Boston Bruins saatis kevadel kolm meest operatsioonile ja nad kõik on kenasti uue hooaja alguseks taastunud, kuid sellele vaatamata ei saa peatreener Claude Julien aastat täiskoosseisuga alustada. Puuduvad ründaja Patrice Bergeron ja kaitsjad Kevan Miller ning Adam McQuaid.
(foto: csnne.com)
Klubikaaslase Brad Marchandi ja Sidney Crosbyga maailmakarikal ülidomineeriva kolmiku moodustanud Bergeron on riiulil alakeha vigastusega. Temaga seoses on aga rõõmustav see, et Julien pole välistanud võimalust kaasata ta koosseisu kolmemängulise välisturnee käigus, millega hooaeg avatakse.
McQuaidi ülakeha vigastus polevat samuti väga tõsine, aga Millerit peab tükk aega ootama. Teisipäeval käis ta vasaku käega lõikusel ning taastumisajaks prognoositakse kuus nädalat.
Alates 2008. aastast kõik hooajad karikamängudega lõpetanud, kahes finaalis käinud ja korra Stanley karika enda valdusesse saanud Boston Bruins on üllatuslikult kaks kevadet järjest varakult golfiväljakutele siirdunud. Kas pärast 50-aastast pausi on nüüd tulemas uus kolmeaastane negatiivne seeria?
(foto: Bruce Bennett/Getty Images)
Üks liiga vanimatest klubidest sai 60ndatel kirja oma ajaloo halvima seeria, mil kaheksa aastat järjest playoffides kaasa ei löödud. Enne ega pärast seda pole mitte ühtegi kaheaastasest põuast pikemat perioodi olnud. Ehk soolas on üks klubi ajaloo nukramaid seeriaid. Idakonverentsi üks tippudest on kaotanud kõvasti hirmufaktorit ja uuele hooajale ei minda vastu kõige kindlamas seisus.
Just hooajal 2007/08 peatreeneri toolile istunud Claude Julieni juhendamisel on Bruins aastaid olnud üks liiga parimaid kaitsemeeskondi, aga eelmisel hooajal tuli 230 endale lastud kolliga Julieni ajastu negatiivne rekord. Endale lastud keskmine väravate arv 2.78 jäi samasse klassi Montreal Canadiensi ja Winnipeg Jetsiga, kes olid vastavalt idas ja läänes tagantpoolt neljandad satsid. Väga imelik oli Bruinsit sellises seltskonnas näha.
Pärast Johnny Boychuki maha ärimist on meeskonna kaitsega seoses tekkinud aina rohkem küsimärke ja neid võib oodata ka uuest hooajast. Suvel osteti välja kapteni Zdeno Charaga pikalt koos mänginud Dennis Seidenbergi leping. Selle järgselt on meeskonna kaitseliin üsna kahvatu väljanägemisega.
(foto: dailyfaceoff.com)
Chara tähistab algava hooaja käigus oma 40. sünnipäeva ja on jäänud kaugele oma parimate päevade tasemest. Adam McQuaid on klassmees, kes suutis 2010. aastal isegi kohvri otsa koperdamisega saada peapõrutuse. Kevan Miller alustab 28-aastasena alles oma neljandat NHL-i hooaega ning tema näol on tegu mehega, kelle pärast Bruinsi fännid viimastel aastatel enim juuksekarvu peast on välja kiskunud.
Joe Morrow on 2011. aasta drafti avaringi valik, kes 23-aastasena vaid 48 põhihooaja matši kirja saanud. John-Michael Liles on 800-mängulise kogemusega kaitsemees, aga kelle karjääri parimad hooajad jäävad 5-6 aasta tagusesse aega. Ainsana võib midagi positiivset öelda Torey Krugi kohta. 25-aastane jänki mängis enamuse eelmisest hooajast vigasena, kuid jõudis sellele vaatamata söötude (40), punktide (44), väravale läinud pealevisete (244) ja mänguaja (21:37) osas karjääri parimate näitajateni.
Õlaoperatsiooni järgselt on Krug ise ja tema sõnul ka meeskonnakaaslased valmis andma kriitikutele vastulöögi. "Meil on lülid, mis paljusid inimesi ei eruta, aga me ise teame hästi, mis meil riietusruumis on," rääkis Krug augusti lõpus. "Me oleme koos kasvanud ja arenenud. Teame, et oleme väga hästi valmis vastu seisma kõigele, mis meie suunas heidetakse. Tean, et see mängijate grupp, eriti kaitsjad, on motiveeritud panema oma sõnu sööma need inimesed, kelle arvates pole me playoffide meeskond:"
Tõsi on ka muidugi see, et Bruinsil ei jäänud mullu playoffidest üldse palju puudu. Lausa vastupidi. Välja jäädi napimast napimalt, kui võitluses Atlandi divisjoni viimasele automaatsele kohale jäädi Detroit Red Wingsile võrdsete punktide (93) juures alla vähema arvu normaalajal tulnud võitudega.
Saatuslikuks sai kohutav hooaja lõpp. Julieni meeskond kaotas viimasest 12-st matšist üheksa. Kogu hooaega ilmestanud kaitseprobleemid tulid selle seeria käigus hästi välja, kui seitsmes kohtumises lasti endale vähemalt kolm kolli.
Oma roll lekkivas kaitses oli ka väravavahil Tuukka Raskil. 29-aastane soomlane lõpetas oma karjääri senise halvima tõrjeprotsendiga 91.5%. Iga teine väravavaht oleks sellise karjääri halvima hooaja peale kahtlemata rõõmus, aga Raski standardid on vähe teised. 2014. aastal liiga parimaks väravavahiks valitud mehe karjääri keskmiseks numbriks on kujunenud 92.4%.
"Arvan, et Tuukka suudab võrreldes eelmise hooajaga paremini mängida. Kui see juhtub, siis peaksime olema parem klubi," ütles klubi president Cam Neely selle nädala alguses.
Uuel hooajal on Jonas Gustavssoni asemel Raski varumeheks Anton Hudobin. 30-aastane venelane on aastatel 2011-13 ka varem Bostonis mänginud. Järgnenud on vahelduva eduga aastad Carolinas ja Anaheimis. Enamuse mullusest hooajast veetis ta Ducksi AHL-i satsi eest mängides. NHL-is läks üheksa matši jooksul keskmiselt selja taha 2.69 väravat. Tõrjete efektiivsuseks oli 90.9%.
Olgugi, et kaitse oli läinud hooajal meeskonna selge murelaps, siis on klubi peamänedžer Don Sweeney selle asemel investeerinud hoopis rünnakusse, mis oli mullu 2.88 väravaga mängus liiga paremuselt viies. Endise St. Louis Bluesi kapteni David Backesiga tehti suur, viieaastane ja 30-miljoniline leping. Ära anti praktiliselt kogu raha, mis Loui Erikssoni lahkumisega vabanes. Lisaks ei jätka klubis Lee Stempniak, Chris Kelly ja Brett Connolly.
(foto: dailyfaceoff.com)
Muutused annavad suurema rolli noorematele mängijatele. Meeskonna pesamuna David Pastrnak on 20-aastasena kirja saanud juba 97 matši, kogudes 53 punkti (25+28). Mullu vähem kui 14 minutit mängu peale mängides tuli 51 kohtumisega 26 silma (15+11).
22ne Frank Vatrano pani mullu AHL-is nagu pöörane, korjates 36 mänguga 55 punkti (36+19). Ta lõpetas tütarliiga suurima väravakütina, olgugi et tegi kaasa põhimõtteliselt vaid pool hooaega. NHL-is tuli esimese 39 esitusega 11 punkti (8+3). Tehtud sai ka karjääri esimene kübaratrikk.
Lisaks juba meeskonnas olevatele noorukitele on süsteemist peale tulemas veelgi talente, kuna viimase kahe drafti jooksul on Sweeney käsutuses olnud 16 valikut, millest üheksa olnud kahes esimeses ringis.
Hooaja väljavaated
Bruinsi suvi on tekitanud rohkem küsimusi, kui andnud vastuseid, aga Sweeney on sellega rahul, öeldes: "Arvan, et oleme hokiklubina oma taset tõstnud. Selgitasime välja valdkonnad, milles soovisime sügavust lisada - väljaku keskel, karistuste surmamisel. Soovisime kaitsesse veidi tasakaalu juurde, et toimuks rohkem kiireid üleminekuid kaitsest rünnakule. Meil on mängijad, kes vajavad kogemusi. Kuid kus mujal oleks parem neid omandada, kui mitte NHL-is? Kas nad on suuremaks rolliks valmis? See on veel väljaselgitamisel."
Meeskonna jaoks on heaks uudiseks see, et noorte mängijate kõrval on väga kogenud vennad, kes tulest ja veest läbi käinud. See peaks Sweeney poolt nõutavat kogemuste omandamist ja arengut kiirendama. Kuid vaadates samas tugevdusteta jäänud kaitseliini, siis tundub, et toimuda võib isegi taandareng. Mitmed klubid on suve oma täiendamisele kulutanud ja kui läheb halvasti, siis vuhisevad meeskonnad nagu näiteks Buffalo Sabres ja Ottawa Senators kergelt Bruinsist mööda.
Halva stsenaariumi kõrval võib aga muidugi ette kujutada ka positiivset sündmuste jada. Kaadrivahetus rünnakul ei rebi väga skoorimisvõimekust alla, kaitsemehed on varasematest eksimustest õppinud ja eelmisel hooajal mitu korda viirushaigusega kimpus olnud Rask sööb palju küüslauku ning teeb oma reputatsioonile vastava hooaja. Nii peaks õnnestuma järjekordse pettumust valmistava aasta vältimine. Äkki piisab isegi sellest, kui täita kolmest punktist ära kaks.
Hooaega kodupubliku ees kohutavalt alustanud ning üheksa mänguga vaid kaks võitu kokku kogunud Boston Bruins pani novembrile kodus punkti kolmemängulise võiduseeriaga. Ent uus kuu sama hästi ei alanud. Nashville Predatorsi vastu saadi kaks korda juhtida, kuid võitu välja mängida ei õnnestunud.
(foto: masslive.com)
Bruins sai ette juba 5. minutil, kui hiljuti vigastuspausilt naasnud kaitsja Kevan Miller jõudis oma hooaja teise tabamuseni. Külalised nõelasid aga valusalt kolmandiku lõpuhetkedel. Bruins kogus endale mitu karistust ning ülekaalust sündis Roman Josi hooaja kuues kott.
Erimeeskonnad said särada ka teisel kolmandikul. Seal pääses Bruins perioodi keskel tänu Loui Erikssoni ülekaalu väravale uuesti ette. Seejuures sai kodumeeskond ülekaalu nautida seetõttu, et James Neal pandi karistuspingile simuleerimise eest.
Kuid Predatorsil ei läinud kaua, et uuesti viigini jõuda. Patrice Bergeron korjas karistuse kepiga kinni hoidmise eest ning Josi mängu teiseks tabamuseks oli vaja sättida vaid 12 sekundit. Predatorsi kaitsjatel on nüüd kirjas 23 väravat ning sellega edestatakse teiste meeskondade sinise joone mehi ülekaaluga eduga.
Bergeroni karistus oli esimene kolmest, mis kodumeeskond praktiliselt järjest võttis. Enamvähem kogu teise kolmandiku teine pool mängiti vähemuses ja nii ei tulnud loomulikult enda mängust suurt midagi välja. Pekka Rinne asemel mänginud Carter Huttonit testiti seal vaid nelja pealeviskega.
Lõpuks jäi Claude Julieni meeskonnale kirja ainult 17 pealeviset. Predators korjas neid 33 ja viis minutit enne lõppu saadi ka võit kätte. 22-aastane rootslane Viktor Arvidsson pettis Jonas Gustavssonil püksid jalast ning skooris teist mängu järjest.
Predators on oma viimasest kümnest mängust võitnud vaid kolm, aga võib julgustust otsida sellest, et võõrsilt on kirjas neljamänguline punktiseeria.
Õhtul, kus Avalanche oma 20 aasta taguseid tähti austas, ei olnud fännidel mängust suurt midagi vaadata. Kõvad Kesk divisjoni rivaalid pidasid kummalise kohtumise, kus mõlemad lõpetasid vaid 20 pealeviskega. Zach Parise viimase kolmandiku koll aitas Wildi lisaajale, kuid seal raisati kaks supervõimalust ning John Mitchell teise värava all teist korda luba küsima ei hakanud.
Vancouver Canucks 5 - 2 Buffalo Sabres (tipphetked)
Canucks murdis viiemängulise kaotuste jada tänu Radim Vrbata karjääri kuuendale kübarale. Willie Desjardinsi meeskond oli kolm matši järjest jäetud alla 20 pealeviske juurde, kuid siin tuli neid 31 ja viimase kümne Sabresi vastu peetud kodukohtumise käigus kaheksas võit.
Arizona Coyotes tuli läinud ööl oma hooaja neljandas kodumängus üsna energiavaeselt välja, saades esimese kahe kolmandikuga kirja vaid kümme väravale läinud pealeviset. Seepeale üritas Joe Vitale teisel kolmandikul meeskonnale kaklusega elu sisse puhuda, aga see viis ta haiglasse.
(foto: USATSI)
30-aastane ründaja asus Kevan Milleri eest kaitsma meeskonna esistaari Oliver Ekman-Larssonit.
Vitale, kellel oli silmnähtavalt kohe pärast duelli enesetundega kehvad lood, sai klubi teatel ülakeha vigastuse. Peatreeneri Dave Tippetti sõnul viidi ta haiglasse röntgenülevaatusele.
Kui oled otsinud kohta, kus rahuldada oma uudishimu seoses NHL-iga, siis võid rännakud nüüd lõpetada. NHL iga kell on ainus eestikeelne lehekülg, kust leiab regulaarselt värsket materjali selle kohta, mis toimub maailma ühes vingeimas spordiliigas.
