Kui panna ritta liiga suurimaid kukkujaid, siis on Arizona Coyotes selle edetabeli esirinnas. Tunamullu ülinapilt, kahe punktiga playoffidest välja jäänud meeskond langes 89 punkti pealt 56 peale ning edestas lõpuks vaid ühte meeskonda. Uus hooaeg tõotab tulla samasugune.
 |
| (foto: Christian Petersen/Getty Images) |
Ründes Doan, Vermette ja lasteaed
Antoine Vermette on üks vähestest Coyotesi mängijatest, kellel eelmisest hooajast ka midagi head meenutada. Kogenud ründaja saadeti hooaja lõpuks Chicagosse, kust ta on nüüd tagasi Stanley karikavõitja sõrmusega. Väga nukra pilguga võib seda vaadata meeskonna kapten
Shane Doan, kes väärib ülimat austust oma lojaaluse eest, aga kes on oma võiduvõimaluse tõenäoliselt käest lasknud.
Vermette ja Doan on veteranid, keda hakkavad uuel hooajal ümbritsema mitmed noormängijad. Max Domi, Anthony Duclair ja Dylan Stome on kõik kõrgelt hinnatud ründetalendid. Klubi kaasomanik Anthony LeBlanc teatas hiljuti, et Coyotesi noormängijate valik on konkurentidele kadedust tekitamas ja see kolmik moodustab koorekihi.
 |
| (foto: Norm Hall) |
Coyotes on tuleviku meeskond, kuigi eelroana antakse eeldatavasti mitmetele noortele juba tuleval hooajal võimalus.
Vähemalt sellised signaalid liikusid suve keskel. Kuigi peamänedžer Don Maloney on kõvasti kiitnud ka vanemaid tegijaid.
"Meil on terve (Martin) Hanzal, oleme teinud lepingu Brad Richardsoniga, kes mulle väga meeldib. Boyd Gordon on mängija, keda me teame ja väga armastame," on Maloney öelnud keskründaja positsiooni kohta.
Noored plaanitakse paigutada äärtele ning üldplaanis tundub, et peatreeneril Dave Tippettil on valikuvõimalus kindlasti suurem, kui eelneval hooajal. Coyotesi rünnak oli nii nüri, et resultatiivsustabeli kaks esimest kohta kuulusid kaitsjatele. Nendest üks
Keith Yandle'ile, kes poole hooaja pealt Duclairi Arizonasse toonud tehingus New Yorki saadeti.
Kuigi tõele au andes, siis Mikkel Bødker saanuks seda seisu muuta, kui hooaega poleks katkestanud põrna eemaldamine. Jaanuaris ette võetud opi järel arvati, et taanlase mängupaus jääb mõnenädalaseks, aga kuna meeskonna käekäik läks aina halvemaks, siis ei lastud teda enam jääle. Enda sõnul operatsiooniga üheksa kilo kaotanud ründaja lõpetas aasta 45 mängust kogutud 14+14'ga.
Kaitsesse on lisatud kogemust
Coyotes lõpetas läinud hooaja sinisel joonel üsna noore koosseisuga. Märtsis 22-aastaseks saanud Connor Murphy oli kaitsjate seas mängude arvult kolmandal kohal. Tema ees olid 25-aastane Michael Stone ja 24-aastane Oliver Ekman-Larsson, kes oli ainus, kellel õnnestus kaasa teha kõik 82 kohtumist. Nendes kogutud 43 punktiga oli rootslane liigas resultatiivsuselt 22. kaitsja. Samas ei saanud aga sinise joone meestest mitte keegi vastu tema 23 kollile.
Ekman-Larssonist loodetakse palju, aga vähemalt uuel hooajal on temal asuvat survet veidi leevendamas paar kogenud kaitsjat. Tagasi on hooaja lõpuks St. Louis Bluesile loovutatud Zbynek Michalek ja uue näona täiustab kaitseliini Nicklas Grossmann. Põhimeheks on aga ikkagi OEL.
 |
| (foto: Christian Petersen/Getty Images) |
"Minu arvates on ta NHL-i üks parimatest kaitsjatest ja ta on endiselt veel arenemas," märgib Maloney. "Usun, et tal on veel tohutult arenguruumi. Tema mängijatarkus, sööduoskus ja liikumine on need, mis silma paistavad. Ta on meie sinise joone nurgakivi. Peame saama veel üks-kaks temasugust sinna ja siis oleme meeskond, kellega tuleb arvestada."
Olles vaatamata noorele vanusele kaasa teinud juba rohkem kui sajas mängus on Murphy üks nendest, kellest klubi palju loodab. Samuti tekitab elevust 23-aastane Brandon Gormley, keda eelmisel hooajal perioodiliselt kasutati. Duo ei ole arvatavasti nii potentsiaalikas, kui Ekman-Larsson, kes tegi juba 20-aastaselt täishooaja, aga kui liiga üheks parimaks kaitsjaks tituleeritud mehe kõrvale saadakse paar korralikku panustajat, siis on seis juba täitsa roosiline. Kuid seda tõesti heal juhul paari aasta pärast. Ja loodetavasi on siis Arizonal veel oma meeskond. Arvestades
selle suve sündmusi võib selle kahtluse alla seada.
Milline Mike Smith väravasse ilmub?
Coyotes oli alles kolm aastat tagasi läänekonverentsi finalist. Puurivaht Mike Smith tegi siis elu hooaja. Sellele on aga järgnenud ebastabiilsus ja
pükste värav.
Tänavune MM-turniir kasvatas 33-aastase väravavahi enesekindlust, kuid uuel hooajal ei ole tema ees mängimas Jake Muzzin, Tyson Barrie, Aaron Ekblad ja sõbrad. Koiotid lasid endale eelmisel hooajal keskmiselt 33.2 väravale läinud pealeviset, millest olid kehvemad vaid kolm meeskonda.
 |
| (foto: Paytick McDermott/Getty Images) |
Algav hooaeg toob Smithile tõenäoliselt uuesti suure koormuse, mis tähendab, et piinlikute tulemuste vältimiseks on soovitav üles leida see mõne aasta tagune vorm. Maloney usub, et Smith on selleks suuteline: "Mike Smith pani eelmisel hooajal oma aastale suurepärase punkti. Tean, et ta teeb parema hooaja."
Kui eelmisel hooajal 61-st stardist vaid 14 võitu toonud väravavaht kõrgetasemelist mängu näidata ei suuda, siis on Coyotesi jaoks lood hapumast hapumad. Uuel hooajal on Smithi varumeheks Anders Lindbäck, kes seni kukkunud läbi praktiliselt kõigis klubides, kus ta on käinud. Coyotes on rootslase jaoks viimase viie aasta jooksul viies erinev meeskond. Kuigi tõsi, kohutava Buffalo Sabresi eest mängides näidatud tõrjeprotsent 92.4% tõestab, et päris lootusetu juhtumiga ei ole ka tegu.
Hooaja väljavaated
Kuna Edmonton Oilers on ennast viimaks käsile võtnud, siis saab Coyotes olema läänekonverentsi ainus selge peksupoiss. Aga pole hullu. See on lihtsalt osa taassünni protsessist. Põhja vajumine on ette võetud ka suurepärasel ajal, kuna järgmise aasta draftist on saadaval "oma poiss" Auston Matthews. Kas poleks mitte sobiv, et karjääri loojangul olev Doan annab temale tõrviku üle?
"Mitte keegi ei taha seda uuesti üle elada," on Tippett eelmise hooaja kohta öelnud. Kevadel liikusid jutud, et 54-aastane peatreener kaalub klubist lahkumist, kuid nähtavasti on ta siiski vastu võetud filosoofiaga leppinud. Kolm aastat on veel lepingust minna ja tumedad ajad tuleb lihtsalt ära kannatada.
"Oleme realistid seoses sellega, millised väljakutsed meil ees seisavad, peame mängima väga kindlat kaitset ja loodetavasti üks või kaks noort mängijat üllatavad meid ning me saame edasi liikuda," rääkis Maloney eelmise kuu alguses. Sellest lausest võib välja lugeda, et loodetakse parimat, aga ollakse valmis halvimaks. Vähemalt on meeskonna koosseis palju värvikam, kui see hall seltskond, kellega Sabres eelmisele hooajale peale tuli.
