Suvel Buffalost minema löödud ning seejärel Nashville Predatorsi rivistuses maandunud Cody Hodgon on taas soovimatu mängijana kõrvale lükatud. Endine drafti 10. valik waive'iti see nädal ning teda ootavad ees mängud AHL-is. Klubi tunnistas eksperimenti ebaõnnestunuks.
(foto: topix.com)
Hodgson võeti juulis aastase lepingu peale, töötasuga 1.05 miljonit dollarit. Temaga loodeti rünnakut parandada, ent asi kukkus hapult välja. 25-aastane ründaja sai 39 mänguga kirja ainult kolm väravat ja kaheksa punkti.
"Olime Codyga üsna ausad ja ütlesime talle, et ta peab rünnakul produtseerima, kuid ta ei teinud seda," ütles klubi peamänedžer David Poile kolmapäeval oma otsuse kohta.
Alles üleeelmisel hooajal 20 väravaga hooaja teinud ründaja koht läheb meeskonnas 19-aastasele Kevin Fialale, kes tänavu AHL-is 34 mänguga kogunud 21 silma (6+15).
Ideaalis oleks Poile tahtnud teda veel madalamas liigas küpsetada: "Oleksin olnud rahul, kui Kevin mänginuks kogu aasta Milwaukees, aga meeleheitlikud ajad nõuavad meeleheitlikke meetmete kasutusele võttu."
Kui asjad lähevad edasi nii nagu need algasid, siis võib muidugi Hodgsoni eksperimendist lõpuks ikkagi ka kasu olla. Fialal kulus läinud ööl Winnipegis karjääri teises NHL-i mängus esimeseks väravaks alla minuti.
Tänasest pole enam sel hooajal NHL-is mitte ühtegi kodukaotuseta meeskonda. Viimasena langes rivist Minnesota Wild, kes jäi läinud ööl Nashville Predatorsile alla skooriga 2-3. Pingelise heitluse otsustas viis minutit enne lõppu Wildi jaoks õnnetu värav.
(foto: Brace Hemmelgarn/USA TODAY sports)
Cody Hodgon tassis litri kaitsetsoonist välja ja otsustas justkui muuseas õnne proovida. Ja õnne oli ka! Devan Dubnyk sai litri justkui enda valdusesse, aga kohtuniku vilet ei tulnud. Nii hakkas Wildi puurivaht seda enda ümber otsima. Ent loomulikult jalgevahele ei osanud esimese asjana vaadata. Litter kukkus jääle ning Hodgson sai üsna kummalise tabamusega uue klubi eest oma esimese värava.
Kodumeeskonnal oli pärast õnnetut vahejuhtumit veel paar momenti, aga kolmandat korda enam kaotusseisust pääseda ei õnnestunud. Teisel kolmandikul tühistas Marco Scandella ülekaalu koll Mike Fisheri värava ning viimasel kolmandikul omakorda Matt Dumba ülekaalu tabamus Roman Josi oma.
Kurva noodiga lõppenud kohtumine oli õnnetu ka Zach Parise'i jaoks. James Neal sõitis Wildi suurima väravaküti vigaseks. Olukorra eest ei määratud mängus ka karistust. Wildi peatreener Mike Yao on kinnitanud, et vähemalt laupäeval Tampa Bay Lightningu vastu meeskonna esiründaja ei mängi.
Paar meeskonda saavad veel uhkustada sellega, et nad pole tänavu kodus normaalajaga kaotanud. Nendeks on Predators ise ja loomulikult Montreal Canadiens, kes järjekordse tähiseni jõudis.
Teised kohtumised Montreal Canadiens 4 - 1 New York Islanders (tipphetked)
Canadiens on oma ajaloos esimest korda hooaja esimesest 15-st mängust kogunud vähemalt 12 võitu. Siin teeniti see välja viimase kolmandikuga, mis võideti 3-0. Islandersil oli John Tavares koosseisus tagasi, aga selgelt pole kapten siiski veel täielikult paranenud.
Buffalo Sabres 1 - 4 Tampa Bay Lightning (tipphetked)
Külalised tegid väga kummalise etteaste. Avakolmandikuga mindi 3-0 ette ja siis lõpetati mängimine justkui ära. Esimese 20 minutiga tehtud 11 pealeviskele lisandus ülejäänud mänguaja jooksul sama number ning passiivsus oleks peaaegu kätte maksnud. Jon Cooperi meeskonna õnneks oli aga ka Sabresil viimaseks kolmandikuks kumm tühi. Seal saadi kahe peale kirja vaid viis pealeviset!
Washington Capitals 4 - 1 Boston Bruins (tipphetked)
Kaotusseisu jäänud Capitals ei hakanud paanitsema. Ja ega ei peagi paanitsema, kui väravas mees, kes pärast seda mängu Bruinsi vastu viimasest 119-st pealeviskest tõrjunud 118. Viigivärava teinud Aleksandr Ovetškin jõudis ühe tabamuse kaugusele NHL-i ajaloo suurima venelasest väravaküti aust. Seejuures on märkimisväärne see, et Ovi pole oma seitsmest tänavu ühtegi ülekaalust teinud!
Senaatorid andsid ära 2-0 eduseisu, ent said siiski uskumatult viljakast karistusvisete seeriast võidu kätte. Kuuest üritajast eksis seal vaid Andrew Ladd. Koguni kuus tänavusest 13-st Senatorsi mängust on seni läinud normaalajast üle. Neist omakorda viis on lõpuks vajanud karistusviskeid.
Calgary Flames 2 - 1 (LA) Philadelphia Flyers (tipphetked)
Flyers on sattunud täiesti kohutavale allakäigutrepile. Kirjas kuus kaotust järjest. Neis on skooritud vaid üheksa korda ning endale on lastud 21 tükki. Endiselt väravata Jakub Voracek ei jõudnud Flamesi vastu isegi mitte pealeviskeni.
Kaitsja Nicklas Grossmann üllatas kahe väravaga ning Coyotes sai oma hooaja teise koduvõidu. Meeskonnad olid ülekaalust uskumatult ebaefektiivsed. Kahe peale jäi lahendamata 11 olukorda.
Los Angeles Kings 2 - 3 Columbus Blue Jackets (tipphetked)
Reisiprobleemid ilmselgelt Jacketsit ei häiri. Hooaja alguse peksupoisil on viimasest viiest võõrsil mängust kirjas neli võitu. Siin saadi magus võit kätte vaatamata sellele, et esimese kahe kolmandikuga oli kirjas vaid kaheksa pealeviset. Seejuures jäädi teisel perioodil üldse nulli peale! Kings oli varem põhiturniiril vastasele sellist tempu teinud vaid korra.
San Jose Sharks 5 - 2 Florida Panthers (tipphetked)
Kui Tavares on veel liimist lahti, siis sama võib öelda ka Jaromir Jagri kohta. Väsimatu tšehh on Panthersi koosseisus tagasi, kuid see kohtumine lõppes -4 näitajaga. Mängukangelaseks sai hoopis teine vanur. Patrick Marleau jõudis tõelise meistritööga karjääri 1000. punktist vaid mõne silma kaugusele.
Hooajal 1998/99 NHL-iga liitunud Nashville Predators tegi mullu esimese hooaja peatreeneriga, kelle nimi pole Barry Trotz. Võis arvata, et ees ootavad kasvuraskused, kuid Peter Laviolette sai oma esimesel aastal väga hästi hakkama. Meeskond oli pikalt põhiturniiri võidu konkurentsis ja jõudis pärast kaheaastast pausi uuesti playoffidesse.
(foto: nbcsports.com)
Soovitakse rohkem väravaid
Tänu Pekka Rinnele ja kaitseliinile, mille liidriks Shea Weber, ei pea Nashville'is kunagi endale lastud väravate pärast väga muretsema. Küll aga on probleemiks olnud enda väravatesaak ning seda soovitakse parandada. "Meie kolmas ja neljas ründekolmik olid ühtlase tasemega, kaitses väga head, aga rünnakul ei tulnud nende poolt eriti midagi. Ma ei taha olla ahne, aga soovin veidikene veel kvaliteeti tõsta," kommenteeris hiljuti peamänedžer David Poile.
Eelmisel hooajal keskmiselt 2.76 kolli teinud rünnakut on täiendatud KHL-i tähe Steve Mosese ja Buffalo Sabresist kinga saanud Cody Hodgsoniga. "Ta on kutt, kes oli tasuta saadaval, kellel on skoorimise võimed olemas. Miks mitte võtta riski? Ta pole (kasvult) suur, aga on kiire ja suudab skoorida," kirjeldas Poile 26-aastast ründajat.
Moses tegi eelmisel hooajal põhiturniiril 36 kolliga KHL-i rekordi. 60 mänguga lisas ta nende kõrvale ka 21 söötu. Mõned Euroopas lammutanud tähed on varem NHL-is läbi kukkunud ja kukuvad kindlasti ka tulevikus, aga enne seda tuleb neile võimalus anda ning Predators on seda teinud.
Rünnakul oldi mullu hädas, kuna James Neali debüüthooaeg ei osutunud nii edukaks kui loodeti. Hooajal 2011/12 Pittsburgis tervelt 40 kolli teinud ründajat vaevasid terviseprobleemid ja 67 kohtumisega tuli vaid 23+14. Samas oli ta sellest hoolimata meeskonna üks edukamaid väravakütte. Vaid Filip Forsberg sai tema 23-st rohkem kirja (26). Augusti keskel 20. sünnipäeva tähistanud rootslane tegi suurepärase debüüthooaja.
Seis olnuks meeskonna jaoks väga nutune, kui poleks olnud 2013. aasta kevadel tehtud vahetustehingut, millega Forsberg Washingtonist üle toodi. Või õigemini ära rööviti, arvestades et vastu läksid Michael Latta (seni 70 mänguga 10 punkti) ja Martin Erat (uueks hooajaks otsapidi KHL-is).
Forsberg ja Mike Ribeiro olid eelmisel hooajal meeskonna ainsad vähemalt 60 silmaga mehed. Seejuures tulid nende järel punktide osas juba kaks kaitsjat - Weber (45) ja Roman Josi (55). Särtsu oleks tõesti ette rohkem vaja. Eelmise hooaja väravatesaak oli viimase kolme hooaja parim, aga seegi andis kogu liiga peale alles 14. koha.
Riskantne aga kõrge tasuvusega täiendus ka kaitses
Nagu mainitud sai, siis kaitses ei ole Predatorsil probleeme - eelmisel hooajal lasti 2.46 väravat mängus, millega kuuluti liiga esikümnesse - aga eks paigal tammumine viib lõpuks stagnatsioonini. Sinisele joonele on lisatud Barrett Jackman.
(foto: sportingnews.com)
Suurte kogemustega - kirjas üle 800 mängu - kanadalane on karjääri jooksul olnud mees, kes igal õhtul oma alati ära teeb, aga võib arvata, et St. Louis Bluesil ikkagi olid põhjused, miks tal minna lasti. 34-aastasena ei ole liiga kunagine parim uustulnuk enam oma parimal tasemel, seega on sarnaselt Mosese toomisele tegu riskantse sammuga. Aga see võib olla kõrge tasuvusega, kui mees endale uue hingamise leiab.
Poile on oma lükkega väga rahul: "Ma arvan, et ta sobib meile ideaalselt. Ta lisab veteranina liidriomadusi, füüsilisust ja tema suurim väärtus on meie jaoks vähemuses mängimine. Teoorias on tema esimene, kes karistusi surmama asub ja ma ei saa kirjeldada kui tähtis see meeskonnasisese tasakaalu suhtes on. Saame Weberile ja Josile nendes olukordades puhkust anda."
Predatorsil vajab parandamist vähemuses mängimise efektiivsus, mis oli mullu 80.8%-ga liiga tagumises otsas. Weberi ja Josi säästmine on samuti kahtlemata tähtis. Mõlemad kaitselõvid mängisid mullu keskmiselt üle 26 minuti mängus ja kuulusid selle osas liiga esimese viie sekka.
Väravas tuttav paar
Kui mõned vahetavad puurivahte - eriti varumehi - nagu sokke, siis Predators läheb juba kolmandale hooajale vastu sama paariga. Pekka Rinnat on toetamas Carter Hutton. 29-aastase kanadalase roll on ka olulisel kohal, kuna soomlast on viimasel kahel aastal vigastused kiusanud. Mullu jäi küll paus üsna lühikeseks ja sattus ideaalsele ajale, kui Tähtede mängu tõttu tehti pikem paus, aga on selge, et päris raudmehega tema puhul tegu pole.
(foto: Bill Greenblatt/UPI)
Hutton sai eelmisel hooajal jääle 18 kohtumises. 17-st stardist tuli kuus võitu. Keskmiselt lasi ta 2.61 väravat ning tõrjete efektiivsuseks oli 90.2%. Aasta varem läks märksa edukamalt - 34-st stardist 20 võitu, väravaid 2.62, tõrjed 91%. Tema puhul on saanud tuttavaks seis, kus ühele edukale mängule järgneb kaks-kolm veel, aga sama on ka ebaõnnestumiste korral.
Rinne tegi pärast puusatraumast taastumist mullu ilusa tagasituleku. Numbrid 41 võitu, 2.18 endale lastud väravat ja tõrjed 92.3% viisid ta karjääri jooksul kolmandat korda hooaja parima puurivahi kandidaatide sekka. 32-aastasena peaks tal veel mitu head hooaega veel ees olema. Predatorsi edu suhtes on tema hea vorm elulise tähtusega.
Hooaja väljavaated
Suvel on meeskonnas mõned muudatused olnud, aga enim loodab klubi hoopis sellest, et on saavutatud püsivus. "Ennekõike oleme me meeskonda parandanud sellega, et hoidsime seda koos. Viimase paari aasta jooksul on olnud väga palju muutuseid ja arvan, et vajasime tänavu rohkem stabiilsust. Eelmistel aastatel ei suutnud me võita, ega jõudnud playoffidesse, seetõttu vajasime muudatusi," on Poile rääkinud.
Predators naases playoffidesse kenade esitustega, kui lõpuks Stanley karika võitnud Chicago Blackhawks pandi avaringis korralikult higistama. Uuel hooajal on kindlasti potentsiaali enamaks. Või siis järgmisel hooajal. Tulevik tundub helge. "Kõik on endiselt noored ja arenevad. Oleme juba suure teekonna läbinud, aga siinsete poiste jaoks on tegu loodetavasti pika ja eduka rännaku algusega," ütles Forsberg suvel.
Eelmisel hooajal jõuti 104 punktini ja seda isegi nii, et viimasest 27-st mängust kaotati 19. Näidati head ning mitmekülgset mängu ja see pakub usku, et asjad võivad paremini sujuda. Kesk divisjonist pole muidugi kerge välja saada ja seal mängimise kõrval tundub hambaarsti külastamine meeldiva ettevõtmisena, aga eelmisel hooajal oli Predators lähedal oma ajaloo esimesele divisjoni tiitlile. Juba see näitab, et tegu on satsiga, keda peab tõsiselt võtma.
Veteranist kaitsja Barret Jackman vahetas tänavu suvel esimest korda oma 12-aastase karjääri jooksul klubi. St. Louis Blues 34-aastasele mängumehele enam pikendust ei pakkunud ja nii maandus ta Nashville'is. Seal on kõike näinud ja teinud kanadalane ennast uuesti kollanokana tundmas.
(foto: foxsports.com)
Jackman sai Predatorsilt kaheaastase tehingu, koguväärtusega neli miljonit dollarit. Endine liiga parim uustulnuk on pärast klubivahetust justkui ajas tagasi rännanud. "Tunnen ennast kollanokana, tulen uude meeskonda ja ei tea mitte kedagi," räägib Jackman klubi kodulehele antud intervjuus.
Kanada koosseisus 2007. aastal MM-kulla võitnud kaitsja toob Nashville'i üle 800 mängu jagu kogemusi, aga klubivahetus on pakkunud omaette elamuse. "See on midagi uut olla kõiketeadja ja teiste abistaja asemel tüüp, kellele tuleb käest kinni hoides kõike näidata. Samal ajal on see ka lõbus. Näen uut linna ja veedan aega uute nägudega, olen ennast justkui uuesti lapsena tundmas."
Jackmani kõrval on meeskonna uueks liikmeks ka Cody Hodgson. 25-aastane ründaja on vaatamata noorele vanusele juba oma kolmandas klubis ning muljed on väga head: "Selgelt on tegu hea meeskonnaga, aga kõik organisatsiooni liikmed on suurepärased. Ootan seda, et mul tuleb nende kuttidega suurepärane hooaeg."
Predators alustab oma aastat 3. oktoobril Columbuses.
2008. aasta drafti avaringi valik Cody Hodgon on üks nendest meestest, kes sel suvel ootamatult töötuks jäi. Buffalo Sabres ostis välja temaga alles 2013. aasta septembris tehtud 6-aastase lepingu, mille koguväärtuseks oli 25.5 miljonit dollarit. Vabaagendina maandus ründaja Nashville Predatorsis, kus ta loodab korrata seda, mida meeskonnakaaslane Mike Ribeiro tegi.
(foto: Jerome Miron/Getty Images)
Ribeiro sai Arizona Coyotesilt 2013. aasta suvel 4-aastase lepingu, mille koguväärtuseks 22 miljonit dollarit. Sellele järgnes aga hooaeg, kus keskründaja suutis koguda vaid 47 punkti. Lisaks olid tal "käitumisprobleemid". Vähemalt nii teatas Coyotes, kui tema leping välja osteti.
Ühe kaotus on aga teise võit. Predators tegi Ribeiroga aastase lepingu, töötasuks vaid 1.05 miljonit ning sellele vastas kogenud ründaja 62-punktilise hooajaga. See tõi talle sel suvel kaheaastase pikenduse ning mitmekordse palgatõusu - töötasuks nüüd 3.5 miljonit per hooaeg.
Sama loodab nüüd ka Hodgson teha: "Loodetavasti suudan teha seda, mida Ribeiro tegi. Täpselt nagu tema puhul, on see ka minu jaoks uueks võimaluseks. Loodetavasti suudan selle ära kasutada, täpselt nagu tema seda tegi."
Hodgson kogus tänavu vaid 13 punkti, mis võis stabiilse 30-40 punkti mehe jaoks olla üsna piinlik. "Tegu oli raske hooajaga nii väljakul kui sellest eemal, kõik läks valesti mis valesti minna sai," meenutab 2012. aastal Vancouverist Buffalosse kolinud ründaja. "Tegu oli katastroofilise hooajaga, kuid nüüd on käes uus päev."
Kanadaga 2009. aastal juuniorite MM-kulla võitnud Hodgson valis Nashville'i oma tuhast tõusmise paigaks suuresti tänu peatreenerile Peter Laviolette'ile. Talle sümpatiseerivat tema poolt harrastatav ründav mängustiil. Lisaks on Hodgson öelnud, et talle meeldib kantrimuusika. Seda silmas pidades tuleb märkida, et suurejooneline pildile tagasi tõusmine peaks mööduma üsna muretult.
Liigatabeli lõpus sörkivad Buffalo Sabres ja Edmonton Oilers on tänavu meisterlikult oma harvad õnnestumised sedasi ära jaganud, et kordagi ei ole võidutsetud samal päeval. Nüüd saadi aga lõpuks sellega hakkama. Sabres korjas Columbus Blue Jacketsi vastu 4-2 võidu ja Oilers üllatas Minnesota Wildi skooriga 2-1.
(foto: Kyle Robertson/Dispatch)
Sabres sai sel hooajal alles kümnendat korda kirja neli väravat. Need tehti ära 24 ja poole minutiga. Avakolmandikul skoorisid Cody Hodgson ja Zemgus Girgensons. Teise kolmandiku alguses kasvatasid skoori Mark Pysyk ja Chris Stewart.
Jacketsi skoori avas 1-2 väravaga Matt Calvert. Pärast kolmeväravalisse auku kukkumist saadi üsna kiirelt Sabresile taas sappa - 2-4 tuli teise kolmandiku kaheksandal minutil Kevin Connautoni poolt - aga pettumustvalmistavast kaotustest see ei päästnud.
Viimasel kolmandikul võttis Sabresi väravavaht Michal Neuvirth ära 18 pealeviset ja sai lõpuks tõrjed kirja 45. Jacketsil seisis väravasuul kollanokk Anton Forsberg. Tema arvele läks 27 tõrjet ja paar pehmet sisse lastud väravat.
Nagu tihti ikka kipub minema, siis kõik ilus saab otsa kõige ootamatumal hetkel. Devan Dubnyk polnud viie mängu jooksul oma endisele koduklubile kordagi veel kaotanud ja Wild oli Oilersi hiljutise tõusu ajal juba kaks korda alistanud.
Avakolmandikul jäi Benoit Pouliot kaks korda valveta ning edasi muretses asja eest Ben Scrivens. Oilersi puurilukk lükkas lõpuks kõrvale 33 pealeviset. 28 neist tuli viimase kahe kolmandikuga. Wild domineeris täielikult, aga ei leidnud lihtsalt väravavõrku üles.
Ehk aitab väravaid leida uus ründaja. Wild teatas enne kohtumist, et on Florida Panthersist oma Soome leegionisse lisanud Sean Bergenheimi. Temaga koos rändas Wildile ka drafti 7. ringi valik. Vastu anti drafti 3. ringi valik.
Teised kohtumised
Boston Bruins 1 - 2 Vancouver Canucks (tipphetked)
Ryan Milleri puudumisel läbis Eddie Läck esimese katse eeskujulikult. Tema poolt tuli 40 tõrjet. Bruins läks juba teisel minutil juhtima, aga viik oli kiirelt majas ning Zach Kassian kerkis viimasel kolmandikul meheks, kes Claude Julieni 600. mängu Bruinsi bossina ära rikkus. 19 võõrsilvõiduga on Canucks nüüd liiga kõige edukam reisija.
New York Islanders 5 - 1 Arizona Coyotes (tipphetked)
Meeskonnad jagasid ära kaks teise kolmandiku väravat, enne kui Islanders viimase 20 minuti jooksul plahvatas. Coyotes on tänavu nüüd 20 mängu vähemalt kolme väravaga kaotanud. Vaid Sabresil on see rohkem "õnnestunud".
Jalkaskooriga kohtumine, kus võiduvärava autoriks oli Kevin Hayes, tõi Cam Talbotile hooaja neljanda ning karjääri seitsmenda nullimängu. Rangersi ajaloos on oma karjääri esimese 38 matšiga rohkem nullimänge (10) korjanud vaid Lorne Chapot, kes tegi selle ära 1927. aastal.
Carolina Hurricanes 4 - 1 Philadelphia Flyers (tipphetked)
Flyers ei taha kuidagimoodi Bruini äpardumisi ära kasutada, et ise idakonverentsi viimasele playoff-kohale ronida. Siin jäädi keset mängu täielikult magama ja lõpuks oli kirjas vaid 24 pealeviset. Oma karjääri 500. mängus osalenud Cam Ward võttis kõik need muidugi soojalt vastu. Masendava mänguga lõppes ka Flyersi ründaja Wayne Simmondsi karjääri parim kaheksamänguline punktiseeria.
St. Louis Blues 2 - 5 Montreal Canadiens (tipphetked)
Carey Price teenis 27 tõrjega oma üheksanda järjestikuse võõrsilvõidu ja sellist asja pole ükski Canadiensi puurivaht varem teinud. Eelmine rekord, kaheksa mängu, tuli perioodil 1968 detsember kuni 1969 veebruar Rogie Vachoni poolt. Bluesi terroriseerisid enim Alex Galchenyuk ja Brendan Gallagher, kes skoorisid mõlemad kaks tükki. Esimene lisas oma arvele ka ühe söödu.
Avalanche läks esimestel minutitel 1-0 ette, aga eduseis kestis vaid 15 sekundit. Predators läks kiirelt oma teed, aga et kõik ei räägiks pärast mängu vaid Peter Laviolette'i meeskonna järjekordsest koduvõidust (neid on nüüd 30-st 26), siis otsustas Patrick Roy veidi nalja teha ja katsetas 12 minutit enne lõppu 1-4 seisu peal väravavahita mängimist. See lõppes Predatorsi vähemuse väravaga.
Blake Wheelerita mänginud Jets oli alguses raskustes oma käima saamisega, aga lõpuks tehti rahulik jalutuskäik. Kari Lehtonenita mänginud Stars sai skoori veidi ilusamaks alles eelviimasel minutil.
Chicago Blackhawks 3 - 2 (KV) Florida Panthers (tipphetked)
Blackhawks mängis viimasel kolmandikul 2-0 edu maha ja olgugi, et Panthers on tänavu korralikult karistusviskeid harjutada saanud, siis lõpetas Joel Quenneville'i meeskond oma megapika kodumängude seeria ikkagi võidukalt. Karistusvisetel skoorisid Jonathan Toews ja Patrick Sharp. Kapten kerkis NHL-i ajaloos esimeseks mängijaks, kes teinud väravaks 40 karistusviset. Need on tulnud ka korraliku protsendiga - 79-st 40 ehk 50.9%.
Los Angeles Kings 1 - 0 Detroit Red Wings (tipphetked)
Justin Williams skooris juba kolmandal minutil ülekaalust ja Kings istus edukalt varajasel juhtseisul lõpuni välja. Jonathan Quick sai hooaja neljanda nullimängu 20 tõrjega. Kingsil on nüüd kirjas kaheksa järjestikust võitu. Kummalisel kombel on ärgatud peaaegu täpselt samal ajal, mil aasta tagasi. Siis saadi hooaja pikim võiduseeria, mis koosnes samuti kaheksast mängust, kirja 10. märtsil.
Kunagine tippklubi Buffalo Sabres jäi eelmisel hooajal playoffidest eemale kolmandat korda järjest. Ilusad ajad Stanley karikafinaalidest, kus Sabres on osalenud kaks korda, on nüüdseks aina kaugenev minevik. Sabres alustab uut hooaega liiga ülekaaluka autsaiderina. Paar aastat tagasi alustati ümberehitamise projekti, mis peaks tuleval suvel saama suure tõuke. Kõigi eelduste kohaselt asub Sabres jahtima drafti avavaliku õigust, et meeskonda tuua imelaps Connor McDavid.
(foto: Jen Fuller/Getty Images)
Võrreldes oma viimase playoffide aastaga 2011 on Sabres tundmatuseni muutunud. Rünnakult on läinud Thomas Vanek ja Jason Pominville ning väravasuul pole enam Ryan Millerit. Hilisematest olulistest liitujatest on loobutud ka Christian Ehrhoffi teenetest. Sabres on täielikult keskendunud tulevikule. Juba eelmisel oktoobril oldi üle 18 aasta esimene meeskond, kes pani hooaja avamänguks jääle koguni neli teismelist.
24-aastased Tyler Ennis ja Cody Hodgson olid eelmisel hooajal meeskonna kõige teravamad kriidid ning neilt oodatakse suurimat panust ka uuel aastal. Noorema generatsiooni kõrvale on toodud rünnakut elavdama Brian Gionta ja Matt Moulson, kes mängis põgusalt Buffalos ka eelmisel hooajal.
Kaitses nähakse tuleviku liidrina Tyler Myersit, kes valiti hooajal 2009/10 liiga parimaks uustulnukaks. Pärast seda on küll tema produktiivsus silmnähtavalt langenud, kuid seda võib julgelt siduda meeskonna üldise allakäigutrepil liikumisega. Läbimurde aastat võib oodata Rasmus Ristolainelilt. 19-aastane soomlane tegi eelmisel hooajal kaasa 34. kohtumises. Tõsi, see läbimurre võib ka veel edasilükkuda, kuna Sabres on jõudsalt kaitseliini täiendanud, kuid selles ei tohiks kahtlustki olla, et Ristolainenist sirgub üks tõeliselt silmapaistev kaitsemängija. Just tema lisaaja värav oli see, mis tõi tänavu Soomele juuniorite MM-kulla.
Võimalik, et Sabresi poolne otsus tuua kaitseliini sellised mehed nagu Josh Gorges ja Andrej Meszaroš on muu hulgas ka samm Ristolaineni arengu edendamiseks. Mõlemal on kirjas üle 500 NHL-i põhihooaja mängu ja kindlasti on neil rohkelt kogemusi, mida soomlasele edasi anda.
Tõenäoliselt leiab endale koha meeskonnas ka tänavuse drafti 2. valik Sam Reinhart. Novembris 19-aastaseks saav tsenter jättis endast noortelaagris hea mulje ja on vähemalt ise valmis juba tõsiselt panustama. "Ootan, et mulle antaks võimalus enda tõestamiseks," rääkis ta hiljuti oma lootustest.
Samuti ei ole ta ainus verinoor ründaja, kes keelt lipsatas endale kohta tahab saada. Läti hoki tulevikustaarile Zemgus Girgensonsile anti eelmise hooaja alguses võimalus ning ta kasutas selle ka kiirelt ära. Kohe debüütmängus Detroit Red Wingsi vastu tuli tema karjääri esimene värav. Järgmist tuli küll oodata kaks kuud, aga Girgensons näitas vähese mänguaja juures head potentsiaali ja tegi lõpuks Sabresi särgis kaasa 70 kohtumist. Hooaja lõppnumbriteks jäid 8 väravat ja 14 söödupunkti. 20-aastane venelane Mihhail Grigorenko lasti jääle 18. kohtumises. Temalt tuli vaid kaks väravat ja kokku kolm punkti, kuid juuniorite tasemel on olnud tegu tõelise loomaga.
"Hetkel on hea see, et meil on tohutul hulgal noori, talendikaid mängijaid, kelle kõrvale oleme nüüd toonud sobiva iseloomuga täiendused, kellel on liidriomadused. Kui need kaks kokku liita, siis saab tavaliselt hea segu," on oma meeskonna kohta öelnud peatreener Ted Nolan. "Saame liikuda vaid ülespoole ja on selgemast selgem, et me ei soovi teist aastat järjest viimaseks jääda."
Hooaja küsimus - kas McDavid saadakse endale?
Nolani sõnad on ambitsioonikad, kuid mida muud peaks ta treenerina ütlema? "Jah, me oleme saamatud ja soovime viimaseks jääda"? Suvised täiendused on olnud täitsa mõistlikud ja mõne kohta võib isegi öelda, et tegu on hea lükkega. Kuid Sabresi keskmine vanus saab uuel hooajal olema üsna väike ja kui kari 20-aastaseid peale lastakse, siis tõenäoliselt süüakse nad enamustes kohtumistes ära. See aga ei välista seda, et mingil perioodil võib meeskonda näidata täitsa head mängu ja üllatada endast võimsamaid. Ja muidugi tegelikult võivad Nolani sõnad ka paika pidada. Selles mõttes, et ka eelviimaseks jäädes võib endale järgmisel suvel draftist tõelise teemanti saada, kuna Jack Eicheli nimeline noorhärra on samuti üks viimaste aastate põnevamaid talente. Chris Stewart on küll rääkinud lootustest heidelda playoffide koha nimel, kuid lõpuks peaks Sabres siiski vajuma tuttavasse auku liigatabeli lõpuosas. Tema on üks koguni kaheksast mängijast, kes alustavad oma lepingu viimast aastat. See peaks kõigi jaoks mõjuma hea motivatsioonina, kuid samas võimaldab see Sabresil panna ka püsti kirbuturu. See tähendab, et isegi kui hooaeg on põhiturniiri lõpufaasis kulgemas üle ootuste hästi, siis võib Sabres üleminekute tähtajal oma šanssidele ise vee peale tõmmata.
Kui oled otsinud kohta, kus rahuldada oma uudishimu seoses NHL-iga, siis võid rännakud nüüd lõpetada. NHL iga kell on ainus eestikeelne lehekülg, kust leiab regulaarselt värsket materjali selle kohta, mis toimub maailma ühes vingeimas spordiliigas.
