Vana tõdemus selle kohta, et playoffides on sul hea väravavahiga selgelt paremad võimalused, peab hästi paika St. Louis Bluesi ja Nashville Predatorsi puhul, kes tänavu läbi aegade esimest korda karikamängudel kohtuvad. Jake Allen ja Pekka Rinne alustavad vastasseisu pärast suurepärast avaringi.
Omavahelised põhihooaja mängud
Blues 4 - 1 Predators
Tarasenko, Steen, Perron, Edmundson - Johansen
Blues 0 - 4 Predators
Weber, Forsberg, Arvidsson, Wilson
Predators 6 - 3 Blues
Neal, Forsberg, Johansen, Fisher x 2, Ribeiro - Shattenkirk, Reaves, Hunt
Blues 3 - 1 Predators
Perron, Broziak, Tarasenko - Ribeiro
Predators 3 - 1 Blues
Järnkrok x 2, Neal - Schwartz
St. Louis Blues
Kui anda välja avaringi sümboolne parima mängija auhind, siis rändaks see kindlasti Allenile. Minnesota Wild sai hakkama vaat, et ajalooliselt domineeriva seeriaga, kuid 26-aastasest väravavahist saadi mööda vaid kaheksa litrit.
Alleni numbrid pärast avaringi on vägevad, endale lastud keskmine 1.47 ja tõrjed 95.6%, aga tegelikult leidus ka veel üks vingem sell. Rinne lasi endale keskmiselt 0.70 väravat ja tõrjus 97.6%-ga. Nelja kohtumise peale läks kirja kaks nullimängu ning Chicago Blackhawksist sai NHL-i ajaloos esimene 1. asetusega meeskond, kes konverentsi 8. asetuse saanud satsi poolt ära pühiti.
Enne tänavust karikamängudes karjääri keskmisteks näitajateks 2.29 ja 90.2% saanud Alleni esiletõus on Bluesi jaoks kindlasti rõõmustav, ent samas võis esimesest seeriast kaasa tulla ka kuhjaga murepilvi. Wildi Corsi protsent, mis näitab pealevisete ülekaalu ja millega jäähokis mõõdetakse litrivaldamise osakaalu, oli seerias lõpuks 60.1%.
Alates hooajast 2007/08, mil seda näitajat hakati mõõtma, on playoffides ühes seeria ühe meeskonna poolt 60% kätte saadud seitse korda ja Wildist kujunes teine meeskond, kes sellist ülekaalu võiduks ei suutnud vormistada. Enamus nendest seeriatest on lõppenud domineeriva tiimi 4-2 võiduga. Corsi arvestusaja jooksul on playoffides vähemalt 55%-list ülekaalu omanud meeskond läinud järgmisesse ringi 77% juhtudest.
Seeria Wildi vastu võib vabalt minna ajalukku, kui läbi aegade üks kummalisemaid. Vaatamata domineerimisele suutis Bruce Boudreau meeskond eduseisu hoida vaid 43 minuti ja 10 sekundi jagu. Blues juhtis aga seda Alleni toel 46.3% kogu mänguajast. Ent arvatavasti teistkordselt seesugune "kobistamine" enam läbi ei lähe ja seega peab Blues oma taset tublisti parandama. Allen tõrjus tänavu põhiturniiril 91.5%-ga ja võib eeldada, et tema playoffide number hakkab ka sinna kanti tagasi kukkuma. Sellest võib omakorda eeldada, et tema esitused teises ringis enam nii hiilgavad ei tule, kui esimeses.
Vaid Edmonton Oilers sai 2. ringi edenenud meeskondadest keskmiselt vähem väravaid kirja kui Blues (2.20) ja on selge, et edasiseks eduks on vaja rohkem tabamusi. Vladimir Tarasenko jõudis alles avaringi viimases mängus oma esimese tabamuseni, seega ei pea ka kaugele vaatama, kust võiks lisavunki tulla. Jõudu peaks juurde andma ka Paul Stastny mängukõlblikuks saamine. 31-aastane ameeriklane on Bluesi parim lahtivisete mees ja lahtivisete võitmine on just üks moodustest, kuidas litrit endale hoida ning vastase domineerimist vältida. Saanuks Stastnyt kogu seeria jooksul kasutada, siis vaevalt, et Wildi pealevisete ülekaal olnuks kesmiselt 36.4-26.8.
Blues edeneb, kui...
Oma mäng saadakse käima. Blues ei ole tegelikult meeskond, kes tulemuste saamiseks oma väravavahi kukil istub. Alate 1. veebruarist, mil Mike Yeo peatreeneriks sai, oli põhiturniiril 32 kohtumise jooksul vaid 13 matši, kus vastastele pealevisetega alla jäädi. Predators jättis Blackhawksile keskmiselt 31.5 üritust, jõudes ise kirja 31-ni ehk Yeo meeskonnal peaks olema võimalus saada järje peale tagasi. Juba eelnevalt sai märgitud, et pärast Shea Weberist loobumist ei ole Predators võimaluste limiteerimisel enam tippklassist olnud ja tulise Tarasenkoga võib Blues nüüd äkki hoopis ise teerullina vastasest üle sõita.
Nashville Predators
Rinne on hetkel väravavahtide statistiliste näitajate osas tipus, aga tegelikult ei tulenenud edu Blackhawksi vastu vaid tema esitustest. Predators jagas tänavu põhiturniiril 12 erineva vähemalt kümne väravaga mehega liiga esikohta ja näitas oma sügavust kohe ka karikamängudel. Mänge oli küll vaid neli, aga 19-st jääl käinud väljakumängijast jäi nulli peale vaid neli venda. Seejuures oli üks neist P.A. Parenteau, kes sai koosseisu vaid viimases matšis, asendades viga saanud Craig Smithi.
Ajaloolist seeriat ilmestas hästi ka naljakas fakt, mille kohaselt kogus Rinne sama palju punkte (2), kui Blackhawksi resultatiivseimad mängijad Patrick Kane ja Jonathan Toews. Seejuures, kui Toews poleks viimases mängus 5:12 enne lõppu Kane'i ja Artemi Panarini söötudest tulnud ülekaalu väravat teinud, siis oleks Rinnel olnud tuntud ründeässadest kirjas rohkem punkte. Lisaks muidugi ka kolmas puhas paber.
Predatorsi võitu seerias uskusid vähesed, aga nüüd tundub see tegelikult täitsa loogilisena. Rinne on pikalt kuulunud NHL-i parimate väravavahtide sekka. 34-aastane soomlane pole suutnud varasemalt playoffides väga hiilata, aga parem meeskond annab talle selleks nüüd võimaluse. Meeskond on sügava pingiga nii rünnakul, kui ka kaitses. Mitte küll äkki nimede poolest, aga omavaheline koostöö sujub väga hästi. Kena kompott tähendas muu hulgas lõpuks seda, et meedia esindajatele välja jagatud kangema kraami võis playoffide alguses jätta mustemateks päevadeks.
Kuna lõpumängudes läheb iga ringiga aina raskemaks, siis on edaspidi Jack Danielsi viskit usutavasti ka vaja. Ilusa avaringi järel võib ilkuda erimeeskondade kallal, mis Predatorsi alt vedasid ja kui edaspidi paremini ei lähe, siis võivad mängud peagi mängitud saada. Peter Laviolette'i hoolealuste 12.5%-lisest ülekaalust olid halvemad vaid Blues ja New York Rangers (mõlemad 6.7%). Vähemuses mängides jäi edukus 77.8% peale. Edasi pääsenud meeskondade seas läks halvem näitaja kirja vaid Anaheim Ducksile (62.5%). Blues surmas enne Wildi vastu peetud viimast mängu karistusi 91.7%-ga. 5. matšis lastud kaks kolli tõmbasid efektiivsuse 83.3% peale, aga see võib petlik olla. Põhiturniiril oldi selle osas liiga tippude seas.
Predatorsi jaoks on ohusignaaliks tõsiasi, et Blackhawks oli tänavu vähemuses kohutav ja selle eest vastutanud abitreener Mike Kitchen vabastati esmaspäeval ametist, aga samas peaks meeskonnal ka enda parandamiseks potentsiaali olema. P.K. Subban, kes korjas ligi pooled (16) oma põhihooaja punktidest (40) ülekaalus mängides, oli playoffide avaringis varjus, piirdudes vaid kahe silmaga. Tema võiks olla relv, kelle toel niigi hästi alustanud meeskond saaks veel parem olla.
Predators edeneb, kui...
End ei lasta edul uinutada. Rinne ütles pärast Blackhawksi auti lükkamist: "Hetkel ei hooli ma sellest, kes meile vastu tuleb, kui sedamoodi jätkame, siis võime ükskõik kelle alistada." Suur triumf on meeskonnale kõvasti enesekindlust andnud ja see võib edaspidi kasu tuua. Aga see võib ka negatiivset mõju avaldada. Liigne enesekindlus karistatakse sageli ära ja kindlasti ei tohi end nüüd alistamatuna tunda.
Ennustus: Predators edasi 4-3
Seeria tuleb mõlema meeskonna jaoks võrreldes esimeste mängudega täiesti teistsugune. Võidab see, kes olukorraga paremini kohaneb ja sisetunne ütleb, et Predators on selleks paremini valmis. Blues on kuhjaga oma karikavõiduks vajalikku õnne juba ära kasutanud ning 2. ringi jõudmisega omamoodi imega hakkama saanud. Imesid aga juhtub teadupärast harva ja veel harvemini tuleb neid kaks tükki lühikese aja jooksul, seega kipub kaalukauss Predatorsi poolele.
 |
| (foto: Jeff Curry/USA TODAY Sports) |
Blues 4 - 1 Predators
Tarasenko, Steen, Perron, Edmundson - Johansen
Blues 0 - 4 Predators
Weber, Forsberg, Arvidsson, Wilson
Predators 6 - 3 Blues
Neal, Forsberg, Johansen, Fisher x 2, Ribeiro - Shattenkirk, Reaves, Hunt
Blues 3 - 1 Predators
Perron, Broziak, Tarasenko - Ribeiro
Predators 3 - 1 Blues
Järnkrok x 2, Neal - Schwartz
St. Louis Blues
Kui anda välja avaringi sümboolne parima mängija auhind, siis rändaks see kindlasti Allenile. Minnesota Wild sai hakkama vaat, et ajalooliselt domineeriva seeriaga, kuid 26-aastasest väravavahist saadi mööda vaid kaheksa litrit.
Wild vs Blues series in a nutshell pic.twitter.com/TovgSQF9U5— Mike Kelly (@MikeKellyNHL) April 20, 2017
Alleni numbrid pärast avaringi on vägevad, endale lastud keskmine 1.47 ja tõrjed 95.6%, aga tegelikult leidus ka veel üks vingem sell. Rinne lasi endale keskmiselt 0.70 väravat ja tõrjus 97.6%-ga. Nelja kohtumise peale läks kirja kaks nullimängu ning Chicago Blackhawksist sai NHL-i ajaloos esimene 1. asetusega meeskond, kes konverentsi 8. asetuse saanud satsi poolt ära pühiti.
Enne tänavust karikamängudes karjääri keskmisteks näitajateks 2.29 ja 90.2% saanud Alleni esiletõus on Bluesi jaoks kindlasti rõõmustav, ent samas võis esimesest seeriast kaasa tulla ka kuhjaga murepilvi. Wildi Corsi protsent, mis näitab pealevisete ülekaalu ja millega jäähokis mõõdetakse litrivaldamise osakaalu, oli seerias lõpuks 60.1%.
Alates hooajast 2007/08, mil seda näitajat hakati mõõtma, on playoffides ühes seeria ühe meeskonna poolt 60% kätte saadud seitse korda ja Wildist kujunes teine meeskond, kes sellist ülekaalu võiduks ei suutnud vormistada. Enamus nendest seeriatest on lõppenud domineeriva tiimi 4-2 võiduga. Corsi arvestusaja jooksul on playoffides vähemalt 55%-list ülekaalu omanud meeskond läinud järgmisesse ringi 77% juhtudest.
Seeria Wildi vastu võib vabalt minna ajalukku, kui läbi aegade üks kummalisemaid. Vaatamata domineerimisele suutis Bruce Boudreau meeskond eduseisu hoida vaid 43 minuti ja 10 sekundi jagu. Blues juhtis aga seda Alleni toel 46.3% kogu mänguajast. Ent arvatavasti teistkordselt seesugune "kobistamine" enam läbi ei lähe ja seega peab Blues oma taset tublisti parandama. Allen tõrjus tänavu põhiturniiril 91.5%-ga ja võib eeldada, et tema playoffide number hakkab ka sinna kanti tagasi kukkuma. Sellest võib omakorda eeldada, et tema esitused teises ringis enam nii hiilgavad ei tule, kui esimeses.
Vaid Edmonton Oilers sai 2. ringi edenenud meeskondadest keskmiselt vähem väravaid kirja kui Blues (2.20) ja on selge, et edasiseks eduks on vaja rohkem tabamusi. Vladimir Tarasenko jõudis alles avaringi viimases mängus oma esimese tabamuseni, seega ei pea ka kaugele vaatama, kust võiks lisavunki tulla. Jõudu peaks juurde andma ka Paul Stastny mängukõlblikuks saamine. 31-aastane ameeriklane on Bluesi parim lahtivisete mees ja lahtivisete võitmine on just üks moodustest, kuidas litrit endale hoida ning vastase domineerimist vältida. Saanuks Stastnyt kogu seeria jooksul kasutada, siis vaevalt, et Wildi pealevisete ülekaal olnuks kesmiselt 36.4-26.8.
Blues edeneb, kui...
Oma mäng saadakse käima. Blues ei ole tegelikult meeskond, kes tulemuste saamiseks oma väravavahi kukil istub. Alate 1. veebruarist, mil Mike Yeo peatreeneriks sai, oli põhiturniiril 32 kohtumise jooksul vaid 13 matši, kus vastastele pealevisetega alla jäädi. Predators jättis Blackhawksile keskmiselt 31.5 üritust, jõudes ise kirja 31-ni ehk Yeo meeskonnal peaks olema võimalus saada järje peale tagasi. Juba eelnevalt sai märgitud, et pärast Shea Weberist loobumist ei ole Predators võimaluste limiteerimisel enam tippklassist olnud ja tulise Tarasenkoga võib Blues nüüd äkki hoopis ise teerullina vastasest üle sõita.
Nashville Predators
Rinne on hetkel väravavahtide statistiliste näitajate osas tipus, aga tegelikult ei tulenenud edu Blackhawksi vastu vaid tema esitustest. Predators jagas tänavu põhiturniiril 12 erineva vähemalt kümne väravaga mehega liiga esikohta ja näitas oma sügavust kohe ka karikamängudel. Mänge oli küll vaid neli, aga 19-st jääl käinud väljakumängijast jäi nulli peale vaid neli venda. Seejuures oli üks neist P.A. Parenteau, kes sai koosseisu vaid viimases matšis, asendades viga saanud Craig Smithi.
Ajaloolist seeriat ilmestas hästi ka naljakas fakt, mille kohaselt kogus Rinne sama palju punkte (2), kui Blackhawksi resultatiivseimad mängijad Patrick Kane ja Jonathan Toews. Seejuures, kui Toews poleks viimases mängus 5:12 enne lõppu Kane'i ja Artemi Panarini söötudest tulnud ülekaalu väravat teinud, siis oleks Rinnel olnud tuntud ründeässadest kirjas rohkem punkte. Lisaks muidugi ka kolmas puhas paber.
Predatorsi võitu seerias uskusid vähesed, aga nüüd tundub see tegelikult täitsa loogilisena. Rinne on pikalt kuulunud NHL-i parimate väravavahtide sekka. 34-aastane soomlane pole suutnud varasemalt playoffides väga hiilata, aga parem meeskond annab talle selleks nüüd võimaluse. Meeskond on sügava pingiga nii rünnakul, kui ka kaitses. Mitte küll äkki nimede poolest, aga omavaheline koostöö sujub väga hästi. Kena kompott tähendas muu hulgas lõpuks seda, et meedia esindajatele välja jagatud kangema kraami võis playoffide alguses jätta mustemateks päevadeks.
The #Preds have provided the media with a playoff survival kit, featuring goodies like Gatorade, gum, hand sanitizer and Jack Daniels. pic.twitter.com/tZ4JWXEnn9— Robby Stanley (@RStanleyNHL) April 17, 2017
Kuna lõpumängudes läheb iga ringiga aina raskemaks, siis on edaspidi Jack Danielsi viskit usutavasti ka vaja. Ilusa avaringi järel võib ilkuda erimeeskondade kallal, mis Predatorsi alt vedasid ja kui edaspidi paremini ei lähe, siis võivad mängud peagi mängitud saada. Peter Laviolette'i hoolealuste 12.5%-lisest ülekaalust olid halvemad vaid Blues ja New York Rangers (mõlemad 6.7%). Vähemuses mängides jäi edukus 77.8% peale. Edasi pääsenud meeskondade seas läks halvem näitaja kirja vaid Anaheim Ducksile (62.5%). Blues surmas enne Wildi vastu peetud viimast mängu karistusi 91.7%-ga. 5. matšis lastud kaks kolli tõmbasid efektiivsuse 83.3% peale, aga see võib petlik olla. Põhiturniiril oldi selle osas liiga tippude seas.
Predatorsi jaoks on ohusignaaliks tõsiasi, et Blackhawks oli tänavu vähemuses kohutav ja selle eest vastutanud abitreener Mike Kitchen vabastati esmaspäeval ametist, aga samas peaks meeskonnal ka enda parandamiseks potentsiaali olema. P.K. Subban, kes korjas ligi pooled (16) oma põhihooaja punktidest (40) ülekaalus mängides, oli playoffide avaringis varjus, piirdudes vaid kahe silmaga. Tema võiks olla relv, kelle toel niigi hästi alustanud meeskond saaks veel parem olla.
Predators edeneb, kui...
End ei lasta edul uinutada. Rinne ütles pärast Blackhawksi auti lükkamist: "Hetkel ei hooli ma sellest, kes meile vastu tuleb, kui sedamoodi jätkame, siis võime ükskõik kelle alistada." Suur triumf on meeskonnale kõvasti enesekindlust andnud ja see võib edaspidi kasu tuua. Aga see võib ka negatiivset mõju avaldada. Liigne enesekindlus karistatakse sageli ära ja kindlasti ei tohi end nüüd alistamatuna tunda.
Ennustus: Predators edasi 4-3
Seeria tuleb mõlema meeskonna jaoks võrreldes esimeste mängudega täiesti teistsugune. Võidab see, kes olukorraga paremini kohaneb ja sisetunne ütleb, et Predators on selleks paremini valmis. Blues on kuhjaga oma karikavõiduks vajalikku õnne juba ära kasutanud ning 2. ringi jõudmisega omamoodi imega hakkama saanud. Imesid aga juhtub teadupärast harva ja veel harvemini tuleb neid kaks tükki lühikese aja jooksul, seega kipub kaalukauss Predatorsi poolele.
