Aastatel 2012-14 kaks korda Stanley karika võitnud Los Angeles Kings langes pilvedelt valusalt maa peale, kui 2015. aasta kevad möödus golfiväljakutel ning ebaõnnestunuks võib lugeda ka möödunud hooaega, mis lõppes playoffide avaringis. Kas ilusad ajad on tõesti möödas?
Kuningad võivad end lohutada sellega, et esimeses ringis tulnud 1-4 lüüasaamine oli San Jose Sharksi vastu, kes nagu lõpuks selgus, oli sel aastal läänekonverentsi parim sats. Neli seerias peetud viiest mängust lõppesid kõik üheväravalise vahega ehk parema õnne korral olnuks me äkki tunnistajaks hoopis LA Kings-Pittsburgh Penguins finaalseeriale.
Üldises plaanis oli Kings taas see vana tuttav, kes alles hiljuti läänes võimsalt domineeris. Darryl Sutteri meeskond oskab suurepäraselt vastase mängu surmata ning tihti võetakse lihtsalt jõuga oma. Olgu selle tõestuseks fakt, et vaid kaks meeskonda lasid mullusel põhiturniiril vastastel teha keskmiselt vähem pealeviskeid. Kings lõpetas 27.5-ga. Samal ajal oli rünnakul vaid Penguins parem Kingsi 32 pealeviskest.
Peamänedžer Dean Lombardi on aastate jooksul kokku pannud väga talendika ja tööka mängijate pundi, kellest Sutter on vorminud ühtlase löögirusika. Läinud suvega on rivistus läbinud aga nii mõnegi muudatuse.
Edurivist on läinud Milan Lucic, kelle lepingut ei suudetud pikendada. Tema koha võtab üle klubi oma endine drafti valik Teddy Purcell, kes vahepeal rändamas käis ja muu hulgas viis aastat tagasi Tampa Bay Lightninguga idakonverentsi finaalis mängis. Uus nägu on ka pensionipõlve veetma asunud Vincent Lecavalieri asemele saabunud Michael Latta, kuid tema seniseks suurimaks saavutuseks on osalise koht kurikuulsas vahetustehingus, millega Washington Capitals andis 2013. aasta kevadel Filip Forsbergi Nashville Predatorsile.
Enim kõneaine pakkunud muutuseks võib aga lugeda hoopis seda, et kahe hooaja vahel on vahetunud meeskonna kapten. Dustin Brownilt võttis ameti üle Anže Kopitar, kes võitis mullu esmakordselt Selke trofee. 2012. aastal ajaloo teiseks Stanley karika võitnud ameeriklasest kapteniks saanud Brown pole pärast selle saavutuseni jõudmist kordagi 30 punkti piiri kätte saanud. Samal ajal on karjääri rekordiks 60 silma.
"Minu tööks on olla tiimikaaslaste jaoks parem hokimängja ja läbi selle aidata meeskonnal võita. See on mõru pill alla neelata, aga tegu on äriga ja mõistan seda. Minu tööks on olla septembriks valmis," rääkis Brown ise suvel ametist taandamise kohta.
Kopitar on kaptenina igati loogiline valik. Augustis 29-aastaseks saanud sloveen on tänaseks juba üheksa hooaega järjest (!) oma meeskonna punktitabelit juhtinud ja nüüdne Selke trofee võit ning varasemad kaks nominatsiooni näitavad, et lisaks suurepärastele ründeoskustele on tegu mängijaga, kes ka kaitsetsoonis tegutsemist au sees hoiab. Sama peaks kehtima kõigi meeskonnakaaslaste jaoks.
Sutter eelistaks iga kell võita mõne mängu 2-1, selle asemel, et paugutada 5-4. Kindel kaitsemäng on meeskonna edu mõttes väga olulisel kohal. Kuid kaitseliini koosseis ei ole enam nii võimas kui mõni aeg tagasi. Kuna Slava Voinoviga läks nii nagu läks, siis puudub ühtlane tase. Drew Doughty on värkselt kotti pannud oma esimese Norrise trofee, Jake Muzzin on stabiilselt arenev kaitsemees, kes oli viie punktiga mullustes playoffides meeskonna resultatiivseim ning Alec Martinez on pärast 2014. aasta finaalseeria otsustavat väravat elu lõpuni üle linna mees, kuid nende kõrval on päris kahtlane kvaliteet.
Zach Trotman on liitunud Boston Bruinsi organisatsioonist, kus ta kordagi stabiilselt jääle ei saanud. Parimaks saagiks mulluse hooaja 38 matši. Tom Gilbert jättis pool eelmisest hooajast põlvevigastusega vahele.
Vaatamata Voinovist ilma jäämisele suutis Kings kaitses läinud hooajal taas oma ära teha, kui endale lastud keskmise 2.34-ga kuuluti liiga TOP 3 hulka, aga asjad ei pruugi nii kergelt enam edasipidi minna. Ühe mehe auti langemine võib väga valusaks löögiks osutuda, nii nagu oli läinud kevadel Martineziga, kes suutis meeskonda karikamängudes kokku aidata vaid 11 minuti ja 43 sekundi jagu.
Kaitse osas on aga heaks uudiseks see, et väravas seisab Jonathan Quick, kellest sai märtsis ajaloo jooksul enim nullimänge kirja saanud ameeriklasest puurilukk. 2012. aasta playoffide MVP suunas vaadatakse vahest viltu, kuna mõni matš võib tal täielikult ebaõnnestuda, kuid sellele vaatamata on tegu ühe maailma parima väravavahiga. Eelmisel hooajal näitas Quick ka seda, et võib jätkuvalt oma taset veel parandada. 40 võiduga jõudis ta karjääri rekordini. Keskmiselt lastud 2.22 väravat ja tõrjete efektiivsus 91.8% tõid karjääri teise Vezina trofee nominastiooni.
Jhonas Enrothi asemel on Quicki uueks varumeheks Pittsburghis karikavõiduni jõudnud Jeff Zatkoff, kelle karjääri numbrid teise kindana on täitsa korralikud - keskmiselt lastud väravaid 2.79, tõrjed 91.5%. Kuna Quick juhtis eelmisel hooajal 68 mänguga puurivahtide osas liigat, siis võimalik, et tema koormust soovitakse vähendada. Sel juhul peaks Zatkoff üsna stabiilselt postide vahel figureerima.
Hooaja väljavaated
Esmapilgul peab tõdema, et Kingsi mullu 2.72 väravat genereerinud rünnak peab mitmed muutused läbinud kaitseliini tõttu uuel hooajal veidi vunki juurde lisama. See eeldaks ka Sutteri aja suurimat väravasaaki. 225 kolli on just värskelt paika pandud tähis. Lucici näol on meeskond kaotanud ühe mullusest neljast 20 väravaga mehest, kuid Marian Gaborik jättis ligi 30 matši vahele ja kaduma läinud väravad võib just temast välja pigistada.
Kings on viimasel paaril aastal valusalt tipust kukkunud, aga võimalik, et see ilmtingimata polegi halb asi. Mõni end jumala staatuses tundnud mängija, kelle tase edu järgselt hakkanud langema, võiks jõuda uuesti enda varasema, näljase versiooni juurde. Lombardi on öelnud: "Arvan, et meil on olnud eduga hakkama saamisel vaimseid probleeme ja korralik löök vastu nina nagu playoffides tuli äratab meid loodetavasti üles."
Sutteri meeskond domineeris enamuse eelmisest hooajast oma divisjoni, enne kui Anaheim Ducks lõpuks ühepunktilise eduga esikoha endale haaras. Uuel hooajal peaks seal konkurents olema kõvem. Ümbervormitud kaitseliin tekitab küsimusi, aga kui eelmisel hooajal kümme erinevat vähemalt kümne kolliga meest omanud rünnak tõesti suudab veelgi teravalt tegutseda, siis eeldatavasti ei teki ka uuel hooajal enda playoffidesse mängimisega probleeme. Meeskonna esitusi nägemata on aga praegu keeruline ennustada, mis karikamängudes juhtuda võib.
 |
| (foto: Tim Sharp/Associated Press) |
Üldises plaanis oli Kings taas see vana tuttav, kes alles hiljuti läänes võimsalt domineeris. Darryl Sutteri meeskond oskab suurepäraselt vastase mängu surmata ning tihti võetakse lihtsalt jõuga oma. Olgu selle tõestuseks fakt, et vaid kaks meeskonda lasid mullusel põhiturniiril vastastel teha keskmiselt vähem pealeviskeid. Kings lõpetas 27.5-ga. Samal ajal oli rünnakul vaid Penguins parem Kingsi 32 pealeviskest.
Peamänedžer Dean Lombardi on aastate jooksul kokku pannud väga talendika ja tööka mängijate pundi, kellest Sutter on vorminud ühtlase löögirusika. Läinud suvega on rivistus läbinud aga nii mõnegi muudatuse.
Edurivist on läinud Milan Lucic, kelle lepingut ei suudetud pikendada. Tema koha võtab üle klubi oma endine drafti valik Teddy Purcell, kes vahepeal rändamas käis ja muu hulgas viis aastat tagasi Tampa Bay Lightninguga idakonverentsi finaalis mängis. Uus nägu on ka pensionipõlve veetma asunud Vincent Lecavalieri asemele saabunud Michael Latta, kuid tema seniseks suurimaks saavutuseks on osalise koht kurikuulsas vahetustehingus, millega Washington Capitals andis 2013. aasta kevadel Filip Forsbergi Nashville Predatorsile.
 |
| (foto: dailyfaceoff.com) |
"Minu tööks on olla tiimikaaslaste jaoks parem hokimängja ja läbi selle aidata meeskonnal võita. See on mõru pill alla neelata, aga tegu on äriga ja mõistan seda. Minu tööks on olla septembriks valmis," rääkis Brown ise suvel ametist taandamise kohta.
Kopitar on kaptenina igati loogiline valik. Augustis 29-aastaseks saanud sloveen on tänaseks juba üheksa hooaega järjest (!) oma meeskonna punktitabelit juhtinud ja nüüdne Selke trofee võit ning varasemad kaks nominatsiooni näitavad, et lisaks suurepärastele ründeoskustele on tegu mängijaga, kes ka kaitsetsoonis tegutsemist au sees hoiab. Sama peaks kehtima kõigi meeskonnakaaslaste jaoks.
Sutter eelistaks iga kell võita mõne mängu 2-1, selle asemel, et paugutada 5-4. Kindel kaitsemäng on meeskonna edu mõttes väga olulisel kohal. Kuid kaitseliini koosseis ei ole enam nii võimas kui mõni aeg tagasi. Kuna Slava Voinoviga läks nii nagu läks, siis puudub ühtlane tase. Drew Doughty on värkselt kotti pannud oma esimese Norrise trofee, Jake Muzzin on stabiilselt arenev kaitsemees, kes oli viie punktiga mullustes playoffides meeskonna resultatiivseim ning Alec Martinez on pärast 2014. aasta finaalseeria otsustavat väravat elu lõpuni üle linna mees, kuid nende kõrval on päris kahtlane kvaliteet.
 |
| (foto: dailyfaceoff.com) |
Vaatamata Voinovist ilma jäämisele suutis Kings kaitses läinud hooajal taas oma ära teha, kui endale lastud keskmise 2.34-ga kuuluti liiga TOP 3 hulka, aga asjad ei pruugi nii kergelt enam edasipidi minna. Ühe mehe auti langemine võib väga valusaks löögiks osutuda, nii nagu oli läinud kevadel Martineziga, kes suutis meeskonda karikamängudes kokku aidata vaid 11 minuti ja 43 sekundi jagu.
Kaitse osas on aga heaks uudiseks see, et väravas seisab Jonathan Quick, kellest sai märtsis ajaloo jooksul enim nullimänge kirja saanud ameeriklasest puurilukk. 2012. aasta playoffide MVP suunas vaadatakse vahest viltu, kuna mõni matš võib tal täielikult ebaõnnestuda, kuid sellele vaatamata on tegu ühe maailma parima väravavahiga. Eelmisel hooajal näitas Quick ka seda, et võib jätkuvalt oma taset veel parandada. 40 võiduga jõudis ta karjääri rekordini. Keskmiselt lastud 2.22 väravat ja tõrjete efektiivsus 91.8% tõid karjääri teise Vezina trofee nominastiooni.
Jhonas Enrothi asemel on Quicki uueks varumeheks Pittsburghis karikavõiduni jõudnud Jeff Zatkoff, kelle karjääri numbrid teise kindana on täitsa korralikud - keskmiselt lastud väravaid 2.79, tõrjed 91.5%. Kuna Quick juhtis eelmisel hooajal 68 mänguga puurivahtide osas liigat, siis võimalik, et tema koormust soovitakse vähendada. Sel juhul peaks Zatkoff üsna stabiilselt postide vahel figureerima.
Hooaja väljavaated
Esmapilgul peab tõdema, et Kingsi mullu 2.72 väravat genereerinud rünnak peab mitmed muutused läbinud kaitseliini tõttu uuel hooajal veidi vunki juurde lisama. See eeldaks ka Sutteri aja suurimat väravasaaki. 225 kolli on just värskelt paika pandud tähis. Lucici näol on meeskond kaotanud ühe mullusest neljast 20 väravaga mehest, kuid Marian Gaborik jättis ligi 30 matši vahele ja kaduma läinud väravad võib just temast välja pigistada.
Kings on viimasel paaril aastal valusalt tipust kukkunud, aga võimalik, et see ilmtingimata polegi halb asi. Mõni end jumala staatuses tundnud mängija, kelle tase edu järgselt hakkanud langema, võiks jõuda uuesti enda varasema, näljase versiooni juurde. Lombardi on öelnud: "Arvan, et meil on olnud eduga hakkama saamisel vaimseid probleeme ja korralik löök vastu nina nagu playoffides tuli äratab meid loodetavasti üles."
Sutteri meeskond domineeris enamuse eelmisest hooajast oma divisjoni, enne kui Anaheim Ducks lõpuks ühepunktilise eduga esikoha endale haaras. Uuel hooajal peaks seal konkurents olema kõvem. Ümbervormitud kaitseliin tekitab küsimusi, aga kui eelmisel hooajal kümme erinevat vähemalt kümne kolliga meest omanud rünnak tõesti suudab veelgi teravalt tegutseda, siis eeldatavasti ei teki ka uuel hooajal enda playoffidesse mängimisega probleeme. Meeskonna esitusi nägemata on aga praegu keeruline ennustada, mis karikamängudes juhtuda võib.
