Kuvatud on postitused sildiga eric staal. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga eric staal. Kuva kõik postitused

Kolmeväravalise edu maha mänginud Wild pääses San Josest ikkagi võiduga

Detsembris palju lisaajavõite armastav Minnesota Wild teenis pühapäeva õhtul veel ühe. San Jose Sharksi vastu läks küll käest kolmeväravaline eduseis, kuid Nino Niederreiteri tabamus tõi meeskonnale 4-3 võidu. Bruce Boudreau hoolealused on kõik oma viimased kolm võitu teeninud just lisaajal.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Wildil oli 25 minutiga 3-0 edu olemas pärast kahte Eric Staali kolli ja Ryan Murphy tabamust. Sharks alustas comebacki teise perioodi viimasel minutil. Brent Burns jõudis siis ülekaalust oma hooaja kolmanda tabamuseni.

Burns on tänavu oma mänguvormiga olnud hädas ja kaugele jäämas viimase kahe aasta numbritest, kuid endise koduklubi vastu oli vähemalt käsi kuum. Kolmanda alguses tuli ülekaalust veel üks.

Sharks sai viigi ja punkti kätte viis minutit enne normaalaja lõppu Tomaš Hertli väravast.

Vana klubi vastu mängimist nautis ka Wildi puuris seisnud Alex Stalock. 12 tema 31-st tõrjest tulid viimasel perioodil. Martin Jones jäi kodumeeskonna väravas 20 tõrje peale.


Wild on sel kuul kerkinud heasse hoogu. Viie mängu peale on kirjas neli võitu. Sharks on viimasest viiest kaotanud kolm.

Teised kohtumised

Chicago Blackhawks 3 - 1 Arizona Coyotes (tipphetked)

Kõik väravad jäid viimasele kolmandikule ning Blackhawks võidutses Artjom Anisimovi kollist, mis tuli vähem kui viis minutit enne lõppu. Koiotte on nüüd viimase 17 kohtumise peale kolgitud 14 korda.

Toronto Maple Leafs 1 - 0 Edmonton Oilers (tipphetked)

Kõiksugu loogika järgi suureskooriliseks matšiks osutuma pidanud mäng sai oma ainsa värava 34. sekundil Zach Hymani kaudu. Curtis McElhinney jõudis 41 tõrjega karjääri kuuenda nullimänguni. Leafs võidutses vaatamata Auston Matthewsi puudumisele.

St. Louis Blues 3 - 2 (LA) Buffalo Sabres (tipphetked)

Bluesil läks kahe Evan Rodriguesi väravatega viimasel kolmandikul käest 2-0 edu, aga see andis võimaluse rekordi püstitamiseks. 36 sekundit enne karistusviskeid sai Vladimir Tarasenkost Bluesi ajaloos enim lisaajaväravaid (8) teinud mängija.

Selgus Golden Knightsile saadaval olev mängijate valik

Las Vegases ootavad ees väga tegusad päevad. NHL-i uustulnuk Vegas Golden Knights peab kolmapäeva hommikuks teatama mängijad, keda nad soovivad liiga laienemise draftis valida. Täna avalikustati valik meestest, kes saadaval on.

(buffalonews.com)
Avaldatud nimekiri, mida saab tervenisti näha SIIT, sisaldab nii mõndagi üllatuslikku valikut. Näiteks Detroit Red Wings otsustas Golden Knightsi eest kaitsmata jätta väravavahi Petr Mrazeki ja selle peale on nii mõnigi meeskonna fänn nõudmas klubi peamänedžeri Ken Hollandi pead.


Gerard Gallanti poolt juhendatav meeskond on saamas ühtlaselt tugevat koosseisu ja ühte liiga parimat väravavahtide tandemit. Usutakse, et esinumbriks võetakse kindlasti Marc-Andre Fleury, kes otsustas Pittsburgh Penguinsile teene teha ning oma klubivahetusest keeldumise õigusest loobuda.


Samas pole nimekiri arvatavasti nii öelda tervenisti tõene. Viimaste uudiste kohaselt on New York Islanders üks neist, kes pakkumas oma drafti avaringi valikut selleks, et mitte kaotada mõnda oma mängijat. Võib arvata, et see on keegi ründajatest, kuna nad on ainus meeskond, kes jättis viis kaitsemängijat draftiks välja panemata.

Esmapilgul on kõige magusama valik laual Minnesota Wildi poolt. Saadavale on jäetud meeskonna esitsenter Eric Staal ning Matt Dumba ja Marco Scandella näol kaks väga asjalikku kaitsemängijat.

Golden Knights peab endale igast meeskonnast võtma ühe mängija. Valikusse peab mahtuma vähemalt 14 ründajat, üheksa kaitsjat ja kolm väravavahti.

Wildi vastu kolmanda võidu võtnud Blackhawks lõpetas Dubnyki tööpäeva vähem kui viie minutiga

Kesk divisjon on suure osa tänavusest hooajast kuulunud Minnesota Wildile, kuid põhiturniiri seerias jäi Bruce Boudreau meeskond Chicago Blackhawksile alla. Põhihooajal pikalt omavahelistes vastasseisudes vaid kaotuseid vastu võtma pidanud Blackhawks teenis kolmanda võidu järjest, lõpetades muu hulgas Devan Dubnyki tööpäeva vähem kui viie minutiga.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Liigat väravavahtide tõrjete efektiivsuse osas 93.1%-ga juhtiv Dubnyk tuli seekord mängust ära nulliga. Blackhawks sai temast mööda mõlemad oma esimesed kaks väravale läinud pealeviset. Patrick Kane viis võõrustajad juba avaminutil hooaja 30. tabamusega ette ning eduseisu kasvatas Artemi Panarin.


"Tundus, et ta ei suutnud hästi litrit jälgida," ütles Boudreau pärast mängu oma esikinda esituse kohta.

Wild oli lõpuks pealevisetega 44-22 üle, kuid mängu võitis Blackhawks 4-2. Võidutabamus tuli Trevor van Riemsdykilt, kes mahutas end Eric Staali ja Mikael Granlundi väravate vahele. Lõppskoori vormistas 6:18 enne lõppu Marian Hossa, kes tuli kohtumisele 8-mängulise väravapõuaga.

Oma viimasest 12-st stardist üheksanda võitnud Corey Crawford püstitas 42 tõrjega uue hooaja tippmargi. Neist 20 tulid teisel kolmandikul. Dubnykilt otsa üle võtnud Darcy Kuemper jäi 18 tõrje peale.

Boudreau oli hooaja 61. mängus tänavu viimane peatreener, kes väravavahti vahetas, aga järgmise seitsme kohtumise jooksul on ta seda nüüd kolm korda teinud.


Kohaliku aja järgi kelle 11:30 päeval alanud kohtumine meelitas United Centerisse hooaja rekordpubliku. Matši jälgis 22 147 silmapaari.

Teised kohtumised

Detroit Red Wings 1 - 4 New York Rangers (tipphetked)

Rangersi vedas järjekordse võõrsilvõiduni kapten Ryan McDonagh, kes sai kirja karjääri teise mitme väravaga matši. 23 tõrjega lõpetanud Antti Raanta jõudis hooaja 14. võiduga karjääri rekordini. Soomlane saab rekordit kindlasti ka täiustada, kuna Rangers teatas, et Henrik Lundqvist jääb vigastuse tõttu 2-3 nädalaks puhkama.

Edmonton Oilers 1 - 4 Montreal Canadiens (tipphetked)

Canadiens pööras viimase kuue ja poole minutiga kaotusseisu suureks võiduks. Paul Byron lõpetas 2+1'ga ning kaks sai kirja ka Max Pacioretty. Carey Price pikendas 24 tõrjega personaalse võiduseeria kuue peale.



Anaheim Ducks 5 - 2 Washington Capitals (tipphetked)

Enne mängu 2007. aasta karikavõidu meeskonda austanud Ducks sai nähtavasti sellest kõvasti inspiratsiooni ja lõi liiga liidri korralikult uppi. Corey Perry, Ryan Getzlaf ja Ryan Kesler korjasid kokku 9 punkti (4+5). Randy Carlyle sai oma treenerikarjääri 400. võidu. Capitals mängis Kevin Shattenkirkita, kellele määrati enne matši kahemänguline keeld.

San Jose Sharks 5 - 1 Dallas Stars (tipphetked)

Kodumeeskond võidutses Joe Pavelski kahe värava toel. Postide vahel olnud Aaron Dellist sai ainsa mööda 2013. aasta drafti 2. ringi mees Remi Elie, kes jõudis neljandas mängus karjääri esimese väravani. Tegu 12. kohtumisega, kus Stars mõlemat väravavahti kasutanud. See on liiga kõrgeim näitaja.

Wild tegi Price'i sõelapõhjaks

Hooaja alguses Columbuses Montreal Canadiensi 0-10 kaotusest pääsenud Carey Price sai siiski nüüd lõpuks tunda, mida üks korralik saun tähendab. Minnesota Wild tegi ta 7-1 skooriga sõelapõhjaks. Tegu Price'i karjääri jooksul 5. korraga, mil ta lasknud seitse või rohkem väravat.

(foto: Hannah Foslien/Getty Images)
Teist õhtut järjest ja kuue päeva jooksul neljandat korda väljakul olnud Canadiensi jaoks algas kõik üsna rahulikult, kui avakolmandikust tuldi ära vaid 0-1 kaotusseisuga. Christian Folin realiseeris ühe Wildi vaid kuuest üritusest.

Teisel kolmandikul jäi Canadiens ise vaid kuue ürituse juurde ning kodumeeskond pani kaheksa tükki Price'i väravale ning neist kolm ka sisse. Avaväravale eeltöö teinud Eric Staal jätkas oma suurepärast minekut, Jordan Schroeder leidis oma hooaja teise ning Nino Niederreiter pani kotti kümnenda.

"Arvan, et minu tabamuse järgselt kadus neil hoog täielikult," märkis pärast mängu Staal, kes korjas viimasel kolmandikul veel ühe söödupunkti. Ta on alates detsembrist vaid kolm korda nulli peale jäänud. Kokku on seni 40 mänguga kirjas 38 punkti (14+24).

Viimase 20 minuti jooksul täiendasid seisu ülekaalust Jason Zucker ja Ryan Suter ning Niederreiter sai oma teise, enne kui Tomaš Plekanec kohtumise viimastel sekunditel ülekaalust külaliste auväravaga maha sai.

Price lasi viimati seitse väravat 2013. aastal Pittsburgh Penguinsi vastu. Viimase seitsme stardi jooksul on tal vaid korra õnnestunud vastastel lubada vähem kui kolm. Wildi vastu jäi kirja ainult 17 tõrjet ja tõrjete edukuseks 70%.

Canadiensi peatreener Michel Therrien olevat enne viimast kolmandikku Price'iga väljavahetamise teemal rääkinud, ent meeskonna esikiiper ei tehtud sellest midagi kuulda.


Wild jõudis klubi ajaloo jooksul neljandat korda kodupubliku ees seitsme väravani. Viimane selline paugutamine pärines 2014. aasta oktoobrist.

Teised kohtumised

Philadelphia Flyers 5 - 4 (KV) Vancouver Canucks (tipphetked)

Philadelphias nähti midagi, mida õnnestus viimati kaeda kümme aastat tagasi. Kodumeeskond kustutas võidumängus kaotusseisu kolm korda. Külaliste vankrit vedas kahe väravaga Markus Granlund. Flyers elas üle kaheksa vähemuses mängimist ning võidutses tänu 29. sünnipäeva tähistanud Claude Giroux'le, kes oli karistusvisetel ainsana täpne.

Ottawa Senators 4 - 1 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Penguins on pärast 90-mängulist jada esimest korda kaotanud normaalajaga järjestikused kohtumised. Avakolmandikul jäädi ülekaalu väravatega 0-2 taha ja erinevalt mitmetest teistest tänavustest kohtumistest, puudus korralik comebacki vaim. Küll võis aga rõõmustada selle üle, et Matt Murray oli postide vahel tagasi.

Tampa Bay Lightning 4 - 2 Buffalo Sabres (tipphetked)

Alates 20. detsembrist esimest korda mänginud Ben Bishop lasi kohe külaliste esimesest pealeviskest väraval sündida, ent suutis siiski lõpuks jätkata Sabresi vastu oma edukat seeriat. Karjääri 11. mängust tuli kümnes võit. Ründes käis kõik läbi Ondrej Palati, kes sai enda nimele 2+1.

Nashville Predators 2 - 1 Boston Bruins (tipphetked)

Uue aasta julgete ennustuste sekka võinuks lisada ka selle, et Nashville'is lõpetab hooaja esiväravavahina teine soomlane. Juuse Saros sai hakkama järjekordse suurepärase partiiga, tõrjudes 35 vastaste üritust. Bruins oli pealevisetega 36-19 üle, aga kaotas varakult vigastusele Tuukka Raski ja sellega oli näiliselt kogu meeskonna tuju rikutud.


Dallas Stars 5 - 2 Detroit Red Wings (tipphetked)

Stars tervitas koosseisus tagasi Jamie Benni, aga kapteni panust polnudki Red Wingsi alistamiseks vaja. 31-st tõrjest 16 viimasel perioodil teinud Antti Niemi võitis karjääri jooksul Red Wingsi vastu 20 mängu jooksul 14. korda.

Colorado Avalanche 1 - 4 Anaheim Ducks (tipphetked)

Semjon Varlamov naases vigastuspausilt 28 tõrjega, kuid ei suutnud omasid võidule aidata. Jared Bednari sats on nüüd kodupubliku ees kaotanud uskumatuna tunduvad 15 mängu 20-st. Ryan Getzlafi tagasi saanud Ducks kerkis võiduga Vaikse ookeani divisjoni liidriks.

Edmonton Oilers 3 - 2 (LA) New Jersey Devils (tipphetked)

Pealevisetega 19-34 alla jäänud Devils suutis mängu kaks korda juhtida, kuid vastasmeeskonna särgis esimest korda Edmontonis olnud Taylor Hall pidi koos uute kamraadidega siiski kurvana lahkuma. Lisaajal otsustas kohtumise saatuse Leon Draisaitl, kes oli 1+2'ga osaline kõigis kodumeeskonna väravates. Connor McDavid kerkis vahetult enne 20. sünnipäeva 1+1'ga esimeseks mängijaks, kes tänavu 50 silmani küündinud.


Los Angeles Kings 5 - 1 St. Louis Blues (tipphetked)

Eelmisel reedel esimest korda isaks saanud Jake Allenit on nähtavasti vaevamas titemured. Eelmine mäng lõppes 20 minutiga ja seekord pidas ta vastu 25 minutit. 15 pealeviskega läksid kolm tükki selja taha. Jake Muzzin ja Tanner Pearson lõpetasid mõlemad kohtumise kahe väravaga. Kuningad polnud alates 22. detsembrist rohkem kui kahe väravaga võitnud.

Boudreau klubi rekordi kordamisest: "See on nagu õega suudlemine."

Tänavuse hooaja esimene pool on endaga toonud mitmeid vägevaid võiduseeriaid ning üks pikimatest kuulub hetkel Minnesota Wildile. Meeskond jõudis neljapäeval 9. järjestikuse võiduga klubi rekordi kordamiseni. Ent peatreenerit Bruce Boudreaud see ei rahulda ja sellest andis ta märki väga värvika lausega.

(foto: Liam James Doyle/Pioneer Press)
"Rekordi kordamine on nagu õega suudlemine. Selle püstitamine on tore asi. Meie töö pole veel tehtud," ütles Boudreau pärast Montreal Canadiensi alistamist.

Wild saab töö lõpule viia täna, mil külastatakse New York Rangersit. Kerge ei saa see muidugi olema, kuna Madison Square Gardenist on tänavu külalised vaid kuus korda võiduga lahkunud. Neist neli korda juhtusid ühe kaotusteseeria käigus.

Isegi kui uue rekordi püstitamine ei õnnestu, siis võib Boudreau ikkagi meeskonnaga väga rahul olla. Seni kaotatud 12-st matšist on ainult üks tulnud rohkem kui üheväravalise vahega ning normaalajal on vastaste paremust tunnistatud vaid kaheksa korda.

Wild on endale lastud väravate vähesuse osas 1.88-ga liiga parim ning samuti on rünnak korralikult toiminud. Ise on skooritud keskmiselt 2.94.

Peatreeneri kõrval väärib kiitust ka peamänedžer Chuck Fletcher. Riskantne samm teha Eric Staaliga pärast kahvatuid aastaid kolme hooaja pikkune leping on end kuhjaga ära tasunud. Endine Carolina Hurricanesi kapten on 32-st mängust kogutud 26 silmaga meeskonna resultatiivseim mängija ning jagab 11 tabamusega parima väravaküti au. Ligi pooled tema tabamustest (5) on olnud võiduväravad. Sel kuul on Staal vaid kaks korda nulli peale jäänud ja kümne mänguga on kirjas kümme silma (6+4).

Korralikult on meeskonda jätkuvalt toitmas ka Fletcheri üks paari aasta tagune otsus. Devan Dubnyk on Wildi särgis 132-st mängust võitnud 76, lastes keskmiselt 2.01 väravat. Kirjas on 15 nullimängu ja tõrjete efektiivsus 93%.

Oilers sai eduseisust järjekordse kaotuse

Edmonton Oilersi kaotusteseeria kerkis reedel Minnesotas nelja peale. Seejuures on Todd McLellani meeskond saanud kõik need kaotused pärast eduseisu välja võitlemist. Seeria käigus jäädi teist korda Wildile alla. Kui esimene kohtumine lõppes lisaajaga, siis seekord mindi karistusviseteni välja.

(foto: Craig Lassig/AP Photo)
Kodupubliku ees tänavu vaid kolm korda kaotanud Wild võidutses karistusvisete 6. ringis. Seal ei suutnud Ryan Nugent-Hopkins vastata Eric Staali tabamusele.

Küll oli aga just Nugent-Hopkinsi ülekaalu värav see, mis külalistele neli ja pool minutit enne normaalaja lõppu vähemalt punkti kindlustas. Wild pääses 2-1 ette 11-mängulise väravapõua lõpetanud Matt Dumba ja Jason Zuckeri tabamustega. Oilersile oli avakolmandikul eduseisu toonud Leon Draisaitl, kes sel kuul kuue mänguga kogunud 9 punkti (6+3).

Devan Dubnyk jätkas 25 tõrjega oma endise koduklubi vastu domineerimist.


Wildi 26-st mängust on tervelt 18 tänavu lõppenud vaid üheväravalise vahega. 12-st kaotusest on ainult üks tulnud mitmeväravalise vahega. See on aidanud meeskonna läänekonverentsis väravate vahe osas parimaks. Seni on kirjas +17.


Järjekordne kaotus tähendab seda, et kohe alguses Vaikse ookeani divisjonis ohjad enda kätte võtnud Oilers ei ole seal enam liider. Anaheim Ducks vuhises mööda. Mõlemal on kirjas 33 silma, aga Ducks on pidanud kaks mängu vähem.

Teised kohtumised

Buffalo Sabres 1 - 4 Washington Capitals (tipphetked)

Braden Holtbyle puhkust andnud Capitals võidutses kahe ülekaalu värava toel. Jakub Vrana skooris oma karjääri esimese ning John Carlson lõpetas 25-mängulise põua. Tegu kahe nädala jooksul kolmanda korraga, mil Sabres uppi löödi.

Detroit Red Wings 1 - 4 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Jakid jätkavad üllatamist ja saavad hakkama isegi kaptenita mängides. Nick Folingo jäi viirushaiguse tõttu koosseisust välja. Tema puudumise kompenseeris aga Lukaš Sedlak, kes tegi karjääri esimese värava. John Tortorella meeskond on jõudnud hooaja pikima, viiemängulise võiduseeriani.

New Jersey Devils 1 - 4 St. Louis Blues (tipphetked)

Väravas Keith Kinkaidi kasutanud Devils sai kodus hooaja esimese normaalajaga kaotuse meeskonna vastu, kes oli eelnevalt tänavu võitnud võõrsil vaid kolm matši. Robby Fabbri oli kahe värava autoriks ning Vladimir Tarasenko läks õhtule kolme söödupunktiga.


Chicago Blackhawks 0 - 1 (LA) New York Rangers (tipphetked)

Teist õhtut järjest mänginud Rangers andis üllatuslikult stardi ka neljapäeval jääl olnud Antti Raantale, kuid Alain Vigneault ei pidanudki seda otsust kahetsema. 27-aastane soomlane korjas oma endise koduklubi vastu 26 tõrjega karjääri 5. nullimängu. Lisaaja avaminuti lõpus skooris võiduvärava Nick Holden: Rangersist sai esimene 100 väravani jõudnud meeskond. Paremuselt järgmine on Philadelphia Flyers, kes 96 tabamuse peal.

Anaheim Ducks 3 - 2 San Jose Sharks (tipphetked)

Ducks andis 2-0 edu ära, kuid jõudis siiski kahe punktini tänu Hampus Lindholmi hooaja esimesele väravale. Sharks on viimase kümne osariiginaabri külastamise käigus võitjana lahkunud vaid kaks korda. Võõrsilt on kokku viimasest viiest tulnud neli kaotust. Päris hapu seis, mille pealt algab järgmisel nädalal neljamänguline välisturnee.

Flamesi peamänedžer Gaudreau vigastusest: "Seda ei teinud ükssarvik."

Calgary Flames sai lõppeval nädalal väga valusa hoobi osaliseks, kui Johnny Gaudreau teisipäevases mängus Minnesota Wildiga parema käe väikese sõrme ära murdis. Seda vastaste süstemaatilise tegevuse tagajärjel. Nüüd on klubi peamänedžer Brad Treliving selle osas sõna võtnud.

(foto: Getty Images)
Flamesile mängust varajase ülekaalu väravaga 1-0 võidu toonud Gaudreau sai mängus korduvalt vastaste kepiga vastu käsi ja isegi nii palju, et üks hakkamist täis fänn pani sellest kokku üle kaheminutilise video.


"Kui vaadata mängu, siis seda (vigastust) ei teinud üks (võte)," märkis Treveling. "Seda ei teinud kolmandiku keskel välja ilmunud ükssarvik. Meie lugemise järgi oli mängu peale 11 hoopi."

Lõpuks sai saatuslikuks üks Eric Staali hoop ja see jätab just hoo sisse saanud (kolme mänguga kolm väravat) Gaudreau kuueks nädalaks riiulile.

Treliving lisas: "Heade mängijate takistamiseks on olemas taktika, aga kui rajud kutile vastu käsi, siis selleks on olemas reegel, mis ei luba seda teha. Me pole naiivsed. Kas me virutame teistele ka? Arvatavasti. Kuid tekib frustratsioon, kui mõni mängija peab pikemat aega väljakult eemale jääma."

Gaudreau on öelnud, et kavatseb edaspidi käte kaitsmiseks kanda suurema polsterdusega kindaid.

Hooaja eelvaade: Minnesota Wild

Elu NHL-is võib olla nagu sõit Ameerika mägedel ja Minnesota Wildi fännid peaksid sellega hästi kursis olema. Viimastel aastatel stabiilselt arenenud meeskond sattus eelmisel hooajal ootamatult hätta, võeti ette treenerivahetus ja kokkuvõttes tehti märgatav samm tagasi.

(foto: rukkus.com)
Meeskonna paari hooajaga 81 punkti pealt 100-ni viinud Mike Yeo vallandati veebruari keskel pärast kohutavat seeriat, mille jooksul kaotati 14-st mängust 13. Tema asemele toodud John Torchetti alustas edukalt nelja järjestikuse võiduga, kus kõigis mängudes jõuti vähemalt viie väravani, ent lõpuks taandus ka temaga kaasa tulnud eufooria ja põhiturniirile pandi punkt viie järjestikuse kaotusega. Kaotuste seeria pikenes veel ka playoffides, kus lõpuks langeti avaringis Dallas Starsi vastu mängudega 2-4.

Torchetti tegi kokkuvõttes head tööd, aga püsivat lepingut ei suutnud ta endale siiski teenida. See läks Anaheim Ducksi poolt vallandatud Bruce Boudreaule. 61-aastane kanadalane tõi mullu pärast kehva algust Ducksile neljanda järjestikuse divisjoni tiitli, kuid playoffide esimeses ringis Nashville Predatorsi vastu koperdamine oli lubamatu aps. Uues klubis alustab oma kolmandat meeskonda tüürima hakkav Boudreau suure elevusega.

"Loodan, et suudan tuua Stanley karika siinsesse osariiki. Olen põnevusega oodanud seda, töötada kohas, kus hoki on hinnatud ja teha seda meeskonnaga, mis on alati kõigi satside jaoks, keda olen juhendanud, olnud kõva vastane. Arvan, et edasi liikudes saame veelgi paremaks," on Boudreau rääkinud.

Wild kukkus eelmisel hooajal 87 punkti peale, pääsedes läänekonverentsist viimase wild-cardi kohaga karikamängudele. Hooaja kuue järjestikuse kaotusega lõpetanud Colorado Avalanche'i suudeti edestada viie punktiga. Üheksa liigas töötatud hooaja jooksul on Boudreau meeskonnad aga täishooaegade arvestuses vaid kaks korda vähem kui 100 punktiga lõpetanud.

Eelmisel hooajal oli meeskond 2.60 kolliga mängus liiga tagumises otsas, seega on selge, kust esimese asjana taset peab tõstma. Treeneri elu kergemaks tegemiseks on klubi peamänedžer Chuck Fletcher suvel ründeliini ka täiendanud. Sisse toodi Eric Staal ja Chris Stewart. Lahkus Thomas Vanek, kelle leping osteti pärast karjääri halvimat aastat välja.

(foto: dailyfaceoff.com)
Carolina Hurricanesi 2006. aastal Stanley karikani aidanud Staal pole enam esimeses nooruses, aga Minnesotas usutakse, et ta võib endiselt olla efektiivne mängija. "32-aastasena ei ole sa enam sama mängija nagu 25 või 26-selt, aga arvame, et see on Ericu jaoks soodne olukord ja tema ilmselgelt arvas sama. Meil on mõned kvaliteetsed mängijad, kellega ta saab koos mängida ja meil on tema jaoks kindlasti tähtis roll," on Fletcher öelnud.

Suured lootused seoses Staaliga on ka Boudreaul. Samuti on mängumees ise valmis end uuesti tõestama. Saab olema huvitav näha, kas ründaja, kelle produktiivsus on kolm hooaega järjest kukkunud, suudab end uuesti järje peale saada.

Samas on selge, et ainult heas hoos Staalist ei piisa rünnaku elavdamiseks. End peavad tipptasemele tagasi mängima ka Zach Parise ja Jason Pominville, kes mõlemad eelmisel hooajal terviseprobleemidega võitlesid. Esimene sai seljahädaga veel enamvähem hakkama, jõudes 70 mänguga 25 värava ja 53 punktini, kuid teine jäi 11 kolliga kaugele oma varasematest 30 värava, 60 punktiga hooaegadest.


Kaitses oli Wild mullu kolmandat hooaega järjest liiga esikümnes. Ja seda isegi kohutava vähemuses mängimise efektiivsusega. 77.9% tähendas, et selja taha jäi vaid kolm konkurenti. Endale lastud väravate osas lõpetati 2.49-ga 9. kohal.

Fletcher on rõõmustanud, et edurivi tugevdamiseks ei pidanud ta minema meeskonna korralikult mehitatud kaitse kallale ja nii sammutakse uuele aastale vastu sama koosseisuga. Valikut võib hinnata liiga üheks ühtlasemaks.

(foto: dailyfaceoff.com)
Sinisel joonel on küll Ryan Suteri näol selge alfa olemas, kuid järgneb tõeline võta üht, viska teist seltskond. Lisaks on kõik ka nooremapoolsed. Nate Prosseri kõrvale jättes, ei küündi kellegi vanus üle 26 aasta.

Boudreaule võib kaitses ainsana muret valmistada see, et Suter oli eelmisel hooajal keskmise mänguaja osas 28:35 kogu liiga peale teisel kohal. Karjääri esimese 50 punktiga aasta teinud jänki mängib palju vastaste tippude vastu ja teda veidikenegi säästes võidaks vast kogu meeskond.

Anaheimis töötades, ei kartnud Boudreau kasutada kogu oma kaitseliini ja aeg näitab, kas selle suhtumisega on ta ka Minnesotasse saabunud. Võrdluseks, viimase nelja hooaja jooksul mängis Yeo juhendamisel vähim kasutatud kaitsemees võrreldes enim mänginud kaitsjaga keskmiselt 15:23 vähem. Boudreaul on vähim ja enim usaldatud kaitsjate vahele mahtunud vaid 6:40.

Postide vahel saab kõige rohkem usaldust tõenäoliselt taas Devan Dubnyk. 30-aastase kanadalase numbrid andsid küll võrreldes imelise debüütaastaga eelmisel hooajal järele, aga nendele ei saa siiski eriti midagi ette heita. 67 mängu juures kogunes 32 võitu, keskmiselt sisse lastud väravaid oli 2.33 ja tõrjete efektiivsuseks kujunes 91.8%. Darcy Kuemper sekundeeris 2.43 ja 91.5%-ga.

Dubnyk loodab oma tunamulluse tase taastada. "Olin frustreerunud, sest tean, et suudan eliittasemel mängida. Soovin selleni küündida ja selle nimel veava näha ning vahest on hea endale sellist survet peale panna. Kuid eelmisel aastal panin endale uue lepingu ja suurenenud ootustega liiga palju survet peale."

Hooaja väljavaated

Kuna Kesk divisjonis mängimine on paras kummitoast läbi käimine, siis tõenäoliselt Boudreau kena tiitlite seeria katkeb. Aga vaevalt, et divisjoni esikohta üldse sihitakse. Seda nii meeskonna kui peatreeneri poolt. Boudreaul on käes aeg tõestada end playoffides hakkama saava treenerina. Ta on põhiturniiril võiduprotsendi osas NHL-i ajaloo edukaim treener, aga karikamängudes on talle kaheksast seeria 7. mängust tulnud tervelt seitse kaotust.

Wild on oma 16-aastase ajaloo jooksul playoffides võitnud vaid neli seeriat ja see näitab, et hinnatud peatreeneril ei saa oma reputatsiooni muutmine kerge olema. Kuigi tõsi, seeria võitudest kaks on tulnud viimase kolme hooaja jooksul. See omakorda näitab, et Wildil on potentsiaali playoffides tegude tegemiseks.

Potentsiaal on asi, mille peab just treener meeskonnast välja pigistama ja Fletcher usub, et Boudreau on just selleks õigeks meheks. "Nad vajasid teistsugust häält," ütles peamänedžer meeskonna kohta vahetult pärast Boudreau palkamist. "Bruce'i kogemus, tohutu kirg mängu suhtes ja hoki IQ lubavad tal viia selle mängijate grupi kõrgustesse, kus nad pole varem veel olnud."

Boudreaul on seoses Staaliga suured lootused

Pikalt Carolina Hurricanesi esindanud Eric Staal on tänaseks läbi New York Rangersi jõudnud Minnesota Wildi ridadesse ning on igati valmis uueks alguseks. Suured lootused on seoses temaga ka meeskonna peatreeneril Bruce Boudreaul.

(foto: nhl.nbcsports.com)
Staal on viimased kaks hooaega väga kahvatult esinenud ja jõudis eelmisel hooajal näiteks 83 mänguga vaid 39 punktini (13+26). Ainult oma kollanoka aastal, hooajal 2003/04, oli tema ründeproduktiivsus tagasihoidlikum (31 punkti). Ent Boudreau ei muretse selle pärast.

"Arvan, et Eric teeb suurepärase aasta," ütles Wildi peatreener eile antud raadiointervjuus. "Arvan, et viimasel paaril aastal on olnud asjaolusid, mis pole tema jaoks sobinud. Kuid olen päris kindel, et ta on väga elevil Minnysse tuleku ja siin mängimise üle."

Boudreau on ka klubiga kolmeaastase lepingu teinud tsentrile koosseisus koha juba välja vaadanud.

"Ta alustab Zachiga (Parise) ja arvatavasti Charlie Coyle'iga. Eric ja Charlie on suured kutid. Zach näeb kõigist enim vaeva. Arvan, et sellest saab väga edukas kolmik. Vähemalt loodan seda," kirjeldas Boudreau oma plaane.

Parise oli läinud hooajal vaatamata 12-le vahele jäänud kohtumisele 25 väravaga teist aastat järjest Wildi suurim väravakütt. Coyle tegi 21 kolli ja 42 punktiga karjääri parima aasta. Potentsiaali näib kolmikul tõesti kõvasti olevat. Ja ehk aitabki see Staali tema endisele tasemele tagasi.


Eric Staal on valmis uueks alguseks

Läinud talvel Carolina Hurricanesiga lahutanud, kuid New York Rangersi eest mängides läbikukkunud Eric Staal leiab end lühikese aja jooksul kolmandast erinevast klubist. Minnsota Wildiga liitunud ründaja on valmis uueks alguseks.

(foto: a1.am)
Staal tegi eelmisel reedel Wildiga kolmeaastase lepingu, mille jooksul makstakse talle 10 ja pool miljonit dollarit. Karjääri jooksul 929 mänguga 325 väravat ja 781 punkti kirja saanud tsenter on kaks aastat järjest täishooaegade arvestuses oma halvima punktisaagiga lõpetanud, kuid 31-aastasena on ta endiselt tahtmist täis.

"See on minu jaoks loodetavasti võimalus vajutada värskenduse nupule ja alustada nullist, nautida taas mängu," ütles Staal eile. "Läbides esimest korda vabaagentide toimingud oli minu peamiseks sihiks leida hea meeskond, kus ma saaksin võimaluse kanda olulist rolli. Minnesota on hea meeskond ja tundsin, et seal on mõned kohad, kuhu ma võiksin sobida."

Wild on varem olnud tsentritega hädas, seega tundub esmapilgul tegu olevat perfektse paariga. Seda tunnistab ka meeskonna peatreener Bruce Boudreau.

"Väga paljud asjad läksid valesti," ütles Boudreau värske täienduse lõppenud hooaja kohta. "Ma arvan, et talle ei meeldinud vasakäärt mängida. Minu arvates on tegu kutiga, kes tahab litrit keskel, et sellega toimetada. Ta tahab olla põhivend!"

Enne lepingu sõlmimist olevat Boudreau öelnud Staalile, et Minnesotas mängides tekib tal võimalus olla see Eric Staal, kes ta varasemalt oli.

Selle suure visiooni kõrval võib Staali üheks peamiseks "hoki osariiki" kolimise põhjuseks pidada ka Zach Parise'it. Kui mõned aastad tagasi moosis Staal vabaagendiks saanud ründetäkku Carolinasse tulema, siis nüüd olid rollid vastupidised.

10 parimat vabaagenti

Homme avaneb vabaagentide turg ja olgugi, et Steven Stamkose näol on tänavune klass kaotanud oma säravaima liikme, ootab siiski ees põnev päev. Vabaagentideks on saamas mitmed väärtuslikud mängumehed, kes võivad oma uue klubi saatust kõvasti muuta. Seega heidame pilgu kümnele parimale vabaagendile.

(foto: foxsports.com)
Kyle Okposo

Kogu senise karjääri New York Islandersis veetnud ja 529 põhihooaja mänguga 369 punktini (139+230) jõudnud Okposo tahab suurt lepingut ja Suures Õunas ei oldud valmis talle seda pakkuma. Räägitud on seitsmest miljonist hooaja peale. Seni on aprillis 28-aastaseks saanud jänki keskmine töötasu olnud vaid 2.8 miljonit. Saadaval olevatest mängijatest kogus Okposo lõppenud hooajal enim punkte (64) ja see annab tõepoolest võimaluse mitmekordseks palgatõusuks.

Milan Lucic

Eelmisel suvel Boston Bruinsi poolt Los Angeles Kingsile loovutatud ründaja on rääkinud oma soovidest kanda Vancouver Canucksi särki, kuid usutavasti ta selleni siiski ei jõua. Vähemalt veel mitte. Tõenäoliselt saab maandumiskohaks Edmonton, mis seletaks nii mõndagi seoses Taylor Halli minema laskmisega. Kuigi veel ei tohiks see kindel olla.


28-aastase ründaja karjääri numbriteks on 647 mängu, 159 väravat ja 397 punkti.

David Backes

St. Louis Bluesi kapteni saatus sõltub suuresti sellest, millised tema palganõudmised on. Viimase viie hooaja jooksul kasseeris ta keskmiselt 4.5 miljonit, ent vanus on peale tulnud ja esitused pole enam väga hiilgavad olnud (tänavu 79 mänguga 45 punkti). Kuigi playoffides oli 32-aastane tsenter superhoos, tehes mitu tähtsat väravat ja lõpetades 7+7'ga. Backes on tõestanud end väga vastupidava mängumehena, jättes viimase kaheksa hooaja jooksul vahele vaid 14 matši. 727 mänguga on tal kirjas 206 kolli ja 460 punkti.

Loui Eriksson

Kui Okposo on tänavuse vabaagentide klassi parim lõppenud hooaja punktide osas, siis Eriksson edestab kõiki väravate arvestuses. Peagi 31. sünnipäeva tähistav rootslane jõudis Boston Bruinsi särgis oma karjääri teise 30 väravaga hooajani. Viimastel aastatel üsna kahvatult esinenud ründaja jõudis tagasi oma kunagisele tasemele, korjates kokku 63 punkti. Bruins on olnud koostöö jätkumisest huvitatud ja samu signaale on saatnud ka mängumees ise, aga tõenäoliselt jätkub tema karjäär siiski kuskil mujal. Lõppenud lepingus oli Erikssoni keskmine töötasu 4.25 miljonit.

Dan Hamhuis

Kole lõualuu vigastus jättis 33-aastasele Hamhuis'le tänavu vaid 58 mängu, kus jäi kirja 13 punkti (3+10). Lisaks piirdus 2014. aastal Sotši OM-kulla võitnud kaitsemees eelmisel hooajal 59 kohtumisega. 4.5-miljonilise investeeringu eest sai Vancouver Canucks üsna vähe tagasi. Lisaks Canucksile ka Nashville Predatorsi esindanud kanadalane oli vahetustehingute tähtpäeval mitme klubi huviorbiidis ja sellel ajal ringlesid ka jutud, et Hamhuist saabki üks tõeline rendimängija, kes läheb teeb ühe playoffide seikluse ära ja naaseb siis vabaagendina koju tagasi. Canucks on ka praegu tema jätkamisest huvitatud, aga päris kindel see siiski pole.

Kris Russell

29-aastane Russell pidi olema mees, kes Dallas Starsi üsna lekkiva kaitse korda aitab teha, aga see plaan siiski väga hästi ei õnnestunud. Nüüd on Dallasest olnud ka kosta, et edasi plaanitakse minna noorusliku kaitseliiniga. Vana lepinguga hooaja peale 2.6 miljonit teeninud kanadalane kõigi eelduste kohaselt Calgarysse tagasi ei lähe, kuna soovib märgatavat palgatõusu. Selle nimel on letti lüüa liiga parima pealevisete blokeerija staatus. Ametlikult lõpetas selle tabeli liidrina tänavu Francois Beauchemin, aga Russellil jäi 20 matši vahele ning nende jooksul oleks ta lõpuks välja kujunenud vahe - 256 vs 210 - kindlasti tagasi teinud.

Andrew Ladd

Eelmisel hooajal 62 punktiga karjääri tippmargini jõudnud endine Winnipeg Jetsi kapten on konkreetselt välja öelnud, et soovib liituda karikat jahtiva meeskonnaga. Chicagos oli tal see olemas, kuid sellele vaatamata olid tema palganõudmised päris kanged. 4.4-miljonilise lepingu pealt tulev ründaja tahab uueks keskmiseks töötasuks summat, mis jääb üle 6.8 miljoni. Kas lõppenud hooajal 25 kolli ja 46 punkti kirja saanud ründaja võtab Okposo koha endale?


Mikkel Bødker

Läbi aegade kõrgeimalt kohalt draftitud taanlane (2008. aastal 8. valik) sai lõppenud hooajal hakkama omamoodi ajaloolise saavutusega, kui ta kerkis esimeseks mängumeheks, kes ühe hooaja jooksul Ottawa Senatorsi vastu kaks kübaratrikki teinud. Veebruaris Arizona Coyotesi Colorado Avalanche'i vastu vahetanud Bødker oli kogu aasta jooksul korralikus hoos, jõudes lõpuks 17 värava ja 51 punktini. Vana lepinguga keskmiselt 3.75 miljonit teeninud ründaja soovib uue kontrahtiga saada 5.5 miljonit. Väga ebatõenäoline, et selline pakkumine Avalanche'i või Coyotesi poolt tuleb.

Eric Staal

Veel aasta tagasi oli Staal üks tänavuse klassi säravamaid nimesid, kuid lõppenud hooaeg oli temalt ülimalt kehv. Pärast karjääri ühte halvimat 54 punktiga hooaega tuli järsku hoopis vaid 39 silmaga aasta. Carolina Hurricanesiga 2006. aastal Stanley karika võitnud tsenter jõudis New York Rangersi ridades üle seitsme aasta uuesti playoffidesse, aga jäi seal viie mänguga nullipoisiks. Enda sõnul loodab ta endiselt mõnes meeskonnas kandvat rolli omada. Iseküsimus on see, kas mõni klubi on üldse valmis talle sellist kohta pakkuma. Seni keskmiselt 8.25 miljonit teeninud ründaja, kellel karjääri numbriteks 929 mängu, 325 väravat ja 781 punkti, peab leppima ka väga suure palgakärpega.

Thomas Vanek

32-aastane austerlane on veel üks ründaja, kes võib end vanade saavutustega müüa. Enne lõppenud hooaega polnud ta kordagi piirdunud vähema kui 20 kolliga. Minnesota Wildi eest jäi seekord kirja aga ainult 18 tabamust ja kokku 41 punkti. Kahvatute esituste tõttu ostis Wild ka tema lepingu aasta enne selle lõppemist välja. Kokku 817 mänguga 316 värava ja 649 punktini jõudnud ründaja agent on rääkinud tema kliendi suurest motivatsioonist ja tahtest kerkida uuesti 30 väravaga meheks. Ega vast mitte keegi ei ütleks sellisest mehest ära. Iseasi, kas neid promojutte üldse usutakse.

Penguins alistas Crosby lisaajaväravaga Rangersi

Kipub vägisi sinnapoole, et Pittsburgh Penguins ja New York Rangers lähevad teist hooaega järjest playoffide avaringis kokku. Kui eelseisev seeria kujuneb samasuguseks nagu põhiturniiri viimane omavaheline matš, siis ei saa tuttava paari kokkuminemise üle ka kurta. Penguins sai tasavägises kohtumises Sidney Crosby väravast lisaajal võidu.

(foto: Seth Wenig/AP Photo)
Viimasel ajal punkte nagu heina kokku ajanud Crosby värav otsustas mängu saatuse täpselt pool minutit enne lisaaja lõppu. #87 on viimase 15 mängu käigus nulliga lahkunud vaid korra. Kokku on selle perioodi jooksul tulnud 22 punkti (7+15). Arvatavasti vaatab Henrik Lundqvist juba hirmuga playoffide suunas, kuna Crosbyl on nüüd Rangersi vastu värav kirjas kolmest järjestikusest mängust.

Võidu tegi kahtlemata veel magusamaks see, et Penguins tuli kaks korda kaotusseisust välja. Mõlemal korral korraldas selle külalistele Eric Staal, kes oli enne eilset uue klubi eest teinud vaid ühe kolli. Avakolmandikul vastas tema tabamusele Matt Cullen ning teisel perioodil tegi seda Phil Kessel. 28-aastasel jänkil on nüüd viimasest kahest matšist kirjas seitse punkti (2+5).

25 tõrjega lõpetanud Marc-Andre Fleury võitis oma viimasest kaheksast stardist seitsmenda. Pingiinide kaitse jaoks oli etteaste Madison Square Gardenis just kaitse mõttes kõvaks proovikiviks. Laupäeval jäädi Detroidis ilma Brian Dumoulinist ja katki on taas ka Olli Määttä.


Penguins vähendas võiduga liigatabelis vahe Rangersiga kolme punkti peale. Mike Sullivani meeskonnal on ka üks mäng vähem peetud. Kuigi suurt vahet 2. ja 3. koha vahel pole. Eespool lõpetaja saab lihtsalt playoffideks kodueelise.

Teised kohtumised

Carolina Hurricanes 3 - 2 New Jersey Devils (tipphetked)

Hurricanes hakkas 3-0 edu pealt veidi puterdama, ent pääses siiski võiduga ja säilitas õrnad playoffide lootused. Victor Rask sai kirja oma karjääri esimese vähemalt kahe väravaga mängu. Samuti jõudis rootslane karjääri esimese 20 väravaga hooajani. Hurricanes võitis viiest omavahelisest põhihooaja mängust neli.

Vancouver Canucks 2 - 3 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Karikakaitsjal läks kaks korda eduseis käest ja teine vähem, kui kuus minutit enne lõppu, aga tänu Andrew Laddile suudeti siiski 60 minutiga töö ära teha. Kuigi playoffide koha kindlustamiseks oleks piisanud ka vaid ühest punktist. Blackhawks on nüüd Kanada meeskondade vastu võtnud 11 järjestikust võitu. Väravate suhteks on 42-8 ja kirjas on viis nullimängu.

Väravaterohkes New Yorgi lahingus sai otsustavaks viimase hetke värav

New York Rangers ja New York Islanders läksid läinud ööl sel hooajal kolmandat korda kokku. Kui esimesed vastasseisud olid väikese skooriga, siis seekord saadi hakkama väga väravaterohke mänguga. Islandersi 6-4 võiduga lõppenud kohtumises tuli võiduvärav päris viimasel hetkel.

(foto: Twitter @NYIslanders)
Hooaja esimesed kaks vastasseisu kodus võitnud Islanders pigistas endale võõrsil võidu välja poolteist minutit enne normaalaja lõppu. Otsustavaks sai Cal Clutterbucki tabamus, millele lisas ühe minut enne lõppu veel Frans Nielsen. Kõik see järgnes aga väga imelikule avakolmandikule, mida Rangersi puurivaht Antti Raanta nimetas oma karjääri kõige kummalisemaks.

Islanders läks mängu nelja minutiga 3-0 juhtima, aga perioodi lõpuks oli edust alles ainult üks värav. Rangers pani kolmandiku keskel vähem kui minutiga kaks tükki vastu, siis jõudis küll Johnny Boychuk oma mängu teise tabamuseni, aga Eric Staali esimene koll Rangersi särgis jättis seisu teiseks kolmandikuks siiski tasavägiseks.

Rangers kombineeris viimati mõne vastaseks avakolmandikul seitse väravat 2013. aastal. Ometi ei tulnud sellele korralikku jätku, kui teine kolmandik möödus tabamusteta ning väravad hakkasid uuesti voolama alles viimase perioodi keskpaigas. Sel hetkel pani Derick Brassard ülekaalust tabloole 4-4 viiginumbrid.

Brassardi tabamus oli aga vaid üks kuuest pealeviskest, mis kodumeeskonna poolt viimasel kolmandikul Jaroslav Halaki väravale läks. Islanders sai üritusi kirja 11 ja võib öelda, et surus võiduvärava tati ja tahtejõuga lõpuks ära.


Rangers on nüüd kodus kaotanud kuues viimasest seitsmest naabri külaskäigust. Seejuures näitavad varasemad tulemused, et New Yorgi lahingus ongi parem külaline olla. Kodumeeskond on viimasest 16-st kohtumisest kaotanud 12.

Teised kohtumised

Chicago Blackhawks 4 - 1 Detroit Red Wings (tipphetked)

Blackhawks pääses kuue minutiga 2-0 juhtima, mis jättis Petr Mrazeki tööpäeva väga lühikeseks. Pingilt tulnud Jimmy Howard sai korralikult hakkama, aga lõpuks läksid tema samuti kaks tükki. Alates 2011. aastast on Blackhawksil kodus Red Wingsi vastu käimas 8-mänguline punktiseeria. Kohtumistest on võidetud kuus.

Ottawa Senators 1 - 2 Dallas Stars (tipphetked)

Kui Blackhawksile istub Red Wingsiga mängimine, siis Starsi puhul võib seda öelda Senatorsi kohta. Hiline Antoine Rousseli värav tõi senaatorite vastu viimasest üheksast mängust kaheksanda võidu. Võõrsil on saadud neli võitu järjest.

New Jersey Devils 1 - 6 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Devils tehti korralikult katki Jevgeni Malkini juhtimisel. Venelane sai kirja kaks väravat. Noore karjääri parima mängu tegi ka 23-aastane ründaj Bryan Rust, kes lõpetas 1+2. Kodumeeskond jäeti vaid 18 pealeviske juurde. Viimasel kolmandikul tuli neid ainult kolm.

Winnipeg Jets 1 - 2 Edmonton Oilers (tipphetked)

Oilers sai tänavu alles kolmanda Kesk divisjoni vastu tulnud võidud. Kõik väravad tulid ära teisel kolmandikul. Kodumeeskond sai seal kirja pooled oma 40-st pealeviskest. Ometi ei suudetud mängu enda kasuks pöörata. Cam Talbot on viimastes mängudes päris pöörane olnud.


Minnesota Wild 2 - 4 St. Louis Blues (tipphetked)

Jori Lehterä naases pisikeselt vigastuspausilt väravaga ning 3-0 eduseisu jõudnud Blues kallutas võiduga ka omavahelise põhihooaja seeria enda kasuks. Ken Hitchcocki meeskond on päris vaikselt ja salaja Kesk divisjoni tiitliheitlusesse sekkunud. Vahe Blackhawks ja Starsiga on ainult kaks punkti.

Eric Staali karjäär jätkub Rangersis

Loomulikult pole vahetustehingute viimased päevad päris õige maitsega, kui New York Rangers nende jooksul mõne suure täiendusega hakkama ei saaks. Tänavu valiti selleks välja Eric Staal. Carolina Hurricanes sai oma ikooni eest vastutasuks kaks drafti valikut ja nooruki Aleksi Saarela.

(foto: Gregg Forwerck/Getty Images)
Mõlemad drafti valikut on teise ringi omad ning Saarela näol on tegu eelmise suve 3. ringi valikuga. Selle põhjal võib öelda, et Rangers sai 2006. aasta karikavõitja ning 2010. aasta OM-kulla omaniku kätte üsna soodsa hinnaga. Lisaks jäi pool tema palgarahast veel ka endisele klubile.

Staalist on suvel saamas vabaagent, seega polnud muidugi Hurricanesil ka väga valikuvõimalusi. Arvatavasti tähendab kaptenist loobumine ka seda, et playoffidest enam ei unistata, kuigi seis pole väga hull. Enne tänast mängu St. Louis Bluesiga on viimane marjamaale viib koht nelja punkti kaugusel. Samas on suureks komistuskiviks see, et hetkel seda hoidval Pittsburgh Penguinsil on mitu mängu varuks.

Tänavu 63 mänguga 10 väravat ja 33 punkti kirja saanud Staal, kes mängis Hurricanesis koos venna Jordaniga, saab New Yorgis kokku teise venna Marciga.

Hurricanesi särki kandes jäid Staali numbriteks 909 põhihooaja mängu, 322 väravat ja 775 punkti. Playoffides on ta kogunud 43 mängu jooksul täpselt punkti mängu kohta (19+24). Kahtlemata loodab Rangers, et seda hoogu õnnestub ka tänavu korrata.

Eric Staali agent pahandas kuulujuttude peale

Eelmisel nädalavahetusel lükkas Kanada hokiajakirjanik Renaud Lavoie käima kuulujutud seoses Eric Staali palganõudmistega. Carolina Hurricanesi kapten, kellest praeguse seisuga järgmisel suvel saamas vabaagent, nõuab oma teenete eest väidetavalt üheksamiljonilist aastapalka. Mängija agent lükkab aga need jutud ümber.

(foto: Jamie Kellner)
Vähemalt üheksa miljoni suurust keskmist palka teenivad liigas hetkel vaid viis meest. Staal on kvaliteetne mängija, kuid selgelt siiski kaugel oma kunagisest tasemest. Seetõttu tundus välja hõigatud palganumber naljakana ja kindlasti riivas see ka Staali reputatsiooni.

Nüüdseks on aga 30-aastase ründaja agent Rick Curran tõtanud tulekahju kustutama. "Tavaliselt ma ei kommenteeri käimasolevaid läbirääkimisi, milles minu esindatavad mängijad osalevad, aga pean ütlema, et see õhku visatud number pole õige. Eric Staali suhtes pole seni ka üldse numbritest räägitud," teatas Curran.

Staalil hakkab lõppema 2008. aastal sõlmitud leping, kus keskmiseks palgaks 8.25 miljonit. Puht füüsilise võimekuse pealt võiks muidugi sellele veel lisa küsida ja käes on aeg karjääri viimaseks suuremaks lepinguks, aga paraku ei luba viimased aastad rusikaid vastu rinda taguda. 61 ja 54 silma on kaugel kunagistest punkt per mäng hooaegadest.

Pikenduseta on endiselt ka väravavaht Cam Ward, kelle keskmine palk 6.3 miljonit, mis hakanud väga hapuna tunduma. Treeninglaagri ajal on kostunud jutte, et teda ei nähta enam esinumbrina. Sisse toodud Eddie Läck on seda kohta endale saamas.

Curran kinnitas, et nii Staal kui Ward on keskendunud hea hooaja tegemisele, tõmmates kuulujuttudele päris tulise lausega vee peale: "Üks nendest põhjustest, miks ma ei tahtnud algselt kommentaare jagada oli see, et ma ei kõnele läbirääkimistest. See ei ole aus ei mängija ega klubi suhtes. Ericu suhtes pole aus see, kui üks vend hakkab vatrama olgugi, et mingisuguseid nõudmiseid pole esitatud."

Hooaja eelvaade: Carolina Hurricanes

Carolina Hurricanes sai eelmisel hooajal kirja oma ajaloo - jätame tööseisaku aasta välja - väikseima punktisaagi 71. Aga tegelikkuses ei olnud lugu 2006. aasta karikavõitja jaoks nii hull kui pealtnäha tundus. Kui osad tahtsid kaotada, siis Hurricanesi tõukasid põhja lähedale vigastused.

(foto: sportsnet.ca)
Edurivis Staalid ja noored

Hurricanesi hooaja rikkus Jordan Staali vahetult enne hooaega tabanud vigastus. Ilma temata saadi 35-st matšist vaid kümme võitu, kuid koos temaga 47-st 20. Hurricanes näitas hooaja teises pooles hoogu, millega võiks konkureerida playoffide kohtadele. Uuel hooajal on kindlasti tegu parema meeskonnaga, kuigi hooaja pikendamine tundub siiski võimalik, et suud lõhki ajava suutäiga. Eriti arvestades seda, millises divisjonis mängitakse.

Jordanit toetab väravate jahil endiselt vanem vend Eric, aga võib küsida, et kui kaua veel? Meeskonna kaptenil algab lepingu viimane aasta ja suve jooksul pole pikenduseni jõutud. Liiguvad signaalid, et see jääbki enne hooaega tegemata ning see paneb automaatselt musta pilve kogu meeskonna kohale.

Vanem Staal on viimastel aastatel esinenud tagasihoidlikult, kuid tegu on sellegipoolest väärtusliku mängumehega ning huvilistest tema puhul kindlasti puudu poleks. Kuigi omaette teema on see, kas ollakse nõus ka kogu tema 8.25-miljoniline palk enda kanda võtta.

Hurricanesi jaoks on heaks uudiseks see, et Eric Staali selja taga ei tule tume maa. Noored keskründajad Elias Lindholm ja Victor Rask tegid mullu korralikud hooajad ning lähevad vastavalt 20- ja 22-aastastena kindlasti veel paremaks. Lisaks on Jeff Skinner alles veel 23-aastane, kuigi tundub, et ta oleks juba terve igaviku vastaste kaitsjaid ja väravavahte terroriseerinud. Noor kanadalane tegi juba viis aastat tagasi 30 väravaga hooaja. Samas sai ta aga eelmisel hooajal vaevu üldse 30 punkti kokku - 18+13.

(foto: letsgohawks.net)
Sarnaselt nooremale Staalile jäi ka Skinneril hooaja algus korralikult kaasa tegemata, kuna ta sai viimases kontrollkohtumises peapõrutuse. Vaadates, millised numbrid lõpuks kirja läksid, siis tundub, et sellest ei toibunud ta täielikult kogu aasta jooksul. Ebaefektiivne mäng on selgeks ohumärgiks, kuid klubi tähtsad ninad selle pärast ei muretse. "Peame leidma viisi, kuidas teda õigesti kasutada ja viima ta tagasi tasemele, kus ta on varem olnud. Kui ta on korra seal olnud, siis suudab ta seal uuesti olla," on öelnud peatreener Bill Peters.

Peters on märkinud, et kehv hooaja algus rikkus kiirelt kogu aasta ära ja seekord loodab ta paremat õnne. Kuid kogu aasta samas vett vedama ei läinud. Endine Detroit Red Wingsi abitreener tõstis aastaid vähemuses keskpäraselt ja enamasti kehvapoolselt mänginud meeskonna selle osas üheks liiga parimaks - efektiivsus 84.7% andis 4. koha. Samuti oldi ülekaalus korralikud - 18.8%, 15. koht. Kummalisel kombel ei saadud end aga tasakaalus mängides kuidagi käima. Seda vaatamata sellele, et 5 vs 5 mängus oldi pealevisete osas liiga esikümnes.

"Mulle meeldib positsioon, kus oleme seoses sellega, kuhu meie võime edasi liikuda. See sõltub meie skoorimise võimekusest. Peame 5 vs 5 mängus hakkama väravaid tegema," on ka Peters probleemi tunnistanud.

Väravad võiksid tõesti hakata tulema, kui Skinner suudab teha oma karjääri kolmanda 30 kolliga hooaja, Lindholm ja Rask jätkavad esiletõusu ning Staalid on stabiilsed ja täie tervise juures.

Nooruslik kaitseliin

Samal ajal kui paljud meeskonnakaaslased käsikäes lati alt läbi põrutasid tegi Justin Faulk mullu oma karjääri parima aasta. 23-aastane kaitsemees sai hakkama suure hüppega, tõstes senise tippmargi 32 punkti 49 peale ja endise drafti 2. ringi valiku puhul nähakse potentsiaali veel enamaks. Ameeriklasel on vaatamata noorele vanusele selja taga juba 262 matši, mis tähendab, et tal on piisavalt kogemusi, et kerkida noore kaitseliini liidriks.

(foto: James Guillroy/USA TODAY Sports)
Faulki selja taga tundus asjalik ka 2011. aasta drafti avaringi valik Ryan Murphy, kes korjas 37-st mängust 13 silma. Lisaks on sinisele joonele tulemas jõudu hiljutitest draftidest - 2014. aasta avaringi valik Haydn Fleury ja tänavune 5. mees Noah Hanifin. "Nad ei ole lihtsalt suured, enda tsoonis mängivad kaitsjad. Aja jooksul selgub, kui palju nad suudavad NHL-is rünnakul panustada, aga nad on tüübid, kes lülituvad võimalusel rünnakule ja nende liikumisvõime lubab neil seda teha," kirjeldab Peters Fleuryt ja Hanifinit.

Noori toetavad sinisel joonel kogenud Ron Hainsley, John-Michael Liles ning uus nägu James Wisniewski, kes peaks niigi korralikult töötavale ülekaalule veelgi hoogu juurde panema. Hurricanes on pärast oma karikatriumfi playoffides mänginud vaid korra, aga tundub, et klubi fännidel on siiski midagi, mida oodata. Äkki isegi juba algavast hooajast.

Ward on saanud endale tagant tõukaja

Cam Ward oli esimest aastat NHL-is, kui Hurricanes ootamatult Stanley karika endale haaras. Põhihooaeg lõppes küll kanadalase jaoks sellega, et keskmiselt tuli välja võtta 3.68 tükki, aga playoffides oli ta nagu mõnest vaimust haaratud ja võitis Conn Smythe'i trofee. Sellele on aga järgnenud mitte midagi ütlevate numbritega kulgemine. Pärast rohkem kui 500-mängulist kogemust on Wardi karjääri keskmisteks 2.73 ja 91%.

Et Ward oma kunagise sära uuesti leiaks on talle toodud tõsine tagant tõukaja. Eddie Läck tuleb oma seniste keskmiste numbritega 2.43, 91.1% esikinda kohta endale haarama. Nähtavasti jättis Hurricanesi juhtidele kustumatu mulje see, kuidas Läck 2013. aasta detsembris on esimeses Vancouver Canucksi eest tehtud kodumängus Hurricanesi vastu kohe puhta paberi kirja sai.


Läck näitas eelmise hooaja lõpus, mil Ryan Miller vigastusega riiulil oli, et suudab playoffide kohta jahtivas meeskonnas täita põhiväravavahi rolli. See peaks Wardi muretsema panema. Või siis ennast parandama panema. Seda loodab klubi. "Lisasime selle käiguga endale sügavust. Arvan, et sellest kujuneb väga tervislik sisemine konkurents," on Peters märkinud.

Hooaja väljavaated

Selleks, et Hurricanes playoffidesse jõuaks tuleb ellu jääda karmis Metro divisjoni konkurentsis, kus on kuus meeskonda endale hooaja pikendamise kindlaks eesmärgiks pannud. Ainuke rahumeelne kõrvaltvaataja on New Jersey Devils.

Kui eelmine hooaeg läks Hurricanesil nässu, sest tehti kehv algus - oktoobris ei saadud mitte ühtegi võitu - siis sama oht on üleval ka tänavu. Aasta tagasi oli oktoobris kaheksast mängust kuus võõrsil ning nüüd ootab ees seeria, kus esimesest 11-st mängust tuleb kodust eemal pidada kaheksa matši. Sellele on ka Peters tähelepanu juhtinud: "Meie väljakutseks on hea algus ning sihiks olla tänupühade ajal playoffide kohtadel. Pöörame algusele suurt tähelepanu."

Tänupüha on USA-s kavas iga aasta novembri neljandal neljapäeval. Tänavu on Hurricanes selleks ajaks teinud 22 kohtumist. Hooaja alguse kalender on mitmete välisreisidega küll hirmutav, aga tänu sellele on Petersi meeskonnal tulemas väga kodune november. Ees ootab seeria, kus kümnest mängust üheksa on kodupubliku ees. See peaks aitama hoida võitude ja kaotuste suhet enamvähem tasakaalus, mis tähendab, et Petersi siht on täitsa reaalne. Selleni jõudmiseks tuleb aga korralikult mängida. Peab edasi panema sealt, kus eelmine hooaeg pooleli jäi.

Hurricanes jätab lepingupikendust vajavad ässad pika ninaga?

Carolina Hurricanesi tõusev täht Elias Lindholm saab alanud nädalavahetusel tähistada klubiga uue lepingu allkirjastamist. 20-aastane rootslane teenis kaheaastase pikenduse, mis hakkab kehtima järgmisest hooajast. Lepingu koguväärtuseks on 5.4 miljonit dollarit. Klubi fännid võivad seda aga kukalt kratsides vaadata, sest pikendusi pole tehtud meeskonna tähtmängijatega.

(foto: thehockeywriters.com)
Eric Staalil lõppeb järgmisel suvel 2009. aastal sõlmitud 7-aastane tehing, mille kohaselt makstakse talle kokku 57.75 miljonit. Jättes välja tööseisaku poolt lühendatud hooaja, siis on Staal äsja teinud oma halvima aasta pärast kollanoka hooaega, kogudes vaid 54 punkti (23+31). Seda arvesse võttes on mõistetav, miks klubi ei kiirusta temaga käsi lööma, aga arvestades, et aasta pärast võib ta vaba mehena lihtsalt ära jalutada, siis oleks siiski mõistlik midagi ette võtta. Pikendust ei ole aga lähiajal tulemas.

"Me ei tunne end ebamugavalt, kui laseme sel teemal veidi edasi venida," tunnistas klubi peamänedžer Ron Francis sel nädalal.

Samuti ei ole Staal ise pastakat otsima hakanud. "Ma pole sellele mõtlemiseks eriti aega raisanud. Olen keskendunud suvise treeningu lõpetamisele ja treeninglaagriks valmis olemisele," sõnas 30-aastane ründaja lepingujuttude kohta.

Kõnelused klubi ja Staali agendi Rick Currani vahel on kestnud alates suve algusest, aga millegi konkreetseni pole siiski jõutud. Sama lugu on meeskonna esiväravavahi Cam Wardiga, keda samuti Curran esindab.

31-aastasel puurivahil hakkab lõppema kuueaastane leping, mille koguväärtuseks 37.8 miljonit. Selle eest pole aga suurt midagi ette näidata. Alates ajast, mil Ward Hurricanesi 2006. aastal kollanokana Stanley karikani tüüris, on tema statistilised numbrid olnud väga tagasihoidlikud ning palgafondist 6.3 miljonit enda alla võtvat kanadalast on hakatud pidama üheks liiga halvimaks esiväravavahiks. Ise loodab ta ennast parandada.

"See ei ole saladus, et mulle meeldib siin olla ja ma ei taha kuskil mujal mängida," on Ward öelnud. "Ideaalses maailmas jõuaksime mingisuguse kokkuleppeni, aga see ei tekita minus pingeid. Pean ennast lihtsalt suurepäraseks hooajaks ette valmistama ja seda mitte ainult enda, vaid ka meeskonna nimel. Meeskond on esikohal ja me soovime valmis olla."

Üks teooria, mis hakanud jalgu koguma selle suhtes, miks võtmemängijatega lepingud tegemata, on klubi ebakindel tulevik. Omanik Peter Karmanos soovib Hurricanesi maha müüa ja see tooks endaga kaasa igasugu erinevaid sekeldusi, mille esirinnas oleks võimalik klubi ära kolimine.

Kes on NHL-i kõige lojaalsemad mängijad?

Jalgpallimaailmas juhtus sel nädalal üks halenaljakas lugu. Inglismaa koondislane Fabian Delph oli eelmisel nädalavahetusel juba ühe jalaga Manchester Citys, kui üleminek ootamatult katki jäi. Aston Villa kapten teatas, et soovib tõestada seda, et jalgpallis eksisteerib veel lojaalsus. See aga eksisteeris vaid mõned päevad. Alates eilsest on 25-aastane mängumees siiski City palgal. See inspireeris kirjutama sellest, kes on NHL-i kõige lojaalsemad mängijad.

(foto: Getty Images)
Kokku on NHL-is hetkel aktiivsed 12 väljakumängijat, kes esindanud ühte klubi vähemalt 800 kohtumises. Et nimekirja mahuksid ka mõned väravavahid, kes juba eos vähem väljakul käivad, siis jääb nende puhul piiriks 500 matši.

Edetabeli tipus troonib Arizona Coyotesi kapten Shane Doan. Päev pärast uue hooaja algust - Coyotes kohtub 9. oktoobril Los Angeles Kingsiga - 39. sünnipäeva tähistav ründaja jõuab uue hooaja esimeste mängudega 1400 piirini. Hetkel on sellest puudu kuus põhihooaja matši.

CV peal on Doanil muidugi üks hooaeg kirjas Winnipeg Jetsi mängumehena, aga üldises plaanis on tegu ikkagi selle sama Coyotesiga. Ei olnud tema selles süüdi, et klubi teise linna koliti. Samuti pole Doan süüdi selles segaduses, mis Coyotesit mitmete aastate jooksul on saatnud. Seetõttu võib öelda, et tema paigal püsimine on veelgi enam imetlust vääriv.

Oma tippaastatel oli Doan väga produktiivne ründaja ja võinuks mõne vahetustehingu näol või vabaagendina leida kindlasti palju parema pesitsuspaiga, kus karikavõitu jahtida. Senise karjääri jooksul 898 punkti kogunud ründaja on aga näidanud, et sportlasena võib tiitlid üle kaaluda kindla kodu olemasolu. Mis muidugi muudab irooniliseks selle, et Coyotes on sel suvel kodutuks jäänud.

Üle 1300, täpsemalt 1329 mängu, on selja taga ka Patrick Marleaul. San Jose Sharksi ründaja on sarnaselt Doanile karjääri loojangul endiselt ilma Stanley karika võidusõrmuseta, aga see eest on ta kaks korda Kanadaga tulnud olümpiavõitjaks ning on vähemalt stabiilselt saanud playoffides mängida.

1997. aasta drafti 2. valik on kogu oma karjääri jooksul silma paistnud harukordse vastupidavusega. Tal on praeguse seisuga selja taga kuus järjestikust hooaega, kus tal pole jäänud vahele mitte ühtegi põhihooaja matši. Kogu 17-aastase karjääri jooksul on ta puudunud vaid 31-st mängust. See on aitanud tal saada NHL-i ajaloos kiiruselt kolmandaks mängijaks, kes 1000 mänguni jõudnud. Lõppenud hooajal sai temast kõige noorem, kes 1300 kohtumist kätte saanud.

Marleau Sharksi karjääri pole lõpetanud isegi see, et 2009. aastal jäeti ta pärast viieaastast perioodi kapteni ametist ilma. Peagi jõuab Marleau 1000 punkti klubisse. Hetkel istub ta 988 silma peal.

Patrik Eliaš saab ennast hetkel nimetada enim mängudega eurooplaseks. Tšehhi vanameister tähistab uuel hooajal 20 aasta möödumist oma New Jersey Devilsi debüüdist. Tänaseks 1224 mänguni jõudnud ründaja esimene kohtumine oli 1995. aasta 7. detsembril Toronto Maple Leafsi vastu.

Alates debüüdist on Eliaši poolt tulnud üle 400 värava ja 1017 punkti. Lisaks ka kaks karikavõitu. Järgmise aasta aprillis 40-aastaseks saav kunagine drafti 2. ringi valik pole kujunenud mitte vaid ühe klubi ikooniks, vaid tõeliseks elavaks legendiks.

Eliaš on NHL-i ajaloos ainus mängija, kellele lisaajal määratud kaks karistusviset. Need olid New York Islandersi vastu tehtud erinevates kohtumistes. Mõlemad üritused jäid realiseerimata.

Esimese kaitsjana tuleb lojaalsustabelis Ottawa Senatorsi Chris Phillips. 1996. aasta drafti avavalik on enda nimele saanud 1179 mängu. Kohtumiste arvu on kõvasti kahandanud erinevad vigastused. Lõppenud hooajal piirdus ta näiteks vaid 36 matšiga. Kuigi tõele au andes, siis vähene mängude arv oli rohkem tingitud tema kehvadest esitustest, mis ta meeskonna uue peatreeneri Dave Cameroni valikust välja tõukas.

37-aastasel mängumehel on tulevaks hooajaks veel leping olemas, kuid tundub, et tema teekond on Ottawas peagi lõppemas. Eks näis, kas tal jätkub tahtmist edasi mängimiseks või rahuldub ta sellega, et saab ennast lugeda nende meeste sekka, kes oma NHL-i karjääri jooksul kandnud vaid ühe klubi särki.

Esikuuiku lõpetavad vennad Sedinid. 2000. aastal sai rootslastest läbi aegade neljas kaksikute paar, kes NHL-is väljakule pääsenud. Henrik on Danielist kuus minutit vanem ning kogunud seni endale ka rohkem mänge - 1092 vs 1061. Samuti on ta üle punktide osas - 915 vs 881. Senised saavutused on enamvähem identsed. Henrik saab vaid uhkustada sellega, et korra - 2010. aastal - on ta valitud kõige muu seas ka põhihooaja kõige väärtuslikumaks mängumeheks.

(foto: nhlsnaipers.com)
Vennad on kogu karjääri jooksul käinud käsikäes koos ja võib arvata, et nii läheb see lõpuni välja. Aeg-ajalt ikka ilmuvad kuulujutud, et Vancouver Canucks valmistub ühe, teise või mõlema teenetest loobumiseks, aga üldjuhul pühitakse need jutud kiirelt vaiba alla ära. Ja isegi, kui üks hetk peaks tulema see päev, mil koostöö jõuab lõpp-punkti, siis võib üsna kindlalt panustada sellele, et vennad lahkuvad koos ja samasse klubisse.

2011. aastal jäid Sedinid napilt Stanley karikast ilma. Uuele hooajal 35-aastastena vastu minnes on selle püüdmiseks veel aega, aga samas pole seda ka väga palju. Canucks on hetkel justkui käigu pealt meeskonda ümberehitamas ja võimalik, et selle viimane faas on just vendadest loobumine. Kuid sama tõenäoline on ka see, et kaksikute paar mängib siiski rõõmsalt klubi särgis karjääri lõpuni.

Lisaks Canucksile on lojaalsusedetabelis kahe väljakumängijaga esindatud ka Senators ja Detroit Red Wingsi. Phillipsi kõrval on senaatorite teiseks esindajaks Chris Neil. Temal on samuti uueks hooajaks leping taskus, aga olles lõppenud hooajal rohkelt koosseisust välja jäänud, ei oleks üllatav, kui peagi võib teda näha juba uue klubi ridades. Olles tihti meeskonnast väljas saatsidki teda tänavu mitmed kuulujutud. Hetkel on aga seis selline, et oma senisele 893 kohtumisele peaks ta Senatorsi särgis mõned siiski veel lisama.

Esimese Red Wingsi esindajana tuleb Pavel Datsjuk. Venelase tervis on viimastel aastatel olnud kehvapoolne, aga tal on siiski koos 887 matši. Nendega on tulnud 869 punkti, kaks Stanley karikat ja rohkelt veel individuaalseid auhindu. Kunagine drafti 6. ringi valik on endale ehitanud ülimalt eduka karjääri. Uue nädala alguses 37. sünnipäeva tähistav ründaja on klubi palgal veel kaheks aastaks, mis lubab hea tervise korral sihtida 1000 piiri nii mängude kui punktide osas.

Enne teist Red Wingsi meest Henrik Zetterbergi jagavad 9-10. koha ära Eric Staal ja Andrei Markov. Carolina Hurricanesi kapten Staal on vaid 30-aastane, kuid on 846 mänguni jõudnud tänu oma suurepärasele vastupidavusele. Kümne hooaja jooksul on ta eemale jäänud vaid 22-st mängust. Juba enda debüüthooajal, kui põhiturniiril tuli temalt 100 punkti, sai ta enda nime Stanley karika peale ning Kanadaga stulnud MM- ja OM-kullad on temast teinud Kolme Kulla Klubi liikme.

Seni põhiturniiri mängudes 742 punkti kogunud ründaja on aga pärast 2006. aastal saadud karikavõitu vaid korra playoffides mänginud. See on endaga toonud kaasa mitmeid kuulujutte võimalikust klubivahetusest. Seda eriti viimastel aastatel, kuna järgmisel suvel on temast saamas vabaagent. Ise on ta klubile truudust vandunud, aga vaadates Hurricanesi praegust seisu, siis võib öelda, et Staali parimad aastad kuluvad ära liiga lõpuosas rabeleva meeskonna eest mängides. Seda muidugi tõesti juhul, kui üleminekut ei toimu. Hetkel ei saa seda üldse välistada.

Vene mängijad ei ole väga oma lojaalsuse poolest tuntud ja see teeb Datsjuki ja Markovi saavutused väga muljetavaldavateks. Markov oli mõned aastat tagasi kõvasti vigastustega hädas, aga viimase kolme hooaja jooksul on ta puudunud vaid kahest Montreal Canadiensi mängust. Lõppenud hooajal tegi 36-aastane kaitsja 50 punktiga ühe oma karjääri parimatest aastatest. See näitab, et vanal hobusel on püssirohtu veel alles. Kui vaid meeskond suudaks kaasa tulla ja talle enne kepi nurka viskamise aega karikavõidu pakkuda.

Canadiens tegi aasta tagasi kõva sammu edasi, kui lõpetas hooaja idakonverentsi finaalis, aga tänavu jõuti üldse playoffidesse vaid tänu Carey Price'i hiilgevormile.

Zetterberg on hetkel 836 mängu peal. Teda on sarnaselt Datsjukile viimastel aastatel saatnud mitmed vigastused. Erinevalt venelasest peaks meeskonna kapten aga veel tükk aega Red Wingsi punast särki kandma. Ta on mõned aastad noorem ning leping kehtib kuni 2020. aasta suveni. Kuigi suured asjad on muidugi juba ära tehtud - 2008. aastal Stanley karikas ja 2006. aastal nii OM- kui ka MM-kuld. Hetkel on Zetterbergil kirjas 786 silma, aga 1000 piiri peaks ta järelejäänud karjääri jooksul mängleva kergusega kätte saama. Kui just tervis täielikult metsapoole ei lähe.

Napilt pääseb 800 mängu klubisse Dustin Brown. Los Angeles Kingsi kaptenil on seni koos 802 matši. Sarnaselt Staalile on ka tema seni näidanud raudset tervist. Ta on vahele jätnud vaid 14 mängu. Viimastel aastatel on Browni produktiivsus küll kõvasti kannatada saanud, aga ega ta polegi kunagi tõeline väravahunt või söödusepp olnud. Samas pole ka 442 punkti miski, mille üle häbi tunda ja lõppkokkuvõttes loevad kõige rohkem ikkagi tiitlid. Brownil on kodus kaks Stanley karika võidusõrmust ja 2010. aastast OM-i hõbemedal. Arvestades Kingsi võimsust (tänavuse hooaja suhtes pigistame silma kinni), siis saab ta veel kindlasti mitu võimalust minna võiduka lõpuni välja.

Kui võtame kampa ka puurivahid, siis võidab Hurricanes lojaalsuse võidujooksu. Cam Ward annab neile kolmanda mehe. 31-aastane väravavaht võitis sarnaselt Staalile juba oma debüüthooajal Stanley karika. Pärast seda pole ta enam korralikult särada suutnud, aga tema lojaalsusele on sekundeerinud ka klubipoolne suhtumine. 2002. aasta drafti avaringi valikule ei ole käega löödud, mis teeb Hurricanesist sümpaatse satsi. Eriti veel kui võtta arvesse, et tegu pole olnud eduka klubiga. Muudatusteks on rohkelt põhjust olnud, aga vaikselt on kannatatud ning loodetud, et õnn üks aeg pöördub. Ehk peagi nii ka läheb.

Ward on seni kirja saanud 512 mängu, millest 414 on stardid. Enne teda tulevad aga väravavahtide osas veel Marc-Andre Fleury ja Henrik Lundqvist.

Fleury puhul väärib samuti tema enda lojaalsuse kõrval välja toomist klubipoolne käitumine. Olgugi, et temaga saadi üsna varakult - 2009. aastal - karikavõit kätte on Pittsburgh Penguinsi puhul pidevalt välja toodud väravavahi nõrkust. Fleury on kriitika endale ka ise peale tõmmanud, kuna esitused playoffides ei ole olnud sellised nagu põhiturniiri käigus. Seni on tema nimel 595 põhihooaja matši ja neist 444 on stardid.

Tänavu jõudis Fleury kiiruselt läbi aegade kolmanda puurivahina 300 võiduni. Seejuures jäi tal absoluutne rekord vaid päevade kaugusele. Martin Brodeur sai 300. võidu kätte 29 aasta ja 223 päeva vanuselt. 2003. aasta drafti avavalik oli sel hetkel 29 aasta ja 361 päeva vanune. Kui meeskond kukkus playoffide avaringis välja, siis Fleury enda jaoks oli tegu ülieduka aastaga. Ta juhtis liigat nullimängude osas (10), ületades oma varasema rekordi (5) kahekordselt. Samuti näitas ta head taset isegi playoffides, lastes keskmiselt endale vaid 2.12 väravat. Tegu kõva aastaga, mis võiks suunata ta veel kõrgemale ja kaugemale.

Lundqvist juhib väravavahtide lojaalsustabelit 620 mänguga. Neist 494 on stardid. Kümme hooaega tagasi kuningas Henrik tuli, nägi ja võttis NHL-i parima puurivahi koha endale. Ta on NHL-i ajaloos ainus väravavaht, kes kõigi oma esimese seitsme hooaja jooksul jõudnud vähemalt 30 võiduni. On lausa kriminaalne, et seni on ta võitnud vaid ühe Vezina trofee, mis tuli 2012. aastal. Samuti on rootslane mitmeid kordi napilt ja valusalt jäänud karikavõidust ilma. New York Rangers on temale toetudes teinud mitmeid ilusaid playoff-seeriaid, aga i-le punkti panemine pole õnnestunud. 33-aastasena peaks selleks aga veel kuhjaga võimalusi tekkima.

Rootslasel on seni kirjas 339 võitu, mis Brodeuri võimsast rekordist (691) väga kaugel, aga 300 võiduni jõudnud puurivahtide seas on Lundqvistil hetkel parim võiduprotsent (54.68%). Seejuures oli tema edukus tänavu müstiline 65%.

Staalid võivad end turvaliselt tunda

Carolina Hurricanesi kapteni Eric Staali nimi kerkis tänavu kuulujuttudes esile juba üsna varakult ja samuti sai Jordan Staal eelmisel nädalavahetusel soovi korral enda kohta netist lugeda, aga mõlema tulevik klubis on siiski kindlustatud. Sellest andis teada peamänedžer Ron Francis.

(foto: James Guillory/USA TODAY Sports)
"Meil on mõned noored lülid, aga neid ei saa lihtsalt huntidele ette visata. Nende ümber peab toetav jõud olema," rääkis Francis eile antud intervjuus.

Andrej Sekerast loobumine on selge märk Hurricanesi kavatsustest keskenduda tulevikule, aga see saab siiski tõenäoliselt olema koos vendade Staalidega.

"Isegi Wayne Gretzky vahetati ära, seega on see võimalus alati olemas, aga nad (Staalid) on meie meeskonna jaoks head lülid. Nad on üle 190cm pikad, rasked, nad saavad värava ees litriga mängides hästi hakkama ja nende vastu on kaitses keeruline tegutseda. Meeskonnad otsivad seda tüüpi mängijaid ja meil on nad olemas. Ma eelistaksin nad ära andmise asemel endale jätta," ütles Francis.

Jordanil on klubiga leping kuni 2022. aasta suveni ja sellega võib ta ennast väga mugavalt tunda. Ise lugu on aga samas Ericuga. Tema leping kehtib vaid järgmise hooaja lõpuni.

Tänavune aasta on kuues järjestikune, kus Hurricanesi mängijad vaatavad playoffe kodus diivani peal lösutades. 30-aastasena pole Eric Staalil enam väga palju aega oodata kuni klubi tema ümber meeskonna piisavalt heaks ehitab, et saaks taas hakata kevade- ja suveplaane edasi lükkama. Kuigi kõik sõltub muidugi mängijast endast ning seni on vanem Staal eeskujuliku kaptenina kõiki üleminekujutte tõrjunud.