimus. Mõlemad oleksid tegelikult igati väärilised võitjad. Peamine, et vahelduseks näeks ära jälle ühe 7-mängulise finaali. Viimane jääb 2011. aastasse.
Tundub, et kogu hooaja uniselt tegutsenud Corey Perry vajas äratuseks lihtsalt Stanley karika playoffide lisaaegadel mängimist. 2011. aasta põhihooaja MVP karikamängudel teinud neli väravat ja neist kolm on tulnud lisaajal. Viimane aitas Anaheim Ducksil Nashville Predatorsi vastu läänekonverentsi finaali 2-2'le viigistada.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Perry kerkis playoffide lisaajaväravate osas kaheksaga Teemu Selänne kõrvale jagama klubi rekordit. Lisaks on ta nüüd ühe hooaja jooksul tulnud tabamuste osas liiga rekordit jagamas. Varem on ühel aastal playoffides kolm lisaajaväravat teinud vaid Mel "Äkksurm" Hill ja härra rakett isiklikult ehk Maurice Richard.
Kevin Bieksa koosseisu tagasi saanud Ducks suutis sellega vältida üsna piinlikku ära andmist. Meeskond tuli viimasele kolmandikule 2-0 eduseisuga ja kõik oli nende kontrolli all, aga järsku hakati võtma väga rumalaid karistusi. Perry rünnakul kepiga löömise eest, Ondrej Kaše vastase kukutamise eest, Bieksa kõrge kepi eest ja siis kohe veel otsa Josh Manson kepiga äsamise eest.
Seni playoffide käigus kohutavalt karistusi surmanud meeskond kannatas kõik vastase ülekaalu hetked ära ja pidas isegi kenasti pooleteistminutilise 5 vs 3 vastu, aga initsiatiiv läks täielikult Predatorsile ning viimase kuue ja poole minutiga kangutati end lisaajale.
John Gibsoni puhta paberi määris P.K. Subbani kauge pealevise ning Filip Forsberg kühveldas 35 sekundit enne lõppu sisse oma playoffide seitsmenda tabamuse. Järgmine annab talle ühe aasta klubi rekordi, mida hetkel tuleb jagada Joel Wardiga. Küll on ta aga juba klubi läbi aegade esimene, kes playoffides neli mängu järjest skoorinud.
Üks rekord tuli ka Ducksi poolelt. Predators tegi kohtumisele väga passiivse alguse ja nii lõpetati avakolmandik vaid kahe väravale läinud pealeviskega. Ducks polnud varem kellelegi ühe perioodi käigus nii vähe võimalusi jätnud. Ise tehti esimese 20 minuti jooksul 14 pealeviset ja Rickard Rakelli väravast saadi ette. Teisel perioodil suurendas edu Nick Ritchie.
Normaalaja lõpus väristanud Gibson sai kirja 32 tõrjet. Mõnel teisel päeval külaliste esimesed kaks väravat tõrjunud Pekka Rinne lükkas kõrvale 34 üritust.
Predatorsil oli võimalus 11. järjestikuse playoffides saadud koduvõiduga korrata 1996/97 Colorado Avalanche'i saavutust. Nüüd peab esmaspäeval uuesti otsast alustama. Enne seda on aga veel kavas üks mäng Anaheimis.
Läänekonverentsi 2. ringi esimesed mängud kujunesid põhimõtteliselt kahe mehe šõuks. P.K. Subban kogus ühe mänguga rohkem punkte, kui avaseerias kokku ja Leon Draisaitl jätkas Anaheim Ducksi vastu oivaliselt esinemist.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Subban lõpetas Predatorsi 4-3 võidumängu 1+2'ga. Vabalt võinuks tulla ka teine värav, aga avakolmandiku keskel tegi ülekaalus tema pealeviskele imepeene puute Colin Wilson. Sarnasest olukorrast sündis ka Filip Forsbergi ülekaalu värav, mis tegi seisuks 3-1. Pärast Subbani tabamust määris Pekka Rinne paberi Colton Parayko.
Sündmusterohkesse teise perioodi mahtus ka Kevin Fiala kohutav vigastus, mis tekitas pika mängupausi. Kohtumist ei saanud jätkata, kuna oodati Fiala haiglasse viinud kiirabi asendust.
Predators tundus algselt olevat kaaslase kaotusest üle, aga viimasel perioodil kippusid asjad nihu minema. Blues oli seal pealevisetega üle 11-6 ja sai viigi kätte. Vähem kui kolmeminutilise vahega olid täpsed Jaden Schwartz ja Vladimir Sobotka. Ent muinasjutuline comeback jäi siiski nägemata.
Avaringis kokku kaheksa väravat lasknud Jake Allen pidi viis minutit enne lõppu neljanda oma selja tagant välja võtma, kui viimati aprilli alguses koosseisu mahtunud Vern Fiddler kõigi jaoks ootamatult kangelaseks kerkis.
"Kutid võitlesid vägevalt end mängu tagasi, aga minu väikene viga maksis meile kätte," võttis 28 tõrjega lõpetanud Allen süü enda peale.
Rinne ei suutnud samuti oma ilusaid numbreid enam hoida. Ühe mänguga tuli välja võtta sama palju, kui eelneva seeriaga kokku. Kirja läks 27 tõrjet.
Playoffides 14-mängulise väravapõua peal istunud Subban püstitas kolme punktiga klubi uue rekordi. Varem polnud mitte ükski kaitsemängija mõnes playoffide kohtumises sedavõrd resultatiivselt tegutsenud.
Oilersi klubi rekordeid ei langenud, aga üle hulga aja nägi nii mõndagi ära. 1+3'ga lõpetanud Draisaitlist sai pärast Wayne Gretzkyt ja aastat 1982 meeskonna esimene playoffides ühes mängus vähemalt neli punkti kogunud mängija. Mark Letestu ja Adam Larsson kerkisid samal ajal esimesteks alates aastast 1992, kes meeskonna särgis playoffides mõnes kohtumises kaks väravat teinud.
Rootslane otsustas ka oma teisega mängu saatuse. Viimasele kolmandikule 1-1 viigiseisul minnes haaras Oilers 3-1 edu, kuid seda ei suudetud hoida. Letestu teisele ja Larssoni esimesele vastasid vähem kui kaheminutilise vahega Patrick Eaves ja Jakob Silfverberg.
"Me ei paanitsenud. Jätkasime oma mängu mängimist. Õppisime eelmises seerias palju ja võtsime selle praegusesse kaasa," muljetas Larsson pärast mängu.
Lisaks ka ühe söödupunkti kirja saanud kaitsemees tegi kena soologa otsustava värava 4:40 enne lõppu. 5-3 vormistas Draisaitl.
Cam Talbot võttis 33 tõrjega playoffides oma kolmanda järjestikuse võidu. John Gibson lükkas kõrvale 27 vastaste üritust.
Ducksil oli Hampus Lindholmi ja Cam Fowleri koosseisus tagasi, kuid kohe mängu alguses sai omakorda Kevin Bieksa viga. 35-aastane kaitsja üritas mängu jätkata, ent piirdus lõpuks vaid seitsme minutiga.
Tegu on alles neljanda kaotusega, mis Ducks playoffides Kanada klubidelt viimase 24 kohtumise jooksul saanud.
Vana tõdemus selle kohta, et playoffides on sul hea väravavahiga selgelt paremad võimalused, peab hästi paika St. Louis Bluesi ja Nashville Predatorsi puhul, kes tänavu läbi aegade esimest korda karikamängudel kohtuvad. Jake Allen ja Pekka Rinne alustavad vastasseisu pärast suurepärast avaringi.
Blues 0 - 4 Predators Weber, Forsberg, Arvidsson, Wilson
Predators 6 - 3 Blues Neal, Forsberg, Johansen, Fisher x 2, Ribeiro - Shattenkirk, Reaves, Hunt
Blues 3 - 1 Predators Perron, Broziak, Tarasenko - Ribeiro
Predators 3 - 1 Blues Järnkrok x 2, Neal - Schwartz
St. Louis Blues
Kui anda välja avaringi sümboolne parima mängija auhind, siis rändaks see kindlasti Allenile. Minnesota Wild sai hakkama vaat, et ajalooliselt domineeriva seeriaga, kuid 26-aastasest väravavahist saadi mööda vaid kaheksa litrit.
Alleni numbrid pärast avaringi on vägevad, endale lastud keskmine 1.47 ja tõrjed 95.6%, aga tegelikult leidus ka veel üks vingem sell. Rinne lasi endale keskmiselt 0.70 väravat ja tõrjus 97.6%-ga. Nelja kohtumise peale läks kirja kaks nullimängu ning Chicago Blackhawksist sai NHL-i ajaloos esimene 1. asetusega meeskond, kes konverentsi 8. asetuse saanud satsi poolt ära pühiti.
Enne tänavust karikamängudes karjääri keskmisteks näitajateks 2.29 ja 90.2% saanud Alleni esiletõus on Bluesi jaoks kindlasti rõõmustav, ent samas võis esimesest seeriast kaasa tulla ka kuhjaga murepilvi. Wildi Corsi protsent, mis näitab pealevisete ülekaalu ja millega jäähokis mõõdetakse litrivaldamise osakaalu, oli seerias lõpuks 60.1%.
Alates hooajast 2007/08, mil seda näitajat hakati mõõtma, on playoffides ühes seeria ühe meeskonna poolt 60% kätte saadud seitse korda ja Wildist kujunes teine meeskond, kes sellist ülekaalu võiduks ei suutnud vormistada. Enamus nendest seeriatest on lõppenud domineeriva tiimi 4-2 võiduga. Corsi arvestusaja jooksul on playoffides vähemalt 55%-list ülekaalu omanud meeskond läinud järgmisesse ringi 77% juhtudest.
Seeria Wildi vastu võib vabalt minna ajalukku, kui läbi aegade üks kummalisemaid. Vaatamata domineerimisele suutis Bruce Boudreau meeskond eduseisu hoida vaid 43 minuti ja 10 sekundi jagu. Blues juhtis aga seda Alleni toel 46.3% kogu mänguajast. Ent arvatavasti teistkordselt seesugune "kobistamine" enam läbi ei lähe ja seega peab Blues oma taset tublisti parandama. Allen tõrjus tänavu põhiturniiril 91.5%-ga ja võib eeldada, et tema playoffide number hakkab ka sinna kanti tagasi kukkuma. Sellest võib omakorda eeldada, et tema esitused teises ringis enam nii hiilgavad ei tule, kui esimeses.
Vaid Edmonton Oilers sai 2. ringi edenenud meeskondadest keskmiselt vähem väravaid kirja kui Blues (2.20) ja on selge, et edasiseks eduks on vaja rohkem tabamusi. Vladimir Tarasenko jõudis alles avaringi viimases mängus oma esimese tabamuseni, seega ei pea ka kaugele vaatama, kust võiks lisavunki tulla. Jõudu peaks juurde andma ka Paul Stastny mängukõlblikuks saamine. 31-aastane ameeriklane on Bluesi parim lahtivisete mees ja lahtivisete võitmine on just üks moodustest, kuidas litrit endale hoida ning vastase domineerimist vältida. Saanuks Stastnyt kogu seeria jooksul kasutada, siis vaevalt, et Wildi pealevisete ülekaal olnuks kesmiselt 36.4-26.8.
Blues edeneb, kui...
Oma mäng saadakse käima. Blues ei ole tegelikult meeskond, kes tulemuste saamiseks oma väravavahi kukil istub. Alate 1. veebruarist, mil Mike Yeo peatreeneriks sai, oli põhiturniiril 32 kohtumise jooksul vaid 13 matši, kus vastastele pealevisetega alla jäädi. Predators jättis Blackhawksile keskmiselt 31.5 üritust, jõudes ise kirja 31-ni ehk Yeo meeskonnal peaks olema võimalus saada järje peale tagasi. Juba eelnevalt sai märgitud, et pärast Shea Weberist loobumist ei ole Predators võimaluste limiteerimisel enam tippklassist olnud ja tulise Tarasenkoga võib Blues nüüd äkki hoopis ise teerullina vastasest üle sõita.
Nashville Predators
Rinne on hetkel väravavahtide statistiliste näitajate osas tipus, aga tegelikult ei tulenenud edu Blackhawksi vastu vaid tema esitustest. Predators jagas tänavu põhiturniiril 12 erineva vähemalt kümne väravaga mehega liiga esikohta ja näitas oma sügavust kohe ka karikamängudel. Mänge oli küll vaid neli, aga 19-st jääl käinud väljakumängijast jäi nulli peale vaid neli venda. Seejuures oli üks neist P.A. Parenteau, kes sai koosseisu vaid viimases matšis, asendades viga saanud Craig Smithi.
Ajaloolist seeriat ilmestas hästi ka naljakas fakt, mille kohaselt kogus Rinne sama palju punkte (2), kui Blackhawksi resultatiivseimad mängijad Patrick Kane ja Jonathan Toews. Seejuures, kui Toews poleks viimases mängus 5:12 enne lõppu Kane'i ja Artemi Panarini söötudest tulnud ülekaalu väravat teinud, siis oleks Rinnel olnud tuntud ründeässadest kirjas rohkem punkte. Lisaks muidugi ka kolmas puhas paber.
Predatorsi võitu seerias uskusid vähesed, aga nüüd tundub see tegelikult täitsa loogilisena. Rinne on pikalt kuulunud NHL-i parimate väravavahtide sekka. 34-aastane soomlane pole suutnud varasemalt playoffides väga hiilata, aga parem meeskond annab talle selleks nüüd võimaluse. Meeskond on sügava pingiga nii rünnakul, kui ka kaitses. Mitte küll äkki nimede poolest, aga omavaheline koostöö sujub väga hästi. Kena kompott tähendas muu hulgas lõpuks seda, et meedia esindajatele välja jagatud kangema kraami võis playoffide alguses jätta mustemateks päevadeks.
The #Preds have provided the media with a playoff survival kit, featuring goodies like Gatorade, gum, hand sanitizer and Jack Daniels. pic.twitter.com/tZ4JWXEnn9
Kuna lõpumängudes läheb iga ringiga aina raskemaks, siis on edaspidi Jack Danielsi viskit usutavasti ka vaja. Ilusa avaringi järel võib ilkuda erimeeskondade kallal, mis Predatorsi alt vedasid ja kui edaspidi paremini ei lähe, siis võivad mängud peagi mängitud saada. Peter Laviolette'i hoolealuste 12.5%-lisest ülekaalust olid halvemad vaid Blues ja New York Rangers (mõlemad 6.7%). Vähemuses mängides jäi edukus 77.8% peale. Edasi pääsenud meeskondade seas läks halvem näitaja kirja vaid Anaheim Ducksile (62.5%). Blues surmas enne Wildi vastu peetud viimast mängu karistusi 91.7%-ga. 5. matšis lastud kaks kolli tõmbasid efektiivsuse 83.3% peale, aga see võib petlik olla. Põhiturniiril oldi selle osas liiga tippude seas.
Predatorsi jaoks on ohusignaaliks tõsiasi, et Blackhawks oli tänavu vähemuses kohutav ja selle eest vastutanud abitreener Mike Kitchen vabastati esmaspäeval ametist, aga samas peaks meeskonnal ka enda parandamiseks potentsiaali olema. P.K. Subban, kes korjas ligi pooled (16) oma põhihooaja punktidest (40) ülekaalus mängides, oli playoffide avaringis varjus, piirdudes vaid kahe silmaga. Tema võiks olla relv, kelle toel niigi hästi alustanud meeskond saaks veel parem olla.
Predators edeneb, kui...
End ei lasta edul uinutada. Rinne ütles pärast Blackhawksi auti lükkamist: "Hetkel ei hooli ma sellest, kes meile vastu tuleb, kui sedamoodi jätkame, siis võime ükskõik kelle alistada." Suur triumf on meeskonnale kõvasti enesekindlust andnud ja see võib edaspidi kasu tuua. Aga see võib ka negatiivset mõju avaldada. Liigne enesekindlus karistatakse sageli ära ja kindlasti ei tohi end nüüd alistamatuna tunda.
Ennustus: Predators edasi 4-3
Seeria tuleb mõlema meeskonna jaoks võrreldes esimeste mängudega täiesti teistsugune. Võidab see, kes olukorraga paremini kohaneb ja sisetunne ütleb, et Predators on selleks paremini valmis. Blues on kuhjaga oma karikavõiduks vajalikku õnne juba ära kasutanud ning 2. ringi jõudmisega omamoodi imega hakkama saanud. Imesid aga juhtub teadupärast harva ja veel harvemini tuleb neid kaks tükki lühikese aja jooksul, seega kipub kaalukauss Predatorsi poolele.
Räägitakse, et tuumasõja elaksid üle vaid prussakad ja Cher, aga sellele rivistusse võib vist ka Chicago Blackhawksi lisada. Aastatel 2010-2015 Stanley karika kolm korda võitnud meeskond jäi eelmisel kevadel playoffide avaringi toppama ning kaotas suve jooksul mitu olulist mängijat, aga ikka ollakse siin ja favoriitide hulgas.
(foto: blackhawkup.com)
Omavahelised põhihooaja mängud
Predators 3 - 5 Blackhawks Arvidsson x 2, Järnkrok - Kane x 2, Tootoo, Toews, Campbell
Blackhawski ridades haarasid mitmed noorukid kahe käega oma võimalusest kinni ja nii jõuti lõpuks alates 2010. aastast suurima punktisaagini. Kogu hooaja jooksul oli vaid kuus juhtu, mil järjestikustes mängudes punktideta jäädi. Kirja läks 109 silma, mis klubi ajaloo paremuselt teine näitaja. Kogu liiga peale oli vaid kaks satsi, kes rohkem punkte teenisid. Ja seda isegi olukorras, kus Blackhawks erinevate näitajate osas pigem kahvatu oli.
2.93 väravat mängus andis napilt koha liiga esikümnes ja endale lastud väravatega (2.59) jäädigi sealt välja. Ülekaal oli 18%-ga tagumisse otsa kuuluv ja karistuste surmamine 77.7% üks liiga halvimatest. Samas võib seda ikkagi ka enamvähem korralikuks pidada, kuna hooaja alguses oli meeskonnal vähemuses mängimisega suuri probleeme. Alustati seeriaga, mil üheksa esimest mängu järjest lasti endale vähemalt üks PP värav.
Meeskonna jaoks lõppesid mängud aasta tagasi karikakaitsjana juba avaringis, aga näib, et veidi pikem puhkus ja värskenduskuuri läbinud koosseis on kasuks tulnud. Patrick Kane, Jonathan Toews ja Duncan Keith on kõik jätkuvalt kõvad härjad, aga nüüd on nende kõrval ka nimed nagu Ryan Hartman ja Nick Schmaltz. Blackhawks andis oma edu nimel mitmete drafti valikute näol kõva tüki tulevikust ära, aga ometi ollakse jätkuvalt elus.
Peatreeneril Joel Quenneville oli hooaja alguses mureks, kuidas Kane'i ja Artemi Panarini kolmiku kõrvale veel üks resultatiivne kolmik saada, aga asjad laabusid lõpuks naturaalsel moel. Schmaltzi esiletõus aitas ka Toewsil ületada hooaja alguse probleemid ning kahe klubi poolt hüljatud Richard Panik kerkis järsku 20 väravaga meheks ning sai ühe hooajaga kirja enamvähem sama palju punkte (44), kui eelnevate aastatega kokku (47).
Blackhawks edeneb, kui...
Corey Crawford on kindel. Kui Blackhawks ja Predators kaks aastat tagasi viimati playoffides kohtusid, siis alustas lõpuks karikavõidu üheks kangelaseks olnud väravavaht väga kehvalt. Seeria avamäng lõppes tema jaoks ühe kolmandikuga ja kolme värava laskmisega. Teises matšis läks selja taha kuus tükki. Aasta hiljem oli St. Louis Bluesi vastu peetud 7-mängulise seeria jooksul vaid kaks matši, kus 32-aastane puurilukk lasi vähem kui kaks. Vaadates, kuidas Crawfordil on tänavusest põhihooajas kirjas ühed karjääri halvimad näitajad, endale lastud väravad 2.55 ja tõrjed 91.8%, siis võib oht uuesti üleval olla.
Nashville Predators
Predators tegi eelmisel suvel julge käigu, kui andis oma esikaitsja Shea Weberi P.K. Subbani vastu ära ja vähemalt veel ei saa öelda, et tegu olnuks kasu toova lükkega. Peter Laviolette'i meeskond kogus tänavu võrreldes eelmise hooajaga kaks punkti vähem. Samas jäi ka Subbanil 16 mängu vahele ehk meeskonna tõelist nägu näeme äkki alles nüüd karikamängude ajal. Eelmisel hooajal lõppes Predatorsi teekond 2. ringis 3-4 kaotusega San Jose Sharksile. Üheksandat korda oldi playoffides ning alles kolmandat korda õnnestus mõni seeria võita.
Võrredes eelmise hooajaga on keskmine väravate arv veidi tõusnud, 2.73 pealt 2.90 peale, aga sama on juhtunud ka endale lastud väravatega, 2.60 pealt 2.68 peale. Eriti torkab silma see, kuidas Weberita mängides on olnud vastaste võimaluste limiteerimine keerulisem. Mullu jäeti oponentidele 27.3 pealeviset, mis oli liiga parim näitaja, aga sel hooajal on see number kasvanud 30.1 peale. Meeskonna õnneks on Pekka Rinne suutnud kehvale aastale vastata korraliku hooajaga, lastes kesmiselt 2.42 väravat ja tõrjudes 91.8%-ga.
Meeskond oli sarnaselt Blackhawksile erinevates valdkondades karjuvalt keskpärane. Laviolette'il pole ka vastase nõrgale vähemuse efektiivsusele midagi erilist vastu panna. Predatorsi ülekaalu edukuseks jäi 18.9%. Enda vähemuse osas oldigi täpselt liiga keskel, 15. kohal 80.9%-ga. On raske leida mõnda mängu osa, millega õnnestuks kange vastane uppi lüüa. Kuigi koosseisu poolest pole midagi meeskonnale ette heita.
Peamänedžer David Poile on viimaste hooaegade jooksul saanud hakkama mitmete suurte tehingutega ning vaikselt on klubi liiga tipu suunas rühkimas. Sel hooajal on Predators saanud ka huvitava jokkeri Viktor Arvidssoni näol. Endine drafti 4. ringi valik kekis tänavu 30 väravaga meheks. Tema ja Filip Forsberg olid kohati nagu Nashville'i Kane ja Panarin. Mitte küll nii stabiilne ja produktiivne, aga siiski üks vaese mehe variant.
Predators edeneb, kui...
Meeskonna staarid mängivad vastase parimad pojad üle. Kui panna Subbani ja Forsbergi kõrvale ka Ryan Johanseni ja James Neali, siis saame üsnagi nimeka seltskonna. Ei ole neil küll saavutusi sama palju, kui Blackhawksi tähtedel, aga see rivistus võtab paljud konkurendid kadedaks. Järgmisesse ringi pääsemiseks vajab Predators kõigilt oma nimekamatelt mängijatelt häid esitusi. Ei tohi korduda eelmisel hooajal nähtu, mil playoffides oli meeskonna edukaim Colin Wilson, kes sai kirja rohkem punkte (13), kui Johansen ja Forsberg kokku (12).
Ennustus: Blackhawks edasi 4-2
Meeskonnad kohtuvad avaringis kolmandat korda ja alati on Blackhawksi 4-2 võit olnud tulemuseks. Seejuures on siis Tuulise linna esindus ka lõpuks karikavõitu saanud tähistada. Näib, et kui üllatust ei juhtu, siis võime olla tunnistajateks ka omamoodi ettekuulutusele. Predators on hea meeskond, aga ikka veel sammukese võrra kaugel liiga parimatest. Ebastabiilne Rinne ei tundu ka olevat sedasorti väravavaht, kelle toel playoffides kaugele liikuda.
Suvel Montreal Canadiensi poolt ootamatult Nashville Predatorsi vahetatud P.K. Subban oli eile Bell Centre'is tagasi ja pakkus liiga kuulsusrikkaima klubi ajaloo ühe emotsionaalsema hetke, kui võitles teda tervitanud fännide ees pisaratega. Subban aitas oma meeskonnal mängus ka juhtima minna, kuid lõpuks tuli leppida 1-2 kaotusega.
(foto: ctvnews.com)
Subban oli otsene sööduandja avakolmandiku lõpus tulnud Ryan Ellise ülekaalu väravale. Seda pärast üliemotsionaalset mängueelset aega.
"Kui ma siin olin juhtus palju suurepäraseid asju siin hoones ja linnas. Kõik need mälestused tulid tagasi - kas seotud haiglaga, lastega, perekonnaga, meeskonnakaaslastega, emotsionaalsete hokimängudega. Jagasime seda kõigi siinsete fännide ja kogukonnaga," kirjeldas Subban oma emotsioone pärast mängu.
Subban sai mängupäeval kätte ka medali oma 2015. aasta sügisel antud lubaduse eest koguda kohalikule lastehaiglale 10 miljonit dollarit.
Tasavägine heitlus, kus Canadiens lõpuks pealevisetega 26-25 üle oli, sai üsna ootamatu lahenduse. Meeskonnad olid pärast Brendan Gallagheri viimase kolmandiku keskel tulnud tabamust minemas rahulikult lisaajale, kui Paul Byron sai kaitses litri kätte ja lülitas turbo sisse.
Tuntud välejalg murdis viimaste sekundite tabamusega heal ajal 13-mängulise väravapõua.
Canadiens jõudis viimase kuue mängu peale viienda võiduni. Kuigi suureks murepilveks Claude Julieni kohal võib olla tõsiasi, et tema meeskond on selle seeria käigus normaalajal üle kahe värava kirja saanud vaid korra.
Subbanil on nüüd vähemalt üks punkt kirjas kõigi NHL-i meeskondade vastu. Viimase 11 kohtumise jooksul on tulnud 13 silma. Eelneva 13 korjamiseks läks vaja 23 matši.
Teised kohtumised Boston Bruins 1 - 2 New York Rangers (tipphetked)
Henrik Lundqvist tegi endale 35. sünnipäevaks kena kingituse, kerkides karjääri 403. võiduga läbi aegade edetabelis Grant Fuhriga jagama 10. kohta. Selleks oli vaja teha 32 tõrjet. Ise vaid 21 pealeviset kirja saand Rangers pikendas omavahelistes vastasseisudes võiduseeria viie mängu peale.
41-22 pealevisetega üle olnud Sabres pidi kurjavaeva nägema, et lõpuks külalised maha raputada, kuid viimasel kolmandikul see siiski õnnestus. Marcus Foligno tegi kaks kolli, Jack Eichel ja Ryan O'Reilly lõpetasid mõlemad 1+2'ga. Eichelil on käsil karjääri parim punktiseeria, mis koosneb kaheksast mängust.
Columbus Blue Jackets 1 - 0 Minnesota Wild (tipphetked)
Supervahtide heitlusest väljus Sergei Bobrovski hooaja neljanda nullimänguga. Selleks tuli teha 38 tõrjet. 39 tõrjega lõpetanud Devan Dubnykist sai viimase kolmandiku alguses ainsa mööda Brandon Saad. Bobrovski on viimase kolme mängu jooksul 98-st pealeviskest peatanud 95 (efektiivsus 96.9%). Philadelphia Flyers 2 - 1 (KV) Florida Panthers (tipphetked)
Valtteri Filppula hankimise võib Flyers juba heaks sammuks lugeda. Soomlase viimase kolmandiku värav aitas kustutada Aaron Ekbladi vähemuse tabamusest tulnud kaotusseisu. Karistusvisetel oli külaliste poolelt Aleksander Barkov järjekordselt täpne, aga seal jäi siiski 2-1 peale Flyers. Lisaks kaotusele võttis Panthers mängust kaasa Roberto Luongo vigastuse. Washington Capitals 1 - 0 New Jersey Devils (tipphetked)
Liiga liider sai vaid 15 pealeviset tõrjuma pidanud Braden Holtbyga hooaja 11. nullimängu. 14. järjestikuse koduvõiduga püstitati uus klubi rekord.
It's March. The Capitals still haven't lost at home in 2017, so here is Alex Ovechkin petting a very good (very wet) dog. pic.twitter.com/neNNQJL7uP
Alex Burrows hakkas end kiirest Senatorsi fännide südametesse murdma, tehes debüüdil kaks väravat. Viimati nähti Ottawas kahe väravaga debütanti 1994. aastal. Kodumeeskond oli pealevisetega üle 42-23. Avalanche on kodust eemal viimasest 15-st kaotanud 14.
Dallas Stars 4 - 5 New York Islanders (tipphetked)
Starsi jaoks osutus 3-1 eduseis hoidmiseks liiga raskeks. Külalised panid selle seisu pealt neli väravat järjest. Ryan Strome lõpetas 1+2'ga. Pooled kodumeeskonna väravatest läksid Jordie Bennile. Islanders polnud alates 2014. aastast võõrsil normaalajaga võitnud mängu, kus viimasele perioodile mindi kaotusseisuga. Los Angeles Kings 3 - 2 (KV) Toronto Maple Leafs (tipphetked)
Leafs kaotas tänavu juba üheksanda matši, kus viimasele kolmandikule mindi kaheväravalise eduga. Edu haihtus ka vaid paari minutiga. Karistusvisetel oli ainsana edukas Anže Kopitar, kelle ülekaalu värav oli ka comebacki algatanud. Sloveen polnud 13 mängu skoorinud.
San Jose Sharks 3 - 1 Vancouver Canucks (tipphetked)
Haidel õnnestus lõpuks Ryan Miller ära lahendada. Canucksi puurilukk oli enne eilset Sharks vastu võitnud kuus järjest. Võiduväravaks osutus Marcus Sörenseni karjääri esimene tabamus, mis tuli ära neljandas mängus. Ülekaalu väravaga Canucksi ette viinud Bo Horvat jõudis noore karjääri uue punktirekordini (41).
Tähtede mängu nädalavahetus on kaotanud ühe osa oskuste võistlusest. Alates 2008. aastast kavas olnud Breakaway Challenge, mille jooksul nähtud igasugu naljakat ja vähem naljakat, on tänavu plaanidest välja jäetud. Mingisugust asendusüritust kuuldavati tulemas ei ole.
(foto: nydailynews.com)
Ala eelmise aasta tähtedeks olid Chewbaccaks kehastunud Brent Burns ja Jaromir Jagrit jäljendanud P.K. Subban (videos alates 10:22), kes ka võitjaks osutus.
Ettevõtmise algusaastatel oli selle suurimaks täheks Aleksandr Ovetškin, kes võidutses kolm korda järjest.
Lisaks ühe ala eemaldamisele on võistlus läbinud muutuse ka selle näol, et sarnaselt Tähtede mängu endaga hakatakse seal samuti võistlema divisjonide esindustena.
Eile läks lukku tänavune Tähtede mängu hääletus, mis erinevalt varasematest aastatest kujunes seekord üllatustevabaks. Mäng koosneb taas kolmest 3 vs 3 minimatšist, kus erinevad divisjonid selgitavad omavahel välja parima.
(foto: Charles LeClair/USA TODAY Sports)
Vaikse ookeani divisjon asub tiitlit kaitsma Connor McDavidi juhtimisel. Mullu vigastuse tõttu Tähtede mängult puudunud ründaja istub hetkel koos Jegveni Malkiniga liiga punktitabeli tipus. 43-st punktist 29 on tulnud söötudega, mis liiga parim näitaja.
Eelmisel hooajal finaalis 0-1 kaotanud Atlandi divisjon on tänavu Carey Price'i meeskond. Aasta tagasi samuti vigastuse tõttu liiga eliitmängijate hulgast puudunud väravavaht jõudis läinud ööl oma hooaja 19. võiduni, millest seni parem vaid Sergei Bobrovski 25. 2015. aasta põhihooaja MVP on endale lasknud keskmiselt 2.02 väravat. Kirjas on kaks nullimängu ja tõrjete efektiivsuseks liiga paremuselt neljas 93%.
Metro divisjoni kapteniks hääletati Sidney Crosby. Iseasi, kas nii ka lood jäävad. Pittsburgh Penguinsi kapten on varasemalt viis korda mängule valitud, kuid ta on osalenud vaid ühes ja see jääb tänavusega juba kümne aasta taha. Crosby on 26 väravaga liiga parim väravakütt ning jääb 42 punkti peal olles resultatiivsuse osas alla vaid McDavidile ja Malkinile.
Kesk divisjoni kapten võib samuti vabalt veel muutuda. Enim hääli haaras endale P.K. Subban, kes alates detsembri keskpaigast ravinud ülakeha vigastust. 27-aastase kaitsja algus uues klubis on olnud üsna vaevaline. 29 mänguga on tulnud 17 silma (7+10). Tema -11 on satsi halvim näitaja. Pole aga kahtlustki, et tegu on NHL-i kõige lõbusama tegelasega.
Meeskondade ülejäänud rivistus teatatakse hiljem. Koosseisu peavad kuuluma kuus ründajat, kolm kaitsjat ja kaks väravavahti.
Tähtede mäng peetakse tänavu 29. jaanuaril Los Angeleses.
Kui oled otsinud kohta, kus rahuldada oma uudishimu seoses NHL-iga, siis võid rännakud nüüd lõpetada. NHL iga kell on ainus eestikeelne lehekülg, kust leiab regulaarselt värsket materjali selle kohta, mis toimub maailma ühes vingeimas spordiliigas.
