Kuvatud on postitused sildiga peter laviolette. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga peter laviolette. Kuva kõik postitused

Rinnest sai Predatorsi võidumängus enim nullimänge kirja saanud soomlane

Kommentaare pole
Pikalt NHL-is soomlaste nullimängude rekordit hoidnud Miikka Kiprusoff on tänaseks kukutatud. Sellega sai hakkama Pekka Rinne, kes jõudis Nashville Predatorsi 2-0 võidus St. Louis Bluesi vastu karjääri 45. nullimänguni.

(foto: stltoday.com)
Rinne võitis viimase üheksa stardi peale kaheksanda kohtumise ning sai hooaja teise puhta paberi 34 tõrjega.

"Alguses oli tema jaoks kõik vaikne, aga siis hakkasime kesktsoonis vigu tegema ning tema puhastas need ära ja tegi suurepärase mängu," kiitis Predatorsi peatreener Peter Laviolette.


Rinne pidi enim viimasel kolmandikul vaeva nägema. Seal oli eelmises matšis Edmonton Oilersile kaheksa tükki pannud Blues pealevisetega üle 15-9.

Predators juhtis pikalt Ryan Johanseni 3. minuti väravast ning sai lõpusekunditel Austin Watsoni poolt ühe ka tühja võrku.

Jake Allenit asendanud Carter Hutton lõpetas endise koduklubi vastu 26 tõrjega.


45 nullimängu asetavad Rinne kõigi aktiivsete puurivahtide seas 4. kohale. Jonathan Quickile kuuluv 3. koht on vaid ühe kaugusel.

Teised kohtumised

Boston Bruins 4 - 3 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Kaks kaheväravalist edu ära andnud Bruins kasvatas David Pastrnaki viimase kolmandiku väravaga võiduseeria nelja peale. Vaid 20 pealeviset kirja saanud Penguins kaotas kolmanda järjest. Viimati oldi nii pika kaotusteseeria peal jaanuaris.

Minnesota Wild 3 - 2 (KV) Colorado Avalanche (tipphetked)

Devan Dubnykile puhkust andnud Wild pidi avakolmandiku 1-2 kaotuse järel midagi välja mõtlema ja sellega tuldi edukalt toime. Nino Niederreiter skooris seitsmendat mängu järjest ning karistusvisetel hoolitsesid asja eest Charlie Coyle ja Chris Stewart. Wild on nüüd võitnud 12 viimasest omavahelisest 16 mängust.

 Philadelphia Flyers 4 - 5 (LA) New York Islanders (tipphetked)

Viimasele kolmandikule 4-2 eduga välja tulnud Flyers ei suutnud revanšeerida paar päeva tagasi Brooklynis tulnud 3-4 lisaajakaotust. Saarlaste võiduvärava kangelaseks kerkis seekord Nick Leddy. Flyers on kaotanud seitse järjest. Ent lohutuseks see, et kolm neist on tulnud lisaajaga ning üks karistusvisetega.

Anaheim Ducks 1 - 4 Winnipeg Jets (tipphetked)

Külalised vedas võidule 2+1'ga lõpetanud Nikolaj Ehlers. Taanlasest sai mängu alguses klubi ajaloo teine mängija, kes esimese viie minuti sees teinud kaks kolli. Kolme punktiga lõpetas ka Bryan Little (1+2).

Washington Capitals 3 - 1 Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Juba teisel minutil juhtima pääsenud Lightning pidi vastu võtma hooaja kuuenda kaotuse. Philipp Grubauer sai 25 tõrjega Capitalsi väravas hooaja esimese võidu. Selleks läks vaja seitset starti. Kaheksast külalistest on sel kuul Washingtonist võiduga ära läinud vaid üks.

Vegas Golden Knights 5 - 4 (LA) San Jose Sharks (tipphetked)

Jah, isegi neljast väravast ei piisa selleks, et Golden Knights nende enda jääl alistada. Gerard Gallanti meeskonnale tõi kaheksanda järjestikuse koduvõidu 1+2'ga lõpetanud Jonathan Marchessault värav. William Karlsson sai enda nimele kaks. Külaliste skoorerite sekka mahtus ka Brent Burns, kes alles nüüd hooaja esimese tabamuseni jõudis.


Columbus Blue Jackets 5 - 2 Ottawa Senators (tipphetked)

Külalised jäid viimasel kolmandikul 2-2 pealt tagatulesid vahtima. Cam Atkinson lõpetas kahe tabamusega. Sergei Bobrovski tegi 14 oma 24-st tõrjest viimasel perioodil. Ta on seitse mängu järjest lasknud kaks või vähem.

Buffalo Sabres 3 - 1 Edmonton Oilers (tipphetked)

Kaua tehtud kaunikene. Sabres lõpetas hooaja 6. võiduga seitsmemängulise kaotusteseeria. Külaliste ainus tuli 20 sekundit enne lõppu. Võimalik, et kõik oli Rasmus Ristolaineni vigastuse taga kinni. 23-aastane soomlane oli pärast 9-mängulist pausi uuesti rivis.

 New Jersey Devils 3 - 2 Vancouver Canucks (tipphetked)

Devils kerkis tänavu alles neljandaks kodumeeskonnaks, kes Canucksist jagu saanud. Selle eest hoolitses enim Taylor Hall, kes kogus endale 1+2.

New York Rangers 2 - 1 (LA) Detroit Red Wings (tipphetked)

Tasavägine heitlus lõpetati lisaaja esimesel minutil Mats Zuccarello poolt. Tegu viimase kümne omavahelise matši peale üheksanda mänguga, kus vaheks vaid üks värav. Rangers kasvatas kodumängude võiduseeria seitsme peale.

Carolina Hurricanes 4 - 5 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Meeskonnad suutsid pakkuda väravarohke heitluse vaatamata avakolmandiku barankadele. Leafs liikus 3-0 ette, enne kui ka kodumeeskonnal midagi õnnestuma hakkaks. Lõpuks kujunes võiduväravaks Patrick Marleau ülekaalu värav.


Arizona Coyotes 3 - 2 (LA) Los Angeles Kings (tipphetked)

 Kuningate madalseis jätkub ja koiottide tõus kogub hoogu. Viimase viie mängu peale läks kirja neljas võit tänu Christian Fischeri väravale. Kings võttis samal ajal viimase kaheksa peale seitsmenda kaotuse. Õige raja uuesti üles leidmisele ei aidanud kaasa isegi Marian Gaboriku naasmine. 35-aastane slovakk tegi hooaja esimese esituse, mis tõi kohe ka ühe söödupunkti.

 Dallas Stars 6 - 4 Calgary Flames (tipphetked)

 Kodumeeskond jäi viimasel perioodil 3-4 taha, ent Jere Lehtineni austamisõhtule õnnestus siiski võidukas punkt panna. Viimased kaks tulid Tyler Seguinilt, kes vormistas nendega karjääri 8. kübaratriki. Lisaks jõudis ta esimesena 2010. aasta draftist 200 väravani. Flamesi poolelt olid rongijuhtideks nagu ikka Sean Monahan (2+1) ja Johnny Gaudreau (1+2).

Loe edasi...

Predators võitis finaali teise kordusetenduse karistusvisetega

Kommentaare pole
100. NHL-i hooaja lõpus omavahel Stanley karika ära jaganud Nashville Predators ja Pittsburgh Penguins kohtusid nüüd uuesti. Hooaja esimeses omavahelises vastasseisus kuivale jäänud ja 0-4 kaotanud Predators võttis 5-4 tulemusega revanši.

(foto: si.com)
Peter Laviolette'i meeskond suutis endale küll üks aeg isegi 3-1 eduseisu välja mängida, aga lõpuks läks võidu saamiseks vaja karistusviskeid. Kevin Fiala ja Filip Forsberg tõid sealt 2-1 võidu. Penguinsi ainus sündis Sidney Crosby kaudu.

Penguinsi kapten ei suuda aga normaalajal enam kuidagi skoori teha. Tema viimane tabamus pärineb 20. oktoobrist ning põud on kasvanud 11 mängu peale. Söödupunkte on selle perioodi ajal ka tulnud vaid kolm. Ka Predatorsi vastu väga midagi ei õnnestunud, kuigi ta sai kirja mängu parimat tähistanud viis pealeviset.

Penguinsi väravad tulid Bryan Rustilt, Phil Kesselilt, Jake Guentzelilt ja Brian Dumoulinilt. Esimene sündis vähemusest ja sellega mindi avakolmandikul mängu juhtima.

Predators viigistas teise alguses uue meeskonna eest oma debüüdi teinud Kyle Turrise väravast ja liikus P.K. Subbani ning Craig Smithi ülekaalu tabamustest kiirelt kaheväravalisse eduseisu. Calle Järnkrok tegi viimasel perioodil 4-3, ent normaalajast seekord siiski kahe kange eraldamiseks ei piisanud.

Pekka Rinne teenis 28 tõrjega oma viimase viie stardi peale 4. võidu. Penguinsi väravas oli kollanokk Tristan Jarry, kes lõpetas oma karjääri kolmanda matši 24 tõrjega.


Crosby kehv mänguvorm ei piirdu hetkel vaid väravapõuaga. Tema ja Kris Letang on -14'ga liiga viimased. #87 on vaid korra karjääri jooksul miinuspoolele jäänud. See oli tema debüüthooajal, kui nime taha jäi -1.

Teised kohtumised

 Carolina Hurricanes 3 - 4 (LA) Chicago Blackhawks (tipphetked)

Scott Darling suutis kodumeeskonna väravas oma endisi meeskonnakaaslasi pikalt frustreerida, kuid Joel Quenneville'i hoolealused sai siiski võidu kätte. Uustulnuk Alex DeBrincat juhtis 2+1'ga omad koju. Blackhawks oli eelnevast kümnest mängust võitnud vaid kolm.

Detroit Red Wings 1 - 2 (KV) Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Neli jutti kaotanud jakid leidsid pika karistusvisete seeriaga võiduraja uuesti üles. Meeskondade eraldamiseks läks vaja üheksat ringi. Seal otsustas Jack Johnson mängu saatuse. Red Wings oli võitnud 12 karistusvisete seeriat järjest.

Boston Bruins 1 - 4 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Teist õhtut järjest mänginud meeskonnad pidasid üsna sarnaste stsenaariumitega matšid. Bruins domineeris, aga Leafs võitis. 39-25 oli lõpuks kodumeeskonna ülekaal pealevisete osas. Mike Babcocki meeskond kasvatas oma võiduseeria nelja peale. Neist kolm on tulnud ilma Auston Matthewsita.

New Jersey Devils 2 - 1 Florida Panthers (tipphetked)

Oma kaitsega kimpus olev Panthers sai seljataguse korda, aga rünnak kadus ära. Oma 33-st pealeviskest tehti 17 alles viimasel perioodil. Devils saabus mängule neljast kohtumisest koosnenud kaotuste jadaga, mille jooksul lasti endale kokku 17 väravat.

Montreal Canadiens 2 - 1 (LA) Buffalo Sabres (tipphetked)

Suure osa kohtumisest juhtinud Sabres kaotas võidu Andrew Shaw ülekaalu tabamusele ja Max Pacioretty ajaloolisele väravale. 28-aastasest ameeriklasest sai klubi ajaloos enim lisaajaväravaid (10) teinud mees. Väärt võit meeskonnale, kes juba pikemalt Carey Price'ita ja kes nüüd teatanud, et teine väravavaht Al Montoya on peapõrutusega riiulile pandud.


Philadelphia Flyers 0 - 1 Minnesota Wild (tipphetked)

Nädala kaks esimest mängu kaotanud ja kokku üheksa väravat lasknud Wild lõpetas selle järjestikuste nullimängudega. Devan Dubnyk tegi selleks seekord 32 tõrjet. Nagu tavaks on saanud, siis väljaku teises otsas hoolitses asjade eest Jason Zucker. 25-aastane ründaja sai viimase kolme mängu peale kirja 6. värava.

 St. Louis Blues 2 - 5 New York Islanders (tipphetked)

Blues sai kohutava alguse pealt hooaja teise koduse kaotuse. Islanders pääses 4-0 ette, enne kui võõrustajatel midagi õnnestuma hakkas. Kõik väravad tulid erimängijatelt. John Tavares jõudis oma hooaja 13. tabamuseni. Vaid Nikita Kutšerovil on neid rohkem (16).

 San Jose Sharks 5 - 0 Vancouver Canucks (tipphetked)

Kodumeeskond jättis Martin Jonesi jalga puhkama, kuid hoidis sellest hoolimata tänavu teist korda oma värava puhtana. Aaron Dell noppis 41 tõrjega karjääri 2. nullimängu. Nii Logan Couture kui Chris Tierney tegid kaks väravat. Viimane sai need mängu lõpus 26-sekundilise vahega ning üsna kummalist moodi - esimene vähemusest tühja võrku ja siis teine vähemusest karistusviske kaudu.


Arizona Coyotes 1 - 4 Winnipeg Jets (tipphetked)

Koiotid jätkasid oma tuttavat skeemi "lähme mängu juhtima, aga siis ikka kaotame". 1+1'ga lõpetanud Mark Scheifele jõudis karjääri 100. tabamuseni ning Patrik Laine skooris viiendas mängus järjest. Tegu tema noore karjääri rekordiga.
Loe edasi...

Predators mängis viimase minutiga kaotusseisu võiduks

Kommentaare pole
Jäähokiväljak on imede koht ja läinud ööl sai ühte sellist näha Nashville Predatorsi hooaja esimeses kodumängus. Mullune läänekonverentsi tšempion võõrustas Philadelphia Flyersit, kes suutis 0-3 seisu pealt mängu juhtima minna. Ometi läks aga võit ikkagi Peter Laviolette'i meeskonnale.

(foto: predlines.com)
Flyers lõpetas kohtumisega neljamängulise välisturnee ning oli alguses silmnähtavalt väsinud ja puine. Predators toksis end Craig Smithi, Scott Hartnelli ja Kevin Fiala väravatega teise perioodi 6. minutiks kolmeväravalisse eduseisu. Aga Seejärel tuli veider kollaps.

Mitmed karistused võtsid kodumeeskonnalt mänguhoo ära ning perioodi lõpuks olid tablool viiginumbrid. Andrew MacDonald ja Valtteri Filppula tabamuste vahele mahtus suvise drafti teise mehe Nolan Patricku karjääri esimene koll. Tal on esimese nelja mänguga kirjas 1+1.


Dave Hakstoli meeskond ei piirdunud ka lihtsalt viigistamisega. Teise kolmandiku alguses tulnud Travis Konecky tabamus ja Filppula teine vaigistasid Bridgestone Arena. Kuid hullumeelses kohtumises oli veel üks pöörang tulemas.

Peagi pärast Filppula teist tõi Filip Forsberg Predatorsi ühe kaugusele ning lõpuks jõudis meeskond 6-5 võiduni.

Mängu lõpus said võtmesündmused alguse kolme minutit enne sireeni, mil Mattias Ekholmil õnnestus sedavõrd edukas vahetus teha, et koguni kaks Flyersi meest rikkusid tema vastu reegleid ja nii sai Predators 5 vs 3 ülekaalu. Kuna mängida enam palju ei jäänud, siis muutis Laviolette riskantse sammuga selle veel 6 vs 3 ülekaaluks.

Külalised, ees otsas väravavahi Brian Elliottiga kannatasid enamuse keerulisest olukorrast ära, aga ometi sai Predators viigivärava kätte. Veidi üle minuti jäi veel mängida, kui Hartnell tegi oma teise. See oli aga alles draama algus.

Hakstol otsustas värava tsoonivea tõttu vaidlustada ja nii sai lõpuks Predators uue 5 vs 3 olukorra! Alates sellest hooajast kehtiva reegli kohaselt järgneb igale ebaõnnestunud tsooniveaga seotud treeneri vaidele mängu venitamise karistus. Kordused näitasid, et kahtlusekübet seal eriti polnud, kuid Flyersi peatreener jäi oma arvamuses kindlaks.

"Vastasel juhul poleks ma vaiet kasutanud," ütles ta pärast mängu.

Flyersil õnnestus uuesti suur ports ajast ära istuda, aga Forsberg jagas siiski 36 sekundit enne normaalaja lõppu surmasuudluse. Pöörane kohtumine ajas kõigil pead sassi.

"Ausalt öeldes tunnen nagu oleksime võitnud," ütles Flyersi kaitsemees Shayne Gostisbehere. "Väga imelik tunne on. Ma pole seda tüüpi kohtumises elu jooksul varem osalenud. Aga see ütleb palju meie kohta, et sellises hoones 0-3 pealt 5-3 peale läksime. Kahjuks rikkus lõpu ebaõnn."

11 väravat nähti ära vaatamata sellele, et eriti palju võimalusi meeskondadel polnud. Pooled oma üritustest teisel kolmandikul kirja saanud Flyers lõpetas 30 pealeviskega ja Predators jõudis 31 ürituseni.

"Ma olen sama segaduses kui kõik teised," tunnistas Laviolette. "Alustasime väga hästi, isegi suurepäraselt, aga siis võitles Philadelphia end mängu tagasi. Võtsime vist kuus karistust järjest. Me polnud 5 vs 5 mängus halvad, aga see oli vähemuses mängimise tõttu katkendlik. Nad kasutasid paar võimalust ära ja skoor hakkas liikuma vastupidises suunas. Lõppkokkuvõttes võin öelda, et alates 12. minutist, kuni 40. minutini polnud me eriti head. Peame paremini tegutsema."

Predators mängis Roman Josita ja tänu sellele sai oma NHL-i debüüdi teha eelmise aasta drafti 2. ringi mees Samuel Girard, kes kohe ka ühe söödupunkti teenis. Kolme silmaga olid mängu edukaimad Forsberg (2+1) ja P.K. Subban (0+3).


Laviolette'i meeskonda võivad sel nädalal ees oodata veel mõned suureskoorilised kohtumised. Järgmine matš on kodus Dallas Starsi vastu ja seejärel sõidetakse Chicagosse. Flyers saab pärast kurnavat välisturneed alustada 5-mängulise koduste kohtumiste seeriaga.

Teised kohtumised

 Carolina Hurricanes 1 - 2 (LA) Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Eelmises kohtumises hilise viigivärava tuppa saanud Hurricanes kostitas seekord vastaseid samaga. Jeff Skinnerist sai esimene mängija, kes tänavu litri Sergei Bobrovski selja taha toimetanud. Külaliste mõlemad tulid Sonny Milanolt, kes kerkis klubi ajaloos teiseks mängijaks, kellel kõigist hooaja esimest kolmest mängust tabamus olemas.


New York Rangers 1 - 3 St. Louis Blues (tipphetked)

Blues jätkab vaatamata mitmetele vigastustele kihutamist. Teist korda klubi ajaloos on alustatud nelja järjestikuse võiduga. Neist kolm on tulnud kodust eemal! Madison Square Gardenist saadi kaks punkti kätte isegi ilma Jake Allenita. Varuväravavaht Carter Hutton tegi 32 tõrjet. Kodumeeskonna ainus tuli Mika Zibanejadilt, kes pole tänavu veel kordagi nulli peale jäänud ja kellel on nelja mänguga kokku kirjas viis tabamust.

Montreal Canadiens 1 -3  Chicago Blackhawks (tipphetked)

Canadiensile andis lootust Tomaš Plekaneci poolt 2. minuti alguses sündinud värav, aga kui Corey Crawford on vastas, siis pole kunagi head nahka tulemas.


Dallas Stars 4 - 2 Detroit Red Wings (tipphetked)

Stars teenis napilt, aga kindlalt hooaja esimese võidu. 3-1 peal olles lasti vastased viis minutit enne lõppu ühe kaugusele. Karjääri 782. võit tõstis Ken Hitchcocki kõigi aegade edetabelis Al Arbouriga jagama 3. kohta.

Vancouver Canucks 2 - 3 (KV) Ottawa Senators (tipphetked)

Külalised olid pealevisetega üle 42-28, aga päästsid endale lisaaja alles viimasel kolmandikul. Meeskonna kõik kolm matši on seni lõppenud karistusvisetega. Kirja läks esimene võit. 5. ringis otsustas asja Mark Stone.

 Vegas Golden Knights 5 - 2 Arizona Coyotes (tipphetked)

Liiga uustulnuka edulugu ei taha kuidagi lõppeda. Esimeses kodumängus kerkiti liiga ajaloos esimeseks uustulnukaks, kes kolme võiduga alustanud. Antti Raanta tööpäev lõpetati juba kuue minutiga ära. Ta lasi viie pealeviskega kolm tükki. Personaalne edu jätkub ka James Nealil. 80ndate kuulsus Brian Propp oli eelnevalt ainus, kes põhiturniiril kõigis esimeses kolmes mängus võiduvärava kirja saanud. Vegase uusi heeroseid tutvustati kodupublikule koos tõeliste kangelastega.

Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Nashville Predators

Kommentaare pole
Kõigi aegade vägevaim hokimees Wayne Gretzky on kord öelnud, et NHL-i hooaeg koosneb kolmest osast - põhiturniiri, playoffide esimesed ringid ja finaalseeria. Nashville Predators tõestas mullu, et ühe osa kahvatu läbimine ei välista säramist hilisemates faasides.

(foto: predlines.com)
Vähe räägitud rünnak on läbinud mitu muudatust

Peter Laviolette'i meeskond kogus eelmisel hooajal vaid 94 punkti ja pääses viimasena läänekonverentsist karikamängudele. Edu esimesena eemale jäänud Winnipeg Jetsi ees oli seitse silma ehk eriti üle noatera pääsemisega tegu polnud, aga põhiturniiri võis siiski üsna ebaõnnestunuks lugeda. Uuel hooajal soovitakse seda kindlasti vältida. Seda peab tegema pärast mitmeid muutusi ründeliinis.

Predators on alati olnud tugevale kaitsele toetuv meeskond ja kõik Nashville'is mängivad ründajad võivad end tihti tunda äraunustatuna. Eriti nüüd, mil satsi sinise joone mehed näitamas ajaloolist resultatiivsust. Tõsi see ka on, et eelmisel hooajal kirja saadud 2.90 väravat mängus tulid suuresti tänu väga mobiilsetele ja osavatele kaitsemängijatele. Enne algavat hooaega on aga nüüd ikkagi ründajad tähelepanu keskpunktis.

(foto: dailyfaceoff.com)
Laviolette ei saa uuel hooajal edurivis loota mitmetele võtmemängijatele. Stabiilsuse etalon Colin Wilson on kaubeldud Coloradosse, tuntud snaipri James Neali korjas liiga laienemise draftis endale Vegas Golden Knights ja kapten Mike Fisher lõpetas 37-aastasena karjääri. Aukude täitmiseks on sisse toodud mitu vabaagenti. Teiste seas ka Nick Bonino, kes alles mõni kuu tagasi oli Stanley karika finaalseerias Pittsburgh Penguinsi mängumehena üks vihavaenlastest.

29-aastane ründaja loodab uues klubis saada rohkem mänguaega ja on kindel, et suudab oma produktiivsust tõsta. "Arvan, et Crosby ja Malkini selja taga mängides tuleb alati kasuks, kui suudad oma väikese panuse anda, aga nemad saavad lõviosa mänguminutitest, punktidest ja ülekaalu ajast," märkis mullu 37 silmaga lõpetanud Bonino pärast 4-aastase lepingu tegemist. "Sain suure osa oma punktidest siis, kui Malkin vigastatud oli."

Bonino on varasemalt ka näidanud, et õiges olukorras olles suudab ta korralikke ründenumbreid näidata. Tema karjääri rekordiks on hooajal 2013/14 Anaheimis mängides tulnud 49 punkti (22+27) ning 18 silmaga oli ta Penguinsi 2016. aasta karikavõidu ajal playoffides üks meeskonna resultatiivsematest. Ryan Johanseni kohalolek tähendab, et Nashville'is pole ta samuti põhitsenter ja ega tal arvatavasti ka talenti selleks rolliks ei jagu, kuid sobivate kaaslastega võiks teises ründekolmikus tulla hea hooaeg.


Teine huvitav täiendus ees on Scott Hartnell, kes tippaegadel olnud 60 punktiga mees. Omal ajal just Nashville'ist karjääri alustanud mehele on aastate lisandumisega mänguvorm hakanud probleeme valmistama, kuid peamänedžer David Poile usub, et 35-aastasest ründajast annab veel head mahla välja pressida, nähes teda kohaliku Hunt Kriimsilmana, kellel üheksa ametit.

"Näen teda kindlasti ülekaalus väravaesise kujuna, see võiks meie jaoks sel aastal olla oluline muutus, arvestades millised vennad meil taga on," on Poile kahe hooaja vahel rääkinud. "Columbuses saadud mänguajaga võrreldes arvan, et tal on hea võimalus saada meie juures rohkem jääle."

Hartnell sai mullu keskmiselt mänguaega vaid 12:04, mis oli pärast tema kollanoka aastat karjääri halvim näitaja. Kõigil ülejäänud hooaegadel on ta saanud vähemalt 15 minutit per mäng. Tal on kirjas viis hooaega vähemalt kümne ülekaalu väravaga. Predators pole iseenesest ülekaalus kehv olnud, kulgedes oma 18.9%-ga rahulikult liiga keskmike seas, aga tulnuks mõned PP kollid juurde saanuks kindlasti parandad oma liigapositsiooni ja äkki oleks isegi playoffideks välja mänginud kodueelise, mis uuel hooajal üks eesmärkidest.

"Peame kodueelise saamise nimel vaeva nägema, pidime selle vastu kolmes seerias võitlema. Hooaja jooksul oleksime võinud teha mitmeid asju teisiti, et tabelis ettepoole tõusta. Arvan, et see mängijate grupp õppis palju enda ja riietusruumis oleva võimekuse kohta," rääkis suvel kaitsja Ryan Ellis, kes ise peab küll eesmärgi nimel rügamist hooaja alguses pikalt kõrvalt vaatama.

Kuri, aga viisakas kaitse

Ellise näol on kaitsest puudu üks väga oluline lüli, aga ei saa öelda, et meeskond selle tõttu märgatavalt nõrgem oleks. Hea klassiga kaitsjaid on lihtsalt sedavõrd palju. Kui enamus rõõmustaksid, kui esipaari taga on veel üks väga hea vend, siis Nashville'is on isegi kaks silmapaistvat kaitsepaari. Ja seda mitmes erinevas mõttes.

(foto: dailyfaceoff.com)
Palju on räägitud Predatorsi kaitsjate panusest rünnakul ja kohusetundlikusest kaitses, aga selle kõrval väärib välja toomist veel ka nende usaldusväärsus. Ellis, P.K Subban, Roman Josi ja Mattias Ekholm kombineerisid eelmisel hooajal nelja peale kokku 125 karistusminutit, mis teeb keskmiseks näitajaks 31.25. Uus kapten Josi oli 25:04-ga meeskonna enim mänguaega teeninud mängija, aga tema nimele kogunes 72 matšiga vaid 18 karistusminutit. Kas tema tüüpi kaitsja pole mitte iga peatreeneri unelm? Kvaliteetne mõlemas väljaku otsas ja väheste karistuste tõttu saab teda palju kasutada.

Võibki öelda, et suuresti on meeskonna kaitsjate edu taga distsipliin ja karistuste vältimine. Nii püsitakse pikalt jääl ja saadakse oma oskustega panustada mõlemas tsoonis. Kuigi kaitsetsoonis tegutsemisel on veel arenguruumi. Endale lastud 30.1 pealeviset mängus oli eelmisel hooajal keskpärane näitaja ja sama kehtib karistuste surmamisel näidatud 80.9% kohta.

Rinne taas tippude hulgas

Pekka Rinnel on olnud nii mõnedki kehvapoolsed hooajad ja mullune finaalseeria algas tema poolt samuti kohutavate esitustega, aga tervikuna saab öelda, et 34-aastane soomlane on end liiga parimate väravavahtide sekka tagasi mänginud. Ta kasvatas eelmisel hooajal võrreldes eelneva aastaga oma tõrjete efektiivsuse 90.8% pealt 91.8% juurde. Tema endale lastud keskmine 2.42 oli viimase viie hooaja peale paremuselt teine näitaja. Playoffides olid tema numbriteks 1.96 ja 93%.

Üheksa aastat meeskonna esikindana veetnud Rinnel on 12 aastat noorema kaasmaalase Juuse Sarose näol selja taha kerkinud ohtlik konkurent ja see on ta nähtavasti pannud ka rohkem pingutama. Saros, kes olnud ka oma kogenuma kaasmaalase majanaaber, on senise karjääri 22 mängu jooksul näidanud väga head potentsiaali, saades kirja 2.38 ja 92.2%. Noore ea tõttu on ta veel vastuvõtlik ebastabiilsusele, kuid näib, et Poile on tema näol taaskord hakkama saanud ühe osava drafti otsusega. Nii nagu tal ikka kombeks.

Kolmekordse Vezina trofee finalisti puurist puksimine ei ole kerge ülesanne ja Rinne koht peaks algaval hooajal veel kindel olema, aga talle ei pruugi enam jaguda üle 60 kohtumise, millega ta harjunud on. See aga pole ilmtingimata halb uudis ei tema ega meeskonna jaoks. Väiksem mängukoormus võiks Rinnet hoida karikamängudeks värskemana ja arvestades, kuidas kulgemine suvel lõppes (finaalseerias tõrjed kokku 88.8%), siis võib tal seda hädasti ka vaja olla.

 Pikaks ajaks tipus

Finaalseerias Pittsburgh Penguinsile mängudega 2-4 tulnud kaotus ei tohiks Predatorsi morjendada. Võrreldes varasemate aegadega tehti väga suur samm edasi. Meeskond polnud eelnevalt kordagi playoffides isegi 2. ringist edenenud. Poile'i tarkade otsuste najal on jõutud liiga tippude sekka ja seda pikemaks ajaks.

Ellis on meeskonna võtmekaitsjate seas ainus, kellel lepingut vähem kui kolmeks aastaks. Subban ja Ekholm on lukus kuni 2022. aasta suveni. Sama ajani on kontraht Calle Järnkrokil ja Filip Forsbergil, kes jagas eelmisel hooajal Viktor Arvidssoniga meeskonna parima väravaküti au. Arvidssonil ja Johansenil on omakorda lepingud, mis lähevad lausa hooaja 2023/24 lõpuni välja. Tugev tuumik on pikaks ajaks koos ja samuti klubi jaoks soodsate tehingutega.

Usku tipus püsimiseks lisab mitmete põnevate noormängijate olemasolu. Juba oma esimesed sammud kõrgliigas teinud Kevin Fiala tegi asjad enda jaoks AHL-is üsna kergeks (121 mänguga 89 punkti) ja ta alustas kevadel karikamänge vägevalt, tehes nelja kohtumise peale kaks väravat, enne kui vigastus ta maha murdis. 2016. aasta drafti 2. ringi valikut Samuel Girardi nähakse järgmise superkaitsjana ning suvel 21-aastaseks saanud Vladislav Kamenev on äsja AHL-is teinud 50 punktiga aasta. Lisaks on justkui kingitusena sülle kukkunud Eeli Tolvanen.

Predators sai läinud suvise drafti avaringis eelviimasena valida ja otsustati 18-aastase soomlase kasuks, kellel õnnestus USHL-i punktitabelis lõpetada esimese kaheksa seas. Vihtis sündinud noormees pidi liikuma edasi Bostoni kolledžisse, aga probleem seoses keskkooli ainepunktidega tõmbas sellele plaanile kriipsu peale. Seejärel alustas Tolvanen profikarjääri ja tegi seda KHL-is kohe kübaratrikiga. Aprillis täiskasvanu ikka jõudnud mängumees on Euroopa tugevaima hokisarja ajaloo noorim kübaratriki kangelane ja tal on neid karjääri esimese 12 kohtumisega juba kaks!
Loe edasi...

Karikafinaalis algab kõik uuesti otsast peale

Kommentaare pole
Stanley karikavõistluste finaalis mängis kahe võiduga alustanud Pittsburgh Penguins end väga kindlale positsioonile, ent pärast nelja matši on seis taas lahtine. Nashville Predatorsi võitude järel algab kõik justkui uuesti otsast peale. Pittsburghis minnakse täna jääle 2-2 seisuga.

(foto: Ayrika Whitney/USA TODAY Sports)
Penguins võitis esimesed mängud koguskooriga 9-4. Predatorsist sai NHL-i ajaloos 51. meeskond, kes karikafinaali alustanud kahe kaotusega ja kantrimuusika pealinnas võis taevas väga tume olla. Eelnevalt on vaid viis meeskonda suutnud finaalseerias 0-2 kaotusseisu võiduks pöörata ning varasem 90%-line võidukalt alustanud meeskondade edu vihjas sellele, et Penguins kerkib alates 1998. aastast esimeseks meeskonnaks, kes Stanley karikat edukat kaitsnud. Kõik muutus aga Nashville'is peetud mängudega.

Predators vastas omakorda domineerivate koduvõitudega, jäädes kokku peale 9-2. Viimase 20 aasta jooksul playoffides esimesest kümnest kodumängust vähemalt üheksa võitnud meeskondadest koosnev klubi kasvas kaheksaliikmeliseks. Viimati oli hooaja otsustavas faasis sedavõrd heas koduvormis 2013. aasta Chicago Blackhawks, kes teenis lõpuks 13-st mängust 11 võitu ja sai ka karika enda kätte. Samuti ei tundu enam Predatorsi karikavõit nii ulmelisena kui vaid nädal tagasi. Paljude hinnangul on isegi favoriidistaatus seerias muutunud.

Peter Laviolette'i meeskonda paneb eelistama tänasele mängule kaasa tulev võitudega kogutud hoog ja väravavaht Pekka Rinne, kes kosunud ülikehvast algusest. 34-aastane soomlane suutis esimeses kahes mängus tõrjuda vaid 77.7%-lise efektiivsusega ehk laias laastus läks tema selja taha iga neljas-viies vastase väravale lennanud pealevise. Tegu täiesti kohutava näitajaga, kuna isegi NHL-i halvimad meeskonnad on suutelised mängu peale üle 20ne ürituse genereerima. Järgmises kahes matšis on Rinne tõrjunud aga 96.1%-ga. Penguinsi Matt Murray esitused on samal ajal kukkunud 93.75% pealt 86.2% peale.

Penguinsi peatreener Mike Sullivan on märkinud, et tema meeskond ei kaotanud eelmisi mänge väravavahi tõttu ja see on ka tõsi, kuna ise vaid korra skoorides on praktiliselt võimatu mõnda hokimatši võita, kuid samas taandusid ikkagi Murray numbrid märgatavalt. Kuna karikakaitsja on playoffide käigus pidevalt pealevisete kirja saamisega raskustes olnud (enne tänast on keskmiseks näitajaks 28.9), siis on väravavahi mäng kujunenud veelgi tähtsamaks kui tavaliselt ja sealt ei saa endale absoluutselt mitte mingisuguseid järeleandmisi lubada.


Finaalis on oma osa tugevalt mängimas ka nii öelda litriõnn. Penguinsil oli seda veel eriti palju esimestes kohtumistes, kus Rinnest läks mööda nii mõnigi veider üritus ja oli ka paar omaväravat. Kogu kevade jooksul on hokijumal pingviine kõvasti soosinud. Seeria 2. mängule vastu minnes oli meeskonna pealevisete edukus kõigi playoffide kohtumiste peale kokku 10.8%. Viimase 20 aasta jooksul on sellest suurema näitajaga karikavõiduni jõudnud vaid Blackhawks (2010. aastal) ja Colorado Avalanche (2001. aastal). Esimeses kahes Predatorsi vastu peetud mängus oli see näitaja kokku isegi 23.1%. Oli ilmselge, et seda pole võimalik edasi hoida ja nii ka läks. Kuigi järsk kukkumine lausa 3.8% peale oli ka päris veider.

Finaalseeria on olnud väga mitmenäoline ja seetõttu on ka üliraske ennustada, kuidas asjad edasi lähevad. Penguins on viimastes mängudes mitmeid häid võimalusi raisanud ja võib öelda, et Rinne on olnud liiga hea. Samas oli alguses omakorda Sullivani meeskonnal harukordselt palju õnne ja kui Rinne poleks väravasuul aukliku pangena seisnud, siis võiks seeria praegu Predatorsi kindlas haardes olla. Otsustavaks võib saada lõpuks koduväljakueelis ja see toetab Penguinsi. Predators on kodupubliku ees olnud superhoos, aga lood võõrsil on vastupidised. Viimasest seitsmest kohtumisest on kaotatud viis. Penguins on omakorda enda fänne rõõmustanud viies järjestikuses mängus. Kõikide karikamängude peale on kodus 12-st kohtumisest kirjas üheksa võitu.

Ei ole juhus, et mõlemad meeskonnad on seni finaalis kodujääl alistamatuks jäänud. Alates 2009. aastast on finaalseerias kodumeeskonnad võitnud ligi 70% kohtumistest. Trendi jätkumine võiks Penguinsile hästi sobida. Kui vastasseis läheb seitsme mängu peale, siis lõpetatakse Pittsburghis ja sel juhul on neljakordsel karikavõitjal võimalus teha midagi, mis varem pole õnnestunud - saada karikas kätte enda fännide ees. Kuigi enne selleni jõudmist on rangelt soovituslik tänane mäng võita. Aastate jooksul on Stanley karikas finaalseeria 2-2 viigi pealt 5. mängu võitjale läinud 70.1% juhtudest.
Loe edasi...

Predators avas finaalis võiduarve

Kommentaare pole
P.K. Subban on sõnapidaja mees. Nashville Predatorsi kaitsja lubas pärast Pittsburgh Penguinsi vastu peetud finaalseeria 2. mängu, et kolmanda matši võidab kindlasti tema meeskond ja nii ka läks. Nashville võõrustas läbi aegade esimest finaalseeria mängu ning kodupublik sai nautida 5-1 võitu.

(foto: newsday.com)
Eelmistes kohtumistes realiseerimisega raskustes olnud Predators pani võidule aluse tugeva teise perioodiga, kus jõuti kolme väravani. Täpsed olid ülekaalust skoorinud Roman Josi, Frederick Gaudreau ja James Neal. 1+2'ga lõpetanud Josist sai alates 2010. aastast esimene kaitsja, kes finaalis kolmepunktilise esituse teinud.

Kodumeeskond läks teisele kolmandikule vastu kaotusseisuga, kui Jake Guentzel jätkas oma kuuma käe näitamist. 22-aastane ründaja pani juba 3. minutil võrku oma tänavuste playoffide 13. tabamuse, mis jätab ta kollanokkade kõigi aegade rekordist vaid ühe värava kaugusele. Samuti on tal üks punkt puudu punktirekordist.

"Tegime hea alguse," tunnistas Sidney Crosby pärast mängu. "Teadsime, et nad tahavad alustada tugevalt ja seda nad ka tegid. Avakolmandikust eduseisuga väljumine oli hea, aga siis said nad ülekaalu värava. Peagi pärast seda lasime veel ühe ja siis kolmandiku lõpus ka veel ühe, mida ei tohi juhtuda, kui 25 sekundit vaid jäänud. Seda ei saa endale ükskõik mis hetkel lubada, eriti suurtes mängudes."

Viimasel kolmandikul kasvatasid skoori veel Craig Smith ja Mattias Ekholm kes mõlemad oma tänavuste karikamängude esimesed võrku said. Predatorsil on nüüd playoffides olnud tervelt 19 erinevat väravate autorit.

"Mängisime esimeses kahes mängus head hokit, aga oli paar eksimust. mis nad kohe ära kasutasid ja litter oli võrgus. Tulime nende limiteerimisega täna hästi toime," ütles Neal edu valmiks.

Eelnevates kohtumistes kohutavalt tegutsenud Pekka Rinne oli 3. matšis fantastiline, tehes mitu silmapaistvat tõrjed ja saades neid lõpuks kokku kirja 27..

"Ta oli suurepärane," kiitis Predatorsi peatreener Peter Laviolette oma puurilukku. "Ütlesin pärast 2. mängu, et ta on meie meeskonna selgrooks. Ta on olnud suurepärane. Tema esitus oli täna kivikõva."

Laviolette'i sõnul ei tulnud temal kordagi mõttesse vahetada väravavahti. Nii nagu Penguins tänavuste playoffide jooksul on korra juba teinud ja äkki teeb nüüd uuesti. Matt Murray kõrbes 3. mängus, lastes viis tükki 33 pealeviskega.

Kohtumine läheb ajalukku, kui läbi aegade esimene, kus Crosby ja Jevgeni Malkin mõlemad jäid samas karikamängus ilma ühegi väravale läinud pealevisketa.


Seeria jätkub Nashville'is esmaspäeval. Penguins läheb seal vältima hooaja teist kolmemängulist võõrsilkohtumiste kaotusteseeriat. Predatorsil on nüüd tänavu playoffides kodus üheksast kohtumisest kirjas kaheksa võitu.
Loe edasi...

Subban lubab järgmisest kohtumisest võitu

Kommentaare pole
Stanley karikavõistluste finaalseeria jätkub homme Nashville'is Pittsburgh Penguinsi 2-0 eduseisuga, aga kui uskuda Nashville Predatorsi staarkaitsja P.K. Subbani sõnu, siis kolmandat võitu pole pingviinidele sel nädalal tulemas. Subbani sõnul võidab homse matši kindlasti tema meeskond.

(foto: scoopnest.com)
"Me võidame järgmise kohtumise ja vaatame siis edasi," ütles Subban pärast seeria teist mängu.

Vastasseisu esimesed kohtumised on Subbani hinnangul olnud meeskonnale heaks õppetunniks.

"Me pole frustreerunud, me õpime," tunnistas ta. "Meil on siin mitmeid kutte, kes alles õpivad. Õpime nendest kahest mängust ja riietusruumis pole kübetki kahtlust."

"Kavatseme oma vigadest õppida ja paremaks saada. Ja nagu ma ütlesin, oleme järgmiseks mänguks valmis."

Predatorsi peamiseks veaks võib seni pidada võimaluste raiskamist. Üritatud on palju, aga kvaliteedi asemel on liialt jäänud domineerima kvantiteet.


Meeskonna peatreener Peter Laviolette loodab koduseinte toele. Predators on tänavu playoffides kaheksast kodumatšist võitnud seitse.

"Meil on väga hea hall, suurepärase atmosfääriga," lausus Laviolette. "Koha peal saab olema palju energiat. Oleme õnnelikud, et naaseme koju. Meie koduhall on meie jaoks hea olnud."

Subban peab kõige muu kõrval õppima ka oma emotsioone talitsema. Teises kohtumises sai ta koos Jevgeni Malkiniga väikese rüseluse eest viieminutilise karistuse.


"Ta rääkis veidi vene keeles. Olen mõnede venelastega koos mänginud, mulle ei meeldinud see, mis ta ütles," kommenteeris Subban juhtunut.
Loe edasi...

Finaali avamängus kõrbenud Rinnel on alati Penguinsi vastu raske olnud

Kommentaare pole
Tänavust Stanley karika finaalseeriat playoffide MVP favoriidina alustanud Pekka Rinne pani oma võimalustele esimese mänguga korraliku põntsu, kui see lõppes vaid seitsme tõrjega. Sellega jätkusid soomlase raskused Pittsburgh Penguinsi vastu.

(foto: Aaron Doster/USA TODAY Sports)
Kümme hooaega liigas mänginud Rinne pole alustajana mitte kunagi Penguinsi alistanud.


Finaali avamängu tõrjeprotsent 63.6% on täismängude arvestuses Stanley karika playoffide halvim alates aastast 1967.

Mängus oli omajagu ebaõnne ja üks Penguinsi tabamus oli konkreetselt omavärav, aga on selge, et meeskond vajab Rinnelt palju paremaid esitusi. Neid on ta valmis ka pakkuma.

"See on playoffide parim osa. Sa saad alati järgmise võimaluse ning see tuleb kolmapäeval. Ootan seda põnevusega," on enne tänast Rinne öelnud.

Nashville Predatorsi peatreener Peter Laviolette pole samuti Rinnele käega löönud ning usaldab teda jäägitult.

"Mul pole absoluutselt mitte mingisuguseid kahtlusi seoses tema võimetega ja ta saab olema meeskonna selgrooks," ütles Laviolette.
Loe edasi...

Stanley karikavõistluste finaal: Pittsburgh Penguins vs Nashville Predators

Kommentaare pole
Konkurentsitiheduse tõttu on NHL-is ligi kümme aastat tundunud tiitli kaitsmine millegi võimatuna, ent nüüd on selle võimalus õhus. Pittsburgh Penguins on tagasi finaali jõudmiseks pidanud üle elanud loendamatu hulga raskusi, aga ometi tuldi nendega toime. Kuid suurim takistus on viimase vastase Nashville Predatorsi näol veel ees.

(foto: sports.gunaxin.com)
Omavahelised põhihooaja mängud

Penguins 4 - 2 Predators
Kunitz, Daley, Hörnqvist x 2 - Järnkrok, C. Wilson

Predators 5 - 1 Penguins
Arvidsson x 2, Fiala x 2, Järnkrok - S. Wilson

Pittsburgh Penguins

Penguins läheb kordama oma 1991. ja 92. aasta saavutust, mis ise 2009. aastal Detroit Red Wingsilt rööviti. Aasta varem finaalis 4-2 võidutsenud Mootorite linna esindus ei suutnud finaalseerias 2-0 edu võiduks mängida ning kaotas lõpuks kodus 7. mängu 1-2. Viimasest kohtumisest vigastusega väljunud Sidney Crosby sai oma neljandal hooajal esimest korda enda nime Stanley karika peale ning Jevgeni Malkin kerkis läbi aegade esimeseks venelasest playoffide MVP-ks. Vägevad ajad tundusid ees olevat, ent need on saabunud erinevatel põhjustel - mille hulgas ka Crosby vigastused - mitu aastat hiljem.

Oma viiendat karikavõitu jahtiv klubi on alates 2015. aasta detsembrist, mil meeskonda asus peatreenerina tüürima Mike Sullivan, kasvanud tõeliseks supertiimiks, kes pole lasknud end isegi vigastustest häirida. Kogu tänavune karikateekond on kulgenud ilma põhikaitsja Kris Letangita, esimestes ringides ei saanud loota põhiväravavahile Matt Murrayle ning erinevaid traumasid on olnud ka mitmetel teistel mängijatel, kaasa arvatud Crosbyl.

"Usun, et kindlameelsus ja vastupanuvõime on selle meeskonna tugevuseks," ütles Sullivan pärast idakonverentsi finaali lõpplahendust.

Ottawa Senators hirmutas eelmises ringis pingviine kõvasti ja arvestades seda, kuidas edasipääs sõltus lõpuks ühest ainsast lisaajaõnnestumisest, siis võiksid lood vabalt täna olla teistsugused. Finaali põhiliseks narratiiviks saaks pidada seda, kuidas üks Kanada klubi uuesti karika peale mängima on sattunud ja äkki õnnestub murda alates 1993. aastast kestev Vahtralehemaa põud. Ent Penguinsi on oma võimega olla üle erinevatest tagasilöökidest andnud endale võimaluse kaitsta karikat lõpuni välja.


"Meil on olnud erinevaid kutte, kes võtnud vastutuse enda peale," kiidab Crosby. "Meil on olnud usaldus ja usk sellesse ning kõik koosseisu lülitatud mängijad on teinud suurepärast tööd. See kasvatab enesekindlust. Oleme edu saavutanud mitmet moodi ja see on arvatavasti meie peamiseks tugevuseks."

Tõelist meeskonnana kulgemist näitab hästi see, et praeguseks on vähemalt kümnes kohtumises osalenud mängijate hulgas väravata vaid kolm venda. Üheksaga on tabeli tipus tänavune komeet Jake Guentzel, kuigi Senators suutis suures plaanis 22-aastase kollanoka neutraliseerida ning seitsme mängu jooksul jõudis ta vaid kahe punktini ja mitte ühegi väravani. Aga kiirelt olid valmis otsa üle võtma teised. Ja sama seis oli ka väravasuul.

Uueks hooajaks tõenäoliselt Las Vegases maanduv Marc-Andre Fleury oli sel kevadel tegemas väga ilusat lahkumisetendust, aga asjad jäid olude sunnil ida finaali 3. mängus (vähemalt) praeguseks katki. Murray tervenes ja oli selge, et pärast üheksa pealeviskega nelja värava laskmist Fleuryl järgmisesse mängu enam asja pole. Saades koha tagasi, on Murray seda kohe ka raudses haardes hoidnud. Neljast stardist on võidetud kolm, lastud väravate keskmine on 1.35 ja tõrjeprotsent 94.6%. Kiirelt läks kirja ka karjääri teine playoffide nullimäng. Tänavu oma nii öelda tõelist kollanokka hooaega tegeval kanadalasel on võimalus tõusta ajaloo esimeseks puurivahiks, kes uustulnukana Stanley karika lausa kaks korda võitnud.

Predatorsi Pekka Rinne on tänavu playoffides olnud väravavahtide seas kuumim nimi, aga võimalik, et Murrayl õnnestub kogu tähesära veel endale haarata. Väljaku teises otsas on samal ajal domineerinud 24 punktiga Malkin ja tipu lähedal on 20-ga ka Crosby. Seejuures on Guentzel vaatamata oma praegusele põuale endiselt jagamas karikamängude edukaima väravaküti au. Meeskonnal on mitmeid relvi ja see annab karika kaitsmiseks väga hea võimaluse.

Penguins võidab karika, kui...

Patric Hörnqvist jätkab endise leivaandja terroriseerimist. Penguinsil on mitmeid ründeässasid, aga x-faktoriks võiks kujuneda just Hörnqvist. 30-aastane rootslane lahkus Senatorsi vastu peetud 1. mängust vigasena ega teinud kaasa üheski järgnenud kohtumises, ent kuuldavasti on ta nüüd uuesti mängukõlblikuks saamas ja seda väga heal ajal. Tema näol on tegu endise Predatorsi mängijaga, kes valiti kuulsal kombel 2005. aastal, Crosby draftis viimasena. Nashville'ist lahkus ta 2014. aastal vahetustehinguga, mis viis James Neali vastassuunas. Pärast seda on Hörnqvist vähemalt omavahelistes mängudes endise klubi pannud antud lüket kahetsema. Kuue kohtumisega on kirjas kolm väravat ja viis punkti. Kui seda edu õnnestub jätkata, siis on Penguinsil finaalis veel üks lisakäik juures.


 Nashville Predators

Penguinsi mitmekülgsusest rääkides ei saa alahinnata ka Predatorsi pingi sügavust. Ja eks see ole ka tõsi, et erinevalt mõnest teisest sel nädalal lõppjärku jõudvast liigast, kus kolm aastat järjest samad finalistid, ei piisa NHL-is lõpuni välja liikumiseks vaid mõnest staarist. Edu taga on kogu meeskonna töö. Eriti suureks väärtuseks võib pidada nende mängijate esitusi, kes vigastusega langenud kaaslasi edukalt asendavad.

Kui Ryan Johansen läänekonverentsi finaali 4. mängu järgselt erakorralisele operatsioonile viidi ning Anaheim Ducks seeria 2-2 viigistas, siis tundus, et Predatorsi lips on läbi. Sama mänguga liitus vigastatud meeste nimekirjaga ka kapten Mike Fisher. Tsentri positsioonilt, mis jäähokis üks tähtsamatest, kaotati korraga kaks põhilüli ning jama oli majas. Ometi suutis peatreener Peter Laviolette kokku klopsida piisavalt hea rivistuse, mis Ducksi vastu kaks järgmist kohtumist võitis. Ja kuidas veel! Otsustavas mängus tuli kübaratrikk Colton Sissonsilt, kes oli just üks neist, kelle kanda suurem roll jäi.


"Oleme siia jõudnud tänu kõigile," märkis P.K. Subban nädalavahetusel. "See on uskumatu. Ma pole kunagi varem olnud meeskonnas, mis üksteise heaks nii palju vaeva näeb. Seda on hästi näha."

Subban on üks Predatorsi mitmetest silmapaitvatest kaitsemängijatest. Olles Senatorsi ja nende kaitsetäku Erik Karlssoni auti lükanud, märkis Penguinsi 7. mängu kangelane Chris Kunitz finaali kommenteerides hästi: "Neil on meeskonnas neli Karlssonit."

Oma ajaloo esimeses finaalis mängival Predatorsil on viiest praegusest resultatiivsemast mängijast kolm kaitsjad. Nende viie seas on ka Johansen, kellele enam loota ei saa. Ehk Subban & Co peab edusse veel suurema panuse andma. Isegi olukorras, kus Crosby, Malkini ja teiste takistamisel saavad kindlasti käed-jalad tööd täis olema. Rinne numbrid - endale lastud väravate keskmine 1.70, tõrjed 94.1% - peaksid kindlasti saama põntsu.

Rinne eluvormi toel on Predators olnud tänavu playoffides väga hea kaitsemeeskond. Endale on seni keskmiselt lastud vaid 1.81 väravat. Ise on tehtud 2.94. Penguins tuleb vastu numbritega 2.32 ja 3.05. Laviolette'i meeskond peab hakkama kustutama tänavuste karikamängude kõige kuumemat rünnakut, mis kõvasti elanud ülekaalu najal. Penguins on oma 25%-ga olnud superhoos, aga nüüd on vastas 88.1%-ga karistusi surmav sats. Sellega on Predators hästi kompenseerinud pärast head algust üsna vaikseks jäänud ülekaalu, mille efektiivsuseks kujunenud 14.9%. Penguinsil on omakorda vähemuses näitajaks 85.5%, mis paranes kõvasti eelmise seeriaga, kus vastane täiesti saamatu oli. Või olid Sullivani mehed lihtsalt nii head? Igal juhul tuleb järjekordselt üks põnev erimeeskondade duell.

Vägev vastasseis toimub ka treenerite pingil. 2017. aasta finaal on läbi aegade esimene, kus kaks ameeriklasest peatreenerit kokku saanud. Laviolette on kerkinud ajaloo neljandaks tüürimeheks, kes kolm erinevat meeskonda finaali viinud. Mees, kellest oleks peaaegu saanud üldse Penguinsi boss, saavutab kiirelt edu, enne kui asjad hapuks hakkavad minema. Nagu ta ise on öelnud - paljude meeskondade finaali viimine näitab ka seda, et teda on palju vallandatud. Just viimane vallandamine oleks ta peaaegu Pittsburghi viinud.

Penguinsi peamänedžer Jim Rutherford, kes koos Laviolette'iga Carolinas koos töötanud ja 11 aastat tagasi karika võitnud, on enne finaalseeria algust avaldanud, et võtnuks oma vana treeneri ka uude klubisse kaasa, aga ajastus oli veidi vale. Rutherford sai ametisse neli nädalat pärast seda, kui Predators oli 2014. aasta kevadel Laviolette'i palganud. Ja siin me nüüd siis oleme.

Predators võidab karika, kui...

Kodu jääb kindluseks. Enne läänekonverentsi finaali 4. mängus tulnud kaotust oli Predators playoffides kodus võitnud kümme matši järjest. Viimase 28 aasta jooksul on sellega hakkama saanud vaid kolm meeskonda. Mõlemad eelnevad satsid olid karikavõidu kaliibriga - Detroit Red Wings 1998. aastal ja Colorado Avalanche 1996. aastal. Kuigi tõsi, Avalanche'i seeriasse mahtus kuldsest hooajast vaid üks kodumäng. Seeria katkes 1997. aastal, mil Red Wings nende teekonna konverentsi finaalis lõpetas. Aga seda võib siiski arvestada ja Predatorsi jaoks heaks endeks pidada.

Ennustus: Penguins võidab karika 4-3

1998. aasta Red Wings oli ka viimane meeskond, kes suutis Stanley karikat edukalt kaitsta. Harva esinevaks saavutuseks on vaja väga erilist meeskonda ja tundub, et Penguinsil on see olemas. Küll mitte ehk nii nimekas, kui mõnedel eelkäijatel, aga siiski peatreeneri visiooni järgi vormitud ühtne löögirusikas. Predators saab hooaja viimasteks mängudeks arvatavasti Fisheri tagasi ja naasmas on ka seni vaid neljas karikamängus osalenud Craig Smith, aga Johansenit on praktiliselt võimatu asendada ning Sissons ei hakka kindlasti igat kohtumist nüüd ära otsustama. Penguinsil on vähemalt Justin Schultzi näol Letangi tüüpi vaese mehe valik olemas. Predatorsi fännide rõõmustamiseks väärib aga märkimist, et kuna alates 2. ringi algusest on kõik ennustused täppi läinud, siis on eksimine vaid aja küsimus. Mõlemad oleksid tegelikult igati väärilised võitjad. Peamine, et vahelduseks näeks ära jälle ühe 7-mängulise finaali. Viimane jääb 2011. aastasse.
Loe edasi...

Sissonsi kübaratrikk viis Predatorsi esmakordselt Stanley karika finaali

Kommentaare pole
Alates tänasest on NHL-is neli klubi, kes pole kunagi Stanley karikavõistluste finaalis mänginud. Enne Vegas Golden Knightsi saabumist tõmbas selle numbri viie pealt ajutiselt alla Nashville Predators, kes suutis tänu üllatusmehe Colton Sissonsi kübaratrikile Anaheim Ducksi vastu läänekonverentsi finaali kuue mänguga ära lõpetada.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Sissons, kes on üks paljudest Predatorsi enda poolt draftitud ja kasvatatud mängijatest, vormistas 6-3 skooriga lõppenud kohtumises kübara kuus minutit enne aja täis tiksumist, kui Ducks oli suutnud kaheväravalisest kaotusseisust viigini jõuda. 23-aastasel ründajal oli enne esmaspäevast hiilgemängu karikavõistlustelt kokku kirjas üldse vaid kaks väravat.

2012. aasta drafti 2. ringi valik sai oma esimese avakolmandikul pärast Austin Watsoni poolt juba 2. minutil tulnud väravat ning jõudis teiseni viimase perioodi alguses. Vägev mäng pani ta ka veel vägevamasse seltskonda.


Peter Laviolette'i meeskond sai oma esimesed kaks vaid kolme pealeviskega. Eelmises kohtumises viga saanud John Gibsoni asemel Ducksi puuris seisnud ja karjääri jooksul playoffides esimest korda mõnda mängu alustanud Jonathan Bernier ei tulnud ilmselgelt oma närvide valitsemisega toime. Lõpuks lasi ta 16 pealeviskega neli tükki, enne kui kodumeeskond oma viimased kaks tühja väravasse pani.

Pekka Rinne hiilgas samal ajal teises väravas 38 tõrjega, kukutades end lõpuks ühe kurva tabeli esikohalt. 34-aastane soomlane oli aktiivsete mängijate hulgas kordagi finaalis mängimata enim võite (33) kirja saanud väravavaht.

Pärast seda, kui Ondrej Kaše end kahe Sissonsi värava vahele mahutas, ohustas Ducks Chris Wagneri ja Cam Fowleri tabamustega viia mängu lisaajale ning seeria äkki isegi 7. mänguni, kuid erinevalt mitmetest eelnevatest kohtumistest suutis seekord esimese värava teinud meeskond matši võita.

Skoorimise lõpetasid oma teise saanud Watson ja tänavuste playoffide kaheksanda teinud Filip Forsberg, kellele kuulub nüüd ka klubi ühe hooaja playoffide väravate rekord. Neist viis tulid just partide vastu.



Laviolette on NHL-i ajaloos neljas peatreener, kes kolm erinevat klubi finaali viinud. Tänavuse finaalseeriaga alustatakse 29. mail.
Loe edasi...

Haavatud Predators jõudis finaalseeriast ühe võidu kaugusele

Kommentaare pole
Läänekonverentsi finaali 4. mängult kahe põhitsentrita ära tulnud Nashville Predators ei jäänud oma kurba saatust kiruma. Raskustest suudeti hoopis üle olla ning võõrsil Anaheim Ducksi vastu välja mängitud 3-1 tulemusega jõuti karikavõistluste finaalseeriast ühe võidu kaugusele.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Viiendast omavahelisest matšist kujunes neljas, kus avavärava teinud meeskonnal jäi võit vormistamata. Avakolmandiku järel kubemele haiget teinud John Gibsoni välja vahetanud Ducksi eest tegi Chris Wagner 7:14 enne teise perioodi lõppu 1-0.

Mäng oli suuresti kodumeeskonna kontrolli all, kuid üks karistus sai saatuslikuks. Josh Manson ja Filip Forsberg sattusid teise kolmandiku lõpus jagelusse, mille rootslane algatas, aga mille eest esimene lõpuks istuma pandi. Ducksi eelmises mängus hiilanud vähemuse meeskond ei suutnud seekord särada ja Colin Wilsoni väravast tulid tabloole viiginumbrid.

Kohtumise võiduvärav sündis viimase kolmandiku keskel. Mattias Ekholm tegi enda väravasuul ära Pekka Rinne töö, viis seejärel litri rünnakule, leidis Forsbergi, kes toimetas selle omakorda Pontus Abergile, kellel õnnestus ise näoli vastu jääd lennates Gibsonit asendanud Jonathan Bernier üle mängida. Tõeline rootslaste värav ja hambast ilma jäänud ning otse riietusruumi läinud Abergi jaoks koos põhiturniiriga kokku üldse alles karjääri teine.

"End näitasid mitmed kutid, kes tulid tõeliselt tugevalt mängima ja võitlema," kiitis omasid pärast mängu Predatorsi boss Peter Laviolette. "Selles hallis on raske mängida, kuna vastas on hea, veteranidest koosnev meeskond. Ent meil õnnestus ikkagi võiduga ära kõndida."

Mängu lõppskoori vormistas Austin Watson tühja väravasse 48 sekundit enne lõppu. Ducks suutis pärast taha jäämist üheksa minuti jooksul Rinne väravale panna vaid kolm pealeviset. 33-28 ülekaal nende osas aga lõpus siiski saavutati.

"Me ei liigutanud oma jalgu ega võidelnud nii nagu mulle meie puhul näha meeldib. Peame oleme paremad," kommenteeris Ryan Getzlaf, kellele määrati enne mängu eelmises matšis kasutatud homofoobse väljendi eest 10 000-dollariline trahv.

Vigastused hakkavad vaikselt kuhjuma ka Ducksil. Gibson märkis, et soovib 6. mängus uuesti jääl olla, aga Ducksi peatreener Randy Carlyle hindab seda ebatõenäoliseks. Valikust puudus ka juba Rickard Rakell, kes tuli eelmisest mängust vigasena välja.


Predatorsil on esimene võimalus koht karikafinaalis kindlustada esmaspäeval kodupubliku ees.
Loe edasi...

Predators asus lääne finaali uuesti juhtima

Kommentaare pole
Läänekonverentsi finaali eelmises kohtumises korraliku käkkimisega hakkama saanud Nashville Predators suutis end fännide silmis 3. mängus kenasti heastada. Anaheim Ducks alistati 2-1 ning see tõstis meeskonna pärast hooaja 1997/98 Detroit Red Wingsi esimeseks, kes playoffides võitnud kümme kodumatši järjest.

(foto: tennessean.com)
Peter Laviolette'i meeskonnale kindlustas napi võidu Roman Josi hiline ülekaalu värav. Chris Wagner võttis kõrge kepiga mängimise eest rünnakul ülirumala karistuse, millest poole suutis Ducks ilusti ära surmata, aga teiseks pooleks enam rammu ei jagunud. Meeskond pidi kogu kohtumise jooksul tegema palju kaitsetööd, jäädes lõpuks pealevisetega alla 20-40.

"Me ei mänginud oma võimetele isegi ligilähedase tasemega," ütles omade esituse kohta Ducksi peatreener Randy Carlyle. "Pidime palju olema vastu võtvaks pooleks. Kuid meil oli siiski võimalus võita ja see on kõige julgustavam osa, sest teame, et suudame mängida paremini kui täna."

Vaatamata kodumeeskonna suurele ülekaalule läksid hoopis külalised mängu juhtima. Ülekaalust tähistas Corey Perry väravaga oma 32. sünnipäeva. Seejuures polnud ta enne eilset seeria käigus veel mitte ühtegi väravale läinud pealeviset kirja saanud.

Teise kolmandiku lõpus tulnud tabamus võis Ducksile kõvasti eneseusku juurde anda, kuna meeskond polnud tänavustes karikamängudes veel kordagi kaotanud kohtumist, kus viimasele perioodile eduseisuga mindi. Kuid eks kõik juhtub ükskord esimest korda.

Predators viigistas kohe viimase kolmandiku alguses Filip Forsbergi väravaga ning ei lasknud oma tuju rikkuda kahel väravavahi segamise tõttu ära võetud tabamusel, mis Josi võiduväravale eelnesid.

"Me oleme enesekindel meeskond, teame milleks me võimelised oleme" ütles Josi edu kohta. "Mitte keegi ei paanitsenud. Teadsime, et mängisime hästi ja meil oli palju võimalusi ning pealeviskeid. Peame samamoodi mängimist jätkama ja küll siis need sisse lähevad."

John Gibson oli alates eelmise mängu lõpust kokku teinud 51 tõrjet, enne kui Forberg ta uuesti üle mängis.

Nii Josi kui Ryan Ellis püstitasid 10. punktini jõudmisega klubi uue kaitsjate ühe hooaja playoffide rekordi.


1-1 viigi pealt seeria 3. mängu võitnud meeskond on aastate jooksul järgmisesse ringi edenenud 67.4% juhtudest.
Loe edasi...

Läänekonverentsi finaal: Anaheim Ducks vs Nashville Predators

Kommentaare pole
Ühe aastaga võib palju muutuda. 2016. aasta kevadel alustasid Anaheim Ducks ja Nashville Predators oma karikateekond avaringi vastasseisuga. Esimese saamatus seoses 7. mängudega andis siis teisele võimaluse edenemiseks. Nüüd ollakse uuesti vastakuti ja seda läänekonverentsi finaalis.

(foto: Kelvin Kuo/USA TODAY Sports)
Omavahelised põhihooaja mängud

Ducks 4 - 3 (KV) Predators
Getzlaf, Ritchie, Rakell, Eaves - Wilson, Ellis, Forsberg

Predators 5 - 0 Ducks
Ellis, Neal x 2, Sissons, Forsberg

Ducks 6 - 1 Predators
Ritchie, Silfverberg x 2, Perry, Cogliano, Kesler - Wilson

Anaheim Ducks

Tänavusega on Ducks oma 7. mängu deemonitest jagu saanud. 2. ringi vastasseisus Edmonton Oilersiga tundus otsustavas kohtumises kiirelt, et ikka läheb asi vana rada pidi edasi, aga varajasest kaotusseisust suudeti siiski kosuda. Tegu on küll kogenud meeskonnaga, aga võib arvata, et lõpuks ühe 7. mängu võitmine annab ikkagi enesekindlust ja -usku juurde. Eelmisel suvel Randy Carlyle'i palkamisega kümne aasta tagusesse aega tagasi pöördumine ei tundugi enam kukalt kratsima paneva otsusena.

2007. aastal klubile seni ainsa karikavõidu toonud peatreener on Ducksist vorminud satsi, keda on raske maha murda, aga kes samas võib tormiliselt skoorida. Suurepäraseks tõestuseks selle kohta Oilersi vastu 5. mängus vähem kui nelja minutiga tehtud kolm väravat, mis aitasid lõpuks ülimagusa võiduni. Kõva kaitset iseloomustab omakorda hästi see, kuidas mõlemad senised seeriad on lõpetatud mänguga, kus endale lastud vaid üks värav.

Kuid samas on kaitsenumbritel halvaks kombeks minna ka üsna koledateks. Enne ülikindlat viimast matši lasti Oilersil endale kuue mängu peale viies panna vähemalt kolm tükki. 6. mängus tuli isegi kohutav 1-7 kaotus. Põhihooaja lõpus pikalt audis olnud esiväravavaht John Gibson on mänginud väga kõikuva tasemega. Pärast kahte ringi on tema tõrjete efektiivsuseks vaid 90.8% ning meeskonna endale lastud keskmine nii kaugele jõudnud satsi kohta kohutavalt kõrge 3.00.

Kaitsega seoses on jätkuvalt väga hädine ka Ducksi karistuste surmamise edukus. Selle osas saavutatud 69% ei tohiks kuidagi kokku käia ühe konverentsi finaalis mängiva meeskonnaga, aga ometi on suudetud seda seaduspärasust eirata. Seda tänu oma resultatiivsusele. 3.18 väravat mängus on kinniste playoffide kohtumiste peale imetlustvääriv saak. Seejuures on rünnak kuum olnud vaatamata 13.9%-lisele ülekaalule. Edurivi on hästi vedamas Ryan Getzlaf, kes kordas eelmises ringis kümne punkti kogumisega klubi ühe seeria rekordit. Neist neli tulid ühe väga domineeriva esituse käigus.


Juba eelneva ringi eelvaates sai kirjutatud, et Carlyle'i hoolealused peavad erimeeskondade efektiivsust tõstma ja nüüd tuleb end korrata. Predatorsi näol on vastas sats, kes tippklassist nii ülekaalu (20%), kui vähemuse (87.5%) osas. Hooaja 2014/15 Chicago Blackhawks on alates aastast 1990 kõige kehvema karistuste surmamise efektiivsusega Stanley karika võitnud meeskond. See oli 79%, mis siiski kõvasti parem, kui see mida Ducks suudab hetkel näidata.

Ducks edeneb, kui...

Gibsoni vorm paraneb. 23-aastasena on ameeriklane veel väga noor väravavaht, aga ei saa öelda, et ta oleks kogenematu. Tema esimesed playoffide kohtumised tulid juba kolm aastat tagasi. Ometi on klubi 2011. aasta drafti 2. ringi valik kõvasti väristamas. Koos tänavustega on tema karjääri keskmised näitajad karikamängudes - endale lastud väravad 2.81 ja tõrjete efektiivsus 90.9%. Need ei ole piisavalt head. Arvestades Pekka Rinne praegust vormi, siis võib Gibsoni ja tema meeskonna jaoks pidu samamoodi jätkates väga kiirelt ära lõppeda.

Nashville Predators

Peamänedžeri David Poile'i hea vaistuga kokku pandud Predators mängib klubi ajaloo jooksul esimest korda konverentsi finaalis ja on selles mõttes kogenematu, aga kindlasti ei saa öelda, et seerias ollakse autsaider. Tegu on meeskonnaga, kes seni pakkunud kõige veenvamaid esitusi ja seda väga heade vastaste vastu. Ducks on taas üks hea mõõdupuu. Kuigi aasta tagasi näidati juba, et Vaikse ookeani divisjoni valitseja alistamine on võimalik.

Täpselt nagu eelmisel hooajal alustab Peter Laviolette'i meeskond ka seekord võõrsilmängudega. Mullu pandi kahe 3-2 võiduga pakkudelt minema. Eufooria taandus kiirelt, kui järsku jäädi seerias 2-3 tagaajajaks, ent kahe võiduga lõpetades õnnestus ikkagi 2. ringi pilet lunastada. Kaugel polnud siis ka juba konverentsi finaali koht, aga pärast kõva pressimist sai ramm San Jose Sharksi vastu lõpuks täielikult otsa ning 7. mäng kaotati kuivalt 0-5.


Mullune nii ligidal, aga samas kaugel olemine andis aga kindlasti väärtuslikud õppetunnid. Nii meeskonna mängijatele, peatreenerile kui Poile'ile, kes peagi pärast seda tegi hulljulge sammu, saates kapteni Shea Weberi Montreali. Uue hooaja algus midagi head selle järgselt ei lubanud, kui esimesest kaheksast kohtumisest kuus kaotati, ent siin me nüüd siis oleme. Kui poleks Pittsburgh Penguinsi mängus, siis võiks äkki isegi väita, et Predators on karikavõidu favoriit.

Laviolette'i meeskonnad on alati olnud tuntud agressiivse rünnaku poolest. 2006. aastal Stanley karikat võites tegi tema Carolina Hurricanes playoffides keskmiselt 3.49 väravat ja 2010. aastal idakonverentsi finaalis olnud Philadelphia Flyers pani 3.30 kollli. Ent Predators on tänavu 52.aastase ameeriklase juhendamisel olnud harukordselt hea kaitses. Isegi nii hea, et kui Chicago Blackhawks avaringis kergelt kukutati, siis ütles Patrick Kane, et vastane mängis koledat mängu. See väidetav kole mäng on toomas aga ilusaid tulemusi.

Kahe seeria peale on seni olnud vaid kaks kohtumist, kus Predators endale lasknud rohkem kui kaks väravat. Rinne on tõrjunud 95.1%-ga, mis ajaloo parim näitaja ühe hooaja jooksul vähemalt kümnes karikavõistluste mängus kaasa löönud puurivahtide hulgas. Väga muljetavaldav on ka see, et rünnak pole kaitsele keskendumisest väga suurt hoopi saanud. 2.80 tabamust mängus on täitsa viisakas näitaja.

Predators edeneb, kui...

Ründajad annavad suurema panuse. Predators on Weberi ajastust edasi liikunud, aga tänavustes playoffides on see end meelde tuletanud. Meeskonna ühed resultatiivsemad mängijad on kaitsjad. Ryan Ellis jagab Ryan Johanseniga punktitabeli esikohta ning viie enim punkte kogunud mängija seas on tervelt kolm kaitsjat. 37.5% meeskonna väravatest on seni sinise joone meestelt tulnud. Põhihooaja vastav näitaja oli 18.9%. Mis saab siis, kui kaitsemeestel enam litriõnne pole? Rinne vorm tundub ka olevat lõpuni hoidmiseks liiga hea. Üks aeg võiksid ründemängijad ikkagi oma põhitööga tegelema hakata.

Ennustus: Predators finaali 4-3

Tegu on päris võta üht ja viska teist seeriaga. Mõlemat poolt saab eelistada ning see annab hea eelduse selleks, et tuleks maksimumarv mänge. Küll aga peab lõppkokkuvõttes siiski konverentsi finaalide uustulnukat eelistama. Eelnevad esitused on olnud raudkindlad ja muu hulgas ainsad kaks kaotust ka vaid minimaalse vahega tulnud. Parema õnne korral võiks siin maal olla äkki isegi puhaste paberitega. Ducks on samal ajal olnud ebastabiilne - kohati väga hea, aga siis jälle kehv.
Loe edasi...

Predators asus Bluesi vastu seeriat 3-1 võiduga uuesti juhtima

Kommentaare pole
Tasavägine seeria Nashville Predatorsi ja St. Louis Bluesi vahel on taas veidi esimese poolele kaldunud. Peter Laviolette'i meeskond alustas koduseid mänge 3-1 võiduga. Tänavuste karikamängude kolmas järjestikune koduvõit andis meeskonnale seerias 2-1 edu.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Predatorsi aitasid võiduni kaks kaitsjate poolt tulnud väravat. Ryan Ellis avas 11. minutil mänguskoori ning Roman Josi tabamus vormistas 5:49 enne lõppu mänguskoori. Blues jäi pikaks ajaks oma kaitsetsooni kinni ning šveitslane karistas selle kauge pealeviskega ära.


Ellis on 3+5'ga jõudnud kuuemängulise punktiseeriani. Enne teda on klubi ajaloo jooksul karikamängudes sedavõrd pika jada kokku pannud vaid Colin Wilson, kes aasta tagasi seitse mängu järjest vähemalt ühe punktini jõudis.

Blues sai oma ainsa värava Alexander Steenilt seitse minutit enne teise kolmandiku lõppu. Tegu oli teisel perioodil meeskonna esimese väravale läinud pealeviskega. Kodumeeskonnal oli neid selleks hetkeks kirjas 15. Lõplikuks ülekaaluks kujunes 34-23.

Enne Steeni tabamust kasvatas Predatorsi edu kahe peale Cody McLeod.

Külalised asusid juba neli minutit enne lõppu tühja väravaga mängima ja olid ka mõned head momendid, ent värava ees polnud õnne.


Predators on nüüd oma viimasest 14-st kodumängust võitnud 11. Seeria läheb Nashville'is edasi teisipäeval.
Loe edasi...

Playoffide 2. ring: St. Louis Blues vs Nashville Predators

Kommentaare pole
Vana tõdemus selle kohta, et playoffides on sul hea väravavahiga selgelt paremad võimalused, peab hästi paika St. Louis Bluesi ja Nashville Predatorsi puhul, kes tänavu läbi aegade esimest korda karikamängudel kohtuvad. Jake Allen ja Pekka Rinne alustavad vastasseisu pärast suurepärast avaringi.

(foto: Jeff Curry/USA TODAY Sports)
Omavahelised põhihooaja mängud

Blues 4 - 1 Predators
Tarasenko, Steen, Perron, Edmundson - Johansen 

Blues 0 - 4 Predators
Weber, Forsberg, Arvidsson, Wilson

Predators 6 - 3 Blues
Neal, Forsberg, Johansen, Fisher x 2, Ribeiro - Shattenkirk, Reaves, Hunt

Blues 3 - 1 Predators
Perron, Broziak, Tarasenko - Ribeiro

Predators 3 - 1 Blues
Järnkrok x 2, Neal - Schwartz

St. Louis Blues

Kui anda välja avaringi sümboolne parima mängija auhind, siis rändaks see kindlasti Allenile. Minnesota Wild sai hakkama vaat, et ajalooliselt domineeriva seeriaga, kuid 26-aastasest väravavahist saadi mööda vaid kaheksa litrit.


Alleni numbrid pärast avaringi on vägevad, endale lastud keskmine 1.47 ja tõrjed 95.6%, aga tegelikult leidus ka veel üks vingem sell. Rinne lasi endale keskmiselt 0.70 väravat ja tõrjus 97.6%-ga. Nelja kohtumise peale läks kirja kaks nullimängu ning Chicago Blackhawksist sai NHL-i ajaloos esimene 1. asetusega meeskond, kes konverentsi 8. asetuse saanud satsi poolt ära pühiti.

Enne tänavust karikamängudes karjääri keskmisteks näitajateks 2.29 ja 90.2% saanud Alleni esiletõus on Bluesi jaoks kindlasti rõõmustav, ent samas võis esimesest seeriast kaasa tulla ka kuhjaga murepilvi. Wildi Corsi protsent, mis näitab pealevisete ülekaalu ja millega jäähokis mõõdetakse litrivaldamise osakaalu, oli seerias lõpuks 60.1%.

Alates hooajast 2007/08, mil seda näitajat hakati mõõtma, on playoffides ühes seeria ühe meeskonna poolt 60% kätte saadud seitse korda ja Wildist kujunes teine meeskond, kes sellist ülekaalu võiduks ei suutnud vormistada. Enamus nendest seeriatest on lõppenud domineeriva tiimi 4-2 võiduga. Corsi arvestusaja jooksul on playoffides vähemalt 55%-list ülekaalu omanud meeskond läinud järgmisesse ringi 77% juhtudest.

Seeria Wildi vastu võib vabalt minna ajalukku, kui läbi aegade üks kummalisemaid. Vaatamata domineerimisele suutis Bruce Boudreau meeskond eduseisu hoida vaid 43 minuti ja 10 sekundi jagu. Blues juhtis aga seda Alleni toel 46.3% kogu mänguajast. Ent arvatavasti teistkordselt seesugune "kobistamine" enam läbi ei lähe ja seega peab Blues oma taset tublisti parandama. Allen tõrjus tänavu põhiturniiril 91.5%-ga ja võib eeldada, et tema playoffide number hakkab ka sinna kanti tagasi kukkuma. Sellest võib omakorda eeldada, et tema esitused teises ringis enam nii hiilgavad ei tule, kui esimeses.

Vaid Edmonton Oilers sai 2. ringi edenenud meeskondadest keskmiselt vähem väravaid kirja kui Blues (2.20) ja on selge, et edasiseks eduks on vaja rohkem tabamusi. Vladimir Tarasenko jõudis alles avaringi viimases mängus oma esimese tabamuseni, seega ei pea ka kaugele vaatama, kust võiks lisavunki tulla. Jõudu peaks juurde andma ka Paul Stastny mängukõlblikuks saamine. 31-aastane ameeriklane on Bluesi parim lahtivisete mees ja lahtivisete võitmine on just üks moodustest, kuidas litrit endale hoida ning vastase domineerimist vältida. Saanuks Stastnyt kogu seeria jooksul kasutada, siis vaevalt, et Wildi pealevisete ülekaal olnuks kesmiselt 36.4-26.8.

Blues edeneb, kui...

Oma mäng saadakse käima. Blues ei ole tegelikult meeskond, kes tulemuste saamiseks oma väravavahi kukil istub. Alate 1. veebruarist, mil Mike Yeo peatreeneriks sai, oli põhiturniiril 32 kohtumise jooksul vaid 13 matši, kus vastastele pealevisetega alla jäädi. Predators jättis Blackhawksile keskmiselt 31.5 üritust, jõudes ise kirja 31-ni ehk Yeo meeskonnal peaks olema võimalus saada järje peale tagasi. Juba eelnevalt sai märgitud, et pärast Shea Weberist loobumist ei ole Predators võimaluste limiteerimisel enam tippklassist olnud ja tulise Tarasenkoga võib Blues nüüd äkki hoopis ise teerullina vastasest üle sõita.

Nashville Predators

Rinne on hetkel väravavahtide statistiliste näitajate osas tipus, aga tegelikult ei tulenenud edu Blackhawksi vastu vaid tema esitustest. Predators jagas tänavu põhiturniiril 12 erineva vähemalt kümne väravaga mehega liiga esikohta ja näitas oma sügavust kohe ka karikamängudel. Mänge oli küll vaid neli, aga 19-st jääl käinud väljakumängijast jäi nulli peale vaid neli venda. Seejuures oli üks neist P.A. Parenteau, kes sai koosseisu vaid viimases matšis, asendades viga saanud Craig Smithi.

Ajaloolist seeriat ilmestas hästi ka naljakas fakt, mille kohaselt kogus Rinne sama palju punkte (2), kui Blackhawksi resultatiivseimad mängijad Patrick Kane ja Jonathan Toews. Seejuures, kui Toews poleks viimases mängus 5:12 enne lõppu Kane'i ja Artemi Panarini söötudest tulnud ülekaalu väravat teinud, siis oleks Rinnel olnud tuntud ründeässadest kirjas rohkem punkte. Lisaks muidugi ka kolmas puhas paber.


Predatorsi võitu seerias uskusid vähesed, aga nüüd tundub see tegelikult täitsa loogilisena. Rinne on pikalt kuulunud NHL-i parimate väravavahtide sekka. 34-aastane soomlane pole suutnud varasemalt playoffides väga hiilata, aga parem meeskond annab talle selleks nüüd võimaluse. Meeskond on sügava pingiga nii rünnakul, kui ka kaitses. Mitte küll äkki nimede poolest, aga omavaheline koostöö sujub väga hästi. Kena kompott tähendas muu hulgas lõpuks seda, et meedia esindajatele välja jagatud kangema kraami võis playoffide alguses jätta mustemateks päevadeks.


Kuna lõpumängudes läheb iga ringiga aina raskemaks, siis on edaspidi Jack Danielsi viskit usutavasti ka vaja. Ilusa avaringi järel võib ilkuda erimeeskondade kallal, mis Predatorsi alt vedasid ja kui edaspidi paremini ei lähe, siis võivad mängud peagi mängitud saada. Peter Laviolette'i hoolealuste 12.5%-lisest ülekaalust olid halvemad vaid Blues ja New York Rangers (mõlemad 6.7%). Vähemuses mängides jäi edukus 77.8% peale. Edasi pääsenud meeskondade seas läks halvem näitaja kirja vaid Anaheim Ducksile (62.5%). Blues surmas enne Wildi vastu peetud viimast mängu karistusi 91.7%-ga. 5. matšis lastud kaks kolli tõmbasid efektiivsuse 83.3% peale, aga see võib petlik olla. Põhiturniiril oldi selle osas liiga tippude seas.

Predatorsi jaoks on ohusignaaliks tõsiasi, et Blackhawks oli tänavu vähemuses kohutav ja selle eest vastutanud abitreener Mike Kitchen vabastati esmaspäeval ametist, aga samas peaks meeskonnal ka enda parandamiseks potentsiaali olema. P.K. Subban, kes korjas ligi pooled (16) oma põhihooaja punktidest (40) ülekaalus mängides, oli playoffide avaringis varjus, piirdudes vaid kahe silmaga. Tema võiks olla relv, kelle toel niigi hästi alustanud meeskond saaks veel parem olla.

Predators edeneb, kui...

End ei lasta edul uinutada. Rinne ütles pärast Blackhawksi auti lükkamist: "Hetkel ei hooli ma sellest, kes meile vastu tuleb, kui sedamoodi jätkame, siis võime ükskõik kelle alistada." Suur triumf on meeskonnale kõvasti enesekindlust andnud ja see võib edaspidi kasu tuua. Aga see võib ka negatiivset mõju avaldada. Liigne enesekindlus karistatakse sageli ära ja kindlasti ei tohi end nüüd alistamatuna tunda.

Ennustus: Predators edasi 4-3

Seeria tuleb mõlema meeskonna jaoks võrreldes esimeste mängudega täiesti teistsugune. Võidab see, kes olukorraga paremini kohaneb ja sisetunne ütleb, et Predators on selleks paremini valmis. Blues on kuhjaga oma karikavõiduks vajalikku õnne juba ära kasutanud ning 2. ringi jõudmisega omamoodi imega hakkama saanud. Imesid aga juhtub teadupärast harva ja veel harvemini tuleb neid kaks tükki lühikese aja jooksul, seega kipub kaalukauss Predatorsi poolele.
Loe edasi...