Eelmisel hooajal oli üllatavalt palju kukkujaid ja Calgary Flames tegi neist läbi ühe valusama lennu. Aasta varem playoffide 2. ringis mänginud meeskond sai põhiturniiril kirja 20 punkti vähem ja andis oma "tubli" panuse sellesse, et ükski Kanada klubi ei löönud alles teist korda ajaloos playoffides kaasa.
Flamesi probleeme ei pea luubiga taga otsima. Meeskonnal oli liiga kõige lekkivam kaitse, mis lasi keskmiselt 3.13 kolli. See oli omakorda suuresti tingitud väravavahtide uskumatult kehvast tasest. Neli erinevat puurilukku kogusid tõrjete efektiivsuseks 89.2%. Vahe järgmisega oli täpselt 1% ehk 1989. aasta karikavõitja kujunes ainsaks meeskonnaks, kelle väravavahtide tõrjete protsent jäi alla 90ne.
Peamänedžer Brad Treliving on mure lollikindla käiguga lahendanud - sisse toodi Brian Elliott, kes mullu juhtis liigat tõrjete efektiivsuse osas (93%). Kahe drafti valiku eest hangitud puurilukk on alates hooajast 2011/12 vähemalt 50 mängus kaasa löönud väravavahtide seas keskmiselt lasknud kõige vähem väravaid (2.01), jääb nullimängude arvestuses alla vaid Jonathan Quickile (25) ning vaatab tõrjete efektiivsuse osas alt üles ainult Cory Schneiderile (92.5%).
"Ta on tõeline töörügaja. Tegu on kutiga, kes kõiki trennis innustab. Tal on kogemus säilitada hooaja tõusude ja languste ajal rahulikkus. Ta on meeskonnas veel üks veteran, kes saab oleme abivalmis meie noorematele mängijatele, mitte ainult jääl vaid ka sealt eemal," on Treliving Elliotti iseloomustanud.
Praeguse seisuga ei jätka klubis mitte ükski mullu postide vahelt läbi käinud mees. Elliotti varumeheks on toodud Chad Johnson. Vabaagendina liitunud kanadalane murdis eelmisel hooajal 44 tõrjega Buffalo Sabresi nullimängu rekordi ja ta on end tõestanud väga korraliku tasemega varuväravavahina. Treliving on rääkinud lootustest, et väravavahid hakkavad üksteist tagant tõukama ja võib öelda, et Elliotti puhul on see ka oluline. St. Louisis mängides on ta pidanud pidevalt puuri jagama.
Uute väravavahtide kõrval on Flamesi suureks muutuseks ka uus peatreener. Bob Hartleyst sai Jack Adamsi auhinna järjekordne ohver. Ta on viimasest kuuest hooaja parimaks peatreeneriks valitud mehest neljas, kes enam meeskonna juures ei jätka. Amet on üle antud Glen Gulutzanile, kes viimastel aastatel Vancouver Canucksi juures abitreenerina töötades tarkusi omandanud. Tema esmaseks eesmärgiks on just kaitse korda saamine.
"Tuleb selge stiilimuutus," lubas Gulutzan suvel. "Muudame oma mängustiili. Soovime mängida tempokamalt. Kavatseme palju sihikindlamalt takistada tsooni sisenemist. Meie vahe mängijate vahel ja kiirrünnakute läbiviimine muutub märkimisväärselt. Muutub see, kuidas me litri ette toimetame. Nende näol on tegu vundamentaalsete muutustega."
Flamesi ebaõnnestumine oli mullu suureks üllatuseks, kuna hea meeskond sai suvel veelgi paremaks. Kaitset saabus tugevdama Dougie Hamilton ning rünnakut värskendati Michael Frolikuga. Ent kõik läks kiirelt aia taha, kui esimese kuu jooksul kaotati 11-st mängust tervelt üheksa. Piinlikul kombel suurelt ka oma tulisematele rivaalidele Vancouver Canucksile (1-5) ja Edmonton Oilersile (2-5). Pärast tänavuse suve käike tundub samuti, vähemalt paberi peal, et sats on saanud väärt täiendusi.
Ründes on paati võetud Troy Brouwer, Alex Chiasson ja Linden Vey. Põnevusega oodatakse, mida suudab vahetult enne hooaja algust 22-aastaseks saav Hunter Shinkaruk.
Jiri Hudler mängis endale hilises eas Johnny Gaudreau ja Sean Monahani kõrval välja karjääri parima aasta. Saab olema huvitav näha, kas ka Brouwer suudab seda. Vana koer näitas kevadel playoffides, et võib veel uusi trikke õppida küll, kui lõpetas St. Louis Bluesi ühe parima väravakütina.
Palju on räägitud ka võimalusest, et tänavuse drafti 6. valik Matthew Tkachuk lastakse jääle, ent temaga seoses on Treliving olnud ettevaatlik, öeldes: "Arvame, et temast saab pikaks ajaks väga hea mängija. See ei pea ilmtingimata oktoobris juhtuma. Tegu on väga keerulise hüppega."
Detsembris 19-aastaseks saav noormees näitas oma esimese OHL-i hooaja käigus, et võiks juba olla valmis järgmiseks sammuks.
Gaudreau (30 väravat, 78 punkti) ja Monahani (27 väravat, 63 punkti) poolt juhitud rünnak skooris mullu täitsa korralikult, jõudes keskmiselt 2.79 väravani, mis oli liiga paremuselt kümnes näitaja. Seega näib, et selles valdkonnas pole ka tegelikult abi eriti vaja.
Kaitse on võrreldes mullusega Kris Russelli näol kaotanud väärtusliku pealevisete blokeerija, kes aitas endale lastud ürituste arvu hoida 29 peal. Samas on Gulutzan endiselt vaimustunult ohanud - valikus on neli meest, kes karjääri jooksul jõudnud 40 punktiga hooajani.
Aeg näitab, kas Russelli lahkumine tõstab drastiliselt ka endale lastud pealevisete arvu. Samas väärib märkimist, et isegi tema ei suutnud piisavalt palju rabada, et vähemuse efektiivsust viisakana hoida. 75.6%-ga oldi liiga viimane.
Hooaja väljavaated
Flamesil olid mullu kindlad probleemid, millele suvel on lahendust otsitud. Vähemalt esmapilgul tundub, et lahendus on ka leitud. "Kõik algab meie jaoks väravast," tunnistas Treliving suvel. "Oleme selle positsiooni stabiliseerinud. Meile tulevad kaks kutti, kes on edu järele näljased ja kellel on varasemast ette näidata head tulemused. Usun, et keemia saab olema õige. Peame jätkama litri võrgust välja hoidmise meetodite otsimist, et mitte vaid puuris oleva venna peale loota. Stabiilsus sellel positsioonil on oluline, aga tähtis on ka see, kuidas me kaitses, nende ees, mängime."
Üleeelmisel hooajal näitas meeskond kuivõrd ohtlikud suudetakse olla, kui just litrid võrgust väljas püsivad. Mitmete ilusate tagasitulekutega näidati kõva vaimujõudu ja playoffides hammustati avaringis valusalt. Neid aegu loodetakse kindlasti tagasi saada ja ka seis seoses sellega tundub lootustandev. Kaitseliin on liiga üks ühtlasemaid ning rünnakult on mitmed põnevad noorukid. Lisaks on nüüd väravat valvamas mees, kes esikinda rolli oma varasemate esitustega igati ära teeninud.
Gulutzan on erilise nõrkusena välja toonud erimeeskonnad ja nende kallal on ta lubanud kõvasti vaeva näha. Liiga halvima vähemuse kõrval vajab parandamist ka kahvatu ülekaal (17%). Satsi on võimalik mitme külje alt paremaks vormida ja see annab playoffidesse naasmiseks head võimalused. Ega eelmisel hooajal ka väga palju puudu ei jäänud. Minnesota Wild haaras läänekonverentsi viimase wild-cardi koha 10-punktilise eduga. Olnuks Flamesi hooaja algus parem, saanuks ehk lõpuni välja võidujooksus sees püsida. Ja mine sa tea, mis siis oleks juhtunud.
 |
| (foto: tsn.ca) |
Peamänedžer Brad Treliving on mure lollikindla käiguga lahendanud - sisse toodi Brian Elliott, kes mullu juhtis liigat tõrjete efektiivsuse osas (93%). Kahe drafti valiku eest hangitud puurilukk on alates hooajast 2011/12 vähemalt 50 mängus kaasa löönud väravavahtide seas keskmiselt lasknud kõige vähem väravaid (2.01), jääb nullimängude arvestuses alla vaid Jonathan Quickile (25) ning vaatab tõrjete efektiivsuse osas alt üles ainult Cory Schneiderile (92.5%).
"Ta on tõeline töörügaja. Tegu on kutiga, kes kõiki trennis innustab. Tal on kogemus säilitada hooaja tõusude ja languste ajal rahulikkus. Ta on meeskonnas veel üks veteran, kes saab oleme abivalmis meie noorematele mängijatele, mitte ainult jääl vaid ka sealt eemal," on Treliving Elliotti iseloomustanud.
Praeguse seisuga ei jätka klubis mitte ükski mullu postide vahelt läbi käinud mees. Elliotti varumeheks on toodud Chad Johnson. Vabaagendina liitunud kanadalane murdis eelmisel hooajal 44 tõrjega Buffalo Sabresi nullimängu rekordi ja ta on end tõestanud väga korraliku tasemega varuväravavahina. Treliving on rääkinud lootustest, et väravavahid hakkavad üksteist tagant tõukama ja võib öelda, et Elliotti puhul on see ka oluline. St. Louisis mängides on ta pidanud pidevalt puuri jagama.
Uute väravavahtide kõrval on Flamesi suureks muutuseks ka uus peatreener. Bob Hartleyst sai Jack Adamsi auhinna järjekordne ohver. Ta on viimasest kuuest hooaja parimaks peatreeneriks valitud mehest neljas, kes enam meeskonna juures ei jätka. Amet on üle antud Glen Gulutzanile, kes viimastel aastatel Vancouver Canucksi juures abitreenerina töötades tarkusi omandanud. Tema esmaseks eesmärgiks on just kaitse korda saamine.
"Tuleb selge stiilimuutus," lubas Gulutzan suvel. "Muudame oma mängustiili. Soovime mängida tempokamalt. Kavatseme palju sihikindlamalt takistada tsooni sisenemist. Meie vahe mängijate vahel ja kiirrünnakute läbiviimine muutub märkimisväärselt. Muutub see, kuidas me litri ette toimetame. Nende näol on tegu vundamentaalsete muutustega."
Flamesi ebaõnnestumine oli mullu suureks üllatuseks, kuna hea meeskond sai suvel veelgi paremaks. Kaitset saabus tugevdama Dougie Hamilton ning rünnakut värskendati Michael Frolikuga. Ent kõik läks kiirelt aia taha, kui esimese kuu jooksul kaotati 11-st mängust tervelt üheksa. Piinlikul kombel suurelt ka oma tulisematele rivaalidele Vancouver Canucksile (1-5) ja Edmonton Oilersile (2-5). Pärast tänavuse suve käike tundub samuti, vähemalt paberi peal, et sats on saanud väärt täiendusi.
Ründes on paati võetud Troy Brouwer, Alex Chiasson ja Linden Vey. Põnevusega oodatakse, mida suudab vahetult enne hooaja algust 22-aastaseks saav Hunter Shinkaruk.
 |
| (foto: dailyfaceoff.com) |
Palju on räägitud ka võimalusest, et tänavuse drafti 6. valik Matthew Tkachuk lastakse jääle, ent temaga seoses on Treliving olnud ettevaatlik, öeldes: "Arvame, et temast saab pikaks ajaks väga hea mängija. See ei pea ilmtingimata oktoobris juhtuma. Tegu on väga keerulise hüppega."
Detsembris 19-aastaseks saav noormees näitas oma esimese OHL-i hooaja käigus, et võiks juba olla valmis järgmiseks sammuks.
Matthew Tkachuk recorded a point on 67 of the 73 even-strength goals London scored with him on the ice this past season. That's 92%.— Todd Cordell (@ToddCordell) June 17, 2016
Gaudreau (30 väravat, 78 punkti) ja Monahani (27 väravat, 63 punkti) poolt juhitud rünnak skooris mullu täitsa korralikult, jõudes keskmiselt 2.79 väravani, mis oli liiga paremuselt kümnes näitaja. Seega näib, et selles valdkonnas pole ka tegelikult abi eriti vaja.
Kaitse on võrreldes mullusega Kris Russelli näol kaotanud väärtusliku pealevisete blokeerija, kes aitas endale lastud ürituste arvu hoida 29 peal. Samas on Gulutzan endiselt vaimustunult ohanud - valikus on neli meest, kes karjääri jooksul jõudnud 40 punktiga hooajani.
 |
| (foto: dailyfaceoff.com) |
Hooaja väljavaated
Flamesil olid mullu kindlad probleemid, millele suvel on lahendust otsitud. Vähemalt esmapilgul tundub, et lahendus on ka leitud. "Kõik algab meie jaoks väravast," tunnistas Treliving suvel. "Oleme selle positsiooni stabiliseerinud. Meile tulevad kaks kutti, kes on edu järele näljased ja kellel on varasemast ette näidata head tulemused. Usun, et keemia saab olema õige. Peame jätkama litri võrgust välja hoidmise meetodite otsimist, et mitte vaid puuris oleva venna peale loota. Stabiilsus sellel positsioonil on oluline, aga tähtis on ka see, kuidas me kaitses, nende ees, mängime."
Üleeelmisel hooajal näitas meeskond kuivõrd ohtlikud suudetakse olla, kui just litrid võrgust väljas püsivad. Mitmete ilusate tagasitulekutega näidati kõva vaimujõudu ja playoffides hammustati avaringis valusalt. Neid aegu loodetakse kindlasti tagasi saada ja ka seis seoses sellega tundub lootustandev. Kaitseliin on liiga üks ühtlasemaid ning rünnakult on mitmed põnevad noorukid. Lisaks on nüüd väravat valvamas mees, kes esikinda rolli oma varasemate esitustega igati ära teeninud.
Gulutzan on erilise nõrkusena välja toonud erimeeskonnad ja nende kallal on ta lubanud kõvasti vaeva näha. Liiga halvima vähemuse kõrval vajab parandamist ka kahvatu ülekaal (17%). Satsi on võimalik mitme külje alt paremaks vormida ja see annab playoffidesse naasmiseks head võimalused. Ega eelmisel hooajal ka väga palju puudu ei jäänud. Minnesota Wild haaras läänekonverentsi viimase wild-cardi koha 10-punktilise eduga. Olnuks Flamesi hooaja algus parem, saanuks ehk lõpuni välja võidujooksus sees püsida. Ja mine sa tea, mis siis oleks juhtunud.
