Kuvatud on postitused sildiga ryan johansen. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga ryan johansen. Kuva kõik postitused

Rinnest sai Predatorsi võidumängus enim nullimänge kirja saanud soomlane

Kommentaare pole
Pikalt NHL-is soomlaste nullimängude rekordit hoidnud Miikka Kiprusoff on tänaseks kukutatud. Sellega sai hakkama Pekka Rinne, kes jõudis Nashville Predatorsi 2-0 võidus St. Louis Bluesi vastu karjääri 45. nullimänguni.

(foto: stltoday.com)
Rinne võitis viimase üheksa stardi peale kaheksanda kohtumise ning sai hooaja teise puhta paberi 34 tõrjega.

"Alguses oli tema jaoks kõik vaikne, aga siis hakkasime kesktsoonis vigu tegema ning tema puhastas need ära ja tegi suurepärase mängu," kiitis Predatorsi peatreener Peter Laviolette.


Rinne pidi enim viimasel kolmandikul vaeva nägema. Seal oli eelmises matšis Edmonton Oilersile kaheksa tükki pannud Blues pealevisetega üle 15-9.

Predators juhtis pikalt Ryan Johanseni 3. minuti väravast ning sai lõpusekunditel Austin Watsoni poolt ühe ka tühja võrku.

Jake Allenit asendanud Carter Hutton lõpetas endise koduklubi vastu 26 tõrjega.


45 nullimängu asetavad Rinne kõigi aktiivsete puurivahtide seas 4. kohale. Jonathan Quickile kuuluv 3. koht on vaid ühe kaugusel.

Teised kohtumised

Boston Bruins 4 - 3 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Kaks kaheväravalist edu ära andnud Bruins kasvatas David Pastrnaki viimase kolmandiku väravaga võiduseeria nelja peale. Vaid 20 pealeviset kirja saanud Penguins kaotas kolmanda järjest. Viimati oldi nii pika kaotusteseeria peal jaanuaris.

Minnesota Wild 3 - 2 (KV) Colorado Avalanche (tipphetked)

Devan Dubnykile puhkust andnud Wild pidi avakolmandiku 1-2 kaotuse järel midagi välja mõtlema ja sellega tuldi edukalt toime. Nino Niederreiter skooris seitsmendat mängu järjest ning karistusvisetel hoolitsesid asja eest Charlie Coyle ja Chris Stewart. Wild on nüüd võitnud 12 viimasest omavahelisest 16 mängust.

 Philadelphia Flyers 4 - 5 (LA) New York Islanders (tipphetked)

Viimasele kolmandikule 4-2 eduga välja tulnud Flyers ei suutnud revanšeerida paar päeva tagasi Brooklynis tulnud 3-4 lisaajakaotust. Saarlaste võiduvärava kangelaseks kerkis seekord Nick Leddy. Flyers on kaotanud seitse järjest. Ent lohutuseks see, et kolm neist on tulnud lisaajaga ning üks karistusvisetega.

Anaheim Ducks 1 - 4 Winnipeg Jets (tipphetked)

Külalised vedas võidule 2+1'ga lõpetanud Nikolaj Ehlers. Taanlasest sai mängu alguses klubi ajaloo teine mängija, kes esimese viie minuti sees teinud kaks kolli. Kolme punktiga lõpetas ka Bryan Little (1+2).

Washington Capitals 3 - 1 Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Juba teisel minutil juhtima pääsenud Lightning pidi vastu võtma hooaja kuuenda kaotuse. Philipp Grubauer sai 25 tõrjega Capitalsi väravas hooaja esimese võidu. Selleks läks vaja seitset starti. Kaheksast külalistest on sel kuul Washingtonist võiduga ära läinud vaid üks.

Vegas Golden Knights 5 - 4 (LA) San Jose Sharks (tipphetked)

Jah, isegi neljast väravast ei piisa selleks, et Golden Knights nende enda jääl alistada. Gerard Gallanti meeskonnale tõi kaheksanda järjestikuse koduvõidu 1+2'ga lõpetanud Jonathan Marchessault värav. William Karlsson sai enda nimele kaks. Külaliste skoorerite sekka mahtus ka Brent Burns, kes alles nüüd hooaja esimese tabamuseni jõudis.


Columbus Blue Jackets 5 - 2 Ottawa Senators (tipphetked)

Külalised jäid viimasel kolmandikul 2-2 pealt tagatulesid vahtima. Cam Atkinson lõpetas kahe tabamusega. Sergei Bobrovski tegi 14 oma 24-st tõrjest viimasel perioodil. Ta on seitse mängu järjest lasknud kaks või vähem.

Buffalo Sabres 3 - 1 Edmonton Oilers (tipphetked)

Kaua tehtud kaunikene. Sabres lõpetas hooaja 6. võiduga seitsmemängulise kaotusteseeria. Külaliste ainus tuli 20 sekundit enne lõppu. Võimalik, et kõik oli Rasmus Ristolaineni vigastuse taga kinni. 23-aastane soomlane oli pärast 9-mängulist pausi uuesti rivis.

 New Jersey Devils 3 - 2 Vancouver Canucks (tipphetked)

Devils kerkis tänavu alles neljandaks kodumeeskonnaks, kes Canucksist jagu saanud. Selle eest hoolitses enim Taylor Hall, kes kogus endale 1+2.

New York Rangers 2 - 1 (LA) Detroit Red Wings (tipphetked)

Tasavägine heitlus lõpetati lisaaja esimesel minutil Mats Zuccarello poolt. Tegu viimase kümne omavahelise matši peale üheksanda mänguga, kus vaheks vaid üks värav. Rangers kasvatas kodumängude võiduseeria seitsme peale.

Carolina Hurricanes 4 - 5 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Meeskonnad suutsid pakkuda väravarohke heitluse vaatamata avakolmandiku barankadele. Leafs liikus 3-0 ette, enne kui ka kodumeeskonnal midagi õnnestuma hakkaks. Lõpuks kujunes võiduväravaks Patrick Marleau ülekaalu värav.


Arizona Coyotes 3 - 2 (LA) Los Angeles Kings (tipphetked)

 Kuningate madalseis jätkub ja koiottide tõus kogub hoogu. Viimase viie mängu peale läks kirja neljas võit tänu Christian Fischeri väravale. Kings võttis samal ajal viimase kaheksa peale seitsmenda kaotuse. Õige raja uuesti üles leidmisele ei aidanud kaasa isegi Marian Gaboriku naasmine. 35-aastane slovakk tegi hooaja esimese esituse, mis tõi kohe ka ühe söödupunkti.

 Dallas Stars 6 - 4 Calgary Flames (tipphetked)

 Kodumeeskond jäi viimasel perioodil 3-4 taha, ent Jere Lehtineni austamisõhtule õnnestus siiski võidukas punkt panna. Viimased kaks tulid Tyler Seguinilt, kes vormistas nendega karjääri 8. kübaratriki. Lisaks jõudis ta esimesena 2010. aasta draftist 200 väravani. Flamesi poolelt olid rongijuhtideks nagu ikka Sean Monahan (2+1) ja Johnny Gaudreau (1+2).

Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Nashville Predators

Kommentaare pole
Kõigi aegade vägevaim hokimees Wayne Gretzky on kord öelnud, et NHL-i hooaeg koosneb kolmest osast - põhiturniiri, playoffide esimesed ringid ja finaalseeria. Nashville Predators tõestas mullu, et ühe osa kahvatu läbimine ei välista säramist hilisemates faasides.

(foto: predlines.com)
Vähe räägitud rünnak on läbinud mitu muudatust

Peter Laviolette'i meeskond kogus eelmisel hooajal vaid 94 punkti ja pääses viimasena läänekonverentsist karikamängudele. Edu esimesena eemale jäänud Winnipeg Jetsi ees oli seitse silma ehk eriti üle noatera pääsemisega tegu polnud, aga põhiturniiri võis siiski üsna ebaõnnestunuks lugeda. Uuel hooajal soovitakse seda kindlasti vältida. Seda peab tegema pärast mitmeid muutusi ründeliinis.

Predators on alati olnud tugevale kaitsele toetuv meeskond ja kõik Nashville'is mängivad ründajad võivad end tihti tunda äraunustatuna. Eriti nüüd, mil satsi sinise joone mehed näitamas ajaloolist resultatiivsust. Tõsi see ka on, et eelmisel hooajal kirja saadud 2.90 väravat mängus tulid suuresti tänu väga mobiilsetele ja osavatele kaitsemängijatele. Enne algavat hooaega on aga nüüd ikkagi ründajad tähelepanu keskpunktis.

(foto: dailyfaceoff.com)
Laviolette ei saa uuel hooajal edurivis loota mitmetele võtmemängijatele. Stabiilsuse etalon Colin Wilson on kaubeldud Coloradosse, tuntud snaipri James Neali korjas liiga laienemise draftis endale Vegas Golden Knights ja kapten Mike Fisher lõpetas 37-aastasena karjääri. Aukude täitmiseks on sisse toodud mitu vabaagenti. Teiste seas ka Nick Bonino, kes alles mõni kuu tagasi oli Stanley karika finaalseerias Pittsburgh Penguinsi mängumehena üks vihavaenlastest.

29-aastane ründaja loodab uues klubis saada rohkem mänguaega ja on kindel, et suudab oma produktiivsust tõsta. "Arvan, et Crosby ja Malkini selja taga mängides tuleb alati kasuks, kui suudad oma väikese panuse anda, aga nemad saavad lõviosa mänguminutitest, punktidest ja ülekaalu ajast," märkis mullu 37 silmaga lõpetanud Bonino pärast 4-aastase lepingu tegemist. "Sain suure osa oma punktidest siis, kui Malkin vigastatud oli."

Bonino on varasemalt ka näidanud, et õiges olukorras olles suudab ta korralikke ründenumbreid näidata. Tema karjääri rekordiks on hooajal 2013/14 Anaheimis mängides tulnud 49 punkti (22+27) ning 18 silmaga oli ta Penguinsi 2016. aasta karikavõidu ajal playoffides üks meeskonna resultatiivsematest. Ryan Johanseni kohalolek tähendab, et Nashville'is pole ta samuti põhitsenter ja ega tal arvatavasti ka talenti selleks rolliks ei jagu, kuid sobivate kaaslastega võiks teises ründekolmikus tulla hea hooaeg.


Teine huvitav täiendus ees on Scott Hartnell, kes tippaegadel olnud 60 punktiga mees. Omal ajal just Nashville'ist karjääri alustanud mehele on aastate lisandumisega mänguvorm hakanud probleeme valmistama, kuid peamänedžer David Poile usub, et 35-aastasest ründajast annab veel head mahla välja pressida, nähes teda kohaliku Hunt Kriimsilmana, kellel üheksa ametit.

"Näen teda kindlasti ülekaalus väravaesise kujuna, see võiks meie jaoks sel aastal olla oluline muutus, arvestades millised vennad meil taga on," on Poile kahe hooaja vahel rääkinud. "Columbuses saadud mänguajaga võrreldes arvan, et tal on hea võimalus saada meie juures rohkem jääle."

Hartnell sai mullu keskmiselt mänguaega vaid 12:04, mis oli pärast tema kollanoka aastat karjääri halvim näitaja. Kõigil ülejäänud hooaegadel on ta saanud vähemalt 15 minutit per mäng. Tal on kirjas viis hooaega vähemalt kümne ülekaalu väravaga. Predators pole iseenesest ülekaalus kehv olnud, kulgedes oma 18.9%-ga rahulikult liiga keskmike seas, aga tulnuks mõned PP kollid juurde saanuks kindlasti parandad oma liigapositsiooni ja äkki oleks isegi playoffideks välja mänginud kodueelise, mis uuel hooajal üks eesmärkidest.

"Peame kodueelise saamise nimel vaeva nägema, pidime selle vastu kolmes seerias võitlema. Hooaja jooksul oleksime võinud teha mitmeid asju teisiti, et tabelis ettepoole tõusta. Arvan, et see mängijate grupp õppis palju enda ja riietusruumis oleva võimekuse kohta," rääkis suvel kaitsja Ryan Ellis, kes ise peab küll eesmärgi nimel rügamist hooaja alguses pikalt kõrvalt vaatama.

Kuri, aga viisakas kaitse

Ellise näol on kaitsest puudu üks väga oluline lüli, aga ei saa öelda, et meeskond selle tõttu märgatavalt nõrgem oleks. Hea klassiga kaitsjaid on lihtsalt sedavõrd palju. Kui enamus rõõmustaksid, kui esipaari taga on veel üks väga hea vend, siis Nashville'is on isegi kaks silmapaistvat kaitsepaari. Ja seda mitmes erinevas mõttes.

(foto: dailyfaceoff.com)
Palju on räägitud Predatorsi kaitsjate panusest rünnakul ja kohusetundlikusest kaitses, aga selle kõrval väärib välja toomist veel ka nende usaldusväärsus. Ellis, P.K Subban, Roman Josi ja Mattias Ekholm kombineerisid eelmisel hooajal nelja peale kokku 125 karistusminutit, mis teeb keskmiseks näitajaks 31.25. Uus kapten Josi oli 25:04-ga meeskonna enim mänguaega teeninud mängija, aga tema nimele kogunes 72 matšiga vaid 18 karistusminutit. Kas tema tüüpi kaitsja pole mitte iga peatreeneri unelm? Kvaliteetne mõlemas väljaku otsas ja väheste karistuste tõttu saab teda palju kasutada.

Võibki öelda, et suuresti on meeskonna kaitsjate edu taga distsipliin ja karistuste vältimine. Nii püsitakse pikalt jääl ja saadakse oma oskustega panustada mõlemas tsoonis. Kuigi kaitsetsoonis tegutsemisel on veel arenguruumi. Endale lastud 30.1 pealeviset mängus oli eelmisel hooajal keskpärane näitaja ja sama kehtib karistuste surmamisel näidatud 80.9% kohta.

Rinne taas tippude hulgas

Pekka Rinnel on olnud nii mõnedki kehvapoolsed hooajad ja mullune finaalseeria algas tema poolt samuti kohutavate esitustega, aga tervikuna saab öelda, et 34-aastane soomlane on end liiga parimate väravavahtide sekka tagasi mänginud. Ta kasvatas eelmisel hooajal võrreldes eelneva aastaga oma tõrjete efektiivsuse 90.8% pealt 91.8% juurde. Tema endale lastud keskmine 2.42 oli viimase viie hooaja peale paremuselt teine näitaja. Playoffides olid tema numbriteks 1.96 ja 93%.

Üheksa aastat meeskonna esikindana veetnud Rinnel on 12 aastat noorema kaasmaalase Juuse Sarose näol selja taha kerkinud ohtlik konkurent ja see on ta nähtavasti pannud ka rohkem pingutama. Saros, kes olnud ka oma kogenuma kaasmaalase majanaaber, on senise karjääri 22 mängu jooksul näidanud väga head potentsiaali, saades kirja 2.38 ja 92.2%. Noore ea tõttu on ta veel vastuvõtlik ebastabiilsusele, kuid näib, et Poile on tema näol taaskord hakkama saanud ühe osava drafti otsusega. Nii nagu tal ikka kombeks.

Kolmekordse Vezina trofee finalisti puurist puksimine ei ole kerge ülesanne ja Rinne koht peaks algaval hooajal veel kindel olema, aga talle ei pruugi enam jaguda üle 60 kohtumise, millega ta harjunud on. See aga pole ilmtingimata halb uudis ei tema ega meeskonna jaoks. Väiksem mängukoormus võiks Rinnet hoida karikamängudeks värskemana ja arvestades, kuidas kulgemine suvel lõppes (finaalseerias tõrjed kokku 88.8%), siis võib tal seda hädasti ka vaja olla.

 Pikaks ajaks tipus

Finaalseerias Pittsburgh Penguinsile mängudega 2-4 tulnud kaotus ei tohiks Predatorsi morjendada. Võrreldes varasemate aegadega tehti väga suur samm edasi. Meeskond polnud eelnevalt kordagi playoffides isegi 2. ringist edenenud. Poile'i tarkade otsuste najal on jõutud liiga tippude sekka ja seda pikemaks ajaks.

Ellis on meeskonna võtmekaitsjate seas ainus, kellel lepingut vähem kui kolmeks aastaks. Subban ja Ekholm on lukus kuni 2022. aasta suveni. Sama ajani on kontraht Calle Järnkrokil ja Filip Forsbergil, kes jagas eelmisel hooajal Viktor Arvidssoniga meeskonna parima väravaküti au. Arvidssonil ja Johansenil on omakorda lepingud, mis lähevad lausa hooaja 2023/24 lõpuni välja. Tugev tuumik on pikaks ajaks koos ja samuti klubi jaoks soodsate tehingutega.

Usku tipus püsimiseks lisab mitmete põnevate noormängijate olemasolu. Juba oma esimesed sammud kõrgliigas teinud Kevin Fiala tegi asjad enda jaoks AHL-is üsna kergeks (121 mänguga 89 punkti) ja ta alustas kevadel karikamänge vägevalt, tehes nelja kohtumise peale kaks väravat, enne kui vigastus ta maha murdis. 2016. aasta drafti 2. ringi valikut Samuel Girardi nähakse järgmise superkaitsjana ning suvel 21-aastaseks saanud Vladislav Kamenev on äsja AHL-is teinud 50 punktiga aasta. Lisaks on justkui kingitusena sülle kukkunud Eeli Tolvanen.

Predators sai läinud suvise drafti avaringis eelviimasena valida ja otsustati 18-aastase soomlase kasuks, kellel õnnestus USHL-i punktitabelis lõpetada esimese kaheksa seas. Vihtis sündinud noormees pidi liikuma edasi Bostoni kolledžisse, aga probleem seoses keskkooli ainepunktidega tõmbas sellele plaanile kriipsu peale. Seejärel alustas Tolvanen profikarjääri ja tegi seda KHL-is kohe kübaratrikiga. Aprillis täiskasvanu ikka jõudnud mängumees on Euroopa tugevaima hokisarja ajaloo noorim kübaratriki kangelane ja tal on neid karjääri esimese 12 kohtumisega juba kaks!
Loe edasi...

Ryan Johansen sai sünnipäevaks 64-miljonilise lepingu

Kommentaare pole
Tuleval esmaspäeval 25. sünnipäeva tähistav Ryan Johansen võib kõigile soovijatele muretult välja käristada. Nashville Predators teatas, et on oma esitsentriga sõlminud 8-aastase lepingupikenduse, mille koguväärtuseks 64 miljonit dollarit.

(foto: fanragsports.com)
Palgafondist kaheksa miljonit ära võttev leping on läbi aegade suurim, mille Predators välja on jaganud.

"Poolteist aastat tagasi tegime Ryani saamiseks Columbusega tehingu, mis sai meie jaoks pöördepunktiks. Läbirääkimiste käigus ütles tema agent, et Ryan on meeskonna vedur ja nõustun sellega täielikult. Arvan, et järgmise kaheksa aasta jooksul läheb meil väga hästi ja kui meil hästi läheb, siis on Ryan Johansen kõigis võitudes väga olulisel kohal," kommenteeris Predatorsi peamänedžer David Poile.

Johansen sai lõppenud hooajal kirja karjääri parimat tähistavad 47 söödupunkti ja ta jagas 61 silmaga meeskonna resultatiivseim mängija au. Temalt tuli playoffides 14 matšiga 3+10, enne kui jalatrauma tõttu tuli karikamängud läänekonverentsi finaalis pooleli jätta.

"Ma ei kõhelnud hetkekski, see oli kerge otsus," ütles pikenduse kohta Johansen. "Usun, et NHL-is ei ole hetkel Nashville'ist paremat kohta mängimiseks."

Predatorsil on nüüd tänavu Stanley karikast vaid kahe võidu kaugusele jäänud meeskonnast 11 mängijat lepinguga seotud vähemalt 2020. aasta suveni ning üle 5.4 miljoni on veel kasutamata palgaruumi.

"Oleme oma tuumiku lukku pannud ja teinud paljude kuttidega lepingud mitmeks aastaks. Loodan, et oleme teinud õiged valikud ja usun, et nii ka on," rääkis Poile tulevikust. "Arvan, et meie riietusruum on väga ühtehoidev, seega mõtlesin, et on nii minu kui meeskonna huvides teha suure osa meeskonnaga pikaks ajaks lepingud, et nad saaksid pikalt koos mängida."

Johansen asub keskmise töötasu osas oma kaheksa miljoniga liiga palgaedetabelis jagama 15.kohta.
Loe edasi...

Predators sai Arvidssoni üllatavalt väikese lepingu peale

Kommentaare pole
Tänavu NHL-i hooaja parimaks peamänedžeriks valitud David Poile jätkab võlutrikkide tegemist. Nashville Predators teatas, et Viktor Arvidssoniga on sõlmitud 7-aastane lepingupikendus, mille keskmiseks väärtuseks 4.25 miljonit dollarit.

(foto: ontheforecheck.com)
2014. aasta drafti 4. ringist korjatud Arvidsson jäi möödunud hooajal oma 31 tabamusega napilt valja liiga väravaküttide edetabeli TOP 20-st. Ta jagas koos Filip Forsbergiga, kellel kuuemiljoniline leping, meeskonna parima väravaküti au ning oli 61 punktiga meeskonna resultatiivsustabeli tipus koos Ryan Johanseniga.

Arvidsson, kes teenis lõppenud hooajal palgarahana väga tagasihoidlikud 640 000 dollarit, moodustas hooaja edenedes Forsbergi ja Johanseniga väga ohtliku ründekolmiku ning säras ka erimeeskondade osas, juhtides lõpuks liigat viie vähemusest tehtud väravaga.

Suure palgatõusu tõi mitmekordselt kasvanud produktiivsus. 24-aastasel ründajal oli eelneva karjääri jooksul kogunenud vaid kaheksa väravat ja 18 punkti.

Poile on nüüd väikese raha eest pikemaks ajaks lukku pannud väga hea tuumiku ning omab veel käikudeks 14.5 miljonit.


Suur ports vabast rahast läheb Johanseni peale, kes piiratud vabaagendina vajab uut lepingut, ent edasisteks lüketeks peaks veel küllaga ruumi jääma.
Loe edasi...

Erakorraline operatsioon lõpetas Johanseni hooaja

Kommentaare pole
Nashville Predatorsi karikavõidu unistused on saanud ootamatult väga tõsise hoobi. Klubi teatas, et meeskonna esitsenter Ryan Johansen oli vaja pärast läänekonverentsi finaali 4. mängu toimetada erakorralisele operatsioonile, millest taastumiseks kulub 3-4 kuud.

(foto: Getty Images)
Johansen lahkus neljapäevasest mängust vahetult enne Corey Perry poolt tehtud lisaajaväravat. 24-aastane ründaja sattus opilauale vasaku reie vigastusega.

Meeskonna jaoks on Johansenist ilmajäämine väga valusaks tagasilöögiks. Kaotati oma resultatiivseim mängija ning parim söödusepp. Tal on kirjas 13 punkti ja kümme söötu. Lisaks on Johansen meeskonna liidrite hulgas mänguaja (20:46) ja +/- näitaja (+12) osas.

Kaotusevalu võib veelgi suurendada Mike Fisheri puudumine. Kapten puudus 4. mängu lisaajast pärast Josh Mansonilt saadud hoopi.


Predatorsil oli juba varasemalt rünnakult puudu eelnevates karikamängudes viga saanud Craig Smith ja Kevin Fiala.
Loe edasi...

Kesleri mängustiil on Johanseni närvi ajanud

Kommentaare pole
Läänekonverentsi finaal on kestnud vaid kaks mängu, aga tundub, et Ryan Johansen sooviks, et seeria juba läbi oleks. Vähemalt seda võib välja lugeda pärast 2. mängu antud Nashville Predatorsi ründaja ütlustest. Ryan Kesler on suutnud talle kiirelt naha alla pugeda.

(foto: sportingnews.com)
Eile võis juba esimese lahtiviske ajal näha, et tunded kahe Ryani vahel on üsna tulised. Ja tüli pole arvatavasti tekkinud sellest, kummale eesnimi paremini sobib.


"Tema käitumine hämmastab mind," sõnas Johansen pärast matši. "Ma ei kujuta ette, mis tal peas toimub. Tema perekond ja sõbrad vaatavad teda mängimas, aga ma ei kujuta ette, kuidas sa saad sellist venda toetada."

Peade puksimine oli ka alles kõige algus. Praktiliselt kogu mängu käigus riputi üksteise küljes ning Johansen sai üks hetk ka Kesleri küünarnukiga väga lähedalt tutvuda.


"Tema mängustiil on täiesti arusaamatu. Mina lihtsalt üritan hokit mängida ja see on nõme, kui iga vahetuse ajal pead kepi kubemest välja tõmbama," lisas Johansen.

Kesleri sõnul on vastane lihtsalt pehmo. "Ta on osav mängija ja mina mängin jõuliselt. Ilmselgelt see talle ei meeldi," kommenteeris tema vastasseisu.

Väga jõuliseks kujunevas seerias on kiirelt ununenud ka vennaarm ja rahvusvärvid.


Mängud jätkuvad homme Nashville'is, kus Predatorsil tänavu playoffides kirjas vaid võidud.
Loe edasi...

Järjekordsest kaotusseisust võidu välja mänginud Ducks viigistas läänekonverentsi finaali

Kommentaare pole
Tänavuse hooaja läänekonverentsi finaal oli Anaheim Ducksi jaoks pühapäeval minemas seisu, kust väga keeruline end välja mängida. Nashville Predators oli võõrsil mängides seeriat 2-0 juhtima minemas. Randy Carlyle'i meeskond sai aga hakkama järjekordse ilusa tagasitulekuga.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Ducks teenis 5-3 skooriga oma playoffide üheksanda võidu ja neljanda, mis tulnud mitmeväravalisest kaotusseisust. Vaid 1987. aasta Philadelphia Flyers on ühe hooaja jooksul playoffides rohkem selliseid mänge võitnud (5).

"Soovin, et me ei satuks kaotusseisu, aga arvan, et meil on 3-4 head ründekolmikut, kelle toel mängu tagasi jõuame. Me nagu tunneksime, et meil pole enam midagi kaotada Näib nagu just siis näitaksime oma parimat mängu," lausus Rickard Rakell pärast mängu.

Kodumeeskond jäi kiirelt taha, kui Ryan Johansen ja avamängu kangelane James Neal vähem kui üheksa minutiga Predatorsi ette viisid. Ducksile jäi avakolmandikul kirja vaid viis Pekka Rinne väravale läinud pealeviset ning mänguhoog ei tahtnud kuidagi sisse tulla. Kuid korraga saadi end siiski käima.

Sami Vatanen lõpetas esimese perioodi viimasel minutil meeskonna ülekaalu põua ning Jakob Silfverberg pani teise avaminutil kotti oma tänavuste karikamängude üheksanda värava.

Silfverbergile vastas peagi Filip Forsberg, kuid kolmandiku lõpetas eduseisus juba Ducks ning seda enam käest ei lastud. Ondrej Kaše viigistas uuesti ning mängu võiduvärav tuli kolm minutit enne teise perioodi lõppu Nick Ritchie'ilt. Kohtumise viimasel minutil vormistas tühja väravasse tehtud tabamusega lõppseisu Antoine Vermette.

Rinnele jäi lõpuks kirja vaid 22 tõrjet. Esimese kuue pealeviskega kaks väravat lasknud John Gibson lükkas litri kõrvale 30 korda.

Mängu kolme söödupunktiga lõpetanud Ryan Getzlaf kerkis playoffide punktitabelis 18 silmaga Jegveni Malkini kandadele.


Vähemalt kaheväravalisest kaotusseisust saadud võite on tänavu nüüd kirjas 14. Alates aastast 1988 on nende osas 15-ga "produktiivsem" olnud vaid 2014. aasta.
Loe edasi...

Läänekonverentsi finaal: Anaheim Ducks vs Nashville Predators

Kommentaare pole
Ühe aastaga võib palju muutuda. 2016. aasta kevadel alustasid Anaheim Ducks ja Nashville Predators oma karikateekond avaringi vastasseisuga. Esimese saamatus seoses 7. mängudega andis siis teisele võimaluse edenemiseks. Nüüd ollakse uuesti vastakuti ja seda läänekonverentsi finaalis.

(foto: Kelvin Kuo/USA TODAY Sports)
Omavahelised põhihooaja mängud

Ducks 4 - 3 (KV) Predators
Getzlaf, Ritchie, Rakell, Eaves - Wilson, Ellis, Forsberg

Predators 5 - 0 Ducks
Ellis, Neal x 2, Sissons, Forsberg

Ducks 6 - 1 Predators
Ritchie, Silfverberg x 2, Perry, Cogliano, Kesler - Wilson

Anaheim Ducks

Tänavusega on Ducks oma 7. mängu deemonitest jagu saanud. 2. ringi vastasseisus Edmonton Oilersiga tundus otsustavas kohtumises kiirelt, et ikka läheb asi vana rada pidi edasi, aga varajasest kaotusseisust suudeti siiski kosuda. Tegu on küll kogenud meeskonnaga, aga võib arvata, et lõpuks ühe 7. mängu võitmine annab ikkagi enesekindlust ja -usku juurde. Eelmisel suvel Randy Carlyle'i palkamisega kümne aasta tagusesse aega tagasi pöördumine ei tundugi enam kukalt kratsima paneva otsusena.

2007. aastal klubile seni ainsa karikavõidu toonud peatreener on Ducksist vorminud satsi, keda on raske maha murda, aga kes samas võib tormiliselt skoorida. Suurepäraseks tõestuseks selle kohta Oilersi vastu 5. mängus vähem kui nelja minutiga tehtud kolm väravat, mis aitasid lõpuks ülimagusa võiduni. Kõva kaitset iseloomustab omakorda hästi see, kuidas mõlemad senised seeriad on lõpetatud mänguga, kus endale lastud vaid üks värav.

Kuid samas on kaitsenumbritel halvaks kombeks minna ka üsna koledateks. Enne ülikindlat viimast matši lasti Oilersil endale kuue mängu peale viies panna vähemalt kolm tükki. 6. mängus tuli isegi kohutav 1-7 kaotus. Põhihooaja lõpus pikalt audis olnud esiväravavaht John Gibson on mänginud väga kõikuva tasemega. Pärast kahte ringi on tema tõrjete efektiivsuseks vaid 90.8% ning meeskonna endale lastud keskmine nii kaugele jõudnud satsi kohta kohutavalt kõrge 3.00.

Kaitsega seoses on jätkuvalt väga hädine ka Ducksi karistuste surmamise edukus. Selle osas saavutatud 69% ei tohiks kuidagi kokku käia ühe konverentsi finaalis mängiva meeskonnaga, aga ometi on suudetud seda seaduspärasust eirata. Seda tänu oma resultatiivsusele. 3.18 väravat mängus on kinniste playoffide kohtumiste peale imetlustvääriv saak. Seejuures on rünnak kuum olnud vaatamata 13.9%-lisele ülekaalule. Edurivi on hästi vedamas Ryan Getzlaf, kes kordas eelmises ringis kümne punkti kogumisega klubi ühe seeria rekordit. Neist neli tulid ühe väga domineeriva esituse käigus.


Juba eelneva ringi eelvaates sai kirjutatud, et Carlyle'i hoolealused peavad erimeeskondade efektiivsust tõstma ja nüüd tuleb end korrata. Predatorsi näol on vastas sats, kes tippklassist nii ülekaalu (20%), kui vähemuse (87.5%) osas. Hooaja 2014/15 Chicago Blackhawks on alates aastast 1990 kõige kehvema karistuste surmamise efektiivsusega Stanley karika võitnud meeskond. See oli 79%, mis siiski kõvasti parem, kui see mida Ducks suudab hetkel näidata.

Ducks edeneb, kui...

Gibsoni vorm paraneb. 23-aastasena on ameeriklane veel väga noor väravavaht, aga ei saa öelda, et ta oleks kogenematu. Tema esimesed playoffide kohtumised tulid juba kolm aastat tagasi. Ometi on klubi 2011. aasta drafti 2. ringi valik kõvasti väristamas. Koos tänavustega on tema karjääri keskmised näitajad karikamängudes - endale lastud väravad 2.81 ja tõrjete efektiivsus 90.9%. Need ei ole piisavalt head. Arvestades Pekka Rinne praegust vormi, siis võib Gibsoni ja tema meeskonna jaoks pidu samamoodi jätkates väga kiirelt ära lõppeda.

Nashville Predators

Peamänedžeri David Poile'i hea vaistuga kokku pandud Predators mängib klubi ajaloo jooksul esimest korda konverentsi finaalis ja on selles mõttes kogenematu, aga kindlasti ei saa öelda, et seerias ollakse autsaider. Tegu on meeskonnaga, kes seni pakkunud kõige veenvamaid esitusi ja seda väga heade vastaste vastu. Ducks on taas üks hea mõõdupuu. Kuigi aasta tagasi näidati juba, et Vaikse ookeani divisjoni valitseja alistamine on võimalik.

Täpselt nagu eelmisel hooajal alustab Peter Laviolette'i meeskond ka seekord võõrsilmängudega. Mullu pandi kahe 3-2 võiduga pakkudelt minema. Eufooria taandus kiirelt, kui järsku jäädi seerias 2-3 tagaajajaks, ent kahe võiduga lõpetades õnnestus ikkagi 2. ringi pilet lunastada. Kaugel polnud siis ka juba konverentsi finaali koht, aga pärast kõva pressimist sai ramm San Jose Sharksi vastu lõpuks täielikult otsa ning 7. mäng kaotati kuivalt 0-5.


Mullune nii ligidal, aga samas kaugel olemine andis aga kindlasti väärtuslikud õppetunnid. Nii meeskonna mängijatele, peatreenerile kui Poile'ile, kes peagi pärast seda tegi hulljulge sammu, saates kapteni Shea Weberi Montreali. Uue hooaja algus midagi head selle järgselt ei lubanud, kui esimesest kaheksast kohtumisest kuus kaotati, ent siin me nüüd siis oleme. Kui poleks Pittsburgh Penguinsi mängus, siis võiks äkki isegi väita, et Predators on karikavõidu favoriit.

Laviolette'i meeskonnad on alati olnud tuntud agressiivse rünnaku poolest. 2006. aastal Stanley karikat võites tegi tema Carolina Hurricanes playoffides keskmiselt 3.49 väravat ja 2010. aastal idakonverentsi finaalis olnud Philadelphia Flyers pani 3.30 kollli. Ent Predators on tänavu 52.aastase ameeriklase juhendamisel olnud harukordselt hea kaitses. Isegi nii hea, et kui Chicago Blackhawks avaringis kergelt kukutati, siis ütles Patrick Kane, et vastane mängis koledat mängu. See väidetav kole mäng on toomas aga ilusaid tulemusi.

Kahe seeria peale on seni olnud vaid kaks kohtumist, kus Predators endale lasknud rohkem kui kaks väravat. Rinne on tõrjunud 95.1%-ga, mis ajaloo parim näitaja ühe hooaja jooksul vähemalt kümnes karikavõistluste mängus kaasa löönud puurivahtide hulgas. Väga muljetavaldav on ka see, et rünnak pole kaitsele keskendumisest väga suurt hoopi saanud. 2.80 tabamust mängus on täitsa viisakas näitaja.

Predators edeneb, kui...

Ründajad annavad suurema panuse. Predators on Weberi ajastust edasi liikunud, aga tänavustes playoffides on see end meelde tuletanud. Meeskonna ühed resultatiivsemad mängijad on kaitsjad. Ryan Ellis jagab Ryan Johanseniga punktitabeli esikohta ning viie enim punkte kogunud mängija seas on tervelt kolm kaitsjat. 37.5% meeskonna väravatest on seni sinise joone meestelt tulnud. Põhihooaja vastav näitaja oli 18.9%. Mis saab siis, kui kaitsemeestel enam litriõnne pole? Rinne vorm tundub ka olevat lõpuni hoidmiseks liiga hea. Üks aeg võiksid ründemängijad ikkagi oma põhitööga tegelema hakata.

Ennustus: Predators finaali 4-3

Tegu on päris võta üht ja viska teist seeriaga. Mõlemat poolt saab eelistada ning see annab hea eelduse selleks, et tuleks maksimumarv mänge. Küll aga peab lõppkokkuvõttes siiski konverentsi finaalide uustulnukat eelistama. Eelnevad esitused on olnud raudkindlad ja muu hulgas ainsad kaks kaotust ka vaid minimaalse vahega tulnud. Parema õnne korral võiks siin maal olla äkki isegi puhaste paberitega. Ducks on samal ajal olnud ebastabiilne - kohati väga hea, aga siis jälle kehv.
Loe edasi...

Predators edenes esimesena konverentsi finaali, Draisaitl tõi Oilersile 7. mängu

Kommentaare pole
Pühapäeval selgus tänavune esimene Stanley karikavõistluste konverentsi finalist. Selleks sai Nashville Predators, kes klubi ajaloo jooksul esimest korda nii kaugele jõudnud. Otsustav võit St. Louis Bluesi üle tuli 3-1 skooriga. Teises läänekonverentsi poolfinaalis mängis Edmonton Oilers Anaheim Ducksi vastu Leon Draisaitli juhtimisel endale välja 7. mängu.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Predators jättis kuuemängulise seeria käigus Bluesi neli korda kahe või vähema värava peale. Väravavaht Pekka Rinne lõpetas seekord 23 tõrjega. Kogu seeria käigus tõrjus ta 162-st pealeviskest 151, saades sellega tõrjete efektiivsuseks 93.2%. Jake Allen suutis pärast fantastilisi avaringi esitusi soomlasele vastu panna vaid 90.9% ja kuna rünnakul väravaid ei tulnud, siis oli üliraske sedamoodi teist aastat järjest konverentsi finaali liikuda.

"Oli aegu, mil tundsime, et seeria on võidetav," tunnistas Bluesi peatreener Mike Yeo. "Nad kindlasti väärivad edasipääsu. Õpime sellest ja leiame viisi saamaks paremaks."

Yeo hoolealused tegid 6. mängule superalguse, kui Paul Stastny juba 3. minuti alguses meeeskonna ette viis. Teise perioodi avaminutil vastas aga Romas Josi ning võiduvärav tuli viimase kolmandiku 4. minutil Ryan Johansenilt. Viimasel minutil ilustas skoori veel Calle Järnkrok.

"Oleme poolel teel," kirjeldas oma meeskonna emotsioone Ryan Ellis. "Meil on veel palju tööd teha. Naudime tänast õhtut ja hakkame siis valmistuma järgmiseks seeriaks."

Oma kolm väravat vaid 18 pealeviskega saanud Predators võitis kodus üheksanda playoffide kohtumise järjest.


Johansenist sai tänavustes karikamängudes meeskonna kaheksas erinev võiduvärava autor. Just mitmekülgset koosseisu ja pingi sügavust võib Predatorsi peamiseks tugevuseks pidada. Enne viimast matši oli näiteks ka esimene ründekolmik kokku saanud kirja vaid kolm punkti.

Predatorsi järgmine paariline selgub meie aja järgi neljapäeva varahommikul. Seda pärast Oilersi domineerivat 7-1 võitu. Draisaitl jätkas partide praadimist viiepunktilise esitusega, saades alates 2000. aastast klubi esimeseks karikamängudes kübarani jõudnud mängijaks. Temast nooremalt on Oilersi särgis playoffides ühes mängus kolm väravat teinud vaid Wayne Gretzky.

Eelmise mängu korralikult ära käkkinud Oilers alustas sel korral ülivingelt, kui oma esimesest kaheksast pealeviskest neli väravaks tehti. John Gibson kestis Ducksi väravas vaid 8 minutit ja 25 sekundit. Lõpuks oli juba avakolmandikuga viis kirjas. Viimati hullati esimesel perioodil sedamoodi 1987. aastal.

Superesitusega sai hakkama ka Mark Letestu, kelle nimele jäi 2+2.  Üks tabamus tuli veel Anton Slepõševilt. Seejuures Connor McDavid ei jõudnud väravatesaju käigus mitte ühegi punktini. Külaliste ainus tuli 0-6 kaotusseisus olles Rickard Rakellilt.

Todd McLellani meeskond jõudis väga ilusa võiduni isegi ilma kahe põhikaitsjata. Oscar Klefbom ja Andrej Sekera said mõlemad eelmises kohtumises viga. Viimase puhul on ka teatatud, et selle seeria käigus teda enam väljakul ei näe.


Draisaitlil on nüüd koos tänavuse põhiturniiriga Ducksi vastu 12 mänguga kirjas 11 väravat ja 21 punkti.
Loe edasi...

Forsberg sai Predatorsi võidumängus kirja teise järjestikuse kübaratriki

Kommentaare pole
Teisipäeval Filip Forsbergi kübaratriki raisanud ja kodus Calgary Flamesile kaotanud Nashville Predators teistkordsel seesugusel apsul juhtuda ai lasknud. 22-aastane rootslane sai teist mängu järjest kirja kübaratriki ja selle toel alistas Predators Colorado Avalanche'i 4-2.

(foto: Mark Humphrey/The Associated Press)
Karjääri neljanda kübaraga maha saanud Forsberg asus paugutama 1-2 kaotusseisust. Viktor Arvidsson oli küll kodus mänginud Predatorsi ette viinud, ent Jarome Iginla ja Patrick Wierciochi tabamustes pööras Avalanche seisu enda kasuks.

Hooaja 17. võit jäi aga tänavusel punasel laternal haaramata, kui Forsbergi mängu teises pooles enam kunagi kontrolli alla ei saadud.

"Ta on väga andekas mängija," ütles pärast mängu kolmikukaaslase kohta Ryan Johansen. "Nende kuttidega mängimine on igal õhtul privileegiks. Ta suudab mulle jätkuvalt muljet avaldada ja olen kindel, et seda ka teistele. Ta on tõeline eliitmängija."

Forsbergist sai pärast Alex Burrowsit ja aastat 2010 esimene mängija, kel kahes kohtumises järjest õnnestunud kübaratrikk kirja saada.

Neljas kübar Predatorsi särgis asetas ta Steve Sullivani kõrvale jagama klubi rekordit. See õnnestus tal aga 75 vähema mänguga.


Forsbergil oli enne kahe kübaraga plahvatamist kümne mänguga tulnud vaid üks tabamus.

Teised kohtumised

 Montreal Canadiens 0 - 3 New York Islanders (tipphetked)

 Eelmises kohtumises oma teise tulemise esimese võidu saanud Claude Julien ei suutnud saavutust oma karjääri 1000. mängus korrata. Islanders jõudis tänavu esmakordselt võõrsil järjestikuste võitudeni. Thomas Greiss võttis 24 tõrjega hooaja kolmanda nullimängu.

 Tampa Bay Lightning 2 - 3 Calgary Flames (tipphetked)

 Lightningu 7-mänguline punktiseeria katkes üsna nüri ründeesituse tõttu. Andrei Vasilevski kaotas viimase 12 stardi peale 11. korda. Kodupubliku ees võitis ta viimati vana aasta viimasel päeval. Dougie Hamilton oli 1+2'ga osaline kõigis külaliste väravates. Sean Monahanist sai Flamesi läbi aegade noorim 100 väravani jõudnud mängija.


 Toronto Maple Leafs 1 - 2 (KV) New York Rangers (tipphetked)

32 tõrjega lõpetanud Henrik Lundqvist jõudis väravavahtide võitude läbi aegade edetabelis esikümnest vaid ühe võidu kaugusele. Leafs on tänavu kaheksast karistusvisete seeriast võitnud vaid ühe. Kodus on kõik neli kaotatud. Kõigi aegade kaotuste edetabelis liigutakse jõudsalt esikoha suunas.


 Chicago Blackhawks 6 - 3 Arizona Coyotes (tipphetked)

 Meeskonnad tulid avakolmandikult ära 3-3 viigiga, kuid siis läks kodumeeskond Patrick Kane'i vedamisel oma teed. Kane sai kirja karjääri kolmanda kübara. Blackhawksi mängijad tegid viimati järjestikustes mängudes kübarad aastal 1997.

 Los Angeles Kings 1  - 4 Boston Bruins (tipphetked)

 Kuningatel ei taha asjad enam kuidagi laabuda. Pärast viiemängulist võiduseeriat on kaheksast kaotatud kuus. Bruins sai uue peatreeneriga viie mängu peale neljanda võidu.
Loe edasi...

Tribuutvideota jäänud Johansen lahkus Columbusest negatiivsete emotsioonidega

Kommentaare pole
NHL-is on kenaks traditsiooniks saanud see, et kui mõni mängija esimest korda endisesse koduhalli naaseb, siis peetakse teda tribuutvideoga meeles. Pühapäeval oli Ryan Johansen uue meeskonnaga Columbuses tagasi, kuid tema varasem panus jäi videosse panemata ning 24-aastane ründaja mõistagi solvus selle peale.

(foto: si.com)
Columbus Blue Jackets saatis Johanseni eelmise aasta jaanuaris Nashville Predatorsi pärast karjääri parimat hooaega, mille jooksul ta isegi Tähtede mängu parimaks valiti.

"Olin veidi pettunud, et nad midagi minu tänamiseks ei näidanud või midagi sellist," ütles Johansen pärast eilset mängu. "Arvan, et teame kõik, kelle otsus see oli. Aga mida iganes."

Johansen sattus kiirelt pärast sinijakkide treenerivahetust John Tortorella hambusse. Klubi peamänedžer Jarmo Kekäläinen oli ta enne lõplikku tehingut juba tükk aega varem turule paisanud.

Columbuses tulnud 4-3 võit oli Johanseni jaoks neljas järjestikune punktideta mäng, kuid esimene täishooaeg uues klubis on pärast kehva algust siiski üsna hästi kulgemas. 58 mänguga on tulnud üheksa väravat ja 40 punkti. Ta on 14 ülekaalu sööduga napilt liiga esikümnest väljas.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Nashville Predators

Kommentaare pole
Kevadel klubi 18-aastase ajaloo jooksul kolmandat korda playoffide avaringist edenenud Nashville Predators on end vähem kui 12 kuuga tõstnud liiga tugevate keskmike seast võimalikuks Stanley karika nõudlejaks. Seda tänu vahetustehingutega, millega peamänedžer David Poile kokku pannud väga tugeva koosseisu.

(foto: Aaron Doster/USA TODAY Sports)
Alates klubi algusaegadest saadik peamänedžerina tegutsev Poile tõi läinud talvel klubisse Ryan Johanseni ning suvel turgutas ta satsi veel ka P.K. Subbani lisamisega. Tegu parimates mängija aastates olevate tähtedega, kelle kaasabil võiks Predators aastateks tippkonkurentsi tõusta.

Jaanuaris hangitud Johansen on tõeline esitsenter, keda meeskonnas pole varem olnud. Resultatiivselt debüteerinud ja 42 mänguga 34 punktini (8+26) jõudnud mehelt oodatakse väga suur panust.

"Meil on temaga seoses suured ootused individuaalsete esituste, punktide, söötude suhtes. Ta peab olema meie resultatiivseim mängija ja koguma endale suured numbrid," on 24-aastase Johanseni kohta Poile suvel öelnud. "Arvan, et ta on jõudmas oma parimasse ikka ja ma ei näe ühtegi põhjust, miks ta ei võiks teha väga-väga head aastat."

Subban on 27-aastasena veidi kogenum ja end ka juba tõestanud, jõudes 2013. aastal liiga parima kaitsja auhinnani. Ent ka temalt peaks olema veel rohkem tulekul. Mullu tegi ta kolmanda vähemalt 50 punktiga hooaja järjest ja seda vaatamata sellele, et kevad läks kaelatrauma ravimisele.

"Olen elevil meie meeskonna, linna ja eelkõige karika võitmise võimaluse suhtes. See on kõige olulisem," on Subban öelnud. "Siia tulemine ei ole populaarsuse kogumise võistlus. Siiatulek seisneb kõik meeskonna võitudele ja tiitlini aitamisel. Just selleks olen ma siin."


Predatorsi kaitseliin oli juba enne Subbani saabumist väga muljetavaldava koosseisuga. Kaptenist Shea Weberist loobumine oli julge otsus, aga Poile ongi end tõestanud peamänedžerina, kes ei karda riskida ja ajalugu on näidanud, et tema otsused kipuvad ka õiged olema.

(foto: dailyfaceoff.com)
"Meie kaitse puhul on tähelepanuväärne see, et esimest kolme - jättes Subbani välja - saab koosseisus ringi liigutada. Nad kõik suudavad uisutada ja litrit liigutada. Meil on väga liikuv esinelik," on oma sinise joone meeste kohta öelnud meeskonna peatreener Peter Laviolette.

Mobiilsus ja kiirus on aina tähtsamaks saamas. Nii nagu ka osavate kaitsemeeste olemasolu. Mida kiiremini litri kaitsetsoonist välja saad, seda väiksem on oht sinu väravale ja mida paremini kaitsjaid rünnakut suudavad toetada, seda rohkem tekib väravavõimalusi.

Kiirus on saanud sedavõrd oluliseks, et isegi läänekonverentsi meeskonnad nagu Predators on asunud eemalduma füüsilisusest, mis varasemalt konverentsis edukalt tegutsemiseks kõrgelt hinnatud oli. Jõudu peab muidugi endiselt olema, aga eelistatult kaasneb koos sellega kiirus ja osavus.

Rünnakuga seoses on oluline omada head tsentrite gruppi ning selleski kastis on Predatorsil linnuke kirjas. Meeskonna uus kapten Mike Fisher ja üle 1000 kohtumise NHL-is kaasa löönud Mike Ribeiro on mõlemad mitmekülgsed ründajad, kes võivad kahtlemata nii mõndagi veel ka Johansenile õpetada.

(foto: dailyfaceoff.com)
Predators, kes mängis pikalt Barry Trotzi juhendamisel, pole kunagi olnud tuntud hea ründemeeskonnanaga, kuid klubi juures kolmandat hooaega alustav Laviolette on selle osas muudatuse toonud. Pärast mitut viljatut aastat oli Predators mullu 2.73 kolliga mängus teist hooaega järjest liiga esikümne lähedal.

Meeskonnas oli eelmisel hooajal Filip Forsbergi ja James Neali näol tervelt kaks 30 väravaga meest. Seejuures jõudis rootslane 33 kolliga klubi rekordi korduseni. Playoffides, mis lõppesid  2. ringis hilisemale finalistile San Jose Sharksile 3-4 allajäämisega, näitas end tugevalt Colin Wilson, kes korjas 13 matši jooksul 14 silma (5+8). Teine ameeriklane Craig Smith on teinud kolm vähemalt 20 väravaga hooaega järjest.

Koos Jimmy Veseyga oleks edurivi veelgi tugevam, aga temast ilmajäämise kaotusevalu võib leevendada Kevin Fiala, kes korjas mullu AHL-is 66 matšiga 50 silma (18+32) ning sai viie mängu jooksul ka NHL-i lõhna nuusutada.

Kuna perfektset satsi on aga väga keeruline luua, siis on paradoksaalsel kombel Predatorsi kunagisest suurimast tugevusest saanud kõige valusam nõrkus. Laviolette'i meeskond oli mullu endale lastud pealevisete vähesuse osas 27.3-ga liiga parim, aga endale lastud väravate keskmine 2.60 jättis satsi liiga keskmikke sekka. Lühidalt tähendab see seda, et kolm korda Vezina auhinnale nomineeritud Pekka Rinne tase kukkus.

Kogu karjääri Nashville'is veetnud soomlane suutis eelmisel hooajal tõrjuda vaid 90.8%-lise efektiivsusega. Meeskond tervikuna jäi tõrjeprotsendi osas 90.5%-ga liiga viimase kümne sekka. Novembris 34-aastaseks saava Rinne peamiseks probleemiks on ebastabiilsus. Eelmise aasta oktoobris oli tema tõrjete efektiivsuseks 92.5%, aga järgmiste kuude jooksul sai ta 91% kätte vaid korra ja kahel kuul jäi see isegi alla 90%.

"Tegu on lihtsalt vaimsete asjadega. Hooaeg on pikk ja kui lased end nendest häirida, siis läheb raskeks. Võimalik, et vahest teen asjad vaimse poole pealt enda jaoks liiga raskeks," rääkis Rinne pärast hooaja lõppu.

Kuna kolm aastat klubis veetnud Carter Hutton lahkus vabaagendina St. Louisi, siis on uuel hooajal Rinnel uus varumees. Tõenäoliselt saab selleks Marek Mazanec, kes võttis kaks hooaega tagasi isegi ühe kuu parima uustulnuka auhinna. Pärast seda on aga tšehh praktiliselt kogu aja veetnud AHL-is. Eelmisel hooajal lasi ta seal endale 2.45 väravat ja tõrjus 91.2%-ga. Variandiks on ka Juuse Saros, aga 21-aastasena jääb tema siiski tõenäoliselt madalamasse liigasse veel küpsema.

Hooaja väljavaated

Pärast nappi alla jäämist Sharksile tõdes Poile, et meeskonnal on veel 1-2 mängijat puudu tõusmaks karikavõidu favoriitide sekka. Siis oli aga Johansen klubis mänginud vaid pool hooaega ja Subban oli veel Montreali armastatuim poeg. Nüüd näib, et meisterplaani viimased lülid on kokku kuhjatud.

Eelmisel hooajal tegi Predators jõulise sammu edasi ja kuna konverentsi finaal oli juba käega katsutav, siis võivad meeskonna fännid tõesti juba karikavõidust unistada. "Meie meeskond lõikab teise ringi jõudmisest kasu," tunnistas Mattias Ekholm eelmise hooaja lõpus. "Arvan, et saame vaid paremaks minna ja ootan seda põnevusega."

Rinne mänguvorm tekitab küsimusi, aga sellega seoses võib julgustavalt vaadata minevikku. Üleeelmisel hooajal tegi ta pärast 90.2%-lise tõrjete efektiivsusega aastat ühe karjääri võimsama hooaja, lõpetades 92.3%-ga. Hooajal 2012/13 olid tõrjed omakorda 91%. Ehk tal on kehvale aastale järgnenud alati hea hooaeg ja vastupidi. Nüüd peaks olema taas tõusu aeg. Kui nii tõesti välja kukub, siis peaksid Predatorsil olema päris head võimalused jõuda klubi ajaloo esimese divisjoni tiitlini ja sellele võiks järgneda ka edu playoffides.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Columbus Blue Jackets

Kommentaare pole
Columbus Blue Jackets oli 2014/15 hooaja viimastel nädalatel liiga üks kuumimaid meeskondi ja pidanuks järgmisel hooajal kandma tõsiseltvõetava musta hobuse rolli. Ent aasta algas kaheksa järjestikuse kaotusega ja 76 punkti peale jäämisega tehti korralik samm tagasi.

(foto: Getty Images)
Sinijakid tegid eelmisel suvel Brandon Saadi peale kõva investeeringu ja olgugi, et 53 punktiga (31+22) tuli temalt uus karjääri rekord, siis lootused seoses mehega, kellele makstakse kuus miljonit dollarit hooaja peale, olid selgelt suuremad. Põnevusega oodatud hüpe Ryan Johanseni poolt jäi samuti tegema ning jaanuaris sai klubi postripoisist juba Nashville Predatorsi liige.

Arvestades, et see suvi võeti võrreldes varasemaga selgelt vaiksemalt ning koosseis on praktiliselt sama, millega eelmine hooaeg lõpetati, siis püsib usk oma võimetesse. Ent nagu äsja õpitud sai, siis kõik ilus võib päris kiiresti nihu minna. On täitsa võimalik, et Blue Jackets paneb stabiilse arengu järgselt teise mädamunamaigulise hooaja järjest, kuid samas on ka faktoreid, mis võivad meeskonna playoffide jahti tagasi tuua.

2013. aastal liiga parimaks väravavahiks valitud Sergei Bobrovski ei tee usutavasti enam nii halba hooaega nagu mullu. Venelasel oli tervisega probleeme ja ta piirdus vaid 37 mänguga. Nii endale lastud väravate hulk (2.75) kui tõrjete efektiivsus (90.8%) olid karjääri halvimate näitajate seas.

Klubis jätkamiseks peab venelane endast parima taseme uuesti välja pigistama, kuna 22-aastane Joonas Korpisalo näitas 92%-lise tõrjete efektiivsusega, et on meeste mänguks valmis. Soomlane tõi 30-st stardist 16 võitu, lastes keskmiselt 2.60 väravat. Aasta vanem Anton Forsberg vedas klubi AHL-i satsi Calderi karikani, lastes playoffides keskmiselt vaid 1.34 väravat. Vähemalt sõnade järgi võib arvata, et Bobrovski on noorte täkkude kinda heitmiseks valmis.

"Alustan igat hooaega mõttega midagi tõestada, olla paremal tasemel. Järgmine hooaeg ei ole erinev. Ma ei saa kontrollida seda, mida teised kutid teevad. Tähtsam on keskenduda enda tegemistele ja oma süsteemile, püsida tervena ning aidata meeskonnakaaslaseid," rääkis peagi 28-aastaseks saav puurilukk suvel.

Eelmisel hooajal lasi vaid Calgary Flames Blues Jacketsi keskmisest 3.02-st rohkem väravaid, seega on selge, et mistahes puurilukk endale esikinda koha haarab, siis kerge ei saa olema. Ka üleeelmisel hooajal lekkis tagala kõvasti, kui keskmine number oli täpselt sama. Olukord on üsna kummaline, kuna pärast hooaja esimese seitsme mängu kaotamist võttis meeskonna peatreeneri koha üle John Tortorella, kes pigem tuntud just kaitsele keskenduva lootsina. Aga võimalik ka, et viga on lihtsalt materjalis, kust eelmise hooajaga võrreldes puudub Fjodor Tjutin, kelle leping osteti välja.

(foto: dailyfaceoff.com)
Lootusrikkust tekitava poole peale võib asetada ka selle, et nüüd on Tortorella meeskonnaga algusest saadik koos. Seejuures polnud temaga saavutatud tulemused üldsegi kohutavad. Pärast esimese mängu kaotamist võideti 72-st 34 ja punktilisa hangiti veel kaheksast matšist. Kogu hooaja lõikes annaks selline edukus 86-87 punkti tempo. Kuigi tõsi, playoffid jääksid ka sellise mineku juures kättesaamatuks. Philadelphia Flyers võttis mullu viimase idakonverentsi koha endale 96 punktiga. Praeguse formaadi juures on idast väikseima punktisaagina karikamängudele viinud 93 silma. Selle kogusid hooajal 2013/14 Detroit Red Wings ja Blue Jackets ise, kes siis klubi ajaloos teist korda põhiturniirilt edasi pääses.

Häid emotsioone pakub peamänedžerile Jarmo Kekäläinenile kindlasti ka uue generatsiooni edu. Nagu eelpool mainitud, siis klubi AHL-i sats suutis mullu liiga kinni panna ja sealt peaks juba uueks hooajaks esindusmeeskonnale korralikult täiendusi tulema. 19-aastase kaitsemehe Zach Werenski (AHL-i playoffides 17 mänguga 14 punkti) kõrval ka mitmeid ründajaid. "Nad tegid tohutuid edusamme. See annab neile vajamineva kogemuse, et võidelda koha eest NHL-is," on Kekäläinen noorukite vägitüki kohta öelnud.


Kui ründeliinis jäid mitmed mehed oma mänguvormiga hätta - Saadi kõrval võib veel eriliselt ära märkida Nick Foligno, kelle punktisaak kukkus pärast kapteniks edutamist 73 pealt 37 peale - siis oli tegelikult ka teistlaadi lugusid. Cam Atkinson jõudis 30 värava piiri lähedale (27 kolli) ja põrmustas 53 silmaga oma punktirekordi. Karjääri kahel esimesel hooajal kokku 25 kolli teinud Boone Jenner pani lambi põlema 30 korda ja kogus 49 punkti.

(foto: dailyfaceoff.com)
Tortorella meeskond oli mullu skoorimise poolest 2.60 kolliga liiga korralik keskmik, seega edurivimeeste taha ei tohiks midagi jääda. Head võimaluste tekitajad on ka sinise joone pealt võtta. Seisu saaks veelgi ilustada ka ülekaalu timmimisega. 17.3% jättis meeskonna eelmisel hooajal liiga viimase kümne sekka. Vaid aasta varem oldi 21.7%-ga parimate hulgas.

Hooaja väljavaated

Kõige välja toodud positiivsuse juures on Blue Jacketsi jaoks aga ka üks suur negatiivne faktor. Metro divisjon, kus mängitakse, on vaikselt muutumas Kesk divisjoni sarnaseks veresaunaks. Seal on karikakaitsja Pittsburgh Penguins, mullune põhiturniiri parim Washington Capitals, alati hea New York Rangers ja aina arenev New York Islanders. Lisaks ambitsioonikas Philadelphia Flyers, Taylor Halliga täiendatud New Jersey Devils ja eelmisel hooajal suure edasisammu teinud Carolina Hurricanes. Tegu on päris krõbeda pundiga ja ühestki vastasseisust pole kergeid punkte loota.

Eelmisel hooajal divisjoni viimaseks jäänud jakid kaotasid eelviimasele Devilsile kaheksa punktiga ning tuleb tõdeda, et ka uut aastat alustatakse seltskonna nõrgimana. Mida on muidugi veider tunnistada, kuna alles paar aastat tagasi oli tegu liiga ühe põnevaima satsiga. Võimalik, et igast nurgast tulnud kiitus lükkas meeskonna mugavustsooni ja see on nüüd neid tagasi hoidmas. Ka Tortorella on seda maininud.

"Kui me hakkame end mugavalt tunda, siis on meil tõsine probleem. Ausalt öeldes arvan, et kutid on hakanud end siin mugavalt tundma. Ma ei ürita neid ähvardada ega midagi sellist, aga kui sa tunned end praegusel hetkel mugavalt, siis on meil probleem. End peab utsitama ja teravusega mängima," rääkis meeskonna peatreener suve alguses vahetult pärast playoffides vaid kaks mängu kaotanud AHL-i satsi karikavõitu.

Madalamast liigast ülestulev kamp peaks olema ülimalt motiveeritud ja see võiks omakorda sütitada tule ka vanemate tegijate silmis. Nii võiks meeskond jõuda tagasi kõrgesse mängu. Enne hooaja algust peab aga nende tegemistesse ettevaatlikusega suhtuma. Aasta tagasi sai kirjutatud sellest, kuidas meeskond hakkab kohe paugutama, kuid kõik kukkus hoopis vastupidiselt välja.
Loe edasi...

Playoffide avaring: Anaheim Ducks vs Nashville Predators

Kommentaare pole
Kui paljudes tänavustes playoffide avaringi paarides on kõvasti ajaloo hõngu, siis Anaheim Ducks ja Nashville Predators kohtuvad hooaja otsustavas faasis läbi aegade alles teist korda. Predators asub mulluse läänekonverentsi finalist vastu otsima oma ajaloo kolmandat seeria võitu.

(foto: Getty Images)
Omavahelised põhihooaja mängud

Predators 3 - 2 Ducks
Weber, Neal, Salomäki - Rakell, Santorelli

Ducks 4 - 2 Predators
Rakell, Vatanen, Cogliano, Stewart - Weber, Järnkrok

Predators 5 - 1 Ducks
Nystrom, Ellis, Ribeiro, Ekholm, Wilson - Sekac

Anaheim Ducks

 Ducks oli mullu ühe võidu kaugusel jõudmaks pärast 2007. aastat esimest korda uuesti finaali. Chicago Blackhawksi vastu oli võimalus kaks korda seeria ära otsustada, kuid mõlemas mängus lasti endale viis väravat ja see tegi ülesande väga raskeks. Selle osas peaksid tänavu olema aga palju paremad võimalused. Ducks oli põhiturniiril liiga parim kaitsemeeskond. Kokku lasti endale 184 kolli, mis tegi keskmiseks 2.24 mängu kohta. John Gibson lõpetas 2.07-ga otse liiga parima maskis mehe Ben Bishopi selja taga ning Frederik Andersen jäi 2.30-ga napilt esikümnest välja. Meeskond lasi endale hooaja lõikes keskmiselt vaid 27.5 pealeviset mängus ehk puurivahte aitasid kõvasti ka väljakumängijad.

Silmapaistvat tööd tegid väljakumängijad ka erimeeskondade osas. Bruce Boudreau meeskonnast sai alates 1969. aastast alles neljas sats, kes olnud liiga parim nii ülekaalu (23%) kui vähemuse (87.2%) osas. Seejuures võib vastaste jaoks enim hirmutav olla see, et meeskond oli pikalt ülekaalu efektiivsuse tabelis liiga viimaste hulgas. Pärast jõulupausi algas aga Ducksil suur tõus ja koos sellega veeti end ka ülekaalu osas tippu. Pikalt lahendati neid olukordi hooaja teises pooles üle 30%-lise efektiivsusega, enne kui viimastel nädalatel taas veidi maha jahtuti. Kuid võimalik, et nüüd saadakse hoog uuesti sisse, sest vastu tuleb päris kahvatu karistuste surmaja (81.2%).

Pikalt vaevu üle kahe värava skoorinud Ducks sai ülekaalu toel lõpuks ka keskmise väravate arvu enamvähem normaalsele tasemele (2.62). Väravasaak pärast hooaja murdepunktiks osutunud jõulupausi oli aga tervelt 3.14. Playoffides on muidugi mängud võrreldes põhihooajaga täiesti teistsugused, aga uuel aastal näidatud hoog on Ducksist teinud kindla karikanõudleja. Kui see üldse vahepeal kahtluse alla sattus. Eks see tegelikult oli teada, et hooaja esimene pool oli lihtsalt ebaloogiliselt kehv. Boudreau sats näitas aasta tagasi pärast statistilise poole pealt üsna kahvatut põhihooaega otsustavates mängudes väga head minekut. Võib vaid ette kujutada, milleks nüüd võimelised ollakse.

Edu võti: liigse enesekindluse vältimine

Kui oled viimase nelja kuu jooksul liiga parim meeskond olnud, siis ei saa pahaks panna seda, kui end veidi imetled. Meeskonnal peaks enesekindlus hetkel laes olema. Ent enesekindluse ja ülbuse vahel on päris peenike piir. See võiks olla peamine asjaolu, mis Ducksi edenemist ohustab. Palju karmimad proovikivid on veel ees, aga meeskond ei saa endale avaringis lõdvalt võtmist lubada.

Nashville Predators

Üks Predatorsi varasematest seeria võitudest oli just Ducksi vastu. Barry Trotzi juhendamisel alati ettevaatlikult tegutsenud meeskond pani 2011. aasta avaringi seeria igas kohtumises kotti vähemalt kolm tükki ning edenes 4-2 võiduga. Resultatiivset mängu oleks kahtlemata vaja ka nüüd, kui vastas üks tõeliselt raudne kaitse. Põhiturniiril skooris Predators keskmiselt 2.73 kolli mängus, millega jäädi esikümne sappa. Seejuures oli väravate keskmine pärast Ryan Johanseni hankimist 2.95. Kaua ihaldatud tõelise esitsentri saamisega täideti oma eesmärk. Meeskonna rünnak sai tõuke ning kuna kaitse on esmaklassiliselt mehitatud, siis võib lootusrikkalt tulevikku vaadata.

Samal ajal peab aga ka märkima, et tänavu on Peter Laviolette'i käsutuses olev kaitse enamjaolt vaid paberi peal kindel olnud. Pekka Rinne tegutses põhiturniiril väga ebastabiilse tasemega ning kui su väravavaht alt veab, siis ei aita ka liiga parim kaitsepaar Shea Weber - Roman Josi. Rinne tänavused numbrid 2.48 ja 90.8% on tema karjääri ühed halvimad. Soomlase allakäik oli üllatav, kuna üle paari aasta õnnestus tal uuesti kogu maratoni käigus terve püsida.

Vigastusteta koosseis on kusjuures aastate jooksul saanud väga oluliseks faktoriks. Viimase seitsme aasta karikavõitjad Chicago Blackhawks, Los Angeles Kings, Boston Bruins ja Pittsburgh Penguins on kõik selle ajavahemiku sees kuulunud liiga parima tervisega satside hulka. Nashville'is unistatakse ka kindlasti karikast ja see on hea märk, et tänavu oli Predatorsist ainult kolm meeskonda parema tervisega. Esimesena lõpetas selle osas Colorado Avalanche. Järgnesid Blackhawks ja Kings. Ega ometi tänavu jälle karikas ühele neist ei lähe?

Edu võti: Pekka Rinne

Rinne kukutab või siis viib meeskonna edasi. 33-aastane puurilukk lasi mullu avaringis Blackhawksi vastu keskmiselt 2.68 väravat ja tõrjus 90.9%-ga. Playoffides on tema karjääri keskmisteks 2.47, 91.4%. Pole siis ka ime, et meeskond on võitnud ainult kaks seeriat. Selleks, et tuleks kolmas peab soomlane kraad-kaks kangemalt tegutsema. Ja abi peaks muidugi tulema ka kogu meeskonna kaitsemängust. Kui sellega jäädakse oma tuttavale tasemele, siis on raske tandemile Gibson - Andersen vastu saada.

Ennustus: Ducks edasi 4-1

Predators on sümpaatne sats, aga nii mõndagi ütleb see fakt, et pikalt püsis tänavu seis sellisena, et Weberist ja Josist oleks saanud liiga ajaloo kolmas kaitsjate paar, kes meeskonna punktitabelit juhtinud. Lõpuks Weberi hoog aeglustus veidi ning Filip Forsberg tõukas üsna viimasel hetkel Josi esikohalt. Hambaid näidatakse kindlasti kõvasti, nii nagu ka aasta tagasi Blackhawksi vastu, kuid vastane on siiski liiga ebamugav. Kui Ducks suudab liigset enesekindlust vältida, siis võiks õnnestuda teist aastat järjest lühikese seeriaga alustamine.
Loe edasi...

Ryan Johansen sooviks endiselt Blue Jacketsi mängija olla

Kommentaare pole
Täna ootab meid ees senise hooaja kõige põnevam mängude õhtu. Vaba päev on antud vaid kahele meeskonnale ning panused on kõrged. Florida osariigi naabrite jagada on Atlandi divisjoni esikoht, Minnesota Wild ja Colorado Avalanche heitlevad omavahel läänekonverentsi viimase playoffide koha nimel ning Nashville Predators ja Columbus Blue Jackets lähevad esimest korda pärast tänavuse hooaja suurimat tehingut omavahel kokku. Enne seda on Ryan Johansen tunnistanud, et sooviks endiselt Blue Jacketsis mängida.

(foto: Getty Images)
Johansen on enne kohtumist öelnud: "Soovin, et oleksin endiselt üks Blue Jacket. Soovin, et me poleks alustanud hooaega kaheksa kaotusega. Soovin, et oleksime playoffides. Soovin, et meil oleks suurepärane aasta. Soovin, et oleksime kõik endiselt koos. Aga selline on professionaalne sport. Selliseid asju juhtub ja kui meeskond on raskustes, siis tulevad vahetustehingud. Võimalik, et ma ei uskunud seda, et see saan mina olema, aga nii ikkagi läks. Mulle meeldis üle kõige olla üks Blue Jacket."

Samas lisas 23-aastane ründaja, et nüüd meeldib talle muidugi olla üks Nashville Predator, kiites suurepäraseid meeskonnakaaslaseid ja organisatsiooni tervikuna.

Kahe klubi vahel peab ta suurimaks erinevuseks hooaja eesmärki ja ootuste taset. "Columbuses pakkunuks rahulolu lihtsalt playoffidesse jõudmine. Siin on nad põhimõtteliselt igal aastal playoffides olnud ja see on hakanud meeskonnale mõjuma, et avaringist või teisest ringist edasi ei pääseta. Soovime minna kaugele. Tahame võita karika," selgitas Johansen.

Uue meeskonna särgis on Johansen seni 35 mängu jooksul jõudnud seitsme värava ja 25 punktini. Tema eest Columbusesse saadetud Seth Jonesil on 33 matšiga kirjas kaks kolli ja 17 punkti.
Loe edasi...

Oilers soovis Seth Jonesi endale saada

Kommentaare pole
Kui Edmonton Oilers napsas suvel Cam Talboti Florida Panthersi eest endale, siis poolteist nädalat tagasi saadi ise ninanipsu tunda. Habrast kaitseliini sooviti täiendada Seth Jonesiga, kes lõpuks Ryan Johanseni eest Columbuses maandus.

(foto: sportspyder.com)
Mitmete allikate sõnul pakkus Oilersi peamänedžer Peter Chiarelli Jonesi eest Ryan Nugent-Hopkinsit. Nashville Predatorsi ametivend David Poile olevat aga Johnsenit tema kasvu tõttu eelistanud. Nugent-Hopkins on võrreldes Johanseniga umbes 20 kilogrammi kergem ning jääb ka pikkuse osas mõne sentimeetriga alla.

Lisaks on ka Johansen rahalises mõttes soodsam variant. Tema peale läheb palgafondist neli miljonit dollarit, samas kui Nugent-Hopkins võtab enda alla kuus miljonit. Samuti on Johansen parema käe viskega ning Nugent-Hopkins vasaku omaga. Paljud peamänedžerid eelistavad just esimest varianti.

Nugent-Hopkinsi kasuks räägib vaid senise karjääri produktiivsus. 303 põhihooaja mänguga on kirjas 73 väravat ja 217 punkti. Johanseni poolt on 314 matšiga tulnud 81 väravat ja 200 silma. Kuigi ka selle juures tasub märkida, et esimene on juba alates karjääri algusest meeskonnas aktiivset rolli mänginud. Johansen tegi samas tõelise läbimurde alles paar hooaega tagasi.

Jones on seni Blue Jacketsi särgis viies mängus keskmiselt väljakule saanud 24-ks minutiks. Kirjas on kaks söödupunkti ja efektiivsuse näitaja -1.
Loe edasi...

Johansen skooris debüüdil loetud minutitega, kuid meeskond kaotas

Kommentaare pole
Sel nädalal suures vahetustehingus osalenud Ryan Johansen ja Seth Jones said läinud ööl esimest korda uue satsi särgis väljakule. Mõlema meeskonnad pidid aga tunnistama kaotust. Johansen skooris oma debüüdil loetud minutitega, kuid Nashville Predators jäi Colorado Avalanche'ile alla 3-5 ja Columbus Blue Jackets kaotas 1-4 Carolina Hurricanesile.

(foto: Michael Martin/Getty Images)
Johansen viis oma esimese pealeviskega Predatorsi ülekaalu väravaga juhtima, kui mängitud oli ainult 2:35. Temast kiiremini on klubi ajaloos debüüdil skoorinud vaid Jean-Pierre Dumont ja Mikko Lehtonen.

Ometi jäigi debütandi värav Predatorsi jaoks üheks mängu vähestest rõõmuhetkedest. Kogu kohtumisega saadi Semjon Varlamovi poolt valvatud väravale ainult 22 üritust ning avakolmandiku lõpuks oldi juba ka kaotusseisus. Jarome Iginla pani omapoolt ülekaalu värava ning Cody McLeod, kelle karistuse ajal külalised ette pääsesid, heastas juhtväravaga oma patustamise.

22-st üritusest üheksa tuli Peter Laviolette'i hoolealustelt teisel kolmandikul ja see oli konkurentsitult ka meeskonna parim. Tänu Ryan Ellise ja Filip Forsbergi tabamustele jõuti viimaseks kolmandikuks ka uuesti viigiseisule. Nende vahele mahutas end hooaja kümnenda väravaga Gabriel Landeskog.

Pärast mängu kõlas mitmest suust, kuidas tegu oli olnud nagu playoffide kohtumisega. Ja nii nagu ikka tihti hooaja kõige tähtsamas faasis juhtub, võitja otsustas ülekaalu värav. Tyson Barrie skooris kuldse kolli täpselt üheksa minutit enne normaalaja lõppu. Vahetult enne lõpusireeni sai Jack Skille ühe veel tühja väravasse.


Võidu eest saadud kaks punkti aitasid Patrick Roy meeskonna Predatorsiga ühe pulga peale. Mõlemal on 45 punkti, kuigi Avalanche'il üks mäng rohkem peetud. Ühtlasi kuulub Predatorsile sellega läänekonverentsi viimane playoffide koht.

Teised kohtumised

 Carolina Hurricanes 4 - 1 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Jones sai oma debüüdil mänguaega 22:31 ning lõpetas -2'ga. Brandon Dubinsky ülekaalu värav aitas mängu keskel sinijakid viigisadamasse, kuid teises pooles ei õnnestunud enam midagi. Cam Ward tegi 16 oma 35-st tõrjest viimasel kolmandikul. Elias Lindholm sai Anton Forsbergi selja taha kaks tükki. Hurricanes on kaheksast järjestikusest omavahelisest matšist silmad pähe saanud.

 New Jersey Devils 1 - 4 Boston Bruins (tipphetked)

Bruinsist sai Montreal Canadiensi järel teine meeskond, kes ajaloo jooksul võitnud 3000 põhihooaja mängu. Alates 2010. aasta märtsist on neist 17 tulnud just Devilsi vastu. Viimasest 20-st omavahelisest matšist on Bruins kaotanud ainult kolm.

Chicago Blackhawks 3 - 1 Buffalo Sabres (tipphetked)

Karikakaitsja pidi võiduks kõvasti vaeva nägema, kui Chad Johnsoni väravale paugutati 45 pealeviset, ent kaks punkti sadasid siiski kotti. Selle kindlustas viis minutit enne lõppu 22-aastase ründaja Philip Danault karjääri esimene värav. 29 pealeviskega lõpetanud Sabres võitis viimati Chicagos 2009. aasta detsembris. Järgmine kaotus on kümnes järjestikune.

Edmonton Oilers 2 - 3 Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Victor Hedman vedas Lightningu üsna lootusetust seisust võidule. Rootslane oli 1+2'ga osaline kõigis oma meeskonna väravates ja nii hüpati viimasel kolmandikul välja 0-2 kaotusseisust. Võiduvärava kangelaseks kerkis Steven Stamkos. Lightning võitis viimati Edmontonis 2007. aastal.

Anaheim Ducks 4 - 3 (KV) St. Louis Blues (tipphetked)

Jälle üks kaheväravaline edu, jälle suud võidust puhtad. Blues andis kolmandat mängu järjest kena eduseisu ära. Kuigi kaotus Anaheimis pole muidugi midagi üllatavat. Alates 2010. aasta algusest on seal nüüd tulnud kümme lüüasaamist järjest. Ryan Kesler sai enda nimele kaks kolli ja karistusvisetel aitasid kodumeeskonna võidule Jakob Silfverberg ning Ryan Getzlaf.
Loe edasi...

Johanseni ja Jonesi reaktsioon klubivahetusele

Kommentaare pole
Arvatavasti ei kujutanud hooaja alguses kaks kunagist drafti 4. valikut Ryan Johansen ja Seth Jones ette seda, et mängivad uuel aastal teises klubis. Just nii on asjad aga pärast eilset vahetustehingut välja kukkunud. Samas pole kumbki klubivahetusest väga löödud.

(foto: foxsports.com)
Kuigi Johansenil läksid suhted kiirelt peatreeneri John Tortorellaga segaseks, kinnitas nii mängija ise kui ka klubi, et tehingu puhul ei olnud see peamine.

"Minu suhted Tortorellaga olid head, ta lihtsalt on karmikäeline peatreener, kes üritab sinust parimat välja võtta," tunnistas Johansen.

23-aastane ründaja, kes peaks debüüdi tegema homme Colorado Avalanche vastu, ootab põnevusega karjääri uut etappi: "Nashville'is on väga hea hokiklubi. See on minu jaoks tohutu võimalus teha karjääris järgmine samm."

Johansen tunnistas ka, et on üleminekust šokeeritud, kuigi jutud sellest tehingust olid kuluaarides juba paar päeva liikunud.

Jones, kelle isa NBA-s kuus klubivahetust üle pidi elama, on samuti positiivselt meelestatud: "Ma näen Columbuses suurt potentsiaali. Kui vaadata meeskonnas olevad nimesid, siis võib öelda, et tegu on hea meeskonnaga. Oleme väga noored ning meil on kõvasti arenguruumi."

21-aastasest kaitsjast loodetakse väga palju. Ent Nashville'is mängides olid võimalused limiteeritud, kuna sinisel joonel valitsesid meeskonna liidrid Shea Weber ja Roman Josi.

Noor mängumees ei ole aga sellega seoses kibestunud: "Nashville'is on väga talendikas kaitseliin. Õppisin seal väga palju, eriti Weberilt. Nad olid väärt kõiki minuteid, mis nad said. Kuid usun, et olen suuremaks rolliks valmis. Arvan, et saan juba praegu sellega hakkama. Olen võimaluse üle väga elevil."

Jonesi debüüt uues meeskonnas tuleb samuti homme kodust eemal, kui vastas on Carolina Hurricanes.
Loe edasi...